tühistas Saksamaa ühepoolselt kehtestas üldise sõjaväekohustuse, asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku. *Saksa väed Reini tsooni 1936 *1935 Saksa- Ing mereväekokkulepe *1932 Lausanne (peatati Saksa reparatsioonimaksud) *Saarimaa elanikud otsustavad liituda Saksamaaga *1935 astub Rahvasteliidust välja Saksa, loobub Locarno lepingu täitmisest Agressorite bloki kujunemine *1936 Saksa ja Itaalia vaheline leping (Berliini- Rooma telg) *1936 Saksa ja Jaapani Komiterni- vastane pakt, suunatud NL vastu, hiljem ühines teisigi riike *1939 teraspakt Saksa ja Itaalia, vastastikune abistamine *1940 Kolmikpakt (Jaapan, Itaalia, Saksa) Sõjakolded *1931 Manzuuria sõda, Jaapani poolne *1935 ründab Itaalia Etioopiat ning vallutab *1936-39 Hispaania kodusõda, juhiks Franco. Euroopa riikidel mittevahelesegamispoliitika, kuid Saksa ja Itaalia toetavad; kehtestati Franco diktatuur Suur-Saksa...
Kõik jõudsid ühisele seisukohale, õige momendi ootamine. 18.09 Uluots määras ametisse Vabariigi Valitsuse (Tief) ja sõjaväe (Maide). Üritati vabariiki taastada, kuid Saksa nägi seda mässuna. 21.09 teatati oma kavatsustest välismaailmale, samal ajal lahkus enamik valitsusliikmeid Tallinnast. Õhtul ründasid Tallinnat Nõukogude pommitajad ning sisenesid Vene tankid. Enamik ministreid saadeti vangilaagritesse. Sõjakaotused *hukkus 280 000 inimest *hävis täielikult Narva, suured purustused Tallinnas, Tartus *sadamad hävitatud, raud- ja maanteed purustatud *langes NL võimu alla peaaegu pooleks sajandiks...
a peaminister) · Hommikul sisenevad nõukogude väed Tallinna, põgenevad valitsuse liikmed peetakse Läänemaal enamiku ministritest · Iseseisvuse taastamine on läbikukkunud II maailmasõja tagajärjed Eestile · Rahvastik väheneb ligi veerandi võrra 280 000 inimest · Täielikult hävib Narva, ülisuured purustused Tartus, Tallinnas ja mitmes väiksemas linnas · Tööstuses ulatub purustuste suurus 50% ni · Sadamata, maanteede, raudteede hävimine · Oluliselt vähenes põllumajandustoodang, kariloomade arv, maa viljakus · Katse iseseisvust taastada luhtus ja Eesti langes ligi pooleks sajandiks N.Liidu võimu alla. Eesti iseseisvuse taastamise eeldused ja iseseisvuse taastamine M...
Laam litosfääri plaat, mis koosneb maakoorest ja ülemisest vahevööst. Laamade teke ja triiv A. Wegener avastas, et mandrid olid kunagi koos ja arvas, et mandrid triivivad ookeani põhjas, tegelikult triivivad astenosfääri peal. Tähtsamad laamad Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Euraasia, Aafrika, Vaikse ookeani, Nazca, Filipiini, Kariibi, India-Austraalia, Laamade kokkupõrke 3 varianti: Ookeaniline mandriline (nt. Nazca Lõuna- Ameerika), Mandriline mandriline (nt. India Euraasia, Himaalaja), Ookeaniline ookeaniline (nt. Vaikse ookeani - Filipiini). Laamade lahknemine Ookeani keskahelik(rift)- kaks ookeanilist laama eemalduvad teineteisest, magama jahtub ja tardub, tekivad veealused vulkaanilised mäeahelikud (nt Atlandi keskosas, Island). Mandriline ehk kontinentaalne rift kaks mandrilist laama eemalduvad teineteisest, tekivad riftiorud, mis täituvad veega, tekib ooken (nt. Punane meri ja Ida- Aafrika...
Kristalliöö 7. novembril 1938 tulistas üks juudi soost saksa pagulane Pariisis Saksa diplomaati ja vigastas teda surmavalt. Kaks päeva hiljem toimus kogu Saksamaal vägivaldsete meeleavalduste laine. Selle olid hoolikalt ette valmistanud Goebells ja julgeolekuteenistuse juht Reinhard Heydrych. Sihikule võeti juutide omand: kauplused, eramud ja sünagoogid. Purustused olid suured - nimetus " Kristalliöö" (Kristallnacht) tuleb sellest,et tänavatel vedeles palju klaasikilde - ja ligi 100 juuti tapeti. Üheks pööraseks tagajärjeks oli määrus, millega purustuste eest trahviti juudi elanikkonda. Paljud riigid avaldasid protesti ja USA kutsus oma suursaadiku ära, kuid Hitler kuulutas, et see ei ole välismaalaste asi, ja süüdistas Suurbrittanniat, et see mahitab juutide ülemaailmset vandenõu. Koonduslaagrid...
· Ühiskonna elu range kontroll, natsionaliseerimine. · Metsavennad, Vene-Saksa sõda. · Saksa ajal moodustati Eestist kindralkomissariaat. Eesti Omavalitsus Hjalmar Mäe. Juutide ja mustlaste tapmine. · 1944 Punaarmee tagasi. Suur põgenemine 80000 inimest. Eesti Vabariigi Rahvuskomitee iseseisvuse taastamise katse uus valitsus - Uluots. · Ränk kannatus, purustused , 200 000 inimest kadunud/surnud. EESTI NSV, 1944-... · Nikolai Karotamm eestimeelne, natuek arvestas Moskvaga. Süüdistati natsionalismis ja failides. 1950 vabastati ametist. · Johannes Käbin Karotammest kuulekam Moskva nõuete täitja, kuid mitte üdini Moskva-meelne. Mugandas stalinismi, sulaaega ja seisakuaega 1960ndatel. · Karl Vaino umbkeelne imbetsill, Moskva-meelne, venestaja, vene keele propaganda....
Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomiline ühik - on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Päikesest.1,495 978 7*1011 m Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Päikesesüsteemi planeedid Toodud väärtused on keskmised kaugused. Planeet Kaugus Päikesest Merkuur 0,39 aü Veenus 0,72 aü Maa 1,00 aü Marss 1,52 aü Jupiter 5,20 aü Saturn 9,54 aü Uraan 19,2 aü Neptuun 30,1 aü Pluuto 39,44 aü Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. 1 valgusaasta 63 241 aü Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 6...
september 2009. a. 8:59 Tsivilisatsioon e. kõrgkultuur - organiseeritud inimrühmade tegevus Tekke eeldused: 1. Maavileljelus (9000 a tagasi) (mesopotaamia, iraak jne); künnipõllundus 2. Karjakasvatus (9000 a tagasi) 3. Paikne eluviis 4. Toidu ülejääk, seega toimub tööjaotus 5. Kihistumine 6. Pannakse alus kirjale 7. Kultuuri arenemine 8. Vase pronksi ja raua avastamine ja kasutamine, tööriistad Tunnused: 1. Põllundus 2. Tööjaotus 3. Varanduslikud klassid 4. Riikide ja suurte asulate (sh linnade) jms teke 5. Kirja ja kunsti arenemine 6. Tööriistade uute materjalide kasutuselevõtt 7. Uued tööriistad (disain jne) 8. Selgemate hierarhiate ja valitsemise teke; pealikud 9. Religiooni teke Ajalugu Page 1 Vana-Egiptus 7. september 2009. a. 14:33 Vana-Egiptuse tsivilisatsioon kujunes välja...
HEAOLUÜHISKONNA KUJUNEMINE. 1. USA Esimese maailmasõja järel: Majandus tõus. Euroopa riigid USAle võlgu. Juht positsioonil maailmas. Teise maailmasõja järel: Oli majanduslikult kõige võimsam riik , ning tekkis lühiajaline heaoluühiskond. SUURBRITANNIA Esimese maailmasõja järel: Kaotas liidrikoha. Teise maailmasõja järel: Suurbriannia hakkas majanduslikult võimsamaks muutuma. Suured purustused . Majandus kasv jääb alla Prantsusmaale. VENEMAA/NSV LIIT Esimese maailmasõja järel: Täielikult laostunud. Kommunistlik diktatuur. Sõja kommunismi poliitika. Teise maailmasõja järel: Rasketööstus on kõrgel tasemel. Suured sõja purustused. Plaani majanduse kollektiviseerimise ja industiviseerimise pealesurumine NSV Liidu liidetud aladele ja IdaEuroopale. SAKSAMAA Esimese maailmasõja järel: Suured reparatsioonid. Tohutu inflatsioon. Paljude alade kaotamine....
Kuidas saadakse andmeid Maa siseehituse kohta. Uuritakse kivitii ja kivimeid, tehakse puurauke, uuritakse maavärinaid (seismilisi laineid). 2. Mis on seismilised lained, nende liigitus ja levimine erinevates keskkondades Pindlained e L-lained - levivad maapinnal on kõige aeglasemad, ei anna suurt ettekujutust Maa siseehitust. Pikilained e P-lained kivimiosakeste võnkumine on samas suunas laine levimise suunaga, levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus kuna 13 km/s Ristilained e S-lained kivimiosakeste võnkumine on risti laine levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas. 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine osa, 50 km ookeanide all, 200 km mandrite all. Koosneb tahketest kivimitest. Siin sfääris kaotavad kivimid neile rakendatava pingete tulemusena sidususe (nid...
Missuguste tunnuste järgi jagatakse atmosfäär kihtideks (sfäärideks)? Vertikaalselt võib atmosfääri jagada kihtideks 4 tunnuse järgi: - temperatuur - koostis - vastastikmõju maapinnaga - mõju lennuaparaatidele 2. Mis põhimõttel ja missugudeks osadeks jagatakse atmosfäär kihtideks temperatuuri vertikaalse käigu järgi? Troposfäär 0-11 kahaneb 6º C võrra ühe km kohta Stratosfäär 11-50 kuni 25km kõrguseni konstantne, kõrgemal tõuseb Mesosfäär 50-90 kahaneb Termosfäär 90-450 kasvab kõrguseni 200300, kuni 1500 oC Eksosfäär üle 450 kõrge temperatuur püsib või kasvab Temp ühesuunaliselt muutub - ........ sfäär Üleminekud - ........ paus 3. Hapniku tähtsus atmosfääris. - Kuulub vee, õhu, erinevate mineraalide ja organismide koostisse - Vajalik hingamiseks, põlemiseks 4...
4. II MS tagajärjed Sõja lõpuks oli tekkinud "2-pooluseline maailm". Ardennide lahing (viimane Sakslaste rünnak, kaotasid). Dresdeni hävitamine (45), lääne pommitas Saksamaad, palju tsiviilelanikke). Berliini purustamine. Tuumapomm Hiroshimale (6 aug 45) ja Nagasakile (9. aug). Pariisi rahukonverents (10. veb 47). --- Hiiglasikud purustused ja kaotused. 60 miljonit inimest hukkus, palju tsiviilelanikke. Kommunism säilis. Maailma lõhestumine, külma sõja algus. Balti riigid jäid NSVL alla. NATO / Eu Söe- Ja teraseühendus 5. Kapitalistlikud maad ja sotsialismimaad Erinevused: Kapit - Poliitilises elus sai osaleda üha enam inimesi, valijate vanust alngetati, valitsus oli stabiilve, võimule tulid enamasti konservatiivsed või sotsdem erakonnad. Massliikumised suurenesid, ametiühingute mõjud suurenesid, Turumajandus....
Mis on uniformism ja aktualismi printsiip? Uniformism on geoloogiline maailma tõlgendamise viis, mille jägi maailma täna mõjutavad loodusseadused on universaalsed ehk ajas muutumatud. Uniformismiprintsiibi loojaks peetakse briti geoloogi J. Huttonit, kes sõnastas selle järgnevalt: No vestige of a beginning, no prospect of an end (pole mingit märki algusest, mitte mingit väljavaadet lõpule). Vanemas kirjanduses on uniformismi nimetatud ka aktualismiks. Printsiip on sama, selle kohaselt on maailma täna mõjutavad loodusseadused universaalsed ehk ajas muutumatud. Toimusid põhimõtteliselt samade seaduspärasuste alusel nii minevikus, kui toimuvad tänapäeval ja ka tulevikus. Inglise geoloog Ch. Lyell formuleeris aktualismiprintsiibi, selle järgi toimusid geoloogilised protsessid Maal minev...
Maavärin levib seismiliste lainetena. · maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang · maavärina kese ( epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal , kus maavärin on kõige tugevam Maailmas toimub aasta jooksul vähemalt 100 000 maavärinat mille magnituud alla 4. Magnituut energia vallandumine Pallid silmaga nähtavad purustused Kolme tüüpi murrangud : Maavärinad eristatakse tekke põhjal : · tektoonilised, mida põhjustavad Maa sisepinged · vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipurskega · langetuslikud, mida põhjustavad koobaste varisemine · tehnogeensed, mida põhjustab inimtegevus ( nt. veehoidla surve, maa- alune tuumaplahvatus, lõhkelaengu plahvatus) Maa värinad levivad seismilste lainetena. Kehalained Pinnalained...
Seismised lained elastsete deformatsioonide laineline levik maapinnas. Sumbuvad sügavuse suurenemisega. (*)ruumi ehk kehalained (P ja S) levivad nagu helilained õhus (*)pinnalained levivad epitsentrist eemale piki maapinda (veelained vette visatud kivist). Registreerimine: seismojaamades, seismograafidega. Tugevuse mõõtmiseks: (1)Mercalli skaala: purustused jagatud 12 klassi (I XII) (palju puudusi). Maavärina intensiivsus väheneb sedavõrd, mida kaugemale liigume epitsentrist; kahjustuste hinnangud subjektiivsed. (2)Richteri skaala võnke tugevuse mõõtmine magnituudides (energia hulk, mis on vabanenud maavärina toimel) Reaalne skaala 0-8.6. Küsimused, mida kordamisküsimustes polnud 1.Mis on uniformism ehk aktualismi printsiip?....
Kogemustega meistrid nagu V.F. Shubin, A. Kharlamov, V. Tihomirov ja teised juhtisid oma efektiivsetest töötajatest koosnevaid brigaade, kuhu kuulusid A.C. Busygin, I.I. Kardashin, A.S. Kuzmin, V.F. Shubin, A.A. Lipgart, I.K. Loskutov, A.N. Somov ja A.D. Proskurin, kelle nimed on jäädvustatud Suure Isamaasõja annaalidesse. 1943. aasta suvel natside pommitamisest põhjustatud rasked purustused ei suutnud hävitada GAZ tehase töötajate kõrget moraali. Peadirektor I.K. Loskutovi (19001982) juhtimisel taastasid nad 50 hoonet ja rajatist vaid 50 ööpäevaga ning seadsid töökorda 9000 seadet. Suure Isamaasõja päevil tootis GAZ: 176 221 mootorsõidukit, umbes 12 000 tanki, üle 9 000 iseliikuva kuulipilduja, 24 000 mortiiri, 232 000 automootorit, 30 000 raketti Katju tarbeks. a GAZ 1,5tonnised veoautod läbisid ainuüksi 1941...
Mõisted: seismograaf, seismogramm, tsunami. - * Seismograaf seade, mis registreerib maapinna võnkumisi ja neid põhjustanud seismilisi laineid. * Seismogramm joonis, kuhu peale on kujutatud maavärina tugevus. * Tsunami hiidlaine. 34. Kuidas määratakse maavärina asukoht ja sügavus? - Seismograafi abiga. 35. Millisel viisil määratakse maavärinate tugevust? (2) - * Richteri skaala järgi, * Mercalli skaala järgi. 36. Nimeta maavärinatega kaasnevad ohud. - * Purustused , * tulekahjud, * maalihked, * tsunamid. 37. Milliseid monitooringuid tehakse, ennustamaks ette vulkaani purskeid ja maavärinaid? - * Kasutatakse soojusmonitore, et mõõta vulkaani pinnatemperatuuri. * Mõõdetakse millimeetri täpsusega maapinna kõrguse muutusi. 38. Mida nimetatakse nõlvaprotsessideks? Millest sõltub nõlvaprotsesside kiirus? - * Nõlvaprotsess raskusjõu mõjul nõlvadel toimuvad protsessid, mille tagajärjel muutub nõlva kuju....
38p Esimene maailmasõda algas 1914 ja lõppes 1918 aastal. Sõda algas pärast seda kui sooritati Austria-Ungari prints Ferdinandi atendaat 28. juunil 1914. Sõja eel tekkis 2 sõjalist liitu: Antant ja Keskriigid Riigid tahtsid sõjaga saada endale uusi valdusi. Näiteks nii Venemaa kui Austria-Ungari tahtsid kehtestada oma võimu Balkanil, Saksamaa soovis endale Prantsusmaad, Prantsusmaa tahtis saada tagasi Elsass-Lotringi Sõja eel töötasid erinevad riigid välja oma sõjaplaanid 1. Saksamaa sõjaplaan Schlieffeni plaan Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi, välksõda Prantsusmaa vastu, mis kestis 40 päeva. 2. Prantsusmaa sõjaplaan Passiivne kaitsestrateegia (Maginat' piirkindluste süsteem), kindlustamata Prantsusmaa-Belgia piir 3. Inglismaa sõjaplaan kasutada võimalikult vähe maavägesid, kasutada mereväge ja finantseerida liitlasi Sakslaste sõjaplaan kukkus läb...
Uute hotellide ehitamine kestis USA's kuni 1930-ndate majanduskriisini, mil pankrotistus või likvideeriti ligi 8,5% hotelliturul olnud hotellidest. Aastatel 1939-1945 toimunud ülemaailmne sõda seiskas kogu turismi-ja hotellimajanduse arengu. Hotellimajanduse aren taastus alles mõned aastad peale maailmasõja lõppemist, sest kõigepealt tuli likvideerida suured purustused . Kõrgfaasis (1945.aastast tänaseni) vaadeldakse turismi massiturismina, kuna turism on muutunud tegevusvaldkonnaks, millel on konkreetne mõju riigile, majandusele ja elanikkonna elulaadile. Sõjajärsel perioodil, aastatel 1946-1970, toimus tööstuse kiire rahvusvahelistumine ja inimeste elatustaseme tõus, mis omakorda tingis suurema huvi reisimise vastu. Autotööstuse areng tõi kaasa teedevõrgu väljaehitamise ja massilise reisimise autodega....
Üldajaloo periodiseering ja allikad Ajaloo mõiste. Muinas- ja ajalooline aeg. Ajalooallikate liigid. Arheoloogia. Etnoloogia. ajalugu teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi Muinasaeg ehk esiaeg- ajaperiood, mille kohta puuduvad kirjalikud ajalooallikad. Ajalooline aeg on aeg, millest on säilinud mitmed kirjalikud allikad. Ajalooallikate liigid: suulised, kirjalikud, esemelised. arheoloogia teadusharu, mis uurib inimkonnaajalugu eelkõige ainelise pärandi põhjal, teostades selleks arheoloogilisi väljakaevamisi etnoloogia teadusharu, mis uurib rahvaste kombeid ja ellusuhtumist nii minevikus kui ka tänapäeval 2.Muhamed ja tema kuulutus: Hakkas kuulutama ranget monoteismi ja nõudis araablastelt Allahi austamist ainujumalana ja kõigist teistest jumalatest lahtiütlemist. Kalifaat ja araablaste vallutused: Koraan: On moslemite silmis allahi sõna, mis p...