Kõik lood olid vaga hästi esitatud. Minu meelest tulid kõikide lugude esitus väga hästi välja ja enam paremini poleks saanudki, kuid rahvast oleks võinud vähem olla sest lauluväljak oli küll väga ülerahvastatud ja ruumi liikumiseks peaaegu et polnudki. Publik suhtus bändi väga hästi ja võttis nad väga hästi vastu. Ma pole veel mitte ühelgi kontserdil näinud nii elavat publikut kui Metallical. Kuid see oli halb, et paljud olid väga purjus ja segasid teisi. Kõigi parem lugu mida nad esitasid oli "Fade To Black", see lugu kirjutati 1984 aastal ja on minu arvates parim lugu mis nad on kirjutanud. Ma loodan väga et nad tulevad veel kunagi Eestisse tagasi ja teevad sama hea kontserdi või isegi veel parema.
Oma südames ta polegi nii kuri ja õel, vaid peab oma päevi millegagi täitma, sest muidu oleks elu Vargamäel olnud kohtuvalt igav. Pearu kadestas Andres kohutavalt Krõõda pärast. Peale selle oli tal veel ainult üks soov: olla Andresest ja tema talust omaga üle. Kuid aeg-ajalt esines Pearul ka helgemaid külgi ta võis siis olla lahke, sõbralik ja suurejooneline. Need omadused avaldusid Pearus kurbade sündmuste juures, eriti siis kui ta veel purjus oli. Siiski oli Pearul elu kõigepealt mäng, ärplemine ja jõukatsumine. Tema jaoks ei olnud tõde ja vale, headus ja kurjus, ausus ja ebaausus mitte väärtused omaette, vaid ainult vahendid ärplemiseks. Seega seisneski Pearu elu naabrimehe lakkamatus kiusamises, kõrtsis ärplemises ja kohtus käimisest. Nii nagu olid vastandlikud Pearu ja Andres, on erinevad ka Krõõt ja Mari teineteisest nagu öö ja päev. Samuti nagu teisi tegelasi, kujutas Tammsaare ja
lõpuks siiski noore paruni kõrvu. Päärna osa Mahtra sõjas oli üpris suur, sest ta oli kaaslastele tugevaks vaimseks ja füüsiliseks toeks. Ta oli sõjas käinud meestest üks tugevamaid, kuid mitte kõige julmemaid. Algul, kui veel konflikti tekkinud ei olnud, püüdis ta veidi liialt nokastanud kaaslasi lollusi tegemast tagasi hoida. Esiti ta vaid hoiatas mehi mitte soldateid puutumast, kuid pidi neid hiljem ka jõuga tagasi hoidma. Kui purjus talupojad juba soldatitele väga välja kannatamatult ja kiuslikult kallale kippusid ning soldatid pealetükkijate pihta tule avasid ja esimesed mehed langesid läks Päärna veri surnud kaaslasi nähes keema. Ta oli üks agaramaid ja osavamaid kaikaga võitlejaid, ent õnnekombel pääses ta sellest siiski eluga ja isegi suuremate vigastusteta. Kui röövimiseks ja rüüstamiseks läks oli Päärn üks tagasihoidlikumaid. Ta pätsas vaid paar hõbelusikat nagu ka hiljem selgus. Neist
Interneti ja teise ,,suhtlusvahendite ,, vahendusel konkanteerudes üksteist sarnaselt inimestele nakatavad . Arvutiviirused . Esimene laialt esinenud ,,metsik" oli Pakistantist pärit Brian Vitus, mis sai avalikusks 1986.aastal. Järgmisel aasatal alustasid tegevust Jerusalem-levinumaid ja visamaid raaliviirusi,millest oh ohtralt erinevaid varjante. Viiruse tunneb ära ekraanil ilmuma Fraasi ,,Your PC is Stoned" järgi . stoned tähnedab argoos meelemõistuse kaotnult purjus või narkootikuimuuimas olemist. Interneti uss (worm) ( 2.nov.1988)-USA Autoriks osutus cornelli Ülikooli üliõpilane Robert Morrris. Erinevalt viirustesr ei haaku mõne olemasoleva peremeesprogrammi , vaid levib ja paljuned arvutivõrdus iseseisvalt . ,,Uss" nakastas lühiksese ajagad 6200 VAX-ja Sun-arvt , mis töötasid operatsioonisüsteemi unix teatud versioonidega . Kahju 98 miljon. USD . Interneti uss ``Good Times `` ( dets.1994)
korduvalt segatud kaklustesse ja vargustesse. ,,Suures testamendis" kirjutabki Villon varastest, prostituutidest, kelmidest, poodutest jne. Kuna ta ise liikus sellises ringkonnas, siis olid need teemad talle väga tuttavad ning ta teadis hästi, mis toimub sellises seltskonnas. Ta pilkas eelkõige kohtuvõime ja vaimulikke. Villon kirjutas ka hästi palju surmast. Näiteks kirjutas Villon paksust lõbunaisest Margo'st ja kohtutäiturist Jean Cotartist, kes oli pidevalt purjus. Villon kirjutab ka Franc Gontierist, kes käis linnamüüri taga oma armsamaga vallatlemas. Francois meelest oli hõlbuelu ütlemata hea. Ta kirjutab lõbusast elust ning kelmustest. Korralikest ning kõlbelistest inimestest talle kirjutada ei meeldinud. Tihti kirjutas autor ka surmast. Villon eiras kõiki reegleid ning kirjutas luulet enda ettenägemise järgi. Ta ei järginud norme ega traditsioone. Villon ei kuulunud ka ühtegi luuletajate tsunfti, mis oli sellel ajal küllaltki tavapäratu
Kes suunas ametnikud Väljasoo sauna ja miks? Tulid saunast varastatud kraami otsima. Anni isa Andres, sest ta arvas, et Jaanil on varastatud kraam.. 2. Kuidas suhtus Jaan, kuidas ema laste varastamisesse? Kuidas Jaan karistas Mikku ja Manni varastamise eest? Nad ei tahtnud seda uskuda. Jaan lubas karistada valusasti aga andis hoopis karistamise asemel lastele saia. 3. Kust leiti poest varastatud kraam? Kuidas tuli vargus avalikuks? Joosep Vahi talust leiti. Joosep Vahi sulane oli purjus peaga mõne sõna pillanud, mis ulatus politsei kõrva ja talu võeti läbiotsimisele. 4. Kes mõistis Jaani üle tegelikult kohut? Missugune oli see otsus? Anni isa Andres. Kohtu otsusega saadeti Jaan kõigi õiguste kaotamisega Siberisse asumisele. 5. Kus laulatus toimus? Missugused olid pruut ja peig, kes olid tunnistajad? Laulatus toimus ühes hallis kongis, kus olid kohal mõned vangid ja Jaani pere. Neil polnud pulmaehteid ümber-kurvad, põlatud vangiriided katsid nende ihu.
sotsiaalvaldkonnas, sest ka mina tean ja tunnen , mida tähendab üksindus,lähedase igatsus. Ma mäletan seda saatuslikku päeva. See oli talvine, külm, pime õhtu, kui ma tohutult nutsin. Olin kokkuvarisemise äärel, näljatunne võttis võimust kogu mu kehast, südamevalu ja hingepiin torkis mind kui haavata saanud varesepoega,keda just hüljati. Tookordse juhtumi meenutamine võtab siiamaani pisara silmanurka või klombi kurku. Vanemad olid väga purjus, läksid omavahel kaklema. Isa haaras klaasist pudeli ja virutas emale vastu nägu. Seejärel lebas ema oimetuna. Isa pildus ebamoraalset kõnepruuki ukse suunas liikudes ja lõi pauguga ukse kinni. See oli minu perekonna viimane koosviibimise õhtu. Ei magustoitu, ei multifilme, mäletan viinapudelit ja kartulikoori. Elasime emaga kahekesi. Sain just viie aastaseks. Pärast isa lahkumist muutus olukord: tundsin täisväärtuslikku õnne, sest ema ei joonud ja isa polnud kodus märatsemas
ette seda, et inimesed lasevad kergelt tuulde oma annet. Gümnaasiumi viimastes klassides hakaks ise kirjutama, esialgu vaid oma lõbuks. 79ndal aastal Astub Moskva ülikooli arstiteaduskonda. 80ndal aastal õnnestub tal jutuke ajakirjas avaldada, Antosa Tsehonta vms oli pseudonüüm. Jutud on eelkõige humoorikad, eesmärgiga lugejaid naerutada. Sellest ajast näiteks ,,Kiri õpetatud naabrile". Mida aeg edasi, seda nõudlikumaks muutus loomingu ja temaatika osas. Paljuski on juttudes purjus kaupmehed, naiste salakavalus, meeste seiklused, humoorikas sisu. Kuna oli nõudlik enda suhtes, vaatas ka kriitiliselt ümbritsevat. Talle ei meeldinud väikekodanlikkus (materiaalsuse tähtsustamine, vaimsetest väärtustest mitte lugu pidamine, oma arvamus pm puudub, arvestatakse üldiste ja heakskiidetud tõdedega). Novellid: ,,Magada tahaks", ,,Vanka", ,,Ametniku surm", ,,Paks ja peenike", ,,Kurbus", ,,Palat number 6" ,,Paks ja peenike" Kaks head tuttavat kohtusid vaksalis. Paks ja peenike
Vladislav Venediktov 8.kl Noored ja Alkohol 14-15 aastaste koolinoorte hulgas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 89,4% ja purjus olnud 58%. Ma ei tea mida ma peaksin ütlema ? Kas see on halb või hea, aga see on ikkagi hämmastav, et 58 % 14 kuni 15 aastaseid noori oli kunagi täis olnud. ,,Miks noored joovad alkoholi?" Noored on väga uudishimulikud elusolendid. Nendel tekib eriti suur huvi keelatud asjade vastu nagu näiteks Alkohol. Paljud noored tarbivad alkoholi selle jaoks, et lõõgastuda või kui on halb tuju ja miks siis ei tohi ühe napsu võtta selleks et meel oleks natukene rõõmsam. Eriti palju oleneb seltskonnast või noore karakterist, kui näiteks kõik joovad ja sa ei joo, siis sa pole ju mingi mees, sa pead ju ikka mõne napsu võtma selle jaoks, et nende jaoks sõber olla. Mõnes kampaanias on näiteks liider kell...
kahtlust, et ma püüan nende kaitsmiseks kõik teha. Arvan, et mõistlik oleks endale selgeks teha, kas kavatsetav tegutsemine on mõistlik ja kas see ei too kaasa suuremat tragöödiat. Pole ju mõtet sukelduda vette uppujat päästma, kui ise ujuda ei oska. Siis võib ühe hukkunu asemel olla kaks. On ka olukordi, kus saaks ilma eriliste oskusteta õigeid otsuseis vastu võtta. Näiteks mina ei lubaks kunagi kedagi purjus peaga autorooli. Kindlasti ma julgen oma arvamust välja öelda, kui satun sellisesse seltskonda. Igal kangelasel peaks kindlasti olema ohutunnetus ja ta võib endale lubada ka nõrkuse hetki, sest vastasel juhul puuduks tal võime olukordi õigesti hinnata. Ideaalis peaks olema tänapäeva noore kangelaseks inimene, kes olukordi õigesti hinnata ja lahendada. Kahjuks on hoopis levima hakanud kangelase kuju, kes vilistab seadustele, moraali normidele ja peab tähtsaks enda heaolu
Eriti meeldisid mulle loomad. Ma abiellusin vara. Meil naisega oli linde, kuldkalu, kena koer, küüülikuid, pisike ahv ja kass. Too viimane, Pluto, oli must ja üllatavalt tark. Ta oli mu lemmik. Kuid mu iseloom muutus pahuramaks, sest hakkasin liiga palju alkoholi tarbima. Lõpuks kasutasin naise kallal vägivalda. Loomade vastu olin julm. Isegi Pluto sai tunda mu halva tuju tagajärgi. Ühel õhtul kui ma purjus peaga koju tulin, märkasin, et kass hoiab minust eemale. Haarasin ta kätte, kuid ta kriimustas hammastega mu kätt. Mind valdas meeletu raev. Võtsin taskust sulenoa, haarasin loomal kõrist kinni ja pistsin talt kõhklemata ühe silma välja. Vahepeal kass aegamisi toibus. Ta põgenes alati minu lähenedes. Ühel hommikul libistasin talle külmavereliselt silmuse kaela ja poosin ta ühe puuoksa külge. Selle päeva ööl läks põlema mu maja
Villu räägib talle ja kogemata lipsab ka välja ka tema vangisolek. Peale seda Villu vaikib. Hiljem Villu hakkab tantsima ja peaaegu läheb jälle kakluseks, aga Anna astub tülitsejate vahele. Kuna Villu tantsis Annaga, siis see hakkas külarahvale silma. Nad arvasid, et Villu üritab endast Kõrboja peremeest teha. Hiljem tahab Villu Anna auks Kivimäel paar kivi õhku lasta ja kutsub ka külarahva kaasa. Anna ei ole algul nõus minema, kuna Villu nii purjus on, aga lõpuks siiski läheb, kui Villu lubab talle, et ei joo enam kunagi. Villu läheb koos eestegija Mikuga dünamiiti kivisse puuritud auku panema, aga see lõhkeb varem, kui plaanitud ja Villu saab vigastada, ta viiakse haiglasse. Järgnevatel päevadel ei saa Anna rahu, kuna ta tahab teada, kas Villu jääb täiesti pimedaks. Kui arst talle ütleb, et ei jää, siis Anna arvab, et temast võiks siiski veel Kõrboja
klassijuhataja sünnipäev kus saadi kooki. 8.kristiina ema hakkas nädalavahetuseti ära olema ja argo ema laamendas õues kud argo tuli kristiina ukse taha ja palus kristiinalt et ta politseisse helistaks,kui ema laupäeva öösel kell2 koju tuli siis lasi kristiina emale vannitoas vell näole ja ta ema tuigerdas voodisse,jannu ja kristiina läksid järgmisel päeval kelgutama ja kohtasid seal sveni ja kes tüdrukud koju saatis,oli tulnud jannu lasteaia pidu ja kristiina ema islmus sinna purjus peaga aga ta aeti välja öösel sai kristiina teada et ta ema on haiglas,hommikul läksid kristiina ja jannu ema haiglasse vaatama jaema oli palunud kristiinal isale helistada kuna ema omaoli ära varastatud,siis läksid tüdrukaud koju ja kristiin ategi omaõele süüa ja siis läksid na magama. 9.sven kutsus kristiina kooli jõulupeole aga ta ei olnud nõus,kristiina proovis õele nukku varastada
hirmutav ja vägivaldne tegelane, kelle tegu olnuks võrrelduna kasvõi tuuslari kuriteoga surma väärt. Et eepose loojadki pidasid Sarviku karistust liiga leebeks, näitab see, et Taara karistas Kalevipoega, pannes ta jalutuna Sarvikut valvama. Kalevipoeg ei olnud siiski ainult karistaja vaid ka mõrsukas. Ta tappis joomise käigus Soome sepa vanema poja, kuna neil tekkis tüli saarepiiga pärast. Ei saa väita, et soome sepa poja tapmine oli õigustatud. Kalevipoeg oli purjus ja tegi raevuhoos mõtlematu teo. Kas siis tõesti oli vaja nii palju juua või ei teadnud ta, et joomahoos tabab teda hullus. Kui süüdistada Kalevipoega kui halba karakterit eeposes, ei saa välja jätta ka Kalevipoja ja Saarepiiga kohtumist. Kalevipoeg kohtus Saarepiigaga ja vägistas ta. Ta tegi neiule halba kas mõtlematusest või siis hoopis meelega. Nõustun Marin Laagi väitega, et "Kalevipoeg" on paljudes kohtades hämar, seega on palju tõglendamise võimalusi
sipupükstes ja seletavad, et eestlased on fasistid ja muud elukad ning Eestis ei aita elada siis ei ole muud lahendust, et siis rongile ja Venemaa poole teele. Tegu on küll väga halva mõtlemisviisiga, aga tegu ei ole ju lõpukirjandiga, kus ma ei tohi päris nii kirjutada oma arvamusi , kuidas ta tegelt on. Eestlase omadusi on vist lihtsam seletada, nii et võrdled meest ja naist eraldi. Tõeline Eesti mees, seda väljendit võib kuulda näiteks kui kuskil kakerdab purjus mees või tuleb välja, et mees on külapeal ühe lapse valmis teinud. Tegelt minu arvates see päris kokku ei lähe. Õige Eesti mees on selline, kes seisab oma eest ise, käib tõõl korralikult , et peret ülal pidada ja harrastab midagi, kas või tugitooli sporti regulaarselt. Tõeline Eesti mees on oma peres ja majas siiski pere peaks. Õige Eesti mees ei ütle heale õllele ei, kuid muidugi siis kui ta ei pea autorooli minema. Õigel mehel on 1 või 2 last ja Eesti naine.
Holden läks hiljem baari ja kohtas seal vana tuttavat, kellega ta rahulikult rääkis ja peale seda natukeseks taksoga linna peale sõitma läks .Holdenil tuli aga mõte minna oma vanemate koju Phoebei vaatama . Holden hiilisgi vanemate koju sisse ja rääkis väga pikalt ja laialt oma õega. Holden lahkus aga peale pikka jutuajamist ja läks oma lemmik õpetaja hr. Antolini juurde . Õpetaja oli aga purjus ja lubas Holdenil sinna jääda, kuid Holden lahkus kuna hr. Antolini hakkas pervertitsema. Holden sai kokku jälle oma õe Phoeneiga ja rääkis talle oma plaanist, et ta tahaks lahkuda, õde aga seda ei lubanud ja nad läksid pikale jalutuskäigule linna peale. Holden istus pargipingile ja hakkas nutma. Raamat lõpebgi sellega, et Holden on ikka samas halvas seisus kui raamatu alguses. Peategelane Holden oli selline poiss, kes armastas väga oma õde ja kiitis teda alati . Samas tundub
Vabadus ,, Kogu ajalugu on inimese vabastamise lugu. Kõigepealt loodusest, näljast, külmast, edaspidi paljudest haigustest, paljunemissunnist, kehalõhnadest ja nii edasi." Nõnda on öelnud kirjanik Mihkel Mutt ja nii see ongi. Inimesed otsivad vabadust edasi ka siis, kui neil on see olemas. Alati leitakse midagi, millest oleks tarvis vabaneda. Tundub nagu lausa tahetakse endale probleeme juurde mõelda, mille vastu saaks siis taaskord võidelda. Nagu sai enne öeldud-kehalõhnad. Samuti on nüüd moodi läinud saamine vabaks oma heledast nahast, loomupärasest juuksetoonist ja osadel juhtudel lausa läätsede abil oma sünnipärasest silmavärvist. Kuskil peaks ju piir olema, sellel massilisel vabastamisel? Varem polnud inimestel aega mõeldagi selliste tühiste probleemide peale, või hoopistükis väljamõeldud probleemide peale, kuna oli tähtsamaid asju, millest vabaks saada. Kas siis näiteks orjusest või teise riigi...
inimene võib leiba teenida ausal teel. Ühel ilusal päeval ilmusid ametnikud (ka rahva poolt Jaani arvatav tuleviku äi) Väljaotsa sauna juurde sooviga maja läbi otsida kuna viimasel ajal oli toimunud palju varguseid. Kai ning ka Jaani jaoks oli see täiesti sokeeriv. ,,Ma ei kujuta ettegi, miks nad tulid just meie juurde. Oleme ju olnud alati ausad inimesed. Ma usun, et see oligi alguseks järgnevatele sündmustele" Kai. Kai räägib, et pärast sauna läbi otsimist sattus ta poeg purjus peaga jooma kolme kahtlase isikuga Kõverkaela-Juku, Kohi-Kaarel ja Hans Mutsu. Kõiki kolme peetakse tuntud varasteks ning ka Jaan sai endale selle nime külge. ,,Jaan läks kodust ära ühe rublaga, kuid tagasi tuli kolme rublaga. Muidugi küsisin ka kohe selle kohta, kust ta selle raha sai ning ta vastas, et tööd tehes. Hommikul kui ta kaineks sai, siis tunnistas, et laenas raha ning lubas selle tagastada. Osa rahast ta tagastas, kuid osa mitte."
tappis oma kasuvenna, kuid seejärel saatis teise ilma ka ema Agrippina, kuna viimane oli teda oma pidevate soovituste ja nõuannetega ära tüüdanud. Oma esimesel abikaasal Claudia Octavial (elas 3962) lasi Nero pea maha raiuda. Naise maharaiutud pea kinkis imperaator oma armukesele ja teisele naisele Poppaea Kuid ka Poppaea ei elanud kuigi kaua lapseootel naise peksis Nero isiklikult surnuks. Tüli põhjuseks olevat olnud Poppaea etteheide, kui purjus Nero ühel õhtul hobuste võiduajamistelt liiga hilja naasis. Keiser Nero oli kahtlemata üks huvitavamaid isiksusi pikas Rooma keisrite reas. Tema kohta liigub mitmeid legende, mis veel tänapäevalgi õõvastust tekitavad, kuid lisavad ühtlasi Nero karakterile värvikust (http://miksike.ee/documents/main/elehed/6klass/7rooma/6-7-10-2.htm 2/10/2010 10:00 PM) Lisa 1 Nero palee varemed (http://media-cdn.tripadvisor.com/media/photo-s/01/22/e9/56/nero-s- palace
ning haigestunud suhkruhaigusesse. Mind isiklikult häirib see, et inimesed istuvad alalõpmata autorooli, tarvitanud eelnevalt alkoholi. Tegelikult saab neid, kes selliseid tegusid teevad, võtta kui potentsiaalseid mõrvareid. Mis aga kõige hullem, inimesed ei võta õppust. Roolijoodikutelt, kes korra vahele jäänud, peaks ära võtma igasuguse juhtimisõiguse. Tervet Eestit sokeeris mõned aastat tagasi üks purjus peaga autojuht - Maarjamaa parim korvpallur Martin Müürsepp. Avaliku elu tegelane, keda , keda teavad Eestis peaaegu kõik ning, kes on väikestele poistele lausa eeskujuks, sõitis 1,8-promillise joobega oma viienda seeria BMW vastu posti mahakandmisele. Tavaliselt on hea, kui riik on mõnes arvestuses teistest eespool. Kahjuks pole see alati nii. 2008. aasta uuringute kohaselt tarbiti Eestis puhast alkoholi 12-15 liitrit elaniku kohta, kaasa arvatud imikud ja vanurid
mis tema võimuses, et Faus elu naudiks ning kui Faust hüüab rõõmu sunnil ,,Oh ilus hetk, oh viibi veel.", doktor sureb. Iseloomult on Mefistofeles tasakaalukas ja intelligentne, kuid ta ei pea inimestest eriti lugu. Fausti ja Mefistofelese reisid: Esimene käik viib neid keldrisse Leipzigis, kus on lõbus tudengite joomaseltskond. Mefistofeles tekitab joogid, mida tudengid soovivad, kuid hoiatab, et jook ei tohi maha minna. Faust soovib lahkuda, tundes end purjus tudengeid jälgides ebamugavalt. Mefistofeles üritab Fausti lõbustada ja nautima panna. ,,Neis tõprus ilmneb õige pea. Sa näed veel nalja, ainult oota!" ütleb Saatan. Siiski nad lahkuvad, kui tudengid neid ründavad. Mefistofeles leiab, et Faust on nautimiseks liiga vana. Järgmine käik viib neid nõiakööki, kus Faust joob jooki, mis muudab ta kolmkümmend aastat nooremaks. Lisaks näeb Faust peeglist kaunist naist, kellesse ta armub.
Teismeline neiu – tugev, kuid kergesti purunev ,,Kirjaklambritest vöö’’ Mare Sabolotny Kirjastus Tänapäev Ilmumisaasta 2007 ,,Kirjaklambritest vöö’’ on saavutanud Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2006. aasta noorsooromaanivõistlusel teise koha. Aastal 2010 tegi VAT Teater sellest ka samanimelise lavastuse. Pealkirja valikut põhjendab autor järgmiselt: ,,Tegin ükskord kirjaklambritest keti ning näppisin seda, kuni kett katki läks. Siis seostasin selle peategelase Kati isiksusega, mis on samamoodi tükikestest kokku vormitud. Tundub tugev, aga samas võib nii kergesti laguneda.’’ Sabolotny kirjutas oma debüütteose ,,Kirjaklambritest vöö’’ lõpuni kõigest 15- aastaselt. Seetõttu tundub romaan mulle kohati kohmakas, võiks isegi öelda, et rutakalt kirjutatud. Lugu on iseenesest lihtne ning selle võiks liigitada tavapäraste noorteromaanide hulka. Seni tavalist teismeliseelu elanud 16-aastane Kati avastab ühtäkki, et kõik ei...
Allmaailmas käis Sarvik-Taadiga võitlemas ja päästis 3 põrgupiigat. Seal oli: * Rauatuba – poiste töötuba * Vasetuba – tütarlaste töötuba * Hõbedane tuba – Sarvik-Taadi igapäevane tuba * Kullast tuba – Sarvik-Taadi pidupäeva paik Kalevipoeg leinass 2 päeva ema, 3-ndal asus teele. Tuli meelde, et Soomemaal kuulus sepp elas. Läks ostis mõõga, mis oli Kalevite endale tehtud. Pärast Peipsi sorts nõiatempudega, kukkus mõõk Kääpa jõkke. Ning pani endale needuse. Edasi minnes kohtus Siiliga ja sorts pani unerohtu. Teisel päeval suri võitluses Sulevipoeg – pärast vett otsides Alevipoja jalg vääratas ja sattus sügavale vette. Viimaks andis valitsuse Olevipojale. Sulevipoeg elas Koiva jõe ääres. Purjus peaga jutustas Kalevipoeg saarepiigast ja sattus sepa vanema pojaga tülli. Siis Kalevipoeg raius hullus raevuhoos sepa pojal pea otsast. Taevane taat UKU põrutas piksega taevast alla vastu Soome tuuletarka. Ta langes meelemõistuseta maha. L...
saabuvaid laevu vaatamas, teab, et siit viiakse kaasa viinakohvreid, mille suurus paneb imestama isegi eestlasi, kes WHO statistika kohaselt on ometigi alkoholitarbmises maailmas 6. kohal. Naised aga on meil teadagi maailma ilusaimad. Kas saab siis imeks panna, et Briti poiss- ja Soome vanameestel neist küllalt ei saa? Kus mujal saab nautida keskaegset lesbide striptiisietendust, mis UK ajalehe The Independent kohaselt on Tallinnale omane ja levinud juba 17. sajandi algusest? Kuigi lärmavad ja purjus turistid (ja mis seal salata, ka kohalikud) on kohati häirivad, toob turism siiski hulgaliselt raha nii linna- kui riigikassase ning seega mõjub ka selline tänapäevane kaubandus Tallinnale positiivselt. Elu Tallinnas on läbi ajaloo pakkunud ja pakub ka tänapäeval võimalusi, mida mujalt Eestist võib olla raske leida. Kuigi maailma suurlinnadega võrreldes on minu kodukoht väike, on Tallinn siiski Eesti suurim, põnevaim ja perspektiivikaim linn.
tema nägemus sellest pildist, mida ta parasjagu näeb. 2. Teine mäng, kuhu kaasame kõik loengus osalejad on Päikesemäng. Selle mängu eesmärk on taaskord oma arvamuse välja ütlemine ja lisaks sellest mängust ka õppimine, teiste mõtete kuulamine. Meie paneme tahvlile päikese, kuhu on näiteks kirjutatud keskele: Kuidas ma kaitsen ennast liikluses? Miks mind keegi koolis kiusab? Ma ei sõida purjus peaga, sest . . . Selliseid teemasid saab erinevaid ära kasutada ja teha loeng huvitavamaks. Lastele omakorda jagame päikesekiired, kuhu siis iga laps peab kirjutama vastavalt teemale vastuse ja kui kõik on ära kirjutanud, asetame kiired päikesele juurde, sealjuures neid asju ka läbi arutades ja lapsi arutellu kaasates. 2 3. Mäng ,,õige või vale", selle mängu eesmärk on mõista sõltuvusainetega seotud ohte
Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja õigust" võib tinglikult pidada eesti rahva eeposeks. See kirjeldab Eesti taluelu, meie loodust ja tõelisi Eesti inimesi koos nende heade ja halbade külgedega. Kõik teavad Andrese ja Pearu kemplemistest ning Mari ja Krõõda kaudu naiste raskest saatusest tollases Eestis. Küll aga jäetakse tihti tähelepanuta raamatus vähem mainitud, väiksemad tegelased, kelleta siiski poleks autor saanud täielikult edasi anda tolleaegset elu-olu. Üks olulisemaid kõrvaltegelasi teoses on kahtlemata Juss. Juss tuli Vargamäele sulaseks kohe sel ajal, kui Andres alles Mäe talu ostnud oli. Muidu hea südamega, sõnakuulekal ja töökal poisil oli aga mitmeid kehavigu jalad olnud tal rangis, kael lühike, pea kõrgete õlgade vahel ja kõndides vehkinud kentsakalt kätega. Osalt selletõttu ei võtnud ka tollane tüdruk Mari Jussi tõsiselt, mis tekitas Jussis soovi end tõestada, ja ta selleks üle jõe ujus ja äärepealt ära oleks uppunud. Ma...
