Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"purjelaeva" - 34 õppematerjali

thumbnail
2
odt

Ajalugu Kordamine KT, 10. kl

Meister ­ keskaegne ettevõtja, osales linnavalitsemises. Tavaliselt said meistriteks meistrite pojad. Sellid, kes abiellusid meistri lesega, said meistriks. Gild ­ ühinenud tsunftid Tsunftijänes ­ tsunftiväline käsitööline Hansa Liit - oli 13.­17. sajandil tegutsenud Põhja - Saksamaa, Skandinaaviamaade, Madalmaade ja Liivimaa linnade kaubanduslik ja poliitiline liit. Koge - on keskaegne ühe- või kahemastiline purjelaeva tüüp, kasutusel nii kauba- kui sõjalaevana. Universiteet ­ üliõpilasorganisatsioon 13.saj algul Rektor ­ ülikooli juhataja ametinimetus Dekaan ­ kõrgkooli teaduskonna juhi ametinimetus Skolastika - on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Skolastika olulisimaks saavutuseks oli formaalloogika arendamine....

Ajalugu
222 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kordamine, keskaeg

Linn sõltus ümberkaudsetest küladest, mille majandus oli spetasialiseerunud linnaelanike vajadustele, kestis kuni 15. saj.ni. 36. Miks ei ehitatud keskajal üles enamikku keskaja linnu? Nad olid laisad, nad ei viitsinud 37. Selgita mõisted: skraa, tsunftijänes, koge. skraa-ehk käsitööliste oma põhikiri, mida kasutati tsunftides ehk käsitööstuskodades. koge-keskaegne ühe- või kahemastiline purjelaeva tüüp, kasutusel nii kauba- kui sõjalaevana. Tsunftijänes-tsunftivälised käsitöölised 38. Nimeta 2 kaubanduspiirkonda 13.-14 saj. (lk 126) a)Vahemeri-Euroopa,Idamaade ja Põhja-Aafrika vaheline kaubanduspiirkond b)Lääne- ja Põhjameri 39. Nimeta 7 „vaba kunsti”. grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, muusika, astronoomia ja geomeetria 40. Selgita, mis on skolastika? Skolastika on keskaja filosoofiliste õpetuste kogum, milles usulist maailmavaadet põhjendati...

Ajalugu
144 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Muhu ja Vormsi

[email protected] Muhu saar Muhu on Eesti saartest suuruselt kolmas saar, esimesed inimesed asustasid saare ligikaudu 2500 a. eKr. mille tunnistuseks on teise aastatuhande algusest säilinud kivikalmed ning Päelda ja Linnuse maalinnad, mille varemeid võib praegugi näha Linnuse külast mööduvalt Kuressaare-Kuivastu maanteelt1. Muhus olid tuntud lisaks meresõitjatele ka oma rändavate käsitööliste ja ehitajate poolest. Just nende inimeste oskused on spetsiifilise Muhu arhitektuuristiili tekke taga. Tänapäeval on selle stiili ilmekaks näiteks Pädaste mõisa välisehitised. Pädaste mõis on saartel säilinud mõisaansamblitest noorim ja ainus säilinud Muhus. Ansambel on eklektilises laadis2. Mõisa võlu peitub rohkem imposantsetes maakivist kõrvalhoonetes, mis piiravad peahoone esist väljakut. Tall-tõllakuur, juustukoda ja sepikoja o...

Turismi -ja hotelli...
29 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Eesti Vabariik 1918-1940

1931. aastaks kujunes ulatuslik autobussiliinide võrk, üldpikkusega 5008 km. Liinide arv ulatus 1000-ni. 1938. aastal olid need arvud vastavalt 6648 ja 132. Autobussiliinide pikkus ületas raudteede pikkuse 3,8 korda. 1938/39. a. liikles autobussidel ja raudteel 11,66 miljonit reisijat. Omariikluse perioodil kasvas tunduvalt kaubalaevastik. Nagu mujal, nii ka Eestis toimus purjelaevade väljavahetamine efektiivsemate auru- ja mootorlaevadega. Kui 1926. aastal oli 326 purjelaeva, arvestades 20 - brutoregistertonniseid ja suuremaid, siis 1. jaanuariks 1940. a. jäi sõitma 101 purjelaeva mahuga 11000 brt. 1937. aasta lõpul oli näiteks kaubalaevastiku kooseisus 83,3% aurulaevu, 5,5 % mootor- ja mootorpurjelaevu ning 8,7 % purjelaevu alates 1929. aastast algas muutus suuremate laevade kasuks. 1936. aastal jõudis Eesti laevandus 139 brutoregistertonniga tuhande elaniku kohta Norra, Inglismaa, Holland, Taani, Kreeka, Rootsi järele seitsmendale kohale maailmas....

