Anastasia Piirainen KS41 1. Selleks, et osta kaarhall investeerib AS Puri 20 000 eurot kolmeks aastaks liitintressimääraga 10% aastas. Milline on investeeritud raha väärtus kolmanda aasta lõpuks? Rahasumma tulevikuväärtus arvutatakse valemi abil: n TVn = PV * (1+i) ,kus PV algsumma, praegune väärtus ehk nüüdisväärtus
= 1,27 1,33 Kohustuse ja 2200000 / 1400000 = 1,57 2525000 / 1400000 = 1,8 omakapitali suhe Info: Ettevõtte finantsdirektor tahab laenata 500 000 eurot, mida planeeritakse kasutada järgmiselt: 100 000.- kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks; 75 000.- lühiajalise laenu kustutamiseks; 175 000.- masinapargi täiendamiseks; 80 000.- tootmisvarude suurendamiseks; 70 000.- rahajäägi suurendamiseks. III Kasutage OÜ Puri lihtsustatud raamatupidamisbilansi koostamiseks järgmisi näitajaid: Käibevara käibesagedus 3,0 korda Raha laekumise välde (aastas 360 päeva) 15,0 päeva Põhivara käibesagedus 3,0 korda tootmisvarude käibekordaja 5,0 korda lühiajalise võlgnevuse kattekordaja 3,0 korda netokäive 6,0 miljonit eurot realiseeritud toodete kulu netokäibes 75,0%
Mis nagu sulatet kuuhõbest valat; Niristab üle mind riiete piim. Ööläbi päike on pidanud pausi Kuldset liiva nüüd kelmikalt pillub vastu mu väikseid uniseid ruute: kutsub mind sala kui kutsutaks pruute, Süda mul mitmeks pudeneb, killub: Aid on täis rohet ja tilku ning jahe kui kaev, aeva kui saladus suur, mis ärevaid aimusi annab. Täna on tulnud ning Eile suri! Hommik - sild roosidest punut mind kannab päeva, mis ootab kui imme viiv laev, Millel on paisul sinine puri. Autori sõnum on see, et iga hommik on nagu uue etapi algus. On antud võimalus edasi elada, teha midagi, mis eile tegemata jäi. Samuti kirjeldab luuletus ka hommiku ilu ja võlu.
09.1980 Stockholm) * vallutav eluhoog ( harva nukrad toonid) Haridus: 1893-1898 saksakeelses erakoolis 1901. -1902. Aasta vahetusel ,,Teataja" toimetuses. LUULEKOGUD: Abielu: 1917 - SONETID. Luuletusi 1912-1917 *Carl Hackeriga, 1902-1906 Moskvas 1918 - EELÕITSENG. Luuletusi 1904-1913 1906 tagasi Tallinnas, abielu purunes 1918 - SININE PURI. Luuletusi 1917-1918 * 1924.a. A. Adson 1920 - VERIVALLA. Luuletusi 1919-1920 1944.a. põgenesid Rootsi 1023 - PÄRISOSA. Luuletusi 1920-1922 1904.a. esimesed luuletused Mutti varjunime all 1928 - HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923-1927 ,,Postimehes" ja ,,Uudised", ,,Ema laul" aga ,,Noor-Eesti" 1928 - RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi albumis 1905.a
Klavan, kes pallib AZ Alkmaari ridades Hollandi kõrgliigas ja Joel Lindpere, kes siirdus talvel Norra kõrgliigaklubi Tromsö juurest USA klubisse New York Red Bulls. Kui Klavan on viimasel ajal vähem mänguaega saanud, siis Lindpere on seevastu Ameerikas imesid tegemas. Nimelt on ta löönud kolme mängu jooksul kaks väravat ja see on väärt saavutus. Viimasel ajal on Eestist piiri taha mängima läinud märkimisväärne hulk pallureid, näiteks sel talvel Tallinna Levadiast lahkunud Sander Puri, kes liitus Kreeka AE Larissaga. Märgatavalt tõusis karjääriredelil ka Vjatseslav Zahovaiko, kes kõmmutab väravaid Portugalis U.D. Leirias. Joel Lindpere New York Red Bullsi treeningriietuses Sander Puri
Keskaja leiutised Merendus KARAVELL hiliskeskajal levinud purjekas, mis sobis pikkadeks mereetkedeks karavellil olid nii raapurjed (kasutati pärituulega) kui ka ladina purjed (kasutati vastutuulega) LADINA PURI hiliskeskajal kasutusele võetud kolmnurkne puri, mis võimaldas purjetada ka vastutuult (pildil) 2 Navigeerimisseade KOMPASS - Euroopas võeti kasutusele alles hiliskeskajal, kuigi hiinlased olid leiutanud kompassi juba varem 3 Metallurgia ja mäetööstus PEALTVOOLUVESIRATAS vesi langes rattale ülalt alla.
Ajalugu Ptk 30-33 MÕISTED: Karavell hiliskeskajal levinud purjekas, mis sobis pikkadeks meresõitudeks. Karavellil oli enamasti kolm masti. Ladina puri hiliskeskajal kasutusele võetud kolmnurkne puri, mis võimaldas purjetada ka vastutuult. Kompass keskajal kasutusle võetud riist, mis võimaldas määrata põhjasuunt ja selle abil orienteeruda. Pärgament eriliselt töödeldud õhuke vasika- või tallenahk. Manufaktuur käsitööettevõte, kus töötasid palgatöölised. Tekkisid hiliskeskajal ja levisid varauusajani. Palgatööline inimene, kes töötab palga eest, teise inimese heaks. Tarastamine hiliskeskajal ja varauusajal Inglismaal toimunud protsess, mille käigus suur
Crécy lahing, kus kasutati esmakordselt tulirelvi.Esimesed tulirelvad loodi 14. saj. alguses. Suurtükk oli jäme otsast kinnine metalltoru. Toru täideti püssirohuga, süüdati süütenööriga. "lukk" lubas laskjal tulistada õigel hetkel. Plahvatusega paiskus torust välja raudkera. Varajased käsirelvad tulistasid kuni 9 meetri kaugusele. Järelikult oli keskajal sõdades võidu saamiseks midagi enamat kui kilp ja mõõk. Ladina puri on hiliskeskajal kasutusele võetud kolmnurkne puri, mis võimaldas purjetada ka vastutuult. Kompass on keskajal kasutusele võetud riist, mis võimaldab määrata põhjasuunda ja selle abil merel orienteeruda. Vesiratas on mehaaniline seade langeva vee energia muundamiseks ringliikumise energiaks. Sellest järeldib, et juba keskajal oskasid inimesed kasutada ära erinevaid loodus seadusi oma enese tarbeks.
Tema vend Kaherdin oli Tristaniga ustavad sõbrad.Ühel päeval, kui Tristan ja Kaherdin olid taaskord sõtta läinud, sai Tristan haavata mürgise odaga.Taas ei osanud keegi teda aidata ning ainuke, kes oli võimeline selleks oli Heledapäiline Isolde.Nii saatiski Tristan oma sõbra Kaherdini teda Iirmaalt enda juurde tooma, et oma armastatut viimast korda näha.Nad leppisid kokku, kui Heledapäiline Isolde ei tule Kaherdiniga kaasa olgu mastis must puri ning kui Isolde on temaga kaasas, siis mastis peab olema valge puri.Seda kuulis pealt tema naine, Valgete kätega Isolde, kes oli seda juttu pealt kuuldes väga armukadedaks saanud ja plaanis kättemaksu. Kaherdin oli läinud esimese soodsa tuulega Iirimaale ning Heledapäiline Isolde tuli temaga kaasa.Saabus päev mil nad jõudsid kohale ja nagu kokkulepitud oli , oli mastis valge puri.Seda nähes ütles Valgete kätega Isolde oma
Lasnamäe Üldgümnaasium MARIE UNDER Referaat Carmen Merylin Erala 9B Tallinn 2009 Kooliõpetajate Friedrichi ja Leena Underi (sündinud Kerner) järeltulija sündis 27. märtsil aastal 1883. Marie vanemad olid hiidlased, kuid vahetult ennem tema sündi kolisid nad Tallinnasse. Väike Marie õppis kõigest 4-aastaselt lugema ja juba 13-aastaselt hakkas ta luuletama. 1891. aastast kuni 1900. aastani käis ta saksa tütarlaste erakoolis, õppides saksa, prantsuse ja vene keelt. Marie asus tööle müüjana raamatupoodi peale kooli lõppu. Kuid pärast kohtumist Eduard Vildega, asus ta tööle lühikeseks ajaks ajalehte Teataja. Vabal ajal meeldis talle kirjutada luuletusi saksa keeles. Alles 19-aastasena, aastal 1902, abiellus ta eestlasest raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga, mille järel noored kolisid Moskva äärelinna Kutisnosse. Seal sündisid ka nende ...
Tarvo Puri Notari ametiteenused ning notar vahekohtunikuna 1. Klassikaline notariamet Notariameti pidamine ja notarina tehingute tõestamine on Euroopa õigusruumis traditsiooniliselt olnud rangelt reglementeeritud ja oluliste piirangutega, lisaks seotud keeluga pidada samal ajal muid ameteid või tööalaselt muude valdkondadega seotud olla. Eesti asjaomane reeglistik oli alates vabakutselise notariaadi loomisest 1
Ainuke haavatav koht oli kand. Admetos kuningas, Herakles vasbastas tema naise Alkestise allilmast. Agememnon kuningas, osales Trooja vallutamises, tagasitulles tappis naine ta ära. Agenor Siidoni kuningas, tütar Europet armastas Zeus. Aias nõudis langenud Achilleuse lahinguvarustust, seda mitte saades võttis endalt elu. Aietes Kolchise kuningas, kuldvillaku valdaja Aigeus Ateena kuninga poeg, läks oma kodumaad kaitsma. Must puri / Valge puri Aigisthos salakaval Agememnoni sugulane, kes ta tappis. Aiolos kuningas, tuulte valitseja, võõrustas Odysseust. Aisychylos kuulus vanakreeka kuulsase draamakirjanike kolmikusse. Aison Iasoni isa, saatis poja kentauri juurde. Akrisios kuningas, kellele kuulutas ennustus, et ta tütrepoeg tapab ta. Tütar Danae. Alkestis kuninganna, kelle Herakles allilmast päästis. Alkiinos faiaakide kuningas, kes võõrustas Odysseust. Alkmene Heraklese ema Althaia Melagrose ema
nucleus fastigii TELGIHARJA TUUMAD Ventriculus quartus 4 AJUVATSAKE fundus: - fossa rhomboidea - sulcus medianus - trigonum nervi vagi (X) UITNÄRVI KOLMNURK reguleerib südame tööd ja muude elundite trigonum n. hypoglossi (XII) -KEELEALUSE NÄRVI KOLMNURK colliculus facialis- NÄONÄRVI KÜNKAD aquaeductus mesencephali KESKAJU VEEJUGA tegmen: - tela chorioidea - pedunculus cerebellaris superior - velum medullare superior ÜLEMINE AJU PURI velum medullare inferior ALUMINE AJU PURI Mesencephalon KESKAJU kõige väiksem ja paikneb kõige sügavamal tectum mesencephali: - KESKAJU KATEL colliculus superior - colliculus inferior - pedunculus cerebri - nucleus ruber - substantia nigra MUST OLLUS kui viga saab, siis inimese liigutused muutuvad katkendlikuks Diencephalon -VAHEAJU hypothalamus: - HÜPOTALAMUS tractus opticus - chiasma opticum -
OLAV MARAN Varased aastad Sündinud: 20. oktoober 1933. aastal Tartus. Tema ema (Elfriide Maran) oli 1920. aastate alguses õppinud Pallase kunstikoolis Nikolai Triigi all joonistamist ja Konrad Mäe all maali. Kuna vanemad lahutasid juba 1936. aastal, jäi laste üleskasvatamine ema kanda. 1938. a pere asus elama Tallinna. Õpingud Kunstiinstituudis 1953. a otsustas rma soovitusel Kunstiinstituuti tulla õppima (lõpetas 1959. a). Ülikooliaastatel tegeles ka karikatuuride ja karikatuurses laadis illustratsioonide tegemisega ajalehtedele (Noorte Hääl, Sirp ja Vasar). Diplomitööks tegi sarja teatriplakateid. (1959) Pärast Tallinna Riikliku Kunstiinstituudi lõpetamist siirdus tööle satiirajakirja Pikker kunstilise toimetajana (1959-1965). Seejäre...
selleks palju võimalusi pole antud. Kirjas on näha, kuidas ta arutleb asjade üle, mida ta ei mõista, aga väga tahaks mõista. Ka siinkohal saab lugeda kulakute üle arutlemist ja nende suunas sajatamist. Tubli nõukogude naine. Tubli kõnepidamise eest seakasvatuses saabki Ingel minna farmijuhatajate kursustele. Inimese unistus täitub. Kuuendas kirjas juhatatakse lugeja sisse kogu teose kesksesse loosse. Tegelasteks on kalamehed, kelle eesotsas on vana Martin Puri. Tema elu puudutavad ka kõige mahukamad ja kõige täpsemate kirjeldustega kirjad. Martin Puri oli elupõline meremees, kes ei tahtnud sellest elust kuidagi loobuda, aga see ähvardas käest libiseda ning aastad olid vanamehele selga kuhjunud. Seadusorganitelt ei olnud tal abi loota, sõpradest kalamehed hoidsid küll tema poole, aga otsustanud rajoonikomitee poole pöörduda, ei saa ta ka sealt abi. Selline see elu on. Nõukogude rahvas hoiab kokku,
MARIE UNDER Merilin Luik9B ◦Sündis- 27. märts 1883, Tallinn ◦Suri- 25. september 1980, Stockholm, Rootsi ◦Abikaasa - Carl Hacker (10. veebruar 1902- 1923), Artur Adson (11. juuli 1924) ◦Carl Eduard Friedrich Hackeriga sündisid kaks tütart- Dagmar ja Hedda ◦Marie Under oli eesti luuletaja. Under kuulus kirjandusrühmitustesse Siuru ja Tarapita. Hariduskäik ja ametid ◦Marie õppis lugema 4-aastaselt ◦14-aastaselt kirjutas ta esimese luuletuse ◦4-9 aastaselt käis ta väikelastekoolis ◦Aastatel 1893–1898 õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis - saksakeelne. ◦Lõputunnistus jäi saamata - väga andekat tütarlast arvati ikkagi lõpetajate hulka. ◦Lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. ◦Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Looming ◦„Sonetid“ (1917) ◦„Eelõitsen“ (1918) ◦„Õnnevarjutus“ (1929) ◦„Sinine puri“ (1918) ◦„Lage...
Chapati volditakse koonuseks ning lisatakse vedelaid roogi selle sisse Automaatne Jahu Tortilla, Pizza Crusts, Pita leib Chapati tootmisliin Chapati Machine ANKO Automaatne Chapati Tootmisliin Segud nisujahu, vesi ja muud koostisained tainas, siis protsessi kaudu jagatakse, ümardamine, puhke-, kütte-, pressimine, küpsetamine ja jahutamine, ümmargune pirukas on toodetud. Näidetena saia ümbrised, tortillasid, chapati Puri ja pizza koorikud. Asendades jaotamist ja rullimist masinad automaatne koordumist masin (SD-97), Kaetud tooted, nagu chapati, täis puri või lihapirukad on võimalik teha . Lõunaosariikides vast tuntuim lapikleib...oi jeebus, neid asju leivaks nimetada on ikka pühaduseteotus, aga pannkook on ka imelik öelda. Jääme siis lapikleiva juurde. NISUjahust lapikleiva... Olen isegi seda teha proovinud ja esimese korra kohta tulid täitse kobedad välja. Lihtne valmistada,
Marie Under 1883-1980 1. Sündis Tallinnas, juured Hiiumaal. Ema ja Isa kooliõpetajad 2. 4 aastaselt õppis lugema. 3. Õppis saksa tütarlaste gümnaasiumis. Seal tegi ka oma esimesedluule katsetused, mis olid saksa keeles. 4. Kuulus rühmitusse Siuru ja Tarapita. 5. Oli abielus Artur Adsoniga 6. 1944 pageb Rootsi 7. Nobeli preemia laureaat Looming 1. Siuru periood • armu- ja loodusluule impresssionistlik kujundaja • luules kõneleb armastav naine (tundeline, avameelne) • sõnavaralt rikas keelekasutus • arendas eesti luule vormi (sonett, ballaad) • esikkogu 1917 „Sonetid“ - „Sinine terass“, „Ekstaas“, „Ma armastasin su armastust“ • 1918 „Sinine puri“ • 1918 „Eelõitseng“ - „On siiski kurb“ • sisuks armastus ja l...
looduslüürikat ja on ilmunud aasta peale eelneva luulekogu ilmumist. Kolmandaks tooks välja luulekogu ,,Õnnevarjutus", see on kõrgetasemeline balladikogumik ja ilmunud aastal 1929. Kogu luuletaja loomingu võtab kokku valikkogu ,,Mu süda laulab", mis ilmus 1981. aastal postuumselt ehk peale autori surma. (5) 6 LUULEKOGUD 1917 SONETID. Luuletusi 19121917 1918 EELÕITSENG. Luuletusi 19041913 1918 SININE PURI. Luuletusi 19171918 1920 VERIVALLA. Luuletusi 19191920 1923 PÄRISOSA. Luuletusi 19201922 1928 HÄÄL VARJUST. Luuletusi 19231927 1928 RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 19231927 1929 ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 19271929 1930 LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 19271930 1935 KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 19301935 1943 MURELIKU SUUGA. Luuletusi 19351942 1954 SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 19431954
Limpa ja mereröövlid Autor .............................. Illustraator ................................. 1. Kes olid (õde, vend, sugulane, vanus): Limpa sugulane ....................................................................................... Limmo .........vend .............................................................................. Limma õde ....................................................................................... 2. Raamatus on veel järgmised tegelased (tõmba õigetele joon alla): tekk, tiiger, laiskloom, ema, Noorpagan, mereröövlid, padi, linad , Viplala 3. Mis oli Limpa lemmiktegevus? ...limonadi juua.......................................................................................... ...... 4. Miks oli Limma tihti Limpa peale pahane? ...joob ise limonadi ja teistele ei jaga, teeb koledat krooksu....................................................................................... ....
Luua Metsanduskool MEPK I Hanna-Eliise Lepp ÕITE KIRJELDAMINE Kaunis kuldking Asümmeetriline suur õis Kollane õõnes huul Lamedad õiekatte lehed, lillakaspruuni värvi Õite alusel kandelehed Sinilill Sinised tupplehed Kroonlehed puuduvad Õied paiknevad varrel üksikult Monosümmeetrilised e sügomorfsed õied Kiirjas ehk korrapärane õis Päevalill Korvõis ehk korvik Õiekroon kiirjas Putkjas Kroonlehed kollased Harilik kukehari Õiekate kaheli Tupplehed kollased Kroonlehti 5 Polüsümmeetriline õis Kiirjas Harilik kellukas Tupp ja kroon liitlehine Kellukjas Kroon lehterjas Krooni suudmeni ulatub karvane emakakael Kroonlehed sinised/lillakad Küüvits Kaheli õiekate Nii kroon kui tupp liitlehine Õie tüüp kupjas, viie tipmega Kollane käoking Õie tüüp kiiverjas Huuljas Kahekülgselt sümmeetrilised, rohekas, kollased õied. Kroonlehed muutunud nektaariumiteks Disümmeetriline Harilik toomingas Kiirjas õiekroon, ratasj...
Salvrättide voltimine Marju Zupsmann. Üldiselt voltimiskunstist. Salvrätte annab voltida erinevatel viisidel. On olemas palju erinevaid lehviku kujusid Rõngastega voltimisi Pidulikud voldingud. Kohakaardiga. "Jaapani päike" 1 edit Master text styles 2 3 4 cond level Third level Fourth level Fifth level 1. Märgi ära keskkoht ja murra mõlemalt poolt servad keskele kokku. 2. Keera salvrätik kokku. 3. Voldi ühtlaselt ja pressi tugevalt. 4. Voldi alguses ühe poole tipud enda poole, siis keera ringi ja voldi teise pool tipud. Pressi salvrätik tugevalt kokku ja aseta taldriku kõrvale. "leht" o edit Master text styles 1 2 3 econd level Third level Fourth level ...
ootab kohtumist oma armastatuga; kõike ballaadid; armastuse ja õnne võimalikkus, ümbritsevat on kujutatud väga imelisena. mis enamasti puruneb. EELÕITSENG(1918) // LAGEDA TAEVA ALL (1930) KIVI SÜDAMEL (1935) mõtteluule, mis on mõtestatud sümbolipiltidena; soneti vormi SININE PURI (1918) // on tihedalt kokkusurutud sõnad; põhiteemaks kunst VERIVALLA (1920) Kõik on muutunud väga koledaks ja jubedaks. Kirjeldatakse MURELIKU SUUGA (1943) toob esile ebaloomulikku maailma, kus inimesed rahvusliku ja poliitilise külje; kirjeldused on surnud ja elu kiskja liialdused. masendavad ja nukrad Piiblimotiivid.
Tallinna. Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14- aastaselt luuletama. Ajavahemikul 49 eluaastani õppis Marie väikelastekoolis, mis asus Väike-Rootsi tänaval. Seal õpetati lastele lugemist ja kirjutamist, rehkendamist, laulmist ja käsitööd. Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid" Luulekogud 1917 SONETID. Luuletusi 19121917 1918 EELÕITSENG. Luuletusi 19041913 1918 SININE PURI. Luuletusi 19171918 1920 VERIVALLA. Luuletusi 19191920 1923 PÄRISOSA. Luuletusi 19201922 1928 HÄÄL VARJUST. Luuletusi 19231927 1928 RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 19231927 1929 ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 19271929 1930 LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 19271930 1935 KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 19301935 1943 MURELIKU SUUGA. Luuletusi 19351942 1954 SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 19431954 1963 ÄÄREMAIL
Igal hommikul uuesti sünnin ma roosana linade valevast vahust. Kuldset liiva päike kui pilluks vastu mu väikseid uniseid ruute: kutsub mind sala kui kutsutaks pruute. Süda mul pudeneb mitmeks killuks. Aed on täis rohelust, tilku ning jahe kui kaev, aeva kui saladus suur, mis ärevaid aimusi annab. Täna on tulnud ning Eile suri! Hommik-sild roosidest punut mind kannab päeva, mis ootab kui imme viiv laev, millel on paisul sinine puri. Esimesel lugemisel köitis rohkem tähelepanu luuletuse stiil, sest oli kasutatud rohkelt erinevaid kõnakujundeid.Luuletuse sisuks oli hommikuse ärkamise ja uue päeva alguse kirjeldamine.Kuid laiemas mõttes peitub selles ka vihje ajaloolistele sündmustele.Luuletuses oli kasutatud väga erinevaid kõnekujundeid, mis kõik aitasid esile tuua uue päeva alguse ilu. Epiteedid: sünnin ma roosana linade valevast vahust kuldset liiva päike kui pillaks Võrdlused: päike kui pillaks
Igal hommikul uuesti sünnin ma roosana linade valevast vahust. Kuldset liiva päike kui pilluks vastu mu väikseid uniseid ruute: kutsub mind sala kui kutsutaks pruute. Süda mul pudeneb mitmeks killuks. Aed on täis rohelust, tilku ning jahe kui kaev, aeva kui saladus suur, mis ärevaid aimusi annab. Täna on tulnud ning Eile suri! Hommik-sild roosidest punut mind kannab päeva, mis ootab kui imme viiv laev, millel on paisul sinine puri. Lugemise käigus köitis tähelepanu luuletuse stiil, kuna oli kasutatud rohkelt erinevaid kõnekujundeid. Luuletuse sisuks oli hommikuse ärkamise ja uue päeva alguse kirjeldamine. Laiemas mõttes peitub selles luuletuses vihjeid ajaloolistele sündmustele. Luuletuses oli kasutatud erinevaid kõnekujundeid, mis kõik aitasid esile tuua uue päeva alguse ilu. Epiteedid:sünnin ma roosana, linade valevast vahust, kuldset liiva päike kui pillaks
Tristan ja Isolde armuvad ning ülejäänud lugu räägib nende kahe armastusest ja konfliktist kuningaga, kellele mõlemad armunud on truudust vandunud. Loole lisab keerukust Tristani lõpule viimata abielu ühe teise Isoldega - Valgekäsi Isoldega. Legend lõpeb, kui Tristan saab taas teise haava mürgisest relvast. Ainult Iirimaa Isolde suudaks ta terveks ravida. Tristan kutsub teda enda juurde, leppides kokku märguande, et kui Isolde nõustub tema juurde tulema, siis olgu saabuva laeva puri valge. Kui Isolde keeldub, lehvigu laeva mastis must puri. Isolde tuleb ning valge puri teavitab tema saabumisest, kuid armukadedusest pimestatud Valgekäsi Isolde valetab Tristanile, öeldes et laeva puri on must. Tristan sureb meeleheitest ning kohale sõitnud Isolde võtab endalt elu. Rüütlikirjandusele, rüütli- ehk õukonnaromaanile on omane armastusteema ja daamikultus, ning rüütlielu ja -vooruste idealiseerimine. Kirjanduses pole enam oluline isandate ja nende
Võõrkeelteoskus Saksa Keel kõnes: hea kirjas: hea arusaamine: väga hea Lisainfo Tugevad küljed: Luuletamine, lastega tegelemine, püsivus, andekus, käsitöö, laulmine, kirjutamine Nõrgad küljed: vähene kooliõpe, Huvialad: Luuletuste kirjutamine, Looming · 1917 - SONETID. Luuletusi 1912-1917 · 1918 - EELÕITSENG. Luuletusi 1904-1913 · 1918 - SININE PURI. Luuletusi 1917-1918 · 1920 - VERIVALLA. Luuletusi 1919-1920 · 1923 - PÄRISOSA. Luuletusi 1920-1922 · 1928 - HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923-1927 · 1928 - RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 1923-1927 · 1929 - ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 1927-1929 · 1930 - LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 1927-1930 · 1935 - KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930-1935 · 1943 - MURELIKU SUUGA. Luuletusi 1935-1942 · 1954 - SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 1943-1954
Test Marie Under Nimi: Violetta Fjodorova 1. Kus ja millal sündis Marie Under? .....Marie Under sündis 27.märtsil 1883 Tallinnas. 2. Kus ta õppis? .....4.9. eluaastani õppis Marie väikelaste koolis, aastatel 18931898 õppis ta Cornelia Niclaseni tütarlaste eraalgkoolis 3. Mis keeles kirjutas ta oma esimesed luuletused? ...Esimesed luuletused kirjutas ta saksa keeles. 4. Kus töötas M. Under pärast kooli lõpetamist? ...Töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina 5. Kellega abiellus M. Under 1902. aastal? .... Aastal 1902 abiellus Marie Under hiidlasest raamatupidaja Carl Eduard Friedrich Hackeriga ............ 6. Kuhu siirdus vastne abielupaar elama? .....Moskvas 7. Mis aastal tuli Under tagasi Eestisse? ..........1906. aasta lõpus 8. Kellega ja millal abiellus M. Under...
Impressionism AnneMai Runtal Läänemaa Ühisgümnaasium 12R Impressionism kunstis ● Teaduslikult mitte emotsionaalselt ● Valguse ja varju mõju maalil ● Hakkasid harrastama vabaõhumaali ● Maal ei pidanud jutustama mingit lugu ● Iseloomulikud jooned: a. Nähtavad pintslitõmbed b. Heledad värvid c. Avatud kompsitsioon d. Rõhuasetus valgusele ja sellele muutumisele e. Igapäevased teemad f. Ebatavalised rakursid Claude Monet ● Prantsuse maalikunstnik ● Impressionismi rajaja ning peaesindaja ● Impressionism sai tema maali järgi nime ● Monet’lt pärineb 2500 maali Maalide nimed 1. “Women in the garden” Claude Monet 2. “Bal du moulin de la Galette” Pierre-Auguste Renoir 3. “A bar at the Folles-Bergère” Èdouard Monet 4. “Impression, soleil levant” Claude Monet 5. “Paris street; Rainy day” Gustave Gaillebotte 6. “L’Absinthe” Edgar Degas 7. “The floor scrapers”...
orgaanilisi ained jne.(mineraalid), - parim looduslik väetis, on ta normaalsel ajal siiski sinine. Egiptlased võrdlesid Niiluse värvi väga tihti lasuurkivi omaga, sest niivõrd meenutab Niiluse vee värv seda sinist kivi. Egiptuses oli Niilus ainukeseks jõeks, ja neile näis, nagu peaks iga jõgi voolama nagu Niilus,st. põhja. Seepärast tähistasid nad kirjas teekonda lõunasse avatud purjedega laevaga, sest voolu vastupanu ületamiseks oli vaja puri üles tõmmata. Teekonda põhja aga tähistati purjedeta lodja või laevaga. Kui egiptlased Uue riigi ajal jõudsid esmakordselt Eufratini, mis voolas vastupidises suunas, st. põhjast lõunasse, siis nimetasid nad seda "jõeks, mis voolates põhja, voolab lõunasse üles.Põlluharimine Niiluse orus on võimalik ainult tänu Niilusele endale. Tema korrapärased üleujutused kandsid igal aastal kaldaäärsetele aladele viljakat jõemuda, mille tõttu ongi seal põlluharimine võimalik
Ado Vabbe Päivi Margna 11.klass Ado Vabbe Päivi Margna 11.klass · Ado Vabbe oli eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog. · Vabbe osales ka kunstiühingu Pallas asutamises. · Ta oli Eesti Kunstnike Liidu liige. · Eesti kunsti tõi ta esmakordselt futuristlikke elemente. Elulugu · Adolf ehk Ado Vabbe sündis 19. märtsil 1892. a. Tapa linnas. · Õppis Narvas linnakoolis ja külastas ka võõrkeelte kursusi (pr. keelt). · Riia Linna Kunstikooli · 1911. aastal Münchenis Anton Azbé koolis. · Ühine ateljee Ludvig Oskar, Johannes Otsmann ja Anton Starkopfiga. · 1913. a. algul lõpetas ta õpingud Münchenis ja sõitis koju Eestisse. · Reisis Itaaliasse, Helsingisse, Pariisi, Hisapaaniasse, Sveitsi, Hollandi, Belgiasse ja Põhja-Saksamaale. · Elas üle I ja II Maailmasõja · Suri 20.aprill, 1961 Looming · Varasemad tööd umbes 1912. aastast. · Need olid teostatud juugendlikul...
Salvrätiku voltimine PAABULIND 1. Avage salvrätik ristkülikukujuliselt 2. Voltige pikisuunas kolm volti 3. Voltige ots käsitsi akordionitaoliseksks 4. Pange salvrätik salvrätirõngasse TASKU 1. Voltige sälvräti pealmine kiht nagu joonisel näidatud 2. Voltige järgmine kiht keskelt kolmnurgaks 3. ...ja veel üks kord esimese kihi alla 4. Keerake ¼ külgedest tagasi MAJAKAS 1. Voltige salvräti alumine nurk kolmnurgaks nagu joonisel näidatud 2. Voltige pealmistest kihtidest allapoole väikesed kolmnurgad 3. Keerake servd tagasi üksteise sisse TIIB 1. Avage salvrätik ruudukujuliselt ja voltige akordionitaoliseks 2. Voltige akordion nagu joonisel näidatud 3. Pöörake pikem osa lühema osa peale KUKEHARI 1. Voltige salvrätik kolmnurgaks nagu joonisel näidatud 2. Keerake alumised nurgad keskele ...
MARIE UNDER (1883-1980) Elulugu Marie Under sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas Alimanni uulitsa väikeses puumajas Tema vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under Lapsepõlv möödus Tallinna kitsastes agulikorterites Õppis nelja-aastaselt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama Koolis käis ta 10-15 aastaselt Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis Oma esimesed värsid kirjutas Marie Under koolipõlves saksa keeles Oskas eesti, saksa, prantsuse, inglise, vene ja soome keelt On tõlkinud luuletusi kuueteistkümnest erinevast keelest 1901. aasta novembrist sai noor Marie Under Vilde eestkostel kontoripreili koha "Teatajas" Aastal 1902 abiellus ta eesti raamatupidaja Carl Eduard Friedrick Hackeriga ning noorpaar kolis Kutisnosse Moskva äärelinna. Neil oli 2 last 1906.a pöördus ta tagasi Tallinna koos oma kahe tü...
Ajaloo kontrolltöö 30-33, 37-40 pt 30. karavell- purjekas hiliskeskajal, millega läbiti pikki meresõite ladina puri- kolmnurkne puri, mis võimaldas purjetada ka vastu tuult kompass- võimaldas merel orienteeruda, näidates põhjasuunda mäetööstus ja metallurgia- leiutati pealtvooluvesiratas, mille vee liikumine pani tõstukid liikuma, mis maaki maapeale toimetasid. malmivalamine- raua vedelaks muutmine suurtükid- kahurid püssid- leiutati peale suurtükkide, sai kasutada üks mees ja üksi lasta pärgament- käsitsi ja eriliselt töödeldud lamba- või tallenahk, millele kirjutati.
Viikingid olid isegi maadeavastajad.Viikingite laev kannatas välja umbes 80 meest. Viikingid usksusid et on olemas paik nime Valhalla ja kes sõjas ära suri sai Valhallase.Need kes surid olid kangelased. Surnud viikingid maeti koos relvade ja peale kuhjati kääbas.Peamised tegevusalad olid loomade kasvatus või kala püüdmine. Viikingid pidasid ka orje kes aitasid perenaist kodutöödel. Laevad ehitati tammepuust ja laeva tekk oli männilaudadest. Viikingilaevadel olid nii aerud kui purjed. Puri oli trapetsikujuline ja triibuline. See oli kinnitatud raa ülemise ristpuu külge. Tormi ajal sai purje pinda rehvimisega vähendada. Selleks lasti raa allapoole.Aerud olid kuus meetrit pikad , seega aerutajad pidid olemapika jõuga.Liikudes tundmatutes randades määrasid viikingid oma asukoha loodusmärkide järgi. Ruuni tähestik Kasutatud kirjandus- Viikingite raamat- http://et.wikipedia.org/wiki/Viikingid- http://www.google.ee/url?
"Siuru" rühmitus "Siuru" 1917-1920 Loodi 1917. aastal 10. juulil 6-liikmeline rühm Siurulaste moto: "Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud." F. Tuglas Üldtutvustus Eesmärk: kirjanduses läbi lüüa, kirjanduse populaarsust tõsta Looming: eelistatud lüürika, novellid Tähtsustasid armastusluulet Väljaanded: 3 albumit Konfliktid ja lagunemine 1919. aastal oli rühmitus "Siuru" lagunemas. Põhjuseks peeti isiklikke vastuolusid. Pärast ühiseid klaarimisi ja selgitusi lahkusid H. Visnapuu ja A. Gailit. Asemele võeti August Alle, Johannes Barbarus Kuid ka see ei päästnud "Siurut". 1920. aastal lõppes rühmituse tegevus ametlikult "Siuru" tähtsus Muutsid kirjanduse populaarseks. Suurendati lugejate kirjandushuvi. Lüürika tõusis taas juhtivaks põhiliigiks. Siurulaste elujanuline looming oli kontrastiks aja raskustele. "Siurust" kasvasid välja eesti kirjanduse juhtnimed. "Siuru" viis armastusluule uuele stiilitasandi...
1. Kunas ja kus tekkis vene kirjandus ? Tekkis 19.sajandil Kiievi-Vene riigis. 2. Mis on krillitsad ? Sellel põhinevad vene tähestik ja paljude teisterahvaste tähestikud. 3. Mis on bõliinad ? Vene eepilised kangelaslaulud. 4. Lomonovi tähtsus. Pani aluse Vene uusaegsele kirjandusele. 5. Tuua välja vene romantismi tunnusjooned. Seda iseloomustavad individualism, mässumeelsus, vastuoluline suhtumine rahvasse. Romantismi iseloomustavad unistamine, tunded, hingeelu. 6. Puskin: kunas mida kirjutas ? Lütseumis (1811-1817) luuletused, pagendused lõunasse (1820-1824) romantilised luuletused. Boldino sügis (1830) 3 kuud kirjutas luuletusi ja isegi tema tähtsaim teos ,,Jevgeni Onegin" on seal kirjutatud. 7. Jevgeni Onegin Romantilisest teosest eristab seda kronoloogia sissetoomine, mille järgi toimub tegevus ajavahemikus 1819-1825. Teost on nimetatud `'vene elu entsüklopeediaks," sest see kajastab ajastu olemust ja eri...
(1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Tema kõrgetasemeline ballaadilooming on kogutud raamatusse "Õnnevarjutus" 1929. Tema loomingut kokku võttev valikkogu "Mu süda laulab" ilmus postuumselt 1981. aastal. Underi luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. Aastal 1917 ilmus tema esikkogu "Sonetid". Luulekogud 1917 – SONETID. Luuletusi 1912–1917 1918 – EELÕITSENG. Luuletusi 1904–1913 1918 – SININE PURI. Luuletusi 1917–1918 1920 – VERIVALLA. Luuletusi 1919–1920 1923 – PÄRISOSA. Luuletusi 1920–1922 1928 – HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923–1927 1928 – RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 1923–1927 1929 – ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 1927–1929 1930 – LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 1927–1930 1935 – KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930–1935 1943 – MURELIKU SUUGA. Luuletusi 1935–1942 1954 – SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 1943–1954 1963 – ÄÄREMAIL
Roosikrantsi tänaval Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga (18781948) ning noorpaar kolis Kutsinosse Moskva äärelinna. Aastal 1906 pöördus Marie koos perega tagasi Tallinna. 1913. aastal kohtus ta Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. 1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi. Luulekogud 1917 SONETID. Luuletusi 19121917 1918 EELÕITSENG. Luuletusi 19041913 1918 SININE PURI. Luuletusi 19171918 1920 VERIVALLA. Luuletusi 19191920 1923 PÄRISOSA. Luuletusi 19201922 1928 HÄÄL VARJUST. Luuletusi 19231927 1928 RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 19231927 1929 ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 19271929 1930 LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 19271930 1935 KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 19301935 1943 MURELIKU SUUGA. Luuletusi 19351942 1954 SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 19431954 1963 ÄÄREMAIL
MARIE UNDER JH ELULUGU ● Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under. Neil oli peres viis last. ● Marie õppis 4-aastaselt isa juhendamisel soravalt lugema ning hakkas 14-aastaselt luuletama. ● Pärast õpingute lõpetamist läbis ta lasteaednike kursused ja töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Vabal ajal kirjutas ta saksa keeles luuletusi. ● Aastal 1902 abiellus Marie Under Carl Eduard Friedrich Hackeriga. Neil oli kaks last. ● 2. augustil 1904 avaldas ajaleht Postimees Marie Underi esimese luuletuse "Kuidas juhtus...". ● 1913. aastal kohtus Marie Artur Adsoniga, kes hakkas tema kirjatoimetajaks. Adson kogus Marie luulematerjali kokku, et avaldada esimene luulekogu. Aastal 1924 lahutas Marie Carl Hackerist ja abiellus Adsoniga. ● 1944. aasta septembris põgenes ta perega Rootsi. ● Under kuulus ...
MARIE UNDER 1883-1980 I loominguperiood 1904-1919 Impressionistlik luule IMPRESSIONISM-tähelepanu pööratakse kirjaniku, kunstniku hetkemeeleoludele, tundmustele, muljetele ning nende jäädvustamisele. Luulekogu ,,Sonetid"(1917), "Eelõitseng" (1918), "Sinine puri" (1918). Nakatav eluküllus, looduslüürika, erakordne pildi-ja värviküllus, armastus ja looduslüürika ainuvalitsemine, intiimelamuste edasiandmine, puuduvad ajastu sündmuste käsitlused. "Sinine terrass", "Valge värav" II loominguperiood 1919-1923 Ekspressionislik ajaluule EKSPRESSIONISM-20.sajandi kirjandus ja kunstivool Euroopas. Seadis esikohale inimese ja ühiskonna probleemid, protestiti inimest ahistava poliitilise korra vastu, sõja vastu. Paljudes teostes oli tunda hirmu, ahastust, katastroofi eelaimust. "Verivalla" (1920), "Pärisosa" (1923) Positiivne looduslüürika asendub rõhuva mure, lootusetuse ...
Kristi Väljur 9a MARIE UNDER Marie Under sündis 27. Märtsil 1883. aastal Tallinnas. Marie vanemad kolisid just enne tema sündi Tallinnasse. Marie Under hakkas lugema 4 aastaselt ja luuletama 14 aastaselt. 1893-1898. aastatel käis Marie saksa keelses tütarlaste elamentaarkoolis. Under õppis klaverimängu ja käis laulmas segakooris. Tegi läbi lasteaednike kursused. Töötas Risti mõisas lastepreilina. Lühikest aega töötas ta Viru tänava paberikaupade poes kassapreilina. Tema esimesed kirjutatud luuletused olid saksa keeles. 2. Augustil avaldas "Postimees" tema armastusluuletuse "Kuidas juhtus", millest sai tema esimene trükis avaldatud luuletus. Marie Under oskas rääkida kuues keeles. Marie sai palju innustust luuletuste kirjutamiseks Vildelt. 20. ja 23. Elusaasta vahel kirjutas Under realistlikke lühijutte, aga ta hävitas need ilma, et oleks kellelegi näidanud. Hiljem ta proosat enam ei kirjutanud. Nooremate ning vabameelsemate ...
Luuletusi 19271930 1935 KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 1930 1935 1943 MURELIKU SUUGA. 1917 SONETID. Luuletusi 1912 1954 SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 1917 19431954 1918 EELÕITSENG. Luuletusi 1963 ÄÄREMAIL. 10 algupärast 19041913 luuletust ja 36 tõlget 1918 SININE PURI. Luuletusi 1981 MU SÜDA LAULAB. 19171918 1920 VERIVALLA. Luuletusi 19191920 "Kevad"1 Ei ammu näinud ma nii palju päikest! Ta voolab tuppa nagu kuldne viin ja purju paneb mind, kes kaua paastusin, ning minu lapse sasipääkest väikest. "Ma elan" Kui imelik: ma elan! Paremal ja vasemal haud kõrval haua: ei ole enam seda ega teist mu noortest tuttavatest, kelle peo nii tugevasti hoidis elu saua. Ja mina tohin elada! Mis eest?!
prantsuse, soome ja rootsi keele vahendusel jätkus kuni hilise eani (nt Fr. Schiller, J. Baudelaire, M. Maeterlinck, M. Lermontov, A. Ahmatova jpt). Underi enda luulet on tõlgitud paljudesse keeltesse. Underi loomingut on interpreteerinud eesti kirjanduse parimad tundjad üle maailma, tema looming on inspireerinud nii kunstnikke kui muusikuid. Luulekogud 1917 SONETID. Luuletusi 19121917 1918 EELÕITSENG. Luuletusi 19041913 1918 SININE PURI. Luuletusi 19171918 1920 VERIVALLA. Luuletusi 19191920 1923 PÄRISOSA. Luuletusi 19201922 1928 HÄÄL VARJUST. Luuletusi 19231927 1928 RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 19231927 1929 ÕNNEVARJUTUS. Ballaadid 19271929 1930 LAGEDA TAEVA ALL. Luuletusi 19271930 1935 KIVI SÜDAMELT. Luuletusi 19301935 1943 MURELIKU SUUGA. Luuletusi 19351942 1954 SÄDEMED TUHAS. Luuletusi 19431954 1963 ÄÄREMAIL. 10 algupärast luuletust ja 36 tõlget
ü Koondise parim mängija. ü Minu lemmik mängia. ü Tulpdiagramm Eesti jalgpallikoondise väravaküttidest. ü Koht kus Eesti koondis treenib. ü Eesti jalgpallikoondise peatreener. ü Lingid. ü Tänusõnad. Eest jalgpallikoondise mängiad Sergei Pareiko Martin Vunk Ragnar Klavan Andrus Ooper Dimitri Kruglov Raio Piiroja Taavi Rähn Joel Lindpere Tarmo Kink Sergei Mosnikov Sander Puri Ats Purje Konstantin Vassiljev Koondise parim mängija Konstantin Vassiljev on venelane kuid räägib Eesti keelt.Sündinud 16.augustil.1984.a.Ta on Click to edit Master text styles tnnustatud 3 hõbe palliga Second level 2009,2011, Third level Fourth level 2012 a.Ta on ise 175 Fifth level cm pikk ja kaalub 72 kilo.
...............................................................................................................10 1917 - SONETID. Luuletusi 1912-1917............................................................................10 1918 - EELÕITSENG. Luuletusi 1904-1913.................................................................... 10 4 1918 - SININE PURI. Luuletusi 1917-1918......................................................................10 1920 - VERIVALLA. Luuletusi 1919-1920......................................................................10 1923 - PÄRISOSA. Luuletusi 1920-1922......................................................................... 10 1928 - HÄÄL VARJUST. Luuletusi 1923-1927...............................................................10 1928 - RÕÕM ÜHEST ILUSAST PÄEVAST. Luuletusi 1923-1927.................
2. Suured maadeavastused 1. Millised olid maadeavastusretkede tehnilised ja majanduslikud eeldused? · Tehnilised eeldused: astrolaab, tugev laevastik oli arenenud- karavell, purjed (4 puri), kompass, ebatäpsed maakaartide olemasolu, teadmine, et maakera on ümmargune · Majanduslikud eeldused: meresõidu oskused, toetav stabiilne ja tugev riigivõim, julge vaim. 2. Nimetage suurte maadeavastusretkede põhjused. · Majanduslikud põhjused: kuningad tahtsid oma riiki rohkem arendada, leida kulda või hõbedat, oli vaja leida uusi ühendusteid, palju uusi huvitavaid kaupu- tulus vürtsikaubandus, silmaringi laiendamine, põllumajanduse arendamine, alternatiivsed mereteed · Poliitilised põhjused: väike aadlikud jäid tegevuseta, uus rakendus 3. Miks said maadeavastusretked alguse just Hispaaniast ja Portugalist? 3 põhjendust · Nende maade geograafiline asend oli soodne- asusid Atlandi ookeani kui k...
Petrarca ,,Africa" Trükikunsti leiutas Johann Gutenberg William Shakespeare toesed : Komöödiad:Suveöö unenägu, Tõrksa taltsutus. Tragöödiad:Romeo ja Julia, Taani prints, Richard III, Othello. Nikolai Kopernik-tõestas heliotsentrilise maailmasüsteemi Maadeavastused : Põhjused : Taheti leida lühemat teed Indiasse. Euroopas hakkas kuld ja hõbe otsa saama. Eeldused: Eurooplased võtsid kasutusele kompassi(Hiina), võeti kasutusele ka uued laevatüübid, ladina puri. 1498.a. Vasco de Gama jõudis Indiasse. 1492. Jõudis Kolmubus Ameerikasse. Amerigo Vespucci järgi sai uue mandri nimeks Ameerika. Tänu maadeavastustele võeti kasutusele kartul, tubakas. Tulis kaasa ka haigused, kuulsam nendest oli süüfilis. Suurenes väärismetallide sissevedu Euroopasse. Reformatsioon : Põhjused : 1) Katoliku kirik kaugenes Kristuse põhimõtetest. Hakkasid rikastuma, polnud küllalt aega Kristusele ennast pühendada.'
http://www.abiks.pri.ee Marie Under oli eesti luuletaja, üks eesti suurimaid lüürikuid. Ta sündis 27. märtsil 1883. aastal Tallinnas. Õppis 1891 1900 saksa tütarlastekoolis, töötas 1901 1902 ajalehe "Teataja" toimetuses. Abiellus 1902.a. K. Hackeriga ja asus elama Moskvasse. Naasnud 1905.a. Eestisse, tegutses kutselise kirjanikuna peamiselt Tallinnas. 1924.a. abiellus A. Adsoniga. Ta kuulus isiklikku tundeluulet viljelevasse "Siuru" rühmitusse ja saavutas luuletajamaine esikkoguga "Sonetid". Ta oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaliikmeid ning mitme kodu ja välismaise organisatsiooni auliige. Aastast 1904 avaldas luuletusi ajakirjanduses. Esimestes värsikogudes "Sonetid" (1917), "Eelõitseng" ja "Sinine puri" (mõlemad 1918) avaneb Underi ere anne kujundiküllases armu ja looduselamuste kujutamises. Filosoofilised mõtisklused elu valguse ja varjupoole üle...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