gümnaasiumi noorte seas nende alkoholi kokkupuutuvuse kohta ning oma uurimise tulemuste abil välja mõelda mingisugune hingeminev õppefilm, mis mõjutaks kasvõigi mõnda inimest alkoholi tarvitamist vähendama. Uurimisküsitluse teeb autor paberil ning jagab selle laiali kõikides gümnaasiumi klassides. Ta uurib, kui paljud Laagna kooli gümnaasiumi noored on tarbinud alkoholi; kus, mida, millal, kellega ning miks nad seda tarvitavad; mitme aastaselt nad esimest korda alkoholi ning purjus olekuga kokku puutusid; kuidas nad alkoholi kätte saavad; mis tagajärjed on neil pärast alkoholi tarbimist ning muid alkoholiga seonduvaid küsimusi. Uurimistöö hüpotees: Alkoholism on väga kahjulik haigus, millega kaasneb palju ohte ning millel puudub otsene ravi. Alkohol seab ohtu kogu meie ühiskonna ning tuleviku. Alkohol on Tallinna Laagna Gümnaasiumi noorte seas vägagi levinud ning nad tarbivad seda liigagi tihti.
suundades. Inimesed muutuvad juues kes muutub sõbralikumaks, kes ebameeldivamaks. Osad hakkavad rääkima oma saladusi. Joomise kogemusi jagatakse oma sõpradega ning nende abil saavutatakse sotsiaalne kapital. Eesti kontekstis on meeste ebameeldivalt joobes olemine aktsepteeritavam kui naise ebameeldivas joobeolekus olemine. Ses on osaliselt seepärast nii, et inimesed ei ole väga palju harjunud naisi sellistena avalikult nägema. Kuigi samas mehed on kogu aeg purjus. Mehed ja naised on sarnaselt võrdsed, kuid kui keegi oksendab ja aeleb maas, siis juhul kui see on naine, ei ole see normaalne. Mõlemad, nii mehed kui ka naised, arvavad, et joomine on mehelik iseärasus. Näha naisterahvast avalikult ja ebameeldivalt joobes peetakse ebanaiselikuks, mis peegeldab selgelt topeltstandardit. Naisee peaksid olema rohkem korralikud ja hästi käituvad. Mõned naised peavad joomist end meestega samale pulgale seadmisega. Noored naised
Kõik teesklevad ta sõpru, nagu polekski halvasti taga rääkinud. Lähevad kolmekesi (Brack, Jorgen, Eilert) Bracki juurde peole ja on terve öö ära. Sama aja veedab Hedda koos Theaga. Too on üleromantiline, muretsev, liignaiselik ja nõrk. Otsustanud oma mehe maha jätta, uhke Eilerti uue raamatu peale, sest see praktiliselt kooos kirjutatud. Teel Bracki juurest koju kaotab Eilert oma käsikirja - on hullumoodi purjus jälle. Tesman korjab selle üles, aga kohe tagasi ei anna, viib koju selle ja näitab ka Heddale, tunnistades et on natuke kade Eilerti peale selle pärast. Hedda juurde jõudes räägib Lovborg et rebis käsikirja puruks (Theale), pärast Heddale, et ära kaotas, arvatavasti kusagil mingi näitlejanna Diana salongis. Sattus seal kaklusesse, kui neid varguses süüdistas. Mees on metsikult masendatud, Hedda annab talle püstoli (kavatses kunagi lahkuminekul sellesamaga Eilerti maha lasta)
Nad korraldasid ajapeo, kuhu kutsusid naabrid, pidu pidi tulema uhke. Enne aiapidu sai Richard Jenny ametist teada ja oli väga vihane. Vahepeal tuli nende poeg Rodger koolivaheajaks koju. Rodger oli ka aiapeol, pakkus külalistele süüa ja juua. Kui Mrs. Toothe ilmus aiapeole, siis andis ta teada, et politsei on nende ärist aimu saanud. Kõik mehed olid oma naiste ametiga leppinud, Richardil ei jäänud ka muud üle kui leppida sellega. Peole ilmus purjus Jack, kes avastas nende saladuse. Mehed lämmatasid Jacki ja matsid seejärel aianurka. Jack oli kõik oma raha Jennyle ja Richardile pärandanud, kuid nemad seda ei teadnud. Lavastuse zanriks nimetaksin tragikomöödia. Kindlasti annab seda lugu lavastada operettina, mis tooks natukene vürtsi juurde. Mõjuv oleks see lugu ka ooperina. 10. Etendus vastas täielikult minu ootustele. Minu ootusteks oli näha midagi humoorikat, aga samas midagi milles oleks probleeme
Jumalaid iseloomustati kui tarku, õiglasi, inimlike omadustega ennustajaid, kes võivad saata rahvale nii head kui halba. Kokkuvõte Teeba kuningas Laios, kohutatud ennustusest, mille järgi ta pidi surema poja käe, andis käsu äsjasündinud pojal jalad läbi pista ja jätta ta Kithaironi mäele. Posikese lapsendas Korintose lastetu kuningas Polybos ja andis talle nimeks Oidipus ("paistetanud jalgadega"). Oidipus ei teadnud midagi oma päritolust, aga kui üks korüntoslane purjus olekus nimetas teda Polybose arvatavaks (ebatõenäoliseks) pojaks, pöördus ta seletuse saamiseks Delfi oraakli poole. Oraakel ei andnud otsest vastust, kuid teatas, et Oidipusele on määratud tappa isa ja abielluda emaga. Et vältida nende kohutavate roimade võimalust, otsustas Oidipus Korintosesse mitte tagasi minna ja suundus Teebasse. Teel tekkis tal juhuslikul kohtumisel tüli tundmatu vanamehega, kelle ta ägedushoos tappis -- see vanamees oligi Laios. Seejärel vabastas Oidipus
armastusluuletusi. Tekst oli tema jaoks esmatähtis, ka muusikas. Urmas kartis ja armastas merd. Ta oli väga huvitav inimene ning ütles juba kusagil 1976. aastal, et upub. Kaaslased ei osanud seda millegagi seostada ja naersid vahetevahel tema üle. Urmas Alender hukkus 28. septembril 1994 parvlaeva Estonia katastroofis. Ühe ärapääsenud pealtnägija kirjelduse kohaselt olevat Urmas Alender 28. septembri saatuslikul ööl olnud kella 1 paiku purjus. Kui laev vajus küljele, siis sattusid paljud korstna peale seisma. Ka Alender hoidnud korstnast kinni. Ja mida ta tegi -- ta laulis! Alender olevat täiest kõrist üle tuuleiilide laulnud. Nii meie kuulus trubaduur põhja läkski -- uljalt tormi trotsides. Ujuda ta ei osanud. Albumid "Vana kloun" (1992) "Hingelind" (1994) "Kogutud teosed I (19681980)" (2000) "Kogutud teosed II (19811993)" (2000) "Kui mind enam ei ole" (2001)
majas, aga kolis siis väikemajja, kuna kukkus 3. korruse aknast sõstrakorvi. Korvi sisu muutus sõstramoosiks ja inimesed hakkasid Tatikat kutsuma sissetehtud Tatikaks. Sellepeale otsustasid Tatika vanemad sealt piirkonnast ära kolida. Järgmisel päeval, kui Vesipruul on ennast sisse seadnud, läheb ta oma luuletuste jaoks paberit ostma. Tagasiteel astub Vesipruul läbi trahterist. Ta võtab viina ja jääb purju. Koju jõudnult leiab ta koduväravast Tatika, kes on sama purjus kui Vesipruul. Vesipruul otsustab Tatikat mitte uulitsale jätta ning veab ta tuppa. Vesipruuli voodi asub avatud akna all. Kui Vesipruul Tatikaga voodisse astub, kukub Tatikas läbi akna õue. Vesipruul on unustanud oma paberirulli õue ja läheb sellele järgi. Õue astudes silmab ta Tatikat, kes on taas pikali akna all murul. Ta veab Tatika uuesti tuppa ja seob oma külge kinni, kartuses, et viimane jälle ära kaob. Hommikul ärkasid Tatikas ja Vesipruul üles ja hakkasid rääkima
tööd, et oma suurt talu üleval pidada. Enamuse tööde tegemiseks oli palgatud sulane, kes ei pruukinud alati teha nii nagu vaja oli. Tihti ei hoolinud Pearu millestki, eriti siis, kui ta alkoholi tarvitanud oli, siis ta tahtis isegi oma joogivee kaevu reostada ning peksis oma abikaasat, kellest ta eriti lugu ei pidanud. Pearu oli tegelikult hea mees, lihtsalt materiaalne vara ja võiduhimu olid tema iseloomust võitu saanud. Purjus peaga tuli tema hea iseloom alles välja, siis ta rääkis tõtt palju rohkem ja julges oma tundeid väljendada. Samas ihaldas ta Andrese esimest naist Krõõta, tehes pidevalt juttu tema ilusast häälest, kui see põrsaid käis Pearu rukkist ära kutsumas. Sarnaselt on ka tänapäeval, mõned inimesed avavad end alles pärast mõnd julgustuspitsi. Aga Pearut ongi Tammsaare tõlgendanud oma raamatus kui vurlet, kes teeb oma elu võimalikult lihtsaks, on väga
" Lõpuks kui "Singer Vinger" sai ametlikuks bändiks esines see väga palju ja selle tuntus ning menu levis kiirelt üle kogu Eesti. Esinemistega koguti ka raha, mis paraku koheselt maha joodi ja nii said jällegi alguse lõputuna näivad joomis-tsüklid. Vahepeal käidi mõõda Eestit ka kontserde andmas. Mõne aja pärast hakkasid Tartu levimuusikapäevad, kus esines ka Mihkel Raud kuid ansamblis "Metallist." Seegi üritus lopes Mihkil nagu tavaliselt- väga purjus ärgates tundmatus kohas. Peagi jõudis kätte ka aeg kui hakati proove tegema ja esinema Jüri Makarovi klubis ning jõudis kätte järgmise kontserd aeg, kus "Singer Vinger" esines. Nimelt oli tegemist Rock Summer festivaliga. Lisaks Eesti bändidele esines seal ka välismaiseid bände nagu "Big Country." Peale ürituse lõppu tehti "Singer Vingerist" pilt nende uue ja esimese plaadi jaoks, mis sai omamoodi koomiline olema. Nüüd algas nn. "staabiperiood." Kõik tuttavad said kokku,
Retsensioon ,,Nahka kriipivad nädalad" Reeli Reinaus Kirjastus ,,Tänapäev" Ilmumisaasta 2012 Teos on mõeldud nendele, kes otsivad lugemisallikat põnevusest, inimeste omavahelistest suhetest, petmisest ja ka vähesel määral armastusest. Raamatu kaante disain on leidnud tänu Jaak Peebule väga huvitava lahenduse. Keskendudes lugemisele ei pannud tähelegi kuidas aeg lendab ning oli hea lugeda kuna autoril oli lihtsalt super keelekasutus ning selline lauseehitus, mis räägib igale lugejale juba enda eest. Reeli Reinaus on Eesti kirjanik. Tema sulest on ilmunud hulk laste- ja noorteraamatuid. Noortele on ta varem kirjutanud raamatud ,,Mõistatus lossivaremetes", ,,Kivid, tulnukad ja sekt", ,,Nõidkapteni needus" ja ,,Vaevatud". Tema noorteromaan ,,Must vares" võitis Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2009. aasta noorsooromaanivõistlusel esikoha. Vaid juhus on see, mis raamatu peategelased Kleeri ja Rene kokku viib. N...
kätte jõudnud talv ja enam polnud töökohti saada. Arvamus, et kõik vaesed on alati vargad, oli Virgu Andrese veendumuseks. Andres arvas, et Väljaotsa pere on nende omast madalamal ja ta kasutas võimalusi, et Jaani häbistada. Näiteks alandas Andres Jaani maja läbi otsimisega, lootes sealt varastatud kraami leida. Kuna kõik külaelanikud teadsid Jaani kui ausat meest, siis läbiotsimine pani inimesi selles kahtlema. Andres häbistas Jaani ka piibltunnnis, kuhu Jaan purjus peaga läks. Virgu Anni ja Andrese vaheline armastus tekitab palju pingeid. Esiteks ei taha Jaan Annilt uhkuse tõttu abi vastu võtta, kuigi Anni saaks tema peret aidata. Kuigi Anni teadis, et Väljaotsa perel on raskusi, ei uskunud ta seda, et Jaan varastab. Ta uskus teda tingimusteta ja seetõttu tunnistas ka kohtus Jaani kasuks, öeldes, et Jaan oli varguse ööl koos temaga olnud. Selle peale ütles Andres Annist lahti, kuid Annit see ei kõigutanud ta armastas Jaani ja
Tihti lähtutakse sellest, millise raja naaber valib. Sellest tingituna on ka viltu vaatamine seotud üldsusega. Mass reguleerib tavasid ja kõlblusnorme, seepärast võiksid inimesed rohkem toetada hoolivust ja armastust ligimese vastu. Me ei ela igavesti, varem või hiljem lahkub keegi. Iial ei ole ette teada, millal kellegagi midagi juhtub. Pea iga päev võime kuulda massimeedia kanalitest õnnetustest, kus inimesed hukkuvad kellegi hoolimatuse tõttu. Kui inimene istub purjus peaga autorooli, teades, et seab ohtu nii enda, kui ka kaasliiklejate elu ka see on näide ükskõiksusest. O. Wilde´i romaanis ,,Dorian Gray portree" näitab peategelane, milleks on inimene võimeline, käitudes egoistina. Ta hävitas oma ümbert teisi, et ise eksisteerida. Noormehe valikud ei mõjutanud mitte ainult teda iseennast, vaid ka sõpru. Saatanaks saamiseks oli vähe puudu. Ükskõiksus lämmatas Doriani, hävitades selle, mille najal kogu tema eksistentsiaalsus seisis
Samas aga ei olnudki väga arusaadav lõpuks, miks verevend Joe oma parimat sõpra Franciet reetis Võib-olla selle pärast, et Francie oli ikkagi liiga kurjust ja külmust täis ja, et Joe saadeti erakooli KES TEGELASTEST OLI KÕIGE EBASÜMPAATSEM? MIKS? Tegelastest kõige ebasümpaatsem oli võib-olla Francie isa Tema oli osaliselt süüdi selles, et Francie ema end ära uputas Ta kohtles väga halvasti oma poega ja peksis teda Francie isa oli peaaegu alati koju tulles purjus Ta oli halvaks eeskujuks oma pojale KUIDAS HINDAD TEOSE SÕNAVARA ja SÕNASTUST ÜLDSE? PÕHJENDA! Tekst oli küllaltki huvitav ning ei olnud igavat ja halba sõnastust Samas ei olnud tekst liiga ametlik ning oli räägitud kõigest nii nagu peab Üks natukene võib-olla liiga ebaviisakas sõnastus tekstist: "Ma ütlen sulle söö sitta," ütlesin mina. TOO VÄLJA SEOSEID TEOSTE JA AUTORITEGA, KELLE RAAMATUID OLED VAREM LUGENUD.
Andres luges piiblit, uskus jumalat ning toetus alati tõele, kuid Pearu moonutatud tõed kippusid ikka paremad olema. Vahel harva saabus ka rahu Eespere ja Tagapere vahele, kuid see ei kestnud kunagi kaua. Andrese ja Pearu ühiselt kaevatud kraav on üks suuremaid tüli allikaid ning probleemid selle sama kraaviga kestavad kuni lõpuni välja. Kuid samas toimub ka pidustusi, kus naabrid saavad omavahel hästi läbi. Eriti heas tujus on Pearu siis kui ta on purjus ning kiidab Krõõda peent häält, millega Krõõt oli põrsaid koju kutsunud. Vargamäe Ees- ja Tagapere on sunnitud koos eksisteerima ning üksteise proovilepanek ei lõppe kunagi. Elu Vargamäel muutus, kui sinna saabus Mari. Temaga tuli kaasa ka tükike rõõmu. Mari oli noor, elurõõmus ning talle meeldis palju nalja teha, eriti Jussi üle. Mariga ei hakkanud kunagi igav. Krõõt aga seevastu oli alati murelik ning kurnatud. Ta kunagi ei virisenud tööde üle, nende raskuse üle
Tuleõnnetustes hukkunutest oli 2012. aastal joobes 73%, uppunutest 50%. Eestis sureb otseselt või osaliselt alkoholiga seotud põhjustel igal aastal tuhandeid inimesi. Alkoholist tulenevad kahjud on Eestis rängemad kui teistes sarnase alkoholikultuuriga maades. Eestis sureb igal aastal alkoholi tarbimisega seotud haigustesse 500-700 inimest (Tervise Arengu Instituut). Neid, kes alkoholi üldse ei joo, on vaid ligi 13% täiskasvanuid Eesti elanikkonnast (EKI). Samuti on vähemalt ühel korral purjus olnud 11-15 aastaste koolinoorte hulgast 41% (HBSC). Selle statistika põhjal saab öelda, et piirangud mõjutavad kõiki Eesti elanikke ja Eestis on alkoholi tarvitamisest tulenevaid probleeme väga palju. Mulle meeldib liikumine „Joo targalt”. Oluline on inimese enda teadlikkus: kui palju ja mida ta juua tohib. Ma ei poolda keelamisi, usun siiski inimese mõistuse kontrolli. Eesti elanike alkohoolsete jookide tarbimine arvestatuna 100% alkoholiks oli 2013. aastal 10,6
edetabelis masendavat 3.-4. kohta. Noored alkoholi küüsis Noorte alkoholitarbimine Eestis kasvab ning alkoholi tarvitamist alustatakse üha nooremana. Noored alustavad alkoholi tarbimist keskmiselt vanuses 12–13 (HBSC) ning varakult alustajate osakaal on selgelt tõusmas. Samas eas juuakse end ka esimest korda purju. 11–15aastaste koolinoorte hulgas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 76,8% ja purjus olnud 41% (HBSC). Noorte puhul on probleem mitte niivõrd sage joomine, vaid enese purju joomine. Üha sagedamini joovad end purju tüdrukud, mis on osaliselt seletatav traditsiooniliste soorollide mõju vähenemisega. Eesti koolide õpilaste seas on purjutajaid rohkem kui vene koolide õpilaste seas (ESPAD 2007), eriti suur on erinevus eesti- ja venekeelsete tüdrukute vahel. Alkohol on otseselt seotud noorukite surmade kolme enamlevinud põhjusega:
rolli, kuna raha teenimine seatakse neist kõrgemale. Agraarajastul oli pidustusteks kindel põhjus. Pidutseti mingi suurema tööperioodi lõpul ja pidu oli omamoodi jätk töisele tegevusele. Tänapäeval ei vaja inimesed pidutsemiseks enam põhjust. Igal nädalavahetusel võime linnatänavatel ja klubides näha nii noori kui vanu, kes on tulnud välja oma töönädalast puhkama. Kuid ei saa õelda, et see vaatepilt oleks ilus, kui iga nurga peal taarub sulle vastu järgmine purjus seltskond. Enamus inimesi justkui arvaks, et pidutsemine peab hõlmama suurt osa nende elust - et see on parim viis lõõgastumiseks. Samuti on pidutsemine levinud üha nooremate seas ning pahatihti ei puudu sealt ka alkohol. Tundub, nagu alkohol ja peod moodustavad juba suure osa inimeste igapäevaelust. Inimesed ei suuda enam pidutsemisega piiri pidada. Agraarajastul oli lastel perekonnas tähtis roll. Elati suurpere mudeli põhjal. Eestkätt
tahetakse siis jälle ehitada mõni riietepood või ilusalong, mida on, olgem ausad, Eestis juba praegugi väga palju. Kuritegevus suureneks. Praegu käivad väga paljud eestlased ülikoolides ning neil on, mida oma ajaga teha. Kui aga ülikoole ei oleks, siis võin julgelt väita, et kuna siis on aega väga palju üle, suureneks kuritegevus, inimestel oleks igav, aga igasugune kuritegevus (varastamine, seinte sodimine, kiiruse ületamine, purjus peaga auto juhtumine) - see annaks ju väga palju põnevust elule juurde. Kirjutatut kokku võttes võib näha, et ülikoolideta Eesti tooks kaasa ainult probleeme ning segadust, mida on võimatu vältida. Ma tean, et see oli siin ainult osa, milline oleks Eesti ülikoolideta, kuid paljud võivad siiski väita, et mul ei ole õigus ning et ülikoolideta oleks mingil määral siiski parem, toogu nad näiteks kas või seda, et ülikoolide rajamine ning ülalpidamine kulutab ainult raha
soovitud mugavusi pakkuda. Anna soovis minna Pariisi. Ta uskus, et seal on kõik nii hea. Ma ei saanud armeest tema pärast ära tulla ja niiviisi Pariisi sõita, kui meil polnud raha isegi mitte rongipiletite jaoks. Õhtusel ballil tehti pähe rõõmsad näod, kuid inimesed olid murelikud. Palgapäev oli edasi lükatud ja kommunistid ähvardasid. Kaua ma ballil olla ei saanud, sest pidin kindral Põderi koju toimetama. Ta oli too hetk juba päris purjus ning rääkis asjadest, millest ta muidu ei räägiks. Põder soovitas mul saata kõik kus kurat ja võtta uus amet. Riigi eesotsas oli kõik nii, nagu olema poleks pidanud, seal jätkates poleks elul enam kasu olnud. Siis tegingi otsuse, et sõidame Pariisi. Siinsel elul polnud enam mõtet. Kahjuks pidin selleks, et saada raha rongipiletite jaoks müüma maha Anna kasuka. Algselt ta pahandas sellise otsuse pärast, kuid lõpuks siiski oli minu otsusega päri
olnud võõrad röövlid kolme maantee risti peal kuna Laios sai sellise ende,siis otsustasid nad Iokastega oma lapse tappa,ja andsid lapse karjasele ,et ta viiks lapse Kithaironile mäeorgu või mäestiku vms,et tapaks lapse seal ,kuid karjane otsustas armu anda lapsele ja ei viis ta Kithaironil oleva saadiku kätte,kes andis lapse edasi Polybosele,et ta lapse kasvataks üles nagu oma lapse,Polybos oli hea mees ja tegigi seda,aga ühel peol vms keegi purjus peaga ütles Oidipusele kogemata et sa oled võõraslaps,siis vanemad rääkisid talle asja ilusti ära ,et ta midagi ei kahtlustaks ja siis peale seda jäi see Oidipust ikkagi häirima,ja ta läks delfi oraaklisse ,et saada ennustust vms ja siis sai sealt ende,et ta tapab oma isa ja abiellub oma emaga,ja et seda vältida otsustas ta oma kodukohast lahkuda(sest seal olid tema arvates tema pärisvanemad ja kuna ta kartis seda ennustust siis ta lahkuski)
Talvik alusetult ja arreteeriti ning ta hukkus vangistuses 1947. aasta juulikuus. Ta surmakohta ei ole avaldatud, mõnede andmete kohaselt varises ta kokku vangietapis Siberis, Obi jõe piirkonnas..." Järelsõnas Talviku 1988. aastal ilmunud luulekogule ütleb koostaja Karl Muru juba vabamas õhkkonnas: "...Kinnipidamise järel Tallinnas saadeti Talvik asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri 17. või 18. juulil 1947..." LAULIKU HOMMIK 1 Jälle vaarun koju pisarais ja purjus. Ah, kui naeruväärselt eluõnn mul nurjus! Jälle kord su hellus äratas mus looma. Ime veel, et rentslis maoli ma ei rooma! Udus talihommik virgub sularõske. Äkki tabas laksuv lumipall mu põske. Noor ja kiljuv kari rõõmsaid piimakärsse rühkis koolimajja veerima mu värsse. SÜGISELAUL Miski külm ja miski puhas hingas hetkeks läbi hiite. Varavalgel nähti luhas härma hõbedasi niite. Ammu juba viimse vase vahtraladvad poetand rohtu.
Talvik alusetult ja arreteeriti ning ta hukkus vangistuses 1947. aasta juulikuus. Ta surmakohta ei ole avaldatud, mõnede andmete kohaselt varises ta kokku vangietapis Siberis, Obi jõe piirkonnas..." Järelsõnas Talviku 1988. aastal ilmunud luulekogule ütleb koostaja Karl Muru juba vabamas õhkkonnas: "...Kinnipidamise järel Tallinnas saadeti Talvik asumisele Tjumeni oblastisse, kus ta suri 17. või 18. juulil 1947..." LAULIKU HOMMIK 1 Jälle vaarun koju pisarais ja purjus. Ah, kui naeruväärselt eluõnn mul nurjus! Jälle kord su hellus äratas mus looma. Ime veel, et rentslis maoli ma ei rooma! Udus talihommik virgub sularõske. Äkki tabas laksuv lumipall mu põske. Noor ja kiljuv kari rõõmsaid piimakärsse rühkis koolimajja veerima mu värsse. SÜGISELAUL Miski külm ja miski puhas hingas hetkeks läbi hiite. Varavalgel nähti luhas härma hõbedasi niite. Ammu juba viimse vase vahtraladvad poetand rohtu.
nädalavahetusel alkoholitarbimisega liiale läks. Võrreldes tänapäeva eestlast Tammsaare-aegsega, siis eriti suurt vahet neil polegi. Tänapäeva eestlase argiprobleemide lahenduseks on taaskord alkohol. Inimesed käivad klubides ja baarides ning tarbivad rohkelt alkoholi. Meele teeb kurvaks ka see, et alkohol on populaarne ka teismeeas koolilaste hulgas, mis on tõsine probleem tänapäeva ühiskonnas. Päris tihti kuuleme televisioonist, et jälle on tabatud mõni purjus noortekamp. Seega ei tasu imestada, kui kuuleme, et oleme alkoholilembeline rahvas. Olime seda Tammsaare-ajal ja oleme ka praegu. A.H. Tammsaare teostest lähtudes võib tõdeda, et eestlastele oluline kirjandusklassik maalib meist küllaltki kõneka mitmekülgse mõtlemapaneva pildi. Kui prantslased on ,,konnaõgijad" ning sakslased pedantsed, siis võib öelda, et eestlased on konservatiivsed kadedad tööinimesed, kel vahel alkohol heaks sõbraks kujuneb.
lustikummut –raadio, makk 5. Kirjutage lünka sobiv(halvustav) sõna õiges vormis. 1. Ta on üks paras __jupats_______________, ainult poolteist meetrit pikk. 2. Keegi ei salli pidevalt ________õelutsevat_________ müüjat. 3. Juba Raivo riietest on näha, et ta on __________kekats____________ . 4. Kümnenda klassi _______logaskid__________ suitsetasid tunni ajal kooli nurga taga. 5. See _________lakard____________ on juba hommikust saadik purjus. 6. Juba liiga kaua on _________silmakirjatsetud_________ ja poetud, tuleb hakata sirgjoonelisemalt tegutsema. 7. Ta oli sel alal täielik _______võhik__________, aga ikka kippus nõu andma. 8. Ta mees on parandamatu ________joomar__________. 9. Meie _______uimardist___________ sõber jääb alati kõikjale hiljaks. 10. Autojuht _______tuigerdas__________ , kuigi väitis, et on kaine. 11. See ________käpard_________ ajas jälle värvipoti ümber.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
