Seal leidus mitmesuguseid üsna ülekohtuseid piiranguid, mida mustlastele kehtestati. Kristalliöö 7. novembril 1938 tulistas üks juudi soost saksa pagulane Pariisis Saksa diplomaati ja vigastas teda surmavalt. Kaks päeva hiljem toimus kogu Saksamaal vägivaldsete meeleavalduste laine. Selle olid hoolikalt ette valmistanud Goebells ja julgeolekuteenistuse juht Reinhard Heydrych. Sihikule võeti juutide omand: kauplused, eramud ja sünagoogid. Purustused olid suured - nimetus " Kristalliöö" (Kristallnacht) tuleb sellest,et tänavatel vedeles palju klaasikilde - ja ligi 100 juuti tapeti. Üheks pööraseks tagajärjeks oli määrus, millega purustuste eest trahviti juudi elanikkonda. Paljud riigid avaldasid protesti ja USA kutsus oma suursaadiku ära, kuid Hitler kuulutas, et see ei ole välismaalaste asi, ja süüdistas Suurbrittanniat, et see mahitab juutide ülemaailmset vandenõu. Koonduslaagrid
1.Hispaania kodusõda:1.sõda pärast I ms Euroopas.Toimusid valimised 1936,võitsid kommunistide ja sotsialistide Rahvarinne.Ühiskond polariseerus,kuulujutud et H saab proletariaadi dik.1936 jul puhkes kolooniavägedes Marokos ülestõus.Vastuhaku juht kindral F.Franco.Kehtestati mittevahelesegamispoliitika, dik eirasid.S ja Itaalia toetasid Francot,NSVL rahvarinnet(suurendas oma mõju tgelt).1939 lõppes,keh Franco dik. 2.Austria anšluss: Hitleri positsioon S ja maailma poliitikas tugev, sai alustada maailma vallutamisega.1938 esitas Austriale ultimaatiumi nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nim valitsuse etteotsa. A alistus (ei suudetud vastu seista ja natsid meeldisid)13.märts marssisid S väed A ja teatati A liitmist S.Selle kinnitamiseks korraldati aprillis rahvahääletus salapolitsei kontrolli all(A rahva toetus).Lääne riigid ei protesteerinud A kadumist. 3. Müncheni sobing ja Tšehhoslovakkia häving: A liitmine S tekita...
Etteennustamine- pinnase temp. Sogane vesi, loomade käitumine, kerged maavärinad, miks purskavad?- lamade põrkumine, lahknemine. Maavärinad põhjused- laamade liikumine( lahknemine, pukslevad laamad, O+O, Man+O, man+man), vulkaanipurske eel, pinged maakoores, veehoidlad. Tsunaami- rannaläheduses merepõhjas aset leidnud maavärina tekitatud hiidlaine. Seismograaf- magnituudid. Alla 3 mag-1 pall 3-5 mag- 2-5 palli. 10-12 mag-10-12 palli. Ohud purustused, tsunaamid, maanihked. Kulutuspinnavormid, välistegurid:päikesekiirgus, temp, õhk, vesi, jää, inimene. Vihmavesi(kulutus). Erosioon-uhtumine(ärakandmine voolu poolt. Kanjon-kuristikorg, põhjaerosioon. Sälkorg- kulutab põhja. Lammorg- külgerosioon, kesk/alamjooks. Muldorg- kauss/tasakaalus. Liustikud mäeliustikud (kulutav:U-org, kuhjav moreen) mandriliustikud (kulutav: jääkündenõod, kuhjav: otsamoreen, moreenküngas, moreentasandik, vallseljak). Merevesi kulutus- pankrannik
aastail 1920-1930 tolleaegsete tehniliste võimaluste kohaselt ka mitmeid suurhotelle, milles oli numbritube rohkem kui 1000. Uute hotellide ehitamine kestis USA's kuni 1930-ndate majanduskriisini, mil pankrotistus või likvideeriti ligi 8,5% hotelliturul olnud hotellidest. Aastatel 1939-1945 toimunud ülemaailmne sõda seiskas kogu turismi-ja hotellimajanduse arengu. Hotellimajanduse aren taastus alles mõned aastad peale maailmasõja lõppemist, sest kõigepealt tuli likvideerida suured purustused. Kõrgfaasis (1945.aastast tänaseni) vaadeldakse turismi massiturismina, kuna turism on muutunud tegevusvaldkonnaks, millel on konkreetne mõju riigile, majandusele ja elanikkonna elulaadile. Sõjajärsel perioodil, aastatel 1946-1970, toimus tööstuse kiire rahvusvahelistumine ja inimeste elatustaseme tõus, mis omakorda tingis suurema huvi reisimise vastu. Autotööstuse areng tõi kaasa teedevõrgu väljaehitamise ja massilise reisimise autodega.
Egeuse tsivilisatsiooni langus on osa 1200. aasta eKr paiku alanud ja kogu Vahemere idaosa tabanud vapustuste ahel, mis ajalookirjanduses on tuntud ,,mererahvaste sissetungi" nime all (Egiptuse kuninga Ramses III tekstides kasutatud nimetuse järgi). Kust need rahvad pärinesid pole teada. Kõige varem ilmnesid vapustused Kreekas, kust levisid lainena Anatoolia sisealadele Vahemere idarannikul, hävitades Hetiidi impeeriumi ja rüüstates Süüria rannikulinnu. /.../ Kreekas tabasid 1200. eKr purustused mitmeid losse, millest näiteks Teeba jäeti maha. Mükeenes ja Tirynsis püsis veel küllaltki jõukas asustus veel sadakond aastat. Umbes samal ajal tabasid purustused ka Troojat. /.../ Lõplik allakäik saabus aga alles 1100.-1050. eKr, mil ka Mükeene ja Tiryns uute purustuste järel jäeti. Nii asustustihedus kui ka materiaalse kultuuri tase langes drastiliselt. Mait Kõiv. Kreeka ajalugu. Tallinna Ülikooli loengukonspekt. Allikas C
määras tsiviliseerimise kiriku tegevuse sihiks. Ühiskondlik distsiplineerimine, et liikuda kodanikuühiskonna, kapitalismi, turumajanduse ja palgatöö poole. Rahvas saab endast TEADLIKUKS! Saadi teadlikuks, et ollakse eestlased. Iseenda olemuse tunnetus, oma koha tunnetus ühiskonnas, oma töö eesmärki, olemasolevaid võimalusi. Kes ollakse ise, kes on vaenlased, kes on sõbrad. Aga Karl XI suri ootamatult, tema plaanid jäid teostamata, suur näljahäda ja katastroof. Põhjasõda, purustused, katk, Rootsi võimu lõppemine 1710-1711. EESTI VENE IMPEERIUMIS 1710 1825 17. saj lõpp: rahvaarvu katastroofiline vähenemine, maa majanduslikult laastatud, Rootsi aegsed institutsioonid lakanud toimimast. Laugunenud infrastruktuur. Anarhiale lähenev madalseis. Kultuuriline pidurdus. Rüütelkonnad olid säilitanud kohalikud seadused ja omavalitsusliku autonoomia, saksa keele ja luteri kiriku lääneliku ilme püsimine Balti kumbermagus, lääne kultuurikontaktide säilimine
olid meelevaldsed) · Seda nimetati ka Versailles' diktaadiks, sest kaotajatele tundusid rahutingimused ebaõiglastena ja pealesurutuna, mida sooviti revideerida · Ei arvestatud nn Wilsoni 14 punkti- USA presidendi rahukava õiglase maailmakorralduse kehtestamiseks · Rahulolematu oli ka Prantsusmaa, kes oleks soovinud Saksamaa suuremat nõrgestamist ja alandamist 4.I maailmasõja tagajärjed a) Hukkunuid üle 10 miljoni, haavatuid poole rohkem b)Laostatud majandus ja suured purustused c)Impeeriumide lagunemine ja väikeriikide tekkimine: · Lagunes 4 impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Venemaa ja Türgi) · Tekkisid uued riigid (9)- Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome d)Jõuvahekordade muutumine maailmas · Tugevnesid Prantsusmaa, Inglismaa ja USA · Suurriikide perre astus Itaalia e)Lääne tsivilisatsiooni põhiväärtuste ja moraali allakäik f)Demokraatia kriis ja üleminek diktatuuridele paljudes Euroopa riikides
a) kreeka kultuuri õitseaeg (kunsti, kirjanduse, filosoofia areng) b) üle kogu Makedoonia riigi levis kreeka keel ja kultuur c) toimusid Kreeka-Pärsia sõjad d) tsivilisatsioonile iseloomulike tunnuste teke Kreeta saarel e) kreeka kultuur segunes teiste piirkondade traditsioonidega, kreeka kultuur oli domineeriv f) looduskatastroofist (vulkaanijärgsed hiidlained) tingitud purustused hävitasid senised kultuurisaavutused g) kreeka kultuur mõjutas kogu Idamaade kultuuri, oli eeskujuks h) kaubanduse areng i) lossikultuur: lossid kui majandus-, kultuuri- ja poliitilise elu keskused j) toimusid esimesed teadaolevad olümpiamängud k) toimusid Peloponnesose sõjad (sõjad Kreeka poliste vahel ülemvõimu saavutamise nimel) l) aristokraatia (aristos = kr k ,parim'; kratos = kr k ,võim') kujunemine st ühiskonna selge kihistumine
MAAVÄRINATE JA VULKAANIDE MÕJU INIMESELE JA MAJANDUSTEGEVUSELE Positiivne Negatiivne Inimesele Taimedel viljakad tingimused, Kodud hävivad, eluohtlikud maavarad, kui riigid saadavad olukorrad, mis põhjustavad abi, võib tekkida uusi töökohti, suuri vigastusi ja surma, rajatakse uued kaasaegsed purustused, töökohtade kaotus, elamud, haigused levivad rohkem, nälg, joogivee puudus Majandustegevusele Turismi arendamine, maavarade Hävivad nt tehased, firmad kaevandamines, sellistel aladel lähevad pankrotti purustuste saab kasutada maasisest soojust tõttu, infrastruktuur hävineb,
sep 1945 allkirjastati USA lahingulaeva Missouri pardal Jaapani tingimusteta kapitulatsiooni akt; Pariisi rahukonverents Pariisi toimunud rahukonverents arutas läbi rahulepingute projektid10-20 võtjariigi ning Saksama euroopa liitlaste vahel ning 10 veebruaril 1947 kirjutati rahulepingud alla; Jaapaniga sõlmisid võitjariigid va. NSVL, Poola ja Tsehhoslovakkia rahu 8.sept 1951. Nürnbergi protsess Kohtumõistmine natsilike partei ja juhtide üle; Tesies maailmasõja tagajärjed Seninägematud purustused ja kaotused; kokku hukkus ligi 60 miljonit inimest; neist kõie rohkem NSVL(üle 20 milj)ja Hiinas(10 milj); tsiviilelanike arv; Suurele ohvrite hulgale vaatamata ei toonud ka Teine MS õiglast maailmakorda;Balti riigid jäid NSVL võimu alla; Tagajärjeks oli esialgu euroopa ning seejärel kogu maailma lõhestumine ning külma sõja algus.
sellest, kuidas oma sihtgruppi milleski veenda ning kuidas sihtgrupiga suhelda. Täpse informatsiooni olemasolust sõltub seejuures ka terrorivastaste strateegiate õnnestumine. Uurimuse teine oluline järeldus puudutas ühiskonnakorda/riigikorda, mille vastu terror oli suunatud. Autorid järeldasid, et demokraatlik kord on terrorile oluliselt vastuvõtlikum kui teised poliitilised reziimid7. R. Pape: enesetaputerrorismi ohvrirohkus ja sellega kaasnevad suured purustused tugevdavad veelgi edastatavat sõnumit ja tekitavad uute vägivallaaktide ootuse, juhul kui riik jätkab vastupanu. Kui sihtmärgiks valitakse demokraatlik riik, on terroristidel suuremad võimalused saada mõõduka vastulöögi osaliseks, sest demokraatlikud riigid kasutavad jõudu üldjuhul mõõdukamalt. Niisugused mõõdukad vastumeetmed julgustavad terroriste vägivallaakte kordama. Siiski tuleb märkida, et terroristide surve riigile on tulemuslik vaid juhul, kui
äädikas, ... o Manufaktuurid Narva vase- ja saeveski (kosk) Härjapea paberimanufaktuur Hüti klaasimanufaktuur · Vastureformatsioon Poola võimu all o Jesuiidid Liivimaal Antonio Possevino Katoliikluse populaarsus maarahva hulgas(?) 1583 jesuiitide gümnaasium Tõlkide seminar (preestrite ettevalmistus) · Luteri kirik o Liivi sõja tagajärjed Hoonete purustused Õpetajatepuudus Maarahva usust taganemine o Joachim Jhering Luteri kiriku organisatsiooni loomine Eesti alal Esimene eestikeelne aabits Kirikukaristuste süsteem o Nõiaprotsessid o Pühajõe mäss 1642 (paganlike tavade püsimine) · Vasakul: Gustav II Adolf, paremal Liivimaa superintendent ( kõrgeim piirkondlik vaimulik ja
Sündmus: 1952 a. toimus Egiptuses riigipööre, Egiptus riigistas Suessi kanali. ÜRO, NSVL ja USA sundisid osapooli sõjategevust lõpetama. Lääneriigid viisis peagi oma väed Egiptusest välja. Osapooled: Egiptus (toetaja NSVL) vs. Iisrael (toetajad Inglismaa ja Prantsusmaa) Kus: Iisrael, Egiptus, Suessi kanali ümbrus Tulemused: vähenes Inglismaa ja Prantsusmaa mõju maailmas, samal ajal suurenes NSVL-i autoriteet Lähis-Idas. 10. Eluolu ja kultuur Raskustest väljatulek II MS-i purustused ja inimkaotused olid veelgi suuremad kui I MS-is, kuid sõja tulemused ei olnud sellegi poolest päris selged. Kõik diktatuuri riigid said löödud, aga NSVL püsis ja sai tugevamaks kui varem. Läänemaailma liidrikoha oli hõivanud USA, kelle abil Euroopa hakkas üsna kiiresti tuhast tõusma. Kuna Saksamaa abitsioonid olid selleks ajaks kadunud, siis võtsid maad optimistlikumad meeleolud kui pärast I MS-i. Vahetult sõjajärgsed aastad olid majanduses siiski rasked
Sõnades toetas ta uusi riigiorganeid. Kuninganna oma salakirjades Viini ja Berliini seletas, et kuningas ei ole oma otsustes vaba. Seadusandlik kogu moodustas samuti 12 isikust koosneva Diplomaatilise komitee, kes pidi kontrollima Välisministeeriumi ja kuningakoja tegevust. Komitee koosseisu tuli vahetada iga kuu kolmandiku võrra. Põhiprobleemiks oli sõjaoht. Kuningakoda ootas Austria ja teiste monarhiate sekkumist Parempoolseid föjaane ehk suurkodanlust ei huvitanud sõda ja purustused. Zirondiinid ehk uuskodanlus nõudis sõda Austria vastu. Mõlema poliitilise tiiva eesmärgiks oli saavutada olukord, kus Austria ja Preisimaa ei tegutse koos Prantsusmaa vastu. Peavaenlaseks loeti Austriat. Robiespierre ja Marat mõistsid, et sõda on möödapääsmatu, kuid pidasid vajalikuks kõigepealt võidelda sisevaenlaste vastu. Tagajärjeks oli siseriiklik terror. Zirondiinide diplomaatia Rahvuskonventi ajal (september 1792-aprill 1793) 1792 aasta 10 augusti ülestõus kaotas monarhia
Kõik rinde heaks, kõik võidu heaks all. Kogemustega meistrid nagu V.F. Shubin, A. Kharlamov, V. Tihomirov ja teised juhtisid oma efektiivsetest töötajatest koosnevaid brigaade, kuhu kuulusid A.C. Busygin, I.I. Kardashin, A.S. Kuzmin, V.F. Shubin, A.A. Lipgart, I.K. Loskutov, A.N. Somov ja A.D. Proskurin, kelle nimed on jäädvustatud Suure Isamaasõja annaalidesse. 1943. aasta suvel natside pommitamisest põhjustatud rasked purustused ei suutnud hävitada GAZ tehase töötajate kõrget moraali. Peadirektor I.K. Loskutovi (1900-1982) juhtimisel taastasid nad 50 hoonet ja rajatist vaid 50 ööpäevaga ning seadsid töökorda 9000 seadet. Suure Isamaasõja päevil tootis GAZ: - 176 221 mootorsõidukit, - umbes 12 000 tanki, - üle 9 000 iseliikuva kuulipilduja, - 24 000 mortiiri, - 232 000 automootorit, - 30 000 raketti Katjusa tarbeks. GAZ 1,5-tonnised veoautod läbisid ainuüksi 1941
võidu heaks all. Kogemustega meistrid nagu V.F. Shubin, A. Kharlamov, V. Tihomirov ja teised juhtisid oma efektiivsetest töötajatest koosnevaid brigaade, kuhu kuulusid A.C. Busygin, I.I. Kardashin, A.S. Kuzmin, V.F. Shubin, A.A. Lipgart, I.K. Loskutov, A.N. Somov ja A.D. Proskurin, kelle nimed on jäädvustatud Suure Isamaasõja annaalidesse. 1943. aasta suvel natside pommitamisest põhjustatud rasked purustused ei suutnud hävitada GAZ tehase töötajate kõrget moraali. Peadirektor I.K. Loskutovi (19001982) juhtimisel taastasid nad 50 hoonet ja rajatist vaid 50 ööpäevaga ning seadsid töökorda 9000 seadet. Suure Isamaasõja päevil tootis GAZ: 176 221 mootorsõidukit, umbes 12 000 tanki, üle 9 000 iseliikuva kuulipilduja, 24 000 mortiiri, 232 000 automootorit, 30 000 raketti Katju tarbeks. a GAZ 1,5tonnised veoautod läbisid ainuüksi 1941
Randade hõivamisel tehtud vead on paljus tingitud randlate ehituse ja arengu näilises lihtsuses. Kogu maailmas on tehtud palju ja tõsiseid möödalaskmisi. Randade hõivamisel ja kaitsel tehtud tüüp-vead. · Rannaga paralleelsed lainemurdjad rannalähedases madalmeres, kui ka rannajoonega risti ehitatud ja rannaliivade liikumist pidurdavad nn buunid tuleb ehitada suhteliselt pikad ja kõrged, ajutise kõrge meretaseme pinnalähedastena, sest tugevad purustused meie randades toimuvad reeglipäraselt sügis-talviti just sellise veetasemega (enam kui +1,0 m, Pärnu lahes näiteks isegi +2,0 ja enamgi). · Suvisel madala veetasemega perioodil so suplushooajal ulatuvad aga sellised kõrged konstruktsioonid üle madala merevee taseme, soodustades hoovustega meretaimestiku ja reoainete kuhjumist muulidevahelistesse taskutesse ning nende tagustele lainetuse ja hoovuste varjulistele aladele,
Prantsusmaa) - Inglismaa oli Hitleri vastu põhimõtteliselt üksi o Operatsioon Merelõvi mereväe dessant Inglismaa vastu taheti nõrgestada Suurbritanniat kuulutati välja meresõda algasid pommitusretked Saksa poolt ei õnnestunud nõrgestada vastuapnutsoon aga aina laienes Inglismaa poolt Inglismaal saadeti lapsed linnadest ära purustused olid suured - Barbarossa plaan uus plaan NSVL vastu - Mussolini palub abi Saksamaalt Balkani operatsioon Saksamaaa lubab aidata, sest loodab ise kasu saaada - Aprill 1940 Balkani ps oli Saksa kontrolli all tänu Mussolini halvale tegutsemisele Teised rinded - Põhja-Aafrika Mussolini viis sõja Euroopast välja o 1941 jõudis välja Egiptusesse Liibüa kaudu paluti jällegi abi Saksamaalt
servadega. Hüpotsenter tõugete lähtekoht. Sealt vabanenud energia põhjustab lõhesid ja murranguid. Epitsenter e kese on maapinnal hüpotsentri kohal olev punkt, kus maavärin on kõige tugevam Seisomeetri abil registreeritakse maavärinate lainete saabumisaega, amplituudi ja faasi. Hindamise skaala: 12 palli. Esimene tajutav vaid seismom. ja 12s totaalne häving (I XII) Tsunaami väga ohtlik, tekivad meres, seejärel liiguvad suurel kiirusel maismaale. Ilma hoiatuseta. Suured purustused. Eestis neljal korral 6-7 palli. Võimsalim Osmussaares 1976a MAALIHKED Malihe on nõlval asuva pinnasetüki paigast liikumine. Nõlva protsessid jagunevad : Väga kiired (varisemine, libisemine) Väga aeglased (voolamine - solifluktsioon, nihkumine - defluktsioon) Maalihet soodustavad kivimikihtide kallakus, tihedamate setete (deformeerunud, vett mitteläbilaskvad - savi) lamamine vähem tihedate setete all (monoliitsed, liiv)
maavärina võngete tugevust purustusi Millega mõõdetakse? seismograaf vaatlus Skaala ulatus 0-8,9 0-12 Kaasnevad nähtused: tsunamid tekib kui ookeanipõhjas maavärin; maalihked, lumelaviinid, purustused. Purustuste ulatus sõltub 1) maavärina tugevusest; 2) hoonete kvaliteedist, vastupidavusest; 3) kaugus epitsentrist; 4) asustustihedusest; 5) kui maavärinaga kaasneb tsunami, on purustused suuremad. 5. Kliimavöötmed (vaja osata nim kaardil ja välja tuua nende eripära ehk tunnused), õhumassid, tsüklonid (parasvöötme tsükloni ja orkaani erinevus), antitsüklonid, frondid. VAATA LISA. Kliimavöönd Õhumassid Temperatuur Sademed Ekvatoriaalne Ekvatoriaalne Aastaringselt väga Väga palju aasta ringi palav (~25 kraadi)
Külmakahjustused – seinakonstruktsioonis telliste pooridesse sattunud vesi välisõhu temperatuuri alanemisel miinuskraadideni jääks muutumisel paisub ning müürikivid murenevad ja lagunevad Niiskus – niiskus ehk vesi on lahustatav ja transportiv keskkond, mis ühtlasi võib välja kanda ka kivimi kergeltlahustuvaid komponente. 23. Kivist välisseinte defektid, kahjustused Kahjustusi võib jaotada: 1. Seina suutmatus vastu võtta koormusi, mille tulemusena tekivad paigutused, purustused ja praod. 2. Suutmatus vastu pidada ilmastikumõjudele. 3. Seina suutmatus olla isoleerivaks külmale, mis tekitab veeauru kondensatsiooni. 4.Seina materjali purunemine. Mehaanilised kahjustused: koormused, deformatsioonide erinevused, mis on tingitud oluliselt erineva koormuse poolt tekitatud pingete erinevusest. Hoonete ebaühtlasest vajumisest tingitud defektid. Kivikonstruktsioonide kandevõime ammendumine. Teiste konstruktsioonide siiretest tingitud defektid. Konstruktsioonide
ebaühtlased koormused, vajumid jne. Tellis- ja silikaattelliskonstruktsioonide defektide põhjuste kindlaks tegemine ei ole harilikult lihtne. Telliskonstruktsioonide pragunemine võib olla tingitud ühest või mitmest põhjusest, kuid alati on oluline välja selgitada võimalikult täpselt kahjustuste tekkepõhjused. Kahjustusi võib jaotada: 1) seina suutmatus vastu võtta koormusi, mille tulemusena tekivad paigutused, purustused ja praod; 2) seina suutmatus vastu pidada ilmastikumõjudele; 3) seina suutmatus olla isoleerivaks külmale, mis tekitab seinas veeauru kondensatsiooni; 4) seina materjali purunemine. Mehaanilised kahjustused: Koormused, hoone ebaühtlasest vajumisest tingitud deformatsioonid, vundamendi liialt madal rajamissügavus, kivikonstruktsioonide kandevõime ammendumine, teiste konstruktsioonide siiretest tingitud defektid. 24. Kivihoonete välisseinte lisasoojustamine, kuidas teha?
rindel ja suures sügavuses. Olukorra kiire ja ootamatu muutumine. Üksikute lahingute pidamine. Bresti rahu – Saksamaa alustas 1918. aasta veebruaris Idarindel suurpealetungi, et sundida Venemaad sõlmima rahu Saksamaa esitatud tingimustel. Rahu sõlmiti Brestis 1918. aasta märtsis ja Venemaa loobus kõigist seni sõjas võidetud aladest (Soome, Eesti, Läti, Valgevene, Ukraina, Taga-Kaukaasia). 5. Millised olid I maailmasõja tulemused?( inimkaotused, purustused, muutused elu-olus ja majanduses). Kuidas mõjutas sõda Austria-Ungari, Vene, Türgi impeeriumite saatust? I maailmasõja tulemused – Kiire tehnika areng ja uute relvaliikide kasutamine (tankide kasutamine, autode levik, lennunduse areng, mürkgaas, kuulipildujad, allveelaevad jne). Hukkus ca 10milj inimest, haavata sai 20milj inimest. Sõda neelas füüsiliselt või vaimselt terve põlvkonna, kes sõjakoledustest ei toibunudki.
Riefenstahli looming, mis paraku ülistas fasismi. 1927. aastal toimus tähelepanuväärne sündmus: ameeriklane Charles Lindbergh ületas esimesena lennukil õnnelikult Atlandi ookeani. Lennureisid muutusid üsva varsti tavaliseks ja hakkasid oluliselt kujundama 20. sajandi inimeste maailmataju. Peaaegu kõiki valdkondi puudutas ka elektri jätkuv võidukäik, varsti jõudis elekter igasse kodusse. Raskustest väljatulek pärast Teist maailmasõda oli raske. Sõja purustused ja inimkaotused olid veelgi suuremad kui Esimeses maailmasõjas, kuid sõja tulemused ei olnud sellegipoolest päris selged. Inimesed lootsid, et nüüd on võimalik luua uus ja stabiilne maailm. Läänemaailma liidrikoha oli hõivanud USA, kelle abil hakkas Euroopa üsna kiiresti tuhast tõusma. Asjaolude koosmõjul võtsid maad optimistlikumad meeleolud kui pärast Esimest maailmasõda. Kohe pärast sõda hakati ühendama turge ja erinevate riikidemajanduslikud huvid põimusid
Keskonnafüüsika kordamisküsimused, RAK 1. Missuguste tunnuste järgi jagatakse atmosfäär kihtideks (sfäärideks)? Vertikaalselt võib atmosfääri jagada kihtideks 4 tunnuse järgi: - temperatuur - koostis - vastastikmõju maapinnaga - mõju lennuaparaatidele 2. Mis põhimõttel ja missugudeks osadeks jagatakse atmosfäär kihtideks temperatuuri vertikaalse käigu järgi? Troposfäär 0-11 kahaneb 6º C võrra ühe km kohta Stratosfäär 11-50 kuni 25km kõrguseni konstantne, kõrgemal tõuseb Mesosfäär 50-90 kahaneb Termosfäär 90-450 kasvab kõrguseni 200300, kuni 1500 oC Eksosfäär üle 450 kõrge temperatuur püsib või kasvab Temp ühesuunaliselt muutub - ........ sfäär Üleminekud - ........ paus 3. Hapniku tähtsus atmosfääris. - Kuulub vee, õhu, erinevate mineraalide ja organismide koostisse - Vajalik hingamiseks, põlemiseks 4...
Verduni alla koondati hiigelsuur suurtükivägi, mille toel asusid Saksa üksused 1916. aasta veebruaris rünnakule ning murdsid läbi prantslaste esimesed kaitseliinid. Esialgu läks kõik plaanipäraselt, kuid kui saadeti Prantsusmaa abiks lisaväge said sakslased lüüa. Hiljem kestsid veel väiksemad lahingud nagu Somme´i lahing ning selle võitsid sakslased. 15.septembril 1916 võeti esimest korda kasutusele tankid, selle tagajärjel olid väga suured purustused . Kokku kaotasid mõlemad pooled 1,3 miljonit meest. 1917. aastal lääneliitlasi painas aina tugevaim vajadus Saksamaa võimalikult kiiresti purustada. Venemaa kokkuvarisemist oodates, hoidis Saksamaa oma jõud läänerindel, kuid ei teinud rünnakuid. Nad lõid varuliine, lastes vastasel lõhkeainet kulutada ilmaasjata. Prantslased ja inglased olid kaotuste pärast vihased, nii et nad korraldasid mässu, mida suure vaevaga maha suruti. Kuid 1917. a inglased läbisid tühjast
Pärnu Koidula Gümnaasium Esimene maailmasõda Referaat Pärnu 2011 Sissejuhatus Maailmasõda on laiahaardeline sõda, kuhu on tõmmatud märkimisväärne osa maailma riikidest ja mille tandriks on enam-vähem kogu maailm. Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) kestis 28.juulist 1914 kuni 11.novembrini 1918 põhiliselt Euroopas, kuid juba puhkemisest alates ka Aafrikas ja Aasias ning meresõjana kõikidel maailma ookeanidel. See mõjutas peaaegu kogu maailma.. Esimene Maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning 20. sajandi esimeste tsiviilisikute massimõrvad. Esimeses maailmasõjas võitles...
Edaspidisel ajal oli Tartu Eesti Vabariigi kultuurielu tähtsamaid keskus. Seal asusid neli kõrgkooli, mitmed teaduaasutused, ajalehtede ja ajakirjade toimetused ja kirjastused. Tartus toimusid olulised kultuurisündmused: kontserdid, näitused jpm. Teise maailmasõja ajal 1939 1945. a rüüstasid Tartut Nõukogude vägede hävituspataljonid, hävitades palju olulisi hooneid. Vahepealne lühike Saksa okupatsioon tõi sõjarinde Emajõe äärde, millega kaasnesid ka suured kahjud ja purustused. 1944. a jäi Tartu Nõukogude okupatsiooni alla nagu ka ülejäänud Eesti. Punaväed olid enne võimu kehtestamist linna rohkelt pommitanud, hävitades palju sõjast puutumata jäänud rajatisi, näiteks purustati täielikult ja maeti mulla alla Eesti Rahva Muuseumi hooned, Kaubahoov ja Maarja kirik. Eesti vanim teater Vanemuine põles maha. Nõukogude võimu ajal vähenes Tartu osa Eesti kultuuris. Suleti mitmed õppe- ja kultuuriasutused ning linn muutus kinnsiseks. 1988
Punaarmee jättis sama päeva õhtuks Viljandi maha. 9. juulil sakslased juba Lihulas ja siis kohe ka Virtsus. Punaarmee korpus seisis Emajõel, aeglane pealetug Türi ja Paide suunas. Kagu-Eestis ei osutanud Punaarmee vähimatki vastupanu. 9. juulil loovutati Valga, Võru ja Petseri. 10. juulil väike Saksa rühm korraks Tartusse. Tartus olid alanud partisanilahingud ja 10. juuli õhtuks läks Tartu lõunaosa ülestõusnute ja metsavendade kätte. Rinne püsis Emajõel 2 nädalat, suured purustused suurtükitule läbi linnale. Juuli keskel reservid ja suudeti Saksa pealetung mõneks ajaks peatada. Et oht Tallinnale (Stalin käskis eriliselt kaitsta), siis Märjamaa all peatati sakslaste edasitung. Sama Põltsamaa ja Türi ümbruses. 18. juulil Punaarmee dessant Saaremaalt ja vallutati tagasi Virtsu. Siis rinne stabiliseerus. Uued Saksa väeosad kohale. Saksa pealetungi jätkumine. Nüüd juba 2 armeekorpust 22.
a) Lõhepurske vulkaanid tekivad väiksed lõhed ja siis laavavoolud, tekivad laava platood b) Keskpurske vulkaanid - Kilpvulkaanid Mauna kea - kuhikvulkaanid Etna Tuff vulkaansest tuhast moodustunud poorne ehitusmaterjal Kuumaveeallikad geisrid vulkaanide levikuga seotud 4) Maavärinad - seismograafiga - lumelaviinid - võivad kaasneda maa nihked - mudavoolud e. selid mägedes - purustused - rusuvoolud Hüpotsenter maavärina tekke kolle Tsunaami maavärina tekitatud hiidlaine Epitsenter punkt maakoore välispinnal, mille vertikklne telg ulatub hüpotsentrini Maa ja mere mõju õhu tsirkulatsioonile 1) erinev soojenemine õhurõhu erinevused 2) erinev kliimatüüp mandriline - mereline 3)vesi alalises liikumises =hoovused - soojad niiskust
Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest. NSVLis ametlikult hukkus 20 miljonit. Tegelikult rohkem. Saksamaal üle 6 miljoni. Suhteliselt väikesed kaotused olid USAl (405 000 langenut) ja Inglismaal (375 000). Kõik sõjakahjud ja kulud kokku olid 4000 miljardit $. Eesti Teises maailmasõjas Eesti rahvastik vähenes ligi 200 000 inimese võrra: · 60 000 surnut · 74 000 Läände põgenenut · kümned tuhanded arreteeritud, küüditatud Suured olid purustused Tartus, Narvas. Hävis 45 % tööstusest. *** Saksamaal ja sakslaste poolt alistatud riikides pandi nn. alaväärtuslike rahvuste (juudid, slaavlased) kallal toime genotsiid, s.o. rahvastiku täielik või osaline hävitamine rahvuslikel, usulistel vms. eesmärkidel. Juutide kallal toime pandud vägivald Teises maailmasõjas kannab nime holokaust. Selle käigus tapeti 6 miljonit juuti.
toiduainete puudus · põllumajanduse spetsialiseerumine. Eesti hakkas kujunema NKL sigalaks ja piimafarmiks · ühismajandite juurde hakati looma abimajandeil, konservitehaseid. 1970ndail aastail hakati looma suurmajandeid 13. Tööstuse areng. Lk. 120-121; 123-124. TV lk. 52 ül. 4. Mis linnad olid Eestis suured tööstuskeskused juba 20.sajandi algul? Narva, Tallinn Mis oli nende linnadega juhtunud 1944.aastal? Olid saanud väga suured purustused, vene lennuvägi pommitas Kas need linnad jäid ka edasi tööstuskeskusteks? Jah Missuguse tähtsuse omandas Kirde-Eesti leiduv põlevkivi? · Sinna rajati põlevkivitööstus, millesse läks 40% kõigist ENSV kapitalimahtudest. · Virumaa põlevkivimasin pidi gaasiga varustama Leningradi ning tootma mootorikütust Balti sõjalaevastikule. · Rajati maailma esimene põlevkivigaasitehas Kuidas see mõjutas Virumaa majandust ja rahvastikku?
ESIMENE MAAILMASÕDA 1. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDI ALGUL BLOKKIDE KUJUNEMINE.. 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul kujunesid Euroopas välja järgmised sõjalis-poliitilised rühmitused. 1. 1879. a. - liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. Kuigi hiljem liitus ka veel Itaalia, osutus viimase poliitika kaunis kõikuvaks. Kolme riigi ühendust nimetati Kolmikliiduks ehk Keskriikide blokiks. 2. 1893. a. - liiduleping Venemaa ja Prantsusmaa vahel. Viimane otsis liitlast Saksa ohu tõttu. Venemaa oli aga suurte riiklike laenude tõttu sattunud Prantsusmaast finantssõltuvusse. 3. 1904. a. - liiduleping Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, mida ametlikult nimetati Entente Cordiale´ks(südamlik leping). Käibel ongi sellest lepingust alates nimetus antant, mis tähendab riikide kokkulepet, näidates nende ühist arusaamist ja vaadete kokkulangevust välispoliitilistes ja julgeolekualastes ...
Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest. NSVLis ametlikult hukkus 20 miljonit. Tegelikult rohkem. Saksamaal üle 6 miljoni. Suhteliselt väikesed kaotused olid USAl (405 000 langenut) ja Inglismaal (375 000). Kõik sõjakahjud ja kulud kokku olid 4000 miljardit $. Eesti Teises maailmasõjas Eesti rahvastik vähenes ligi 200 000 inimese võrra: · 60 000 surnut · 74 000 Läände põgenenut · kümned tuhanded arreteeritud, küüditatud Suured olid purustused Tartus, Narvas. Hävis 45 % tööstusest. *** Saksamaal ja sakslaste poolt alistatud riikides pandi nn. alaväärtuslike rahvuste (juudid, slaavlased) kallal toime genotsiid, s.o. rahvastiku täielik või osaline hävitamine rahvuslikel, usulistel vms. eesmärkidel. Juutide kallal toime pandud vägivald Teises maailmasõjas kannab nime holokaust. Selle käigus tapeti 6 miljonit juuti.
Maailm lõhenes kaheks vaenulikuks leeriks-demokraatlikuks, mida juhtis USA ja kommunistlikuks, mida juhtis NSVL. Hukkus umbes 50-60 miljonit inimest. Muudeti väikeriikide piire, arvestamata sealsete rahvaste tahet. Lagunema hakkasid koloniaalimpeeriumid. Teise maailmasõja süüdlaseks võib pidada Hitlerit- soovis saada maailmavalitsejaks Stalinit- arendas sõjatööstust ja tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. Teise maailmasõja tagajärjed: · Väga suureulatuslikud purustused. Hukkus palju tsiviilelanikke. Balti riigid jäid NSV liidu mõjuvõimu alla, tekkis idablokk. Euroopa ja maailma lõhestumine kaheks süsteemiks, külm sõda. Kommunismi mõju maailmas kasvas. Inglismaa kaotas oma senise suurriigi staatuse. Aasias tugevnes Jaapani asemel Hiina positsioon. 12. Hitleri-vastane koalitsioon, selle kujunemine: Atlandi harta, Rahvaste deklaratsioon; Teherani, Jalta (Krimmi) ja Potsdami konverentsid (dateering, liidrid, otsused).
ja kaitseks juurdepääsu Pariisile. Verduni alla koondati hiigelsuur suurtükivägi, mille toel asusid Saksa üksused 1916. aasta veebruaris rünnakule ning murdsid läbi prantslaste esimesed kaitseliinid. Esialgu läks kõik plaanipäraselt, kuid kui saadeti Prantsusmaa abiks lisaväge said sakslased lüüa. Hiljem kestsid veel väiksemad lahingud nagu Somme´i lahing ning selle võitsid sakslased. 15.septembril 1916 võeti esimest korda kasutusele tankid, selle tagajärjel olid väga suured purustused . Kokku kaotasid mõlemad pooled 1,3 miljonit meest. 11 1917. aastal lääneliitlasi painas aina tugevaim vajadus Saksamaa võimalikult kiiresti purustada. Venemaa kokkuvarisemist oodates, hoidis Saksamaa oma jõud läänerindel, kuid ei teinud rünnakuid. Nad lõid varuliine, lastes vastasel lõhkeainet kulutada ilmaasjata. Prantslased ja inglased olid kaotuste pärast
Ülejäänud linnad läänistati ja muudeti alevikeks. Haapsalu ja Kuressaare küll läänistati, kuid raekorraldus jäeti neile alles. Linnade arengut takistas see, et: 1) Eesti linnad jäid kaubateedest eemale, sest transiit muutus ja nad ei osalenud enam aktiivselt väliskaubanduses. 2) Linnad läänistati ja muudeti alevikeks. 3) Tsunfti kord muutus karmimaks. 4) Sõdades saadud purustused olid suured. 8. Teada Eesti linnade saksakeelseid nimesid. Osata kanda linnu kaardile. eestipärane nimi saksapärane nimi Tartu Dorpat Tallinn Reval Viljandi Fellin Vana-Pärnu Alt-Pernau
Gustav Adolfi Gümnaasium VIII klass Esimene Maailmasõda Referaat Juhendaja Tallinn SISUKORD SISSEJUHATUS......................................................3 SÕJA PÕHJUSED....................................................4 MAAILMASÕJA AJEND........................................4 SÕJA ALGUS...........................................................5 SÕJA OSAPOOLED................................................6 SÕDIVATE POOLTE PLAANID............................6 SÕJATEGEVUS LÄÄNERINDEL..........................7 SÕJATEGEVUS IDARINDEL................................9 SÕJA LÕPP............................................................10 ELUOLU SUURE SÕJA AJAL.............................10 KOKKUVÕTE.......................................................11 2 ...
Selle näitena võib tuua Aragorh Towerit Londonis, mis arendajatele maha müüdi, kes omakorda selle renoveerisid. Märkimisväärne on hoone noorus (ehit.1963) võrreldes tüüpiliste ajalooliste piirkondadega, mida gentrifikatsioon on tabanud (Davidson ja Lees, 2010). Suurte muutuste taustal on Lees, Slater ja Wyly (2008) raamatus „Gentrifification“ , rääkinud veel „gentrifikatsiooni neljandast lainest“, mille taga on nende mõjul erinevad jõud ,nagu Orkaan Katrina tekitatud purustused New-Orleansis, kui ka USA elamuaseme programm HOPE. Sarnased protsessid on toimumas ka Suurbritannia linnades, mida on nimetatud ka linna töölisklassi kustutamiseks. Gentrifikatsioon algas kui väikesetasemeline linnaprotsess, mille algatajaks oli liberaalne keskklass ja milles riik osales algusest peale. See muutus masstoodetud riiklikult juhitud protsessiks üle maailma, mida Neil Smith on nimetanud „globaalseks linnastrateegiaks“. GENTRIFIKATSIOONI UURIMISVIISIDEST
15. Kuidas mõjutas sõjaaeg eestlaste ellusuhtumist ja kombeid? Rahvas hakkas rohkem jooma kuna ei teatud kunagi millal sa surra võid 16. Arutluseks – Mis oleks Eestist saanud kui Saksamaa oleks II ms. võitnud? Oleks samasugune saatus olnud, nagu oli ka N.Liiduga 17. Missugused olid II Maailmasõja tagajärjed Eestile? Kaotas iseseivuse, suri 200k inimest, Suured materiaalsed purustused, Enamus tööstusettevõtted olid hävinud 18. mõisted – 19. MRP – Molotov-Ribbentropi pakt 20. , Baaside leping – Baaside lepingu alusel Eestisse toodud nõukogude väed © Siimo Lopsik 2014 9 21. , juunikommunistid – valmistasid Andrei Ždanovi juhtimisel ette Eesti okupeerimist ja inkorporeerimist N. Liidu poolt 22
sept 1951. · Sõja tagajärjed: 1) Ei sõlmitud üldist rahulepingut nagu I ms ajal; sõja puhkemises süüdistati Sks kõige rohkem 2) II ms oli süsteemide vastasseis: luau sai dem eiravad riigid; võitis lib dem (+NL) 3) NL kasutas ära oma tugevnenud positsiooni Jalta konverentsil; surus peale 2. rinde avamise Normandiast (Ida-Eur alad NL). Lääne dem ei julgenud peale suruda oma arvamust. 4) Kaasnesid suured kaotused ja purustused => tõusis hukkunud tsiviilelanike arv lisaks sõduritele (julm sõjapidamine, parem tehnika, vägivallapoliitika) 5) Lib dem süsteemi usaldamatus, kuna dem ei olnud suutnud rahvast sõjakoleduste eest kaitsta (komm võimalus); sarnane ebastabiilsus ka Aasias 6) Sõda ei toonud endaga kaasa õiget maailmakorda => Eur lõhestumine, Külma sõja algus 7) Leiutatud tehnikat kasutati inimeste enda vastu
September otsustab valitsus lahkuda ja juhtida riiki eksiilist, pärastlõunal lahkub valitsus Tallinnast (v.a peaminister) · Hommikul sisenevad nõukogude väed Tallinna, põgenevad valitsuse liikmed peetakse Läänemaal enamiku ministritest · Iseseisvuse taastamine on läbikukkunud II maailmasõja tagajärjed Eestile · Rahvastik väheneb ligi veerandi võrra 280 000 inimest · Täielikult hävib Narva, ülisuured purustused Tartus, Tallinnas ja mitmes väiksemas linnas · Tööstuses ulatub purustuste suurus 50% ni · Sadamata, maanteede, raudteede hävimine · Oluliselt vähenes põllumajandustoodang, kariloomade arv, maa viljakus · Katse iseseisvust taastada luhtus ja Eesti langes ligi pooleks sajandiks N.Liidu võimu alla. Eesti iseseisvuse taastamise eeldused ja iseseisvuse taastamine M
laskja suhtes erinev. Rõhuval enamusel kaasaegsetel relvadel toimub see paremale, olenevalt relva mudelist kas ette või taha poole. loeng: 11.11.2006 7. Lasudistantsi määrad Lasudistantsid: · kontaktlask · lähilask · lask distantsilt e kauglask Kontaktlask on selline lask, kus relva suue on suunatud vastu keha (kas osaliselt või täielikult). Kontaktlasu puhul on iseloomulikud suured purustused ja nn lasufaktorite toime. Kontaktlasu puhul on nn stantsmark (kujund pärast lasku) rebenenud servadega kuuli sisenemisava, vähene tahmumine ja mõnikord lähedal olevate juuste vähene kõrbemine. stantsmark kujund pärast lasku NB! Kuklalasud on reeglina surmavad! Lähilasu korral mõjutavad tabatavat isikut peale kuuli veel nn lasufaktorid, mis on: · leek · kokkusurutud õhusammas · gaasid · tahm · poolpõlenud püssirohu osakesed
MERCALLI SKAALA Esimesed püüded hinnata maavärina intensiivsust olid peamiselt sündmuse kirjeldused. 1902. aastal lõi Giuseppe Mercalli seismilise kaheteistpallise skaala maavärina intensiivsuse hindamiseks, võttes aluseks sündmuse põhjustatud kahjustuste hulga. Palliskaala baseerub oma alumises otsas peamiselt tunnetusel (näiteks I pall: inimene ei tunneta; IV palli: tunnetatav peamiselt ehitistes, harva väljas; VII palli: inimesed väljuvad ehitistest, purustused on sõltuvalt ehitiste vastupidavusest tähtsusetud kuni märkimisväärsed), intensiivsemate sündmuste korral purustuste hulgal (X palli: enamik hooneid hävineb, maapinda tekivad lõhed; XII palli: totaalne purustus, seismilised lained on silmaga nähtavad, esemed paiskuvad õhku). Kohati kasutatakse selle skaala modifitseeritud varianti maavärinate kirjeldamiseks veel tänapäevalgi. RICHTERI SKAALA 1935
Ajaloo konspekt AJ-5 1. Sajandivahetus "The races of Europe" (1899) On kahte tüüpi soome sugu rahvast: Põhja-Eestis elavad tsuudid (Tchouds) ja Lõuna-Eestis eestlased (Esths). Nad kõnelevad keelt, mis sarnaneb ungarlaste ja baskide keelega, kuid struktuurilt sarnaneb Aasia primitiivsetele keeltele ja Austraalia aborigeenide keelele. 1902. a. vene ajalehes: Mitte kaugel Vene keisri residentsist asub oma eraldatuses üksildane hall maa. See rahulik, külm põhjapoolne nurgake on lähedal riigi peamisele arterile, kuid samal ajal kauge kõigest venelikust nii oma mineviku kui oleviku poolest. Sellel maal elavad tsuhnaad ja tsuhhoneetsid, keda kaunikõlalisemalt kutsutakse eestlasteks. Nad on vaikivad, sünged, väheliikuvad, tõrjuvad. Venelased vabastasid eestlased sakslast ikkest, kuid eestlased pole selle eest tänulikud, nad on ikka sakslaste lõa otsas ja ajavad oma joont. "Eestlased, nende elu ja kombed" (1908) Esimesel pilgul näeb põliselanik...
Sissejuhatus 3 Eesti NSV valitsemine 3 Poliitilised olud 4 Vastupanu ja repressioonid 6 Majandus ja rahvastik 7 Kultuurielu põhijooned 8 Eestlased maailmas 10 Lõppsõna 11 Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Teises maailmasõjas sai Eesti rängalt kannatada. Rahvas vähenes ligi veerandi võrra. Paljudes linnades olid ülisuured purustused. Pea pooleldi hävisid ka tööstused ja põlevkivi rajoonid. Sadamad olid hävitatud, raud- ja maanteed purustatud. Põllumajanduses langes saagikus ja kariloomade arv. Katse iseseisvusele taastamiseks luhtus ning Eesti langes uuesti, sedapuhku peaaegu pooleks sajandiks, Nõukogude Liidu võimu alla. Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimustruktuur Nõukogude võimu taastamine algas Eestis koos Punaarmee sissetungiga 1944. aasta suvel.
Fookus maavärina kolle ehk hüpotsenter koht, kus maavärin tekib. Seismised lained elastsete deformatsioonide laineline levik maapinnas. Sumbuvad sügavuse suurenemisega. (*)ruumi ehk kehalained (P ja S) levivad nagu helilained õhus (*)pinnalained levivad epitsentrist eemale piki maapinda (veelained vette visatud kivist). Registreerimine: seismojaamades, seismograafidega. Tugevuse mõõtmiseks: (1)Mercalli skaala: purustused jagatud 12 klassi (I XII) (palju puudusi). Maavärina intensiivsus väheneb sedavõrd, mida kaugemale liigume epitsentrist; kahjustuste hinnangud subjektiivsed. (2)Richteri skaala võnke tugevuse mõõtmine magnituudides (energia hulk, mis on vabanenud maavärina toimel) Reaalne skaala 0-8.6
· 15. juulil jätkusid lahingud Emajõe joonel, kus Omakaitse üksused hoidsid rinnet Võrtsjärvest kuni Peipsini. · 19. juuliks oli rindejoon jõudnud Valgeranna - Sauga mõisa Nurme silla joonele, jäädes seega vaid 6 12 km Pärnu südalinnast. Koos rindejoone lähenemisega elavnes kohe ka venelaste pommitajad lennutegevus, mis asusid |Saaremaal. 29 ja 30. juulil toimus linnale mitu õhurünnakut. Hukkunuid oli umbes poolesaja ringis. Purustused olid suhteliselt väikesed. Edasi toimusid õhurünnakud peaaegu iga päev. Viimane venelaste õhurünnak Pärnule toimus 20. augustil. · Augusti algul elavnes koostöös Omakaitsega sakslaste rünnaktegevus ja 10. augustil vallutati tagasi Pärnu-Jaagupi. · 22-25. juuli - Vabastatakse Jõgeva, Türi, Torma, Mustvee ja Kallaste ning Tartu põhjapool Emajõge olev linnaosa. Taganemisel põletab hävituspataljon Mustvee. · 30
21.juulil kuulutas kommunistlik Riigikogu välja Eesti nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ja otsustas paluda selle vastuvõtmist nõukogude Liidu koosseisu. 6.augustil langetas nSV Liidu Ülemnõukogu otsuse ühendada Eesti nõukogude Liiduga sellega jõudis Eesti annekteerimine Venemaa poolt lõpule. 2. maailmasõja lõpp ja tagajärjed (juuniküüditamine), sealhulgas Eestile (inimkaotused jms). Euroopa poliitiline kaart, Pariisi rahulepingud. Sõja lõpp seninägematud purustused ja inimkaotused, ligi 60 miljonit hukkunut. Vaatamata Atlandi hartale ei kujunenud õiglast maailmakorda ning kaasnes kommunistliku diktatuuri mõju kasv ning kujunes kommunistlik blokk ehk Teine Maailm. Euroopa ja kogu maailma lõhenemine ning Külm sõja algus. Koloniaalsüsteemi kokkuvarisemine, tekkis juurde 98 uut riiki. Hitleri vastasest koalitsioonist loodi 1945. aastal ÜRO. Euroopa poliitiline kaart Baltimaad NSV võimu all, Soome territoorium väikesem, Saksamaa territooruim jagatud.
Kõige aeglasemad, levivad maapinnal, nagu lained vees, põhjustavad kõige rohkem kahjustusi. 14. Millised lained jõuavad esimesena seismogrammini? Miks just need? P-lained, sest nende levimiskiirus maakoores on kiireim. 15. Millistes piirkondades esineb tugevaid maavärinaid? Too näiteid ajaloo suurimatest maavärinatest. Laamade äärealadel, vulkaanilistel aladel. Nt. Filipiinidel 2012.aasta veebruaris(6,9 magnituudi), maalihked, suured purustused, inimohvrid ja maavärinale järgnes kahe päeva jooksul üle tuhande järeltõuke. Taiwani saar 1999.aasta september(7,6 magnituudi) nõudis tuhandeid inimelusid. Peetakse ajaloo laastavaimaks maavärinaks. 16. Hinnata maavärina purustusjõudu tema tugevuse järgi magnituudides 2,0 magnituudi ja vähem... väga nõrk maapinna kõikumine, mida inimesed tavaliselt tähele ei pane. 3,0 magnituudi... vähesed inimesed tunnevad kõikumist, rippuvad esemed võnguvad nõrgalt.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
