Reformatsioon, maadeavastused Maadeavastused Eurooplastel oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kagu-Aasiasse, kust toodi Euroopasse vürtse, siidi, kalliskive. Meresõitjatel olid omad legendid, mis tunduvad üsna koomilised. Seetõttu polnud peaagu võimalik avastusretkedele vabatahtlikke leida ning meeskonnaliikmed olid sageli sunnitöölised. Maadeavastuste eeldused: uut tüüpi laev – karavell (tunti ära selle järgi, et oli kolmnurkne ehk ladina puri), kompass, astrolaab (tähe kõrguse mõõtja), Marco Polo reisikirjeldused, usuti et maa on kerakujuline. Maadeavastuste põhjused: vajadus idamaiste vürtside järele, araablased vahendasid india kaupu (need olid väga kallid), igatsus turvaliste mereteede järele, kuuldus Eldoradost (oli kullajanu) ja uudishimu. Tuntumad meresõitjad: Henrique Meresõitja (Portugali prints, asutas esimese meresõidukooli, karavell oli tema järgi kavandatud, ise ei sõitnud mitte kun...
Kuidas suured maadeavastused muutsid maailma? Ene Nurmsalu RTG 10a 2017 Suured maadeavastused olid geograafilised avastused, mis teostati väljaspool Euroopat 15. sajandi algusest 17. sajandi alguseni. Kuulsaimad maadeavastajad olid Christoph Kolumbus, Vasco da Gama, Henrique Meresõitja, Bartolomeu Dias, Amerigo Vespucci ja Fernão de Magalhães. Suurte maadeavastuste ajastu algas 1486.-1487. aastal Bartolomeu Diaz'i avastustega. Tema tegi kindlaks meretee Indiasse ja avastad Hea Lootuse neeme. Maadeavastuste põhjuseid oli mitmeid. Üheks tähtsaimaks neist oli india kaupade kallis hind türklaste ja araablaste vahenduse tõttu. Teiseks Euroopa linnade tõusev kodanlus, mis tundis vajadust uute turv...
MARIE UNDER 1883 1980 Sündis Tallinnas 27. Märts 1883. Aastal. Haridus: · 1893 1893 saksakeelne erakool. Õppis saksa, vene ja prantsuse keelt. Häid teadmisi pakkus kool saksa kirjandusest, millest kujunes kogu eluks virgutusi andvaks Goethe mõttemaailm · 1891 1900 Tallinna saksa tütarlastekool 13. aastaselt hakkas tegema saksa keelseid värsikatsetusi. Hans Laipman soovitas kirjutada eesti keeles. Varjunime ´Mutt´ all ilmusid 1904. aastal luuletused ,,Postimehes" ja ,,Uudistes". 1901 1902 ajakirjanikuna ,,Teatajas", kuhu soovitas teda Eduard Vilde, kellele näitas Under oma luulekatsetusi. Abiellus Carl Hackeriga ja 1902 1906 elas Moskvas. 1906 tagasi Eestis ja algas intensiivne sissekasvamine eesti kultuuri ja küpsemine luuletajaks. 1917 ,,Siuru" esikkogu ,,Sonetid". 1924 abiellus A.Adsoniga 1957 Stockholmis Drottinghomi teatrim...
Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Marie Underi kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus" 1929. Tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab" ilmus postuumselt 1981. aastal. Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. Luulekogud: 1917 SONETID. Luuletusi 19121917 1918 EELÕITSENG. Luuletusi 19041913 1918 SININE PURI. Luuletusi 19171918 1920 VERIVALLA. Luuletusi 19191920 1923 PÄRISOSA. Luuletusi 19201922 1928 HÄÄL VARJUST. Luuletusi 19231927 1928 RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 19231927 1929 ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 19271929 1930 LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 19271930 1935 KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 19301935 1943 MURELIKU SUUGA. Luuletusi 19351942 1954 SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 19431954 1963 ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget
MARIE UNDER Marie Under (kodanikunimega aastast 1902 Hacker, aastast 1924 Adson; 18831980) luuletaja ja tõlkija. Elas perekonnaga 19021906 Moskvas, sealt naasnuna hakkas osa võtma eesti kultuurielust ning enne Esimest maailmasõda muutus ta kodu Tartu maanteel kirjanduslikuks salongiks. Kuulus aastatel 19171919 kirjandusühingusse "Siuru", olles selle esimees, võttis osa ka rühmituse "Tarapita" tegevusest (19211922), oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige (1922), oli mitmete Eesti ja välismaiste (kirjandus)organisatsioonide auliige. Artur Adsoni abikaasa. Elas kutselise kirjanikuna aastatel 19241925 Tartus, edaspidi Tallinnas. Reisis Saksamaal, Prantsusmaal, Poolas, Tsehhoslovakkias, Ungaris, Austrias, Itaalias, Hollandis jm. Põgenes koos A. Adsoniga 1944. aasta septembris Rootsi, elas aastast 1945 Stockholmis ja töötas arhiivitöölisena Drottningholmi teatrimuuseumis aastani 1957. Suri S...
1 DAN PÕLDROOS Dan Põldroos on sündinud 6. märtsil 1970. aastal. Tema ema oli teenistuja ja isa kondiiter. 1988. aastal lõpetas ta Tallinna 12. Kutsekeskkooli mööblitislerina. Alates 1988. aastast õppis ta lavakunstikateedris näitlemist ja lõpetas XV lennu 1992. aastal, tema kursusekaaslasteks olid teiste hulgas Jaanus Rohumaa, Rednar Annus, Ivo Uukkivi ja Marika Korolev. Diplomilavastusteks olid Delaney "Mee maik" 1991. aastal, kus ta mängis Peter Smithi ning 1992.aastal Dostojevski ja Rohumaa "Kosjakased 2 (Idioot)", kus tema mängis Parfjom R. Mõlemad etendusid teatris "Ugala". Alates 1985.aastast tegutses Dan Põldroos harrastusnäitlejana kirjandusteatris "Varius". 1992 1999 oli ta Eesti Draamateatri näitleja. 2000. aastal oli Dan Põldroos Nõmme põhikoolis õpetaja, kus ta õpetas suhtlemist. Dan Põldroosi rol...
Roosikasvataja Mart Ojasalu on aretanud roosisordi `Marie Under`, mida esitleti 17. juulil 2009 Tallinna Botaanikaaias. Aastast 2008 annab kultuuriministeerium välja Mari e Underi nimelist stipendiumi, millega toetatakse üliõpilaste tööd eesti kirjanduse uurimisel. Luulekogud 1917 – SONETID. Luuletusi 1912–1917 1918 – EELÕITSENG. Luuletusi 1904–1913 1918 – SININE PURI. Luuletusi 1917–1918 1920 – VERIVALLA. Luuletusi 1919–1920 1923 – PÄRISOSA. Luuletusi 1920–1922 1928 – HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923–1927 1928 – RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 1923–1927 1929 – ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 1927–1929 1930 – LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 1927–1930 1935 – KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930–1935 1943 – MURELIKU SUUGA. Luuletusi 1935–1942
Ida-virumaa kutsehariduskeskus juuste ja peanaha looduslik hooldus Refraat Getlyn Puri 1PJUE Juhendaja: Ulvi Aro Taimesampoon rasustele juustele Rasused juuksed vajavad põhjalikku pesemist. Raudrohi, piparmünt ja sidrunikoor värskendavad ning puhastavad põhjalikult juukseid ja peanahka. 125ml vett 1 teelusikas kuivatatud raudrohtu 1 teelusikas kuivatatud piparmünti 1 teelusikas hakitud värsket sidrunikoort 2 supilusikat looduslikku ampooni Valmistamine:
· 1917 SONETID. Luuletusi 19121917 Kui imelik: Ma elan! Paremal ja meil enam pole seda uhkuskäsipuud, · 1918 EELÕITSENG. Luuletusi 1904 vasemal haud kõrval haua: kus meeleldi me nõjataks. 1913 ei ole enam seda ja teist mu noortest Me oleme kui kari, keda maha jätnud tuttavatest, kelle peo karjus. - · 1918 SININE PURI. Luuletusi 1917 nii tugevasti hoidis elu saua. Nii korraga kui mind silmis, veres, 1918 Ja mina tohin elada! Mis eest?! Käin põlvis, hinges muljus · 1920 VERIVALLA. Luuletusi 1919 sama Tartu maanteed, suur kurbus ja - suur ülesehmatanud 1920 kust tihti läbi pigistasin kuhmitseva rõõm: · 1923 PÄRISOSA
Keskaeg. Halvustava märgistusega, barbaarne, pime allakäigu aeg. Uued arusaamad - renesanss. Mõiste ise tuli käibele paavst Paulus II poolt. Sellest ajast on pärit Katoliku kirik. Oluline kaubandussuhete areng. Perioodid. Vara-Keskaeg: 476a-XI sajand (euroopa ajaloo kõige mustem periood, kindlad üksused puudusid, seadusteta aeg, sel perioodil kujunesid välja uued riigid, rooma keisririigi aladele tungisid sisse germaanlased. Rooma käsitöö, linnad ja kaubandus käisid alla. Ida-Rooma kohta see ei kehti. tõusis paavstide tähtsus, hakkas levima ristiusk väljaspool Roomat. Kujunes välja feodaalkord, maa kuulus feodaalidele, maad haris talupoeg. Ida-Rooma ja Bütsantsi esile tõus. Konstatinoopol - Euroopa suurim linn. 4 sajand pkr - rahvaste rändamine, kindlat põhjust ei tea keegi, oletatakse. Hunnid asusid liikuma mööda Aasiat lääne poole, äärmiselt sõjakad hõimud, liikusid Lääne-Rooma riigi aladele. Germaanlased võtsid üle tähtsaid positsio...
Viikingid Kelly Kala 10c Kes on viikingid? Viikingid olid Skandinaavia meresõitjad, kes olid pärit põhjamaadest Taanist, Rootsist või Norrast. Umbes 1200 aastat tagasi (8.-11. sajandil) sõitsid nad Lääne- ja Põhjamerel oma purjelaevadega ja olid Euroopa kõige vägevam rahvas. Nad käisid kauba- ja röövretkedel Euroopas ja isegi Põhja- Ameerikas. Lääne-Euroopas kutsuti viikingeid normannideks (põhjamaa meesteks) Venemaal varjaagideks (sõdalasteks). Rohkem kui 250 aastat tundsid nende ees hirmu paljude maade rannikuelanikud. Kuidas viikingid elasid? Viikingipered elasid Põhjamaades rannikukülades. Nad harisid põldu, kasvatasid karja, püüdsid kala, käisid jahil. Enamus toitu tehti teraviljast (leib, puder). Kasvatati ka köögivilju. Metsast korjati seemneid, pähkleid, marju. Viikingid olid osavad käsitöölised ja kaupmehed. Kaubeldi orjade, karusnahkade, hõbeda ja merevaiguga. Mehed kandsid pikka särki ja püks...
Sumerisse toodi elevandiluud ja muid luksuskaupu. Kaubavahetust hõlbustasid ratastega vankrid ja arvutamine savitahvlitel. Sumeri keel Kunst Arhitektuuris kasutati eelkõige üksteise peale laotatud päikese käes kuivatatud telliseid, kui ka tugipiilareid, nisse, poolsambaid, seotisi. Kasutati savinaelu. Enamik säilinud ehitisi on templid. Sumerite tempel Sumerite Eanna tsikuraat Uris Tehnika Puri Kirka Saag Kirves Meisel Nuga Haamer Oda Puur Nooleots Höövel Mõõk Nõel Liim Nael Saabas Ehitus Sumerite kultuur oli teadaolevalt esimene, kus matemaatika oli kõrgelt arenenud. Arvatakse, et nad leiutasid võlvi ning rajasid Uri, Uruki ja Lagasi näol vanimad teadaolevad monumentaalehitistega linnad. Kohalikke ehtusmatejale ei olnud
Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ning abiellus Adsoniga. 1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi ning on maetud Skogskyrkogårdeni kalmistule. Luulekogud · 1917 - SONETID. · 1918 - EELÕITSENG. · 1918 - SININE PURI. · 1920 - VERIVALLA. · 1923 - PÄRISOSA. · 1928 - HÄÄL VARJUST. · 1928 - RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. · 1929 - ÕNNEVARJUTUS. · 1930 - LAGEDA TAEVA ALL. · 1935 - KIVI SÜDAMELT. · 1943 - MURELIKU SUUGA. · 1954 - SÄDEMED TUHAS. · 1963 - ÄÄREMAIL. · 1981 - MU SÜDA LAULAB. Kevad Ei ammu näinud ma nii palju päikest! Ta voolab tuppa nagu kuldne viin ja purju paneb mind, kes kaua paastusin, ning minu lapse sasipääkest väikest.
(miks ja kelle jaoks me olemas oleme, miks meie ühendust üldse vaja on?) Visioon?(milline näeb välja meie ühenduse tulevikupilt kolme-viie aasta pärast?)Kui ei ole, siis kas juht oskab suusõnaliselt selgitada? Eesti Õpilasesindusteliidul on kirjalikult üles tähendatud missioon ning visioon. 5. Ühenduse 2016 tegevuskava,plaanid : kirjeldage lühidalt. Kas Teie arvates toetab ühenduse eesmärkide saavutamist? Tegevuskava on alati olnud asi mis on nagu paadil puri. Kõrvale kaldumisel tuleb sellest ikka kinni hoida ja sihid uuesti paika panna. Eemärke on ning eesmärkide täitmisega oleme seni hakkama saanud. Kuid juhatuse valimised on enamusjaolt peavalu tekitanud, kuna noored inimesed ei taha võtta vastutust ning tõestada. 6. Ühenduse eelarve(kuidas pannakse kokku, kes koostab ?) Koostab juhatus ning palgalised töötajad. Arvestades organisatsiooni eripära ja vüttes arvesse eelmise aasta kulusid, et koostada veel täpsem eelarve. 7
Underi loomingus paistab silma uudne ja isikupärane armastuslüürika. Marie Underi luuletuses ,,Lapsed" esimest osa iseloomustab elurõõm. Luuletaja väljendab kirjapandut kohati erootiliselt. Ta võrdleb pruune alasti lapsi pronksist nümfidega. Marie Underile on omapärane helge ja isikupärane suhtumine maailma. Ta kirjeldab mängivaid lapsi helgelt, tundeliselt, avameelselt kuid samas on ta ümbritsevale ilule vastuvõtlik. 3) 1918 - SININE PURI Marie Underi kolmandas luulekogus ,,Sinine Puri" jätkab ta noorusluule kirjutamist ning selles väljendub tundelõõm. Luuletuses ,,Öö" on seda näha kohe esimeses salmis. Luuletused on minakesised. Luuletaja paneb kirja kogetut ja nähtut enda seisukohast, seevastu kujutab ta luuletusi siiralt ning silma paistavad mõtisklevad toonid. Väljatoodud luuletuses on näha autori ärevus ja hirm nagu kardaks ta elu haprust ja kiirust. Luule ei ole kindlalt piiritletud seda kujutatakse vabalt
Pesukarud ja pandad Nendel kahel imetajarühmal on nõnda palju ühist, et varem liigitati nad ühte sugukonda. Tänapäeval jagavad paljud zooloogid selle sugukonna kaheks alamsugukonnaks: vöötsabad ja kinkazud, teise panda. Bambuskaru ehk hiidpanda on pesukarulaste seast ümber paigutatud karude sugukonda. Pesukarulased elavad kõik Ameerika mandril, välja arvatud väike panda ehk panda, kes koos bambuskaruga asustab Aasia kõrvalisi matsakolkaid. Teadlaste arvates tulenevad mitmed bambuskaru ja panda ühised tunnused sarnasest eluviisist, mitte aga sugulusest. Pesukarud ja nende sugulasedAmeerika pesukarulased on väikesed, rebasenäolised, nõtke keha ja pika sabaga, mis paljudel liikidel on rõngasvöödiline. Neil on lühikesed jalad ja viie varbaga käpad, millega nad ronivad puude otsa ja püüavad saaki. Suurem osa liike peab jahti üksinda ning väljub saaki otsima öösiti, liikudes ringi nii maapinnal kui ka puude otsa...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Marie Under Referaat Ann Mäekivi 8.b klass Juhendaja: õp.Kristel Vaiksaar Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................1 Elulugu.......................................2-3 Looming........................................4 Kokkuvõte.....................................5 Kasutatud allikad..........................6 Sissejuhatus Marie Under on luuletaja, keda on peetud eesti luule hingeks. Ta on kirjutanud teoseid, mis räägivad nooruslikust vaimustusest kuni valulise kirgastumiseni. Marie Under on üks eesti suuremaid lüürikuid. Sellisel tasemel Eesti naisluuletajaid võib vadi sõrmedel üles lugeda. Tema teoseid on võrreldud Betti Alveri loominguga. Underi looming on hingestat...
· 1944.aastal põgedes Rootsi · Eesti Kirjanike Liidu asutajaliikmeid Looming · Tema luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni · Tundeküllane ja sisendusjõuline looming kujutab elujanuselt armastust ja loodust · Keskseks kujuneb mõistetud inimliku õnne probleem Teosed · Luulekogud: Sonetid (1917) Eelõitseng (1918) Sinine puri (1918) Verivalla (1920) Pärisosa (1923) Hääl varjust (1927) Mureliku suuga (1942) Johannes Semper · Eluaastad 18921970 · Sündinud Viljandi maakonnas Pahuvere külas · Õppis Pärnus, Peterburis, Riias, Moskvas, Berliinis, Pariisis ja Tartus, töötas Tartu ülikoolis üldesteetika ja stilistika õppejõuna · Luuletaja, prosaist, kriitik ja tõlkija · Osales aktiivselt "Tarapita" tegevuses Looming
zizzle Marie Under, Henrik Visnapuu, August Gailit. · Rühmitus Noor-Eesti ( 1905-1916 Tartu) Liikmed :G.Suits(Asutaja), F.Tuglas, V.Grünthal-Ridala, J.Aavik, B.Linde, A.Kallas, J.Oks, J.Semper, A.Alle ,,Enam kultuuri! Enam europalist kultuuri! Olgem eestlased,aga saagem ka europlasteks!" Väärtustasid kirjastamiskultuuri. · Rühmitus Siuru ( 1917-1919 Tallinn ) Liikmed :M.Under (Esimees) , H.Visnapuu, J.Semper, A.Adson, F.Tuglas, A.Gailit(asutaja) Loomise rõõm,-see olgu meie ainus tõukejõud! Nad pöördusid oma loomingus maiste rõõmude ja ihade poole. · Tarapita ( 1921-1922 )Liikmed : M.Under, J.Semper, A.Kivikas, A.Adson, J.Vares-Barbarus, F.Tuglas(toimetaja), A.Alle, J.Kärner, A.Tassa. ,, Millal oleme sisse hinganud nii lämmatavat õhku,kui nyyd-tõusikluse joovastuspäivil? Ummiku on lykat vaimline kultuur.Lämbuman edasiviivad jõud.Halvat tööliste liikumine...
IMPRESSIONISM (19. sajandi lõpp) IMPRESSIONISM tõusis esile 1860.-1870.a.-te maalikunstis, kandudes ka muusikasse ja kirjandusse. MAALIKUNST Impressionism tärkas küll Prantsusmaal, kuid peale 1880-ndaid hakkas see mõjutama ka teiste maade kunstnikke. Üleminek realismilt impressionismile ei olnud siiski teistes maades nii selge, kui Prantsusmaal. Eesti kunstis avaldusid impressionismi mõjud ANTS LAIKMAA (1866-1942) ja eriti PAUL BURMANi (1888-1934) loomingus. Prantsuse kunstnikud impressionistid: Claude Monet, Pierre Auguste Renoir, Camille Pissarro, Alfred Sisley, Berthe Morisot, Armand Guillaumin, Frédéric Bazille - algne sõpruskond, Edgar Degas, Paul Cézanne, Édouard Manet - impressionistlik stiil teatud loomeperioodil. MAALIDE TEMAATIKA esiplaanil loodus, ka olustikupildid, romantiline tundekultus on arenenud muljekultuseks. Välditakse p...
"Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Tema kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus" 1929. Tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab" ilmus postuumselt 1981. aastal. Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. LUULEKOGUD 1917 – SONETID. Luuletusi 1912–1917 1929 – ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 1927–1929 1918 – EELÕITSENG. Luuletusi 1904–1913 1930 – LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 1927–1930 1918 – SININE PURI. Luuletusi 1917–1918 1935 – KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930–1935 1920 – VERIVALLA. Luuletusi 1919–1920 1943 – MURELIKU SUUGA. Luuletusi 1935–1942 1923 – PÄRISOSA. Luuletusi 1920–1922 1954 – SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 1943–1954 1928 – HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923–1927 1963 – ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget 1928 – RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. 1981 – MU SÜDA LAULAB. Luuletusi 1923–1927 1944
Mihhail Lermontov 1814-1841 · vene romantismi esindaja · Puskini eeskuju järgija Lermontovi lapsepõlv · ema surm · isa ja vanaema erimeelsused · inetu välimus ja kehv tervis · prantsuse ja saksa keele valdamine · üsna ladus inglise keel · väga hea haridus Lermintovi iseloom · tundlik ja heitlik · iseseisev mõtleja, vara küps · sümpaatia kuulus vabadustarmastavale mägilasele! Lermontovi haridus · Moskva ülikooli aadlipansion · humanitaarne vaimsus, luuletamine · elu esimene protestiakt-pansionist lahkumine · Moskva ülikooli 16-aastaselt · 18-aastaselt lahkus ülikoolist · teenistusastmete ja paraadide Peterburg · otsus hakata ohvitseriks · säjakool, elu raskeim periood · drill, prassimine, liiderdamine=mõtlemisvõime hävitamine · kahepalgeline elu Lermontovi romantismi · lemmikkangelased-deemo...
LIHULA GÜMNAASIUM Kristi Malk SUURED MAADEAVASTUSED JA NENDE TAGAJÄRJED Referaat Juhendaja: Lili Ring Lihula 2015 Suured maadeavastused ja nende tagajärjed Alates vanaajast kuni 15.sajandi teise pooleni toimus maailmapildi avardumine ning geograafiliste teadmiste laiendamine järk-järgult tänu vallutus- ja kaubaretkedele. Märkimisväärsed avastusretked Aafrika lähistel, Indiasse, Skandinaaviasse, Islandile ja sealt edasi Gröönimaale olid kindlasti inspiratsiooniks varauusaja maadeavastajatele. Põhjuseid suurte maadeavastamiste alguseks oli mitmeid. Põhjusteks olid kindlasti vajadus väärismetallide järele, uudishimu ja seiklusjanu, ristiusu levitamine ja vajadus võidelda Isalmiga ning vajadus idamaiste vürtside järgi. Eurooplastele oli oluline leida alternatiivne meretee Indiasse ja Kag-Aasiasse, kust toodi Euroopasse vürtse, siidi...
Kadrioru Saksa Gümnaasium Marie Under Referaat Ann Mäekivi 8.b klass Juhendaja: õp.Kristel Vaiksaar Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................1 Elulugu.......................................2-3 Looming........................................4 Kokkuvõte.....................................5 Kasutatud allikad..........................6 Sissejuhatus Marie Under on luuletaja, keda on peetud eesti luule hingeks. Ta on kirjutanud teoseid, mis räägivad nooruslikust vaimustusest kuni valulise kirgastumiseni. Marie Under on üks eesti suuremaid lüürikuid. Sellisel tasemel Eesti naisluuletajaid võib vadi sõrmedel üles lugeda. Tema teoseid on võrreldud Betti Alveri loominguga. Underi looming on hingestat...
PABLO PICASSO ,,Marie-Thérèse" ; ,,Laps tuviga" ; ,,Guernica" ; ,,Avignoni neiud" ; ,,Naine lehvikuga" ; ,,Autoportree" ; ,,Paul arlekiinina" ; ,,Portree Olgast tugitoolis" Pariisis Marais kvartalis parim muuseum PAUL CÉZANNE ,,La montagne Sainte-Victoire" ; ,,Sinine vaas" ; natüürmort (vaikelu) oli lemmik. PAUL GAUGAIN ,,Naine puuviljaga" ; Barbaased lood" ; ,,Vairumati" ; hülgas kõik ning pühendus maalikunstile. oli autodidakt (iseõppija) PAUL SIGNAC ,,Roheline Puri - Veneetsia" ; ,,Paadid St.Tropez sadamas" PISSARRO ,,Montmartre'i bulvar" ; linnavaated RAFFAEL ,,Sixtuse Madonna" (Sixtus III järgi) ; ,,Madonna roheluses" ; ,,Ilus aednikunaine" ; ,,Dresdeni Madonna" ; ,,Madonna roheluses" ; ,,Ilus aednikunaine" REMBRANDT ,,Kadunud poja tagasitulek" RENOIR ,,Tütarlaps lehvikuga" RODIN ,,Mõtleja" ; ,,Põrgu väravad" SALVADOR DALI ,,Bibini saare kolm sfinksi" ; ,,Cena" ; ,,Filminäitelja Mae Westi näopilt"
sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast". Tema kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus". Ilmunud on ka Paul Rummo poolt koostatud tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab". Luulekogud: 1917 – SONETID. Luuletusi 1912–1917 1918 – EELÕITSENG. Luuletusi 1904–1913 5 1918 – SININE PURI. Luuletusi 1917–1918 1920 – VERIVALLA. Luuletusi 1919–1920 1923 – PÄRISOSA. Luuletusi 1920–1922 1928 – HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923–1927 1928 – RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 1923–1927 1929 – ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 1927–1929 1930 – LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 1927–1930 1935 – KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930–1935 1943 – MURELIKU SUUGA. Luuletusi 1935–1942 1954 – SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 1943–1954 1963 – ÄÄREMAIL
Marie Under- looming Marie Under on luuletaja, keda on loetud eesti luule hingeks. Ta luule väljendab intensiivset siseelu nooruse vaimustunud hümnidest, läbi küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Marie Under saksa keeles. Murranguliseks kujunes töötamine ajalehe "Teataja" talituses, kus ta tutvus Ants Laikmaa, Eduard Vilde jt eesti säravate loojatega saades nendelt innustust tegelemiseks emakeelse luuleloominguga. Esimesed luulekogud: ,,Sonetid"- iseloomustab elurõõmu ja armukülluse üleslõkendus. ,,Eelõitseng"- aimuste, puhkeva tundeelu ja õnneootuse luuleL ,,Sinine puri"- jätkub tundelõõm, kuid nähtub rohkem elu vastaspoolsusi ja uute vaatealade võimalusi Noore Underi luulemaailm on puhtalt minakeskne, nii küllastatud armastusest ja looduselamustest, et muud motiivid sellesse ei pääse. Suhteliselt kitsas ainepiir korvab tundesiirus ja vallutav ...
Laevasõit kestis mitu nädalat ja lõpuks jõudsid mehed Gröönimaale. Eriku poeg Leif sõitis veelgi kaugemale randudes Põhja-Ameerikas. Nii avastasid viikingid Ameerika juba ammu enne Christoph Kolumbuse laevaretke. Viikingite laevad Viikingid olid suurepärased laevaehitajad. Nende laevadega sai sõita nii sügavas merevees kui ka madalikel. Viikingilaevadel olid nii aerud kui purjed. Puri oli trapetsikujuline ja triibuline. See oli kinnitatud raa ülemise ristpuu külge. Tormi ajal sai purje pinda rehvimisega vähendada. Selleks lasti raa allapoole. Raapurjega laevad liiguvad kõige paremini pärituulega, kuid suudavad sõita ka külgtuulega. Laevad olid kerged ja võisid liikuda kuni 12 miili tunnis, mis oli sel ajal väga suur kiirus. Viikingilaev oli 24 m pikk, 5 m lai ja 2 m kõrge. Laevad ehitati tammepuust ja laevatekk oli tehtud männilaudadest
sajandist Mongooliasse ja Hiinasse. Menukas oli ka inglaseJohn Mandeville'i reisikirjeldus. 3.1.3 Taasavastati Maa kerakujulisus, 1492. a. kavandati esimene gloobus Saksamaal 3.2 Meresõidutehnika areng 3.2.1 Täiustati kompassi ja navigatsiooniriistu, leiutati astrolaab laeva kindlas asukoha määramiseks. 3.2.2 Koostati portolaane rannikute ja sadamate kirjeldused ja profiilide joonised. 3.2.3 Pikemad ning madalamad alused. Araablastelt võeti üle kolmnurkne, nn ladina puri, millega sai sõita vastu tuult. Kujunes uus laevatüüp karavell. 3 PORTUGALI JA HISPAANIA AVASTUSRETKED Portugal ja Hispaania olid esialgu juhtivad riigid maadeavastustes oma soodsa asukoha ning suurte geograafiaalaste teadmiste poolest. Portugal Portugali maadeavastuste organiseerijaks oli prints Henrique Meresõitja, kes asutas maailma esimese meresõidukooli. 14. sajandil ehitasid portugallased suhteliselt väikese, kuid
Impressionism Prantsuse kunstist eesti kirjanduseni Kirjandus 11. klass Impressionismi teke Tekkis maalikunstis Prantsusmaal Vastandus akadeemilisele kunstistiilile 1. impressionistide näitus oli 1874.a. Pariisis Algaastatel taotlusi ei mõistetud, kriitika oli halvustav Nimetuse "impressionism"(mulje) võtsid kriitikud kasutusele pilkena Prantsuse kunstnikud impressionistid Claude Monet Edgar Degas Pierre Auguste Renoir Paul Cézanne Camille Pissarro Édouard Manet Alfred Sisley impressionistlik stiil Berthe Morisot teatud loomeperioodil Armand Guillaumin Frédéric Bazille algne sõpruskond Claude Monet maal "Impressioon. Päikesetõus" andis voolule nime. Impressionistlik maalitehnika Kasutasid heledaid puhtaid pastelseid värvit...
ROMANTISMI ESINDAJAD Romantik Romantiline elus Olulised teosed Iseloomulik loomingule Hinnang William · Kasvas Põhja- · ,,Lucy tsükkel" · lihtrahva kultus Kahjuks kuulsin William Wordsworth Inglismaal · ,,Jugapuud" · tähtsaim teema loodus Wordsworthist vähe.Ta (,,Järve · Abiellus, 5 last · ,,Lüürilised ballaadid" · uskus eneseväljendusse jättis endast lihtsa koolkond") · Prantsuse revolutsioon inimese mulje. mõjutas loomingut George Gordon · Imelikud seiklused, · ,,Jõudetunnid" · looduse, vabaduse Mulle jäi Byron meelde Noel Byron õnnetused · poeem ,,Childe H...
septembrit suri Maria Under. Põrm tuhastati eksituse tõttu ja ta maetakse Stockholmi metsakalmistule. Tema sisendav ja tundeid täis looming kujutab elujanuselt armastust ja loodust. Hilisem, mõtisklevam luule juurdleb elu valguse- ja varjupoole üle. Aastatel 19171918 ilmusid Underilt luulekogud "Sonetid", "Eelõitseng" ja "Sinine puri Julge, isikliku ja ebatavaliselt vahetu ning elujaatava luulelise eneseväljendus. Underi varasem luule on sensuaalne, täis intensiivseid loodus- ja armastuselamusi. Järgnevates kahes luulekogus "Verivalla (1920) ja "Pärisosa" (1923) toimub luuletaja loomingus oluline teisenemine. Ta luule temaatika muutub ja isiklike elamuste kõrval
üle mere teistese sadamatesse. Tollal oli põhiliselt kahte tüüpi laevad- suuremad pikemate sõitude jaoks ja väiksemad kohalikeks sõitudeks. Vikingilaevad olid tekita ühemastilised alused pikkusega 21 kuni 23 meetrit, laius kuni viis meetrit ja kõrgus kuni kaks meetrit. Laevade vöör- ja ahter täävid olid kõrgele tõstetud ning kaunistatud. Laeva täävil olev lohe- või maopea kujutis pidi kaitsma laeva ning kohutama vaenlasi. Mastis oli üks suur nelinurkne puri (see puri võeti kasutusele vanas Egiptuses 3000 aastat e. m. a., Põhjamaadesse ilmus alles esimese aastatuhande keskel). Edasiliikumiseks kasutati ka kuni kuuteist paari aere. Laeva juhiti ahtri paremas pardas oleva rooliaeruga- sellest ka nimetus tüürpoord. Et mitte murda rooliaeru, silduti laeva vasaku pardaga. Inglise keeles nimetetakse vasakut parrast tänapäevani port side- „sadama külg“. Pikematel reisidel oli pardal kuni 30 meest. Laevu ehitati kodurandades
Mihhail Lermontov Elulugu Vene poeet, prosaist ja dramaturg Mihhail Lermontov sündis 15. oktoobril 1814 Moskvas. Lermontovi suguvõsa ei olnud jõukas. Tema isa, Juri Petrovits Lermontov, oli väikemõisnikust jalaväekapten, kes eluviisilt oli provintsikeigar ja pummeldaja. Ema Maria Mihhailovna oli pärit rikkast perekonnast ning saanud parima kasvatuse. Rikka pruudina oleks ta võinud teha hiilgava partii, kuid kirglik armastus vaese naabermõisniku vastu sundis teda suguvõsa vastuseisu kiuste J.P.Lermontovile mehele minema. Abielu oli õnnetu ja varsti pärast poja sündi kolis naine oma võimuka ning rikka ema juurde tagasi. Tema lapsepõlv oli rõõmutu. Varase ea muljed jätsid ta hinge eluajaks rusuva jälje. Mihhail polnud veel kolmeaastanegi kui ema suri tiisikusse. Tütrepoega armastava vanaema ja isa vahel algas vägikaikavedamine. Kohe pärast tütre surma "ostis" vanaema 25000 rubla eest isa käest õiguse tü...
suhtega. Underi ballaadides armastab ema oma last, kuid võib ta sellest hoolimata tappa (Vahetet laps, Lapsehukkaja) . 1930. aastatel muutub Underi luule tagasihoidlikumaks. Kivi südamelt (1935), selle kogu puhul võib rääkida mõtteluulest. Ta on tagasi pöördunud soneti juurde, järgib seda rangelt. Selle kogu põhiteemasid on kunst: Aadam, Shakespear'i lugedes, Loomine. Järgmine kogu Mureliku Suuga (1942), iseloomustab selline rahvuslik luule. Näiteks Kodumaa. Sinine Puri kogu 1917-18/ leitud Mu süda laulab. Rummo poolt kokku pandud. Milline öö Milline öö, melanhooliat valav, Nukrusi niristav valgesse sängi, Mälestuspainav ja igatsuspalav! Sina, sääl kuskil, tule ja mängi Siin minu lõhnavi patjade vahel- Ah, mis võiks saada sest ööst meil kahel!
Faktid romantikutest George Gordon Byron 5 fakti elust: -Sündis 22. jaanuaril 1788 -Suri 19. aprillil 1824 -Byroni isa oli John Byron, kes oli kapten -Byronil olid kompjalad -Byron oli Inglise romantistlik luuletaja 5 fakti loomingust: -Byron alustas oma kirjanduslikku tegevust luuletamisega -1812. aastal sai ta kuulsaks oma luuletuste poolest -Byroni peateoseks sai 17. laulust koosnev poeem ,,Don Juan" -Byronil on 14 teost -Byroni teostes avaldub maailmavalu, millest leidub rõõmu ainult loodusevaatlustes Percy Bysshe Shelley 5 fakti elust: -Sündis 4. augustil 1792 -Suri 8. juulil 1822 -Shelley sai oma hariduse Eton College'is ja Oxford Ülikoolis -Aastal 1811 põgenes Shelley Sotimaale -Ta abiellus kohvikupidaja tütrega Harriet Westbrookiga 5 fakti loomingust: -Ta esimene avaldatud teos oli gooti romaan ,,Zastrozzi" -Ta oli Inglise romantiline luuletaja -Üks ta kuulsamaid luuletusi o...
· seetõttu mõisteti Tristan ja Isolde abielu rikkumise eest surma · Marcil oli kahju ja ta andestas tingimusega, et ta maalt lahkub ja abiellub kellegi teisega · Tristan abiellus Valgekäelise Isoldega · Tristan saab sõjaretkel surmavalt haavata(teverks saab teda ravida vaid Kuldjuukseline Isolde) · Tristan saatis K.Isolde juurde kutse laeval, millega K.Isolde tuleb, peab olima valge puri · Valgekäeline Isolde teatas Tristanile, et laeval on must puri(valetas) · Tristan mõtles, et K. Isoldet ei tule ja suri kurbusesse · K. Isolde, olles saabunud, suri samuti kurubsest oma armastatu kõrval · samal õhtul maeti noored · öösel kasvas Tristani hauast välja roheliste lehtedega ilus lõhnav laukapuu, mis küünitas end Isolde hauda · laukapuud raiuti 3x maha, kuid puu kasvas uuesti ,,Yvain ehk Lõvirüütel"
Lermontovi ja Puskini elu ja looming Aleksandr Sergejevits Puskin sündis 1799-dal aastal Moskvas. Ta oli põlisaadliku Sergei Puskini poeg. Ema poolt pärines Etioopia vürsti pojast. Lermontov sündis samuti Moskavas, 1814-dal aastal. Tema isa Juri Petrovits põlvnes Soti aadliperekonnast. Ema oli pärit rikkast perekonnast. Puskini lapsepõlv oli rõõmutu. Tema vanemad suhtusid temasse ükskõiksusega. Perekond oli pidevalt laostumise äärel ning lapsi kasvatasid pärisorjad, ammed ja hoidjad. Hiljem palgalised guvernöörid ja guvernandid. Veidike sarnane oli ka olukord Lermontoviga. Veidi pärast Lermontovi sündi lahkus ema kodust oma rikka ema juurde. Ta suri kui Lermontov oli umbes 3-aastane. Isa ning vanaema, kes üksteist vihkasid, hakkasid Lermontovi pärast võitlema. Vanaema armastas last kirglikult, kuid isa suhtus pojasse silmnähtavalt ükskõiksusega. Isa lasi vanaemal poisi ,,ära osta", millest Lermontov ise kunagi teada ei s...
kristlikud mungad kirjeldasid õudusega rikaste kloostrite ja linnade rüüstamisi ning hävingut. Viikingite laevad Viikingid olid suurepärased laevaehitajad, nad ehitasid tugevaid ja kiireid laevu, mille põhjad olid nii lamedad, et laevad võisid randuda ka ilma kaita rannal ja nendega võis mööda jõgesid ülespoole sõuda. Selleks, et merel sõita, oli viikingi laeval mast, mille külge kinnitati puri. Umbes 9. saj võtsid viikingid kasutusele kiilu, mis ulatus ahtrist vöörini, kulges mööda laeva põhja ja aitas laeval ka tormi ajal stabiilsena püsida. Viikingite laevad oli samas väga kerged ja valmistatud puidust. Üldse kasutasid viikingid kolme sorti laevu ja paate: 1) kõige
varauusaja lõpuni poliitiliselt killustatuks. 2) Suurte maadeavastuste eeldused, põhjused ja tagajärjed EELDUSED: Euroopa vaimulaadi muutus; Ristisõjad pühale maale; huvi tekitasid erinevad reisikirjeldused; taasavastatu Maa kerakujulisus, 1492. a. Kavandati esimene gloobus Saksamaal; meresõidutehnika areng: täiustati kompassi ja navigatsiooniriistu, leiutati astrolaab, koostati portolaane rannikute ja sadamate kirjeldusi ja jooniseid, araablastelt võeti üle kolmnurkne nn ladina puri, kujunes laevatüüp karavell. PÕHJUSED: tulus vürtsikaubandus; otsiti turvalisemaid kaubateid; rohkem väärismetalle; ristiusu levitamine ja võitlus islamiga; 1492. a. Lõppes rekonkista Hispaania ja Portugali väikeaadlikud järkasid maailma vallutamist TAGAJÄRJED: eelduseks kolonialismile, maailmakaubandusele, kaubanduskapitalismile; hävitati asteekide kultuuri ja Peruu inkade riik; Aafrika elanikke orjastati; Uue Maailma
Marie Under 1.) Marie Underi lapsepõlv Marie Under sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas Alimanni uulitsa väikeses puumajas. Tema vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under Lapsepõlv möödus Tallinna kitsastes agulikorterites. Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. Marie Under veetis oma lapsepõlve vaeses ümbruskonnas, Hiiumaale sattus ta esmakordselt 9-aastaselt. Kassari suvedest pärinevad tema kõige sügavamad looduselamused (9.aastane). Ajavahemikul 49 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike- Roosikrantsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Õpetamine oli tasuline, mille eest sai ka päevas korra süüa. Kaua ta seal käia ei saanud, kuna vanematel ei olnud selle tasumiseks raha. Aastatel 1893 1898 õppis ta Cornelia Niclaseni tü...
maailmameister 1:0 võitis. Päev pärast rahvusvahelist tähelepanu pälvinud sõprusmängu teatas EJL, et pikendab peatreener Rüütli lepingut 2011. aastani. Praegused koondislased Peatreener Tarmo Rüütli kutsus sõprusmänguks Angolaga (30. detsember 2009) koondisse 17 mängijat Väravahid: Mihkel Aksalu Stanislav Pedõk Kaitsjad: Alo Bärengrub Gert Kams Igor Morozov Tihhon Sisov Taijo Teniste Poolkaitsjad: Joel Lindpere Eino Puri Sander Puri Andrei Sidorenkov Konstantin Vassiljev Ründajad: Tarmo Kink Ats Purje Kaimar Saag Kristen Viikmäe Vladimir Voskoboinikov [2] Eesti koondise mängud alates 2005 aastast 2005 10.02.2005 Maracaibos, Venetsueela - Eesti 3 : 0 26.03.2005 Tallinnas, Eesti - Slovakkia 1 : 2 MM 30.03.2005 Tallinnas, Eesti - Venemaa 1 : 1 MM 20.04.2005 Tallinnas, Eesti - Norra 1 : 2 04.06.2005 Tallinnas, Eesti - Liechtentein 2 : 0 MM 08.06.2005 Tallinnas, Eesti - Portugal 0 : 1 MM 17.08
MARIE UNDER Referaat Tartu 2008 Sisukord Sissejuhatus XX sajandi esimesel poolel kerkisid eesti kirjanduspildis esile kaks nime: proosas Anton Hansen Tammsaare, luules Marie Under. Mõlemad küpsesid aegamisi, nende loominguline kõrgaeg langes 1920. ja 1930. aastaisse. Mõlemate kunsti keskpunktis oli inimene muutuvas maailmas oma õnneigatsuse, lootuse ja pettumustega. Oma talendi jõuga lõid nad eesti rahva vaimuelu kajastavaid ja samal ajal elu mõtestamises üldinimlikule tasandile ulatuvaid kunstiväärtusi, millel on eesti keelepiirides kaugemale ulatuv tähendus. Elulugu Marie Under sündis 27. märtsil 1883 aastal Tallinnas Alimanni uulitsa väikeses puumajas mansardkorruse toakeses, kus Hiiumaalt Kassarist ümberasunud kooliõpetajast isa Prido Under oma naise Leena ja esimese lapse Evangelinega oli peavarju leidnud. Marie Underi lapsepõlv kulus Tallinna kitsastes agulikorterites Tui uulitsas Peter Baueri vaestekoo...
Marie Under Marie Under sündis 27. märtsil 1883. a. Tallinnas Alimanni tänaval, praegusel Koidula tänaval. Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under (neiupõlvenimega Kerner). Nad olid hiidlased, aga enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis nelja-aastaselt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama. Ta veetis oma lapsepõlve vaeses ümbruskonnas, Hiiumaale sattus ta esmakordselt 9- aastaselt. Koolis käis ta 1893-1898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste eraelementaarkoolis. Need aastad süvendasid saksa ja vene keele tundmist ning lähendasid saksa klassikalist kirjandust. Cornelia oli tunnustatud, kirjalike huvidega õpetaja, kes tundis ka eesti keelt. Ta innustas noori ennast vaimselt avardama, mis avaldus ka selles, et Marie Under peale keskkooliaastaid oma teadmisi pidevalt täiendas. Ta tegi läbi Fr. Fröbeli lasteaednike kursused, õppis klaverim...
10.a klass 1. Viikingite laevad Viikingid olid suurepärased laevaehitajad, nad ehitasid tugevaid ja kiireid laevu, mille põhjad olid nii lamedad, et laevad võisid randuda ka ilma kaita rannal ja nendega võis mööda jõgesid ülespoole sõuda. Selleks, et merel sõita, oli viikingi laeval mast, mille külge kinnitati puri. Umbes 9. saj võtsid viikingid kasutusele kiilu, mis ulatus ahtrist vöörini, kulges mööda laeva põhja ja aitas laeval ka tormi ajal stabiilsena püsida. Viikingite laevad oli samas väga kerged ja valmistatud puidust. Üldse kasutasid viikingid kolme sorti laevu ja Joonis 2Laev
Luulekogu ,,Kõige ilusam ema"(2002) Kõige ilusam Oma ema lapse silmas Mis on ilusaimad lilled? kõige targem on, ja parem. See on ammu teada asi: Temast kenamat maailmas kauneimad on lilled, mille pole praegu, polnud varem. emale toob lapse käsi! Samast luulekogust, aga tunduvalt kurvameelsem luuletus: Kui tahaks nutta Pilv helendab taevas kui puri. Tal tööl oli pahandusi. Linn aknast näib värviline. Siis, oodates bussi, sai külma, Kuid ema on täna kuri... ja bussis no võtaks susi! - On kuri ja närviline. ta jälle jäi nööbist ilma. Ning raha on peaaegu otsas... ,,Miks mänguasjad on jalus On pahuras tujus nüüd ema
Keskaja Euroopa elab pidevates piirangutes. Tehnika ja varustuse puudulikkuse tõttu tekivad kitsaskohad, niipea kui olukord hälbib normaalsest. Euroopa on sel perioodil halvasti varustatud, võib öelda, et isegi alavarustatud. Vaatamata uute tehniliste uuenduste kasutuselevõtule jääb siiski ülioluliseks inimenergia kasutamine. ,,Inimese füüsiline töö jääb põhiliseks energiaallikaks nii maal, käsitöös kui ka laevanduses, kus puri on aerudele vaid nõrgaks abijõuks" - Jacques Le Goff . Ja seda seepärast, et keskaja masinad olid nõrkustega madal efektiivsus ning tööriista domineerimine. Samuti ei toimunud terve keskaja vältel mehhanismides peaaegu mitte mingisugust kvalitatiivset progressi. Keskaja säravamateks pärliteks jäävad siiski vesiveski leiutamine ja püssirohu kasutuselevõtt. Kasutatud kirjandus: · Keskaja Euroopa kultuur / Jacques Le Goff, Tallinn : Kupar, 2000
XIV sajandi keskel kujunes välja Hansa Liidu võimuorgan - hansapäev. See toimus tavaliselt Lübeckis. Sinna oled kohustatud tulema kõikide tähtsate hansaliitude esindajad. Niisugustel kokkusaamistel otsustati liidu jaoks olulisi küsimusi. Hansapäevadel vastuvõetud otsused olid kõikidele liidu linnadele kohustuslikud. Kuidas Läänemerel seilati ? XII sajandil olid Läänemerel sõitnud vaid madalad, vikingilaeva moodi alused. Neil oli peal üks puri, kuid laev võis sõita ka aerude abil. Niisugused laevad olid kiired ning nendega võis randuda ka madalas vees. Üsna kerge vaevaga sai neid kaldale tõmmata. Kauba vedamiseks ei olnud nad ometi otstarbekad, sest laevadele mahtus vähe kaupa. Hansaajal ilmusid Läänemerele uut tüüpi laevad - koged. Need olid juba tõelised kaubalaevad. Moona mahtus ühele kogele kümma korda enam kaupa kui viikingilaevale. Pikkust oli kogel kolmkümend, laiust umbes seitse meetrit ja ta liikus ühe
Otepää Gümnaasium 10. klass Kätlin Unt LUULEKOGU ANALÜÜS „Mureliku suuga“ Marie Under 2014 Autorist ja üldiseloomustus luule kohta Marie Under (kodanikunimi aastast 1904 Marie Hacker, aastast 1924 Marie Adson) oli eesti luuletaja. Ta sündis 27. märtsil 1883 Tallinnas ja suri 25. september 1980 Stockholmis. Under kuulus kirjandusrühmitustesse "Siuru" ja "Tarapita". Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under. Neil oli viis last. Ajavahemikul 4–9 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis. Aastatel 1893–1898 õppis ta Cornelia Niclaseni saksakeelses tütarlaste eraalgkoolis. Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Marie hakkas luuletama 14-aastaselt. Murranguliseks kujunes töötamine ajalehe "Teataja" talituses, kus ta tut...
1.Varauusaegsed leiutised ja nende mõju ühiskonna arengule. *Paber ja trükikunst-trükiraamatuid võis toota palju ja kiirsti, suurenes inimeste arv, kes seda endale lubada said. *Kompass- võimaldas määrata suunda ka rannikust kaugel. Ladina puri-võimaldas sõita vastutuult, kasutati koos raapurjega. Karavell sobib ookeanisõiduks, suur purjepind, tormikindlam ja kergemini manööverdatav. Karavellil purjetasid maadeavastajad Indiasse ja Ameerikasse. *Mehaanilised kellad- paigutati kirikuste ja raekodade tornidesse. *Pealtvoolu vesiratas- pani liikuma sepalõõtsad. *Püssirohi, püssid, püstolid, suurtükid- Tulirelvad loodi 14.saj alguses, suurtükk oli jäme otsast kinnine metalltoru, toru täideti püssirohuga ja süüdati süütenööriga. Püssiga tabas vaenlase kiiremini ja kaugemalt kui külmrelvaga. Püssi sihtimiseks ja laengu süütamiseks oli vaja kahte meest. 2. Renessanss ja humanism Itaalias ja Põhja-Euroopas. Olulisemad esindajad. Antiikajale ise...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
