Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"purustused" - 181 õppematerjali

purustused on sõltuvalt ehitiste vastupidavusest tähtsusetud kuni märkimisväärsed), intensiivsemate sündmuste korral purustuste hulgal (X palli: enamik hooneid hävineb, maapinda tekivad lõhed; XII palli: totaalne purustus, seismilised lained on silmaga nähtavad, esemed paiskuvad õhku). Kohati kasutatakse selle skaala modifitseeritud varianti maavärinate kirjeldamiseks veel tänapäevalgi.
thumbnail
17
pptx

Kultuur ja eluolu 20. sajandi alguses

aastal. Ø Mõjukamates piirkondades oli uuendusi lausa silmaga nähapilvelõhkujad hakkasid kujundama New Yorgi palet, Pariisis asendati gaasilaternad elektrilaternatega. Maavärin LõunaItaalias 1908. aastal toimunud maavärina purustused Messinas. Stimulatsioon Titanicu uppumisest Ø Optimismile vastandus ka sügav pessimism, mille üheks avalduseks oli antisemitismi (juudivaenu) tugevnemine. Ø Prantsusmaa jagunes selles küsimuses lausa kahte leeri. Ø Vastukaaluks antisemitismile rajas Viini ajakirjanik Theodor Herzl sionistlikku liikumise, mis hakkas koondama juute ja taaselustama heebrea keelt juutide ühiskeelena. Theodor Herzl...

Ajalugu
61 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Ajalugu- NSVL

NSVL tippjuhid 1922 ­ 1991: 1) J.Stalin 1922 ­ 1953 2) N.S. Hrustsov 1953 -1964 3) L.I. Breznev 1964 ­ 1982 4) J. Andropov 1982 ­ 1984 5) K. Tsernenko 1984 ­ 1985 6) M.S. Gorbatsov 1985 ­ 1991 Kõik nad olid KP juhid. Mihhail Gorbatsov oli aastatel 1990 ­ 1991 ka NSVL president, (esimene ja viimane ). 2. Olukord pärast sõda: Tohutud purustused linnades, 78 000 küla hävitatud, varemetes kivisöebasseinid, vähenenud kariloomade arv, külvipind. Puudus masinatest, tööjõust, toidust, riietest. 20 milj. hukkunut. Võidud sõjas kirjutati Stalini nimele. Stalin võtab endale generalissimuse tiitli (kõrgeim sõjaväeline auaste). 24.juulil Punasel väljakul võiduparaad. 1946 ­ 1950 sõjajärgne taastamisperiood. Suurt tähelepanu pööratakse rasketööstusele. 1946 ­ I tuumareaktor Euroopas 1949 ­ I aatomipomm...

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
11
odp

Õppevara esitlus

huvipakkuvad(ka küsimusena esitatud) Laamade liikumine küljetsi Mis on Maa sees? Miks Maa väriseb? Kuidas tekivad vulkaanid? Illustratsioonid Enamus värvilised Kohati liiga palju Enamike piltide all selgitav tekst, seostamaks pilti tekstiga Stereotüüpide vaba Õpikus esinenud illustratsioone San Andrease murrang Põhja-Ameerikas Tsiili 1960. aasta maavärina purustused Motiveerimine Illustratsioonide rohkus Emotsionaalne tekst Lühikesed lõigud (motivatsioon ei kao) Õppetüki lõpus iseseisvat tööd nõudvad ülesanded (oma arvamuse esitamine) Huvitava algusega alapeatükid (probleemne, kaasakiskuv algus) Kasutatud kirjandus Aunap, R., Kont, A., Jauhiainen, J., ,, Loodusgeograafia õpik 7. klassile " 2011 J. Mikk (2002a). Lihtsa keele reeglid ( http://www.ut.ee/~jaanm/keelereeglid.htm ) J...

Pedagoogika alused
14 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Geograafia - Laamad

Tekkinud vulkaanilõõrist pärist vulkaanilise materjali kuhjumisel. · Kilpvulkaan- Lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb basaltseist laavavooludest. · Murrang- Murrangut mööda on toimunud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. · Maavärina kolle- koht,kust algab kivimite rebestumine-maavärina murrang · Epitsenter-Punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde kohal. Seal peaks teoreetiliselt aset leidma kõige suuremad purustused . · seismilised lained- lained,mis tekivad maa sisemuses või piki selle pinda. Võivad tekkida looduslikult kui tehislikult. · Tsunami-maavärina,maalihke, vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. · Maalihe-nõlval asuva pinnasetüki paigastliikumine...