Ajalugu
80 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Bengt Gottfried Forselius

G. Forseliuse tegevust eesti vaimuelu kujundamisel ja Rootsi riigi hariduspoliitika edumeelsust 17. sajandi Eestis, asutas B. G. Forseliuse Selts 1991. a­ B. G. Forseliuse medali, mis on seltsi kõige kõrgem autasu. Selts autasustab medaliga isikuid, koole, asutusi ja ühinguid teenete eest Eesti kultuuri- ja hariduselu edendamisel, eesti kooli ja haridustraditsioonide järjepidevuse hoidmisel. Medalil on nahkköites raamatu kuju, mille esiküljel on kolm inimfiguuri purjelaeva tekil ja kiri "Bengt Gottfried Forselius 1660­1688", tagaküljel on õpetava kuke kujutis ja Kolga-Jaani vanasõna "Tarkus tarviline vara". Medal on nahkkarbis, mille kaant ehib B. G. Forseliuse Seltsi aabitsakukk. Bengt Gottfried Forseliuse nimeline teenetemedal Kasutatud kirjandus http://www.stmikael.ee/index2.php?option=com_content&do_pdf=1&id=41 http://www.forselius.ee/?Ajaloost_%2F_History http://et.wikipedia.org/wiki/Bengt_Gottfried_Forselius...

Ajalugu
17 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti roheliste liikumine

Enda Pärisma - Loodussõbraliku toote kampaania juht Jaanus Välja - tegevjuht 8.Tegevus 2008 10. jaanuar Seminar ,,Lõhilaste olukorrast Eestis" Tallinnas 26.-27. aprill Eesti Roheliste Liikumise aastakoosolek (Roheline Foorum) Aegviidus 8. mai Baltimaade säästva energeetika strateegia mustandversiooni tutvustus ümarlaual SEI- Tallinnas 9.-11. mai Roheliste kaheksateistkümnes rattaretk ,,Kuidas elad, Lämmijärv?" 1.-3. juuni Õiglast kaubandust tutvustanud purjelaeva tutvustamine Tallinna vanasadamas 8.-10. juuni Õiglast kaubandust tutvustanud purjelaeva tutvustamine Pärnu sadamas 9. juuni Jäätmepõletuse teemaline arutelu Tallinna Ülikoolis...

Ühiskonnaõpetus
16 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Hüdrometeoroloogia

Meteoroloogia ajalugu Eestis ja mujal: Ilmavaatlusi hakati Eestis tegema juba 18. sajandi lõpul. Esimeseks instrumentaalseks ilmavaatluseks Eestis võib Andres Tarandi arvates pidada õhurõhu ja temperatuuri vaatlusi, mida tegi sõjaväearst Johann Jacob Lerche (vana kalendri järgi 18. augustil 1731.a.) Vilsandi reidil purjelaeva pardal. Pikemad varajased vaatlusread 1774-1777 Tallinnas pärinevad kõrgemalt ohvitserilt Jacob Brecklingilt ja Tallinna Toomkooli professorilt Carl Ludwig Carpovilt ajavahemikus 1785- 1800. Ilmavaatlusi rohkem kui 50 aasta jooksul alates 1838.a. tegi Paldiski kohtufoogt Carl Kalk. Tema vaatluspäevik on säilinud EMHI Fondis. Meteoroloogia kui iseseisev teadusharu hakkas arenema sajandi teisel poolel Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatooriumi rajamisega 2...

Hüdrometeoroloogia
79 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Laeva ekspluatatsioon eksam

1) Mis on süsteemid IALA-A ohtlikum osa ­ võõra ankruketi lahti laskmine. Allikas: VTA ja IALA-B, erinevus See on väga ohtlik, kuna pollaril olev tross on 3) Purjelaeva käigutuled, (International Association of Lighthouse suure pinge all! Pollarilt vabanedes võnkleb mootorit kasutava purjeka päevamärk Authorities ) trossi ots õhus ja võib vabastajat vigastada. a. Käigusolev purjelaev peab näitama:...

Laeva ekspluatatsioon
177 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Peajalgsed

Peamised limuseklassid on teod, karbid ja peajalgsed. Peajalgsed (Cephalopoda) kuuluvad merelimuste klassi. Nüüdisajal on peajalgseid peaaegu 800 liiki. Peajalgsete hulka kuuluvad kalmaarid, seepiad ja kaheksajalad elavad soolastes meredes. Neid elutseb kõigis merekihtides, ka süvameres. Väljasurnud liike on üle 11 000. Enamik peajalgseid on kojata, koda on ainult laevukestel ehk nautilustel. Peajalgsed on kotikujulise kehaga ning neil puudub jalg. Nende keha on jaotunud pea ja kereosaks. Osal neist (nt. kalmaaridel ja seepiatel) on seljaosas naha all õhuke plaatjas sisemise toes. Jalg on muundunud suu ümber paiknevateks pikkadeks, iminappadega varustatud kombitsateks ehk haarmeteks. Nendega nad püüavad saaki. Kombitsatel paiknevate meelerakkude abil tunnevad peajalgsed väga hästi lõhna ja maitset. Nad leiavad saagi üles ka ilma seda nägem...

Bioloogia
40 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Kes avastas Ameerika?

klass Mattias Varul KES AVASTAS AMEERIKA? Uurimistöö Juhendaja: õp. Sulev Valdmaa Kolga 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................3 1. TAUST...................................................................................................5 1.1 Viikingid.....................................................................................5 1.2 Hiinlased....................................................................................8 1.3 Christoph Kolumbus..................................................................9 2. AMEERIKA AVASTAMINE..................................................................11...

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Metsatöll

01 2008/10221 ­ ,,Iivakivi" (CD/LP/woodpak) 24.02 2008/10221 ­ ,,Suured koerad, väiksed koerad" (Metsatöll ja Kukerpillid, mini- CD) 10.10 2009/10222 ­ ,,Kõva Kont" (2DVD/CD) 24.02 2010/10223 ­ ,,Vaid vaprust" (singel/video) 15.01 2010/10223 ­ ,,Äio" (CD/2LP) 03.03 6 Pildid 7 ,,Vaid vaprust" Metsatöll , album ,, Äio" Jah, merevahust murdu sööb purjelaeva rind Täis terashalli väge on iga mehe hing Kui vahuvalgeid laineid löövad iilid üle pea ei pelgu tunne mehed, ei hirmu nime tea Kui veripunast koitu neelab meremehe silm siis vaba on me vaim ja vaba on me hing Kui vajub raskelt randa see merelaeva voor siis võõra ranna lehka veab iga sõõmupaar Ei toeta käsi mõõka, ei oda hoia klann ent kui tarvis, haarab tera iga rusik', raevus ramm Kui veripunast koitu neelab meremehe silm siis vaba on me vaim ja vaba on me hing...

Muusika
12 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Üldmeteoroloogia konspekt

Seda tuleb tihti peale uuesti kalibreerida pärast kasutamist on on seetõttu ebamugav. Elavhõbe asub lahtises anumas ja on seetõttu ohtlik. Anderoidbaromeeter ( nagu kraadiklaas ) ­ Ühes otsas on väike lõõts või osa , milles asub elavhõbe , mis õhurõhu muutudes üles liigub . Tegu on suhtelise mõõteriistaga aga seeeest lihtne transportida ja odav. Beauforti tuulteskaala Tuule kiiruse (tugevuse, jõu) hindamiseks koostas ta 12-pallise skaala, mis baseerus täislastis purjelaeva olukorra kirjeldamisele erinevate tuulekiiruste korral. Skaala oli täielikult purjelaevakeskne, sisuliselt võis vaatleja olla seljaga mere poole. Aurulaevade tulekuga muutus kasutuks. 1)Esimesed 5 palli, (0-4), tuulevaikusest kuni mõõduka tuuleni, kirjeldasid tuult selle järgi, milliseid roolimisvõtteid kasutati ja kui suur oli laeva kiirus sõlmedes peaaegu selgel veel. 2)Järgmised 5 palli, (5-9), küllalt tugevast tuulest kuni tormini, määrati selle järgi, milliseid purjeid kasutati...

Üldmeteoroloogia
84 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Retsensioon Hando Henno "Rahu"

Silmad läksid suureks kui sellest lugesin. Enamus töid olid tehtud akrüüliga, mõned ka guassiga. Üks huvitavamatest töödest oli kindlasti ,,Teel uude maailma", sest need detailid olid ülimalt hästi välja toodud. Ta kirjutas endast, et on teinud väga palju visandeid, et suurematel maalidel täpsust paremini välja tuua ning see on minu arust parim näide sellest. Pildil kujutati merel sõitvat vana purjelaeva . Valgustus purjedes ja kogu pilt tehtud müstilises värvitoonis. Seejuures ei saa siin märkimata jätta, et üks laevanöör, kus otsas on keegi meeskonnast ei jõua laeva külge. Seda märkas küll Indrek, kuid pean seda ikka vajalikuks märkimaks, sest sellest võib lugeda välja et see mees kiigub köie otsas. Väga tabava nimega oli ,,Mount Võimatu", mis oli samuti hästi detailne. Oli joonistatud Mount Everest justkui jõe pealt, mis andis hoopis teistsuguse tunde pildile...

Kunst
14 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Kõrg-ja hiliskeskaeg - perioodi kokkuvõte

Kirik - pühakoda - hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. Ketserlus - kiriku õpetusest kõrvalekaldumine Inkvisitsioon õp.179, Ristisõda - olid alates 11. sajandist katoliku kiriku organiseeritud või suunatud ning Rooma paavsti poolt sanktsioneeritud sõjakäigud väljaspoole katoliku kirik kristlikku kultuuriruumiristiusu levitamiseks või kaitseks. Koge - keskaegne ühe- või kahemastiline purjelaeva tüüp, kasutusel nii kauba- kui sõjalaevana. Skolastika õp.184, Tsunft ­ käsitööliste vennaskond Gild - kaupmeeste või tsunftide ühendus. Misjonär ­ kristluse levitaja Nunn - vaimsele elule pühendunud (nais)isik, kes üldreeglina on saanud pühitsuse, andnud vastava tõotuse ning on seeläbi vaimuliku ordu (organisatsiooni) liige. Rüütel - oli raskerelvastuses ratsasõjameeste ja ka madalaim lääniaadlike seisus keskajal. 10. Millal toimus Hastingsi lahing? 14...

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Mõned Eesti muuseumid

Tuleb arvestada ka sellega, et muuseumi ekspositsioon paikneb neljal korrusel ning et hea ilmaga on pea kohustuslikuks lisaks torni katusel paiknev vaateplatoo, kust avaneb üks suurepärasemaid vaateid sadamale, lahele ja vanalinnale. Suveperioodil on veel võimalik jalutada ringi siseplatool ning vaadata erinevate laevaankrute kollektsiooni ning laevateede tähistamiseks mõeldud toodreid. Esimesel korrusel on võimalik imetleda suurimat muuseumi mudelit - kunagises Käsmu Merekoolis olnud purjelaeva ning vaadata tõtt üliainulaadse tuukri süvavee sukeldumisteks mõeldud ülikonnaga. Korruse teises osas on ruum ajutiste näituste tarbeks. Teisel korrusel olles saab alles õige ettekujutuse torni suurusest ja avarusest, sest sealt kõrgub läbi kõigi korruste aastaid tagasi Hiiumaalt toodud kaljase mast koos purjega. Siin on esitatud ka lugu Eesti purjelaevade ehitamisest ning nende seilamisest maailmameredel. Oma osa on mereharidusel...

Arvutid i
24 allalaadimist
thumbnail
7
doc

HÜDROMETEORLOLOOGIA spikker

augustil 1731.a.) kõrgusest h . Mida väiksem on h , seda atmosfäärikiirguseks. temperatuuri tõttu, kõrgemale tõustes Vilsandi reidil purjelaeva pardal. suurem on m´. Maa efekiivne kiirgus ­ Maakiirguse näol temperatuur langeb kiiremini kui harilikult ja Pikemad varajased vaatlusread 1774 Kiirguse neeldumine ja hajumine maa kaotab, atmosfäärikiirguse näol aga...

Hüdrometeoroloogia
29 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Eksam merepraktikas, 25 piletit ja vastused

Kõik päästevahendid on oranzi värvi. Kõik päästevahendid kuuluvad iga aastasele kontrollimisele. 2. Laevapere liikme süüliselt tekitatud kahju hüvitise suurus ­ kerge hooletus tööülesannete täitmisel Laevapere liige, kes tööülesannete täitmisel on kerge hooletusega tekitanud reederile kahju, vastutab reederile tekitatud kahju eest kuni oma keskmise kuupalga ulatuses. 3. Purjelaeva käigutuled Pikkus alla 20m: vaade vöörist; mastitopis üks tuli ,mis on paremalt poolt roheline ja vasakult poolt punane .Vaade ahtrist; mastitopis üks tuli, mis on valge. Pikkus üle 20m: Vaade vöörist; all paremal roheline tuli ja vasakul punane tuli ning üleval mastitopis kaks tuld järjestades alt ülesse- roheline ja punane .Vaade ahtrist; all keskel üks valge tuli ja mastitopis kaks tuld alt üles poole, roheline ja punane. Pilet 7 1. Laeva ankruseade, otstarve, hooldus...

Merepraktika
128 allalaadimist
thumbnail
15
doc

MEREANNID REFERAAT

Kuid enne lõpplahendust leiavad vetesügavuses aset dramaatilised sündmused, millest annavad tunnistust vaalade kehale, eriti pea ümbrusse jäänud haavad. Vabal tahtel ei tõuse hiidkalmaarid kunagi mere pinnakihtidesse, sest süvamereloomadena ei talu nad madalat rõhku. Ent kui mõnede meremeeste jutud paika peavad, olla 3.juulil 1874.a. hiidkalmaar rünnanud India ookeanis tuulevaikuse kätte jäänud 150-tonnise veeväljasurvega purjelaeva "Perle". Nimelt märganud keegi madrustest eemal kobrutavat vett, läkitanud sellesse kohta harpuuni, mis tabanud hiigelsuurt looma. Haavatud kalmaar sööstnud laeva kallale, kahmanud oma haarmega selle mastist ning tõmmanud laeva ümber. Haarme pikkus olnuvat 30 meetrit. Selles ründes, mis tegelikult oli ju kalmaaripoolne hädakaitse, olevat hukkunud pool laeva meeskonnast. KASUTATUD KIRJANDUS Internet Raamat ,, Toiduained maailmast" Oma pea...

Toitlustus
13 allalaadimist
thumbnail
30
pdf

Referaat teemal Lahemaa Rahvuspark

Põhjranniku murre sarnanaeb ilmselt seetõttu siiani soome keelega. Meri on tähtis nii kaubanduse kui ka laevanduse arengus. Veeti puitu, telliseid, soola ja salapiiritust. Juba 1880ndatel aastatel lasti Käsmus ja Pedassaares merre väiksemaid rannasõidulaevu. Esimene kaugsõidu purjekas taglastati Käsmus 1891. a. Järgneval kolmel aastakümnel ehitati Käsmu ja Vainupea vahelisel rannal rohkem kui poolsada purjelaeva . Kolga ja Kõnnu kandi laevaehitus oli koondunud Hara randa. Paljusid Lahemaa rannakülades ehitatud laevu juhtisid kaptenid, kes said hariduse 1884. a. avatud ja 47 aastat tegutsenud Käsmu merekoolis. Siinsetes randades ehitatud laevu võis kohata kõigil maailmameredel. Neid jõukamaid aegu meenutab ainulaadne Käsmu kaptenite küla ja sealne meremuuseum. Viinistu uhkemad majad pärinevad 1920-1930ndate aastate salapiirituseveo ajast....

29 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Muuseumid

Tuleb arvestada ka sellega, et muuseumi ekspositsioon paikneb neljal korrusel ning et hea ilmaga on pea kohustuslikuks lisaks torni katusel paiknev vaateplatoo, kust avaneb üks suurepärasemaid vaateid sadamale, lahele ja vanalinnale. Suveperioodil on veel võimalik jalutada ringi siseplatool ning vaadata erinevate laevaankrute kollektsiooni ning laevateede tähistamiseks mõeldud toodreid. Esimesel korrusel on võimalik imetleda suurimat muuseumi mudelit - kunagises Käsmu Merekoolis olnud purjelaeva ning vaadata tõtt üliainulaadse tuukri süvavee sukeldumisteks mõeldud ülikonnaga. Korruse teises osas on ruum ajutiste näituste tarbeks. Teisel korrusel olles saab alles õige ettekujutuse torni suurusest ja avarusest, sest sealt kõrgub läbi kõigi korruste aastaid tagasi Hiiumaalt toodud kaljase mast koos purjega. Siin on esitatud ka lugu Eesti purjelaevade ehitamisest ning nende seilamisest maailmameredel. Oma osa on mereharidusel...

Informaatika
16 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun