Eestis esinevad mullad: Eesti muldadel on eristatakse viit liiki aluskivimeid: Vendi, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ajastu aluskivimid. Gleimullad Pidevalt liigniiske muld, mille profiilis on rohked gleilaigud ja roosteplekid või pidev gleihorisont. Toorhuumuslikku huumushorisonti katab looduslikel rohumaadel ja lodumetsades alla 10 cm paksune turvastunud rohukamar või metsakõdu. Lähtekivimi, orgaanilise aine, gleistumise, mullaprotsesside laadi, profiili ehituse järgi eristatakse järgmisi gleimuldade tüüpe: karbonaatsed gleimullad, mis asetsevad pael ja rähkmoreenil, on kivised, õhukesed ja heitliku veereziimiga; leostunud ja leetjad gleimullad ehk glei-pruunmullad on savistunud horisondiga, kujunenud karbonaatsel moreenil ja on parimad gleimullad; küllastunud ja küllastumata gleimullad on veesettelise lähtekivimiga. Eestis esineb gleimuldi kõige rohkem Lääne- ja Pärnumaal ning Lääne-Virumaal. Gleimu...
ilves, nugis, orav, põder, ahm, soobel, ondatra, saarmas, metssiga, metskits, kärp, grisli, kodiaki karu, hirv, skunk, merilõvi, hüljes, merisaarmas; tihane, vint, laanepüü, käbilind, puukoristaja, kassikakk, metsis, teder, hani, part; Rebane Rebane on kõigile tuntud metsaelanik. Kuigi tema karva värvus on väga varieeruv, on see enamasti seljapoolt punakaspruun ja kõhupoolt valge või hall. Kehapikkus on tal 50...90 cm, saba pikkus 40...60 cm ja kaal 4...10 kg. Rebane on levinud kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis on rebane arvukas liik, kes on levinud nii mandril kui ka saartel ning isegi väikesematel laidudel. Kõige sobivamaks elupaigaks on talle avamaastikud, mis vahelduvad metsatukkadega
Cd2+-ioonide olemasolul kollane CdS. Võib lisada ka mõne tilga TAA-d ning kergelt soojendada. Happelisust vähendades sadestus kollane CdS, mis tõestas et lahuses olid Cd2+ -ioonid. Järelejäänus mustale CuS sademele lisatakse 4-5 tilka k HNO 3, happe liig eraldatakse aurustamisega, lahjendatakse veega ja teostatakse tõestuskatse [K 4(CN)6] lahusega. Punakaspruuni sademe teke tõestab, et lahuses on Cu2+ -ioone. Lisades lahusele [K4(CN)6] lahust tekkis koheselt punakaspruun sade. Sellega tõestasin, et lahuses olid Cu2+ ioonid. P 2.4 B- alarühma analüüs Kui B-alarühma uuritakse eraldi, siis sadestada B-alarühma katioone sisaldavast alglahusest katioonid sulfiididena lahust TAA-ga keetes nagu kirjeldatud eespool, eraldada sade tsentrifuugimisel ning lahustada k. HCl-s. Happe edasisel lisamisel ja lahuse keetmisel moodustuvad klorokompleksid. SnS2 + 6HCl H2[SnCl6] + 2H2S Sb2S3 + 12HCl 2H3[SbCl6] + 3H2S Sb2S5 + 12HCl 2H3[SbCl6] + 3H2S + 2S
. Puu otsas kaitseb kookospähkleid kiuline veekindel kest (perikarp), mis on 5-15 cm paks. Kiuline kest eemaldatakse kohe peale koristamist. Selle kiulise kesta all on 0,5 cm paksune väga kõva õhuke pruunikas luukest, mis tuleb lõhkuda, et kätte saada viljaliha (pähkel), mis kinnitub koore siseküljele. Vilja tipuosas on kolm iseloomulikku süvendit ehk iduauku, millest kaks on kinnikasvanud ja üks kaetud õhukese kestaga, kust idu seemnest välja kasvab. Luukesta all on 1 cm paksune punakaspruun toitekiht. Valget viljaliha kutsutakse kopraks. Vilja keskel olev õõnsus on täidetud magusa, värskendava ja sirava valge vedelikuga. Seda tuntakse kui kookospähkli vett, mitte segamini ajada kookospiimaga, mis saadakse viljaliha purustamisel. Kõige enam on kookospähklivett 6-7 kuu vanustes pähklites. Valgurikas kookospähklivesi muutub pähkli küpsedes elevandiluuvärvi viljalihaks. Kookospähkli söödavad osad on viljaliha (kookospähkel) ja vilja õõnsuses olev kookospähklivesi.
6. Kasvunõuded: külmakindlus sõltub teisendist - külmakindlatest külmahelladeni. Eelistab viljakaid muldi. Nooruses poolvarjutaluv, hiljem valgusenõudlik. Juurestik plastiline, kuid küllaltki pindmine. Eluiga kuni 400 aastat. 7. Kasutus: põhiliselt puidu saamiseks. Hariliku ebatsuuga puit on kergesti töödeldav, ilusa tekstuuriga, horisontaalsete ja vertikaalsete vaigukäikudega, maltspuit on kollakasvalge tooniga, lülipuit on punakaspruun kuni oranzikaspunane. Puitu kasutatakse saematerjalina, majapalkide, postide, vaiade, aedade, väikemajade, raudtee liiprite ja tselluloosi valmistamiseks, silla- ja veealustes konstruktsioonides, kaevanduste toestamiseks, mööblitööstuses ja vineeritööstuses ning küttepuiduna. Peale selle kasvatatakse harilikku ebatsuugat jõulupuude saamiseks, kasutatakse haljastuses ja mäenõlvade kaitseks erosiooni vastu, eelkõige peale metsapõlenguid Euroopa Lehis (larix decidua) LH: 1
Noorlind on pruunikam, valkja kaela, rinna ja põskedega. Päris noortel lindudel on punane nägu ja punakaspruunid udusuled ümber kaela. Musta värvuse saavutab lind 3-4 kuu vanuselt, valged alad muutuvad täiesti valgeks aga alles aasta vanuselt, mõnikord ka hiljem. Kivirullija Kurvitsaline Häälitseb kimedalt Pesitseb tiirude koloonias Kivirullija on väike 2224 cm pikkune lind. Jalad lühikesed. Pulmasulestikus on ta pea mustvalge, selg punakaspruun, jalad on oranzikaspunased. Talvesulestik on põhiliselt pruuni selja ja valge kõhualusega. Tugev nokk, mis abistab toidu otsimisel. Kivirullija kaalub 90130 grammi. Punajalg-tilder Kurvitsalane Otsib toitu rohuselt rannalt ja mereveest Poegade eest hoolitseb isaslind Punajalg-tilder on umbes hakisuurune lind tiivapikusega 15...16 cm. Kehamass keskmiselt 100...140 grammi. Ebapropotsionaalselt pikkade jalgadega. Meriski Kurvitsaline
, ei juhi elektrit , soojust , ei lahustu vees ega orgaanilistes lahustes Monokliinne , P4 molekulide lõputu Lendub kuumutamisel õhu ahel, polümeer Punane Pn 0 juurdepääsuta ( üle 400 C , aurude polümeer, punakaspruun, püsiv jahtumisel saadakse valge fosfor) Säilitatakse klaasnõudes Must fosfor Pn Ortorombiline Kõige satbiilisem , hallikasmust, Sarnane grafiidiga struktuurilt ja pehme. omadutelt Polümeer Pooljuht
ained, siis mittemetallid on enamasti gaasid (hapnik, vesinik, lämmastik, fluor, heelium jne) või ka vedelikud (broom) ja tahked ained (väävel, süsinik, räni, jood jne). Mõned konkreetsemad näited ja lühikirjeldused mittemetallide erinevuste kohta: Fluor - peaaegu värvitu (nõrgalt kollane) agressiivne kaheaatomilistest molekulidest gaas; lihtainena seda looduses ei esine, süütab isegi vee. Kloor - kollakasroheline agressiivne gaas, võrdlemisi tugev oksüdeerija. Broom - punakaspruun kergesti lenduv vedelik. Jood - mustjashall tahke kristalne aine, mis juba nõrgal kuumutamisel muutub lillaks auruks. Jooditinktuur, mida saab apteegist, on joodi lahus etanoolis; Hapnik - gaasiline aine, mis soodustab põlemist (st vajalik ka hingamiseks); Lämmastik - gaasiline ja tavatingimustel väga inertne aine tugev kolmikside molekulis muudab molekuli lõhkumise väga keeruliseks; Vesinik - segus (õhu)hapnikuga plahvatusohtlik väga kerge gaas;
Roheline ebatsuuga võib kasvada soodsates tingimustes kuni 90, harva ka kuni 100 m kõrguseks, olles selle kõrgusega männiliste sugukonna kõige kõrgem esindaja[3]. Sinihalli ebatsuuga maksimaalne kõrgus ulatub kuni 50 m. Soodsates tingimustes kasvava puu eluiga võib küündida üle 500, harvadel juhtudel ka üle 1000 aasta. Vanuserekordiks on registreeritud veidi üle 1400 aasta. Tüve läbimõõt on tavaliselt kuni 3 (4,5) m. Korp on punakaspruun kuni hallikaspruun või isegi mustjas, paks, vanematel puudel plaatjas ja sügavrõmeline. Juurestik plastiline ja võib areneda võrdlemisi sügavale, kuid selle morfoloogilised parameetrid sõltuvad eelkõige kasvupinnase sügavusest ja pinnasevee tasemest. Seemikute esimestel eluaastatel areneb peajuur üsna kiiresti. Sügavamates muldades (69135 cm) saavutab peajuur 50% oma lõplikust pikkusest kolme kuni viie, 90% aga kuue kuni kaheksa aasta jooksul.
Võib leiduda üksikuid pruune Bh-horisondi pesasid. 3.KAHKJAD LEETUNUD MULLAD:Karbonaadivaesel kaheosalisel lähtekivimil kujunenud mullad, millel kihisemine mullaprofiilis enamasti puudub. Lõimiseks on valdavalt saviliiv liivsavil, kerge liivsavi keskmisel ja raskel liivsavil ja harvem raske liivsavi savil (kahekihiline lähtekivim). Tulenevalt mulla kahekihilisuset, kannatavad nad ülaveest tingitud lühiajalise liigniiskuse all LP Kahkjas leetunud muld Lähtekivimiks valdavalt punakaspruun või pruun liivsavimoreen. Metsakõdu puudub või on 1-3 cm tüsedune. Kihisemine mullaprofiilis puudub või esineb 90 cm sügavamal. Mulla ülemised horisondid happelise reaktsiooniga. Profiil: A-Baf-El(g)-B-C2 või A- (Baf)- El(g) -B-C2. LEOSTUNUD MULLAD -Kihisemine algab B-horisondi kesk- või ülaosas, tingimata aga lähtekivimis, enamasti 30-100 cm sügavusel. Reaktsioon (pH) on haritava maa mulla ülemistes horisontides neutraalne kuni nõrgalt happeline, metsades nõrgalt kuni keskmiselt
Võib leiduda üksikuid pruune Bh-horisondi pesasid. 3.KAHKJAD LEETUNUD MULLAD:Karbonaadivaesel kaheosalisel lähtekivimil kujunenud mullad, millel kihisemine mullaprofiilis enamasti puudub. Lõimiseks on valdavalt saviliiv liivsavil, kerge liivsavi keskmisel ja raskel liivsavil ja harvem raske liivsavi savil (kahekihiline lähtekivim). Tulenevalt mulla kahekihilisuset, kannatavad nad ülaveest tingitud lühiajalise liigniiskuse all LP Kahkjas leetunud muld –Lähtekivimiks valdavalt punakaspruun või pruun liivsavimoreen. Metsakõdu puudub või on 1-3 cm tüsedune. Kihisemine mullaprofiilis puudub või esineb 90 cm sügavamal. Mulla ülemised horisondid happelise reaktsiooniga. Profiil: A-Baf-El(g)-B-C2 või A- (Baf)- El(g) -B-C2. LEOSTUNUD MULLAD -Kihisemine algab B-horisondi kesk- või ülaosas, tingimata aga lähtekivimis, enamasti 30-100 cm sügavusel. Reaktsioon (pH) on haritava maa mulla ülemistes horisontides neutraalne kuni nõrgalt happeline, metsades nõrgalt kuni keskmiselt
ja rühmas alt üles. Samas suunas kasvab ka elektronegatiivsus (e-sidumise võime) ja väheneb aatomiraadius. Mittemetallid võivad elektrone nii liita kui ka loovutada vastavalt reaktsioonipartnerile. ( F ainult liidab) Füüsikalised omadused: (erinevused suured) Olek: tahke (S, Si, C, P, I2), vedel(Br2), gaasiline (H2, O2, N2, Cl2, F2, väärisgaasid) Värvused: S-kollane, P-punane või valge, I2-hallikasmust, Br2- punakaspruun, Cl2-rohekaskollane Halvad elektrijuhid (v.a. grafiit) Halvad soojusjuhid (v.a. vesinik, teemant) Mõned madala st°-ga, pehmed: väävel (molekulvõrega) Mõned väga kõrge st°-ga, väga kõvad: teemant (aatomvõrega) Allotroopia: üks element mitme lihtainena. Hapnik: monohapnik O, dihapnik (tavaline) O2, osoon O3 Süsinik: teemant, grafiit, karbüün, fullereen Väävel: rombiline, monokliinne, plastiline Keemilised omadused: Reag
Pealt tumeroheline, alt Lehed hallikate karvadega. Leheroots kuni 2 m pikk, karvane Isas- ja emasõied moodustuvad eelmisel sügisel. Isasõied urbades, 3-6 kaupa võrsete tipus, urvad rippuvad, kuni 7 cm pikad. Emasõied käbikese kujulised, õitsemise ajal punased, külgvõrsete tippudes. Valminud käbid Õied kuni 2 cm pikad, pruunid Viljad Vili on üheseemneline lame pähklike, punakaspruun, laia tiivaga. Valmivad oktoobriks ja varisevad kohe Õitsemisaeg märtsi lõpul - aprillis Kasvukoht: valgus poolvarju taluv niiskus talub suhteliselt kuiva mulda, eelistab niisket muld mullastiku suhtes vähenõudlik, kuid eelistab värskeid muldi puit on kerge, pehme, hästi töödeldav. Kasutatakse vineeriks, nikerdamiseks, kütteks. Kuulub pinnast parandavate Kasutamine liikide hulka. Mitmeid vorme kasutatakse haljastuses.
Ookeanis sisalduvad summaarsed broomivarud on väga suured (pole arvestatud maakoores leviku hulka). Ülemaailmne tootmine hinnanguliselt on 330 000 tonni aastas. Põhilised leiukohad on USA, Iisrael, Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa ja Jaapan. Broom aga ei moodusta mitte kunagi suuri soolakihte või lademeid. OMADUSED Puhas broom on terava ärritava lõhna ja sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik, mis tavalisel temperatuuril lendub pruuni auruna. Ainus toatemperatuuril vedel mittemetall, raske ja 3 terava lõhnaga. Broom keeb temperatuuril 58 kraadi Celsiust ja külmub temperatuuril -7 kraadi Celsiust. Tihedus on 3,1 g/cm3 . Broom on halogeen, sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Broom erineb aga kloorist aktiivsuse poolest. Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v
Põhiliselt on tegemist Näivleetumine e. pseudoleetumine on teket, mõjutavad ka huumuse teket. näivleetunud ja leetunud muldadega. mullatekke elementaarprotsess, mis leiab Okaspuu metsa all tekib rohkem fulvaatne Kindlasti vajavad lupjamist, väetamist. aset kahekihisel lähtekivimitel, kus huumus, väljauhtumine on suurem, ka Kogu Lõuna-Eesti v.a moreenkuplistike ala punakaspruun karbonaadivaene toitainete kadu suurem. Rohttaimede all a)Tartu, Viljandi grupi kõige paremad liivsavimoreen on kaetud geoloogiliselt tekib rohkem humiinhappeid. Eesti huumus mullad päritolult hilisemate veekogude setetega, on oluliselt fulvaatsem kui mustmullas. b)Tõrva, Abja nii häid muldi, kui ka mis on kergema lõimisega, kas savi-liivad
Furtcellaria lumbricalis f. lumbricalis (Pilt nr. 4) ehk Agariku kinnituv vormon Läänemere kõige tavalisem punavetikas. Ta kinnitub kividele, paeplaatidele, molluski kodadele ja harvem isegi põisadru külge, kasutades selleks oma risoide. Ta eelistab kõrgema soolsusega vett. Sel põhjusel kasvab ta ka avameres palju suuremaks võrreldes magedates lahtedes kasvanud isenditega. Väga magedas rannikuvees ei kasva ta üldse. Põõsakujulise talluse kõrgus on vahemikus 4-20 cm. Värvuselt on ta punakaspruun, kasvab tavaliselt sügavamal kui 3-4 meetrit, aga harva leidub ka paari meetri sügavuselt. (Trei, 1991) Agarik sisaldab endas polüsahhariidi nimega furtsellaraan, millel on tugev tarretusõime ja seepärast kasutatakse teda kondiitritööstustes. [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/agarik] Sedaa ainet kasutatakse lisandina sefiiri, marmelaadi ja ka piimatoodetes. Pakendi peale on ka sel juhul kirjutatud märge E406. [http://www.looduskalender.ee/node/11459]
Kanalisatsioonitööd Malmtorud Kasutatakse elamtes,kus on küttekolle.Malmtorud on sirged,pikkusega 3-5m.Malmtorud on läbimõõdus 110mm.Malmtorusid on võimalik ühendada plastiktorudega.Kui küttekolle asub keldrikorrusel viiakse toru läbi esimese korruse vahelae.Selleks et tuleohutust vähendada paigaldatakse mõlemale poole tuletõkkemansetid.Tuletõkke mansette paigaldatakse ka püstikutes iga korruse vahele.Nii majja sisenemisel pannakse ette niiskuskindel mansett.Malmtorud ühendatakse blantaaz ühendusega.Ülejäänud tarvikud ühendatakse blantaaz ühendusega.Mõlemale poole ühendust paigaldatakse kandurid.Ülejäänud kandurid asetsevad meetriste vahedega.Malmtorude lõikamine:Nurklõikuriga,Rauasaega. Malmtorude tarvikud Ühendusplantaaz,Sulgurventiil-Mehaanilise hoovaga,kolmik,Põlv 30°-40°,Siirdmik-Ühest mõõdust teise üleminek, Malmtorude kandurid ja kinnitamine-Kasutatakse kahte sorti kinnitusi: 1)Rippkandurid-...
Ajujahi taktika kasutamisel on osa karja liikmetest jälitaja rollis, teine osa aga varitseb parajat hetke ründamiseks. Hundi saakloomade hulka kuuluvad veel jänesed, temast väiksemad kiskjad, sageli ka konnad, hiired, putukad ja linnumunad. Hundikari suudab maha murda ka karu.Hunt on metsa sanitar, kes kütib haigeid või vigaseid loomi ning piirab näriliste ja sõraliste arvukust. Orav-Orava saba on kehast veidi lühem ja kaetud pikkade karvadega. Värvus on suvel punakaspruun, talvel hallikaspruun, kõht valge. Talvekarvastiku juurde kuuluvad ka kõrvapintslid. Saaremaal ja Hiiumaal võib kohata ka oravaid, kelle suvekarv on pealtpoolt must. Orava kehapikkuseks on 20...25 cm, saba pikkus on 19...21 cm ja nende kaal on vahemikus 170...400 g.Eestis on orav laialt levinud, eelkõige aga kuuse-segametsades ja parkides. Ta on tüüpiline puuelanik: kõverdunud küünistega varustatud pikkade varvaste abil suudab
Kui analüüsitavas lahuses puuduvad I ja II rühma katioonid, siis võetakse tsentrifuugiklaasi 1-1,5 ml alglahust, lisatakse 5...6 tilka NH4Cl lahust*, seejärel 6M NH3 H2O aluselise reaktsioonini ja soojendatakse vesivannis. Kui analüüsitavas lahuses sisalduvad Fe2+, Fe3+, Cr3+ või Al3+ -ioonid, siis tekivad ammoniaakhüdraadi lisamisel nende ioonide hüdroksiidid. Kindlasti kontrollida sadenemise täielikkust. Fe(OH)2 - määrdunudvalge, rohekas, seismisel pruunistub Fe(OH)3 - punakaspruun Cr(OH)3 - määrdunudroheline Al(OH)3 - valge Samas tuleb arvestada, et sademeid on segus mitu ning nad võivad üksteise värvusi maskeerida. Lisatakse ~1 ml 1M tioatseetamiidi (CH3CSNH2, TAA) lahust ja hoitakse keevas vesivannis 5 min. Sadenevad sulfiidid CoS, NiS, FeS, MnS ja ZnS. Jälgida moodustuvate sademete värvusi. Hüdrolüüsi tõttu ei sadene Al2S3 ja Cr2S3, vaid jäävad sademesse hüdroksiididena Al(OH)3 ja Cr(OH)3
Toitub peamiselt kaladest. Vähem tarvitab ta vähilaadseid ja limuseid. Poegib pärast 9…10 kuulist tiinust veebruari lõpus või märtsis. Tavaliselt on korraga üks poeg, haruharva rohkem. Looduslikke vaenlasi tal Läänemeres ei ole. Noori poegi võivad ohustada kotkad. Peamiseks vaenlaseks on neile läbi aastasadade olnud inimene, kes küttis neid nii liha kui naha pärast. Kaasajal on viigerhüljes looduskaitse all ja mingit jahti talle ei toimu. Rebane - Vulpes Enamasti seljapoolt punakaspruun ja kõhupoolt valge või hall. Sobivaks elupaigaks on avamaastikud, mis vahelduvad metsatukkadega. Lisaks ka soodes ja rabades. Üksikeluviisiga ja küllaltki paikne. Jahti peab peamiselt videvikus. Rebane toitub väiksematest selgroogsetest: konnadest, roomajatest, hiirtest, jänestest, lindudest, ning linnumunadest. Vähesel määral sööb putukaid, raibet ja taimi. Jooksuaeg on rebasel veebruaris. Pojad sünnivad enamasti aprillis ja neid on 3...10.
Dielektrik ehk ei juhi elektrit Kollaka värvusega Küüslaugu lõhnaga Vahataoline Helendab pimedas Väga mürgine 3 (Voskressenski, 1987) Joonis 1. Valge fosfor. (Wikipedia, 2016) Punane fosfor (vt. Joonis 2) Tekib valge fosfori kuumutamisel õhu juurdepääsuta 250-260˚C juures (ENE peatoimetus, 1982). Tihedus: 2,2g/cmᶟ Sublimeerub 429˚C juures Dielektrik Punakaspruun Lõhnatu Kihiline (Voskressenski, 1987) 4 Joonis 2. Punane fosfor. (Zimth, 2015) Must fosfor (vt. Joonis 3) Tekib valge fosfori kuumutamisel kõrgema rõhu all 200-220˚C juurs (ENE peatoimetus, 1982). Tihedus: 2,69 g/cmᶟ Sublimeerub 429˚C juures Pooljuht Tumehall Lõhnata Kristalne (Zone/Chemestry, 2004) Joonis 3. Must fosfor. (Larris, 2015) Keemilised omadused
Uhtsavid - uhutud maakera nõgudesse. Argilliit - tuntuim diktüoneema kiltkivi Põhja-Eestis. 2. Liivakivid - üle 50% liiva sisaldavad. Mineraalide koostises domineerib kvarts. Põhiliseks värvuse andjaks on raud 3. Moreenid - mandrijää või jääliustike setted, tekivad jääsulamisel mahajäänud materjalist. Moreene jaotatakse keemilise koostise alusel: 1) kaltsiumkarbonaat, 2) kvarts; ja värvuse järgi: 1) hele (karbonaatne), 2) punakaspruun 4. Fosforiidid - settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati 5. Lubjakivid - tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. 6. Dolomiidid - sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. 7. Merglid - lubjakivide ja savide vahepealne, 25-50% savikat materjali. 8. Allika- ja järvelubi - tekkinud veekogudesse 9
vanuselt ning neid imetatakse neli - viis kuud. Pojad on emaslooma hoole all kolmanda eluaastani, peale mida nad saavad iseseisvaks. Karud elavad kuni viiekümne aasta vanuseks. Ainsaks vaenlaseks on karule inimene. Ka Eestis on lubatud erilubade alusel karudele jahti pidada. Pilt nr 3. 4 REBANE Rebane on kõigile tuntud metsaelanik. Kuigi tema karva värvus on väga varieeruv, on see enamasti seljapoolt punakaspruun ja kõhupoolt valge või hall. Kehapikkus on tal 50...90 cm, saba pikkus 40- 60 cm ja kaal 4-10 kg. Rebane on levinud kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis on rebane arvukas liik, kes on levinud nii mandril kui ka saartel ning isegi väikesematel laidudel. Kõige sobivamaks elupaigaks on talle avamaastikud, mis vahelduvad metsatukkadega. Lisaks sellele võib teda leida ka soodes ja rabades, kuid mitte kunagi suurtest metsamassiividest. Rebane
Kasutusalad : Kasutatakse puhta fosforhappe,fosfori,oksiidide,sulfiidide, kloriidide ja orgaaniliste ühendite tootmiseks,punase fosfori saamiseks ja varem ka süütepommide valmistamiseks. Punane Fosfor. Valem: Pn (polümeer) Aine ehitus: Aatomvõre. Molekul koosneb suurest arvust paljudest omavahel liitunud P4 püramiidjatest molekulidest. On kihilise ehitusega. Kristallvõre tüüp: Monokliinne. Füüsikalised omadused: Punakaspruun pulber,vees ja orgaanilistes lahustutes lahustumatu, lõhn puudub,tihedus 2,31 g/cm³,sulamistemeratuur ülerõhul 593 °C ja sublimeerumistemperatuur 429 °C, dielektrik. Keemilised omadused: On keemiliselt väheaktiivne,ei ole isesüttiv ega helenduv. Süttib alles kuumutamisel. Mürgisus: Mittemürgine Kasutusalad: Kasutatakse pürotehnikas ja ohutute (rootsi) tuletikkudes tikutoosi süütepinna koostises, kuna tiku hõõrdumisel mööda süütepinda tekib veidi valget fosforit, mis
Uhtsavid uhutud maakera nõgudesse. Argilliit tuntuim diktüoneema kiltkivi Põhja- Eestis. 2. Liivakivid üle 50% liiva sisaldavad. Mineraalide koostises domineerib kvarts. Põhiliseks värvuse andjaks on raud 3. Moreenid mandrijää või jääliustike setted, tekivad jääsulamisel mahajäänud materjalist. Moreene jaotatakse keemilise koostise alusel: 1) kaltsiumkarbonaat, 2) kvarts; ja värvuse järgi: 1) hele (karbonaatne), 2) punakaspruun 4. Fosforiidid settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati 5. Lubjakivid tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. 6. Dolomiidid sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. 7. Merglid lubjakivide ja savide vahepealne, 25-50% savikat materjali. 8. Allika- ja järvelubi tekkinud veekogudesse 9
Rebane - kitsune Jaapan on koduks kahele punarebase alamliigile: Hokkaido rebasele ja jaapani punarebasele. e juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Rebane on kõigile tuntud metsaelanik. Kuigi tema karva värvus on väga varieeruv, on see tase enamasti seljapoolt punakaspruun ja Kolmas tase kõhupoolt valge või hall. Kehapikkus on tal Neljas tase Viies tase 50...90 cm, saba pikkus 40...60 cm ja kaal 4...10 kg. Õnnekurg ehk jaapani kurg tancho Õnnekurg on kogukaim liik kurglaste seas, kaaludes kuni 12 kg. Ta on ka kõige enam veega
Rebane Sisukord: Sisukord............................................................................................................... ...........2 Sissejuhatus, välimus......................................................................................................3 Käitumine............................................................................................................. ..........4 Elupaik, toitumine, paljunemine....................................................................................5 Koht ökosüsteemis, ohustatus ja kaitse.........................................................................6 Kultuur, kokkuvõte.........................................................................................................7 Pildid.................................................................................................................... ..........8 Kasutatud kirjandus..............................
EKSOOTILISED VILJAD Kokkuvõte Tallinn 2010 SISUKORD Eksootilised viljad SISSEJUHATUS Sageli on poodides müügil ostjale tundmatuid puuvilju, millest pole teada, on nad magusad või soolased, hapud või pähklimaitsega, kuidas ja kui kaua neid säilitada, kas nad on küpsed või toored ja äkki neid süüaksegi just toorelt. Seega selles töös kirjeldame mõningate viljade iseloomustust ja omadusi, et tekiks väike arusaam, millised need eksootilised viljad siis on? 1. EKSOOTILISED VILJAD Eksootilisteks viljadeks loetakse: Artisokk, Arbuus, Ananass, Avokaado, Banaan ja punane banaan, Bataat, Cherimoya või annoona, Fengol ehk apteegitill, Granaatõun, Granadilla, Gujaav, Hurmaa, Jackfruit, Kaktusevili, Karambool ehk tähtvili, Kirssananass ehk füüsal, Kiwano, Kumkuats ehk kääbusapelsin, Kuningkookos, Küdoonia, Lime, Litsi, Longan, Limkuats, Mango, Mangostan,...
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Liisa Varik EESTI SÜMBOOLIKA Referaat Juhendaja Lili Kängsep Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................3 EESTI RIIGILIPP............................................................................4 EESTI RIIGIVAPP...........................................................................7 EESTI RAHVUSHÜMN....................................................................9 EESTI RAHVUSLILL......................................................................10 EESTI RAHVUSLIND.....................................................................12 KOKKUVÕTE...............................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................14 ...
Haljastu majandamine Haljastusplaan Võilille 9 Koostaja: Juhendaja: Eino Laas Tartu 2015 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 1.Asukoht ja ehituslikud näitajad............................................................................3 2.Projekti lahendus................................................................................................. 3 3.Puittaimede koosseis........................................................................................... 3 4. Tööde mahud...................................................................................................... 6 4.1 Taimmaterjal.................................................................................................. 6 4.2 Teed ja teeehitusmaterjalid.....................
Al3+ - värvitu Zn2+ - värvitu 3.3 Analüüsi käik Kui analüüsitavas lahuses puuduvad I ja II rühma katioonid, siis võetakse tsentrifuugiklaasi 1-1,5 ml alglahust, lisatakse 5...6 tilka NH4Cl lahust, seejärel 6M NH3 H2O aluselise reaktsioonini ja soojendatakse vesivannis. Kui analüüsitavas lahuses sisalduvad Fe3+, Cr3+ või Al3+ -ioonid, siis tekivad ammoniaakhüdraadi lisamisel nende ioonide hüdroksiidid. Kindlasti kontrollida sadenemise täielikkust. Fe3+ + 3H2O Fe(OH)3 + 3H+ punakaspruun Cr3+ + 3H2O Cr(OH)3 + 3H+ määrdunudroheline Al3+ + 3H2O Al(OH)3 + 3H+ valge Samas tuleb arvestada, et sademeid on segus mitu ning nad võivad üksteise värvusi maskeerida. Lahus värvus oranzikas-pruuniks, ilmselt sadenes Fe(OH)3 Lisatakse ~1 ml 1M tioatseetamiidi (CH3CSNH2, TAA) lahust ja hoitakse keevas vesivannis 5 min. Sadenevad sulfiidid CoS, NiS, FeS, MnS ja ZnS. Jälgida moodustuvate sademete värvusi.Tekkis must sade, muid värvusi ei näinud
Phytophthora cinnamon'i suhtes, mis tekitab ka nekrootilisi laike ja pidurdab taimede kasvu. Lisaks tekitab südamemädanikku, mis sageli areneb allpool maapinda ja ei ole koheselt äratuntav. Edasi liigub mädanik läbi taime varre lehtedesse, selle tagajärjel taim närbub ning lehestik on hõre ning koor on pragunenud. Paljud Phytophthora liigid võivad moodustada haavandeid peremeestaime tüvel, esimene märk sellest on märg punakaspruun kolle koore pinnal, sissevajunud koor ning koore alune puit on kahjustatud sageli väga ebakorrapäraselt, kuid on hästi eristatav. 2.1.2 Veekogud · Kirjanduse andmetel on veekogude kallastel olevad puud sageli Phytophthora poolt nakatunud just seetõttu, et patogeeni eosed säiltavad elujõulisuse ja kanduvad edasi jõevees ning taimlate ja puukoolide tiikide kastmisvesi võib samuti sisaldada Phytophthora eoseid. · Rododendron on paljudele Phytophthora liikidele
3. Töö käik Valasin katseklaasi ~2 mL vett, lisasin 2 tilka CuSO4 lahust ja 2 tilka K4[Fe(CN)6] lahust. 4. Katseandmed Tekkis tume pruunikaspunane lahus. 5. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Vette lisatud vask(II)sulfaadi ja kollase veresoola vahel toimus reaktsioon ning lahus värvus pruunikaspunaseks. Reaktsioonivõrrand: K4[Fe(CN)6] + 2CuSO4 Cu2[Fe(CN)6](s) + 2K2SO4 raud(II)sulfaadi ja kollase veresoola reageerimisel tekkis tume punakaspruun maroon sade Cu2[Fe(CN)6]. Kuna punakaspruun kompleks moodustub [Fe(CN)6]4- kompleksi poolt Cu2+-ioonide sidumisel, siis kasutatakse [Fe(CN)6]4- ioone Cu2+-ioonide kindlakstegemisel lahuses. 6. Kokkuvõte või järeldused Lahuses oli Cu2+-ioone moodustus nende osalusel tekkiv tume punakaspruun maroon sade Cu2[Fe(CN)6] kompleks vask(II) heksatsüanoferraat. 7.4. Anioonide tõestamine lahuses 1. Töö eesmärk
gaasid (hapnik, vesinik, lämmastik, fluor, heelium jne) või ka vedelikud (broom) ja tahked ained (väävel, süsinik, räni, jood jne). Lisan mõned konkreetsemad näited ja lühikirjeldused mittemetallide erinevuste kohta: Fluor peaaegu värvitu (nõrgalt kollane) agressiivne kaheaatomilistest molekulidest gaas; lihtainena. Seda looduses ei esine, ,,süütab" isegi vee; Kloor kollakasroheline agressiivne gaas, võrdlemisi tugev oksüdeerija; Broom punakaspruun kergesti lenduv vedelik; Jood mustjashall tahke kristalne aine, mis juba nõrgal kuumutamisel muutub lillaks auruks. Jooditinktuur, mida saab apteegist, on joodi lahus etanoolis; Hapnik gaasiline aine, mis soodustab põlemist (st vajalik ka hingamiseks); Lämmastik gaasiline ja tavatingimustel väga inertne aine tugev kolmikside molekulis muudab molekuli lõhkumise väga keeruliseks; Vesinik segus (õhu)hapnikuga plahvatusohtlik väga kerge gaas;
Ligi 4000 krabiliigist on tuntumad rannakrabi,harilik taskukrabi , sametine ujuvkrabi , roosa ämblikkrabi , lumekrabi , dungenessi krabi ja tavaline sinikrabi ! Tavaline rannakrabi on sage rannakülastaja . Tavaliselt vähe liha ja kaalub umbes 200 grammi. Haruharva müüdavat tavalist rannakrabi kasutavad kalasportlased söödana. Harlik taskukrabi elutseb kivistel ja liivastel rannikutel ning suudab sukelduda kuni 100 meetri sügavusele . Tema ümar ja punakaspruun koorik on tavaliselt 10-20 cm läbimõõduga , kuid see võib ulatuda ka 40 cm'ni.Omast kogemusest võin öelda ,et krabi oma liha on ülimaitsev . KÜSIGA MINULT KOORIKUT NÄHA ! Sametine ujuvkrabi on 8-15 cm pikk , tema koorik ja jalad on kaetud sametiste karvadega . Tema kega katavad sinakad laigud ja tema liha on väga hinnatud. Roosa ämblikkrabi elab rohkem kui 50m sügavuses liivastel merepõhjadel . 10-20 cm pikkused . Ka ogaja krabina tuntud on ta nagu nimigi ütleb ogaline
Väidetavalt võib põhjustada lastel ärrituvust, keskendumishäireid ja hüperaktiivsust. 3 Kinoliinkollane (E104) kasutatakse magustoitudes, kommides, jogurtites. Allergilist reaktsiooni (lööve, seedehäired) esineb eriti aspiriini mittetaluvatel inimestel. Asorubiin ehk karmoisiin (E122) punane värv, mida kasutatakse karastusjookides ja maiustustes. Amarant (E123) punakaspruun värv, kasutatakse Joonis 4 Asopunane. maiustustes, moosides, kondiitritoodetes. [12] Uuskosenill ehk erkpunane 4R ehk Ponceau 4R (E 124) punane asovärv. On väidetud, et omab kantseorgeenset toimet. Punane 2G (E128) punane asovärv, mida kasutatakse peamiselt lihatoodetes. Võib organismis tekitada toksilisi ühendeid, mis pärsivad hemoglobiini moodustumist. Võlupunane AC (E129) kasutatakse magustoitudes ja maiustustes, ka kosmeetikatoodetes.
piisav rõhk. Teadaolev maailma suurim teemant on 3000-kilomeetrise läbimõõduga, kaalub 2,27 tuhat triljonit triljonit tonni ehk 10 miljardit triljonit triljonit karaati (suurim Maa-pealne teemant kaalub 530 karaati), asub Kentauri tähtkujus meist 500 triljoni kilomeetri kaugusel (st valgus liigub sealt siia 50 aastat) , tema ametlik nimi on valge kääbustäht BPM 37093 ja hüüdnimeks biitlite loo järgi Lucy. Topaas Kullane, punakaspruun, värvitu, sinine, roheline või roosipunane. Ta on hinnaline vääriskivi.Topaasi on kasutatud silmahaiguste ja katku ravimiseks. Ravib maksa ja leevendab närvilisust. Sobib hästi närvivapustuste ja üleväsimuse puhul. Topaasi seostatakse tarkuse, rikkuse ja küllusliku eluga. Ta kiirgab sisemist valgust, mis võidab pimeduse. Meeletasandil soodustab ta uute ideede omaksvõtmist ja annab juurde tarkust. Topaas kujutab valguse poole sirutuvat teadvust
lähedalt. Puistus alumised oksad kuivavad ruttu, kuid laasuvad halvasti. Oksad asetsevad tavaliselt horisontaalselt, tüve alumises osas ja vanematel puudel on nad rippuvad. Tüve koor Page 4 of 14 Tallinna Ehituskool Foto 2 Umbes 200-aastaste puude tüved Noortel kuusepuudel on tüve koor punakaspruun või hall[6], sile. Umbes 35–40-aastastel puudel tüve alaosas koor lõheneb ja tekib plaatjas korp, mis veelgi vanematel (ligikaudu 100- aastastel) puudel hakkab kestendama[5]. Paksu korbaga puid esineb väga harva ning õhukese koore tõttu saavad kuused hooldusraietel sageli koore- ja tüvevigastusi. Samuti vigastavad koortpõdrad, kes toituvad rohkesti 20–40-aastaste kuuskede koorest.[4] Esineb ka haruldasi tüvevorme. Näiteks on Põlva
karbonaatsed kivimid ning devoni liiva- ja lubjakivid. Pinnakatte moodustavad Haanja kõrgustikul moreenid ja mandrijää sulamisvee setted. Puurimiste käigus on leitud nelja erineva jääaja moreene ja mandrijää sulamisvete setteid. Mandrijää sulamisvee setetest on olulisemad fluvioglatsiaalsed (liustikujõe) liivad ja kruusad ning limnoglatsiaalsed (jääjärvelised) liivad ja savid. Moreenidest ülemine on punakaspruun rähksavi, ülalt teine hall rähksavi, kolmas pruun rähksavi. Mattunud orgude põhjas on neljaski moreenikiht – hall savirähk. Moreenikihtide paksus ulatub mõnest meetrist kuni 20-40 meetrini ja enamgi – Munamäe kohal on halli moreeni paksus ligi 80 m. Uuringute käigus ei ole teadaolevalt jäävaheaegade setteid leitud. Kvaternaari setete paksus kõrgustikul ületab kohati 150 m. " Haanja kõrgustikul domineerib irdjääs kujunenud reljeef, selle põhiosas küünivad suurte
täielikult musti või valgeid puumasid on ka nähtud. Ta on umbes 1.5-2.5 meetrit pikk ja kaalub umbes 40-80 kilogrammi. Tal on suur leviala ja talle meeldivad soostunud dzunglid, troopilised metsad või lagendikud. Ta sünnitab 2-3 poega. Ta sööb kõiki imetajaid, millest tal jõud üle käib. (http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/kaslased.htm) 3.5 Serval Kaslane, kes elutseb Aafrikas. Ta elutseb savannialadel Saharast lõunas. Tal on pikad kõrvad, kõrged jalad ja punakaspruun mustatäpiline nahk. Ta on 100-120 cm pikk ja kaalub 7-19 kg. Serval saab hüpata kuni 3 meetri kõrgusele. Ta sööb linde, närilisi, jäneseid ja väikesi antiloope. (Eesti Entsüklopeedia 5, 1995, lk 453) 4 Suured kassid 4.1 Lõvi Lõvi on kollast värvi. Ta on eriti levinud Aafrika savannides. Isalõvil on tuntud suur kohev tumepruun lakk ja tutt saba otsas. Mitte ühelgil kaslasel ei ole isaloom emaloomast nii erinev. Nad on tiigrist umbes pool meetrit lühemad
· Tanniine ehk parkaineid - omavad põletikuvastast toimet, takistavad mürgistuse korral kahjulike ainete imendumist, sulgevad mikroverejooksu. · Fluori hioab hambad terved · Kofeiini stimuleerib kesknärvisüsteemi · Vitamiine B1, B2, B6 ja C Roheline ja Must tee erinevad kääritamise poolest. Rohelise tee lehti ei kääritata kuid musta tee lehti kääritatakse.Erinevad ka värvuse poolest, roheline tee on rohekaskollane aga must tee on punakaspruun. Musta tee maitse on tugevam. Karin Sarapuu Tee VALGE TEE Valge tee kõige eksklusiivsem tee. Tegemist on teetaime tipmiste lehepungakestega ja mõnel puhul ka esimese kahe lehekesega, mille alumine külg on kaetud pehmete valgete karvakestega siit tuleneb ka tee nimetus. Valget teed nopitakse vaid paaril päeval aastas, hooaja alguses. Seda teed ei fermenteerita. Kõrgelt hinnatud, sest omab enim antioksüdantseid
Aasias üliarmastatud rohelist teed toodetakse lehtedest, mida on aurutatud ja kuivatatud, kuid mitte kääritatud. Sellistest lehtedest saab rohekaskollase tee, mille maitse on kergelt mõru ja sarnanab rohkem värske teelehe maitsega. Kaks tuntumat rohelist teed on Sencha ja Gunpowder. Roheline ja Must tee erinevad kääritamise poolest, rohelise tee lehti ei kääritata kuid musta tee lehti kääritatakse. Erinevad ka värvuse poolest, roheline tee on rohekaskollane aga must tee on punakaspruun. Musta tee maitse on tugevam. Tee Tee maitsestamiseks võidakse lisada väga erinevaid aineid ja drooge: soola, suhkrut, mitmesuguseid pipraid, nelki, muskaati, tsitruselisi, rosinaid, mett, alkoholi jpm. Venemaal juuakse teed moosiga. Teed juuakse nii kuumalt kui ka jahutatult: on suur hulk erinevaid jääteede sorte. Valge tee Valge tee on haruldane, õrn tee, millel on kerge ja peen maitse. Valge tee on haruldane
.......................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................12 2 SISSEJUHATUS Valisin antud teema, kuna see element tundus huvitav. Samuti sellepärast, kuna mu tutvusringkonnas on inimesi, kelle perekonnanimi on Vask ning tundus huvitav nende nime tähendust natuke teisiti tundma õppida. Vask on pehme punakaspruun tahke metall, mida kasutati algselt tema painduvuse pärast ja palju hilisemast ajast tema omaduse tõttu elektrit juhtida. Looduses leidub vaske nii ehedal kujul kui ka ühenditena vasemaakides ja mineraalides. (Leelo Laurits jt, 2004) Vase tähis on Cu ja ladina keeles nim. teda Cuprum`iks. Cu järjekorra number on 29. Vask paikneb tabelis pärast niklit ning enne tsinki, paikneb neljandas perioodis, esimeses b – rühmas ja on siirdemetalliks (H.Karik, 1984).
tides paiknevad paljudest omavahel meenutav aine. neljast fosfori liitunud P4 püramiid- aatomist koos- jatest molekulidest. On nevad tet- kihilise ehitusega. raeedrikujulised P4 molekulid. Kristallvõre Kuubiline Monokliinne Rombiline tüüp Füüsikalised Valge või kollaka Punakaspruun pulber, Musta värvusega omadused värvusega,vaha- vees ja orgaanilistes kristallne aine, vees taoline aine, vees lahustutes lahustuma- ja orgaanilistes lahustumatu, küll tu, lõhn puudub, lahustutes lahustu- aga mõnedes tihedus 2,31 g/cm³, matu, tihedus 2,69 orgaanilistes sulamistemeratuur üle- g/cm³, sulamis-
Argilliit - tuntuim diktüoneema kiltkivi Põhja-Eestis. 2. Liivakivid - üle 50% liiva sisaldavad. Mineraalide koostises domineerib kvarts. Põhiliseks värvuse andjaks on raud 3. Moreenid - mandrijää või jääliustike setted, tekivad jääsulamisel mahajäänud materjalist. Moreene jaotatakse keemilise koostise alusel: 1) kaltsiumkarbonaat, 2) kvarts; ja värvuse järgi: 1) hele (karbonaatne), 2) punakaspruun 4. Fosforiidid - settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati 5. Lubjakivid - tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. 6. Dolomiidid - sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. 7. Merglid - lubjakivide ja savide vahepealne, 25- 50% savikat materjali. 8. Allika- ja järvelubi - tekkinud veekogudesse 9
ÜLENURME GÜMNAASIUM LEANA STEPANOVA XII a klass EHITUSMÜKOLOOGIA REFERAAT JUHENDAJA: EVELYN KOSTABI ÜLENURME 2008 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................3 Harilik majavamm......................................................................................................................4 Männi-mädiknahkis...................................................................................................................5 Näätskorgik, majakorgik, majanääts.............................................................
Üldiselt on valgus- kuni poolvarjulembene taim. (Godet 2000: 214) Tuhkpihlakad ei kasva meie tingimustes nii suureks kui näiteks pooppuud. Nende kõrgus jääb kümmekonna meetri juurde. Tuhkpihlaka lehed on täiesti lõhestumata ja ainult serv on ebakorrapäraselt hambuline. Lehtede alumise poole värvus on tuhkpihlakas hõbevalge, mis on talle ka nime andnud. (Reitalu 2000: 05.05.09) Tuhkpihlaka võra on püramiidjas või munajas, koor helepruun või punakaspruun ning sile. Noored võrsed on kaetud valge eemaldatava vilditaolise kihiga, kuid vanemad võrsed on paljad. Õite värvuseks on valge, viljad on ümarovaalsed ja punakad või oranzkollased. Karmidel talvedel kipub kannatama külmakahjustuste tõttu. (Tuhkpihlakas ... 2009) 1.3 Pooppuu Pooppuu ladina keelne nimi on Sorbus intermedia. Ta kasvab paiguti Lääne-Eestis, Saaremaal on isegi tavaline. Kasvatatakse üldiselt ilupuuna, kuid on võimeline ka metsistuma
Tema ei näe selles lilles midagi põlastusväärset. Veel peaksid talle meeldima võilill, elulõng, pojeng, murakas, salvei, kõikvõimalikud samblad ja harilik luga. Puudest sobivad Amburile kask, pärn, tamm, saar ja hobukastan, eksootilisemast floorast mooruspuu. Idüllilisim vaade, mis Amburi koduaknast avaneks, oleks koppel täis ringikappavaid hobuseid. Ent ei maksa unustada, et ta on hingelt jahimees. Seetõttu erutavad tema meeli ka hirved. Selle tulemärgi värvid on lilla ja punakaspruun, kontrastiks koobaltsinine. Amburi metall on tina. Inspiratsioonireisid viigu teda Hispaaniasse, Ungarisse, Lõuna-Aafrikasse, Saudi Araabiasse või Austraaliasse. Kaljukits sobib sõralisi pidama Kaljukits kepsutaks meelsasti aaskannikeste või võõrasemade vahel, taamal luuderohuga kaetud iidne müür. Ent lillede seast võluvad teda ka rebashein, jumikas, kanep, harilik luudpõõsas, kolmiklill, kipslill, kameelia ja magnoolia. Puudest meeldivad Kaljukitsele mänd, jalakas,
toitainesisaldus. Leetjad mullad on suhteliselt vastupidava struktuursuse tõttu harimiskindlad ja universaalse kasutussobivusega. Vaid leetjad liiv- ja savimullad on keskmiselt haritavad mullad. Suuremat tähelepanu tuleks pöörata nende muldade huumusesisaldusele, et see ei langeks allapoole optimaalset taste. Selleks kasutatakse heintaimedega külvikordasid [2 lk 34-35]. 3.8 Muldade kujunemne Leetjate muldade lähtekivimiks on põhiliselt kollakashall, kollakaspruun ja punakaspruun more. Kollakashallil moreenil kujunenud mullad koosnevadkohalikest karbonaatsetest kivimites ja fennoskandiast pärit materjalist. Kollakaspruunil morenil kujunenud mullad sisaldavad lisaks eespool nimetatud komponentidele ka devoni kivimite materjali. Punakasruuni moreeni korral on juhtival johal devoni kivimite materjal. Leetjad mullad on enamasti kasutusel põllumaana. Nendel kasvavad metsad on kuulubad valdavalt sinilille või sinilille-jänesekapsa kasvukohatüüoi
Kunstiteose tõlgendamisest Edouard Manet teose "The Masked Ball at the Opera" näitel Edouard Manet’ teos Masked Ball at the Opera valmis 1873. aastal. 1874. aastal esitas kunstnik teose Pariisi Salongi näitusele, kuid töö lükati žürii poolt tagasi. Hetkel asub teos Washingoni rahvusgaleriis (National Gallery of Art, DC, USA). Tegemist on õlimaaliga, lõuendi mõõtmeteks 59,1 x 72,5 cm. Pildil on kujutatud maskiballil viibivat rahvahulka, kellest enamuse moodustavad soliidsetes mustades ülikondades torukübaraid kandvad mehed. Pildil olevate naiste (väljaarvatud ühe) nägu varjavad maskid ning enamus neist on riietunud tumedatesse maani kleitidesse. Pildi koloriit on rahvahulga riietusest tulenevalt valdavalt tume ja monokroomne. Värvikamaid nüansse lisavad kirevates kostüümides arlekiinid ning mõned värvilised aksessuaarid. Tumedates tooni...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