Geograafia
23 allalaadimist
thumbnail
15
odt

Pärast esimest maailmasõda kuni kahe maailmasõja vaheline aeg

Tähelepanu pidi pöörama tarbekaupadele, mitte sõjatehnikale. Puudus oli elementaarsetest asjadest ­ riided, jalanõud. Vanad majandussidemed olid katkenud. Maailma majandusest jäi täielikult kõrvale Nõukogude- Venemaa. Tsaari-Venemaa oli olnud osa majandussüsteemist. Tähelepanu pidi pöörama sõjapurustuste likvideerimisele. Suured purustused olid Prantsusmaal ja ka Belgias. Inimestel oli psühholoogiline vajadus elu nautida. Kui oli võimalus midagi osta või madalaprotsendilist laenu võtta, siis seda ka tehti. Enne sõda ja pärast sõda olnud majandussüsteemid erinesid tunduvalt. Olulist rolli mängis levima hakanud tootmisviis ­ massiliselt hakati kasutama konveierit. Algas masstootmine. Inimesed soovisid tarbida. Sele tõttu laenati palju raha. Üks osa kasutas raha tarbimisse. Üks osa paigutas raha tööstusse...

Ajalugu
78 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Teine maailmasõda - Kordamine 12. klassile

23. August 1939. 2) Sõja algus - Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa koos liitlastega tungis kallale Poolale. 3) sõja lõpp Euroopas ja Aasias 4) Sõja põhjused - Saksamaa pidas Versaillesi rahu ebaõiglaseks, Hitleri ambitsioonid, Lepituspoliitika, Majanduskriis, Molotovi-Ribbentropi pakt, Stalini soov vallutada Euroopa. 4. Sõja tulemused: Suured purustused ning kaotused. Elu kaotas ligi 60 miljonit inimest. Vaatamata suurtele ohvrite arvule, kuhu kuulusid ka tsiviilelanikud, ei toonud sõda õiglast maailmakorda. Teise maailmasõja tagajärjeks oli esialgu Euroopa ning seejärel kogu maailma lõhestumine ning külma sõja algus. 5. Eesti II maailmasõjas: Eesti Vabariik oli Teises maailmasõjas erapooletu, kuid sellest hoolimata peeti Eesti pinnal lahinguid ning Eesti kodanikud võitlesid Saksamaa, Soome ja Nõukogude...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
3
doc

ESIMENE EESTI RIIK

ESIMENE EESTI RIIK I MS ja Eesti (Eesti alad olid Venemaa koosseisus, Antanti liige) 1) Eestist võeti nekrutiks üle 100 00 mehe 2) Meeste töökohad asendati naiste tööjõuga 3) Maal jäid paljud põllud sööti tööjõupuuduse tõttu 4) Toiduainete puudus 5) Inflatsioon 6) Sõdurite paigutamine garnisondides 7) Raudteetrantsport häiritud 8) Saksa armee purustused Lääne-Eestis 1918 9) Sõjapõgenike ja haavatute majutamine 1917 - Sõjatüdimus ja väsimus (I MS) - Majanduslik mahajäämus - Tsaar Nikolai II isik - Vähemusrahvuste rõhumine - Haridus- ja kultuuritase madal I Veebruarirevolutsiooni tulemus- Kehtestati tsaarivõim ja kaksikvõim II Oktoobrirevolutsiooni tulemus- Võimule said kommunistid esotsas Leninga (Lenini dekreet ''Vähemusravuste enesemääramise õigusest''...

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Rahvusvahelised suhted enne Teist maailmasõda

Hukkus umbes 50-60 miljonit inimest. Muudeti väikeriikide piire, arvestamata sealsete rahvaste tahet. Lagunema hakkasid koloniaalimpeeriumid. Teise maailmasõja süüdlaseks võib pidada Hitlerit- soovis saada maailmavalitsejaks Stalinit- arendas sõjatööstust ja tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Teise maailmasõja tagajärjed: · Väga suureulatuslikud purustused . Hukkus palju tsiviilelanikke. Balti riigid jäid NSV liidu mõjuvõimu alla, tekkis idablokk. Euroopa ja maailma lõhestumine kaheks süsteemiks, külm sõda. Kommunismi mõju maailmas kasvas. Inglismaa kaotas oma senise suurriigi staatuse. Aasias tugevnes Jaapani asemel Hiina positsioon. 12. Hitleri-vastane koalitsioon, selle kujunemine: Atlandi harta, Rahvaste deklaratsioon; Teherani, Jalta (Krimmi) ja Potsdami konverentsid (dateering, liidrid, otsused)....

ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDI ALGUL

RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDI ALGUL BLOKKIDE KUJUNEMINE.. 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul kujunesid Euroopas välja järgmised sõjalis-poliitilised rühmitused. 1. 1879. a. - liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. Kuigi hiljem liitus ka veel Itaalia, osutus viimase poliitika kaunis kõikuvaks. Kolme riigi ühendust nimetati Kolmikliiduks ehk Keskriikide blokiks. 2. 1893. a. - liiduleping Venemaa ja Prantsusmaa vahel. Viimane otsis liitlast Saksa ohu tõttu. Venemaa oli aga suurte riiklike laenude tõttu sattunud Prantsusmaast finantssõltuvusse. 3. 1904. a. - liiduleping Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, mida ametlikult nimetati Entente Cordiale´ks(südamlik leping). Käibel ongi sellest lepingust alates nimetus antant, mis tähendab riikide kokkulepet, näidates nende ühist arusaamist ja vaadete kokkulangevust välispoliitilistes ja julgeolekualastes...

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
22
ppt

3 4 maavarinad

wikipedia.org/wiki/Fitxer:2004-tsunami.jpg http://commons.wikimedia.org/wiki/File:SendaiAirportMarch16.jpg Selgita piltide põhjal maavärinaga kaasnevaid otseseid ja kaudseid tagajärgi. Miks tekivad tulekahjud? http://imageshack.us/f/859/smostpowerfulearthquake.jpg/ http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Haitian_clearing_Port-au-Prince_road_2010-02-02.JPG http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Buckled_train_tracks_near_Kaiapoi.jpg Purustused ja hukkunute arv sõltub ... · Maavärina tugevusest · Kaugusest epitsentrist · Asendist sisemaal või rannikul · Asustustihedusest...

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
2
docx

20. saj kunst

Eesminejaks oli mõistagi maalikunst, kui tellija maitsediktaadile kõige vähem alluv kunstiliik. Kuid uued ideed juurdusid kähku ka arhitektuuris - tormiliselt kasvavad linnad nõudsid oma. Juba 19. sajandil laialdaselt kasutusele võetud uued ehitusmaterjalid (teras, raudbetoon) võimaldasid ehitada hoopis teisiti ja märksa kiiremini kui seni. Nii kurb kui see ka pole, andis tugeva tõuke II Maailmasõda, mille purustused Euroopas olid kohutavad, paljud linnad tuli sõna otseses mõttes uuesti uuesti üles ehitada. Fovismile (prantsusmaal) pani alguse Henri Matisse'i ümber kogunenud mõttekaaslastest kunstnike grupp, mille esimene ühisnäitus toimus 1905. aasta Pariisi Sügissalongis. Kunstikriitikud ristisid rühmituse kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves). Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine...

Kunstiajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Suur Prantsuse Revolutsioon

Kuninganna oma salakirjades Viini ja Berliini seletas, et kuningas ei ole oma otsustes vaba. Seadusandlik kogu moodustas samuti 12 isikust koosneva Diplomaatilise komitee, kes pidi kontrollima Välisministeeriumi ja kuningakoja tegevust. Komitee koosseisu tuli vahetada iga kuu kolmandiku võrra. Põhiprobleemiks oli sõjaoht. Kuningakoda ootas Austria ja teiste monarhiate sekkumist Parempoolseid föjaane ehk suurkodanlust ei huvitanud sõda ja purustused . Zirondiinid ehk uuskodanlus nõudis sõda Austria vastu. Mõlema poliitilise tiiva eesmärgiks oli saavutada olukord, kus Austria ja Preisimaa ei tegutse koos Prantsusmaa vastu. Peavaenlaseks loeti Austriat. Robiespierre ja Marat mõistsid, et sõda on möödapääsmatu, kuid pidasid vajalikuks kõigepealt võidelda sisevaenlaste vastu. Tagajärjeks oli siseriiklik terror. Zirondiinide diplomaatia Rahvuskonventi ajal (september 1792-aprill 1793) 1792 aasta 10 augusti ülestõus kaotas monarhia...

Ajalugu
11 allalaadimist
thumbnail
56
odp

AUTOAJALUGU SLAIDIESITLUS GAZ

Kogemustega meistrid nagu V.F. Shubin, A. Kharlamov, V. Tihomirov ja teised juhtisid oma efektiivsetest töötajatest koosnevaid brigaade, kuhu kuulusid A.C. Busygin, I.I. Kardashin, A.S. Kuzmin, V.F. Shubin, A.A. Lipgart, I.K. Loskutov, A.N. Somov ja A.D. Proskurin, kelle nimed on jäädvustatud Suure Isamaasõja annaalidesse. 1943. aasta suvel natside pommitamisest põhjustatud rasked purustused ei suutnud hävitada GAZ tehase töötajate kõrget moraali. Peadirektor I.K. Loskutovi (1900-1982) juhtimisel taastasid nad 50 hoonet ja rajatist vaid 50 ööpäevaga ning seadsid töökorda 9000 seadet. Suure Isamaasõja päevil tootis GAZ: - 176 221 mootorsõidukit, - umbes 12 000 tanki, - üle 9 000 iseliikuva kuulipilduja, - 24 000 mortiiri, - 232 000 automootorit, - 30 000 raketti Katjusa tarbeks. GAZ 1,5-tonnised veoautod läbisid ainuüksi 1941...

Arvutiõpetus
16 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Maavärinad ja nende poolt maailmas tekitatud kahju aastatel 2000-2011

2000nda aasta suurim maavärin toimus Papua New Guineas novembrikuus. Maavärin oli kõrge 8 magnituudine, kuid hukkunute arv ei küündinud õnneks üle kahe. Kahjud olid ka minimaalsed, umbes 3 miljonit dollarit. 23 juunil 2001 leidis aset 8,4 magituudiline maavärin lõuna Peruus. Sellise võimsa maavärina kohta hukkunuid palju ei olnud, oli 138 surnut ja vigastatuid oli üle 2600 inimese. Kuid purustused olid suured , 17510 elamut oli hävinud ning 35549 kodu oli kahjustatud Arequipa-Camana-Tacna vahelisel alal. Arequipa linnas said kannatada paljud kesklinna mälestised, linna katedraalilt kukkus alla üks torn. Tacnas said aga kannatada enam kui pooled hooned, mõnes väiksemas asulas aga üle kolmveerandi elamutest. Maavärinat oli tunda ka Tsiilis ning Boliivias. Maavärinast tekkis ka tsunami ning mõndades kohtades võis see olla kuni seitsme meetri pikkune. 2002 aasta 3...

Geograafia
30 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kontrolltööks kordamine: I maailmasõda

2) Toimusid 20. saj esimesed tsiviilisikute massimõrvad 3) 4. Veebruarirevolutsioon Venemaal: aeg:1917 ; põhjused: 1) I MS laostav mõju venemaale 2) süvenev rahulolematus ja kodanluse püüd võimule. Tulemused: 1) 8. Märts rahvarahutused petrogradis. 2) Nikolai II loobus troonist ja ametisse astus Ajutine Valitsus. 5. Sõja tagajärjed. Too punktidena välja olulisim: 1) laostatud majandus ja suured purustused . 2) tekkisid uued riigid (Austria, Ungari, Eesti, läti, Soome jne) 3) suurriikide perre astus itaalia 4) demokraatia kriis ja üleminek diktatuurile paljudes euroopa riikides. 5) lääne tsivilisatsiooni põhiväärtuste ja moraali allakäik. 6. Nimeta vähemalt kolm uut riiki, mis tekkisid vahetult peale I maailmasõda ja selle tulemusena: Austria, Ungari, Eesti, Jugoslaavia, Poola jne. 7. Pildiülesanne. Versailles süsteem. Rahu ja tulevane kahuriliha...

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Haiti maavärin

jaanuaril 2010 kell 16.53 kohaliku aja järgi Haiti saare lääneosas. 7magnituudise maavärina epitsenter oli umbes 25 km pealinnast PortauPrince'ist lääne pool, maavärina kolle oli sügavusel 13 km. Maavärin purustas hooneid ja nõudis hulgaliselt inimelusid. 18. jaanuari 2010 seisuga oli ÜRO hinnangul hukkunuid vähemalt 75 000, kuid Haitil paiknevate USA vägede kindral hindas tõenäoliseks hukkunute arvuks umbes 200 000 inimest. 4. veebruariks oli Haiti valitsuse hinnangu kohaselt hukkunute arv kasvanud 212 000 inimeseni. Rahvusvahelise Punase Risti andmetel pääses maavärina tõttu PortauPrince´i vanglast põgenema umbes 4000 vangi. Punase Risti töötajad ei leidnud pooleldi kokku kukkunud vanglast ühtegi elus inimest. Maavärinas hukkunuid oli paarikümne ümber. Maavärin muutis linna rusuhunnikuks. Palju ei ole enam alles ka parlamendihoonest ja pres...

Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Teine maailmasõda

NSVLis ametlikult hukkus 20 miljonit. Tegelikult rohkem. Saksamaal üle 6 miljoni. Suhteliselt väikesed kaotused olid USAl (405 000 langenut) ja Inglismaal (375 000). Kõik sõjakahjud ja ­kulud kokku olid 4000 miljardit $. Eesti Teises maailmasõjas Eesti rahvastik vähenes ligi 200 000 inimese võrra: · 60 000 surnut · 74 000 Läände põgenenut · kümned tuhanded arreteeritud, küüditatud Suured olid purustused Tartus, Narvas. Hävis 45 % tööstusest. *** Saksamaal ja sakslaste poolt alistatud riikides pandi nn. alaväärtuslike rahvuste (juudid, slaavlased) kallal toime genotsiid, s.o. rahvastiku täielik või osaline hävitamine rahvuslikel, usulistel vms. eesmärkidel. Juutide kallal toime pandud vägivald Teises maailmasõjas kannab nime holokaust. Selle käigus tapeti 6 miljonit juuti....

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kunsti konspekt

Eesminejaks oli mõistagi maalikunst, kui tellija maitsediktaadile kõige vähem alluv kunstiliik. Kuid uued ideed juurdusid kähku ka arhitektuuris - tormiliselt kasvavad linnad nõudsid oma. Juba 19. sajandil laialdaselt kasutusele võetud uued ehitusmaterjalid (teras, raudbetoon) võimaldasid ehitada hoopis teisiti ja märksa kiiremini kui seni. Nii kurb kui see ka pole, andis tugeva tõuke II Maailmasõda, mille purustused Euroopas olid kohutavad, paljud linnad tuli sõna otseses mõttes uuesti uuesti üles ehitada. Fovismile (prantsusmaal) pani alguse Henri Matisse'i ümber kogunenud mõttekaaslastest kunstnike grupp, mille esimene ühisnäitus toimus 1905. aasta Pariisi Sügissalongis. Kunstikriitikud ristisid rühmituse kohe "metsloomadeks" (prantsuse keeles les fauves). Foovid hülgasid pea täielikult senise kunsti põhitõed: valguse ja varjuga modelleerimine, objektidele ainuomaste värvide kujutamine...

Antiigi pärand Euroopa...
5 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas?

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas? Teine Maailmasõda algas 1. septembril 1939 ning lõppes 8. mail 1945. See aeg oli Eesti jaoks väga raske ja tõi kaasa palju kannatusi. Sõja tulemusena kaotas Eesti üle 20% rahvastikust. Täielikult hävitati Narva, Tallinnas ja Tartus olid ülisuured purustused . Sõja ajal oli eestlastel erinevaid valikuid, kuid ükski neist ei osutunud heaks. Üks eestlaste valikutest oli liituda Punaarmeega. Punaarmeesse värvati eestlasi peamiselt sunniviisiliselt, sest vabatahtlikult kommunistliku ideoloogia eest sõdijaid leidus Eesti piiridest vähe. 1941. aastal moodustatud hävituspataljone täiendati tihtipeale lisaks okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestele, veel sunniviisiliselt mobiliseeritud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega...

Ajalugu
5 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Litosfäär

Tekivad ka kuuma täpi piirkonnas 4. Maavärinad ­ laamade kokkupuute aladel tekivad litosfääri plaatide vastastikumõju tõttu kivimites pinged, mille käigus kivimid rebenevad ja tekivad maavärinad. Maavärin saab alguse maakoores asuvast koldest, sealt liiguvad seismilised lained mööda maad edasi. Kõige suuremad purustused toimuvad kolde kohal maapinnal ehk epitsentris. Maavärina asukohta, kolde sügavust ja maavärina intensiivsust mõõdetakse seismograafiga. 5. Maavärinate, vulkanismiga kaasnevad nähtused ning nende mõju keskonnale, inimesele ja majandustegevusele · Maavärinad- põhjustavad ulatuslikku kahju, põhjustades mägede piirkonnas laviine, varinguid ning kahjustavad hooneid. Maavärina tagajärjel tekkinud hiidlained ehk tsunaamid tekitavad suuri...

Geograafia
5 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun