Tallinna Saksa Gümnaasium GÜMNAASIUMIASTE Raul Hanson XII klass ABSTRAKTNE KUNST Referaat Juhendaja Tiina Treibold Tallinn 2009 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 2 Abstraktsionismi teke.......................................................................................................................3 ,,Sinine ratsanik".............................................................................................................................. 3 Geomeetrline abstraktsionism..........................................................................................................3 Purism.............................................................................................................................................. 4 ,...
"Sinine ratsanik" · Rühmitus · Koondus ümber Kandinsky · Hoogne ja värviküllane maalikunst · Institutsioon ja tunded · Paul Klee, August Macke, Franz Marc Paul Klee, Ad Parnassum, 1932 Geomeetrline abstraktsionism · Tuntumad esindajad Piet Mondrain ja Kazimir Malevits · Mondrain - ranged reeglid ja konstrueerimine · Malevits kunst jõudnud looglise lõpuni ja absoluutse tipuni Kazimir Malevits, Must ruut, 1915 Purism ja funktsionalism · Range matemaatline kord · Puhtad kujundid ja vormid · Funktsionaalsus · Funktsionalismi rajaja, 20 sajandi kuulsaim arhitekt ja disainer, Le Corbusier Le Corbusier, Villa Savoye, 1928 ,,Bauhaus" · Kunstikool Saksamaal · 1933 lõpetasid tegevuse natsid · Tegevus jätkus Ameerika Ühendriikides · Koolkonda kuulusid: arhitektid W.Gropius, L.Rohe, disainer L.Moholy-Nagy , kes tegid koostööd Kandinsky ja Kleega.
20 20. saj I poole arhitektuur Brit Helen Riisenberg Mihkel Sooba Modernism Funktsionalism Eesti! sajand Üldiseloomustus Moodsa ehituskunsti üks aluseid, vanade traditsioonide kadumine. "De Stijl", "Bauhaus" Walter Gropius, Le Corbusier', Wright, Kõik, mis hästi funktsioneerib, näeb ka ilus välja. Maja kui masin Purism "geomeetria", "matemaatika" Üldiseloomustus Arhitektuuriliste kaunistuste vältimine, materjali värv ja faktuur oluline. Uued materjalid, konstruktsioonid ja proportsioonid. Orgaaniline modernism. Rõhk horisontaalsetel ja vertikaalsetel joontel. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Saksamaa, Wa...
Elulugu Ta sündis nimega Charles-Édouard Jeanneret-Gris, kohas nimega La Chaux de Fonds, mis on üks võike linn Neuchatel cantonis Loode svetsis. Teda huvitas väga visuaalne kunst, ning ta õppis kunstikoolis ja tema õpetajaks oli Charles L'Eplattenier, kes oli õppinud Budapetist ja Pariiisis. Tema arhitektuuri õpetajaks oli René Chapallaz kellel oli suur mõju Le Corbusier varasemate majade disainimises. Tema poolt formuleeritud idee on Purism ehk esteetilisel, puhtal, lihtsal geomeetrilisel vormil põhinevad igapäevaelu esemed.Alguses hõlmasid Le Corbusieri kavad pilvelõhkujatega linnu ja masstoodanguna tehtud eluasemeid.Ühes oma paljudest esseedest arhitektuuri kohta, teatas ta, et "maja on masin elu sisse" Varajane karjäär 19141930 Le Corbusier õpetas enda vanas koolis La Chaux de Fond'is Esimese Maailmasõja ajal, ning ei läinud enne Pariisi tagasi kui sõda läbi oli
html Paul Klee(1879-1940) Paul Klee Ad parnassum 1932 http://www.wikipaintings.org/en/paul-klee/to-the-parnassus-1932 Piet Mondrian (1872-1944) Piet Mondrian Broadway boogie-woogie 1942-1943 http://schools-wikipedia.org/2006/wp/p/Piet_Mondrian.htm Kazimir Malevits(1878-1935) Suprematism (19211927) Kazimir Malevits http://et.wikipedia.org/wiki/Kazimir_Malevit%C5%A1 Purism Le Corbusier Modulor Proportsioonisüsteemi illustratsioon 1944 http://www.infovis.net/printMag.php?num=145&lang=2 Purism Amedee Ozenfant Kitarr ja pudelid http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/abstraktne.htm Funktsionalism Kazimir Malevits Supremus nr. 58 1916 http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/abstraktne.htm Informalism Jean Dubuffet
Kunst kahe maailmasõja vahel Koostajad: Liis kadakas Reelika Roost 12A Maalikunstis Max Beckmann(1884- Otto Dix (1891-1969) 1950) tähelepanu inimeste kaugenes käitumisele pingelises ekspressionismist ja ühiskonnas hakkas jaheda ei kujutanud otseselt objektiivsusega sõjaõudusi vaid ainult kujutama linna kui vihjas neile kitsarinnalise ühiskonna peeglit Saksamaa Rudolf Schlichter(1890- George Grosz (1893- 1955) 1959) naases vaimselt rusutuna rindelt ning Portretistina andis väljenda oma ...
Lääne-Euroopa Kunst. 1920-1940 Üldist Läänemaailma kunstipealinnaks Pariis. Pariisis kunst ilutsev ja visuaalne,Saksamaal lihtsavormiline esemete kujutamine ("Bauhaus"). Modernistlikud uuendused. 1920. aasta algul tekkis sürrealism ja levis kubismistlähtunud purism. Kunsti tunnused Nähtava maailma jäljendamine Värvivalik subjektiivne Maaliti looduse järgi Joonistus vabam ( modernistlik realism ) Lihtsad motiivid Hinnati maalilist ilu Peamine polnud see, mida kujutati, vaid see,kuidas kujutati. Itaalia Antiigi järgimine uusklassitsism Säilitati võimalus omapärasele loomingule Ideaalide kehastamine Suurbritannia Moodne kunst skulptuur 1930 suur tõus Inglise skulptuurikunstis
· Maalikunstis valitsesid vaid geomeetrilised elemendid ja sirgjooned, mille abil püüti üksikute vormide ja värvide vastastikuse mõju kaudu luua pingestatud kompositsiooni. · Kunstnikud püüdsid oma teostega jõuda uue konstrueeritud esteetilise reaalsuseni, objektiivse iluni. · Stiili suundumused avaldusid kõige varem (ca 1913) Venemaal: · Vene suprematism ja sellest välja kasvanud konstruktivism · Hollandi neoplastitsism · Prantsuse purism · Saksa konstruktivism ja Bauhaus · Konstruktivism sai alguse Venemaal. · Kazimir Malevitsh arendas geomeetrilistel vormidel põhineva puhta maali teooriat, eksponeeris 1915 oma geomeetrilisi maale. · K. Malevitshi abstraktse maalikunsti suunda nimetati suprematism. · Vladimir Tatlin 1914 eksponeeris esmakordselt oma ruumilisi konstruktsioone. · Tatlin kujundas abstraktseid ruumilisi vorme kõikvõimalikest materjalidest.
SISSEJUHATUS: · Esimese maailmasõja järel sai populaarseimaksLäänemaailma kunstipealinnaks Pariis · Kui Pariisis oli kunst ilutsev ja visuaalset naudingutpakkuv,siis Saksmaal domineeris lihtsavormilineesemete tootmine (koolkond "Bauhaus") · Pariisi näitustel oli ülekaalus elektiline stiil(plakati-jaraamatukujunduse ning tarbekunsti vallas) · 1920. a algul tekkis sürrealism ja levis kubismistlähtunud purism · Jäljendati nähtavat maailma · Maaliti looduse järgi(maastikke,lilli jne) · Lihtsad motiivid(natüürmort, aktid, portreed) · Hinnati maalilist ilu · Värvivalik subjektiivne ja joonistusvabam(modernistlik realism) · Peamine polnud see, mida pildil kujutati ,vaidkuidas seda kujutati MAALIKUNST Suurbritannia: · Mõju moodsat kunsti toetavatel teoreetikutel ja kriitikutel (Herbert. Read) · Pooldati postimpressionismi
Ta ei kujutanud otseselt sõjaõudusi vaid ainult vihjas neile. (,,Ajakirjanik Sylvia von Hardeni portree" (1926) Saksamaa MAX BECKMANN (1884-1950) kaugenes ekspressionismist ja hakkas jaheda objektiivsusega kujutama linna kui kitsarinnalise ühiskonna peeglit. ,,Öö" (1919) Prantsusmaa Tekkisid 1920-ndail aastail eespool kirjeldatud PURISM ja SÜRREALISM. Siiski oli avangardi pealetung siin nõrgem kui vahetult enne sõda. Tihti kasutasid nad mõningaid avangardi kogemusi, kuid eelistasid lihtsat, ilusat, loodust jäljendavat, kuid isikupärase käekirjaga kunsti. Fasismi- ja sõjaohu väljendusega on seotud aastakümne lõpu kuulsamad teosed Prantsusmaa Looduslähedase kunsti hulka kuulus ka naivism. Isegi Matisse ja Picasso töötasid ajuti traditsioonilisemas laadis. Picasso kasutas
Pariisis oli kunst ilutsev, visuaalset naudingut Click to edit Master text styles pakkuv. Saksmaal lihtsa vormiline esemete tootmine Second level (koolkond "Bauhaus") Third level Pariisi näitustel ülekaalus elektiline stiil Fourth level 1920. a algul tekib sürrealism, levib purism Fifth level Jäljendatakse nähtavat maailma (loodus) Lihtsad motiivid (natüürmort, aktid, portreed) Hinnatakse maalilst ilu Värvivalik subjektiivne (modernistlik realism) Peamine kujutusviis Maalikunst Click to edit Master text styles Second level Third level
Fifth level hakkas jaheda objektiivsusega kujutama linna kui kitsarinnalise ühiskonna peeglit. ,,Öö" (1919) Prantsusmaa Tekkisid 1920-ndail aastail eespool kirjeldatud PURISM ja SÜRREALISM. Siiski oli avangardi pealetung siin nõrgem kui vahetult enne sõda. Tihti kasutasid nad mõningaid avangardi kogemusi, kuid eelistasid lihtsat, ilusat, loodust jäljendavat, kuid isikupärase käekirjaga kunsti. Fasismi- ja sõjaohu väljendusega on seotud aastakümne lõpu kuulsamad teosed (,,Guernica", ,,Nuttev naine", ,,Kass ja lind" jne.). Prantsusmaa Looduslähedase kunsti hulka kuulus ka NAIVISM. Isegi MATISSE ja PICASSO töötasid ajuti traditsioonilisemas laadis
LÄÄNEEUROOPA KUNST Auguste Herbin LääneEuroopa kunst 19201940 Esimese maailmasõja järel sai populaarseimaks Läänemaailma kunstipealinnaks Pariis Kui Pariisis oli kunst ilutsev ja visuaalset naudingut pakkuv,siis Saksmaal domineeris lihtsavormiline esemete tootmine (koolkond "Bauhaus") Pariisi näitustel oli ülekaalus elektiline stiil(plakati-ja raamatukujunduse ning tarbekunsti vallas) 1920. a algul tekkis sürrealism ja levis kubismist lähtunud purism Kunsti tunnusjooned Jäljendati nähtavat maailma Maaliti looduse järgi(maastikke,lilli jne) Lihtsad motiivid(natüürmort, aktid, portreed) Hinnati maalilist ilu Värvivalik subjektiivne ja joonistus vabam(modernistlik realism) Peamine polnud see, mida pildil kujutati ,vaid kuidas seda kujutati Auguste Herbin Sündis Kes ta oli? Tema tööd.. Mer II http://www.mchampetier.com/Screenprint-Auguste-Herbin-20341-work.html
rippfassadiga, sest seal vajatakse kõige enam valgust, õppehoonetel on lintaknad ja ühiselamutiiva rõdud ja üksikult asetsevad aknad rõhutavad individuaalsust. Le Corbusier (1887-1965) Polnud arhitektuuri valdkonnas haridust. 1907-1911 reisis ringi ning need reisid panid ta loomingu põhimõtetele olulise aluse. 30 aastaselt naases ta Pariisi, kus ta kohtus Amédée Ozenfantiga ning koos lõid nad suuna nimega purism. Täpsemini, kirjutasid nad 1918. aastal manifesti "Après le cubisme", kus nad kirjeldasid purismi olemust selged geom. vomid, limiteeritud värvide valik, igapäevaste obj. kujutamine. Et levitada oma mõtteviisi asutasid nad Ozefanti ja Paul Derméega 1920.a ajakirja L'Esprit Nouveau. Seal ajakirjas võttis ta kasutusele pseudonüümi ,,Le Corbusier". Sealsed artiklid ühendas ta 1923. aastal esseekogumikuks (,,Vers
Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Disaini õppesuund Arhitektuuriajalugu Seminaritöö Triinu Luming Õppejõud: Siim Sultson Tallinn 2013 Funktsionalism ja/või konstruktivism Tehnoloogia kiire areng ja uued materjalid tõid kaasa uued tuuled, algas uus ajastu. Ülistati masinakultuuri ja aktiivset eluhoiakut. Taheti vastanduda eelnevatele klassikalistele arhitektuuristiilidele. Historitsistlik stiil tundus nüüd liiga koormav. Usuti, et uus aeg vajab uut nägu. Kapitalismi asjalikkus ja individualistlik mõtteviis sobis hästi kokku põhimõttega form follows function. Arvati, et iga ajastu peab end väljendama oma arhitektuurikeeles, mis omakorda tuleneb tehnoloogilistest saavutustest. Uus esteetika võeti hästi vastu igal pool, kuna see sobis hästi kokku ka ühiskonna üldhuvidega ja minevik oli möödanik. Uus arhitektuu...
Kunstiajaloo Arvestustöö 1. Abstraktne kunst Kunstivool, mis on loobunud nähtava maailma jäljendamisest. Vormikõne ei järgi looduses esinevaid vorme, see on esemete kunst. Tekkis 1910. aastal Münchenis. Hoogsam levik algas 30-ndate lõpu poole. Võiduteed sammus kuni 1960-ndate aastateni, mis taandus uuemate kunstide ees. Ehk nonfiguraalne kunst ehk esemetu kunst. Abstraktne kunst jaguneb kaheks: 1) ekspressiivne ehk emotsionaalne suund: väljendab kunstniku lõhestatud hingeelu sisemaailma, tema subjektiivseid meeleolusid, ajastgu traagilisi vastuolusid, rahutute rütmide, värvi akordide ja faktuuri järgi. Esindaja V. Kandinsky. Äärmuslik vorm- Taism- tekkis pärast II Maailmasõda Pariisis, kunstnik kannab lõuendile värvid juhuslike plekkidena, mõtlematult nagu automaatselt pritsides. Tegevusmaal- J.Pollock 2) konstruktiivne suund: rajaneb intellektile, rõhk geomeetrilistel võrm...
Grüntal Ridala (Muhumaa) - lõust, läitma, pigemini, range, võigas, tõhus, tüüne. Gustav Suits - mõskma e pesema, ätse e karikakar. Eduard Vilde (Rakvere) - pork, tulitama, melu. Mihkel Veski - istik, paduvihm, suir e õietolm, loik, lomp, vats, sõltus e trip. Lubi - küülik, raal, pell e toruklamber, olme, kuukulgur. Anniste - ulme, õilis. Kaalep - vandel. Kusjuures, Čapekilt tuleb sõna robot. Johannes Aavik • Saaremaalt, purism - keele puhastamine võõrsõnadest (nt soome k elekter - sähkö) • enne teda mõtles Tiesmann ka sõnu välja, aga söödi aafrikas ära (kingalin, lutolin) • ütleb, et “verraten” on kohutavaim sõna -> reetma veenma laup sulnis rõve taunima lüüme e läbipaistev ürm e õnnetusjuhtum liibuma ulgumeri uje nõme selmet solge e graatsiline niivis e naiivne
toona. Grüntal Ridala (Muhumaa) lõust, läitma, pigemini, range, võigas, tõhus, tüüne. Gustav Suits mõskma e pesema, ätse e karikakar. Eduard Vilde (Rakvere) pork, tulitama, melu. Mihkel Veski istik, paduvihm, suir e õietolm, loik, lomp, vats, sõltus e trip. Lubi küülik, raal, pell e toruklamber, olme, kuukulgur. Anniste ulme, õilis. Kaalep vandel. Kusjuures, Capekilt tuleb sõna robot. Johannes Aavik · Saaremaalt, purism keele puhastamine võõrsõnadest (nt soome k elekter sähkö) · enne teda mõtles Tiesmann ka sõnu välja, aga söödi aafrikas ära (kingalin, lutolin) · ütleb, et "verraten" on kohutavaim sõna > reetma Võõrsõnad Bilateraalne kahekülgne, jidis juudi keel, ambivalente ühest asjast kahetine arusaam, sublimatsioon , renomee , lapsuslingua keelevääratus Murdesõnad Foneetika Foneem väikseim tähendust kandev üksus (saag koosneb foneemidest s, a ja g).
pahed, varjude puudumine, tundetu pintslitöö. Optimistlikum, utopistlikum suund- Bauhaus. Purism, sürrealism, naivism. Maailmasõdade vaheline aeg Prantsusmaa Maurice Utrillo, Amadeo Modigliani, Marc Chagalli, Pierre Bonnard. Ühiskonnakriitiline sotsiaalne realism ja nostalgilisem regionalism.
Oskuskeelekorraldus on oskuskeele teadlik arendamine. Oskuskeel kirjakeele allkeel. Oskuskeele eripärad on vajadus ühetähenduslike sõnade järele, vajadus mõisteid üksteisest eristada (põhjus/ajend), abstraktsete üldistavate sõnade rohkus (kultuur, toode, teenus, kvaliteet). Oskus- ja üldkeele vahel pole selgeid piire: sõnad liiguvad oskuskeelest üldkeelde ja vastupidi (stress, keha). Oskuskeel on seotud erialadega, selle arendamine on teadlikum tegevus. Terminoloogiline purism oskuskeel on üksnes tööriist. Usutakse ka, et oskuskeel on vaid üks kirjakeel, ei saa üldkeelest erineda kuidagi. Mis ja milline on mõiste? · Teadmusüksus · Mõisteväli temaatiliselt seotud mõistete struktureerimata hulk · Mõistesüsteem struktureeritud mõistete hulk · Ainikmõiste üks objekt; üldmõiste mitu objekti · Mõistete hierarhia: soo ja liigi suhe · Mõiste on defineeritav. Mis ja milline on definitsioon?
“Piazza d’Italia” “Vaikivad muusad” 1924. a sürrealism ● Veristlik (veritas - tõde), tõepärased esemed ● Tegelased ebatõenäolises seoses R. Magritte “Filosoofi lamp” → S. Dali + L. Bunuel → sürrealistlik film “Andaluusia koer” - väljamõeldud tegelased ja maastik J. Miro Funktsionalism arhitektuuris (1920) ● Hoone ilme kujuneb funktsioonist e. ülesandest Tähtsamad arhitektid: - Le Corbusier (Prantsusmaa) - purism: lihtne geomeetriline vorm, puhas kaunistustest “Maja on elamismasin” “...kõik, mis hästi funktsioneerib, on ilus” - W. Gropius - kunstikool “Bauhaus” De Stijl (Holland) G. T. Rietveld - Vaimajad - Lintaknad Corbusier - Lamekatused 1930ndatel Euroopa arhitektid → USAsse ● “Internatsionaalne stiil” - Less is more - L. M. van der Rohe (Holland) ● Teraskarkass, kardinseinad Abstraktne ekspressionism 1950ndad USAs ● J
12. KUNST I MAAILMASÕJA AJAL. DADA JA METAFÜÜSILINE KUNST 1. Kuidas reageerisid paljud kunstnikud I maailmasõja puhkemisele? Tekkisid mässumeelsed ja anarhistlikud rühmitused. 2. Kus asus Voltaire`i kabaree? Mis laadi etendused seal toimusid? Zürichis, Sveitsis. Näidati kaose ja pimeda juhuse kõikvõimsust. 3. Mida püüdsid dadaistid maailmale öelda? Kunstnikud pettusid ühiskonnas ja selle väärtustes, nad põlgasid ,,korralikku kodanikku" kes oli sõja puhkemises kaasosaline. 4. Mis laadi teoseid eelistasid dadaistid luua? Eesmärk oli rabav uudsus, sokeerimine ¤ Hans (Jean) Arp (Sv)- kollaazid juhuslikest, tähtsusteta materjalidest ¤ Francis Picabia (Pr)-veidrad masinad, juhuslikest, tähtsuseta materjalidest 5. Millise suure uuenduse tõi kunsti M. Duchamp? Kus ta tegutses? Millist terminit kasutatakse seoses tema teostega? Loobus maalimisest ja hakkas esitama tavalisi vabrikutooteid (nn ready-made) või konstruktsioone kunstivõõraste...
Kunst 20.sajandi algus- 1970nda. Moodne kunst on 20.sajandi algusest 1960.- 1970.aastateni loodud kunst, mis ei sea oma eesmärgiks looduse täpset edasiandmist. Moodne kunst ei ole ühtne kunstinähtus, vaid koosneb tervest reast suundadest ja stiilidest, mis erinevad nii oma eesmärkide kui ka valitud väljendusvahendite poolest - neid suundi nimetatakse vooludeks. Moodsas kunstis esinevad mitmed voolud samaaegselt. On kunstnikke, kes on loonud elu jooksul erinevatesse vooludesse kuuluvaid teoseid. Aluse moodsale kunstile panid postimpressionistid. Aluse moodsale kunstile panid postimpressionistid.Moodne kunst on 20.sajandi algusest 1960.- 1970.aastateni loodud kunst, mis ei sea oma eesmärgiks looduse täpset edasiandmist. Moodne kunst ei ole ühtne kunstinähtus, vaid koosneb tervest reast suundadest ja stiilidest, mis erinevad nii oma eesmärkide kui ka valitud väljendusvahendite poolest - neid suun...
KUNSTIAJALUGU. 12.klassfuturism Contents 2.Juugendstiil.......................................................................................................................................... 4 3.Rahvusromantism ja sümbolism Põhjamaades.................................................................................... 5 4.Postimpressionistid I............................................................................................................................ 6 5.Postimpressionistid II.......................................................................................................................... 7 6.Fovism ja ekspressionism.................................................................................................................... 8 7.Eesti kunst 20.sajandi alguses............................................................................................................ 10 8.Kubism.......................
Moodne kunst Enamus kunstiajaloolasi alustab moodsat kunsti 20nda sajandi ja fovismiga. Moodsat kunsti iseloomustas kunstivoolude ülikiire vaheldumine, nad on sageli tihedalt seotud ja eksisteerivad ka paralleelselt. Kuni II maailmasõjani oli Pariis vaieldamatuks maailma kultuurikeskuseks, Pariisis elasid lühemat või pikemat aega eri maade kunstnikud. Kunstis räägitakse Pariisi koolkonnast. Pärast II ms sai kunstielu keskuseks New York, USA. II ms järgset kunsti, eriti alates 60ndatest, on peaaegu võimatu stiilideks lahterdada, pigem liikumisteks ja laiemateks nähtusteks. Fovism(19051907) Tekkekoht Pariis, tekkeajaks loetakse 1905 sügissalongi näitust, kus tuli välja rühm kunstnikke oma töödega, kus värvid olid erakordselt puhtad, aga joonistus tinglik. Voolule andis nime kunstikriitik Vauxcelles, kes nende töid nähes võrdles seda varasema kunstiga ning leidis, et need on nagu Donatello metsloomade keskel. Kõige kuulsam nimi o...
Üldnimetusena on 20. sajandi arhitektuuri kohta kasutatud määratlust modernis. Täpsustatuna võiks 20. saj arhitektuuriloo peamisteks pidepunktideks lugeda funktsionalismi, postmodernismi ja neofunktsionalismi. Teised 20. sajandi oluliste arhitektuurisuundade kronoloogiline järjestus: Futurism hotell Dubais Ekspressionism Purism Funktsionalism Konstruktivism Art deco Orgaaniline arhitektuur Brutalism Minimalism Postmodernism High Tech
1. Kunst 19. Ja 20.saj vahetusel 1. Mis muutis 19. Ja 20.saj vahetuse kunsti eriti mitmekesiseks? Milles see avaldus? Tolleaegse kunsti mitmekesisuse üheks põhjuseks on haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. Mitmekesisus avaldus selles, et tekkis palju uusi kunstivoole ja-stiile. 2. Miks kerkis esile uusromantismi ideoloogia? Põhjuseks oli haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate pooldajateks. 3. Kuidas suhtusid uusromantikud kunsti ? Milleks nad seda pidasid ? Osa jäi truuks positivistlikule filosoofiale ning usule teaduse ja tehnika progressi. Paljud kirjanikud ja kunstnikud hakkasid pooldama uusromantilist ideoloogiat (uskusid, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata) 4. Milliseid teemasid eelistasid käsitleda kunstnikud/sümbolistid Nad eelistasid käsitleda suuri ja igavesi teemasid nagu sünd, erootika, armastus, üksindus, surm, elu ringkäik, inimese osalus looduses. 5. Mis oli s...
Temast said alguse foovid (fauvism, fovism). Värvid ei kopeeri loodust! Picasso, Avignoni neiud. 1907 Vormi revolutsioon! Naiste vormide tõlkimine geomeetria keelde. Analüütiline ja sünteesil põhinev kubism. Leger – purism. Puhtusel põhinev. Puhtuse kategooria äärmuslik vorm. Varajane Mondrian ja hiline. Ainult pluss-miinus vormid.
French figurative painting represented by Poussin and Corot.[6] In his paysages animés (animated landscapes) of 1921, figures and animals exist harmoniously in landscapes made up of streamlined forms. The frontal compositions, firm contours, and smoothly blended colors of these paintings frequently recall the works of Henri Rousseau, an artist Léger greatly admired and whom he had met in 1909. They also share traits with the work of Le Corbusier and Amédée Ozenfant who together had founded Purism, a style intended as a rational, mathematically based corrective to the impulsiveness of cubism. Combining the classical with the modern, Léger's Nude on a Red Background (1927) depicts a monumental, expressionless woman, machinelike in form and color. His still life compositions from this period are dominated by stable, interlocking rectangular formations in vertical and horizontal orientation. The Siphon of 1924, a still life
suures toas ja arhitekt sai pahaseks. Tema arvates arhitekt ehitab maja, aga kõik mis jääb maja sisse see on käsitööliste jaoks ja ei kuulu arhitektuuri alla. Töötas välja nn. ruumiplaani Viinis (Raumplan) ehk mahulise põhiplaani konseptsiooni. Loosi karjääri üks põhilisi paradokse on see, et arenenud maitsemeelega kodanliku arhitektina lõi ta oma parimad suurprojektid ühiskonna kõige nõrgemate tarbeks. Just temalt sai purism tõuke sünteesida kõigil tasandeil moodsa ilma "tüüpprojekte". Looshaus ehk Goldman & Salatsci hoone - fassaadil pole ühtegi kaunistus, `'kulmudeta maja'' (inimesed kutsusid). Futurism - tekkis juugendi/romantilise stiili vastukaaluks. Oli tohutus koguses manifeste. Optimistlik stiil. Sõda on hea asi, mis teeb kõik puhtaks ja saab kõike uuesti alustada. Inimene pole staatiline kuju, vaid näitab seda kuidas ta liigub. Mehaaniline kiirus +
Narva õitseng 17. Saj II poolel · Transiitkaubandus ja garnison · Tõus algad Vene ülemvõimu ajal(1558-1581) · Ingerimaa kindralkubermangu pealinn, kus ainsana Baltikumis kehtis Rootsi linnaseadus · Ehitati kivist: 17 saj ,,baroki pärl" · Kantsler A. Oxenstierna kavandas Narva edutamist Rootsi riigi teiseks pealinnaks, kus kuningas viibid iga neljandal aastal ühe aasta(ei teostunud) Kirikuelu Rootsi ajal · Rootsis valitses range luteri usu purism ja teised religioonid keelatud · Eesmärgiks usulise kontrolli ja homogeensuse kehtestamine sõdadest kurnatud Eesti- ja LM-l, kus esialgu valitses veel usuline segadus ja korralagedus: - Paganluse(mh nõiaprotsessid) ja LM katoliikluse väljajuurimistaotlused ja keeleprobleemid Kirkiklik haldusjaotus: 1. Saaremaa · Taani lut kirikukorraldus(1562-1645): juhiks superintendent
sisekujundajaid, disainereid, maalikunstnikke jne., kes olid järjekindlad funktsionalismi pooldajad. „Bauhausi“ tähtsamateks kunstilisteks allikateks olid kubism ja geomeetriline (konstruktivistlik) abstraktsionism. „Bauhausi“ kunstnikud lootsid funktsionalistliku arhitektuuri ja disaini ning nendega liitunud abstraktse maalikunstiga luua uut tüüpi keskkonda, mis muudaks ka ühiskonda paremaks. PRANTSUSMAAL tekkisid 1920-ndail aastail eespool kirjeldatud PURISM ja SÜRREALISM. Siiski oli avangardi pealetung siin nõrgem kui vahetult enne sõda. Uued, nooremad kunstnikud enamasti ei hoolinud avangardismi ideedest. Tihti kasutasid nad mõningaid avangardi kogemusi, kuid eelistasid lihtsat, ilusat, loodust jäljendavat, kuid isikupärase käekirjaga kunsti. Ka mitmed sõjaeelse avangardi esindajad, foovid ja kubistid muutusid rahulikumaks ja realistlikumaks. Isegi MATISSE ja PICASSO töötasid ajuti traditsioonilisemas laadis. Picasso kasutas
sisekujundajaid, disainereid, maalikunstnikke jne., kes olid järjekindlad funktsionalismi pooldajad. ,,Bauhausi" tähtsamateks kunstilisteks allikateks olid kubism ja geomeetriline (konstruktivistlik) abstraktsionism. ,,Bauhausi" kunstnikud lootsid funktsionalistliku arhitektuuri ja disaini ning nendega liitunud abstraktse maalikunstiga luua uut tüüpi keskkonda, mis muudaks ka ühiskonda paremaks. PRANTSUSMAAL tekkisid 1920-ndail aastail eespool kirjeldatud PURISM ja SÜRREALISM. Siiski oli avangardi pealetung siin nõrgem kui vahetult enne sõda. Uued, nooremad kunstnikud enamasti ei hoolinud avangardismi ideedest. Tihti kasutasid nad mõningaid avangardi kogemusi, kuid eelistasid lihtsat, ilusat, loodust jäljendavat, kuid isikupärase käekirjaga kunsti. Ka mitmed sõjaeelse avangardi esindajad, foovid ja kubistid muutusid rahulikumaks ja realistlikumaks. Isegi MATISSE ja PICASSO töötasid ajuti traditsioonilisemas laadis
, kes olid järjekindlad funktsionalismi pooldajad. ,,Bauhausi" tähtsamateks kunstilisteks allikateks olid kubism ja geomeetriline (konstruktivistlik) abstraktsionism. ,,Bauhausi" kunstnikud lootsid funktsionalistliku arhitektuuri ja disaini ning nendega liitunud abstraktse maalikunstiga luua uut tüüpi keskkonda, mis muudaks ka ühiskonda paremaks. PRANTSUSMAAL tekkisid 1920-ndail aastail eespool kirjeldatud PURISM ja SÜRREALISM. Siiski oli avangardi pealetung siin nõrgem kui vahetult enne sõda. Uued, nooremad kunstnikud enamasti ei hoolinud avangardismi ideedest. Tihti kasutasid nad mõningaid avangardi kogemusi, kuid eelistasid lihtsat, ilusat, loodust jäljendavat, kuid isikupärase käekirjaga kunsti. Ka mitmed sõjaeelse avangardi esindajad, foovid ja kubistid muutusid rahulikumaks ja realistlikumaks. Isegi MATISSE ja PICASSO töötasid ajuti traditsioonilisemas laadis. Picasso kasutas
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
