Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine Kalju Lott Kuna me antud juhul uurime üht osakest, siis jagame selle avogadro arvuga (boltzmanni konstant) Kui aga osake liigub, siis mõjub tema vastu jõud. Vedelikus oleks see viskoossus. Kuna me uurime osakest, siis oletame et liikuv osake on ühtlasti punktmass, mis avaldab survet punktpindalale. Sellisel juhul iseloomustab viskoossust valem. Newtoni kolmas seadus ütleb meile, et mõju ja vastasmõju on võrdsed, seega. = .) Paneme ja saadud valemid kokku See ongi difusioonikonstandi avaldis, k on Boltzmanni konstant, T on temperatuur, f on viskoossustegur. Difusiooni sügavuse avaldis Võtame Ficki I seadusest tuletise x-i kaudu , kui D=const siis
Kinemaatika on mehaanika osa, mis kirjeldab liikumist, tundmata huvi selle põhjuste vastu. Kinemaatika püüab vastata vaid küsimusele Kuidas keha liigub? Liikumisvõrrandiks x = x(t) nimetatakse avaldist, mis suvalisel ajahetkel määrab vaadeldava keha kauguse taustkehast (koordinaadi x). Punktmass on keha, mille mõõtmed võib antud ülesande juures arvestamata jätta. Sel juhul võib vaadelda keha massi koondununa ühte punkti. Punktmass - see on keha mudel. Trajektoor on keha kui punktmassi liikumistee. Trajektoori kuju järgi eristatakse sirgjoonelist, ringjoonelist ja kõverjoonelist liikumist. Kõverjooneline liikumine taandub ringjoonelisele. Trajektoori mõistel on mõtet ainult klassikalises füüsikas. Liikumisvormidena võib eristada kulgliikumist pöördliikumist, võnkumist ja lainet. 6
põhjusega (jõuga). See avaldis on reeglina diferentsiaalvõrrand (sisaldab koordinaati ning tema ajalisi tuletisi). Liikumise diferentsiaalvõrrandi lahend (võrrandit rahuldav funktsioon) on liikumis- võrrand selle mõiste algses tähenduses x = x(t). Punktmass on keha, mille mõõtmed võib antud ülesande juures arvestamata jätta. Sel juhul võib vaadelda keha massi koondununa ühte punkti. Punktmass - see on keha mudel. Trajektoor on keha kui punktmassi liikumistee. Trajektoori kuju järgi eristatakse sirgjoonelist, ringjoonelist ja kõverjoonelist liikumist. Kõverjooneline liikumine taandub ringjoonelisele. Trajektoori mõistel on mõtet ainult klassikalises füüsikas. Kulgliikumise korral liiguvad keha kõik punktid ühtemoodi (läbivad sama aja jooksul sama teepikkuse). Pöördliikumise korral leidub punkte, mis ise ei liigu. Need punktid moodustavad pöörlemistelje.
Näiteks mootori jõul hakkab laev üha kiiremini liikuma. Mida tugevam on jõud, seda suurem on kiirendus. GRAVITATSIOONISEADUS Gravitatsiooniseadus on gravitatsioonijõudu iseloomustav loodusseadus: Kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. Gravitatsiooniseaduse valem: Kus: F on kahe punktmassi vaheline gravitatsioonijõud G on gravitatsioonikonstant m1 on esimese keha punktmass m2 teise keha punktmass r on kehade vaheline kaugus. SI (Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem) ühikutes mõõdetakse gravitatsioonijõudu njuutonites (N), masse kilogrammides (kg) ja kaugust meetrites (m). Konstant G on võrdne 6,67 × 10-11 N m2 kg-2. Gravitatsiooni jõudu nimetatakse ka raskusjõuks, mida saab arvutada järgmise valemi kaudu: 21 F- raskusjõud m- keha mass
1 Geomeetrilise optika seadused 16.2 Fermat’ printsiip 16.3 Läätsed 16.4 Kujutise konstrueerimine läätsedes. Läätse suurendus, õhukese läätse valem. 16.4 Läätse optiline tugevus. Luup 17 LAINEOPTIKA 17.1 Elektromagnetlaine energia. Poyntingi vektor 17.2 Polariseeritud valgus - 1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine Taustkeha – keha, mille suhtes liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem – kella ja koordinaadistikuga varustatud taustkeha. Punktmass – keha, mille mõõtmed võib kasutatavas lähenduses arvestamata jätta (kahe linna vahel liikuv auto, mille mõõtmed on kaduvväikesed linnadevahelise kaugusega; ümber päikese tiirlev planeet, mille mõõtmed on kaduvväikesed tema orbiidi mõõtmetega jne.). z punktmass r v
kilomeetrit tunnis! Muide, antud arvutusega tuli välja Peter Weyand, kes töötab Dallases Southern Methodist'i ülikoolis, kus õpib ka Margus Hunt. Weyandi sõnul on arvutatud, et kiirjooksja sammu tõukejõud on praegu 360-450 kilo, ent inimene olevat võimeline veel jõulisemalt jooksma. Kokkuvõttes leidis Weyand valemi ja sai tulemuseks 6,67 - see olevatki inimvõimete piir 100 meetri jooksus. 4.3. Kaugushüpe Kui kaugele suudaks inimene hüpata? Mudel: · inimene on punktmass, mis on koondunud raskuskeskmesse; · inimene jookseb nii kiiresti kui maailmarekordi ( MR) omanik sprindis; · inimene hüppab nii kõrgele , kui MR omanik hoota kõrgushüppes. 12 Hüppe pikkuse leidmiseks kasutame horisondiga kaldu visatud keha liikumist kirjeldavat valemit x = v02 / g sin 2 . (1) Kiiruse v0 teadasaamiseks peame teadma selle komponente
kus: I on inertsmoment 1kgm2 m on keha mass 1kg r on punktimassi kaugus pöörlemisteljest 1m 39. Mis erinevused ja sarnasused on füüsikalistel mõistetel inerts ja inertsmoment 30 Sarnasus Inerts ja inertsmoment põhimõtteliselt näitavad vajalikku energiat punktimassi liigutamiseks või selle seisma jätmiseks. Neid ühendab Newtoni I seadus, mille sõnul punktmass üritab säilitada oma liikumisolekut, kui proovida seda liikumist mõjutada siis avaldub vastumõju mida nimetame inertsiks. Erinevus Inerts on nähtus, mis esineb kulgliikumisel, inertsmoment aga pöördliikumisel. 40. Selgitada inertsmomendi seos pöörleva keha kineetilise energiaga Kineetiline energia näitab kui palju tööd teeb keha liikumisel või kui palju energiat on vaja keha liikuma panemiseks
9.1. Harmooniline võnkumine Harmooniliseks nimetatakse võnkumist, mida kirjeldab siinus- või koosinusfunktsioon. Puhast harmoonilist võnkumist looduses ei esine, küll aga peaaegu harmoonilist. Harmooniliselt võnkuvateks võib pidada vedrupendlit ja niidi otsas rippuvat kuuli, kui ei arvesta õhutakistust ja energiakadusid deformatsioonile. Puhast harmoonilist võnkumist näeme, kui jälgime ühtlaselt ringjoonel liikuva keha variprojektsiooni. Liikugu mingi punktmass ühtlaselt ringjoonel raadiusega x0, nurkkiirus olgu . Projekteerime selle liikumise vertikaalsele x-teljele. Sellisel juhul hakkab punktmassi projektsioon võnkuma piki x-telge x0 ja x0 vahel. Punktmassi projektsiooni asendit kirjeldab kaugus tasakaalu asendist x = x0sin . Nurkkiiruse definitsioonist saame, et = t. Seega x = x0sin t . See ongi harmoonilist võnkumist kirjeldav võrrand, kus 60
Põhimõisted Mateeria on kõik, mis täidab ruumi ja omab massi. Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest, elektriliselt neutraalne. Keemiline element on aatomite liik, millel on ühesugune tuumalaeng (111 elementi, 83 looduses). Molekul koosneb mitmest ühe või mitme elemendi aatomitest (samasugustest või erinevatest). Molekul on lihtvõi liitaine väikseim osake, millel on sellele ainele iseloomulikud keemilised omadused. Ioon on aatom või omavahel seotud aatomite grupp, mis on kas andnud ära või liitnud ühe või enam elektroni, omades seetõttu kas positiivse (katioon) või negatiivse laengu (anioon). Aatom, molekul Aatom koosneb aatomituumast ja elektronidest. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest. Prootonid ja neutronid ei ole jagamatud, vaid koosnevad kvarkid...
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile...
Potentsiaal: ( Silde 1974, 151-152 ). 65 1.2.2.4 Aeg ja ruum gravitatsiooniväljas Siin on meil nurkkiirusega pöörlev tasand. Inertsiaalsüsteemis telje ja tasandi lõikepunkt O ei liigu. Selles mõõdetakse nurkkiirust. Kiirendus r2 on suunatud selle punkti O poole. Nii on see igal punktil, mis asetseb tasandil ja tasandi punkti kaugus punktist O on r. Punktmass on riputatud vedrukaalu otsa, et see pöörlevast tasandist minema ei lenda. See aga näitab punktmassi kaalu ehk F = mr2. Vastavalt inertse ja raske massi samasusele võib punktmassi vaadata ka kui paigalseisvana. Seega mõjub punktmassile gravitatsioonijõud F ja järelikult eksisteerib gravitatsiooniväli pöörleval tasandil, mille jõud suureneb eemaldudes punktist O. Raadiuse suunas aja aeglenemist ja pikkuste
b) Olemusliku ja juhusliku sassiminek (the fallacy of accident või confusing the accidental with the essential). Viga tekib siis, kui põhitunnuseks peetakse juhutunnust ja vastupidi. Tihti on tegemist ka non sequitur-tüüpi veaga. c) Kvaliteedi ja kvantiteedi sassiminek (confusing quantity with quality). d) Reduktsionism ehk äärmusmõtlemine (reductionism või ,,Nothing Buttery"). Teaduse edusammud on suurel määral alguse saanud edukast lihtsustamisest, nt punktmass füüsikas. See on õhutanud inimesi taandama kõiki keerukaid nähtusi lihtsatele ja kättesaadavatele komponentidele, ent alati ei pruugi see olla õigustatud e) Loogiliste, kausaalsete ja psühholoogiliste põhjuste sassiminek (confusing logical, causal and psychological causes). Selle punkti alla sobivad ad hominem-tüüpi arutlused, sest isiku asjassepuutumatud omadused nt ei põhjusta tema töö halba
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
