Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"purustused" - 181 õppematerjali

purustused on sõltuvalt ehitiste vastupidavusest tähtsusetud kuni märkimisväärsed), intensiivsemate sündmuste korral purustuste hulgal (X palli: enamik hooneid hävineb, maapinda tekivad lõhed; XII palli: totaalne purustus, seismilised lained on silmaga nähtavad, esemed paiskuvad õhku). Kohati kasutatakse selle skaala modifitseeritud varianti maavärinate kirjeldamiseks veel tänapäevalgi.
thumbnail
21
doc

Eksami küsimused

Kuid ta ei toeta ka järjekindlat kollektivismi, sest see piirab üksikisiku vaba tahet ning loovust. Konservatiivse ideoloogia rajajaks peetakse inglise-iiri ühiskonnateasdlast Edmund Barke`i(1728-1787), kes uuris Suure Prantsuse Revolutsiooni kogemusi ja tuli järeldusele, et ühiskond areneb nii nagu orgaaniline protsess looduses.Juhtimine või planeerimine looduslikus protsessis on mõttetu, ja revollutsiooni purustused on asjatud, tuues ainult ühiskonnale suurt materiaalset ja moraalset kahju. Barke oli seisukohal, et "konstitutsioone ei looda, vaid need kujunevad ise". Demokraatlikku ühiskonda, mida valitseb rahvas, Burke nimetas kollektiivse türannia süsteemiks, sest üksikisiku kannatused seal on tohutu suured, aga appi oodata pole lootust, sest enamuse võimu all kannataja on jäetud ilma igasugusest lohutusest, kaastundest....

Politoloogia
104 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Nõukogude eesti

juuliks oli rindejoon jõudnud Valgeranna - Sauga mõisa ­ Nurme silla joonele, jäädes seega vaid 6 ­ 12 km Pärnu südalinnast. Koos rindejoone lähenemisega elavnes kohe ka venelaste lennutegevus. See oli seda saatuslikum, et vahepeal olid sakslased linnast ära viinud oma raske õhutõrjeüksuse. 29 ja 30. juulil toimus linnale mitu õhurünnakut, mida saksa kerge õhutõrje ei suutnud tõrjuda. Hukkunuid oli umbes poolesaja ringis. Purustused olid suhteliselt väikesed. Elanikele, kelle kohalolek polnud vajalik, anti käsk linnast lahkuda. Edasi toimusid õhurünnakud peaaegu iga päev. Vene pommitajad, mis asusid Saaremaal, tulid tavaliselt pärast lõunat, kui päike oli loodes ja nende lähenemist raskem avastada. Viimane venelaste õhurünnak Pärnule toimus 20. augustil. Juuli lõpul hakkasid sakslased värbama eesti vabatahtlikke, kes abistasid saksa üksusi kuni Tallinna vabastamiseni...

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Suur Depressioon, Uus Kurss.

Majandus "pea peal" - vanad majandussidemed katkenud - alles jäänud tööstus- sõjatööstus - sõdivate riikide kullavarude vähenemine (v a USA) - töövõtjate tegevusvabaduse kitsenemine - naiste töö osatähtsuse kasv ´ · Prantsusmaa - kõige suuremad purustused (lahingud) - kõige kiirem areng peale sõda: reparatsioonid, Elsass-Lothring · Suurbritannia kaotas lõplikult oma juhtpositsiooni maailmas · USA Euroopa võlglasest Euroopa võlausaldajaks · Saksamaa majandusmuredega üksi: - ülikiire inflatsioon - segadus a-ni 1924: võitjad teevad järelandmisi- Dawesi plaan jt Saksa lapsed...

Ajalugu
42 allalaadimist
thumbnail
3
odt

II maailmasõda ja selle põhjused

· 4-D poliitika, Saksa demokraatlikuks, natsism likvideerida, demilitariseerimine. 8. Teljeriikide lüüasaamise põhjused ( Itaalia, Saksamaa, Jaapan) · lääneriikide suur toetus NL · välksõja plaani läbi kukkumine · väiksemad inim ja materiaalsed ressursid · Inglise ja USA suur vastupanu · USA sõtta astumine, II rinde avamine 9. II MS tagajärjed · Väga suured inimkaotused ja purustused (60mlj. in). · Ei saadud õiget riigikorda. · Maailm lõhestus kaheks. Toimus maailma polariseerumine. NL ja tema marionetid = USA ja tema pooldajad. · Külm sõda (Jalta 1945- Malta 1989). · Rahvuslike liikumise hoogustumine ja koloniaalsüsteemi lagunemine, tekivad iseseisvad riigid. · Fasismi välja juurimine. · Berliini blokaad ja Saksamaa lõhenemine. · Kommunimi levik ja seoses sellega ulatuslike kriiside teke. · ÜRO loomine...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Külm sõda

toimus Egiptuses riigipööre, Egiptus riigistas Suessi kanali. ÜRO, NSVL ja USA sundisid osapooli sõjategevust lõpetama. Lääneriigid viisis peagi oma väed Egiptusest välja. Osapooled: Egiptus (toetaja NSVL) vs. Iisrael (toetajad Inglismaa ja Prantsusmaa) Kus: Iisrael, Egiptus, Suessi kanali ümbrus Tulemused: vähenes Inglismaa ja Prantsusmaa mõju maailmas, samal ajal suurenes NSVL-i autoriteet Lähis-Idas. 10. Eluolu ja kultuur Raskustest väljatulek II MS-i purustused ja inimkaotused olid veelgi suuremad kui I MS-is, kuid sõja tulemused ei olnud sellegi poolest päris selged. Kõik diktatuuri riigid said löödud, aga NSVL püsis ja sai tugevamaks kui varem. Läänemaailma liidrikoha oli hõivanud USA, kelle abil Euroopa hakkas üsna kiiresti tuhast tõusma. Kuna Saksamaa abitsioonid olid selleks ajaks kadunud, siis võtsid maad optimistlikumad meeleolud kui pärast I MS-i. Vahetult sõjajärgsed aastad olid majanduses siiski rasked...

Ajalugu
58 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Teine Maailmasõda - tagajärjed

tekkis nn teine maailm,euroopa ja kogu maailma lõhenemine,külm sõda.II MS tagajärjed Eestile-Eesti kaotas oma iseseisvuse ja langes ~50 aastaks võõrvõimude (Saksa okupatsioon 1941- 1944;Nõukogude okupatsioon 1940-1941 ja 1944 -1991) okupatsiooni alla.rängad inimkaotused,rahvaarv vähenes ~200 000 inimese võrr.suured materiaalsed purustused :mitmed suured linnad maatasa;purustatud oli enamus tööstusettevõtteid ;maal oli vähenenud külvipind, kariloomade arv ja saagikus.baaside leping-leping NSVL ja Eesti vahel,sõlmiti 28.sept.1939.eesti okupeerimine ja annekteerimine NSVL poolt-16.juuni 1940 ultimaatum eestile.alistuti vastupanuta, sest sõjaline vastupanu lootusetu.3.-6. august 1940 NSVL ülemnõukogu vormistas balti riikide annekteerimise ning liitis need enda koosseisu.EV taastamise katse-1944...

Ajalugu
73 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vulkanism

Settekivimid: liivakivi, lubjakivi - Laamade sisealadel, ookeanides kuuma Setted: liiv, kruus, savi täpi piirkonnas - Kontinentaalse rifti piirkonnas mandrite Maavärina kolle ehk fookus ­ koht sisealadel maapõues, kust saab maavärin alguse. Epitsenter ­ maapinnal kolde kohal olev Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused: paik, kus purustused on kõige tugevamad. veeaur, mürgised gaasid, vulkaanilised mudavoolud, maavärinad, geisrid, viljakad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja mullad, kuumaveeallikad. nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud pingete vabanemisel koos kivimite Maavärinaga kaasnevad nähtused: rebenemisega. meredes tsunamid, nõlvadel maalibisemised,...

Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Litosfäär, pedosfäär ja atmosfäär

Sogane vesi, loomade käitumine, kerged maavärinad, miks purskavad?- lamade põrkumine, lahknemine. Maavärinad põhjused- laamade liikumine( lahknemine, pukslevad laamad, O+O, Man+O, man+man), vulkaanipurske eel, pinged maakoores, veehoidlad. Tsunaami- rannaläheduses merepõhjas aset leidnud maavärina tekitatud hiidlaine. Seismograaf- magnituudid. Alla 3 mag-1 pall 3-5 mag- 2-5 palli. 10-12 mag-10-12 palli. Ohud purustused , tsunaamid, maanihked. Kulutuspinnavormid, välistegurid:päikesekiirgus, temp, õhk, vesi, jää, inimene. Vihmavesi(kulutus). Erosioon-uhtumine(ärakandmine voolu poolt. Kanjon-kuristikorg, põhjaerosioon. Sälkorg- kulutab põhja. Lammorg- külgerosioon, kesk/alamjooks. Muldorg- kauss/tasakaalus. Liustikud mäeliustikud (kulutav:U-org, kuhjav moreen) mandriliustikud (kulutav: jääkündenõod, kuhjav: otsamoreen, moreenküngas, moreentasandik, vallseljak). Merevesi kulutus- pankrannik...

Geograafia
53 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Vana-kreeka ja hellenism

Peagi vallutasid kreeklased Knossose ja hakkasid Kreetat valitsema 15.-13.sajand eKr Mükeene kultuuri kõrgaeg U 1200 eKr ,,Trooja sõda" U 1200 eKr Rahvaste sissetungist põhjustatud purustused Kreekas ja Egeuse mere saartel U 1100 eKr Losside lõplik hülgamine Kreekas. Arvatav doorlaste sissetung. Tume ajajärk 1100-800 eKr Madal tsivilisatsioonitase ja suhteline eraldatus muust maailmast. Kreeklased võtsid kasutusele raua (u 1100-800 eKr) 1100-1000 eKr Kreeklased koloniseerisid Väike-Aasia lääneranniku Arhailine ajajärk U 800 eKr Tähestiku kasutuselevõtt...

Ajalugu
65 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Nõukogude Eesti kordamisküsimused

Eesti hakkas kujunema NKL sigalaks ja piimafarmiks · ühismajandite juurde hakati looma abimajandeil, konservitehaseid. 1970ndail aastail hakati looma suurmajandeid 13. Tööstuse areng. Lk. 120-121; 123-124. TV lk. 52 ül. 4. Mis linnad olid Eestis suured tööstuskeskused juba 20.sajandi algul? Narva, Tallinn Mis oli nende linnadega juhtunud 1944.aastal? Olid saanud väga suured purustused , vene lennuvägi pommitas Kas need linnad jäid ka edasi tööstuskeskusteks? Jah Missuguse tähtsuse omandas Kirde-Eesti leiduv põlevkivi? · Sinna rajati põlevkivitööstus, millesse läks 40% kõigist ENSV kapitalimahtudest. · Virumaa põlevkivimasin pidi gaasiga varustama Leningradi ning tootma mootorikütust Balti sõjalaevastikule. · Rajati maailma esimene põlevkivigaasitehas Kuidas see mõjutas Virumaa majandust ja rahvastikku?...

Ajalugu
138 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas?

Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas? Teine Maailmasõda algas 1. septembril 1939 ning lõppes 8. mail 1945. See aeg oli Eesti jaoks väga raske ja tõi kaasa palju kannatusi. Sõja tulemusena kaotas Eesti üle 20% rahvastikust. Täielikult hävitati Narva, Tallinnas ja Tartus olid ülisuured purustused . Sõja ajal oli eestlastel erinevaid valikuid, kuid ükski neist ei osutunud heaks. Üks eestlaste valikutest oli liituda Punaarmeega. Punaarmeesse värvati eestlasi peamiselt sunniviisiliselt, sest vabatahtlikult kommunistliku ideoloogia eest sõdijaid leidus Eesti piiridest vähe. 1941. aastal moodustatud hävituspataljone täiendati tihtipeale lisaks okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestele, veel sunniviisiliselt mobiliseeritud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega...

Ajalugu
24 allalaadimist
thumbnail
25
doc

12. klassi teise poole ajaloo konspekt

aasta piiridesse, sõja ajal võidetud alad pidi tagasi andma ka Bulgaaria. · Korea tunnistati iseseisvaks, kuid jagati kaheks okupatsioonitsooniks. · Jaapan pidi loovutama NSV liidule Lõuna-Sahhalini ja Kuriilid. Jaapaniga sõlmiti rahu alles 8. september 1951 San Franciscos. Välja arvatud NSV liit, Poola ja Tsehhoslovakkia. Teise maailmasõja tagajärjed: · Väga suureulatuslikud purustused · Hukkus ligi 60 miljonit inimest, neist kõige rohkem NSV liidus ja Hiinas · Hukkus palju tsiviilelanikke · Balti riigid jäid NSV liidu mõjuvõimu alla, tekkis idablokk. · Euroopa ja maailma lõhestumine kaheks süsteemiks, külm sõda · Kommunismi mõju maailmas kasvas · Lagunema hakkasid koloniaalimpeeriumid. · Inglismaa kaotas oma senise suurriigi staatuse. · Aasias tugevnes Jaapani asemel Hiina positsioon. Baaside ajastu Baaside leping lk 73-75...

Ajalugu
163 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Ühiskonna riigieksami materjal

o Nüüdisühiskonna kujunemine Ühis- Agaarühiskond Tööstus Post-industriaal Infoühiskond Teadmusühiskond kond ühiskond ühiskond Tunn o 3000a eKr o 18. saj ­ o 20.saj o 1980n o 21. Saj - ... u-sed ­ 18.saj 20. Saj keskpaik-.. dad o Paindlik lõpp keskpaik . o Uue töögraafik o Peamine o Peamine o Teenindu tehnoloogia o Teadussaav tööhõive tööhõive s-sektori kasutusele- u-tuste raken- põllumajan tööstuses osatähtsuse võtt damine majan- duses o Linnastu tõusmine o Inform duses, polii- o Suurpered mi-ne,...

Ühiskonnaõpetus
86 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Maavärinad ( slaidid )

Vaikse ookeani tulevöö ehk tulerõngas Vahemere vöö Atlandi ookeani keskmäestiku vöö Miks? · Laamade liikumine · Vulkaanipursked · Koobaste, kaevanduste varingud · Maa-alused tuumaplahvatused Tagajärjed · OTSESED · KAUDSED ­ Murrangud ­ Inimeste hukkumine maakoores (ülangud, ­ Kodutuks jäämine alangud) ­ Tulekahjud ­ Hiidlained, tsunamid ­ Avariid ­ Purustused ­ Majanduse ­ Rusuvoolud, varingud seiskumine ­ Lisakulud kahjude likvideerimiseks Millest sõltuvad tagajärjed? · Maavärina tugevusest ja ulatusest · Rahvastiku hulgast ja asustustihedusest · Ehitiste konstruktsioonist, kvaliteedist ja materjalidest · Ettevalmistatusest · Infrastruktuuri tasemest Kuidas vähendada tagajärgi? http://www.stopdisastersgame.org/en/playgame.html · Ennustamine...

Geograafia
44 allalaadimist
thumbnail
26
ppt

Litosfäär, slaidid

Mandritel ja laamade vahevöös VULKAANIDE ESINEMINE · Laamade äärealadel Hekla, Vesuuv, Etna, Stromboli, Cotopaxi,Krakatau · Mandrite sisealadel Kilimanjaro · Kuuma täpi kohal ookeanides Mauna Loa Maavärinad Maavärin tsunami maalihe purustused · Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega · Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas Richteri ja Mercalli skaala Mida mõõdetakse? R: maavärina võngete tugevust M: purustusi Mõõtühik R: magnituud M: pallid Skaala ulatus R: 0-8,9 magnituudi M: 0-12 palli...

Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Immunoloogia eksamiks kordamine

Kaasasündinud ja omandatud immuunsus Loomulik ehk kaasasündinud ehk naturaalne ehk Kaasasündinud immuunsus ei muutu olendi eluea jooksul, nakkuse korral toimib selline immuunsus kiiresti ja moodustab esimese kaitseliini. Samas pole see küllalt tõhus. Kaasasünd.kaitsemeh. teatakse kõigil loomadel: N: nahk, limaskest, ka rakulised ja humoraalsed kaitsesüsteemid. Selgrootute loomade kaasasündinud immuunsus hõlmab nii rakulisi kui ka humoraalseid kaitsereaktsioone (interferoon, antiseptilised molekulid). Fagotsütoos esineb kõikidel organismidel Käsnadel on olemas võõra eristamise meh-id liigi tasemel. Kõrgemal tasemel eristatakse võõrast juba isendi tasemel. Kõigil selgroogsetel on T-ja B-rakud ning antikehad (alamatel liikidel vähem klasse). Omandatud ehk adaptiivne ehk spetsiifiline immuunsus on tõhusam kui kaasasündinud immuunsus. Selle tagavad imetajatel ja...

Immunoloogia i
199 allalaadimist
thumbnail
5
doc

USA, Jaapan ja Soome ning II maailmasõda

puutumatuks Island Iseseisvus 1944 aastast Võttis vastu Marshalli plaani ja astus NATOsse Soome Jäi kaotajariigiks, maksis Jäi NList sõltuvaks, reparatsioone, suured sõja mistõttu ei võtnud vastu purustused , nn nürnbergi abi Marshalli plaanist ja ei protsess astunud NATOsse. 9. Millised muutused leidsid aset Soome majanduses, sisepoliitikas, välispoliitikas? Majanduses: · Reparatsioonid 300 milj $ · NL oli Soome suurim eksportmaa · Soome industrialiseerimine tööstusmaaks. Sisepoliitikas: · Teatav tsensuur · Kommunistlik partei · Võimul Moskva soosikud Välispoliitikas:...

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Referaat "Esimene Maailmasõda"

Verduni alla koondati hiigelsuur suurtükivägi, mille toel asusid Saksa üksused 1916. aasta veebruaris rünnakule ning murdsid läbi prantslaste esimesed kaitseliinid. Esialgu läks kõik plaanipäraselt, kuid kui saadeti Prantsusmaa abiks lisaväge said sakslased lüüa. Hiljem kestsid veel väiksemad lahingud nagu Somme´i lahing ning selle võitsid sakslased. 15.septembril 1916 võeti esimest korda kasutusele tankid, selle tagajärjel olid väga suured purustused . Kokku kaotasid mõlemad pooled 1,3 miljonit meest. 11 1917. aastal lääneliitlasi painas aina tugevaim vajadus Saksamaa võimalikult kiiresti purustada. Venemaa kokkuvarisemist oodates, hoidis Saksamaa oma jõud läänerindel, kuid ei teinud rünnakuid. Nad lõid varuliine, lastes vastasel lõhkeainet kulutada ilmaasjata. Prantslased ja inglased olid kaotuste pärast...

Ajalugu
13 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Esimene maailmasõda

Pärnu Koidula Gümnaasium Esimene maailmasõda Referaat Pärnu 2011 Sissejuhatus Maailmasõda on laiahaardeline sõda, kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailma riikidest ja mille tandriks on enam-vähem kogu maailm. Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) kestis 28.juulist 1914 kuni 11.novembrini 1918 põhiliselt Euroopas, kuid juba puhkemisest alates ka Aafrikas ja Aasias ning meresõjana kõikidel maailma ookeanidel. See mõjutas peaaegu kogu maailma.. Esimene Maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning 20. sajandi esimeste tsiviilisikute massimõrvad. Esimeses maailmasõjas võitles...

Ajalugu
38 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Tartu referaat

Seal asusid neli kõrgkooli, mitmed teaduaasutused, ajalehtede ja ajakirjade toimetused ja kirjastused. Tartus toimusid olulised kultuurisündmused: kontserdid, näitused jpm. Teise maailmasõja ajal 1939 ­ 1945. a rüüstasid Tartut Nõukogude vägede hävituspataljonid, hävitades palju olulisi hooneid. Vahepealne lühike Saksa okupatsioon tõi sõjarinde Emajõe äärde, millega kaasnesid ka suured kahjud ja purustused . 1944. a jäi Tartu Nõukogude okupatsiooni alla nagu ka ülejäänud Eesti. Punaväed olid enne võimu kehtestamist linna rohkelt pommitanud, hävitades palju sõjast puutumata jäänud rajatisi, näiteks purustati täielikult ja maeti mulla alla Eesti Rahva Muuseumi hooned, Kaubahoov ja Maarja kirik. Eesti vanim teater Vanemuine põles maha. Nõukogude võimu ajal vähenes Tartu osa Eesti kultuuris. Suleti mitmed õppe- ja kultuuriasutused ning linn muutus kinnsiseks. 1988...

Geograafia
39 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun