Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"purustused" - 181 õppematerjali

purustused on sõltuvalt ehitiste vastupidavusest tähtsusetud kuni märkimisväärsed), intensiivsemate sündmuste korral purustuste hulgal (X palli: enamik hooneid hävineb, maapinda tekivad lõhed; XII palli: totaalne purustus, seismilised lained on silmaga nähtavad, esemed paiskuvad õhku). Kohati kasutatakse selle skaala modifitseeritud varianti maavärinate kirjeldamiseks veel tänapäevalgi.
thumbnail
13
doc

Ehitiste renoveerimine

Külmakahjustused – seinakonstruktsioonis telliste pooridesse sattunud vesi välisõhu temperatuuri alanemisel miinuskraadideni jääks muutumisel paisub ning müürikivid murenevad ja lagunevad Niiskus – niiskus ehk vesi on lahustatav ja transportiv keskkond, mis ühtlasi võib välja kanda ka kivimi kergeltlahustuvaid komponente. 23. Kivist välisseinte defektid, kahjustused Kahjustusi võib jaotada: 1. Seina suutmatus vastu võtta koormusi, mille tulemusena tekivad paigutused, purustused ja praod. 2. Suutmatus vastu pidada ilmastikumõjudele. 3. Seina suutmatus olla isoleerivaks külmale, mis tekitab veeauru kondensatsiooni. 4.Seina materjali purunemine. Mehaanilised kahjustused: koormused, deformatsioonide erinevused, mis on tingitud oluliselt erineva koormuse poolt tekitatud pingete erinevusest. Hoonete ebaühtlasest vajumisest tingitud defektid. Kivikonstruktsioonide kandevõime ammendumine. Teiste konstruktsioonide siiretest tingitud defektid. Konstruktsioonide...

Ehitiste renoveerimine
286 allalaadimist
thumbnail
3
doc

II maailmasõda

sep 1945 allkirjastati USA lahingulaeva Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt; Pariisi rahukonverents Pariisi toimunud rahukonverents arutas läbi rahulepingute projektid10-20 võtjariigi ning Saksama euroopa liitlaste vahel ning 10 veebruaril 1947 kirjutati rahulepingud alla; Jaapaniga sõlmisid võitjariigid va. NSVL, Poola ja Tsehhoslovakkia rahu 8.sept 1951. Nürnbergi protsess Kohtumõistmine natsilike partei ja juhtide üle; Tesies maailmasõja tagajärjed Seninägematud purustused ja kaotused; kokku hukkus ligi 60 miljonit inimest; neist kõie rohkem NSVL(üle 20 milj)ja Hiinas(10 milj); tsiviilelanike arv; Suurele ohvrite hulgale vaatamata ei toonud ka Teine MS õiglast maailmakorda;Balti riigid jäid NSVL võimu alla; Tagajärjeks oli esialgu euroopa ning seejärel kogu maailma lõhestumine ning külma sõja algus....

Ajalugu
33 allalaadimist
thumbnail
2
docx

7. klassi Geograafia KT Maavärin

11.Milleks kasutatakse seismograafi? V:Seismograaf on mõõteriist, millega mõõdetakse maavärina tugevust. 12.Millisel kahel moel mõõdetakse maavärinate tugevust? V:Richteri skaalal magnituutides ja Mercalli skaalal pallides. 13.Too välja põhjused miks just Jaapanis esineb sageli tugevaid maavärinaid? V:Jaapan asub kolme laama kokkupuutealal. 14.Mida tehakse Jaapanis selleks,et maavärinate poolt tekitatud purustused oleksid võimalikult väikesed? V:Seal on keelatud ehitada hooneid olemasolevate ja tekkida võivate murrangulõhede lähedusse. 15.Millistes piirkondades leidub vulkaane eriti arvukalt? V:Laamade äärealadel. 16.Mis on magma? V:Magma on vahevöös paiknev tulikuum kivimite sulam. 17.Mis on laava? V:Laava on maapinnale välja voolanud magma. 18.Mis on vulkaanilised pommid? V: Vulkaani kraatrist väljapaisanud suured kamakad. 19.Missugused on ja kuidas tekivad kilpvulkaanid?...

Geograafia
80 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Sõdades pole võitjaid, on ainult kaotajad

Juba sellised näitajad näitavad, et sõdades on ainult kaotajad. 1918. aastal, mil Esimene maailmasõda lõppes, mõistsid mitmed osalenud riigid, et see sündmus oleks võinud olemata jääda. Selle halba mõju tunnetasid ka võitjad. Ka võitjaid saab pidada kaotajateks, sest nende majandus oli lõhkenud, suured purustused ning miljonitesse ulatuvad sõjasangarite ja tsiviilisikute eluküünlad olid kustunud. Sama aasta kolmandal märtsil allkirjastati Bresti rahu. Venemaa astus sõjast välja ning see sündmus andis lisaks Soomele, Lätile ja Leedule ka Eestile võimaluse iseseisvumiseks. Lisaks Esimesele maailmasõjale, oli Venemaa ka kurnatud rasketest majanuslikest probleemidest, poliitilisest võitlusest. Ühesõnaga polnud Venemaal aega ega rassurssi tegeleda pisikese Eestiga....

Eesti keel
70 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ajaloost fakte

NSVL väed saksa. 60-aastate ülestõusude mahasurumine. 1956 ungari ülestõus. 1968 praha kevad. USA: 1945 t.pomm. 1952 vesinikup. Tuumapeadega sõjalaevad ja allveelaevad. 1980 tähesõda.| usa väed saksas. Teise ms. Järel: usa võimsaim. Suurbritannia: sai sõjas räsida, positsioon langeb mingil määral. NSVL: ida-euroopas positsioon tõuseb, kommunistlik diktatuur. Võidurelvastumine. Vaesus tavain. seas. Saksa: lõhestunud. Suured kaotused ja purustused , kaotas. Organisatsioonid: maailmapank, IMF, NATO. Heaoluühiskonna tunnused: kõrge elatustase(suurenenud sissetulekud, sotsiaalne turvalisus-riiklik haridus, tervisehoidja sotsiaalhoolekanne) tööpuudus kadus, maj. õitseng. Berliini blokaad- 24. jul 1948-11 mai 1949....

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
8
doc

II maailmasõda - õppematerjal

· Sõja tagajärjed: 1) Ei sõlmitud üldist rahulepingut nagu I ms ajal; sõja puhkemises süüdistati Sks kõige rohkem 2) II ms oli süsteemide vastasseis: luau sai dem eiravad riigid; võitis lib dem (+NL) 3) NL kasutas ära oma tugevnenud positsiooni Jalta konverentsil; surus peale 2. rinde avamise Normandiast (Ida-Eur alad NL). Lääne dem ei julgenud peale suruda oma arvamust. 4) Kaasnesid suured kaotused ja purustused => tõusis hukkunud tsiviilelanike arv lisaks sõduritele (julm sõjapidamine, parem tehnika, vägivallapoliitika) 5) Lib dem süsteemi usaldamatus, kuna dem ei olnud suutnud rahvast sõjakoleduste eest kaitsta (komm võimalus); sarnane ebastabiilsus ka Aasias 6) Sõda ei toonud endaga kaasa õiget maailmakorda => Eur lõhestumine, Külma sõja algus 7) Leiutatud tehnikat kasutati inimeste enda vastu...

Ajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

II maailmasõda

Milliste sündmustega algas ja lõppes Teine maailmasõda? Algas 1.septembril 1939. aastal kui Saksamaa tungis kallale Poolale. Hitler lootis , et Lääne riigid ei astu sõtta , kuid kahe päeva pärast kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. Lõppes kui USA ja Jaapan allkirjastasid 2.septembril 1945.aastal Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti, sest USA ei saanud Jaapanist jagu , kuid Jaapani purustused olid suured ja kasutusele oli võtud tuumapomm , mis tappis palju Jaapani tsiviil elanikke ja purustas suure ala. Sellega oli II maailmasõda ametlikult lõppenud. 2.Milliste sündmuste järel kapituleerus Jaapan? Jaapan kapituleerus pärast seda, kui tulemusteta vallutamiskatsete järel võttis USA kasutusele tuumapommi. Tuumapomm heideti kahele Jaapani linnale , milleks olid Hiroshima ja Nagasaki. Tuumapommi tagajärjel hukkus 260 000 inimest , Jaapanlaste vastupanu oli sellega murtud. 2...

Ajalugu
113 allalaadimist
thumbnail
1
doc

MAAVÄRINAD

epitsenter ehk maavärina kese 2. maavärina kolle ehk fookus 3. 2. seismilised lained foo kus PURUSTUSED ON KÕIGE SUUREMAD kk EPITSENTRIS · Vulkaanipursetega kaasnevad oll nähtused: maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilve(gaaside ja hõõguvae · vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) · Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. · Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. · Magma tardumisel maakoores tekivad süvakivimid ehk plutoniidid Laava tardumisel tekiva...

Geograafia
69 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Eesti ajalugu

See kuulutas end sõjas erapooletuks. Püüdis organiseerida Tallinna kaitset. Kuid selle kaitse organiseerimine ei õnnestunud, sest mehi polnud, kes sellega tegelenud oleks. Teine põhjus oli see, et Eestil puudud toetus LääneEuroopa riikidelt. Teised riigid olid 1943. aastal kindlaks määranud, et EestiLätiLeedu jäävad NSVLle. Tulemused II maailmasõjale Eesti jäi okupeerituks, suured purustused (Narva täielikult), rahvastik vähenes veerandi jagu. Inimkaotusi on hinnatud 280 000le. ¼ elanikkonnast. Selle põhjused: küüditamine, läände põgenemine, sõjas hukkunud. Majanduskahjud olid suured: tööstus ettevõtted 50% suuruses hävitatud, põllumajanduses kasutusel olev külvipind samuti poole võrra vähenenud. Argument: Eesti meestel oli võimalik valida, kelle poolel II maailmasõjas sõdida. Seisukoht: Ei nõustu, sundmobilisatsioon...

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Rootsi aeg Eestis

Selle keskseks punktiks oli rehetuba, millesse koondus kogu pere. Talvel peeti rehealuses ka loomi Talurahvariietus on mõjutatud Rootsi moevooludest ­ pikitriibuline seelik, naiste pottmts, meeste murumüts PõhjaEestis, plisseeritud seelik, meeste põlvpüksid saartel. Talurahvakultuuri lahutamatuks osaks oli torupill. Arhitektuur Rootsi ajal tehti mahukaid ehitustöid neis linnades, kus sõjaga kaasnesid suured purustused ja tulekahjud Narva, Pärnu, Tartu. Sõdades vallutamata püsinud Tallinn säilitas oma keskaegset välimust. Linnade ehitust püüti korraldada sihipäraselt, uut ehituspoliitikat teostati jõukas, tõusvas Narvas, ehitati toomkirik, börsihoone, raekoda. Kõrgemad ehitised said endale rõdude ja paisutustega baroksed tornikiivrid, Tallinna raekoda, toomkirik, Pühavaimu ja Niguliste kirik. Liivi sõda tõestas, et tornid ja müürid ei paku piisavat kaitset, hakati rajama...

Ajalugu
43 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Litosfäär

3. fumaroolid (väävlit sisaldavad gaasijoad), võib liikuda kaugele, on kahjulik 4. maavärinad 5. geisrid ja kuumaveeallikad Maavärinate ja vulkaanide mõju inimesele ja majandustegevusele POSITIIVNE NEGATIIVNE inimesele viljakas muld vulkaanilistel aladel purustused maavarad töökohtade kaotus uued töökohad (koristamine) lähedaste surm kaasaegsete elamute rajamine haigused nälg, joogivee puudus majandustegevusele turismi areng ettevõtete, infrastruktuuri häving...

Geograafia
25 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Eesti ajalugu 1939-1941

juulil jätkusid lahingud Emajõe joonel, kus Omakaitse üksused hoidsid rinnet Võrtsjärvest kuni Peipsini. · 19. juuliks oli rindejoon jõudnud Valgeranna - Sauga mõisa ­ Nurme silla joonele, jäädes seega vaid 6 ­ 12 km Pärnu südalinnast. Koos rindejoone lähenemisega elavnes kohe ka venelaste pommitajad lennutegevus, mis asusid |Saaremaal. 29 ja 30. juulil toimus linnale mitu õhurünnakut. Hukkunuid oli umbes poolesaja ringis. Purustused olid suhteliselt väikesed. Edasi toimusid õhurünnakud peaaegu iga päev. Viimane venelaste õhurünnak Pärnule toimus 20. augustil. · Augusti algul elavnes koostöös Omakaitsega sakslaste rünnaktegevus ja 10. augustil vallutati tagasi Pärnu-Jaagupi. · 22-25. juuli - Vabastatakse Jõgeva, Türi, Torma, Mustvee ja Kallaste ning Tartu põhjapool Emajõge olev linnaosa. Taganemisel põletab hävituspataljon Mustvee. · 30...

Ajalugu
52 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Esimene Maailmasõda

klass Referaat ESIMENE MAAILMASÕDA Marion Prees Nissi 2010 Sisukord Sisukord_________________________________________________________ 2 Sissejuhatus______________________________________________________ 3 Sõja põhjused_____________________________________________________ 4 Maailmasõja ajend_________________________________________________ 4 Sõja algus________________________________________________________ 5 Sõja osapooled____________________________________________________ 5 Sõdivate poolte plaanid_____________________________________________ 6 Sõjategevus läänerindel_____________________________________________ 7 Sõjategevus läänerindel_____________________________________________ 8 Sõjategevus idarindel_______________________________________________ 8 Sõja lõpp_________________________________________________________ 9 Kasutatud kirjandus_...

Ajalugu
49 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Vulkanism

Magma on Maa sisemuses asuv ülessulanud kivimeist koosnev vedel mass. Laava on vedelas olekus kivimid, mis on vulkaanipurske tagajärjel maapinnale jõudnud. Kihtvulkaan Epitsenter on punkt maapinnal maavärina tekkekoha ehk kolde ehk hüpotsentri kohal.Maavärina epitsenter on punkt, kus peaksid teoreetiliselt aset leidma kõige suuremad purustused . Maak on mineraalne maavara. Laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. TÖÖSTUS JA TEENINDUS Rauamaak on kivim või mineraal, mis sisaldab piisavalt rauda. Rauamaaki kaevandatakse Karjalas, Koola ja Skandinaavia poolsaarel ning suured varud on Ukraina kilbil (Krivoi Rogis). Värviliste metallide maake ning ka rauamaaki leidub Pürenee poolsaarel ja Uuralis....

Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Geograafia 11. klassi konspekt

MAAVÄRINATE JA VULKAANIDE MÕJU INIMESELE JA MAJANDUSTEGEVUSELE Positiivne Negatiivne Inimesele Taimedel viljakad tingimused, Kodud hävivad, eluohtlikud maavarad, kui riigid saadavad olukorrad, mis põhjustavad abi, võib tekkida uusi töökohti, suuri vigastusi ja surma, rajatakse uued kaasaegsed purustused , töökohtade kaotus, elamud, haigused levivad rohkem, nälg, joogivee puudus Majandustegevusele Turismi arendamine, maavarade Hävivad nt tehased, firmad kaevandamines, sellistel aladel lähevad pankrotti purustuste saab kasutada maasisest soojust tõttu, infrastruktuur hävineb,...

Geograafia
144 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Nõukogude Eesti

Sissejuhatus 3 Eesti NSV valitsemine 3 Poliitilised olud 4 Vastupanu ja repressioonid 6 Majandus ja rahvastik 7 Kultuurielu põhijooned 8 Eestlased maailmas 10 Lõppsõna 11 Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Teises maailmasõjas sai Eesti rängalt kannatada. Rahvas vähenes ligi veerandi võrra. Paljudes linnades olid ülisuured purustused . Pea pooleldi hävisid ka tööstused ja põlevkivi rajoonid. Sadamad olid hävitatud, raud- ja maanteed purustatud. Põllumajanduses langes saagikus ja kariloomade arv. Katse iseseisvusele taastamiseks luhtus ning Eesti langes uuesti, sedapuhku peaaegu pooleks sajandiks, Nõukogude Liidu võimu alla. Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimustruktuur Nõukogude võimu taastamine algas Eestis koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel....

