P4.2 Analüüsi käik Käesolevas töös võivad katioonidena sisalduda IV rühma katioonidest Ba 2+ ja Ca2´+ning V rühma katioonidest Mg2+ ja NH4+- ioonid. Kuna analüüsi käigus lisatakse analüüsitavale lahusele ammooniumisoolasid, siis tõestatakse NH4+-ioonid alati alglahusest. Uuritav lahus ei sisalda Sr2+-,Na+- ja K+-ioone. NH4+- ioonide tõestamine Ühele tilgale alglahusele lisatakse 1...2 tilka Nessleri reaktiivi. NH 4+ -ioonide olemasolul moodustub iseloomulik punakaspruun amorfne sade. Väga väikeste ammooniumioonide kontsentratsioonide puhul tekib ainult pruunikaskollane värvus. See on väga tundlik reaktsioon. Nessleri reaktiiv on kompleksühendi K2[HgI4] ja leelise KOH segu, mis ammooniumioonidega reageerib järgmise võrrandi kohaselt NH4+ + 2[HgI4 ]2 + 4OH [NH2Hg2O] I + 7 I + 3H2O Tekkis oranzikas NH2+ sade, mis hiljem värvus punakaspruuniks. IV rühma katioonide (Ba2+ ja Ca2+) sadestamine
Cu2+ -ioonide tõestamine Tsentrifugaat oli pärast Bi(OH)3 sademe eraldamist sinise värvusega, seega lahuses olid vask(II)-ioonid. Sinine värvus on tingitud [Cu(NH3)4]2+ -kompleksioonidest. Kuna see reaktsioon pole vaseioonide tõestamiseks eriti suure tundlikkusega, siis pidin teostama ka teise reaktsiooni kaaliumheksatsüanoferraat (II)-ga (K4[Fe(CN)6], kollane veresool ). Hapestasin 2-3 tilka tsentrifugaati HCl-ga ning lisasin mõne tilga kollast veresoola. Tekkis punakaspruun sade, mis tõestas vaseioonide olemasolu. [Cu(NH3)4]2+ + 4H+ Cu2+ + 4 NH4+ 2 Cu2+ + [Fe(CN)6]4- Cu2[Fe(CN)6] Cd2+ -ioonide tõestamine koos Cu2+ -ioonidega Lahusest, mille sain pärast Bi(OH)3 sademe eraldamist, sadestasin TAA-ga CuS ja CdS ning tsentrifuugisin sademe. Lisasin sademele 2M HCl, mistõttu reageeris CdS , kuid CuS jäi sademesse. Eraldasin sademe tsentrifuugimisega. Lahjendasin tsentrifugaati veega ning lisasin mõne tilga TAA ja soojendasin. Sadestus kollane CdS.
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium Savann Referaat Koostaja: Daniil Brant TALLINN 2018 1 SISUKORD 1. ASEND.............................................................................................2 2. KLIIMA............................................................................................2 3. MULLASTIK.....................................................................................4 4. TAIMESTIK....................................................................................... 5 5. LOOMASTIK....................................................................................6 6. RAHVUSPARGID...............................................................................6 7. INIMTEGEVUS................................................
elada metsas, kuid mõnedes kohtades elavad nad parkides ja aedades. Punane orav, nagu oravad ikka, on näriline. Neil on tugevad hambad, et avada männikäbisid ja seemneid. Neil on igal jalal neli varvast koos pikkade, teravate küünistega, mis aitavad kinni rabada puukoorest, kui nad mööda puid ronivad. Oravad suudavad toetada kogu oma keharaskust kui nad ronivad. Punasel oraval on kohev saba, mis aitab hoida tasakaalu ronides. Orav on umbes 36cm pikk, kaasaarvatud saba. Neil on punakaspruun, punane ning pruunikas karvastik. Enamusel on valge karv rinnal. Täiskasvanud oravad kaaluvad umbes 350 grammi. Neil on talviti suuremad kõrvatutid, mis suvel ära kaovad. Oravad suudavad ellu jääda tänu kiirele ronimisele. Et aru saada, millal orav on vihane, vehib ta oma sabaga edasi-tagasi just nagu lipuga. Paks unihiir On olemas 21 erinevat sorti unihiiri. Paks unihiir on suurim Euroopas. Neid võib leida ka Aasiast, Aafrikast, Jaapanist ja Euroopast
klaaspulgaga. Lahjendasin järelejäänud lahust veega 1,5 ml-ni. 3CuS + 8HNO3 3Cu(NO3)2 + 2NO + 4H2O + 3S Kuna tekkinud sulfiidide sade oli musta värvi, siis võis lahuses kahtlustada kas CuS või Bi2S3 olemasolu, mis annavad musta sademe. Kuna saadud soola lahus oli vasele omase sinise värvusega, siis tegin esmalt vase tõestusreaktsiooni. Selleks lisasin eelnevalt saadud lahusele hapestamiseks mõned tilgad HCl-i, lisasin paar tilka K4[Fe(CN)6] lahust. Tekkis punakaspruun sade, mis tõestas Cu2+- ioonide olemasolu lahuses. [Cu(NH3)4]2+ + 4H+ Cu2+ + 4NH4+ 2Cu2+ + [Fe(CN)6)4- Cu2[Fe(CN)6] Kuna määratavad katioonid kuuluvad erinevatesse rühmadesse, siis läksin edasi III, IV ja V rühma määramisega. III rühma katioonide tõestamine Lisasin II rühma uurimisel saadud tsentrifugaadile 6 tilka NH4Cl lahust, seejärel 6 M NH3H2O aluselise reaktsioonini ja soojendasin veevannis. Sadet ei tekkinud. Seejärel lisasin 1
Horisondid Tüsedus (cm) Lõimised Happelisus (pH) A 0-28 ls1 Baf 29-65 sl 5,6 C 66-100 ls2 Kihisemine: Puudub kõikides mullahorisontides. Huumusesisaldus: 2%. Koreselisus: Puudub. Juurestatus: Tugev juurestatus kuni 30 cm sügavuseni; nõrk juurestatus 30-50 cm ulatuses. Struktuursus: Keskmine. Aluskivim: Karbonaadivaba punakaspruun moreen. Mulla nimetus: Pruun näivleetunud muld LP Kasutussobivus: Peale lupjamist sobib põllumaaks. Boniteedi määramine: Lähtehindpunkt 62, huumusprotsendi (~2) ja A horisondi tüseduse alusel (28cm). Lõimise üleminek liivsavil saviliivale sellel parasniiskel mullal annab paranduse -9%. Lupjamisvajaduse arvel läheb maha 2hp. Maatüki suuruseks arvestades 2 ha, tuleb paranduseks -3%. Lõplikuks hindepunktiks 52. Informatsioon Maa-ameti mullakaardi andmebaasist:
HARILIK VAHER 2018 KASVUKOHT Harilik vaher kasvab Kesk- ja Ida-Euroopas, Türgi põhjarannikul, Taga-Kaukaasias ja Kaspia mere lõunarannikul Eestis tavaline ega kuulu kaitstavate liikide hulka vahtra perekonda kuulub ligi 200 liiki: Euroopas kasvab umbes 30 vaher kasvab leht- ja segametsades ning parkides koos tamme ja saarega, enamasti alumises puurindes vaher on sisse viidud Põhja-Ameerikasse, kus on metsistunud Euroopas ei moodusta vaher puhaspuistut, küll aga võib seda teha Põhja- Ameerikas KASVUKOHT Harilik vaher on üks väheseid Euroopast toodud liike, mis suudab elama asuda Põhja-Ameerika ürgmetsa ja seal kohalikud liigid välja tõrjuda Põhja-Ameerikas kasvavad kohalikud rohttaimed ja umbrohud hariliku vahtra all halvasti Eestis ei ole vaher nii konkurentsivõimeline vaher kasvab esimestel eluaastatel kiiresti, aga siis kasv aeglustub vaher ei suuda kasvada metsa kõrgeimak...
Cornus mas – kirss-kontpuu Cornus alba – siberi kontpuu Cornus stolonifera – võsund-kontpuu o Puit on kõva nagu kont. o Odysseuse nooled. o Rooma linna Romulusel kontpuust oda. Cornus sanguinea – verev kontpuu o Eestis sagedamini Põhja- ja Lääne-Eestis, osaliselt ka Lääne- ja Edela-Eestis. o Kasvab leht- ja segametsades, salumetsas, looniitudel, puisniitudel, põõsarindes. o Kasvutingimused: Eelistab lubjarikast pinnast. Metsistub kergelt. o Vars: Verev- punakas, punakaspruun o Suurus: 1,5-2m kõrguseks o Viljad: Musta värvi viljad on kergelt mürgised. o Õied: Valged o Rahvapärased nimetused: kukerkuusk, kukepuu, luupuu. Cornus suecica – rootsi kukits o Põhja-Eestis ja Hiiumaal. o Vars: neljakandiline, hõredalt karvane. o Lehed: rootsuta, ümardunud alusega, 1,5-4 cm pikad. o Õisik: meenutab üksikut õit – rohkearvulisi väikesi punakaspruune õisi ümbritseb neli valget kandelehte. Õitseb juunis, juulis. o Viljad: marjataolised, erepunased.
1. Gaasikambri meetodil.Pane klaasplaadile tilga dest.vee abil universaalindikaatorpaberi tükike või tilguta 1 tilk Nessleri reaktiivi K2[HgI4].Tiiglisse pane paar tilka uuritavat lahust ja lisa paar tilka 6M NaOH lahust,seejärel kata tiigel kohe klaasplaadiga nii,et indikaator jääb alumisele küljele.Võib ettevaatlikult veidi soojendada (nii et lahus ei pritsiks).Indikaator näitab NH4+-ioonide olemasolu korral pH>9,Nessleri reaktiivi tilgas aga tekib punakaspruun sade. NH4+ + OH- NH3 + H2O 2. Nessleri reaktiiviga K2[HgI4] leeliselises keskkonnas (reaktiivile on lisatud KOH) tekib punakaspruun amorfne sade.Katse vii läbi klaasplaadil.Määramist takistavad raskmetallid ja redutseerijad. NH4+ + 2[HgI4]-2 + 2OH- [(HgI)2NH2]I + 5I- + 2H2O Naatriumioonide Na+ tõestamine. Tõestatakse alglahusest (eelkatsena) leekreaktsiooni abil.Puhasta leeknõel,kasta uuritava lahuse tilka klaasplaadil ja vii põleti leeki
soola sisaldavad toiduained. Kloori vaegust esineb harva, ent see võib tekkida pikaajalise oksendamise, kõhulahtisuse ja higistamise korral. Kloori üleküllus võib kujuneda pideva soolase toidu söömise tagajärjel. Liigne keedusool põhjustab mitmeid südame ja veresoonkonna haiguseid. Soolane toit on neerudele koormav ning klooriühenditest võivad tekkima hakata organismi toksilisi ühendeid. 3) Br2 ( Broom ) - punakaspruun mürgine vedelik Leidumine ja saamine: Broom on vähelevinud element, mis esineb koos klooriga hajutatult mineraalides ja mereves. Broomi leidub merevees, mereorganismides, kivimites ja mõnedes järvedes. Merevees on broomi umbes 300 korda vähem kui kloori. Broomi avastas 1826 aastal 23-aastaselt prantsuse keemik Antoine Jerome Balard. Broomi ta oli eraldanud vetikate tuhast, mis oli eriliselt lõhnav punakaspruun vedelik.
vahele kujunenud heledavärvuseline eluviaalne (eluvic, E) horisont. Keemine algab enamasti Bt- või BC- horisondis vahemikus 60-90 cm. Gleistunud leetjate muldade sagedasem profiili ehitus on A-Eg-Btg-Cg või A-Ebg-Bg- (BCg)-Cg. Samuti võib gleistunud leetjatel muldadel olla A-Bt(g)-BCg-Cg või A-AE(g)- Btg-Cg profiil. Gleistunud leostunud ja leetjate muldade lähtekivimiks on põhiliselt karbonaatrikkad moreenid: valkjashall, kollakashall, kollakaspruun, punakaspruun või pruun moreen (Kõlli, Lemetti, 1999). 5.2.2 Gleimullad Gleimullad on alaliselt liigniisked mullad, mida iseloomustab looduslikel aladel toorhuumuslik horisont (orgaaniline aine on halvasti lagunenud, pooleldi muundunud ja vähehumifitseerunud olekus mineraalsete osakeste vahel, olles mineraalosaga halvasti seotud, värvuselt tumehall kuni must), kuid esineda võib ka turvastunud kõdu või õhukest turbakihti. Künnimaade mineraalne horisont sisaldab parasniiskete
poole füüsikalist savi. Uhtsavid - uhutud maakera nõgudesse. Argilliit - tuntuim diktüoneema kiltkivi Põhja-Eestis. Liivakivid - üle 50% liiva sisaldavad. Mineraalide koostises domineerib kvarts. Põhiliseks värvuse andjaks on raud. Moreenid - mandrijää või jääliustike setted, tekivad jääsulamisel mahajäänud materjalist. Moreene jaotatakse keemilise koostise alusel: 1) kaltsiumkarbonaat, 2) kvarts; ja värvuse järgi: 1) hele (karbonaatne), 2) punakaspruun . Fosforiidid - settekivimid, mis sisaldavad kaltsium fosfaati . Lubjakivid - tekkinud meredes settimise tulemusena, koosnevad kaltsiidist, dolomiidist, glaukoniidist, kvartsist ja raudoksiidist. Dolomiidid - sisaldavad magneesiumi, muidu sarnased lubjakividele. Merglid - lubjakivide ja savide vahepealne, 25-50% savikat materjali. Allika- ja järvelubi - tekkinud veekogudesse Turvas - orgaaniline settekivim, mille tekkel eristatakse 2 tüüpi: 1) toitaine
Tüvi on üldjuhul sirge ning selle läbimõõt on vanadel puudel tavaliselt kuni 1 m, Karpaatides ja Alpides kuni 1,52,0 (2,4) m. Kasv kestab kuni kõrge eani ja seetõttu on ka vanade puude latv terav.Koonusjas võra algab valgusküllases kasvukohas maapinna lähedalt. Puistus alumised oksad kuivavad ruttu, kuid laasuvad halvasti. Oksad asetsevad tavaliselt horisontaalselt, tüve alumises osas ja vanematel puudel on nad rippuvad. Noortel kuusepuudel on tüve koor punakaspruun või hall, sile. Umbes 3540-aastastel puudel tüve alaosas koor lõheneb ja tekib plaatjas korp, mis veelgi vanematel (ligikaudu 100-aastastel) puudel hakkab kestendama. Paksu korbaga puid esineb väga harva ning õhukese koore tõttu saavad kuused hooldusraietel sageli koore- ja tüvevigastusi. Samuti vigastavad koort põdrad, kes toituvad rohkesti 2040-aastaste kuuskede koorest. Kuuse juurestik on üldjuhul maapinna lähedal ja vaid hästi vett läbilaskvates sügavates
produkte. Reaktiivina kasutatakse Selivanoff'i reaktiivi, mis sisaldab HCl-i, benseen-1,3-diooli ja FeCl3. Reaktsiooni tulemusena tekib ühend, mille värvus varieerub punakaspruunist tumepunaseni. Reaktsioon toimub ketoosidega kiiremini kui aldoosidega. Töö käik: valasin ühte katseklaasi 1 ml fruktoosi lahust, teise 1 ml glükoosi lahust. Lisasin mõlemasse 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutasin, soojendasin 5 minutit keeval veevannil. Fruktoosi lahuses tekkis punakaspruun värvus kiiremini ja oli intensiivsem. Järeldus: kuna fruktoosi lahuses tekkis punakaspruun värvus enne, siis võib öelda, et fruktoosil on ketorühm, glükoosil aldehüüdrühm. 7. Tärklise reaktsioon joodiga Tärklis moodustab joodiga lillakas-siniseid komplekse, kuna polüsahhariidi ahelad keerduvad joodi molekulide ümber. Tekkinud kompleks laguneb kõrgel temperatuuril ja kaotab värvuse. Töö käik: valasin katseklaasi ~ 4 ml tärkliselahust, lisasin 1 tilga joodilahust
karbonaatkivimid, munakaid, rahne ja tard- ja moondekivimeist pärit kive ja kruusa. Suure korelisusega ja huumusrikkad mullad. b) Kesk-Eestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne moreen, mis koosneb: devoni, siluri ja ordoviitsiumi karbonaatkivimite murend, raudkivimaterjalid. Eesti kõige viljakamad leostunud ja leetjad mullad, neutraalne reaktsioon, väike korelisus c) Lõuna-Eestis punakaspruun nõrgalt karbonaatne või karbonaadivaba moreen, mis koosneb: devoni aluspõhja materjal + jääga toodud karbonaatkivimid + raudkivimaterjalid. Võib olla karbonaatne ja karbonaadivaba (karbonaatsus väheneb lõuna poole liikudes). Karbonaadivabal näivleetunud mullad, karbonaadil leejad mullad. d) Klindiesisel alal sinakas-hall moreen, mis koosneb: kambriumi ajastu settekivimitest ja raudkivimaterjalist. Muld kiviselt leetunud.
vimid, munakaid, rahne ja tard- ja moondekivimeist pärit kive ja kruusa. Suure korelisusega ja huu- musrikkad mullad. b) Kesk-Eestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne moreen, mis koosneb: devoni, siluri ja ordo- viitsiumi karbonaatkivimite murend, raudkivimaterjalid. Eesti kõige viljakamad leostunud ja leetjad mullad, neutraalne reaktsioon, väike korelisus c) Lõuna-Eestis punakaspruun nõrgalt karbonaatne või karbonaadivaba moreen, mis koosneb: devoni aluspõhja materjal + jääga toodud karbonaatkivimid + raudkivimaterjalid. Võib olla karbonaatne ja karbonaadivaba (karbonaatsus väheneb lõuna poole liikudes). Karbonaadivabal – näivleetunud mul- lad, karbonaadil – leejad mullad. d) Klindiesisel alal sinakas-hall moreen, mis koosneb: kambriumi ajastu settekivimitest ja raudkivima- terjalist. Muld kiviselt leetunud.
ohverdamised. Ehnatoni ajal, mil kadusid kaanonid, ka intiimsemaid stseene. SKULPTUUR Asend: Jumalad, vaaraod ja ülikud kujutati suuremõõduliselt, rangelt, püsti või istuvalt, rõhutati jumalikkust; teenijad ja orjad teenisid ka skulptuuris, kujud olid väikesed ning kohmakas. Portreedel olid väga individuaalsed näojooned. Sfinks inimese pea ja lõvi kehaga lamav kaitsekujutis. Meeste kujutamine: Ihu punakaspruun, valged riided, mustad juuksed. Naiste kujutamine: Ihu kollane, valged riided, mustad juuksed. Egiptuse asend: Istuv jalad koos, käed põlvedel; seisev vasak jalg ees, käed kõrval rusikas või üks käsi rinnal, pea sirgelt püsti, pilk kauguses. PINNAKUNST Ehitised kaeti paljuski värviliste madalate reljeefidega (sageli vaid sisse süvendatud). Varadün. Periood Vana riik Keskmine riik Uus riik Hiline periood
puitu pinnaerosiooni eest. Tõrva valmistatakse männist seda aeglaselt söestades. Tõrv sobib nii laast- ja laudkatuste tööt-lemiseks. Taluarhitektuuris on tõrva kasutatud ka fassaadide kaitseks. Tõrv kuivab mitu ööpäeva. Tõrvatud pinna nõrkuseks on määrivus ja iseloomulik lõhn. Soovi korral võib tõrvale lisada värvaineks kiindrust (nõge) või punast ookrit, siis saadakse värvitooniks must või punakaspruun. Tõrvatud pinda tuleb mõne aasta pärast uuesti töödelda. Segades võrdsetes kolmandikosades keedetud linaseemneõli (värnitsat), lakibensiini/tärpentini ja puidutõrva, saadakse mittekleepuva pinnaga tõrvavärv, mis sobib ka treppide, välisuste jms tõrvamiseks. Sellist segu on võimalik toonida mitmete looduslike värvimuldadega Söestamine Söestamine on eelajalooline võte: palkidelt põletati maltspuit maha ja jäi alles söekihiga kaetud vastupidav lülipuit
Leostunud pruunmuld kujunenud paksule moreenkihile ja soodsale niiskusreziimile, kõige vanimad ja parimad põllumaad, levib Pandivere ja Sakala kõrgustikul, Kesk-Eesti tasandikul ja Vooremaal. 4. Leedemuld lähtekivimiks on liiv, profiilis mullahorisont puudub, põukartlikud, huumus ja toitaineterikkad, kasvavad männikud, vajavad lupjamist, levib Lahemaal, Kesk- Eestis ja väiksematel liivastel aladel. 5. Näivleetunud muld lähtekivim on punakaspruun moreen, keskmise viljakuse ja huumussisaldusega, vajavad perioodilist lupjamist, vesi tekitab mullaprofiili leethorisonti meenutava valkja kihi, levib Lõuna-ja Kagu-Eestis. 6. Gleimuld põhjavesi ulatub alumistesse horisontidesse, sobivad kultuurrohumaadeks, hea muld põllu rajamiseks, sinakasrohekashall gleihorisont, lähtekivim on liiv, levib Lääne-Eestis, Alutaguse. 7
..............................................6 1.1.6 Verevalkude ja vererakkude süntees.............................................6 2. Kui maksa normaalne talitlus on häiritud ja selle võimalikud tagajärjed.................6 Kokkuvõte.............................................................................................8 Kasutatud kirjandus..................................................................................9 Sissejuhatus Maks (hepar) on punakaspruun, inimese keha suurim organ, moodustades täiskasvanu kehamassist umbes 1/50. See asetseb paremal ülakõhus, roidekaare all ja tavaliselt pole see käega katsudes tunda. Ilma maksata ei saaks aga ükski inimene elada, sest tal on meie kehas üle 500 erineva funktsiooni, mis mõjutavad peaaegu igat meie füsioloogilist protsessi. 2 1.Maksa peamised funktsioonid · Kontrollida veresuhkrut · Filtreerida verd (2 liitrit verd minutis)
Helesinine avardab ruumi optiliselt, kuid tumesinine annab vastupidise efekti, muudab atmosfääri suursuguseks ja eriliseks. Heledamad sinised toonid sobivad lakke ja tumedamad põrandale. Hea oleks helesinist kombineerida kollasega, mis stimuleerib ajutegevust ja tõstab isiku organisatoorseid võimeid. Tumesinine sobib magamistuppa, soodustades sügavat ja rahulikku und. Pruun toob pinna optiliselt küllaltki lähedale, ei muuda ruumi ei soojemaks ega külmemaks. Mõjub sageli masendavalt. Punakaspruun aitab luua kindlustunnet, beeikaspruun teeb aga passiivseks. Punane toob pinna lähemale, muudab ruumi soojaks ja mõjub ergutavalt. Erkpunased detailid püüavad pilku. Punased esemed mõjuvad eriti elegantselt ja efektselt. Punased ja punakaspruunid toonid sobivad põrandavärviks, seevastu laes mõjuvad need raskelt ja muudavad ruumi madalamaks. Suured hõõguvpunased pinnad võivad tunduda liiga pealetükkivana.
LAGRITS (ELIOMYS QUERCINUS) Lagrits ehk oravhiir ehk aedunilane. Rahvapäraseks nimeks on veel tammehiir või aiahiir. Saksamaal on ta nimeks Gartenschläfer, mis tähendab tõlkes aiamagajat. Välimus Lagrits on omapärase välimusega noore roti suurune loom. Tüvepikkus on 10 ... 18 cm, saba 8 ... 15 cm. Kehamass 80 ... 150 grammi. Selja poolt on ta punakaspruun, kurgualune, kõht ja käpad on valged. Lagritsal on pikad vurrud, kõrvad ja saba. Lagritsale omase ilme annab talle must vööt, mis ulatub silmast kõrvani ja moodustab seega nagu maski lagritsa näole. Selle musta vöödi eesmärk on aga hoopiski suurte säravae silmade varjamine vaenlaste eest. Vaenlaste petmiseks on ka lagritsa saba silmatorkavalt värvunud: üldiselt must, otsast valge tipuga. Vaenlane, kes märkab
Kallim kui kõige kallim lambavillast toode. Tugevus sama nagu lambavillal. ALPACA (WP) Värvus: must, valge, hallikad, pruunid toonid. Kiud soojapidav, mittekortsuv, pillingule mittealluv, väga hea veeimavusega. Märkimisväärselt pehme. Hüpoallergeeniline, pole vett tõrjuv. Pole nii elastne ja tugev kui lambavill. Kasut: peakatted, kindad, sallid kampsunid, tekid, vaibad jne. GUANACO (WU) Värvus: kollakas - või punakaspruun. Keskmise peenusega. Pehme ja soe. Kasut: jämedakoeline riie ja vaibamaterjal. VIKUNJA (WG) Kiud väga soojad ja pehmed. (Kiud lukustaab sissetuleva õhu) Vill kallis. Väga peen, läikiv, elastne, haruldane kastanpruun või valge värvus. Kasut: maailma pehmeim mantliriie. Sokid, kampsunid, ehted, sallid, ülikonnakangad. KARUSLOOMAVILL ANGOORAVILL (WA) Angooraküülik Inglise-, prantsuse-, saksa- ja satiinangoora
3Na2[Sn(OH)4] + 2Bi(OH)3 2Bi + 3Na2[Sn(OH)6] Cu2+-ioonide tõestamine Tsentrifugaat oli pärast Bi(OH)3 sademe eraldamist sinise värvusega, mis on tingitud [Cu(NH 3)4]2+- kompleksioonidest, mis tõestab Cu2+- ioonide olemasolu lahuses. Kuna see reaktsioon ei ole eriti tundlik, siis kasutatakse tõestusreaktsiooni teostamiseks kaaliumheksatsüanoferraat(II)-e. Hapestasin tsentrifugaati kahe tilga HCl-ga ja lisasin 2 tilka kaaliumheksatüanoferraat (II) lahust. Lahusesse tekkis punakaspruun sade, mis tõestab Cu2+- ioonide olemasolu lahuses. [Cu(NH3)4]2+ + 4H+ Cu2+ + 4NH4+ 2Cu2+ + [Fe(CN)6)4- Cu2[Fe(CN)6] Moodustus ka veidi valget sadet, mis annab aimu kaadmiumioonidest. [Cd(NH3)4]2+ + 4H+ Cd2+ + 4NH4+ 2Cd2+ + [Fe(CN)6]4- Cd2[Fe(CN)6] Cd2+- ioonide tõestamine koos Cu2+ ioonidega Ammoniakaalsest lahusest, mille sain pärast Bi(OH)3 sademe eraldamist, sadestasin TAA-ga CuS ja CdS ning tsentrifuugisin sademe. Lisasin sademele külma 2 M HCl, mis reageeris CdS, sadenes musta
Broomi avastas 1826. aastal A. J. Balard. See tegi ta nime tuntuks kogu maailmas. Paiknemine: Broom on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII A-rühma element, 4. perioodis, järjenumbriga 35 ja aatommassiga 79,904. Sümbol: Br Omadused Keemilised omadused: Sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall. Nõrgem oksüdeerija kui kloor ja fluor. Füüsikalised omadused: Terava ärritava lõhna, sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik Broom keeb temperatuuril 58 kraadi C. Külmub temperatuuril 7 kraadi Celsiust Broom looduses Looduses esineb broom sooladena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides. Näiteks 1 m3 Surnumere vees sisaldub 4,8 kg broomi. Põhilised leiukohad on USA, Iisrael, Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa ja Jaapan. Broom organismis Lihtainena on broom inimesele väga mürgine ja sööbiv. Broomiaurud kahjustavad kõri, kopse, bronhe.
PUITTAIME LIIGID Iseseisev töö Al Le 7 etteantud liiki Mikrobioota Microbiota decussata AREAAL Vladivostoki lähedal, Sihhote-Alini mäestikus SUURUS Laius 2-5 meetrit, kõrgus 20-50 cm. VÕRA Madal, laiuv võra moodustab üksteise peal asetsevate okste tiheda kihistu, mis säilitab juurte piirkonnas hästi niiskust. KOOR, VÕRSED Tüvekoor noorelt sile, hallikaspruun, vanas eas punakaspruun, pikuti lõhenev. LEHED (OKKAD) 2-4mm pikkused pehmed, lamedad ning soomusjad. Puhkedes on erkrohelised, sügiseks värvuvad pronksjaiks. ÕIED, VILJAD Üheseemnelised kuivad käbid. Emaskäbi pikkus on 3–4 mm ja läbimõõt alla 3 mm. Isaskäbid on umbes 3–5 mm pikad ja 2 mm läbimõõdus. Tiivata seeme on u 2 mm pikkune. KASVU- Eelistab täisvalgust kuid saab hakkama ka poolvarjus. Mullastik peab olema viljakas ja
meelde Fe3+-ioonide tõestamist SCN--ioonidega). [Fe(CN)6]4--ioonidega aga annavad Fe3+-ioonid sinise värvuse (berliini sinine), mis segab SCN--ioonide poolt tekitatud punase värvuse jälgimist. [Fe(CN)6]4--ioonide segava toime kõrvaldamiseks teostatakse tõestusreaktsioon filterpaberil tilkreaktsioonina. Filterpaber immutatakse FeCl3 lahusega. Lastakse veidi kuivada. Seejärel tilgutatakse filterpaberile 1 tilk H2SO4-ga hapestatud anioonide lahust (SCN- ja [Fe(CN)6]4- segu). Moodustub punakaspruun laik, mis on tingitud raudtiotsüanaadi tekkest. Seejärel ilmub pruuni laigu keskelt sinine värvus - berliini sinine, mis on põhjustatud [Fe(CN) 6]4- -iooni olemasolust lahuses. Lisa ioonide tõestuseks kasutatud filterpaber protokollile. Kirjutada kõikide toimuvate reaktsioonide võrrandid. Fe3+ + 3SCN- [Fe(SCN)3] Fe3+ +[Fe(CN)6]4- Fe4[Fe(CN)6]3 raud(III)heksatsüanoferraat(II) Katse 3. CH3COO--iooni (etanaatiooni) tõestamine
juurestik. Männikuid võib julgemalt harvendada kui kuusikud, sest tormikahjustuste oht on seal väiksem (olenevalt kasvukohast). Tänu tormikindlusele jäetakse lageraie raiesmikele männiseemne puid. 4 Puistu omadused ja kasutamine Hariliku männi puit on heade mehaaniliste omaduste tõttu väärtuslik tarbepuit. Maltspuit on kollakasvalge, lülipuit punakaspruun ja hakkab intensiivsemalt tekkima pärast 40. eluaastat. Puitu kasutatakse laialdaselt kergetes ja rasketes ehituskonstruktsioonides, raudteeliiprite, sildade, mastide ja postide, vineeri, kastide ja konteinerite, platvormide, laminaadi, mööbli, puugaasi, küttepuude jm valmistamisel. Keemiatööstus toodab männivaigust tarbeaineid, näiteks tärpentini millest tehakse lakke, värve kui ka ravimeid. Männipuidust saab ka puupiiritust
Zn2+. Nendeahustuvate soolade vesilahustel iseloomulikud värvused on järgnevad: Co2+ - roosakaspunane Fe2+ - kahvaturoheline Fe3+ - kollane Ni2+ - roheline Mn2+ - kahvaturoosa, peaaegu värvitu Cr3+ - roheline, violetne Al3+ ja Zn2+ - värvitu Sadestamisel eraldatakse kõigepealt lahustumatud hüdroksiidid, mille sademed värvuvad erinevalt: Fe2+ + 2NH3 H2O→ Fe(OH)2 – määrdunudvalge, rohkeas, seismisel pruunistub Fe3+ + 3NH3 H2O→ Fe(OH)3 – punakaspruun Cr3+ + 3NH3 H2O→ Cr(OH)3 – määrunudroheline Al3+ + 3NH3 H2O→ Al(OH)3 – valge Seejärel sadestatakse TAA-ga sulfiidid. Sadenevad CoS, NiS, FeS, MnS ja ZnS. Hüdrolüüsi tõttu ei sadene Al2S3 ja Cr2S3, vaid jäävad sademesse hüdroksiididena: CoS, NiS, FeS – mustad MnS – roosakasvalge ZnS – valge TAA hüdrolüüsub kõrgemal temperatuuril ning tekkinud H 2S regeerib kohe NH3 H2O-ga. CH3CSNH2 + H2O → CH3CONH2 + H2S 2NH3 H2O + H2S → (NH4)2S + 2H2O
HAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MR-14 Marion Undusk HARILIK KADAKAS Referaat Uuemõisa 2014 BOTAANILISED TUNNUSED Enamasti kasvab harilik kadakas põõsakujulisena, harvem puukujulisena. Puu kõrgus on tavaliselt kuni 10, harva kuni 15 m. Registreeritud maksimaalne kõrgus on 18,5 m. Harilik kadakas võib registreeritud andmetel elada kuni 860-aastaseks. Võra kuju varieerub üsna suures ulatuses ning võib olla sammasjas, munakujuline, maadjas või hargnevate okstega. Tüvi on tihti mitmeharuline ja mõnikord keerdu kasvanud. Noorte puude koor on kitsaste laastudena kestendav, vanematel puudel madalate vagudega ja pehmete kiududega. Noored võrsed on punakaspruunid ja kolmetahulised, vanemad pruunikad. Okkad on terava tipuga, lineaalsüstja kujuga, 1–2 cm pikkused, kolmekaupa männases, pealt sinakashallid ja ühe õhulõheribaga, püsivad võrsetel keskmiselt kuni 4 aastat. Õied moodustuvad sügisel. I...
soojendamisega. P4.2 Analüüsi käik Käesolevas töös võivad katioonidena sisalduda IV rühma katioonidest Ba2+ ja Ca2+ ning V rühma katioonidest Mg2+ ja NH4+- ioonid. Kuna analüüsi käigus lisatakse analüüsitavale lahusele ammooniumisoolasid, siis tõestatakse NH4+-ioonid alati alglahusest. NH4+- ioonide tõestamine Ühele tilgale alglahusele lisatakse 1...2 tilka Nessleri reaktiivi. NH4+ -ioonide olemasolul moodustub iseloomulik punakaspruun amorfne sade. Väga väikeste ammooniumioonide kontsentratsioonide puhul tekib ainult pruunikaskollane värvus. See on väga tundlik reaktsioon. Nessleri reaktiiv on kompleksühendi K2[HgI4] ja leelise KOH segu, mis ammooniumioonidega reageerib järgmise võrrandi kohaselt: NH4+ + 2[HgI4]2 + 4OH [NH2Hg2O] I + 7 I + 3H2O Tulemus: Alglahusele Nessleri reaktsiivi tilgutades tekkis koheselt pruunikas sade. Lahuses tõestusid seega NH4+ ioonid.
Tekib sool ja eraldub metall. Mg+ZnCl2 = MgCl2 + Zn Al+ K2SO4 = ei toimu METALLIDE KORROSIOON On teada, et paljud metallid kaotavad ümbritseva keskkonna toimel oma läike. Hõbe tumeneb õhu käes seismisel pkkamööda, vask muutub hallikasroheliseks ja rauatüki pinnale tekib punakaspruun poorne roostekiht. *Korrosiooni all mõistetakse metallide hävinemist ümbritseva väliskeskkonna toimel. Tunnused: *korrosioon on oksüdatsioonireaktsioon- metalli aatom muutub iooniks. *korrosioon on peamiselt metalli pinnal toimuv protsess. *korrosiooni lõpptulemus sõltub sellest, milliste omadustega ühendikiht tekib protsessi käigus metalli
· Egiptuse poos inimesi on kujutatud korraga kahest vaatest; otse ja külgvaatest: rinnaosa ja üks silm on pööratud vaataja poole, ülejäänud keha on profiilis 14. Milliseid kujutamisviise kasutati egiptuse skulptuuris a) vaarao kujutamisel; b) lihtrahva kujutamisel? · Vaarao kujutamisel- suuremõõdulised, ranged. Istuv-jalad koos, käed põlvedel. Seisev-vasak jalg ees, käed küljel rusikas.Pead olid sirged, opilk suunatud kaugusse. Meestel ihuosa punakaspruun, naistel kollakas, riided mõlemal valged ja juuksed mustad. Vaaraodel rõhutati nende jumalikkust. · Lihtrahva kujutamisel- need olid pandud hauakambritesse teenima surnut hauataguses elus. Tegu on kaanonivabade ja väljendusrikaste väikeseformaadiliste kujukestega- Teatud kohmakus
veeläbilaskvusega. Iseloomulik šokolaadi pruuni BW horisondi olemasolu, veerežiim stabiilne. Bioloogiline aktiivsus: aktiivne- vihmausside rohke Kasvukohatüübid: sinilill Sobivus põllu-metsamaana: kuivendatud põllumaa või kultuurrohumaa Produktiivsus: Haritavus: kergelt haritavad - Leetjad mullad (küllastumata mullad) KI Tunnused: keemine üle 60-90 cm. Esineb väljauhte horisont Tekib: kollakashall , kollakaspruun või punakaspruun moreen Füüsik/keemilised omadused: nõrgalt happeline, veehoiuvõime piisav, valdaval ls. Bioloogiline aktiivsus: aktiivne, mõõdukas happesus pärsib bakteriaalset lagunemist Kasvukohatüübid: sinilill, jänesekapsas, naat Sobivus põllu-metsamaana: sobib põllumaana Produktiivsus: liigirikkas, Haritavus: kergesti haritav - Näivleetunud e. kahkjad mullad LP Tunnused: keemine puudub, 2kihiline lähtekivim, peal on kerge, all raske. Mullaprofiilis keeled
Leostunud mullad on hea loodusliku drenaažiga parasniisked saviliiv- ja liivsavimullad, mis on kujunenud karbonaatsel lähtekivimil. Kihisemine algab 30-60 (70) cm sügavusel: profiili ülemistest horisontidest on karbonaadid välja pestud. Mullaprofiil koosneb tavaliselt horisontidest ABw(Bwt)-C. A-horisont võib sisaldada vähesel määral rähka, kuid mullaharimisel see takistuseks ei ole. Iseloomulik on struktuurne, vett ja õhku läbilaskev šokolaadipruun, hallikaspruun, punakaspruun või kollakaspruun metamorfne uhtehorisont (Bw), mis on savistunud, hästi vett ja õhku läbi laskev ja annab seega mullale taimekasvatuse seisukohalt väga head omadused. Saviosakeste kuhjumine tuleneb kohapeal tekkinud savimineraalide ladestumisest mulda seoses karbonaatsete kivimite murenemise ja karbonaatide leostumisega. Selle horisondi pruunika värvuse tõttu on laialdaselt kasutusel ka nimetus pruunmullad. Bw- või
füüsikalised omadused : terava lõhnaga, värvuseta, gaas, õhust 2 korda kergem, vees väga hästi lahustuv, veeldub 33 kraadi juures NO * värvusetu, mürgine gaas, tekib õhus äikese ajal (N2 + O2 äike---> 2NO (neutr oks) * Saamine - Tööstuslikult saadakse ammoniaagi katalüütilisel oksüdeerimisel · 2NO + O2 2NO2 NO2 * Punakaspruun, terava lõhnaga, mürgine gaas, põhjustab happesademeid * Saamine - tööstsuses/looduses 2NO + O2 2NO2. kaaliumnitraat ehk salpeeter, india salpeeter on valge ja lõhnatu, tahke kristalliline Aine ei pôle, kuid on tugev oksüdeerija. Kokkupuude süttivate ja redutseerivate materjalidega vôib pôhjustada pôlengut. Pôlemisel termilise lagunemise käigus tekivad väga mürgised gaasid. Suletud konteinerid
Samuti on Kubija järv Võru külastasjate lemmik ujumiskoht. Kanariku järv on eelmainitud järvedest kõige väiksema saastatusega. Veekvaliteeti on parandatud aastate jooksul, kuid olulist reostust pole seal olnud. Seda seetõttu, et järve ääres puudub tihe asustatus ja läheduses pole suuri tehaseid, mis saastaksid vett. Järve suubuvad mitmed allikad, mis puhastavad vett. Vesi on toiteaineterikas, põhi on mudane ja seetõttu on vee värvus punakaspruun ja läbipaistev. Kanariku järve puhtuse tagab ka ümbritsev mets. Võru joogivee kvaliteet on väga hea. Võru linn saab oma joogivee puurkaevust, kokku on neid 10. Vett töödeldakse Võru veetöötlusjaamades. Puurkaevuveest eraldatakse üleliigne raud ja magneesium. Joogiveena kasutatakse ainult põhjavett, mis on tunduvalt kvaliteetsem ja paremini kaitstud kui pinnavesi. Joogivee kvaliteeti võib rikkuda puurkaevude rike või veevärgisüsteemi tõrge. 1
Audru Keskkool REBANE Uurimistöö Koostas : Juhendas : Audru 2008 Sissejuhatus Rebane on väikese koera suurune ja pika koheva sabaga. Joostes hoiab saba horisontaalselt. Eestis on rebane tavaline loom. Selja karvad on oranzid. Eelistabelamiseks Eestis metsatukkasid. Toitub peamiselt väiksematest närilistest. Rebane on ettevaatlik ja oskab hästi põgeneda. Rebase urul on alati mitu väljapääsu. Urud on põhilised kutsikate kasvatamiseks. Ta kaevab urud ise või kohendab mägra urge. Rebasel on väga hea kuulmine ja haistmine ning ta näeb pimedas hästi. Rebane on karusloom. Ameerika punasrebase värvivariandist on saanud farmides kasvatav hõberebane. Inglismaal on rebasejaht traditsiooniline ajaviide. Eesti folklooris peetakse rebast kavalaks. Valisin oma uurimistööks rebase sest tahtsin ta kohta rohkem teada saada ja see sissejuhatus tundus huvitav. Välimus Suurus Rebane on väike...
sinine). Lahuse värvumine tõestab heksatsüanoferraatioonide olemasolu. Tehtud katsed tõestasid, et lahuses number 8 leidus kolme aniooni: CrO42-, SO42- ja [Fe(CN)6]3-. Katse 2. Tilkreaktsioon SCN-- ja [Fe(CN)6]4--ioonide tõestamine nende koosesinemisel Immutasin filterpaberi FeCl3 lahusega ning lasin veidi kuivada. Seejärel tilgutasin filterpaberile tilga H2SO4-ga hapestatud anioonide lahust. Moodustnud punakaspruun laik on põhjustatud raudtiotsüanaadi tekkest. Pruuni laigu keskele tekkinud sinine värvus berliini sinine, on põhjustatud [Fe(CN)6]4--iooni olemasolust lahuses. Katse 3. CH3COO--iooni (etanaatiooni) tõestamine Lisasin mõnele tilgale etanaadi lahusele 4 tilka konts. H2SO4 ja etanooli. Soojendasin segu 2 minutit vesivannil. Seejärel valasin katseklaasi sisu külma vett sisaldavasse keeduklaasi. Nuusutasin ettevaatlikult. Tekkis meeldiva lõhnaga ester etüületanaat. Katse 4
seemned. Kuusk Kuusk on metsapuuna Eestis levikult kolmandal kohal. Kuusk on nõudlik mullaviljakuse suhtes, kuid valgust vajab vähe. Kuusk kasvab tavaliselt kuni 30, soodsates tingimustes 50–60 m kõrguseks. Tüvi on üldjuhul sirge ning selle läbimõõt on vanadel puudel tavaliselt kuni 1 m. Kasv kestab kuni kõrge eani ja seetõttu on ka vanade puude latv terav. Noortel kuusepuudel on tüve koor punakaspruun või hall, sile. Kuuse juurestik on üldjuhul maapinna lähedal ja vaid hästi vett läbilaskvates sügavates muldades moodustuvad sügavale tungivad ankurdavad juured. Maapinnalähedase juurestiku tõttu esineb harilike kuuskede hulgas sageli tormiheidet ning samuti on puud selle tõttu põuakartlikud. Liigniisketel muldadel asuvad juured pealmises 20–30 cm paksuses mullakihis. Kuuse noored võrsed on punakaspruunid või helekollakaspruunid, nõrgalt läikivad, paljad või
seemned. Kuusk Kuusk on metsapuuna Eestis levikult kolmandal kohal. Kuusk on nõudlik mullaviljakuse suhtes, kuid valgust vajab vähe. Kuusk kasvab tavaliselt kuni 30, soodsates tingimustes 50–60 m kõrguseks. Tüvi on üldjuhul sirge ning selle läbimõõt on vanadel puudel tavaliselt kuni 1 m. Kasv kestab kuni kõrge eani ja seetõttu on ka vanade puude latv terav. Noortel kuusepuudel on tüve koor punakaspruun või hall, sile. Kuuse juurestik on üldjuhul maapinna lähedal ja vaid hästi vett läbilaskvates sügavates muldades moodustuvad sügavale tungivad ankurdavad juured. Maapinnalähedase juurestiku tõttu esineb harilike kuuskede hulgas sageli tormiheidet ning samuti on puud selle tõttu põuakartlikud. Liigniisketel muldadel asuvad juured pealmises 20–30 cm paksuses mullakihis. Kuuse noored võrsed on punakaspruunid või helekollakaspruunid, nõrgalt läikivad, paljad või
moreenid, moreentasandikud. Piirkonnas on moreenreljeef künklik. Reljeefi kujundavad voored, moreenid ja Kagu-Eesti lavamaa lainjad moreentasandikud. Karijärve kui vaadeldava piirkonna kõrgus merepinnast on 30-60 m. Lähtekivimi moodustavad turvasmullad, Kesk- 8 Eesti leostunud ja leetjad mullad, liivsavimullad. Tartumaal on lähtekivimiks nõrgalt karbonaatne või karbonaadivaene punakaspruun liivsavi ja saviliivmoreen. [1][6] Keskmine temperatuuur on juulikuus 17,0⁰C ning veebruaris -7⁰C. Sademeid on alla 600 mm/a, lumikatet on 110-115 cm ning domineerib läänetuul. Külmavaba perioodi kestvus on Karijärvel keskmiselt 120 päeva aastas. Ööpäeva keskmise õhutemperatuuri summa on üle 10⁰C ilma juures 1750. Aastas on 125 päeval ööpäeva keskmine õhutemperatuur üle 10⁰C. Keskmise temperatuuriga 0⁰C on aastas 220 päeva
lühemad. Pungad on teritunud tipuga, pruunid, vaiguta. Kuuse eluiga võib harukordadel ulatuda 400 500 aastani. Tavaliselt raiutakse kuusikuid 80 100-aastaselt, seega on juba üle 150 aastased kuusikud haruldased. Harilik kuusk kasvab tavaliselt 30, soodsatel tingimustel 50 ja enamgi meetri kõrguseks. ( Eesti kõrgeim üle 40 meetri) Kuuse võra ehitus on varieeruv. Üksikult kasvavatel puudel võib võra ulatuda maani. Tüve koor on noorelt sile, hallikas kuni punakaspruun. 35 40 aasta vanuses hakkab tavaliselt moodustuma lõhenev korp, mis umbes 100 aasta vanuselt hakkab tüve alumiselt osalt liistakutena eemalduma. Korba teke sõltub kasvutingimustest: korp on tugevam ja moodustub kiiremini viljakatel muldadel ja hõredas liituses kasvaval kuusel. Kuuse juurestik on laiuv, maapinnalähedane, sügavale pinnasesse tungiva peajuureta. Enamik juuri paikneb pealmises poolemeetrises mullakihis. Kuuse
Hoolimata sellest võivad punased interjöörid olla väga rikkalikud ja rahuldust pakkuvad. Punane on värv mis iseloomustab kirge, viha, soojust ja energiat ning ergutab südame tööd ja vereringet. Soojad punased toonid mängivad ruumi kaunistamises nii peent rolli, et neid peaaegu ei märkagi. Neid leidub terrakotas, puidus, vitspunutistes või kivis ja nende olemasolu muudab ruumi üldkujundust rikkamaks, ilma et nad liiga kriiskavad tunduksid. Kipsroosa, punakaspruun ja terrakota loovad loodusliku sügisese meeleolu, mis täiendab sinist, rohelist, valget ja kuldset. Selliseid sooje punaseid ja pruune on interjööris juba sajandeid kasutatud, sest maapinnast sai värvipigmente kergesti ja odavalt kätte. Võib-olla just sellepärast tunduvad sellistes toonide kujundatud ruumid ajatud ja universaalsed. Eredamad ja silmapaistvamad punased, nagu sarlaki- ja vaarikapunane võivad väikestes kogustes olla üsna armsad, luues lihtrahvaliku atmosfääri
Kasutada võib ka metsakõdu. 6. Haruldasi metsamarju. Sinine kuslapuu Kasvab Baltikumist kuni Kaug-Idani. Eesti võib leida teda lubjarikaste soode ümbruses. Sinine kuslapuu on 1,5 m kõrgune põõsas. Lehed on kahvaturohelised. Õied on kollased. Eelistab neutraalsepoolset või siis väga kergelt aluselist mulda. Head raviomadused (kõrgvererõhk , südamehaigused). Marjadel bakteritsiidne toime. Südajalehine aktiniidia Kodumaaks on Kaug-Ida ja Hiina. Koor on tal punakaspruun. Õied on valged. Viljad kiivi maitsega. Kasvamiseks eelistab head väetatud mulda, mis ei oleks liiga kuiv, ei salli seisvat kõrget põhjavett. Talub kerget varju. Mesimurakas Eestis on teada vaid paar leiukohta, mis on range kaitse all. Pole eriti nõudlik mulla suhtes. Ta kasvab muldadel pH tasemega 4.5-6,5. Eestis puudub tema spetsiifiline tolmeldaja. Hiina sidrunväändik Pärineb Kaug-Idast ja Hiinast. Tuntud on ta oma raviomaduste poolest. Taim on meil küllaltki
Keskkonnaohtlikkuse tõttu on oluliselt kahanenud detonatsioonikindlust tõstva pliilisandiga autobensiini kasutamine. NB!! Plii on väga mürgine, metallidest on mürgisemad ainult kaadmium ja elavhõbe! Broom (Br) Keemiline element Broom (brómos kreeka keelest ''haisev'') on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII rühma element, mittemetall, Broomi järjenumber 35, aatommass 79,904. Puhas broom on terava ärritava lõhna ja sööbiva toimega punakaspruun mürgine vedelik, mis tavalisel temperatuuril lendub pruuni auruna. Broom sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Broom erineb aga kloorist aktiivsuse poolest. Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a. plaatina) ja paljude mittemetallidega. Looduses esineb broom sooladena bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides (nt. sülviniidis ja haliidis) jm.
Põhjalikuma ülevaate saamiseks hakkasin teostama süstemaatilist analüüsi. Katioonide III rühma süstemaatiline analüüs Võtsin 1,5 ml alglahust tsentrifuugiklaasi ja lisasin 6M NH3·H2O kuni tugeva ammoniaagi lõhna tekkeni, mille tulemusena sain pruunikat värvi lahuse. Soojendasin vesivannis 6 minutit. Kui analüüsitavas lahuses on Fe2+/3+, Cr3+ või Al3+- ioonid, siis tekivad ammoniaakhüdraadi lisamisel nende ioonide hüdroksiidid. Peale soojendamist oli lahus äratuntavalt punakaspruun, mis viitas raud(III)hüdroksiidi sademe tekkele ja varemalt olid Fe3+-ioonid lahusest ka tõestatud. Reaktsioonivõrrand: Fe3+(aq) + 3NH3·H2O(aq) Fe(OH)3(s) + 3NH4+(aq) Sadestus ka õunaroheline nikkel(II)hüdroksiid- lahuses oli ka seda värvi lähemal vaatlusel märgata. Reaksioonivõrrand: Ni2+(aq) + 2NH3·H2O(aq) Ni(OH)2(s) + 2NH4+(aq) Nüüd lisasin 1 ml 1M tioatseetamiidi (CH3CSNH2 e. TAA) lahust, et III rühma sadestada ja hoidsin siis 5 minutit kuumas vesivannis.
väljakaevamistel toimetanud araablaste poolt ,,külavanemaks" ristitud; istuva kirjutaja kuju. Vaaraode skulptuure käsitletakse idealiseeriva (õue)kunsti stiili väljendusena, teine suund moodustab realistliku rahvakunsti suuna. Egiptuse asendid: istuv jalad koos, käed põlvedel, pea püsti ning pilk kaugusesse suunduv seisev vasak jalg ees, käed keha kõrval rusikas, harva üks käsi rinnal Meeste kujutamine - ihuosa punakaspruun, riided valged, juuksed mustad, lihased esile toodud Naiste kujutamine ihuosa kollane, juuksed mustad, riided valged, keha kumerused esile toodud Vaarao kujutamisel rõhutati tema jumalikkust Vana-egiptuse kujutavkunst Egiptlased maalisid maale ning kujundasid reljeefe. Egiptuse poos nägu külgvaates, silmad otse, õlad otse, jalad külgvaates. Käsitluslaadi koha pealt puudusid pinnalised varjundid ja värvide üleminek. Samuti puudus ruumilisus
Kui taim on suureks kasvanud, koristatakse saak, mis pärast kuivatamist lihtsalt purustatakse või jahvatatakse peeneks. Kasutamisvalmis marihuaana sisaldab lehtede ja varte osi ning seemneid. Enne suitsetamist võtavad narkomaanid tavaliselt seemned välja, sest põledes need lõhkevad. Hasis Taimedelt korjatakse nõret tootvad osad, mis pakitakse ning kuivatatakse. Nii saadataksegi hasis, mille slänginimi sõltub päritolumaast. Hasis on värvilt must, tumepruun, pruun, helepruun, punakaspruun, hallikaspruun, hallikasroheline või roheline, ta võib olla nii teraline kui ka ühtlane, kuiv või pehme, elastne või kõva. Tavaliselt on hasis kokku pressitud kookideks, mille kuju võib tootmispiirkonniti olla erisugune. Mõnikord on tootja hasisikoogid ka tembeldanud, tavaliselt on tempel pakendi peal. Hasisi kaubamärke on mitmesuguseid. Mõnikord on kätte saadud on pulbrist hasisit, kuid üldiselt juhtub seda harva.
Keraam.mater nim igasuguseid põletatud savi-tooteid.+omadused:suur tug.,pikk iga,võimalus kasutada väga erinevates hooneosades,toormaterjal looduses levinud.Neg:haprus,suur kaal,energiamahukas toot.Tooted:plaadid,tellised,sanitaartehnika(WC-potid,valamud).Savide liigid:*punakaspruun devoni savi,leidub L.-Eestis.*kihiline viirsavi*Joosu savi on tulekindel(Võru ümb.)Sobiva veesisal savi on plastne&hästi vormitav materjal.Savi kuumut.:üle 200C juures põlevad välja org lisandid(muld,turvas).Ker. materj. Valmis:*savi ettevalmistus, tootevormi. kuivat&põletamine,mõnel juhul lisandub glasuurimine.Ettevalmistus:kaevan.savi laagerdatakse,peenestatakse,erald kivid ja segatakse ühtlaseks massis,vajadusel lisat. vett,poolkuiva meetodi puhul kuivatatakse.Vormimine:toimub kõige sagedamini plastse meetodi järgi lintpressi abil.Kuivat:vajalik,sest märja toote põletamisel eralduks niiskus liiga kiirelt,mis viib pragune.Märjad ja plastsed tooted võivad k...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
