Vaevalt mäletas ta, et kord ta käpad olid olnud pehmemad ja selgroog painduvam. See oli siis, kui maailm oli veel nii naljakas, kui ta asju ei suutnud elusaist olendeist eraldada ja mööblilegi hända liputas. Kauge aeg, äraarvamata kauge aeg! Oli nii hea mõtelda ja unistada. See oli peaaegu niisama hea kui elada või veel paremgi. Sest unistusis oli Isand talle alati hea ja Huhuule kuri, ning söögist ei tulnud iial puudu. Ta ärkas äkki sellest, et kirp teda keset selga puri. Ta lõi hambad vihaselt selja karvadesse. Siis sirutas ta ja haigutas. Ta oli kaua maganud. Tuba oli täis heledat kulla-karva valgust. Ülemine aken, milles oli kuus ruutu tinases raamis, oli lahti. Väljast kuuldus varblaste sirinat. Popi käis paar ringi toas, nuusutas põrandat ja õhku, lähenes siis uksele ja tuli otsusele, et Isand polnud veel tagasi tulnud. Ta oli kauaks ära jäänud. Popi kõndis edasi, kogu aeg terav nina põrandal
Tartu Erakool Grete Roose 7. klass Jaan Kaplinski Referaat Juhendaja õp Mari-Mall Feldschmidt Tartu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus .......................................... 3 2. Elu ..................................................... 4 2.1 Lapsepõlv ja noorus .......................... 4 2.2 Elu teine pool ................................. 6 2.3 Jaan Kaplinski tsitaadid.......................6 3.Looming ............................................... 6 3.1 Ülevaade loomingust ........................... 7 3.2 Luulekogu analüüs ............................... 8 3.2.2 "Teiselpool järve".............................. 8 3.2.3 "Õhtu toob tagasi kõik" .......................9 3.2.4 "Vaikus saab värvideks" .......................9 4. Kokkuvõte ............................................ 11 5. Kasutatud kirjandus .................................. 12 ...
ahtrilainete süsteem stern wave system different trim dünaamilise tõstejõuga laev dynamically supported ship erikaal specific weight Froude arv Froude number gravitatsiooniline takistus gravity-related resistance hõõrdetakistus frictional resistance hõõrdetegur coefficient of friction koosmõju interaction hürdodonaamiline rõhk hydrodynamical pressure hüdromehaanika fluid mechanics hürdrostaatiline rõhk hydrostatical pressure inertsjõud inertial force isepoleeruv värv self-polishing paint jäätakistus residual resistance jäätakistus ice resistance kaal weight käigulained shipborne waves käigulainete interferent wave systems ineraction kaikuvus prop...
*Kui advokatuuri eksam sooritada, siis saab vandeadvokaadi abi. *Riigilt saab adokatuur raha ainult riigi õigusasbi osutamise eest. 23.Notariaat, notar? Notarite Koda on avalik-õiguslik juriidiline isik, mis on asutatud notariaadiseaduse alusel notarite ühendamise eesmärgil. Notarite Koja liikmeteks on kõik ametisse nimetatud notarid. Esimees on Tarvo Puri. Notarite koda ühendab kõiki notareid. Notaril on õigus minna Eesti Vabariigi kõikidesse avalikesse registritesse. Notar on avalik-õigusliku ameti kandja, kellele riik on andnud õiguse tõestada isikute taotlusel õigusliku tähendusega asjaolusid ja sündmusi ning teha muid õigusttagavaid ametitoiminguid.Notar on vaba elukutse esindaja. Igal notaril on end animega riigivapiga punane pitsat. Notar on kõrge kvalifikatsiooniga jurist. Laias
Mesopotaamias tekkimine Kesk-Euroopas kuulutab ette neoliitikmi algust ja metsade maharaiumist u 4500 Mesopotaamias võetakse kasutusele puri. u 4100 Sudaanis kasvatatakse sorgot ja riisi u 4500 Lääne-Euroopas kasutatakse Kesk-Aasias kodustatakse hobune ühiste matusepaikadena megaliitseid hauakambreid
See oli peaaegu niisama hea kui elada või veel Selles toas olid hoopis teissugused aknad kui eelmises. Need olid laiad piidad, paremgi. Sest unistusis oli Isand talle alati hea ja Huhuule kuri, ning söögist ei mida täitsid loendamatu värvilised, mitmesuurused ja mitmekujulised pisukesed tulnud iial puudu. ruudud tinastes raamides. Ta ärkas äkki sellest, et kirp teda keset selga puri. Ta lõi hambad vihaselt selja Kui päike heledalt paistis, siis langes valgus põran dale, seintele ja mööblile karvadesse. Siis sirutas ta ja haigutas. sinilillade, oliivroheliste ja kosenillpunaste lappidena. Ja neis lappides võis näha Ta oli kaua maganud. Tuba oli täis heledat kullakarva valgust. Ülemine aken, inimeste päid, voonakesi, lillesid ning tähti.
linnad, tekkinud riik, tuntakse kirja ning luuakse kõrgetasemelisi kirjandus- ja kunstiteoseid käsumajandus majandus, mida juhitakse jäigalt ja bürokraatlikult riigiasutustest külm sõda lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi küttimine metsloomade jahtimine toiduks; muinasaja inimese põhiline tegevusala L ladina puri hiliskeskajal kasutusele võetud kolmnurkne puri, mis võimaldas purjetada ka vastutuult Landeswehr Läti pinnal 1918.-1919. aastatel tegutsenud baltisakslasi koondav maakaitsevägi, mis püüdis kukutada Läti ja Eesti rahvuslikku valitsust ning luua baltisaksa hertsogiriiki latifundium rikastele roomlastele kuuluv väga suur maavaldus, uhke maamõis koos põldudega, peamiselt Vahemere läänepoolsetes provintsides latiinid latiini linnade ja Latiumi elanikud, kellega roomlased ühiste vaenlaste tagasitõrjumiseks liidu sõlmisid
kujunenud ühiskonnaklassid, linnad, tekkinud riik, tuntakse kirja ning luuakse kõrgetasemelisi kirjandus- ja kunstiteoseid käsumajandus majandus, mida juhitakse jäigalt ja bürokraatlikult riigiasutustest külm sõda lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi küttimine metsloomade jahtimine toiduks; muinasaja inimese põhiline tegevusala L ladina puri hiliskeskajal kasutusele võetud kolmnurkne puri, mis võimaldas purjetada ka vastutuult Landeswehr Läti pinnal 1918.-1919. aastatel tegutsenud baltisakslasi koondav maakaitsevägi, mis püüdis kukutada Läti ja Eesti rahvuslikku valitsust ning luua baltisaksa hertsogiriiki latifundium rikastele roomlastele kuuluv väga suur maavaldus, uhke maamõis koos põldudega, peamiselt Vahemere läänepoolsetes provintsides latiinid latiini linnade ja Latiumi elanikud, kellega roomlased ühiste vaenlaste tagasitõrjumiseks liidu sõlmisid
kujunenud ühiskonnaklassid, linnad, tekkinud riik, tuntakse kirja ning luuakse kõrgetasemelisi kirjandus- ja kunstiteoseid käsumajandus majandus, mida juhitakse jäigalt ja bürokraatlikult riigiasutustest külm sõda lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi küttimine metsloomade jahtimine toiduks; muinasaja inimese põhiline tegevusala L ladina puri hiliskeskajal kasutusele võetud kolmnurkne puri, mis võimaldas purjetada ka vastutuult Landeswehr Läti pinnal 1918.-1919. aastatel tegutsenud baltisakslasi koondav maakaitsevägi, mis püüdis kukutada Läti ja Eesti rahvuslikku valitsust ning luua baltisaksa hertsogiriiki latifundium rikastele roomlastele kuuluv väga suur maavaldus, uhke maamõis koos põldudega, peamiselt Vahemere läänepoolsetes provintsides latiinid latiini linnade ja Latiumi elanikud, kellega roomlased ühiste vaenlaste tagasitõrjumiseks liidu sõlmisid
See oli peaaegu niisama hea kui elada või veel Selles toas olid hoopis teissugused aknad kui eelmises. Need olid laiad piidad, paremgi. Sest unistusis oli Isand talle alati hea ja Huhuule kuri, ning söögist ei mida täitsid loendamatu värvilised, mitmesuurused ja mitmekujulised pisukesed tulnud iial puudu. ruudud tinastes raamides. Ta ärkas äkki sellest, et kirp teda keset selga puri. Ta lõi hambad vihaselt selja Kui päike heledalt paistis, siis langes valgus põran dale, seintele ja mööblile karvadesse. Siis sirutas ta ja haigutas. sinilillade, oliivroheliste ja kosenillpunaste lappidena. Ja neis lappides võis näha Ta oli kaua maganud. Tuba oli täis heledat kullakarva valgust. Ülemine aken, inimeste päid, voonakesi, lillesid ning tähti.
1. Põhjused ja eeldused a) Suurenev vajadus väärismetallide järele (kuld, hõbe). · Tasuda rahas isamaiste vürstide eest. b) Leida lühemaid ja turvalisemaid mereteid idamaadesse ("Indiasse"). · Senised kaubateed olid läinud araablaste ja türklaste kätte. c) Meresõidu ja kaubanduseareng: · Kompass ja astrolaab laeva asukoha täpseks määramiseks. · Karavell väike, kuid merekindel purjelaev. · Kolmnurkne nn ladina puri võimaldas sõita vastutuult. d) Pürenee ps. seiklus- ja kasuhimuline ühiskonnakiht. · Väikeaadlikud, kes elatusid sõdimisest ja ootasid uut rakendust. 2. Portugallaste esmaretked a) Henrique Meresõitja: · Uurimisobjektiks Aafrika, et leida kulda jõgede suudmealadel. · Kuninga vend F. Meresõitja rahastas ekspeditsioone. · 30 aastaga jõuti Aafrika läänetippu (1471) b) Bartolomeu Diaz:
rannasõidult avameresõidule. Täiustati kompassi ja navigatsiooniriistu, leiutati astrolaab, mille abil sai laeva asukohta täpsemalt määrata. Kuna merekaardid olid veel ebatäpsed, hakati laevanduse tarbeks koostama portolaane rannikute ja sadamate kirjeldusi ja profiilide jooniseid. Laevaehituses hakati ehitama pikemaid ja madalamaid aluseid, mis tegid võimalikuks ookeanisõidu. Araablastelt võeti üle kolmnurkne, nn ladina puri, mis võimaldas vastu tuult sõita. Kujunes uus laevatüüp karavell. AMEERIKA NIMESAAMISE LUGU Amerigo Vespucci töötas Itaalia suurperekonna Medici juures, kes saatis ta 1491. aastal tööle Hispaaniasse laevade varustamise alal. Seal kohtas ta Kolumbust. Aastatel 1497 1504 reisis ta ise mitmel korral üle Atlandi. Keegi ei tea täpselt, mitu reisi ta tegi, sest avastused olid väärtuslikud ja nende üksikasju hoiti saladuses.
Rünnakud, mis teda tabavad on: 1) esimene tuleb islami maade poolt. Katoliiklus Viikingid Viikingretked saavad alguse 8-11 saj. Viikingiteks kutsutakse norralasi, rootlasi ja taanlasi. Seal ei ole välja kujunenud riiklust. Nad hakkavad rändama, rüüstama ja röövime Euroopa rannikualasid, sest maa oli Skandinaavias kidur ja ei andnud piisavalt toitu ja röövimisega saadi puuduv osa. Avastati uusi maid. Nad olid osavad meresõitjad, retkesid viikinglaevadega, millel oli üks nelinurkne puri ja aerutajateks olid sõjamehed, kes oma kilbid panid laevade poordide peale. Viikingite retkeid jaotatakse ida- ja lääneteeks. Lääneteed kasutasid normannid, kelleks oli taanlased ja norralased. Vallutasid ka Inglismaa, asustasid Islandi, jõudsid Gröönimaale. 1000 aastal jõudisd nad ka Ameerikasse. Frangi riik oli väga raskes olukorras. Normannide rüüsteretki peeti katkuga sarnaseks, sest lisaks röövimisele ja põletamisele ahistasid nad ka kohalikke inimesi
KIRJANDUS Antiik: Klassitsism: Barokk: * Jumalad/jumalakultus * Mõistuse kultus/ * Sidus vastandeid tähtsustamine * Kangelased olid tähtsal * Mitmemõtteline kohal. * Kultuse algus * Reeglite puudumine Prantsusmaal * Gilgamesi/Odüsseuse * Parimad näited Hispaania seiklused * Sümmeetrilisus kirjandusest * Lepiti surmaga * Must-valge vastandamine ...
– 13. saj., 200-300 tüve, germaanlastelt (lähtekohaks Skandinaavia). Need näitavad tihedaid kontakte, laenudel suurem mõju kui nt balti laenudel. Peegeldavad ka muutusi elukorralduses, ühiskonna korras. Sõnavara on kultuuriajaloolise tähtsusega. Peamised valdkonnad on põllundus ja karjandus, metallid, kalandus ja merendus, ehitus, tööriistad, aga ka palju kodust majapidamist, ühiskondlikke suhteid, nt kaer, ader, kott, tool, taigen, õlu, leib, kana, juust, humal, aer, puri, roog, raud, tina, rikas, kuningas, vald, palk, laine, kalju, rand, vibu, mõõk. Germaani laenud on saadud keelekujust, mis on olnud germaani keelte ühiseks eelkäijaks. Need laenud on läänemeresoome keeltesse jõudnud alates II aastatuhandest eKr kuni 9. sajandini pKr. Germaani laenude seas on palju põlluharimise, meresõidu, kaubanduse ja muu ühiskonnaeluga seotud tüvesid. Germaani laenud on nt armas, haud, juust,
Lermontov Sündis Moskvas. Kurb lapsepõlv(suguvõsa ei soosi, ema sureb, vanaema ostab isalt). Naiste seas populaarne, kuigi polnud ilus. Tundlik, raske iseloomuga. Varakult hakkas luuletama. Tundis romantikute luulet, kujunes oma stiil. Ülikoolis kästi luuletamist varjata. Varasema luule teema üksildus ja eraldatus. Armastus tähendab truudusetust, sõprus petmist ja unistus illusiooni. Ei loobu võitlemisest, kuigi näeb, et see on võimatu. Keskne tegelane deemon-langenud ingel, mäss Jumala vastu, mõistetakse hukka, aga jääb endale kindlaks. Varase luule tegelane on kahepalgeline-hing püüdleb vabaduse poole, elu hooiab orjaahelais. Tuntuim luuletus on "Puri" ühendab priiuse ja vangipõlve, mässumeele ja sunnitud rahu. Sel perioodil kirjutab veel ka muid asju. Teenis tsaari kaardiväes, aga sõda ei olnud, oli aktiivne seltskonnaelus. Hakkas naistemeheks. Näidend "Maskeraad" tegevus 30ndate keskel Peterburis. Ühes kaardimängus mängib mi...
3 Rekonkista lõpp viimase araabia Granada vallutamises Pürenee ps Portugalis ja Hispaanias jäi tegevuseta seiklus- ja kasuhimuline ühiskonnakiht hidalgodid (Hispaania alamaadlik), kellel tuli rakendus leida 4 Meresõdutehnika areng avamere sõiduks sobiv laevatüüp karavell, kerge kiire, 3 masti, suur trümm vee ja toidu jaoks 5 Tehnika täiustamine kompass, astrolaab (kahekõrgusmõõtja) 6 Ladina puri, mis võimaldas sõita vastutuult (4-nurkne) PÕHJUSED: 1 Vajadus väärimetallide järele (nn "kullajanu") 2 Vajadus idamaiste vürtside järele 3 Vanad kaubateed türklaste kontrolli alla, tollid muutsid vahenduskaubanduse kallimaks 4 Otsiti turvalisemaid ja odavamaid mereteid, kaubateid 5 Levisid legendid müütidest rikastest maadest, nt Eldorado TAGAJÄRJED: 1 Euroopale
1. Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst põhineb enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel. Hõlmab vahemikku 1870-1950(70?). Vastandub mitte ainult klassikalisele, akademistlikule, konservatiivsele kunstitüübile, vaid ka populaar- ja massikultuurile. Modernistliku ühiskonnakäsitluse keskne teooria on progress. Modernistliku kunstikriitika 3 väärtushinnangut: Tähtsaim on esteetiline kvaliteet Tähtsad on üksnes kõrgeimat esteetilist väärtust sisaldavad kunstiteosed. Kui vastuollu lähevad esteetika ja moraalsed, poliitilised aspektid, tuleb esmalt eelistada esteetikat Modernistliku kunstimudeli põhimõisted ja kunstnikud: Paradigma-üldaktsepteeritud usk sellesse, et mingi maailmapilt, teooria ja selle printsiibid on õiged. Mõiste võttis kasutusele Thomas Kuhn. Igas paradigmas ilmn...
· i-mitmus puudub PÕHITÜÜP SÕBER · sõbra, sõpra, sõbrasse e sõpra, sõprade, sõpru e sõprasid, sõpradesse e sõbrusse · nõrgeneva vältevaheldusega ains nom ja gen 2-silbilised sõnad · sõnad, mille lõpul on l, r või v. Alates gen langeb teise silbi vokaal välja ja lisandub tüvevokaal (ader, kabel, koger, kõder, mäger, nõder, oder, puder, põder, teder, vagel) · sõnad, mille nom lõpul on i, mis gen alates asendub ja-, je- ja ju-ga (padi: padja, puri:purje, vali: valju) VORMISTIKUST: · Ains part tugevas astmes ja lõputa (atra, kapla, ketre, kirpa, kopru, korke) · Illat sse-lõpuline või part tugevaastmeline tüvi (kublasse e kupla, kõdrasse e kõtra, mägrasse e mäkra) · Ains ines tugevaastmelist vormi kasutatakse paralleelselt süsteemipärase nõrgaastmelisega mõnedest sõnadest seisundiadverbi tähenduses: kibras e kipras, kublas e kuplas, köbrus e köprus
Vaatame natuke vahemere geograafiat - kus elasid kreeklased, roomlased, foiniiklased, egiptlased. Vanaaja mereretki. Foiniiklased asustasid Vahemere kitsast rannikuriba nüüdisaegse Liibanoni ja Süüria aladel. Siin kasvas palju seedreid, mille puidust ehitati meresõiduks sobivaid laevu. Mujal vahemere kallastel oli laevaehituseks vähe sobivat puitu. Foiniiklaste laevade ehituse kohta pole palju teada. On teada, et laevadel olid kõrged kaardus otsad ja üks ruudukujuline puri. Tuulevaikuses liiguti edasi aerude abil. Tüüriks oli pikk mõla ahtris. Foiniiklased sõitsid tavaliselt ranna lähedal, neemelt neemele, kuid vajaduse korral mindi ka avamerele. Päeval orienteerusid nad Päikese, öösel tähtede järgi. Foiniiklased teadsid, et tähed pöörlevad taevas taevapooluse ümber ja muudavad öö jooksul asukohta. Seetõttu olid heaks orientiiriks tähed, mis asusid taevapooluse lähedal.
Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 1. Koostatud 30.12.2001. Laevade ehitus. Täiendatud 13.11.2004. Laevade ehitus. Teema 1. Sissejuhatus. 1. Lühike ülevaade laevaehituse ajaloost. Esimeseks veel liikumise vahendiks, mille abil inimesed püüdsid ületada veetakistusi jahikäikudel ja rännetel oli kahtlemata rohkem või vähem primitiivne parv. See toimus juba varajasel kiviajal. Parv pandi liikuma tõuketeiba abil. Kui jõgesid ja järvi, hiljem ka meresid hakati kasutama kui mugavaid ühendusteid, ilmus aer. Aerust on arheoloogilisi andmeid juba IX aastatuhandest e.m.a. Peaaegu samast ajast on ka esimesed ühest tüvest tehtud paatide leiud. Keskmise kiviaja lõpul kasutusele tulnud ühest puutüvest välja raiutud või välja põletatud paati. tuleb lugeda suureks progressiks. Kuid erinevates maa...
GÜMNAASIUM 11.KLASS KESKAJA KULTUUR Referaat NARVA 2018 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................... 2 3.TEADUS................................................................................................................... 9 ALLIKAD.................................................................................................................... 16 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................ 17 2 1. SISSEJUHATUS Keskaeg algas Lääne-Rooma keisririigi langemisega 476. aastal ja lõpuks loetakse Ameerika avastamise Kolumbuse poolt 1492. aastal ehk siis tegemist on umbes 1000 aastalise perioodiga. Erinevaid dateeringuid on veel keskajale, aga see on kõige tuntum ja üldisem. Kuigi keskajast ...
(Rätsep 2002: 70-71, Saareste 1952: 55) Siis ajalooliseks tähtsaks laenudeks peetakse germaani laenud. Mõju on peamiselt tulnud Skandinaaviast. Germaani laenud dateeritakse I ja II aastatuhande e. Kr. Tänapäeval germaani laenude arv ulatub peaaegu 400ni ehk umbes 5% tüvede koguarvust. Germaani laenude arv on kahekordistatud balti laenude võrra. Näiteid: ader, haldjas, kaer, kaup, kehv, kuld, kuningas, puri, põld, raha, raud, rikasjt. Germaani laenud alluvad Skandinaaviast mõjule sellistes valdkonnas nagu maaharimine, kalastus, karjakasvatus, kalapüük, metallitöö, kaubandus ja ühiskonnaelu. (Saareste 1952: 56, Rätsep 2002: 71) Järgmiseks rühmaks on peetud slaavi laenud, mis on tulnud keelde muistsest lääneslaavi keelest. Neid esineb kirjakeeles 54-75 ehk umbes 1% kogu tüvevarast. Nende seas on aken, ike, lusikas, nädal, raamat, rist, saabas, sirp, turg, vaba, värav jt
konkistadoorideks (hisp k conquistador – vallutaja). Julgust minna Indiat otsima lääne poolt ümber maakera andsid ka puudulikud teadmised geograafiast – antiikgeograafi Ptolemaiose arvutustele tuginedes peeti maakera ümbermõõduks 28 000 km (tegeliku 40 000 asemel). Suurte maadeavastuste algusele aitasid kaasa ka Euroopas kasutusele võetud kompass ja astrolaab (millega mõõdeti geograafilisi laiuskraade), ladina puri (millega sai sõita ka ebasoodsates tuuleoludes) ning ookeanisõiduks kõlblik laevatüüp – karavell. 2.2. Tähtsamad avastusretked: Maadeavastuste algus on seotud Aafrika lääneranniku uurimisega. Portugali printsi Henrique Meresõitja (eluaastad 1394 – 1460) eestvedamisel tegid portugallased uurimisretki piki Aafrika läänerannikut järjest lõuna poole, otsides mereteed idamaadesse ja rajades rannikule tugipunkte. 1471 aastal
- siseõõs tervik - polüüp -meeleelundid - 4 kombitsat (alg. (vetikale tav) pedaaliumist) - polüüp - ektro-, - meririst gastroderm - tugevad ujujad Hüdralaadsed Kurdhüdralised Ebaputkelised Putkloomad -polüüp - medusoid - puri põie üleval - vabalt ujuvad - kombitsaid 5- - mood. 9 Koloonia - 1-1,5 cm - ujupõis k. ül MIS MUUDAB ERILISEKS PUTKLOOMAD? 8 5 TAKSONOOMIA Lophotrochozoa PH lameussid platyhelminthes CL ripsussid turbellaria O umbeliselaadsed - acoelomorpha
2009 veebruar 13. RIIGIVÕIM FEODAALNE KILLUSTATUS · Riigisüsteem, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad. · Kuningavõim sarnanes krahvi omaga · Nt Saksa-Rooma kuningriik kuni 19.sajand · Kapetingide-aegne Prantsusmaa · Inglismaa kõige tugevam keskvõim ° krahvkondade eesotsas kuninga ametnik serif (väeüksus, kohus, ei olnud päritav) ° vasallid vandusid truudust otse kuningale · Riigil puudus kindel territoorium, tervikuks ühendas valitseja isik. Abielu kaudu võis liita riike. VALITSEJA · Edukas: vallutas ja jagas maid vasallidele või suurendas riiki abielu teel, vallutas üha uusi territooriume · Ebaedukas: valitseja pere võis kaotada trooni teisele dünastiale (nt MerovingidKarolingid) · Poliitilist nõu andis valitsejale suurva...
taldade tuulesele kiltmaale 16 Peopesad muruga kaetud peeglid läbistet sõrmin-ojaden kus hüpleb lutsukivena pilke küüned linnusulised tootemid vastu õhtutaevast mis toetub õlgade petlikule kaljuseinale tuikuva pimedusrongi tuleku eel piki selgroo siksakset raudteed Puusad klaasist haavalehed rüütuvad uduste tähtedega liblikatiibu ujumas kraatreis mis on avand rindades-vulkaanes hetkete kihav kivirahe Naba sulguv ning avanev puri tuuletul minestusjärvel tõugata kuristikku horisont lennuk sulamas keevas vihmas maandub metsa habetet maski all sosistavale kaevandusesuule haljusesooni kumab käikude seintes, naeratusega peatub süda Juuli 1941 Tartus Tolmusele taevale silmavee vikerkaar ilmunud ühendama surijaid joobnuiga Kivi taldrikul akna taga näljane sangar 17 Mitte-teri Rroosi Selaviste lipukiri: KÕIK ÜHE ÜKSKÕIKSE EEST!
Kerisahi püsis meil ka järgnevatel sajanditel nii leivaahju kui ka rehe- ja toaahjuna. LÜHIDALT LEIVA AJALOOST Purukshõõrutud teravilja ja vee segust kuumadel kividel või tule paistel leiva küpsetamine oli tuntud juba nooremal kiviajal; taigna kergitamine hapendamise või mõne kergitusaine lisamise teel ning leivaahi on hilisemad leiutised. Maailmas tuntakse väga erineva kuju, koostise ja küpsetusviisiga leiva- ja saiatooteid (tortilla, lavass, pita, naan, puri, matsa jt). Levinuim on nisuleib; rukkileib on tuntud eeskätt Põhja-Euroopas. Leivaküpsetamise algus ulatub kuni 5000 aastani eKr. Alguses kasutati leibade valmistamiseks kogu taime maapealset osa lisaks teradele ka sõklaid ja kõrrepuru. Kui selline jahu kogemata märjaks sai, saadi esimene kogemus toorpudru valmistamiseks. Hiljem, kui hakati sellest putru keetma ja see kees kogemata üle, küpses puder kuumadel kividel kakukesteks. Nii oligi leivategemine alguse saanud
nimetasid neid aga normannideks - Olid kaupmehed ja sõdalased, Euroopa hirm paarisajal aastal 2. Ühiskond - Enamik vabad inimesed BOND vaba talumees TING viikingite ühised suurkoosolekud, kus mõisteti kohut, sõlmiti lepinguid jne KONUNG jõukas ülik, hõimujuht - Viikingite retkede põhjusteks olid suur iive ja maa puudus 3. Retked üle mere: - Viikingilaev: kiire, madala süvisega, 1 mast ja 1 puri, ka aerud, meeskonnas 40 60 meest, lohepea laeva ninas - Läänetee (taanlased, norralased) Inglismaale, Lääne Euroopa rannikule ja sealt Vahemerre; Idatee (rootslased) läbi Venemaa Bütsantsi, avastasid IX saj. Islandi, X saj. avastas Erik Punane Gröönimaa ja Leif Eriksson jõudis Põhja Ameerikasse Vinlandia 4. Viikingite usund - Looduse austamine (jõed, puud, allikad, järved) - Austati esivanemate hingi (hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik)
- 13.saj. Marco Polo reisikirjeldus Mongooliast tekitas huvi teiste riikide vastu - taasavastati Maa kerakujulisus, 1492. kavandati Saksamaal esimene gloobus, Ptolemaiose "Geograafia" tõlgiti ladina keelde 4. Meresõidutehnika areng - täiustati kompassi, leiutati astrolaab (laeva asukoha määramine tähtede asukoha järgi) - portolaanid rannikute, sadamate kirjeldused - hakati ehitama pikemaid ja madalamaid aluseid, millega oli võimalik teha ookeanisõitu - võeti kasutusele ladina puri sai sõita vastu tuult, uus laevatüüp karavell Kokkuvõte põhjustest: - vürtsid - ristiusu levitamine - uute mereteede avastamine - legendid rikastest riikidest - kullajanu Avastusretked Portugal ja Hispaania Portugal soodne asukoht, suured geogr. Teadmised. Henrique Meresõitja > esimene meresõidukool Peamised huvipiirkonnad: Aafrika, India, Kaug-Ida, Brasiilia.
1. Siuru tegevus ja looming Liikmed: Gailit, Under, Semper, Tuglas, Adson, Visnapuu Esimees Marie Under. Tuglas pani rühmitusele nime “Kalevipoja” järgi. Korraldati avalikke kirjandusõhtuid, kus koguti kogude kirjastamiseks raha. Juba 1917 lõpul vallutas „Siuru“ I luulekogu raamatuturu. Al 1918 kirjastas „Siurut“ Odamees. Kokku ilmus 3 rühmitusel albumit ja koguteos “Sõna”, luule- ja novellikogusid, esseid, följetone, 1 romaan (Gailit “Muinasmaa”) ja 1 reisikiri (Tuglas “Teekond Hispaania”). „Siuru“ oli “Noor-Eesti” traditsioonide jätkaja. Semperi looming oli nooreestilikem – teda mõjutas prantsuse-vene sümbolism. “Siuru” on individualismi ja isikuvabadust rõhutav maailmavaade, nooreestilik sümbolismi-impressionismi suund, boheemlaslik elunautimine. Nad tahavad elada sellisena, nagu ollakse loodud. Otsitakse üha uusi elamusi, nauditakse võõrapärast, eksootilist, vastandutakse ohjeldamata boheemluses tavapärasele (väikekodanlikule) elule...
Eeldused: TEHNILISED ÜHISKONDLIKUD 1. kompass ja astrolaab. Võimalik merel 1. Pürenee ps väikeaadlikud e hidalgod orienteeruda vajasid uusi väljakutseid 2. ookeanisõiduks kohandatud laev karavell, 2. renessanssiaja maailmavaade sai sõita vastutuuled kolmnurkse purje tõttu. uudishimu, eneseteostus rõhutatud Täiustatud karavellil ruut ruut kolmnurk. Ladina puri. Sinna sai mahutada piisavalt toitu ja magedat vett 3. õpiti tundma antiikautoreid nind araablaste 3. varakapitalism, manufaktuurid vajasid geograafiaja kartograafiaalaseid töid. turgu ja toorainet. Vahemaad olid tegelikult pikemad ku kaardil 4. tulirelvade kastuamine, sõjaline üleolek. 4. usu levitamine, rekongista aitas kaasa usulisele vaimustusele 24. Maadeavastused (tulemused)
Jaan Kaplinski Koostas: Raiko Allik Juhendaja: Annika Oja Valga 2010 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................3 Jaan Kaplinski eelkäijad........................................................4 Jaan Kaplinski lapsepõlv......................................................6 Jaan Kaplinski perekond......................................................8 Looming Luule.............................................................................10 Proosa............................................................................11 Esseed............................................................................12 Jaan Kaplinski väljaspool Eestit.............................................13 Jaan Kaplinski tsitaadid...................................................... 14 Jaan K...
rassid, Seeme(vt pilte konspkt) ·Sigimikust moodustub vili kaun ·Seemnekest on tihe, vett raskesti läbilaskev ·Seeme kinnitub kauna külge varrega ·Varrekese kinnituskohale seemnel jab igale liigile iseloomuliku kuju ja värvusega laik - seemnevarre arm ehk seemnenaba Lehed 1) sulgjad 2)kolmetised 3) sõrmjad -Sulgjad liitlehed paarissulgjad ja paaritusulgjad -Sõrmjate lehtedega -Kolmetiste lehtedega Õied -Kaunviljade õisik on kobar -Liblikjas õiekrooni ehitus: a) Puri - ülemine kõige suurem ja eri värvi kroonleht b) Tiivad - 2 külgmist kroonlehte c) Laevuke - 2 osaliselt kokkukasvanud kroonlehte 22. Herne kasvatamine puhas- ja segukülvides Herne kasvatamine puhaskülvis Puhaskülvis kasvatamine võimaldab: · kasutada herne saagivõimet paremini kui segukülvides · tõrjuda hernepõllul herbitsiididega orasheina · suurendada herne positiivset järelmõju · Puhaskülv tuleb külvata varakult · külvata kõrrelistest suviteraviljadest varem
Kirjanduse arvestus secunda humanitaar 2011.aastal talv Pilet nr. 1 1. Vene kirjanduse algus, vene keskaja kirjandus, 17. ja 18. sajandi kirjandus Vene kirjandus tekkis 10.saj lõpul 11.saj algul. Kirjanduse tekke põhjus oli religioon (988. võttis Kiievi-Vene ristiusu vastu). Vajati kiriklikku kirjandust, toodi sisse vaimuliku sisuga raamatuid, tõlgiti vana-slaavi keelde. Vene vanad kombed säilisid rahvalaulude ehk bõliinade kaudu. Kloostrites kirjutati kroonikaid ehk leetopisse, olulisemad sündmused pandi kirja valitsejate käsul. Tuntuim leetopiss "Jutustus vanadest aegadest". "Lugu Igori sõjakäigust" - üks vene eepos. 13.-16 sajandil, kui Venemaal palju siserahutusi, võõrvallutusi ja esile tõusis Moskva-Vene, tekkis uus kirjanduskangelane, kes ei allu eelmisele põlvkonnale, vene patrioot on inimideaal. Peeter I piiras kiriku rolli riigitöös -> seega väheneb ka kiriku osa kirjanduses. Samuti pa...
Kopernik, G. Bruno, G. Galileo, 1492. rekonkista lõpp - hidalgod, kellele tuli rakendust leida, humanismi areng usk inimvõimetesse (saadi üle hirmust tundmatu ees), Hispaanias ja Portugalis piisavalt meresõidukogemusega meremehi 2) meresõidutehnika areng avameresõiduks sobiv laevatüüp karavell, kompass, 3-nurkne nn ladina puri, millega sai sõita vastutuult Põhjused: 1) vajadus väärismetallide järele 2) vajadus vürtside järele 3) otsiti turvalisemaid ja odavamaid mereteid 4) levisid legendid müütilistest rikastest maadest nt Eldorado
* Liike umbes 12 000 * Peamised eluvormid on puud, põõsad, liaanid, rohttaimed. * Hästi eristatav liblikja õie poolest, millel kolm kroonlehte on lahus (puri ja kaks tiiba), kaks aga kokku kasvanud (laevuke). * Varieeruvus puudub! * Vili on hulgaseemneline või üheseemneline või üheseemneline sulgvili. * Liblikas õis on välja kujunenud kohastumisena putuktolmlemisele suurte kiletiivaliste poolt (kimalased, mesilased), keda meelitab kohale kõrge värviline puri ja lõhn. Tiibadele vajutades surub loom laevukese alla ja vabanev tolmukate kimp puudutab koos ümbritseva emakaga putuka karvast kõhtmist poolt. * Liblikõielistel tekivad juurekarvades ained, mis on soodsaks söödaks bakteritele, kes omakorda eritavad juurerakkude vohamist põhjustavaid fermenti. Nii kujunevad juuremügarad, milles bakterid kasutavad süsivesikuid ja varustavad õhulämmastiku sidumise võime tõttu juurt lämmastikuga
Pilet 1 *Lääne-Rooma ja Ida-Rooma riigid. Lääne-Rooma langus. Bütsants Lääne-Rooma ja Ida-ooma provintside erinevused: Lääne-Rooma oli roomalik, kuid üsna vaesed ja ka ei olnud nad kõige arenenumad. Lääne-Roomas oli väga vähe linnu. Ida-Rooma oli arenenud nii oma kultuurilt, kui ka jõukuselt. Ida-Rooma linnades räägiti kreeka keelt ning sealt ekporditi palju erinevaid kaupu Läände. Constantinius Suur: Oli Vana-Rooma keiser, kes legaliseeris ristiusu. Teine oluline samm oli see, et ta lasi rajada riigi idaossa uue pealinna Konstantinoopoli. Lääne-Rooma riigid: Põhja-Aafrika, Hispaania, Gallia, Britannia. Need riigid olid roomalikud, jõukuselt ja arengult jäid Ida-Rooma riikidele alla, linnu oli vähe. Ida- Rooma riigid: Kreeka, Väike-Aasia, Süüria, Egiptus. Linnad olid kõrge kultuuriga ja jõukad, räägiti kreeka keelt, eksporditi luksuskaupu Läände. Lääne-Rooma lõpp: Lääne-Rooma nõrkes 395. aastal, kui olude sunnil hakati armeesse palkama ...
Valhalla olevat eriline paik, kuhu pääsevad ainult sõjas langenud sõdalased, loomulikku surma surnud inimesi ootas aga pime surnuteriik, kus on nälh ja kurbus. Valhallas aga pidutseti ja võideldi vaheldumisi. Kuna skandinaavia loodus oli karm ja maastik kaljune, ei olnud seal võimalik põldu harida. Skandinaavia maid ümbritses meri ja viikingid olid head meresõitjad. Nende laevad olid väikesed, kuid kiired ja madalad. Seetõttu said nad ka mööda jõgesid sisemaale tungida. Puri oli tavaliselt triibulise mustriga. Laeva otsas oli lohepea, mis ajas vaenlasele juba kaugelt hirmu nahka. Viikingid olid ka osavad kaupmehed ja röövitud kauba suutsid nad maha müüd. Nad ei säästnud ka kirikuid ega kloostreid. Kõige enam kannatasid viikingite röövretkede all Saksamaa, Inglismaa, Prantsusmaa ja Iirimaa. 9. sajandil vallutasid viikingid suure osa Inglismaalt ja asusid sinna ka elama. Prantsusmaal üritasid nad vallutada Pariisi. Prantsusmaa kuningas andis 10
I PILET 1. Teadusharud, mis tegelevad müütide uurimisega; raskused müütide uurimisel 2. Modernistlik luule (valida 2-3 voolu, autorit ja iseloomusta luulet). Sümbolism A. Blok; futurism V. Majakovski; imazism Th.S. Eliot; sürrealism F.G. Lorca; akmeism A. Ahmatova). Vastused: · Etnograafia- kirjeldab rahvuseid ja nende kultuuri, aga ka kombestikku, tavasid jms · Etnoloogia- teadusharu, mis uurib maailma rahvaid, nende kultuurilisi iseärasusi ja kultuuriloolisi suhteid, võrdlev kultuuriteadus · Antropoloogia - teadus inimese rassilistest, soolistest, vanuselistest jt. iseärasustest, samuti inimese ning ahvinimeste tekkest ja põlvnemiset Raskused müütide uurimisel: Uurija maailmapilt erineb uuritavate maailmas-olemise kogemusest ja uuritavast oleluskontekstist; uurija ja uuritava vahel on kultuuriline lõhe. Müüdid on läbi aegade edasi kandunud suust-suhu ja selle pärast ka palju muutunud. 2)...
Tarbijakäitumine 1. TARBIJAKÄITUMISE OLEMUS JA PÕHIMUDELID 1.1. Tarbijakäitumise ja tarbija olemus Tarbija on lõpptoote või teenuse kasutaja. Tarbija ei ole alati toote ostja ja kasutaja. Isik, kes ostab toote endale või oma perele tarbimiseks. Inimesed erinevad üksteisest vanuse, sissetuleku, hariduse, elulaadi jm alusel ning see mõjutab nende ostutoiminguid. Tänapäeva tarbijale iseloomulikud käitumistunnused: x valib teadlikult, esitab kõrgeid nõudmisi x soovib tooterühmast parimat x nõudlik toote suhtes ja teadlik kvaliteedist x ostab maitsest lähtuvalt x ostab ehtsaid tooteid x kaubanduse suhtes kriitiline x nõudlik teeninduse suhtes x soovib proovida uusi asju x skeptiline reklaami suhtes x hindab isikupära. Tarbijakäitumise all mõistetakse toodete ostmise ja tarbimisega seotud nähtusi. Tarbijakäitumise mõistmist on vaja toodete segmentimisel ja positsioonimisel, t...
25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................
Mõisted: Taimestik ehk floora ajalooliselt kujunenud taimeliikide kogum mingil alal või ajajärgul. Nt. liikide loend (arukask, paakspuu jne). Taimkate ehk vegetatsioon mingi ala taimekoosluste või muude taimerühmituste kogum (nt. mets, nõmmemets, männik jne.). Uurib taimeökoloogia ja geobotaanika. Geobotaanika - taimkatteteadus, käsitleb taimekooslusi, nende teket, arengut, koosseisu, ehitust, levikut jms. Taimekooslus e. fütotsönoos taimeliikide seaduspärane rühmitus, mis kujuneb teatavates keskkonnatingimustes vastavalt liikide omavahelistele suhetele ja nõudlustele keskkonna suhtes. Koos kasvavate taimede kogum. Taimekooslusi eristatakse peamiselt liigilise koosseisu, rindelisuse, kasvukoha jt. tunnuste järgi.Uurib taimeökoloogia e. geobotaanika. Taimekooslust iseloomustavad tunnused: 1) Kindel liigiline koosseis; 2) Struktuur liikide ruumiline paigutus vastavalt nende suurusele ja nõuetele; 3) Aasta-ajaline muutuste käik; 4)...
Assimilatsioon- ehk anabolism - kõik organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Protsessi käigus sünteesitakse organismile vajalikke ühendeid: valke lipiide, süsivesikuid, nukleiinhappeid jne. N: fotosüntees, DNA süntees. Sünteesiks kasutatakse ATP energiat (heterotroofid) või päikeseenergiat(autotroofid) Dissimilatsioon ehk katabolism - elusainete lagunemise protsess. Orgaanilised ained lagunevad, muutuvad lihtsamateks ühenditeks, vabaneb organismi elutegevuseks vajalik energia. N: glükoosi oksüdeerimine hingamisel Taime ja looma põhilised erinevused- taimedel olemas rakukest ja rakumembraan, plastiidid, vakuoolid; loomadel ainult rakumembraan. Taimed autotroofsed, loomad aga heterotroofsed. Taimedel varuaineks tärklis, loomadel aga rasvad. Taimedel kasv piiramatu, loomadel piiratud. Taimedel närvisüsteem ja hormonaalsed organid puuduvad, loomadel olemas. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind Autotroofne ja heterotro...
Arheoloogia tähendab mineviku inimtegevuse uurimist, peamiselt inimtegevusest säilinud materi-aalse kultuuri ja keskkonna-andmete kogumise ja analüüsi abil. See sisaldab esemeid, ehitusjäänuseid, taime- ja looma-jäänuseid (ökofakte), ja kultuur-maastikku (kõik kokku: arheoloogiline aines). • Selgitab välja ja uurib muistiseid • Tegeleb mineviku inimeste, ehitiste ja rajatiste, maastike jm-ga • Lähtub uurimisel arheoloogilisest ainesest • Teeb koostööd lähierialadega Arvestab seadusest ja teaduseetikast tulenevate nõuetega Muistised – Muistis(t)ekesksed uuringud – Esemed → esemeuurimus – Ökofaktid → keskkonnaarheoloogia Kultuurmaastik – Maastikuarheoloogia – Merenduslik kultuurmaastik → merenduslik arheoloogia Süntees – Interdistsiplinaarne arheoloogia e paljude erialade võimaluste kooskasutamine – Teoreetiline arheoloogia ehk arheoloogilise tõlgenduse loomise ...
võimaldas see sulatusahjus saavutada kõrgemat temperatuuri. Nii sai alguse malmivalamine. Malm omakorda pakkus uusi võimalusi tööriistade ja relvade valmistamisel. 14. sajndi esimesel poolel hakkasid eurooplased valmistama tulirelvi. Püssid hakkasid kiviheitemasinaid ja ambe välja tõrjuma. Tulirelvade kasutuselevõtt tõi kaasa olulisi muutusi sõjas. Kuna nende kandmiseks läks vaja jalaväelast, siis hakkasid jalaväelaste osatähtsus kasvama. Võeti kasutusele ladina puri ning karavell. Samuti hakati kasutama kompassi. Need saavutused tegid võimalikuks ookeanisõidu. Raamatuid kirjutati õhukesele vasikanahale pärgamendile. Hiljem hakkas levima paber. Kuid raamatute kirjutamine oli endiselt väga raske töö. Olukord muutus, kui aastal 1440 leiutas sakslane Johann Gutenberg trükikunsti. Trükikunsti leiutamine oli erakordselt tähtis sündmus. Raamatute arv suurenes oluliselt. Raamatud muutusid palju odavamaks ning see
Kirjanduse arvestus Pilet 1: August Gailiti elu ja looming. August Gailit elas 1891 1960. Ta sündis Tartumaal puussepa peres. Isa oli lätlane, ema oli saksastunud eestlane. Gailit õppis juba kodus mitut keelt rääkima kodus läti keel, vanavanematelt saksa keel, peres osati eesti keelt, koolis õppis vene keelt. Gailit õppis Valgas. 1906 (15-aastane) läks õppima Tartu linnakooli, aga seda ei lõpetanud. 1907 1911 elas Tartus, kus ta andis eratunde ja käis ülikoolis meditsiiniloenguid kuulamas. Gailitit huvitas psühhiaatria. 1909 (18-aastane) oli trükis esimene novell - ,,Öö". Gailiti vennad elasid Riias ning 1911 läks ta ka ise sinna. Ta töötas ajalehes ja tegi koostööd erinevate Eesti ajakirjadega. I maailmasõja ajal oli Gailit sõjaajakirjanik. 1916 (25 aastat) oli rinne Riia lähedal ning Gailit kolis Tallinna. 1917 kohtub ta alustava Siuruga, mis ühendab kirjanikke, kunstnikke ja teisi. Gailit kohtub oma ...
Botaanika osa kordamisküsimused 1. Mis on biosüstemaatika? Biosüstemaatika on teadus eluslooduse mitmekesisusest, selle vormidest, põhjustest ning tekkest; liikide ja teiste süstemaatikaühikute piiritlemisest ja nimetamisest; teaduslikult põhjendatud klassifitseerimisest 2. Klassifitseerimine, nomenklatuur Klassifitseerimine ehk süstematiseerimine on taksonite ühendamine või jagamine rühmadeks Nomenklatuur tegeleb rühmadele nimede andmisega 3. Liigikontseptsioonid – nominalistlik, morfoloogiline, bioloogiline, fülogeneetiline Liigikontseptsioon on teoreetiline ja põhimõtteline lähtekoht, mille alusel on võimalik liike eristada. Erinevate kontseptsioonide piirid pole alati selged, eristada võib nelja põhilist kontseptsiooni: Nominalistlik liigikontseptsioon Selle kohaselt pole liike üldse reaalselt olemas, looduses esinevad ainult üksikisendid või ka nende mingid rühmad, millede vahel pole aga tegelikke erinevusi ega pi...
tragöödias. Niipea kui need värsid tuntuks said ning jõudisd ka Nikolai I kõrvu, arreteeriti Lermontov ning pagendati Kaukasusel asuvasse rügementi. Uutes kohtades käimine, dekabristidega kohtumised ja tutvumised George ajastu suurmeestega silmapaistev poeet Ilia Chavchavadze, kelle tütar oli abiellunud tuntud vene näitekirjaniku, luuletaja ja diplomaadi, Aleksandr Sergejevich Griboyedoviga Tuntuim luuletus on Puri ühendab priiuse ja vangipõlve, mässumeele ja sunnitud rahu. Sel perioodil kirjutab veel ka muid asju. Teenis tsaari kaardiväes, aga sõda ei olnud, oli aktiivne seltskonnaelus. Hakkas naistemeheks. Näidend Maskeraad tegevus 30ndate keskel Peterburis. Ühes kaardimängus mängib mingi mees petturile raha maha. Üks nägi pealt ja tal hakkab vürstist kahju. Saavad sõpradeks. Tutvub ühe naisega, kellele ta kingib mingi võru, mis oli tegelikult tema sõbra oma. Vürsti tahetakse tappa
Eestis ja Ida Eestid, ühtedes piirkondades pandi varandus hauda kaasa, teistes piirkondades maeti maha. Odini seadus need varandused, mis peidetud eluajal maasse, neid saad kasutada peale surma. Noorem rauaaeg 9 13. saj algus: 1. Viikingi aeg 800 1050 aasta 2. Hilisrauaaeg 1050 1225 aasta Viikingite aeg 800 1050 Meresõidu ajaloos tähtis roll, uut tüüpi kerge laev, millega võimalik sõita ka merel, hiljem ilmus ka puri peale. Taani, Norra ja Rootsi viikingid. Rootsi omad ida suunas st Bütsantsi, Kaspiale ning Vahemerele. Taani viikingid lõunasse, Saksamaale, Inglismaale ja Vahemerele. Norra mehed Gröönimaale ja avastasid Ameerika. Rootsi viikingid tegilesid enam kaubandusega ja röövisid vähem, kõige röövellikumad olid Taani viikingid. Viikikngite linnused väga täpsed, ehitatud ringikujuliselt (diameeter 100 150m). Ideaalsed ringid. Väga korrapärased ringid. Hooned neljakandiliselt üksteise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