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
4
odt

Karl XII

Siis aga jõudis nendeni jalustrabav teade: Karl on langenud! Karl XII hukkumine 1718. aasta 30. novembri õhtul vaatles kuningas lahingu käigus pikksilmaga kindluseseinu, kui teda tabas pähe juhuslik kahurikuul! Tol ajal just nii teadustati. Kuninga pea oli niivõrd vigastatud, et teda tuli matta kinnises kirstus. Taoline matmine on tõde, nagu seegi, et pea oli tugevalt vigastatud. Et kolju purustused olid niivõrd suured, siis järeldati, et seda võis teha ainult mingi väiksem kahurikuul. Juba kuninga surma järel tekkis kahtlusi hukkumise asjaoludes. Selleks oli põhjusi nii ühelt kui teiselt poolt. Kuninga langemine oli paljudele vägagi kasulik. Pikad sõja-aastad olid Rootsi riigi majandust tugevalt tühjendanud. Kindlasti olid tema surma üle rahul ka järglased, kes lõpuks ometi said kätte ihaldatud kuningakrooni...

10.klassi ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Litosfäär

Charles Richter. 6.Maavärinatega kaasnevad nähtused: Varisevad ehitised, elektri- ja gaasivõrkudest pääsevad valla tulekahjud. Järvedes ja teistes suletud veekogudes tekivad kuni mitmemeetrilise amplituudiga veetaseme tõusud, langused. Hiidlained-tsunamid. Nõlvadel leiavad aset maalibisemised. Maavärinate mõju keskkonnale,inimesele ja majandustegevusele: Tsunamid, veetaseme tõusud.Maavärinad on kõige ohvriterohkemad looduskatastroofid. Suured purustused linnadele,majadele. Vulkanismiga kaasnevad nähtused: Suits: veeaur,CO, SO2, N lõõmpilv:gaasid, hõõguv vulkaaniline tuhk mudavool:lume sulamisveed, vulkaaniline materjal maavärinad:nõlvade liikumine, varingud hiidkraater-kaldeere:lõõri sissevajumine, koonuse purunemine kaldeerajärv Vulkanismi mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele: KASU: viljakas pinnas, mineraalained, rohkesti maavarasid, energiaallikaks kuum vesi...

Geograafia
43 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Maateaduste alused

Fookus ­ maavärina kolle ehk hüpotsenter ­ koht, kus maavärin tekib. Seismised lained ­ elastsete deformatsioonide laineline levik maapinnas. Sumbuvad sügavuse suurenemisega. (*)ruumi ehk kehalained (P ja S) levivad nagu helilained õhus (*)pinnalained levivad epitsentrist eemale piki maapinda (veelained vette visatud kivist). Registreerimine: seismojaamades, seismograafidega. Tugevuse mõõtmiseks: (1)Mercalli skaala: purustused jagatud 12 klassi (I ­ XII) (palju puudusi). Maavärina intensiivsus väheneb sedavõrd, mida kaugemale liigume epitsentrist; kahjustuste hinnangud subjektiivsed. (2)Richteri skaala ­ võnke tugevuse mõõtmine magnituudides (energia hulk, mis on vabanenud maavärina toimel) Reaalne skaala 0-8.6...

Geoloogia
68 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ajaloo KT aasta 1939 konspekt

Jaanuaris algas Punaarmee üldpealetung. Mille tulemusel sakslased taganesid. Veebruaris algasid pikad lahingud Narva pärast ( 7 kuud). Sakslaste üldmobilisatsiooni toetasid ka Eesti Rahvuslikud ringkonnad. 40 000 meest nägid toimuvas II vabadussõda ja läksid võitlusse sakslaste poolel. Vene lennuvägi tegi Eestile pidevaid õhurünnakuid (Hävitati ajalooline Narva hoonestus, rängad purustused Tallinnas ja Tartus). Suvel muutus sakslaste seis II maailmasõja rindel raskeks 1. Lääneriikide Normandia dessant Prantsusmaa vabastamiseks. 2. Soome väljus sõjast. 3. Punaarmee suurrünnakud sakslastele Valgevenes. Juulis sisenesid venelased võidukalt Narva. Järgnes 2 nädalat ägedat lahingutegevust Sinimägedes (nn Tannenbergi liin). 10 augustiks olid venelased vaatamata ülekaalule sunnitud pealetungi eduta lõpetama. Augusti lõpul hõivas Punaarmee Tartu ja septembris Tallinna...

Ajalugu
18 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun