(happevihmad, väävlisaaste), reo- ja mürkained korraldamata jäätmemajandusest, metsa lageraie (erosioon, soostumine),mulla mehhaaniline hävimine ja teisaldamine (hooned, veehoidlad, trassid, teed jne) Muld-maakoore ülemises osas asuv õhuke pude mineraalidest, orgaanilistest ainetest ja mikroorganismidest koosnev keskkond, kust maismaataimed hangivad kasvuks vajalikke toitaineid , huumus-maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus, murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas tem, vee, õhu ja elusorganismide toimel., porsumine- keemiline murenemine, rabenemine- füüsikaline murenemine , murenemiskoorik-maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine, lähtekivim- pindmised peenemaks murenenud kivimid, aluskivim, gleistumine-pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, turvastumine-lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerokes keskkonnas, leetumine-happeliseskesk.
Laevatulekahjude eripäraks on kinnine põlemine, mis võib levida soojusjuhtivuse teel läbi metallkonstruktsioonide: metallist vaheseinad ja -laed kuumenevad kiiresti ja süütavad kõrvalruumides asuvad viimistlusmaterjalid ja muud vaheseina, vahelae või põrandaga kontaktis olevad esemed. Sõltuvalt laeva tüübist ja lastist on laevatulekahjudel võimalikud erinevad arengustsenaariumid. Kui tulekahju kestab kauem, on võimalikud ka plahvatused ja konstruktsioonide purunemine, mille tagajärjel tekib lahtine tulekahju. Igal juhul on laevatulekahjud alati väga ohtlikud nii laevapersonalile, reisijatele kui päästemeeskondadele. Vahel lähevad laevad ka ohtra kustutusvee kasutamise tõttu ümber.( ASi Tallinna Sadam ... 06.10.2014) Tulekahju korral laevas, kui laev on sadamas, juhib hädaolukorra lahendamist Päästeamet või päästekeskus ning hädaolukorra lahendamisel juhindutakse hädaolukorra tulekahju,
V: Rõiva otstarbest, geograafilistest ja klimaatilistest tsoonidest, kasutamistingimustest, tarbija soost ja east. 18. Rõivaste ekspluatatsioonilised nõuded. Üldine- kohalik- ja moraalne kulumine. V: Ekspluatatsiooniliste omaduste hulka kuuluvad kasutamise iga, kandmise mugavus, parandamise võimalus, vastupidavus kulumisele, vormihoidmine jne. ➔ Üldine kulumine - toote välisilmne muutus kogu toote ulatuses. ➔ Kohalik kulumine - materjali purunemine üksikutes kohtades, nt. murdeäärel. ➔ Moraalne kulumine - riideeseme vananemine rõivaste arengu tõttu. 19. Mida mõeldakse rõivaste esteetiliste nõuete all? V: Rõivaste nõudeid psüühikale, nende vastavus moele. Rõivad peavad pakkuma rahuldust, heameelt ja rõõmu. 20. Rõivaste projekteerimisele esitatavad nõuded: tehnilised, konstruktiivsed, majanduslikud. 1) Tehnilised - toote ja materjali vastupidavus, kulumiskindlus, vähene kortsuvus, jäikuse
ei tohi esineda varjatud puudusid). Lepingust tulenevalt on ostja kohustatud kinnitama, et on enne lepingu sõlmimist asja üle vaadanud ja on teadlik asjal lasuvatest puudustest, ning juhul, kui ostja soovib lepingust taganeda või nõuda puudustega asja asendamist, tuleb asja tagastamiseks ostjal võtta tarvitusele vajalikud meetmed, et hoida ära asja juhuslik hävimine või kahjustumine. Lepingust tulenevalt pidi ostja olema teadlik asjadel lasuvatest puudustest. Vedru purunemine, mis oli tingitud auto halvast seisukorrast on aga varjatud puudus, sest ostjal ei ole seda mõistlikul tuvastamisel avastada. Sellest tulenevalt rikkus müüja oma kohustusi kauba kvalideedi suhtes. Kohustust ei oleks rikkutud siis, kui tegu oleks puudusega, mida oleks olnud võimalik keskmisel mõistlikul inimesel avastada asjaga tutvumisel. 1.2 Poolte nõuded ja vastuväited võimalikele nõuetele. Ostja nõue on müüja vastu, kes müüs ostjale puudusega asja
T Lõikepinge Sisejõud Väändepinge Joonis 3.14 3.4.3. Suurim normaalpinge väändel ja purunemine Puhas nihe = pingeolukord (pingus) kus pingeelemendi (Joon.3.12) ristuvatel pindadel mõjuvad ainult nihkepinged (normaalpinged puuduvad) Priit Põdra, 2004 40 Tugevusanalüüsi alused 3. DETAILIDE TUGEVUS VÄÄNDEL PROBLEEM: Teada on, et varda ristlõikepinnad on puhta nihke pinnad (kujund BCEF, kus
Müüritise keskteljest.Tsentrilisus,kui koormuse all mõistetakse kaudne tugevdamine seisneb jõud on rakendatud teljele.ap konstruktsiooni koormamist temas ruumilise =1/3a, kus a on toetuspikkus. tema suhteliselt väiksel pingeolukorra tekitamises, E=t/2- ap jõu eksentrilisus pinnal Ab.Tugevnemine tekib millega hapra materjali seina telje suhtes. seoses ruumilise purunemine tõkestatakse või M=e*N(moment).Posti või pingeolukorra tekkimisega seda takistatakse oluliselt. seinariba tugevust tuleb müüritises koormuse all. Kui Põhiliseks võtteks on kontrollida kolmes tsoonis. esimese grupi kividest tehtud müüritises Üldine tugevus tingimus Nrd kestsängituseta sein on külgdeformatsiooni
äkkvihmad, ujutatakse üle mingi maismaa osa, mis 1887, Jangtse 1931, üleujutus käesoleva aasta uputused varem ei olnud vee all (* Kevadised Aasia ja Aafrika juulikuus Tallinnas, mil nelja üleujutused, mille põhjuseks on lume (Niiluse jõe kuulus päeva jooksul sadas kokku sulamine ja tammide purunemine üleujutus toimus igal 173,5 mm vihma. Selline jõgedel*Suvised üleujutused, mille aastal). Mõjutasid erakordne sademetehulk esineb põhjustavad reeglina suured veetõusud 1994- umbes 1 kord 30 aasta jooksul. sademehulgad). Esimesel juhul võivad 1995 aastal Itaaliat, Kahel suurima vihma päeval
moondub, tekib kvartsiit, kui lubjakivi muutub, tekib marmor. Moondekivimid võivad ka olla kristallilise ehitusega ja suhteliselt tugevad, enamasti mitte nii tugevad, kui tardkivimid. Tardkivimid võivad moonduda moondekivimiteks ja lagunduda settekivimiteks, settekivimid võivad omakorda moonduda moondekivimiks. Füüsikaline ja keemiline murenemine, nende tähtsus. Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, õhu, vee ja organismide toimel. Murenemiskoorik Maismaapinna kiht, kus toimub murenemine. Füüsikaline murenemine Keemiline murenemine rabenemine porsumine Rabenemine on kivimite mehaaniline Porsumine on kivimis olevate elementide
4. KONTROLLTÖÖ PEDOSFÄÄR 1. Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri,vee,õhu ja elusorganismide toimel. Murenemiskoorik- maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärel maakoore ülaosas tekkib rabe kivimmaterjal. Murenemiskooriku paksus sõltub paljudest teguridest. Rabenemine e. Füüsikaline murenemine- kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine. Porsumine e. Keemiline murenemine- kivimeid moodustavate mineraalide
lasta. Väga meisterlik ja mõjus on võtteplaan, kus surnud tüdruk vaatab maniaki vannituba, kus vedelevad tüdruku verest nõretavad rõivad ja käevõru. Tüdrukule meenub kohutav juhtum karjudes ta justkui pudeneb koost, tal pole ju enam keha see visuaalne efekt on väga mõjus. Tüdruk peab vabanema ka oma vihast, mis kandub tema isani ja pöörab pea peale peresuhted. Filmis sümboliseerib Susy viha jääpurika purunemine. Mõrtsuka õlale kukkuv jääpurikas võtab mehelt tasakaalu ja ta kukub kuristikku. Paha saab karistuse ja selles on oma osa Susie tahtel. Kogu filmi vältel mängivad kaasa suured plaanid: näoilmed, küünlaleek, närbuv roos, klaaskuul. Eriti tähenduslik on see, kuidas muutub filmis taevas: vastavalt tegevuse meeleolule on see hall, sünkjate pilvedega või helesinine. Süngetes toonides elavate maailmale vastandub kirgastes värvides taevas või paradiis, mis Susiet ootab.
töötajaid neid mõjutavate otsuste tegemisse, aga ka närviline klient, kes oma pahameele töötaja peale välja valab – stressorid, mis tugeva või pikaajalise mõju korral mõjutavad tervist. Elus tajutav stress ei piirdu reeglina vaid töökeskkonnaga ning piiri tõmbamine tööst ja eraelust tingitud pingeolukordade vahele võib sageli olla keeruline või võimatu – lähedase haigus, lapse kooliminek või lähisuhte purunemine mõjutavad tõenäoliselt ka töötaja töövõimet. Kuigi sellised olukorrad väljuvad tööandja vastutusalast töötaja tervise hoidmisel, võiks hea tööandja kaaluda ka sellistes olukordades töötaja toetamist, ennetades probleemide võimalikku edasikandumist tööellu. 3
Hannes sai koju minnas teada, et Saadu Taali laps on tema oma. Hannes lahutas Liidast ja läks koju tagasi koos Taaliga. Isa halvatuse töttu tegemata töö sai tehtud Taali abiga. 3. MILLISEID PROBLEEME KAJASTAB TEOS? Teos kajastab elulisi probleeme kus rügatakse tööd, peres sureb keegi ära, keegi jääb haigeks, ei saada läbi jne..: Hannese ja Niida armastuse purunemine. Hannese isa on halvatud. Klausi surm. Rabati palju tööd, et saaks ära elatud. Klausi naine lahkus, sest ei saanud pereisaga läbi. 4. KIRJELDA TEOSE PEATEGELASI(VÄLIMUS, ISELOOM, KÄITUMINE, TÕEKSPIDAMINE JA SUHTUMINE TEISTESSE). Hannes- Tumedate juustega, väga töökas. Tal oli mitu unistust: Saada heaks meremeheks, saada tubli ning armastav naine, reisida. Niida- Rikka pere laps, upsakas. Õppis linnakoolis.
Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Murenemise käigus kivimid peenestuvad: kaljudest saavad rahnud, neist kivid, kruus ja liiv ning pehmematest mineraalidest koosnevatest liivateradest lõpuks savi. Murenemine on mullateke eeltingimus ja toimub kõikjal, nii kõrgmäestikus kui ka lauskmaal. Murenemise käigus kivimid peenestuvad ning lähtekivimile hakkab kogunema mullatekkeks vajalikku tolmu ja niiskust. Füüsikalist murenemist ehk rabenemist soodustavad temperatuuri kõikumine, vaja oleks ka mineraalaineid, keemiline ja mineraloogiline koostisaine. Toimub soojuspaisumise ja kokkutõmbumise toimel. Keemiline murenemine ehk porsumine, selle käigus kivimi keemiline koostis muutub ning eralduvad lahustuvad ained. See tuleneb palavast kliimast, ning rohkestest sademetest (marmorskulptuuride säilitamise probleem). Muld koosneb: õhust, veest, toitainetest...
1. Mis on murenemine? Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temp, vee, õhu ja elusorganismide toimel 2. Kuidas nimet. peenemaks murenenud kivimeid? Peeneks murenenud pindmised kivimeid nim lähtekivimiteks 3. Milline on Eesti murenemiskooriku paksus võrreldes teiste piirkondadega. Miks see nii on? Eesti murenemiskooriku paksus on väga õhuke 4. Nimeta murenemistüübid. Füüsikaline ja Keemiline murenemine 5. Milliste tegurite mõjul toimub füüsikaline murenemine? Temperatuuri mõjul, vee külmumine 6. Kirjelda füüs. murenemist. Füüsikalist murenemist tekitavad näiteks korrosioon(tuuleihe), mille korral tuule poolt kantud liivaterad kivimeid kulutavad, ja kaljuprakku voolanud vesi, mis külmudes paisub ja sellega kaljut lõhub. 7. Kirjelda keem. murenemist. Keemiline murenemine toimub valdavalt mitmesuguseid ioone ja lahustunud ühendeid sisaldava põhjavee, aga ka näite...
Maailma sügavaim alamik on Surnumere nõos Termaalvesi- maakoore kuumade kivimite kihtide poolt soojendatud põhjavesi. Litosfäär- maa tahke kest, mis koosneb maakoorest ja vahevöö ülaosast kuni astenosfäärini. Laam- jõeoru osa, mis on perioodiliselt suurveega üleujutatud. Kiltmaa- (kõrglavamaa) orgudega liigestatud kulumistasandik, mis paikneb enamasti üle 500 m merepinnast. Kurrutamine- Kivimite ja setete tugev kokkusurumine kahe laama kokkupõrke tsoonis. Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide mehaanilisel ja keemilisel toimel. 3.Veeressursid jagunevad: Kogu maakera pinnast on kaetud 71 % veega. Puhas vesi on hinnaline loodusvara ja seda tuleb hoida. Veeressursid ehk veevarud on mingi piirkonna põhja ja pinnavee koguhulk, mida on võimalik kasutada. 3% koguveest on magevesi. Kasutamiseks on sellest kättesaadav vaid 0,3 %. 4
2 METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE EESMÄRK JA SISU 3 MIS ON VAJALIK DETAILI VALMISTAMISEKS 4 ERINEVAD METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISE VIISID 5 TREIPINGI PÕHIOSAD 6 TREIPINGI RAKISED 7 FREESPINGI PÕHIOSAD 8 FREESPINGI RAKISED JA TARVIKUD 9 TÖÖRIISTAD METALLIDE LÕIKETÖÖTLEMISEL 10 TREITERA OSAD JA GEOMEETRIA (servad, tahud, nurgad) 11 LÕIKERIISTADE JAOTUS 12 SPIRAALPUURI OSAD JA GEOMEETRIA 13 LÕIKERIISTA PURUNEMINE, PÕHJUSED 14 MÕÕTERIISTAD ERINEVATE PINDADE MÕÕTMESTAMISEKS 15 HÄLBED, TOLERANTSID ja ISTUD (ava ja võlli järgi) 16 TÄPSUSKLASSID ISO286 järgi (28 erinevat tolerantsivälja) 17 PINNAKAREDUSKLASSID 18 LÕIKEPROTSESSI ELEMENDID met. lõiketöötlemisel 19 TEHNOL. PROTSESSI ELEMENDID met. lõiketöötlemisel 20 OPERATSIOONIKAARDI KUJUNDAMINE 21 LÜHIKESE KOONUSE KALDENURGA ARVUTAMISE VALEM 22 SOOJUSBILANSS ja JÕUDUDE JAOTUS met. lõiketöötlem. 23 TOOTMISTRAUMATISM ja H
telgjõudu vastu võttev. 3. Võime järgi taluda sise- ja välisvõru telgede nurgiasetust: seaduvad, mitteseaduvad. D= 5x tähise viimane 50.Veerelaagri võimalikud tõrked ja laagri suuruse valiku eesmärk ning valiku põhimõte. ……………………………………………………………….. + ++ Veerepindade pindvõimsus e piting, abrasiivkulumine, muljumine ehk brinellimine, separaatori purunemine, võrude js veerekehade purunemine. Laagri suuruse valik: vajaliku resursi tagamine töötava laagri resurss olekus. 51.Sidurid ja nende peamised ülesanded. …………………………………………… ++ Sidur on samatelgseid võlle omavahel või samatelgseid võlle ja rattaid ühendav masinaelement. Ül: kanda üle pöördemomenti, kompseneerida võllide asendi koostehälbeid- kompenseerivaid sidurid:rööpsuse halve, nurkhälve, pikihälve. Leevendada
12. Sulami metallitera suurus mõjutab esmajoones- B) sitkusele 13. Missuguse tugevusenäitaja järgi arvutatakse maksimaalselt lubatav pinge plastsete mat. Korral?-B)Rm 14. Mida isel. materjali Joung´i moodul?- A) vastupanu elastsetele deformatsioonidele 15. Mis on materjali dünaamilise katsetuse tunnuseks?- B)löökkoormamine 16. Milles seisneb metalli roomavus?- D) aeglases deformatsioonis temperatuuri ja koormuse mõjul. 17. Mis on sitke purunemise tunnuseks?- C) purunemine suure kiirusega 18. Kas materjali tõmbetugevuse järgi saab umbkaudselt hinnata selle survetugevust?- C) survetugevus on suurem kui tõmbetugevus 19. Kas materjali plastsus sõltub koormuse viisist(tõmbe, surve)?- C)surveplastsus on suurem kui tõmbeplastsus 20. Missuguse meh. Omadusega määratakse materjali külmhapruse lävi?- C) sitkusega
ning kõvadus HRC 35. Teil kui inseneril tuleb anda eksperthinnang järgmisele situatsioonile. Kirjeldatud detail puruneb hapralt ja ei ole toimunud väsimuspurunemist. Selgitage purunemispõhjus ja andke soovitus purunemise vältimiseks! (lühidalt 1..4 lauset). http://webct6.e-uni.ee/webct/urw/lc283691001.tp11885591001/ViewStudentAttempt.... 18.05.2007 View Attempt . 4 4 Student Purunemine toimus temperatuuri langemise pärast. Sellist materjali ei saa kasutada Response: madalama kui -45 kraadi Celsiuse juures. Sample Detail purunes külmhaprusläve tõttu (Tkhl=-45 C, töötemperatuur kuni -55 C). Tuleb Correct leida sobiv materjal (külmhapruslävi alla -55 C) või tõsta konstruktsiooni madalamat Answer töötemperatuuri üle -45 C. Done http://webct6.e-uni.ee/webct/urw/lc283691001.tp11885591001/ViewStudentAttempt.... 18.05.2007
Lõimise järgi antakse pinnasele nimetus. Mulla tähtsus Muld on elukohaks paljudele organismidele. Tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed, mis on omakorda toiduks nii loomadele kui inimesele. Taimed saavad mulda kinnituda, sügav juurestik hoiab kõrgemakasvulisi taimi püsti. Muld talitleb ökosüsteemis filtrina, puhastab vett ja ka õhku. Muld on asendamatu loodusvara, põllumajanduses peamine tootmisvahend. Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja kõikide elusorganismide toimel. Murenemise tagajärjel tekkinud murendmaterjal on mulla tekkele lähtekivimiks. Lähtekivim annab mullale mineraalse aluse ja määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise, õhu ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitaineterikkuse. Eesti muldade lähtekivimid on: jääsetted e. moreenid; jääsulamisvee setted; mitmesugused
1749 104 4067 1879 991,50 45,4 2,12 8,12 K1 Märkused acrc(mm) f (mm) -0,01 -0,11 -0,18 -0,29 -0,44 -0,6 -0,76 -0,91 -1,08 -1,22 -1,36 -1,51 -1,62 Esimene pragu -1,81 paar pragu, armatuur voolab 15 kN Purunemine Prisma katsetamine N Gb T1 T2 T3 T4 kN Mpa a1 b1*106 a2 b2*106 a3 b3*106 a4 0 0 1190 507 1536 2592 10 2 1112 -78 479 -28 1531 -5 2581 20 4 1050 -140 359 -148 1410 -126 2466
See perekond on minu arvates nõrgem ja mõjutatavam kui kahe vanemaga pere, kuna kõik kohustused on nüüd vaid ühe vanema kanda ja moraalset tuge pole kelleltki otsida. Taolisi perekonna tüüpe on tänapäeval suhteliselt palju, kuid siiski ei kasva enamik lapsi mitte terve oma lapsepõlve üksikvanema käeall. Enamus mittetäielikke perekondi on tekkinud just järeltulija arenemisperioodil (lahutus, vaba-abielu purunemine vms.). Vähem on vallas sünde ja ühe vanema surma, kuid tuleb ka seda situatsiooni ette. Üksikperekondades on ka mõnikord nii, et üks perekonna lastest võab osa vanema kohustusi enda kanda,kui vanem üksi ei suuda toime tulla (nt. vanem õde või -vend, kes hoolitseb nooremate pereliikmete eest ning aitab majapidamist korras hoida, harvem tegeleb ta rahaasjade korrashoiuga, kuna tavaliselt on selleks siiski lapsevanema abi vaja). See muudab üksikvanema
PEDOSFÄÄR. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas t°C, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim nim. mullateaduses peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid. Murenemiskoorik nim. maismaa pinnakihti, kus murenemine toimub,asustavad üksikud kõrgemad taimed. Füüsikaline mure e. rabenemine vee jäätumine, kivimid paisuvad ja tõmbuvad kokku, mineraalne koostis ei muutu, muutub peenestatuse aste, kuiv kliima, temp muutused suured. Keemiline mure e. porsumine käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Korrosioon nim. kivimpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist keemilise murenemise käigus. Leostumine nim. lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast. Karstumine kergesti lahustuvate ja lõheliste kivimite murenemine loodusliku vee keemilisel ja mehaaniliselt toimel, mille tagajärjel tekivad p...
Hiidlained-tsunamid. Nõlvadel leiavad aset maalibisemised. Maavärinate mõju keskkonnale,inimesele ja majandustegevusele: Tsunamid, veetaseme tõusud.Maavärinad on kõige ohvriterohkemad looduskatastroofid. Suured purustused linnadele,majadele. Vulkanismiga kaasnevad nähtused: Suits: veeaur,CO, SO2, N lõõmpilv:gaasid, hõõguv vulkaaniline tuhk mudavool:lume sulamisveed, vulkaaniline materjal maavärinad:nõlvade liikumine, varingud hiidkraater-kaldeere:lõõri sissevajumine, koonuse purunemine kaldeerajärv Vulkanismi mõju keskkonnale, inimesele ja majandustegevusele: KASU: viljakas pinnas, mineraalained, rohkesti maavarasid, energiaallikaks kuum vesi KAHJU:tuha alla mattuvad linnad, hävineb taimestik, mudavoolud purustavad teid ja maju, õhu saastatus. 7.Kivimite liigitamine: Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kihi, tardunud laavavoolu või mõnd teist tüüpi kivimikehana. Kivimid jagatakse tekkeviisijärgi
teineteise peale asetatud tellisest. Õõnteta kivide puhul võib kasutada poolitatud telliseid, kus poolikud kivid on asetatud üksteisele nii, et murtud otspinnad oleksid vastassuundades. Enne proovikeha katsetamist määratakse survepinna mõõtmed veaga alla 1mm. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikehasi koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni, seejuures tuleb kindlustada ta purunemine 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määratakse purustav jõud. Survetugevus arvutatakse igale proovikehale eraldi valemi 3.4 järgi: Tabel nr 3- Survetug evuse määrami ne Prk Survepinna Purustav Survetugevus keskkond määramine jõud survel Prk nr Laius 1 Laius 2
suures koguses pingestumisel salvestunud energiat, mis levib seismiliste lainetena üle kogu maakera laiali. tagajärgi; Looduskatastroofid: 1) Maalihked 2) Laviinid 3) Tsunamid 4) Uputused 5) Pinnase vedeldumine 6) Ulatuslikud tulekahjud 7) Ohtlike ainete paiskumine atmosfääri Mõjud inimestele: 1) Surm 2) Epideemiad 3) Hoonete kokkuvarisemine 4) Sildade, teede jm ehitiste purunemine 6. Richteri ja Mercalli skaalat. Ricteri skaala - ühikuks magnituudid - mõõdetakse seismograafiga maavärina tugevaima tõuke amplituudi Mercalli skaala - ühikuks pallid - mõõdetakse visuaalselt maavärina tekitatud visuaalseid purustusi Õpilane oskab 7. võrrelda maakoort, 3 kuni 80 km paksune, koosneb tahketest kivimitest. vahevööd, Ulatub kuni 2900 km sügavusele, koosneb plastilistest ja tahketest kivimitest. tuuma;
Arvutuslikult võib piirseisund olla määratud ükskõik millise arvutusolukorraga. Purunemisele eelnevat konstruktsiooni seisundit käsitatakse samuti kandepiirseisundina. Kandepiirseisund on konstruktsioonide puhul üldiselt määrav, pärast selle seisundi tekkimist ei ole võimalik konstruktsiooni enam kasutada või ta on juba ohtlik kasutamiseks. Võib eristada; järgmisi kandepiirseisundeid: A - konstruktsiooni kui terviku või selle mistahes osa tasakaalu kaotus, B - konstruktsiooni purunemine liigsete plastsete deformatsioonide või mehhanismiks muutumise tulemusena, habras purunemine, stabiilsuse kadu. Kasutuspiirseisund ei ole üldiselt ohtlik konstruktsioonile või tema ekspluateerijatele. Kasutuspiirseisundi määramise kriteeriumid lähtuvad kas esteetilistest kaalutlustest või muudest ekspluatatsiooninõuetest. Arvutusmudelid ja skeemid Konstruktsiooni arvutamine toimub tema idealiseeritud tööskeemi alusel. Selleks et rakendada tehnilise mehaanika skeeme tuleb kõigepealt
mäestikud) Absoluutne kõrgus arv, mis näitab koha kõrgust merepinnast meetrites ; Eestis lähtutakse Soome lahe veetaseme keskmisest kõrgusest Kroonlinnas Suhteline kõrgus kõrgus, arvestades positiivse pinnavormi jalamilt Kurrutus kurdude teke maakoores tektooniliste liikumiste tagajärjel Samakõrgusjoon ehk horisontaal joon, mis plaanil või kaardil ühendab kujutatava ala ühesuguse kõrgusega punkte Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide mehaanilisel (rabenemine ehk füèsiline murenemine) ja keemilisel (porsumine ehk keemiline murenemine) toimel Erosioon uuristamine, vooluvete kulutav tegevus, mille tagajärjel uhutakse ära kivimeid, setteid ja mulda Karst nähtus, mida põhjustab pinna- ja põhjavee keemiline ja mehaaniline toime kergesti lahustuvatesse ja lõhelistesse kivimitesse (lubjakivi, kips, sool vm) KLIIMA
· konstruktsiooni vastutusrikkus ohutuse ja võimalike majanduslike kahjude suhtes (lennukile suurem varutegur, kui autole, autole suurem varutegur, kui aiakärule); · materjali struktuuri ühtlus (homogeense materjali korral võib võtta väiksema varuteguri betooni korral varutegur suurem, kui metallide korral); · piirpinge ohtlikkus (materjali purunemine põhjustab suurema ohu, kui voolamine voolava materjali korral võib varutegur olla väiksem); · suure varuteguri majanduslik hinnang (suure varuteguri kasutamine võib kaasa tuua toote töövõimetuse, kõrgema hinna ning olulisi kulutusi toote kasutamisel, utiliseerimisel või mujal õhusõidukite puhul määratakse detailidele lubatud töötundide arv, kuna suuremad varutegurid
kasutuselevõtuga. Kuid nende kaevandamine on ka keskkonna jaoks problemaatiline ja nad saavad ka kunagi otsa! 9. Maalihked, põhjused, tagajärjed. 1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema. 2) ehitiste rajamine nõlvale Liigne raskus nõlvale viib selle tasakaalust välja. Võib toimuda libisemine (maalihe) eriti kui pealmine kiht on liiv ja alumine kergesti deformeeruv savi. Lihetega võib kaasneda rajatiste vajumine, purunemine jne) . 3) autotee ehitamine nõlvale Nõlva kuju muutmine. Võib põhjustada pinnase varisemist, kui ei ole ehitatud kaitserajatisi või nõlva kindlustatud. 4) kaldaäärse jõesängi süvendamine Võib toimuda pinnase libisemine (lihe).
Jakobit ei huvitanud, et Elsa temaga abielluda ei taha. Tema mõtles ainult kaubamajast, mille heaks ta nii palju oli andnud nig mida keegi teine peale tema enda ei väärinud. Autori sõnumid: *Inimene ei abiellu alati armastusest, vahel võib põhjuseks olla ka raha ning oma unistuste täitmine. *raha muudab inimest. *kuidas raha muudab inimese suhteid lähedastega. *elus tuleb ette olukordi, mis mõjutavad inimese psüühikale laastavalt nt:lähedaste surm, unistuste purunemine, süüdistused *kunagi naasevad kõik oma juurte juurde tagasi, kuna see on koht kus nad saavad tunda ennast turvaliselt ja vabalt. See on koht kus sind ei kritiseerita, vaid võetakse sellisena nagu sa oled. Nagu öeldakse pole paremat paika kui kodu.
Kaldeera- suur järskude ja astmeliste veerudega katlataoline nõgu vulkaani või selle koonuse ülaosas. Kilpvulkaanid- vulkaanid, mis purskavad rahulikult, laava on väga vedel, valgub üle kraatri serva ja moodustab lameda kuhiku. Maavärin- maakoore vappumine ja järsk lühiajaline kõikumine. Seismologiajaamad- jaamad, mis tegelevad maavärinate põhjuste, leviku uurimise, maavärinate esinemise ennustamisega. Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temp kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide meh.(rabenemine e.füüsikaline murenemine) ja keemilisel (porsumine e.keemiline murenemine) toime. Füüsikaline murenenmine e rabenemine- kivimite murenemine füs. tegurite, peamiselt temp kõikumise, lõhedes oleva vee külmumise ja jää sulamise toime: on ülekaalus kuiva kliimaga aladel. Igikelts e. Kirsmaa- kestvalt läbikülmunud pindmine maakoore osa, mille
Naelte kaugus servast ristikiudu ei ole standardi nõuete järgselt piisav. Puitelemendi minimaalne paksus ettepuurimata naelaavade korral: { } 7 d=74=28 mm t=max ( 134-30 )350 ( 13 d-30 ) k = =19,3 mm 400 400 Meil puit elemendi paksus t = 32 mm, seega naelte diameeter antud puitelemendile on sobiv. 10. Katsekeha purunemine Katsekeha kaotas kandevõime naelte paindumise tagajärjel. Naelapead tungisid puidu 6 sisse ning naela otsad pöördusid üles. Arvutuslikult saadud kandevõime näitas sama purunemisviisi. Katsekeha võttis maksimaalselt vastu jõudu 93 kN. Pärast seda hakkasid deformatsioonid kiiresti kasvama, millest järeldub, et katsekeha oli kaotanud oma tugevuse ( kandevõime).
Bradükardia- südamefrekvent alla 60 korra minutis Pulsirõhk- 40-50 mmHg Verevalkude funktsioon (albumiinid, globuliinid): kaitse, transpordi, kandja, toitumis, onkootne rõhu tekkitaja. T –sakk- vatsakeste tekkitav lõõgastus Parema kojaga seonuvad veresooned on: ülemine ja alumine õõnesveen, mis suubuvad nimetatud kambrisse. Refraktaalperiood-aeg, mil südamelihas pole suuteline vastu võtma ja kontraktsiooniga regeerima uuele impulsile. Hemolüüs- erütrotsüütide purunemine Aneemia-vaegveresus Hüpotoonia-normist madalam vererõhk Vere rakulise kaitse tagab vererakkudest leukotsüüt Vere hüübimise osalevaks rakuks on trombotsüüt Onkootne rõhk- verevalkude poolt põhjustatud rõhk Fibrinolüüs- hüübimise vastandprotsess Albumiin- organismi valgutagavaraks olev verevalk Hemoglobiin- tagab vere hapnikutranspordi Globuliinid –osalevad immuunvastuses Vererõhuväärtus- 110/68 mmHg Erütrotsüütide funk.-transpordivad hapniku.N-4,0-5,5*10¹²/l
Pv- vee tihedus [g/cm3] 4.3 Survetugevuse määramine Survetugevuse katsetamine viiakse läbi proovikehadega, mis on moodustatud kahest teineteise peale asetatud tellisest. Proovikehi katsetatakse mitte varem kui 3 ööpäeva peale mördi paigaldamist. Enne katsetamist määratakse proovikeha mõõtmed. Proovikeha asetatakse pressi alumisele plaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Proovikeha koormatakse ühtlaselt kuni purunemiseni. Purunemine tuleb kindlustada 20-60 sekundit pärast katse algust. Pressil asetseva mõõteriista abil määratakse purustatav jõud. Survetugevus [N/mm2] arvutatakse valemi 4 järgi. Toote partii survetugevus arvutatakse kui aritmeetiline keskmine 5 proovikeha katsetulemustest. Normaliseeritud survetugevuse saamiseks korrutatakse survetugevus läbi kujuteguriga. Rp = FS (Valem 4) Kus, F- purustatav jõud [kgf] S- proovikeha ristlõike pindala [cm2] 4
Tõmbediagrammi kõrgeima punkti U juures hakkab proovikeha ühes kitsas piirkonnas Veerdehõõrde takistusmoment Mhmax <= Fn, kus on veerehõõrdetegur. ahenema (moodustub ,,kael"). Edasiselt väheneb proovikehale mõjuv koormus ning seega Keha on tasakaalus, kui F<=Fn*/r, kus r on silindri raadius. ka tinglik pinge, kuni punktis V toimub purunemine. Hõõrdejõud liugehõõrdumisel. Milleks on vaja tõmbeteime ja tõmbediagramme? Liugehõõre tekib eri kiirustega kehade kontakteerumisel. Liugehõõre on kehade suhtelise Teim on teatud standardtingimustes tehtavat katset mingi karakteristiku määramiseks. liikumise takistus, mis mõjub puutuja sihis kehade puutekohtades
sõidupidur rakendatakse kui suruõhk suunatakse pidurikambri teise poolde. Millist ülesannet antud komponent süsteemis täidab(milleks on see ette nähtud)? See on kokku ehitatud sõidu ja seisupidur, pidurikamber muudab suruõhu pidurdusrõhuks ehk teisisõnu on see piduri töösilinder. Millised rikked võivad tekkida, kuidas need endast tunda annavad (sümptomid) ja kuidas neid kontrollitakse? Rike Sümptom Kontroll Membraani purunemine Pidurikamber ei tööta Kontrollida kas tõukurvarras pidurdusel väljub pidurikambrist või mitte Theoretical exercises Basic course, brakes Reg. No
Vesiehitiste liigitus ·Asukoha järgi: jõe-, järve- või mereehitised ·Otstarbe järgi: maaparandus- või veemajandusehitistega (Maaparandusehitised kanalid, kraavid, truubid, düükrid jms; veemajanduslikud, mis rajatakse vee kogumiseks, võtmiseks, edasijuhtimiseks, kasutamiseks või mõõtmiseks) ·Ajalise kestvuse järgi: vesiehitised alatisteks ja ajutisteks. Alatisi jagatakse põhi- ja abiehitisteks. Põhiehitisteks loetakse neid, mille purunemine võib põhjustada kogu veesüsteemi või hüdrosõlme avarii. Need on paisud, tammid (nt Hollandis ja New-Orleansis), regulaatorid, ülevoolud ja veelaskmed. Abiehitised on sellised, mille purunemine suurt ohtu ei tekita, vaid raskendab põhiehitiste käitust (nt remondivarjad, veemõõterennid ja -ülevoolud). Veehoidlad ·Veehoidla (reservoir, impounding reservoir, storage reservoir) on vooluvee tõkestamise teel
Omadused sõltuvad koostisest. Ühinemisreaktsioon: raktsioon, milles kahe aine osakeste liitumisel tekib uus aine. Ainete omadused: Agregaatolek (gaasiline, vedel, tahke); Värvus; Maitse; Lõhn; Sulamis temp. (tahkest vedalaks); Keemis temp. (vedelast gaasiliseks); Tihedus (ühe ruumalaühiku aine mass); Lahustuvus; Elektrijuhitavus. Nähtused: Füüsikaline nähtus on aine oleku või keha kuju muutus aga aine ise jääb samaks. Vee sulamine, vee keemine, klaasi purunemine. Keemiline nähtus on aine muutumine teiseks aineks e. Keemiline reaktsioon. Raua roostetamine, küünla põlemine . Keemilise reaktsiooni kulgemise tingimused: * Ained peavad olema reageerimisvõimelised. *Ained peavad omavahel kokku puutuma. Lisatingimused: Süütamine, Kuumutamine, Elektri läbijuhtimine, Valgustamine. Keemilise reaktsiooni tunnused: Värvuse muutus, Lõhna muutus, Gaasi eraldumine,
hiljem põhjavesi, mida filtreerib muld. Mullastik+taimed= vahend kõrbestumise vastu 2. Too näiteid, kuidas on erinevates muldades omavahel seotud mulla vee- ja õhusisaldus. Liivmullad- kergemates muldades on osakeste vahel palju ruumi= palju õhku, lasevad vee läbi, soojeneb kiiremini Rasked ja tihedad savimullad hoiavad vett paremini, sest osakeste vahel on vähe ruumi ja õhku= niisked, soojenevad aeglaselt 3. Selgita mõisted. Murenemine- kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel. Lähtekivim- peenemaks murenenud pindmine kivim, millest hakkab tekkima muld. Murenemiskoorik- maismaa pinnakiht, kus murenemine toimub. 4. Selgita, kuidas on murenemiskooriku paksus seotud temperatuuri ja sademete hulgaga. (õpik lk.62) Mida rohkem on sademeid ja kõrgem on temperatuur, seda paksem on murenemiskoorik.
· Maavärinaid esineb laamade äärealadel, vulkaanilise tegevuse piirkonnas Richteri ja Mercalli skaala Mida mõõdetakse? R: maavärina võngete tugevust M: purustusi Mõõtühik R: magnituud M: pallid Skaala ulatus R: 0-8,9 magnituudi M: 0-12 palli Millega mõõdetakse? R: seismograaf M: vaatlus Murenemine Murenemine on kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri, vee, õhu ja organismide toimel Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine Keemiline murenemine e. porsumine Kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee, hapniku,süsihappegaasi ja keemiliste saasteainetega Eelkõige palavas ja niiskes kliimas(ekv.kliima) Keemilise murenemise käigus vabanevad vajalikud toiteelemendid(mineraalained), mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid
3) Arvatakse, et ümbertöötlemisel muutuvad plastikust tooted mürgisemaks, sest mürgised kemikaalid kinnistuvad paremini. Ohtlikud jäätmed Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Elanikkonnalt ohtlike jäätmete kogumiseks on kohalikud omavalitsused paigaldanud kogumiskonteinerid. Ohtlikud jäätmed tuleb transportimiseks ja laadimiseks pakendada nii, et oleks välistatud nende purunemine, mahavoolamine või õhku paiskumine. Erinevad ohtlikud jäätmed tuleb pakendada eraldi. Tavaliselt kodumajapidamises Muud ohtlikud jäätmed: tekkivad ohtlikud jäätmed: - Tervishoiuasutuste ohtlikud - aegunud ravimid jäätmed - elavhõbeda kraadiklaasid - sõjaväe reostus - kodukemikaalid - ehitusel tekkivad ohtlikud - vanaõli, õlised kaltsud, õlifiltrid jäätmed
.Kui purunemist põhjustab kivimite paisumine ja kokkutõmbumine ning kivimipoorides oleva vee oleku muutus,siis on tegu füüsikalise murenemise ehk rebenemisega.Füüsikaline murenemine on ülekaalus seal,kus kliima on kuiv ja temperatuuri kõikumine suur,näiteks kõrbetes.Eriti kiiresti toimub see aga parasvöötme põhjaosas ja kõrgetes mägedes,kus pluss- ja miinustemperatuurid sageli vahelduvad. Murenemine on kivimite purunemine ,mille käigus muutub kivimite keemiline koostis.Murenemine on küll terviklik protsess,kuid sõltuvalt kivimite purunemise viisist eristatakse füüsikalist ja keemilist murenemist. Pinnavormideks võib olla jõeorg, voor, sandur, aga ka näiteks tuhamägi. Pinnavormi suurus ei ole piiratud. Pinnavormiks on nii Himaalaja mäestik (megavormid) kui ka väikesed vihmauurded (nanovormid). Voor on madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas.
LABORATOORNE TÖÖ 6 Keerme keskläbimõõdu mõõtmine keermekruvikuga See mõõtemeetod on laialt levinud ja kasutatakse just detailidele lõigatud keermete keskläbimõõdu mõõtmiseks. Keermekruviku varrastesse on puuritud avad, kuhu asetatakse vahetatavad mõõtotsakud vastavalt keerme sammule. Prismaotsak tuleb seada alati liikumatusse vardasse (kruviku kanna poole) ja koonusotsak kruviku pöörlevasse vardasse. Sageli eksitakse selle nõude vastu ja tulemuseks võib olla prismaotsaku purunemine. See maksab aga mitusada krooni. Vahetatavad mõõtotsakud on nummerdatud, kuid see number ei näita mitte keerme sammu, vaid otsaku järje-korranumbrit kruviku karbi pesades. Pesade juurde on kirjutatud keermesammud, millele vastavad otsakud sobivad. Vahel kirjutatakse otsakutele siiski keerme sammud, millele need sobivad. Töö käik 1. Val...
alati mägede läheduses. Maavärinate tagajärjed: Maavärinate tõttu on hukkunud umbes 15 miljonit inimest, viimastel aasta kümnetel on hukkunuid olnud 14 tuhande ringis. Muidugi ka raputamisel lõhestab maavärin maapinda ning langetab ühte kihti ja tõstab teist. Järjestikuste lõhangute tulemusel võivad paari sekundiga sündida uued künkanõlvad. Tekitab: maalihkeid, laviine, tsunamisid, uputusi, ulatuslike tulekahjusi. Inimestele: surm, epideemiad, hoonete kokkuvarisemine, teede purunemine. Richteri skaala: Ühikuteks on magnituudid, mõõdetakse seismograafiga, mõõdetakse maavärina võimsust. Mercalli skaala: Ühikud on pallides (1- 12 palli), mõõdetakse vaatluse teel, visuaalselt. Mõõdetakse purustuste ulatus, kui kõik on hävinud, siis on 12. Richteri skaala on täpsem, kuna mõõdetakse seadme abil ja subjektiivsust on vähem. Laamade liikumine: 1) ookeanilaamade lahknemine ehk spreading ookeanilise maakore teke,
deformeerub või puruneb. Tuua näiteid keermesliidete elementide kahjustustest ja nende kahjustuste põhjustest (sisepinged)? Keermesliide puruneb keerme põhjast, kuna tõmbepinged poldi materjalis ületasid ohutuid väärtusi. Mis on keermesliite väsimuspurunemise põhjusteks ja millised on peamised väsimuspurunemise kohad? 1. Detaile mõjutavad tsüklilised koormused 2. Tsükliliste pingete suurimad väärtused ei ületa materjali piirpinget 3. Purunemine on ootamatu. Väsimust saab tuvastada vaid purunemispinda uurides. Kohtadeks poldipea üleminek, keerme väljalooks, keermepaari esimene keermeniit. Nimetada meetmed keermesliite väsimuse vältimiseks. 1. Õige eelpingestatuse ja pingutusmomendi tagamine. 2. Kinnitusdetailide ülevaatus enne paigaldamist ning defektsete komponentide asendamine. 3. Mutri ja poldipea ristseisu tagamine poldi telje suhtes. 4. Piltide perioodiline vahetamine vastavalt juhenditele. 5
telgjõudu(koonuslaagrid,radiaaltugikuullaagrid);*tugilaagrid, mis võtavad vastu ainult telgjõudu 3.Võime järgi taluda sise- ja välisvõru telgede nurgiasetust:*seaduvad laagrid mis lubavad nurgiasetust,*mitteseaduvad, mis praktiliselt seda ei luba. 50.Veerelaagri võimalikud tõrked ja laagri suuruse valiku eesmärk ning valiku põhimõte. Tõrked:1.Veerepindade pindväsimus e piting.2.Abrasiivkulumine.3.Muljumine e brinellimine-veereteede plastne deformatsioon.4.Separaatori purunemine.5.Võrude ja veerekehade purunemine.6.Korrosioon.Laagri valiku alused.Laagri tüüp valitakse lähtudes laagrile esitatavatest nõudmistest(kandevõime,seadvus,koormuste iseloom. jne).Laagri suuruse valiku eesmärgiks on vajaliku ressursi tagamine ilma.et tekiks pindväsimus e piting.Reaalsetes tingimustes töötava laagri ressurss oleks L=(C/Fp)p miljonit pööret,kus C-laagri dünaamiline kandevõime(W),mille suurus antakse laagreid
5 37 Selgita mõisteid adhesioon ja kohesioon Liimide toime põhineb adhesioonil kahe erineva aine molekulide vastastikusel tõmbel (antud juhul liim ja liimitav aine) Adhesioon on molekulaarjõududest tulenev erinevast materjalidest kehade pindade üksteise külge kinnijäämine. Adhesiooni iseloomustab jõud, mida on vaja rakendada ühinenud pindade lahtirebimiseks. Adhesiivne purunemine puruneb side liimi ja liimitava materjali vahel. Kohesioon molekulaarjõudude põhjustatud seos ühe ja sama aine molekulide vahel. Kohesiivne purunemine liimikiles või liimitavas materjalis toimunud purunemine. 1. Liimliite eelised ja puudused Eelised: · Ühtlane pingete jaotus liites · Vastupidavus löökkoormusele, vibratsioonile, · väsimusele · Hermeetilisus
seost pinge ja deformatsiooni vahel ε algpiirkonnaga CP paralleelnr sirge ST, kuid punktile S vastavast kogudeformatsioonist kaod elastne osa, kuid on tekkinud plstne ehk jääkdeformatsioon. Tõmbediagrammi kõrgeima punkti U juures hakkab proovikeha ühes kitsas piirkonnas ahenema (moodustub „kael“). Edasiselt väheneb proovikehale mõjuv koormus ning seega ka tinglik pinge, kuni punktis V toimub purunemine. 30. Milleks on vaja tõmbeteime ja tõmbediagramme? Teim on teatud standardtingimustes tehtavat katset mingi karakteristiku määramiseks. Tõmbeteimi korral uuritakse proovimaterialist valmistatud varda ehk proovikeha võimet vastu pidada tõmbele. Teimi järgi tehakse tõmbediagramm, millel kajastub varda vastupanu tõmbele alates elastsest deformatsioonist kuni varda purunemiseni.
5 37 Selgita mõisteid adhesioon ja kohesioon Liimide toime põhineb adhesioonil – kahe erineva aine molekulide vastastikusel tõmbel (antud juhul liim ja liimitav aine) Adhesioon on molekulaarjõududest tulenev erinevast materjalidest kehade pindade üksteise külge kinnijäämine. Adhesiooni iseloomustab jõud, mida on vaja rakendada ühinenud pindade lahtirebimiseks. Adhesiivne purunemine – puruneb side liimi ja liimitava materjali vahel. Kohesioon – molekulaarjõudude põhjustatud seos ühe ja sama aine molekulide vahel. Kohesiivne purunemine – liimikiles või liimitavas materjalis toimunud purunemine. 1. Liimliite eelised ja puudused Eelised: • Ühtlane pingete jaotus liites • Vastupidavus löökkoormusele, vibratsioonile, • väsimusele • Hermeetilisus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
