· Trombi läbimõõt on harilikult mõnikümmend kuni paarsada meetrit, keskmine kiirus 64 km/h kuni 177 km/h. · Ta purustab ehitisi, tõmbab kaasa tolmu, puid, kive, vett jms Fujita-Pearsoni skaala · Fujita-Pearsoni skaalaga määratakse tornaado tugevust.1. Veebruar 2007 võeti kasutusele Fujita-pearsoni skaala(F-0 kuni F-5), mis näitab tornaado tugevust paremini kui vana skaala. F-5 võib isegi asfaldi tee pealt minema viia. · F-0 64-116 km/h kerged purustused:pisut purunenud katused; murtud puuoksad; madalajuurelised puud ümber paisatud; sildid purustatud. · F-1 117-180 km/h Mõõdukad purustused: majade katused lahti kangutatud; ratastel majad kergitatud alustelt ja ümber tõugatud. · F-2 181-253 km/h Tuntavad purustused: sõrestikehitiste katused maha rebitud; ratastel majad lammutatud; suured puud murdunud või juurtega välja kistud. · F-3 254-332 km/h Tuntavad purustused: sõrestikehitiste katused
ARENENUD TÖÖSTUSRIIGID 1950-1980 AASTAIL. HEAOLUÜHISKONNA KUJUNEMINE. 1. USA Esimese maailmasõja järel: Majandus tõus. Euroopa riigid USAle võlgu. Juht positsioonil maailmas. Teise maailmasõja järel: Oli majanduslikult kõige võimsam riik , ning tekkis lühiajaline heaoluühiskond. SUURBRITANNIA Esimese maailmasõja järel: Kaotas liidrikoha. Teise maailmasõja järel: Suurbriannia hakkas majanduslikult võimsamaks muutuma. Suured purustused. Majandus kasv jääb alla Prantsusmaale. VENEMAA/NSV LIIT Esimese maailmasõja järel: Täielikult laostunud. Kommunistlik diktatuur. Sõja kommunismi poliitika. Teise maailmasõja järel: Rasketööstus on kõrgel tasemel. Suured sõja purustused. Plaani majanduse kollektiviseerimise ja industiviseerimise pealesurumine NSV Liidu liidetud aladele ja IdaEuroopale. SAKSAMAA Esimese maailmasõja järel: Suured reparatsioonid. Tohutu inflatsioon. Paljude alade kaotamine.
2. maailmasõja tagajärjed, sealhulgas Eestile (lähiajalugu 1 lk 158 - 159, eesti ajalugu 2 lk 95) 1) Seninägematud purustused ja inimkaotused ligi 60 miljonit. Holokaust (Holokausti päev 27. jaanuar) - juutide massiline tagakiusamine ja hävitamine natslikul Saksamaal ja Saksamaa okupeeritud aladel 1933. - 1945. aastani. Tapeti umbes 6 miljonit juuti. 2) Vaatamata Atlandi hartale ei järgnenud õiglast maailmakorda. Sealhulgas kaasnes kommunistliku diktatuuri mõju kasv maailmasning kujunes kommunistlik blokk ehk Teine Maailm. 3) Euroopa ja seejärel kogu maailma lõhenemine ning Külma sõja algus.
oleks tuvastatud. Kui maavärin toimus, oli Haitil ka Eesti mees- Tarmo Jõeveer, kes jäi hoone rusude alla lõksu ning ootas oma päästmist 38 tundi. Tal oli raadiosaatja, mille kaudu ta sai endast märku anda. 4 Kokkuvõte. Maailmas toimuvad pidevalt maavä rinad, enamus nendest on väga nõrgad. Maavärinate kestvus ajaliselt on väga lühike. Samas võivad hukkuda sajad tuhanded inimesed, hävida linnad. Purustused võivad olla väga suured.Piirkondades, kus toimuvad pidevalt maavärinad, püütakse ehitada turvalisemaid maju. Tähtis on see, et maja purunemisel ei tekiks tulekahju. Rasked esemed ja pildid ei tohi olla inimese voodi kohal. Maavärina korral inimesed peavad hoones viskama pikali ja hoidma kinni. Tõugete ajal ei tohi püüda hoonest välja joosta, kuna on oht jääda varingu alla. Peale maavärina toimumist võivad hakata levima haigused, võivad tekkida metsatulekahjud.
(2011, Põhja Carolina, Virgina, Maryland, Delaware) Orkaan Cordonasos Hurricane Taifuun Tsüklon Willy-willy Troopiliste tsüklonite esinemise piirkond ja sagedasemad liikumised Temperatuurid ookeanide kohal (9.12.2014) Orkaanide ülesehitus Orkaani tugevuse skaala Kategoo Purustused Tuule kiirus Laine kõrgus ria 1 Minimaalsed 119-153 km/h 1,5-2 meetrit 2 Keskmised 154-177 km/h 2-2,5 meetrit 3 Suured 178-209 km/h 2,5-4 meetirt 4 Ekstreemsed 210-249 km/h 4,5-5,5 meetrit 5 Katastroofilised 249-... km/h 5,5-... meetrit Tagajärjed • Veekahjustused (üleujutused) • Tuulekahjustused • Ehitiste hävimine, kahjustumine, purunemine • Hukkunud
vedelas kk) ja S-lained e ristilained (aeglasemad,levivad kk liikumissuunaga risti deformeerivate impulssidena, ei levi vedelas kk) *pinnalained- Rayleigh'i lained- (panevad maapinna lainetama vertikaalsuunaliselt nagu merepinna) Love'i lained(võngutavad maapinda horisontaalselt,risti laine leviku suunaga) 10 kõige tugevamat on olnud 10a jooksul ümber Vaikse ookeani. 2,5-5,4 -purustused minimaalsed,inimene tajub. 7-7,9 ulatuslikud purustused. Üle 8-suured purustused,laastavad *San Francisco 1906 8,3; Tokio 1923, 8,2Eestis: Osmussaar 1976...4,75-lausvaringud pangal; 2004 21 sept Kaliningradist eemal 40km 5,3 Nendega kaasnevad nähtused: *tulekahjud *maalihked *tsunaami *varingud NÕLVAPROTSESSID Nõlvad on enam levinud reljeefivormid. Kõik rejeefielemendid,mille kalle on üle 2% on nõlvad. Nõlv on pind, mida mööda maa ainese edasikandmisel on määravaks Maa raskusjõud
maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Kihtvulkaan- suhteliselt suur ja pikaealine vulkaaniline pinnavorm. Kilpvulkaan- lai ja suhteliselt lame vulkaan, mis koosneb peamiselt basaltseist laavavooludest. Maavärin- seismilistest lainetest põhjustatud maapinna võnkumine. Maavärina kolle- koht kus algab kivimite rebestumine. Maavärina epitsenter- punkt, kus peaksid teoreetiliselt aset leidma kõige suuremad purustused. Seismograaf seade, mis registreerib maapinna võnkumise ja selle põhjustanud seismilised lained seismogrammina. Tsunami- maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. 2. Maa koosneb maakoorest, vahevööst ning tuumast. Maakoor jaguneb ookeaniliseks ning mandriliseks maakooreks. Maakoorele järgneb vahevöö, mille ülemist osa nim. astenosfääriks. Maa tuum jaguneb välistuumaks ja sisetuumaks.3. Tardkivimid(graniit, gabro),
raketid| 1948 berliini blokaad. NSVL väed saksa. 60-aastate ülestõusude mahasurumine. 1956 ungari ülestõus. 1968 praha kevad. USA: 1945 t.pomm. 1952 vesinikup. Tuumapeadega sõjalaevad ja allveelaevad. 1980 tähesõda.| usa väed saksas. Teise ms. Järel: usa võimsaim. Suurbritannia: sai sõjas räsida, positsioon langeb mingil määral. NSVL: ida-euroopas positsioon tõuseb, kommunistlik diktatuur. Võidurelvastumine. Vaesus tavain. seas. Saksa: lõhestunud. Suured kaotused ja purustused, kaotas. Organisatsioonid: maailmapank, IMF, NATO. Heaoluühiskonna tunnused: kõrge elatustase(suurenenud sissetulekud, sotsiaalne turvalisus-riiklik haridus, tervisehoidja sotsiaalhoolekanne) tööpuudus kadus, maj. õitseng. Berliini blokaad- 24. jul 1948-11 mai 1949.
Taiwan 921 earthquake Koostas: 1999 Jiji maavärin 21. septemeber 1999, kohaliku aja järgi 01:47:12 7,7 magnituuti- tugev maavärin epitsenter Kesk-Taiwnis epitsententri kordinaadid 23.772°N 120.982°E maavärina kese 33 km sügavusel Laamade liikumine Euraasia laam- mandriline Filipiini laam- mereline põrkuvad Filipiini laam sukeldub tugevad maavärinad vulkaanid kurdmäestik Piirkond tihedalt asustatud suured purustused ja ohvriterohke 2400 hukkunut ja 100 000 kaotas oma kodu maavärinad sagedased (eriti idarannikul) suurimad kahjud Kesk- Taiwanis Kasutatud kirjandus http://forms2.rms.com/rs/729-DJX-565/images/eq_chi_chi_taiwan_eq.pdf https://en.wikipedia.org/wiki/1999_Jiji_earthquake https://earthquake.usgs.gov/earthquakes/eventpage/usp0009eq0#executive https://earthquake.usgs.gov/earthquakes/eventpage/usp0009eq0#map https://media1.britannica.com/eb-media/72/143072-004-C79BCA30.jpg
Vana-Kreeka ajalooperioodid ● Mis põhjusel hääbus Kreeta-Mükeene kultuur Kreekas ning langeti tsivilisatsiooni eelsele tasemele? Vastus: 12.saj eKr tabasid Kreekat purustused, toimusid ulatuslikud rahvaste liikumised Vahemere idaosas. Elanikkonna arvukus langes, nii lihtrahvas kui ka ülemkiht olid märksa vaesemad. Tume ajajärk (u 1100-800 eKr) Kreeta-Mükeene kultuuri hävimise järel (1100) langeti tsivilisatsiooni eelsele arengutasemele - unustati kiri, purustatud losse ei ehitatud ülesse. Kuid osa kreeklasi rändas Väike-Aasia läänerannikule, lisaks võeti kasutusele raud. Tsivilisatsiooni tõus (8.-6. saj eKr)
6. Too näiteid vulkaaniliste protsessidega kaasnevatest nähtustest ja nende tagajärgedest. Laavavoolud (võivad viia tulekahjudeni) Vulkaanilised gaasid lendavad atmosfääri (õhusaaste) Vulkaaniline tuhk (samuti õhusaaste) Lõõmpilvete teke – püroklastilised voolud (võivad tekitada tsunamisid kuna liikumiskiirus on väga suur)) Mudavoolude teke Maavärinad – purustused – maalihked Geisrid Kliimamuutused 7. Selgita kivimiringet. Too näiteid sette-, tard- ja moondekivimitest. Kivimid moodustuvad, hävinevad või muutuvad ehituselt pidevas kivimite ringes. Kui sulanud kivimid jahtuvad, moodustuvad tard- e. magmakivimid. Kui kivimeid Maa pinnal lained tükkideks peksavad, jää purustab või teised kivimid peeneks hõõruvad või kliima tõttu murenevad jne, siis nende osakesed settivad
ehitisi, luua toimivad päästeteenistused, jagada õigeaegset teavet, õpetada, kuidas tegutseda maavärina puhul 1. epitsenter ehk maavärina kese 2. maavärina kolle ehk fookus 3. 2. seismilised lained foo kus PURUSTUSED ON KÕIGE SUUREMAD kk EPITSENTRIS · Vulkaanipursetega kaasnevad oll nähtused: maavärinad, maalihked, mudavoolud, lõõmpilve(gaaside ja hõõguvae · vulkaanilise tuha segust moodustunud tulikuumad mürgised pilved) · Vulkaanilise päritoluga pinnas on väga viljakas tänu mineraalainete kõrgenenud sisaldusele. · Vulkaanilistel aladel leidub mitmeid maavarasid. · Magma tardumisel maakoores tekivad süvakivimid ehk plutoniidid Laava tardumisel tekiva
Settekivimid: liivakivi, lubjakivi - Laamade sisealadel, ookeanides kuuma Setted: liiv, kruus, savi täpi piirkonnas - Kontinentaalse rifti piirkonnas mandrite Maavärina kolle ehk fookus koht sisealadel maapõues, kust saab maavärin alguse. Epitsenter maapinnal kolde kohal olev Vulkaanipurskega kaasnevad nähtused: paik, kus purustused on kõige tugevamad. veeaur, mürgised gaasid, vulkaanilised mudavoolud, maavärinad, geisrid, viljakad Maavärinad on maapinna vibratsioon ja mullad, kuumaveeallikad. nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud pingete vabanemisel koos kivimite Maavärinaga kaasnevad nähtused: rebenemisega. meredes tsunamid, nõlvadel maalibisemised,
lahendumise protsessis koos kivimite rabenemisega/murranguga. Maavärin levib seismiliste lainetena. · maavärina kolle (fookus) on koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine maavärina murrang · maavärina kese ( epitsenter) on vahetult kolde kohal olev koht maapinnal , kus maavärin on kõige tugevam Maailmas toimub aasta jooksul vähemalt 100 000 maavärinat mille magnituud alla 4. Magnituut energia vallandumine Pallid silmaga nähtavad purustused Kolme tüüpi murrangud : Maavärinad eristatakse tekke põhjal : · tektoonilised, mida põhjustavad Maa sisepinged · vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipurskega · langetuslikud, mida põhjustavad koobaste varisemine · tehnogeensed, mida põhjustab inimtegevus ( nt. veehoidla surve, maa- alune tuumaplahvatus, lõhkelaengu plahvatus) Maa värinad levivad seismilste lainetena. Kehalained Pinnalained
Haiti maavärin Haiti maavärin on maavärin, mis toimus 12. jaanuaril 2010 kell 16.53 kohaliku aja järgi Haiti saare lääneosas. 7magnituudise maavärina epitsenter oli umbes 25 km pealinnast PortauPrince'ist lääne pool, maavärina kolle oli sügavusel 13 km. Maavärin purustas hooneid ja nõudis hulgaliselt inimelusid. 18. jaanuari 2010 seisuga oli ÜRO hinnangul hukkunuid vähemalt 75 000, kuid Haitil paiknevate USA vägede kindral hindas tõenäoliseks hukkunute arvuks umbes 200 000 inimest. 4. veebruariks oli Haiti valitsuse hinnangu kohaselt hukkunute arv kasvanud 212 000 inimeseni. Rahvusvahelise Punase Risti andmetel pääses maavärina tõttu PortauPrince´i vanglast põgenema umbes 4000 vangi. Punase Risti töötajad ei leidnud pooleldi kokku kukkunud vanglast ühtegi elus inimest. Maavärinas hukkunuid oli paarikümne ümber. Maavärin muutis linna rusuhunnikuks. Palju ei ole enam alles ka parlamendihoonest ja pres...
Mehhiko maavärin 1985 (10 000 hukkunut) Izbiti ja Istanbuli maavärin 1999 (17 000 hukkunut) India maavärin riigi loodeosas 2001 (20 000 hukkunut) Bam'i maavärin Lõuna-Iraanis 2003 (26 000 hukkunut) Pakistani maavärin Kashmiri regioonis (73 000 hukkunut) Hiina maavärin Sichuani provintsis 2008 (87 000 hukkunut, üle 370,000 vigastatu) Haiti maavärin 2010 ( 212000 hukkunut) Jaapani maavärin ja tsunami 2011 Maavärinate tekitatud purustused Mõisted Seismilised lained- Levivad Maa sfäärides ja piki maapinda. Lained võivad tekkida looduslikult ja tehislikult. Pinnalained- Esineb kahte tüüpi pinnalaineid, esimesel juhul liigub maapind üles ja alla, teisel juhul horisontaalsuunas küljelt- küljele. Maavärina fookus- murrangu tekkimisel tekib kahe maakooreploki libisemine üksteise suhtes mingist kindlast punktist. Epitsenter- maavärina kese
Kehalained · P-lained e pikilained · S-lained e ristilained Pinnalained · Rayleigh' lained · Love'i lained KEHALAINED PIKILAINED (P-lained) · levivad liikumise suunas · kokkusurutud ja väljavenitatud impulsid · muudab kivimi keha ruumala RISTILAINED (S-lained) · risti liikumise suunaga · deformeerivad impulsid · muudavad kivimkeha kuju PINNALAINED RAYLEIGH´ LAINED · vertikaalsuunaline lainetus (nagu meri) · kaasnevad purustused LOVE´I LAINED · risti laine leviku suunaga võnked · kaasnevad purustused Maavärina võimsus: · Kolde asukohta ja maavärina tugevust registreerivad seismograafid · Maavärina võimsust mõõdetakse pallides Mercalli skaala järgi ning magnituudides Richteri skaala järgi Richteri skaala Mercalli skaala Mõõtühik magnituud pall Skaala ulatus 0-9 0-12 Millega mõõdetakse
Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest. NSVLis ametlikult hukkus 20 miljonit. Tegelikult rohkem. Saksamaal üle 6 miljoni. Suhteliselt väikesed kaotused olid USAl (405 000 langenut) ja Inglismaal (375 000). Kõik sõjakahjud ja kulud kokku olid 4000 miljardit $. Eesti Teises maailmasõjas Eesti rahvastik vähenes ligi 200 000 inimese võrra: · 60 000 surnut · 74 000 Läände põgenenut · kümned tuhanded arreteeritud, küüditatud · Suured olid purustused Tartus, Narvas. Hävis 45 % tööstusest Saksamaal ja sakslaste poolt alistatud riikides pandi nn. alaväärtuslike rahvuste (juudid, slaavlased) kallal toime genotsiid, s.o. rahvastiku täielik või osaline hävitamine rahvuslikel, usulistel vms. eesmärkidel. Juutide kallal toime pandud vägivald Teises maailmasõjas kannab nime holokaust. Selle käigus tapeti 6 miljonit juuti. Juba enne sõda Saksamaal juute sunniti elama getodes eraldatud linnaosades.
veel sedavõrd suur, et ohustab Maa tulevikku. Tuumalöögi tagajärjed jagunevad vahetuteks, mille saavutamiseks löök õigupoolest ette võetaksegi, ning kaudseteks, mis paratamatult hiljem järgnevad. Tuumalöögi kaudsed tagajärjed on ühtviisi hävitavad nii löögi saajale kui ka andjale. Paadunud sõjardid ei armastanud hilisemate tagajärgede üle arutleda ja keelasid selle ka teistel ära. Otsesed tagajärjed on kujuteldamatu ulatusega purustused, arvukad inimohvrid, kaos ja häving. Tuumapommi plahvatuse korral lisanduvad mehaanilistele purustustele arvukad tulekahjud ja atmosfäär saastub seninähtamatus ulatuses põlemisel eralduvate gaaside ja tahmaga. Põleksid metsad ning kõik muu põlemiskõlblik materjal. Tahma ja tolmu juurdevool atmosfääri kestaks mitu nädalat. Samal ajal süveneks ka atmosfääri ja pinnase radioaktiivne saastumine, mille ulatus ületaks palju kordi Tðernobõli katastroofi oma
huvipakkuvad(ka küsimusena esitatud) Laamade liikumine küljetsi Mis on Maa sees? Miks Maa väriseb? Kuidas tekivad vulkaanid? Illustratsioonid Enamus värvilised Kohati liiga palju Enamike piltide all selgitav tekst, seostamaks pilti tekstiga Stereotüüpide vaba Õpikus esinenud illustratsioone San Andrease murrang Põhja-Ameerikas Tsiili 1960. aasta maavärina purustused Motiveerimine Illustratsioonide rohkus Emotsionaalne tekst Lühikesed lõigud (motivatsioon ei kao) Õppetüki lõpus iseseisvat tööd nõudvad ülesanded (oma arvamuse esitamine) Huvitava algusega alapeatükid (probleemne, kaasakiskuv algus) Kasutatud kirjandus Aunap, R., Kont, A., Jauhiainen, J., ,, Loodusgeograafia õpik 7. klassile " 2011 J. Mikk (2002a). Lihtsa keele reeglid ( http://www.ut.ee/~jaanm/keelereeglid.htm ) J
Ajaloo kordamisküsimused Vastused 1. Pariisi rahukonverents toimus 1919-1920 aastatel. Varseillese rahuleping toimus 1919 aastal. Saksamaad taheti nõrgestada, talle kätte maksta ja sellest kasu lõigata. Taheti lõpetada sõda ja probleemid ja teha kokkuleppeid. Osalesid USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia, (vähetähtsad: Itaalia ja Jaapan). Kuna Saksamaad alandati, tahtis ta kätte maksta. Saksamaal toimusid koloonia ja territoriaalsed muudatused, pidid makse maksma (reparatsioon), relvastusel ja sõjaväel kindlad piirangud. 2. Uued riigid: Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Poola, Eesti, Läti, Leedu, Soome. Venemaa, Austria-Ungari territooriumid muutusid. Venemaal, Türgis, Austrias-Ungaris, Saksamaal kaotati monarhia-tekkis vabariik. Rahvasteliit-Riikide vaheline orgasisatsioon. Lahendaks konflikte, teeks koostööd, suudab sõdu ära hoida. 20 aastatel-edukas, suuri konflikte polnud, rahvasteliit suudab probleemi...
Vaikse ookeani tulevöö ehk tulerõngas Vahemere vöö Atlandi ookeani keskmäestiku vöö Miks? · Laamade liikumine · Vulkaanipursked · Koobaste, kaevanduste varingud · Maa-alused tuumaplahvatused Tagajärjed · OTSESED · KAUDSED Murrangud Inimeste hukkumine maakoores (ülangud, Kodutuks jäämine alangud) Tulekahjud Hiidlained, tsunamid Avariid Purustused Majanduse Rusuvoolud, varingud seiskumine Lisakulud kahjude likvideerimiseks Millest sõltuvad tagajärjed? · Maavärina tugevusest ja ulatusest · Rahvastiku hulgast ja asustustihedusest · Ehitiste konstruktsioonist, kvaliteedist ja materjalidest · Ettevalmistatusest · Infrastruktuuri tasemest Kuidas vähendada tagajärgi? http://www.stopdisastersgame.org/en/playgame.html · Ennustamine
rannikupiirkonda - Aasia ja Austraalia idarannikut ning Põhja- ja Lõuna-Ameerika läänerannikut. Teine on tuntud Vahemeremaade seismilise vööndina, alates Portugalist kulgeb see üle Vahemeremaade, Musta mere, Väike-Aasia ja Himaalaja mäestiku Indoneesiasse. Enamik maavärinaid toimub piirkondades, mis langevad kaardil kokku litosfääri laamade servaaladega. Paljude tõugete puhul asub kolle ehk punkt, kus toimuvad kõige suuremad kivimikihtide liikumised, sügaval maapõues. Suurimad purustused rabavad kolde kohale jäävaid alasid. 2. Seismograafid 2.1 Kuidas reageerivad seismograafid On peamiselt kahte tüüpi seismograafe. Ühed reageerivad horisontaalsetele liikumistele ja teised vertikaalsetele liikumistele. Mõlemad seadeldised koosnevad raamist ja raskusest, mis ripub traadi või vedru otsas. Kui pind rappub, jääb raskus paigale, kuid raam vibreerib, ja raskuse külge kinnitatud pliiats jäädvustab paberile siksakmustri. Sellise sakilise jälje ehk
Punaarmeelast. 3. Miks valis N.Liit Baltikumi okupeerimiseks just sellise aja? Kuna neil oli palju enda inimesi seal! 4. Milline oli eestlaste valdav suhtumine sakslastesse 1941.a? Miks Milliseks kujunesid suhted hiljem? Algul suhtuti hästi kuna Saks lased tulid ju appi aga siis Saks lased pöördusid meie vastu! 5. Missugused olid II Maailmasõja tagajärjed Eestile? Kaotas oma iseseisvumise, sõda tõi kaasa ränki inimkaotusi, kaasnesid suured materials purustused. Mõisted 6. Joh.Vares Barbarus 7. inkorporeerimine Riigi või mõne piirkonna vägivaldne liitmine teise riigi koosseisu 8. juunikommunistid on eesti kõnekeeles isikud, kes osalesid 21. juunil 1940 toimunud Eesti valitsuse vastastel demonstratsioonidel 9. Soomepoisid JR200 Jalaväerügement 10. Otto Tief Oli eesti vabadussõja ajal sõjaväelane ja hiljem poliitik. q Missugused olid Eesti ja eestlaste valikuvõimalused 1939.a. Kas iseseisvust võinuks kaitsta
Lünktest I maailmasõda. 38p Esimene maailmasõda algas 1914 ja lõppes 1918 aastal. Sõda algas pärast seda kui sooritati Austria-Ungari prints Ferdinandi atendaat 28. juunil 1914. Sõja eel tekkis 2 sõjalist liitu: Antant ja Keskriigid Riigid tahtsid sõjaga saada endale uusi valdusi. Näiteks nii Venemaa kui Austria-Ungari tahtsid kehtestada oma võimu Balkanil, Saksamaa soovis endale Prantsusmaad, Prantsusmaa tahtis saada tagasi Elsass-Lotringi Sõja eel töötasid erinevad riigid välja oma sõjaplaanid 1. Saksamaa sõjaplaan Schlieffeni plaan Saksa armee pealetung läbi Belgia ja Luxemburgi, välksõda Prantsusmaa vastu, mis kestis 40 päeva. 2. Prantsusmaa sõjaplaan Passiivne kaitsestrateegia (Maginat' piirkindluste süsteem), kindlustamata Prantsusmaa-Belgia piir 3. Inglismaa sõjaplaan kasutada võimalikult vähe maavägesid, kasutada mereväge ja finantseerida liitlasi Sakslaste sõjaplaan kukkus läb...
maavärin LõunaItaalias ning maailma suurima reisilaeva Titanic põhjaminek 1912. aastal. Ø Mõjukamates piirkondades oli uuendusi lausa silmaga nähapilvelõhkujad hakkasid kujundama New Yorgi palet, Pariisis asendati gaasilaternad elektrilaternatega. Maavärin LõunaItaalias 1908. aastal toimunud maavärina purustused Messinas. Stimulatsioon Titanicu uppumisest Ø Optimismile vastandus ka sügav pessimism, mille üheks avalduseks oli antisemitismi (juudivaenu) tugevnemine. Ø Prantsusmaa jagunes selles küsimuses lausa kahte leeri. Ø Vastukaaluks antisemitismile rajas Viini ajakirjanik Theodor Herzl sionistlikku liikumise, mis hakkas koondama juute ja taaselustama heebrea keelt juutide ühiskeelena. Theodor Herzl
Valitsus lootis esialgu pealinna Eesti väeosade abil enda käes hoida. 20.sept heisati Pika Hermanni torni sinimustvalge lipp. Mitmes linnaosas puhkes tulevahetus. 21.sept otsustas valitsus Eestist lahkuda, et jätkata võitlust iseseisvuse eest eksiilis. Valitsuse lootus Läänemaalt Rootsi pääseda ei täitunud. Sõjakaotused. Teises maailmasõjas sai Eesti rängalt kannatada. Rahvastik vähenes ligi veerandi -280 000 inimese- võrra. Täielikult hävis Narva, ülisuured purustused Tallinnas ja Tartus.Sadamad olid hävitatud ja maanteed purustatud. Katse iseseisvuse taastamiseks luhtus ning Eesti langes uuesti, peaaegu pooleks sajandiks Nõukogude Liidu võimu alla.
Maavärinaid põhjustavad seismilised lained, laamade liikumine, põrkumine. Seismilised lained on lained mis levivad maa sisemuses või piki selle pinda. Piki- ja ristlained. Seismograaf on asi millega mõõdetakse maavärina tugevust. Maavärinad esinevad kahes kitsas vööndis, üks neist on vaikse ookeani rannik, teine kulgeb Himaalaja mäestikust üle Väike-Aasia poolsaare Vahemeremaadesse, laamade kokkupuute aladel. Maavärinad põhjustavad tsunami, purustused, varingud, maalihe, lumelaviinid. Maavärina tugevust mõõdetakse Richteri ja Mercalli skaalal. Mercalli skaala hindab purustusi, pallides. Richteri skaala alusel mõõdetakse maavärina tugevust selle käigus vabanenud energiahulga järgi, magnituudides. Vulkaanid tekivad laamade kokkupõrke aladel sest vahevöösse laskuva laama serva osalisel ülessulamisel tekib tulikuum magma. See hakkab suure rõhu tõttu lõhesid mööda üles tõusma.
*1577-Enamus Liivimaad oli Vene tsaari võimu all. Venemaa ei jõua seda maad hoida ja Poola ja Rootsi üritavad Venemaalt maid ära võtta. *1582-Venemaa ja Poola teevad Jam Zopolski rahu, Venemaa loobus Liivimaa aladest. *Poola->Läti ja Lõuna-Eesti, Rootsi->Põhja-Eesti, Taanlased->Saaremaa *1583-sõlmiti Venemaa ja Rootsi vahel Pjussa jõe suudmes vaherahu, millega rootslased säilitasid endale kogu Lääne- ja Põhja-Eesti ning senised valdused Ingerimaal. Sõja tagajärjed: *Hoonete purustused *Maarahva usust taganemine *Suured rahvastiku kaotused *Eesti lagunes
Ajalugu 2. maailmasõja lõpp ja tagajärjed (juuniküüditamine), sealhulgas Eestile (inimkaotused jms). Euroopa poliitiline kaart, Pariisi rahulepingud. Sõja lõpp seninägematud purustused ja inimkaotused, ligi 60 miljonit hukkunut. Vaatamata Atlandi hartale ei kujunenud õiglast maailmakorda ning kaasnes kommunistliku diktatuuri mõju kasv ning kujunes kommunistlik blokk ehk Teine Maailm. Euroopa ja kogu maailma lõhenemine ning Külm sõja algus. Koloniaalsüsteemi kokkuvarisemine, tekkis juurde 98 uut riiki. Hitleri vastasest koalitsioonist loodi 1945. aastal ÜRO. Euroopa poliitiline kaart Baltimaad NSV võimu all, Soome territoorium väikesem, Saksamaa territooruim jagatud.
7. august Wehrmacht jõuab Kunda juures Soomelaheni 17. august vallutab W Narva 20.-28. august lahingud Tallinna all, W võit, punased saavad peksa. sept-okt. lahingud jätkuvad Lääne-Eesti saartel 21.oktoober langeb Hiiumaa garnison 1944. uus russide pealetung. veebruari keskel algavad võitlused Narva pärast, päriselt ära ei võetud 6. märts õhurünnak Narvale,linn hävitati 7. märts õhurünnak Tapale, linn hävitati 9. märts õhurünnak Tallinnale, suured purustused 25. märts õhurünnak Tartule, suured purustused märts-aprill jätkuvad võitlused Narva pärast 26 juulil vallutasid venelased Narva, peatuma sunniti nad Sinimägedes (läbi aegade raskeimad lahingud Eesti aladel) 25. augustil langes punaste kätte Tartu septembri keskel algas pealtung Suur- ja Väike-Emajõel 22. september punaarmee tankid sisenevad Tallinnasse 24. novembril vallutasid venkud ka Sõrve poolsaare kindlustused konflikti tulemused:
kodanikeks; Atlandi harta kohaselt lubati taastada iseseisvus) *Kersteni komisjon(USA andis mõista et ei tunusta Balti riikide liitumist NSVL-a) Muudatused:*territoriaalsed muutused*kujundati liidu vabariikideks*kohalikud kommunistlikud parteid Moskvale alluvad *juunikommunistid:Karotamm(est), Kalnberzins(ltv), Snieckus(leedu) *massirepressioonid*suurküüditamine 26 märts 1949*metsavennad( vastupanuliikujad*põllumajanduse sundkollektiviseerimine ELUOLU: Purustused ja inimkaotused suured:kaotajad Sks, Jaapan, It*Ühine turg *Beebibuum 20 saj suurim Tehnika, arh, mööbel:Põrnikas algava heaolu sümbol*värvilised telesaated 1953*vabaplaneering ehituses *moes oli sõjaeelne mööbelMood*rõivamoes olid sõjaväelised jooned *Christian Dior Edusammud*tuumafüüsika *Vesinikupomm*Lennundus kosmonautika, arvutite loomine*Arvutitehnika arendusele andis tõuke muukida lahti sifrisüsteem Enigma*Eniac ameerikasIdeed ja suhtumine
Kuidas liiguvad laamad aladel, kus esineb sageli maavärinaid? V:Põrkuvad kokku. 11.Milleks kasutatakse seismograafi? V:Seismograaf on mõõteriist, millega mõõdetakse maavärina tugevust. 12.Millisel kahel moel mõõdetakse maavärinate tugevust? V:Richteri skaalal magnituutides ja Mercalli skaalal pallides. 13.Too välja põhjused miks just Jaapanis esineb sageli tugevaid maavärinaid? V:Jaapan asub kolme laama kokkupuutealal. 14.Mida tehakse Jaapanis selleks,et maavärinate poolt tekitatud purustused oleksid võimalikult väikesed? V:Seal on keelatud ehitada hooneid olemasolevate ja tekkida võivate murrangulõhede lähedusse. 15.Millistes piirkondades leidub vulkaane eriti arvukalt? V:Laamade äärealadel. 16.Mis on magma? V:Magma on vahevöös paiknev tulikuum kivimite sulam. 17.Mis on laava? V:Laava on maapinnale välja voolanud magma. 18.Mis on vulkaanilised pommid? V: Vulkaani kraatrist väljapaisanud suured kamakad. 19.Missugused on ja kuidas tekivad kilpvulkaanid?
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas? Teine Maailmasõda algas 1. septembril 1939 ning lõppes 8. mail 1945. See aeg oli Eesti jaoks väga raske ja tõi kaasa palju kannatusi. Sõja tulemusena kaotas Eesti üle 20% rahvastikust. Täielikult hävitati Narva, Tallinnas ja Tartus olid ülisuured purustused. Sõja ajal oli eestlastel erinevaid valikuid, kuid ükski neist ei osutunud heaks. Üks eestlaste valikutest oli liituda Punaarmeega. Punaarmeesse värvati eestlasi peamiselt sunniviisiliselt, sest vabatahtlikult kommunistliku ideoloogia eest sõdijaid leidus Eesti piiridest vähe. 1941. aastal moodustatud hävituspataljone täiendati tihtipeale lisaks okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestele, veel sunniviisiliselt mobiliseeritud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas? Teine Maailmasõda algas 1. septembril 1939 ning lõppes 8. mail 1945. See aeg oli Eesti jaoks väga raske ja tõi kaasa palju kannatusi. Sõja tulemusena kaotas Eesti üle 20% rahvastikust. Täielikult hävitati Narva, Tallinnas ja Tartus olid ülisuured purustused. Sõja ajal oli eestlastel erinevaid valikuid, kuid ükski neist ei osutunud heaks. Üks eestlaste valikutest oli liituda Punaarmeega. Punaarmeesse värvati eestlasi peamiselt sunniviisiliselt, sest vabatahtlikult kommunistliku ideoloogia eest sõdijaid leidus Eesti piiridest vähe. 1941. aastal moodustatud hävituspataljone täiendati tihtipeale lisaks okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestele, veel sunniviisiliselt mobiliseeritud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega
kommunistliku organ. vastu. 9. Esimese maailmasõja mõju maailma majanduselule. Sõja ajal toodeti sõjaks vaja minevaid asju, rahva toiduainete ja tarbekaupade varustamine oli teise järguline Majandussidemed riikide vahel katkesid, kuna impeeriumid lagunesid ja muudeti piire. Paljudes riikides oli sõja purususi Paljud inimesed olid saanud surma või jäänud vigaseks. 10. Esimese maailmasõja mõju Prantsusmaale, USA-le ja Saksamaale. Õpik lk. 20. Prantsusmaale: kõige suuremad purustused USA: tugevnes : sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma Saksamaa: pidi maksma reparatsioone Pidi andma ära kolooniadid ja kaotas territootiume Raha väärtus langes Kaotas suurriigiseisundi 11. Ülemaailmse majanduskriisi põhjused ja ajend. Ebamajanduslik käitumine: võeti kergelt laene. Kaupade ületootmine. Riik ei soovinud sekkuda majanduse juhtimmisse. 12. Kuidas mõjutas kriis tavainimese igapäevaelu? Õpik lk. 24 Inimesed jäid tööta.
TALLINNA RAEKODA Tallinna raekoda on Põhja-Euroopa kõige paremini säilinud keskaegne linnarae residentsiks ehitatud hoone, mida on esimest korda mainitud aastal 1322 consistoriumina, 1372 raekojana. Põhijoontes tänapäevani säilinud ruumijaotuse ning sise- ja välisilme sai raekoda aastatel 1402-04 kiviraidur Ghercke juhtimisel tehtud ümberehitusega. Tallinna raekoda on kahekorruseline paekivist ehitis kõrge sadulkatuse ja kaheksatahulise konsooltorniga. Tornikiivri tippu paigaldati aastal 1530 sõjasulast kujutav tuulelipp “Vana Toomas”. Peafassaadil paiknevad lohepeakujulised veesülitid pärinevad aastast 1627. Raesaal sisustati selle üldilmet tänaseni määravate kunstiteostega 1667 aastal. Ehitis restaureeriti 1971-75 aastal ja raekoda jätkab linna esindushoonena oma traditsioonipäraste ülesannete täitmist. 1. Raekoja ehituslugu ulatub 13. sajandisse. 2. Millal ehitati olemasolev raekoda? Raeko...
tugev, et Saksamaa taanduma panna. Mingil määral võib-olla olekski Saksamaa sõja võitnud, kui ta oleks Inglismaa purustanud. Kuid ma arvan, et sellisel juhul oleks Inglismaa, Prantsusmaa või Nõukogude Liit välja töötanud mingisuguse eriti briljantse plaani, et Saksamaa taanduma panna. lk 171 4. Miks võib nimetada 1943. aastat teise maailmasõja käigus pöördeliseks? Millest tulenes Saksamaa ja tema liitlaste ebaedu? 1943. aastaks oli sõda juba 4 aastat kestnud ning purustused olid ilmselged. Oli kaotatud palju sõdureid ning masinaid ja relvastust. Kuid Vene väed aina kasvasid ja seetõttu said nad jagu ka Saksa vägedest. Saksamaa liitlase Itaalia ebaedu tulenes sellest, et Ameerika ja Briti väed korraldasid dessandi Sitsiiliasse ja maabusid seejärel Itaalias. Kuna Itaalial oli palju lüüasaamisi kõrvaldati Mussolini võimult ja uus valitsus palus liitlastelt vaherahu. Sakslased küll üritasid veel
Majandus "pea peal" - vanad majandussidemed katkenud - alles jäänud tööstus- sõjatööstus - sõdivate riikide kullavarude vähenemine (v a USA) - töövõtjate tegevusvabaduse kitsenemine - naiste töö osatähtsuse kasv ´ · Prantsusmaa - kõige suuremad purustused (lahingud) - kõige kiirem areng peale sõda: reparatsioonid, Elsass-Lothring · Suurbritannia kaotas lõplikult oma juhtpositsiooni maailmas · USA Euroopa võlglasest Euroopa võlausaldajaks · Saksamaa majandusmuredega üksi: - ülikiire inflatsioon - segadus a-ni 1924: võitjad teevad järelandmisi- Dawesi plaan jt Saksa lapsed
1. Millised olid teise MS tagajärjed? Palju inimohvreid(ka tsiviilelanikud), suured purustused (hävisid linnad, inimeste kodud), Rahulepingud(Jalta, Potsdam ja pariisi rahu), asutati ÜRO(eesmärk luua õiglane maailmakorraldus ja lahendada rahvusvahelisi probleeme)- 2. Selgita mõisted ja too näiteid: Külm sõda- Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi Trumani doktriin- USA välispoliitika põhimõte toetada vabasid rahvaid võitluses kommunismiga Marshalli plaan- USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamisesks
ja ameeriklaste küüsi. põllumajandusettevõtteid. Uusamaasaajad ei olnud tihti pädevad talu üleval pidamiseks, lisaks, sellise Sõjakaotused: suurusega talud ei olnud eriti võimekad (sellise 1. Narva hävis maatükiga). 2. Suured purustused Tartus, Tallinnas 3. Hävines üle ½ elamispinnast Industrialiseerimine eestis hakati tegelema põlevkivi 4. Purustused tööstuses ulatuvad 45% kaevandamisega, masina- ja kergetööstus. Toodeti 5. Hävisid sadamad, raudteed kõike üle meie ressursside võimete, eestist viidi 6. Rahvastik vähenes põllumajandussaadused minema, jäime ka söögi osas
• Kuna maavärinate võimsus võib kõikuda väga suurtes piirides, siis kasutatakse logaritmilist skaalat. Näiteks 5- magnituudise maavärina võimsus on 10 korda suurem 4- magnituudisest, 100 korda suurem 3-magnituudisest jne. • Seni on tugevaimad maavärinad olnud 9 magnituudised. • Inimene tajub maavärinat, mille võimsus on vähemalt 2,5 magnituudi. Richteri skaala http://www.guardian.co.uk/flash/0,5860,1121610,00.html Maavärinaga kaasnevad purustused Maavärina poolt põhjustatud purustuste hulk sõltub: maavärina toimumiskohast, maavärina intensiivsusest ning kestusest, pinnase omadustest, ehitiste ning rajatiste omadustest http://tlc.discovery.com/convergence/quakes/interactives/ makeaquake.html Tugevamad maavärinad alates 1900.a. 1.Tsiili 1960 9.5 M 2. Prints Williami saar Alaskal (1964 9.2 M) 3. Andreanofi saar Alaskal (1957 9.1 M) 4. Kamtsatka (1952 9.0 M) 5. Põhja Sumatra läänerannik 2004 9.0 M
Geograafia kordamine 1) Maa siseehitus: Maa koosneb maakoorest (tahke, tard-, moonde- ja settekivimid), vahevööst (tahke ja plastiline) ja tuumast (tahke). 2) Mandriline ja ookeaniline maakoor Mandriline: vana (1,5 mld), paks (40 km), väiksema rihedusega, ei sukeldu, tekib pidevalt juurde, graniidikihiga. Ookeaniline: noor (200 mln), õhuke (7 km), tihe, sukeldub, hävineb ja uueneb, basaldikihiga. 3) Mineraalid, kivimid, maagid. Mineraal – looduslik tahke lihtaine, kindla kuju ja struktuuriga kristall, ligi 3600 liiki, tekivad tahkestumise käigus. Kivim – mineraalide tugevalt kokkutsementeerunud kogum. Tard-, moonde- ja settekivimid. Nt graniit, basalt. Maak – majanduslik kasu ja võimalus kasutada inimesel oma hüvedeks. 4) Kivimiringe Magma: kristalliseerumisel tardkivim. Tardkivim: murenedes setted, soojuse ja rõhu toimel moondekivim. Moondekivim: sulades magma. Settekivim: setted kivistuvad, ...
Teise maailmasõja tagajärjed maailmale Teine maailmasõda lõppes 1945. aastal ning jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ma usun, et seda võib nimetada kui ohvrite-ja purustusterohkemaks sõjaks Euroopa ajaloos. Sõja tulemused muutsid suuresti jõudude vahekorda maailmas. Suurriikide seast langesid välja Teise maailmasõja kaotajad, kelleks olid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Sõjast väljusid võitjatena Suurbritannia, Prantusmaa, NSV Liit ja USA. Kahest viimasest läks aga kõik lahti. Nimelt nad esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet. Üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Mõlemad riigid soovisid oma positsioone tugevdada ning ma arvan, et esimeseks selliseks sammuks oligi Trumani doktriin, mida loetakse ka kui kommunismi pidurdamise poliitika käivitamishetkeks. Samas oli eelnevalt Churchilli kõnes kõlanud mõiste ''raudne eesriie''. Sellega hakati iseloomustama NSV Liidu eraldumist muust m...
Laamtektoonika. Laam litosfääri plaat, mis koosneb maakoorest ja ülemisest vahevööst. Laamade teke ja triiv A. Wegener avastas, et mandrid olid kunagi koos ja arvas, et mandrid triivivad ookeani põhjas, tegelikult triivivad astenosfääri peal. Tähtsamad laamad Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Euraasia, Aafrika, Vaikse ookeani, Nazca, Filipiini, Kariibi, India-Austraalia, Laamade kokkupõrke 3 varianti: Ookeaniline mandriline (nt. Nazca Lõuna- Ameerika), Mandriline mandriline (nt. India Euraasia, Himaalaja), Ookeaniline ookeaniline (nt. Vaikse ookeani - Filipiini). Laamade lahknemine Ookeani keskahelik(rift)- kaks ookeanilist laama eemalduvad teineteisest, magama jahtub ja tardub, tekivad veealused vulkaanilised mäeahelikud (nt Atlandi keskosas, Island). Mandriline ehk kontinentaalne rift kaks mandrilist laama eemalduvad teineteisest, tekivad riftiorud, mis täituvad veega, tekib ooken (nt. Punane meri ja Ida- Aafrika...
KÜSIMUSED 1.Milliste sündmustega algas ja lõppes Teine maailmasõda? Algas 1.septembril 1939. aastal kui Saksamaa tungis kallale Poolale. Hitler lootis , et Lääne riigid ei astu sõtta , kuid kahe päeva pärast kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. Lõppes kui USA ja Jaapan allkirjastasid 2.septembril 1945.aastal Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti, sest USA ei saanud Jaapanist jagu , kuid Jaapani purustused olid suured ja kasutusele oli võtud tuumapomm , mis tappis palju Jaapani tsiviil elanikke ja purustas suure ala. Sellega oli II maailmasõda ametlikult lõppenud. 2.Milliste sündmuste järel kapituleerus Jaapan? Jaapan kapituleerus pärast seda, kui tulemusteta vallutamiskatsete järel võttis USA kasutusele tuumapommi. Tuumapomm heideti kahele Jaapani linnale , milleks olid Hiroshima ja Nagasaki. Tuumapommi tagajärjel hukkus 260 000 inimest , Jaapanlaste vastupanu oli sellega murtud. 2
kaitseehitisi - bastione, viisnurksed, mullast kuhjatud astangulised kindlused. Ehitati ka väiksemaid, põhiplaanilt nelinurkseid reduude. Ehitustööd tõid kokkuvõttes endaga kaasa uusi makse ja tööjõu vajadust. Kiviraidurite poolt hakati valmistama rõngasriste, päikesevalguse sümbol, kasutati rikaste eesti talupoegade või eesti soost ametikandjate haudadel. Tehti mahukaid ehitustöid neis linnades, kus sõjaga kaasnesid suured purustused ja tulekahjud - Narva, Pärnu, Tartu. Sõdades vallutamata püsinud Tallinn säilitas oma keskaegset välimust. Linnade ehitust püüti korraldada sihipäraselt, uut ehituspoliitikat teostati jõukas, tõusvas Narvas, ehitati toomkirik, börsihoone, raekoda. Üldiselt mõjutas Rootsi aeg eesti kultuuri positiivses suunas. Sel ajal toimusid Eestis suured muudatused, mis eesti talupoegadele tõi juurde palju uusi võimalusi,
3. õigus teabele 1. Inimõiguste eripärad võrreldes teiste õigusliikidega : · inimõigustest kinni pidamiseks vajalikud tingimused peab looma riik ja valitsus · inimõigused on kujunenud rahvusvaheliselt 2. Inimõigused tõusid päevakorda peale 2. maailmasõda: · Saksamaa ja tema liitlaste purustamine oli loonud tingimused demokraatia võidulepääsuks · globaalsed purustused ja hukkunute arv näitasid, et inimelu pole kaitstud 3. Inimõiguste mõiste võttis kasutusele ÜRO 1945. aastal, et vältida ulatuslikke konfliktide teket 4. Inimõigused näitavad üldisi inimlikke väärtusi ja ideaale Inimõiguste rikkumise korral tuleb pöörduda oma riigi kohtusse ja alles peale seda Euroopa Nõukogu Inimõiguste Kohtusse. Kohtupidamine Demokraatliku kohtupidamise üldised põhimõtted: 1. kehtib seaduste ülemuslikkus (lähtutakse seadustest) 2
sept punaarmee Tallinna all. Okupeeriti viljandi, pärnu,paldiski, haapsalu.26.sept langes virtsu.Septembris toimus Suur põgenemine. Vallutati ka hiiumaa,muhu suur osa saaremaast. 24.nov ka sõrve pls. Veebruaris moodustati vastupanugruppe hõlmav Eesti vabariigile Rahvuskomitee.18.sept määras Uluots ametisse Vabariigi Valitsuse. 20.sept hõisati sinimustvalge lipp.21.sept valitsus lahkus Eestist. Rahvas eestis vähenes ligi veerandi- 280 000 inimest suri, hävis täielikult Narva, ülisuured purustused olid Tallinnas, Tartus jm. Hävitatud olid sadamad, raud-ja maanteed. Eesti langes pooleks sajandiks Nõukogude Liidu võimu alla.
See tõi kaasa enneolematu tööpuuduse ning see omakorda kodude kaotamised ja nälja. Sõja jooksul mobiliseeriti 73 miljonit meest, kellest hukkus 15- 20 miljonit.Seda tuntakse kui kaduma läinud generatsiooni.Needki, kes sõjast naaisd, need kannatasid sõja traumade all.Kuna sõjas käijad olid valdavalt noored mehed, siis läks kaduma ka põlvkond töö inimesi ja seetõttu kaotas maailm oma arengust mõned aastad. Esimene maailmasõda põhjustas kannatausi kogu maailmas. Purustused olid enne olematud ja ohvrite arv ületas kõik eelnevad sõjad.Majandusele ja riikide arengule oli see suureks takistuseks samuti, kuna sõda oli ka kõige kulukaim seni peetutest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
