Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"punakaspruun" - 408 õppematerjali

thumbnail
13
doc

Tee referaat

Sellistest lehtedest saab rohekaskollase tee, mille maitse on kergelt mõru ja sarnanab rohkem värske teelehe maitsega. Kaks tuntumat rohelist teed on Sencha ja Gunpowder. Roheline ja Must tee erinevad kääritamise poolest, rohelise tee lehti ei kääritata kuid musta tee lehti kääritatakse. Erinevad ka värvuse poolest, roheline tee on rohekaskollane aga must tee on punakaspruun . Musta tee maitse on tugevam. Tee Tee maitsestamiseks võidakse lisada väga erinevaid aineid ja drooge: soola, suhkrut, mitmesuguseid pipraid, nelki, muskaati, tsitruselisi, rosinaid, mett, alkoholi jpm. Venemaal juuakse teed moosiga. Teed juuakse nii kuumalt kui ka jahutatult: on suur hulk erinevaid jääteede sorte. Valge tee Valge tee on haruldane, õrn tee, millel on kerge ja peen maitse. Valge tee on haruldane...

Kokandus
20 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Keemia põhi- ja keskoolile

Samas suunas kasvab ka elektronegatiivsus (e-sidumise võime) ja väheneb aatomiraadius. Mittemetallid võivad elektrone nii liita kui ka loovutada vastavalt reaktsioonipartnerile. ( F ainult liidab) Füüsikalised omadused: (erinevused suured) Olek: tahke (S, Si, C, P, I2), vedel(Br2), gaasiline (H2, O2, N2, Cl2, F2, väärisgaasid) Värvused: S-kollane, P-punane või valge, I2-hallikasmust, Br2- punakaspruun , Cl2-rohekaskollane Halvad elektrijuhid (v.a. grafiit) Halvad soojusjuhid (v.a. vesinik, teemant) Mõned madala st°-ga, pehmed: väävel (molekulvõrega) Mõned väga kõrge st°-ga, väga kõvad: teemant (aatomvõrega) Allotroopia: üks element mitme lihtainena. Hapnik: monohapnik O, dihapnik (tavaline) O2, osoon O3 Süsinik: teemant, grafiit, karbüün, fullereen Väävel: rombiline, monokliinne, plastiline Keemilised omadused: Reag...

Keemia
28 allalaadimist
thumbnail
7
doc

HÜDROMETEORLOLOOGIA spikker

kompleksidel nimetatakse molekulaarseks met.all mõeldakse ilmateadust.Ilma all Aeroloogiajaamas. Alates 2002 aastast Üksikud vaatlused on siiski mõttetud ja e. Rayleigh hajumiseks. Hajumise olemus mõtleme atmosfääri seisukorda mingil alustati Eesti meteoroloogiajaamades tegelikud näidud vähetähtsad. Tähtsad on seisneb: stratosfääris, mesosfääris. Tänu ajamomendil ajalõigul,mis sünnib automaatjaamade paigaldamist ja muutuste suund ja suurus. Pead üles sellele vastasmõjule muutub osake uute atmosfääri ja maapinna vastastikkusel katsetamist. meteroloogilise elemendi märkima kas muutus oli kiire või aeglane või elektromagnetlainete allikaks...

Hüdrometeoroloogia
29 allalaadimist
thumbnail
109
pdf

Suvine kodune töö aines ilutaimede kasutamine

Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Xxxx xxxxxx Õpimapp Õpimapp aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD PÜSILILLED .................................................................................................................................. 5 Kortsleht (alchemilla) ................................................................................................................. 5 Jaapani või hubei ülane (Anemone) ............................................................................................ 8 Metspipar (Asarum) .................................................................................................................. 10 Aster (Aster) .............................................................................................................................. 12 Astilbe (Astilbe)...

Ilutaimede kasutamine
94 allalaadimist
thumbnail
23
pptx

Eesti vaatamisväärsused ppt esitlus.

Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 16 m ning kraatrit ümbritseb 3...7 m kõrgune vall, mis koosneb plahvatusel ülespaiskunud kivimeist ja setteist. KALLASTE KOOPAD Kallaste paljand ehk Kallaste pank on liivakivipaljand Kallaste linnas Peipsi järve läänerannikul, kus paljandub Kesk-Devoni Aruküla lademe keskossa kuuluv roosakas-, kollakas- ja punakaspruun , tihti valgete laikudega põimkihiline pude peeneteraline liivakivi. NÕMMEVESKI JUGA Nõmmeveski juga on juga Harju maakonnas Kuusalu vallas 1,2 m kõrgune, kärestikune ja Lahemaa kõige veerikkam juga. Nõmmeveski juga asub Valgejõel. Vee kulutaval toimel taganeb juga pidevalt, seda märgib ka kanjonorg peaastangust allpool. Veejõu paremaks kasutamiseks ehitati 1920. aastate lõpul Nõmmeveskile varasema vesiveski asemele hüdroelektrijaam....

Geograafia
12 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Merikilpkonnad

Ø Loivad ei mahu kilbi sisse, Neljas tase Viies tase kael mahub osaliselt. Ø Selja-ja kõhukilp on omavahel ühendatud. Ø Eesloivad on tagumistest pikemad. Ø Loibadel on 2 nüri küünist. Ø Kilprüü kuni 1 meeter pikk. Ø Seljakilp on punakaspruun . Merikilpkonna toit. Ø Nad söövad kalu ja Muutke teksti laade selgrootuid. Teine tase Kolmas tase Ø Söögiks on ka Neljas tase krabid,limused ja mõned Viies tase veetaimed. Ø...

Bioloogia
11 allalaadimist
thumbnail
10
pptx

Eesti pisiimetajad

*2-3 pesakonda aastas, igas 2-10 poega *maksimaalne eluiga 4 aastat Pargi-nahkhiir Click to edit Master text styles Second level Third level *väike, värvus seljalt punakaspruun , Fourth level Fifth level kõhupool hall *elab parkids, ka leidub teda pargitaolistes looduslikes puistutes, alleedel ning hoonete ümbruses *kütib ööseti lennates toitu *melistoiduks liblikad ja verdimevad kahetiivalised *elutsevad kolooniattena *Kuigi röövloomade näol nahkhiirtel looduses vaenlasi pole, on nad siiski kergesti haavatavad inimeste poolt....

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
73
doc

Dendroloogia

Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies ­ kreeka k. bios ­ elu ja aei ­ alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega. Okkad asetsevad võrsel kamjalt (nagu kammipiid), võra ülaosas, kus on piisavalt valgust aga radiaalselt (ringikujuliselt). Okka ristlõikes on näha kaks vaigukäiku. Okkatipp enamasti terav või pügaldunud (sisselõikega), okas lame. Okkad vahetuvad järk-järgult umbes 10 aasta jooksul. Õitsevad mais, seemned valmivad s...

Dendroloogia
53 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

HARILIK KADAKAS

a Jaanis Malve HARILIK KADAKAS Rahvasuus ka; kadagas kadajas katai kattai murepuu TAKSONOOMIA Riik; taimed (Plantae) Hõimkond; paljaseemnetaimed (pinophyta) Klass; okaspuud (pinopsida) Selts; okaspuulaadsed (pinales) Sugukond; küpressilised (cupressaceae) Perekond; kadakas (juniperus) Liik; Harilik kadakas KUIDAS KADAKAS VÄLJA NÄEB Kadakas kasvab 35 meetr i kõrguse põõsa või kuni 15 meetr i kõrguse koonusja kujuga puuna. Koor on hallikaspruun, kestendav, noorelt punakaspruun Okkad (lehed)11,5 cm pikkused, tugevad, teravad ja torkivad Viljad meenutavad mar ju, noorelt rohelised, valminult mustad KADAKAS RAHVAMEDITSIINIS Kadakamar ja kohta ütles rahvas, et selle sees on 9 arsti. Kadakamar jadest tehakse teed, neid v õib aga ka niisama suhu pista, sest need parandavad seedimist. Valminud käbid aitavad ne...

Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Eestis kasvavaid puuliike

Kasvunõuded: külmakindlus sõltub teisendist - külmakindlatest külmahelladeni. Eelistab viljakaid muldi. Nooruses poolvarjutaluv, hiljem valgusenõudlik. Juurestik plastiline, kuid küllaltki pindmine. Eluiga kuni 400 aastat. 7. Kasutus: põhiliselt puidu saamiseks. Hariliku ebatsuuga puit on kergesti töödeldav, ilusa tekstuuriga, horisontaalsete ja vertikaalsete vaigukäikudega, maltspuit on kollakasvalge tooniga, lülipuit on punakaspruun kuni oranzikaspunane. Puitu kasutatakse saematerjalina, majapalkide, postide, vaiade, aedade, väikemajade, raudtee liiprite ja tselluloosi valmistamiseks, silla- ja veealustes konstruktsioonides, kaevanduste toestamiseks, mööblitööstuses ja vineeritööstuses ning küttepuiduna. Peale selle kasvatatakse harilikku ebatsuugat jõulupuude saamiseks, kasutatakse haljastuses ja mäenõlvade kaitseks erosiooni vastu, eelkõige peale metsapõlenguid Euroopa Lehis (larix decidua) LH: 1...

Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Metallide korrosioon

Kuumutamisel saab metalle kergesti valtsida, venitada, painutada, nendest saab sepistada vajaliku kujuga esemeid. · Metallide kui materjalide puudused võrreldes teiste materjalidega ­ paljude metallide vähene keemiline vastupidavus väliskeskkonna mõjutuste suhtes. (Nad kaotavad ümbritseva keskkonna toimel oma läike. Raua pinnale tekib punakaspruun poorne roostekiht, vask muutub seismisel hallikasreholiseks. Hõbe tumeneb õhu käes pikkamisi.) Nad ei ole püsivad. · Korrosioon on metallide hävitamine ümbritseva keskkonna toimel. Raua korrosioon Alumiiniumi, tsingi ja kroomi korrosioon. Hapnikuga kokkupuutudes tekib rauarooste, see Hapnikuga kokkupuutudes tekib teihe ja tugev on habras. oksiidikiht, see tekistab selle all oleva metalli...

Keemia
13 allalaadimist
thumbnail
9
doc

MÄNNI MAJANDAMINE

Männikuid võib julgemalt harvendada kui kuusikud, sest tormikahjustuste oht on seal väiksem (olenevalt kasvukohast). Tänu tormikindlusele jäetakse lageraie raiesmikele männiseemne puid. 4 Puistu omadused ja kasutamine Hariliku männi puit on heade mehaaniliste omaduste tõttu väärtuslik tarbepuit. Maltspuit on kollakasvalge, lülipuit punakaspruun ja hakkab intensiivsemalt tekkima pärast 40. eluaastat. Puitu kasutatakse laialdaselt kergetes ja rasketes ehituskonstruktsioonides, raudteeliiprite, sildade, mastide ja postide, vineeri, kastide ja konteinerite, platvormide, laminaadi, mööbli, puugaasi, küttepuude jm valmistamisel. Keemiatööstus toodab männivaigust tarbeaineid, näiteks tärpentini millest tehakse lakke, värve kui ka ravimeid. Männipuidust saab ka puupiiritust...

Metsamajandus
24 allalaadimist
thumbnail
21
pptx

Veisetõud

Aretatud Sotimaal, tõuraamat avaldati 1862.a. Veised on väga varavalmivad Tapakaal on 65-70% eluskaalust Peamine tõumaterjal tuuakse Euroopasse Põhja-Ameerikast Veised on ilma sarvedeta, värvuselt enamasti mustad, võib esineda ka punaseid Sünnimass 35-40 kg, täiskasvanud pullide kehamass võib ulatuda üle 1000 kg Limusiin Tõug pärit Prantsusmaalt Kasutai veo-, kui ka lihaloomana Praeguseks levinud üle maailma rohkem kui 70. riigis Värvuselt kuldne, punakaspruun , pruun Kere on pikk, tagaosa lühike, hästi arenenud lihased Iseloomulik on kerge poegimine ja vasikate väike suremus Sünnimass varieerub 40- 43 kg vahel. Täiskasvanuna võivad lehmad kaaluda 650- 850 kg, pullid aga 1000- 1200 kg. Tapasaagis on kuni 66 %...

Aretusõpetus
17 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kodukoha muld (referaat mullast)

Näivleetunud mullad on vähese ülagleistumise tunnustega parasniisked mullad, mille ülemine kiht on kergema (saviliiv või liivsavi) ja alumine kiht paari astme võrra ülemisest raskema lõimisega. MULLA LÄHTEKIVIMID. Lõuna-Eesti aluspõhjakivimiks on liivakivi. Mulla lähtekivimiks on liustikusetted: kogu mullatüsendi piires punakaspruun või pruun karbonaadivaene liivsavimoreen. Selles moreenis domineerib kohaliku aluspõhja , devoni materjal, millele mõnel juhul lisandub mitmesuguste osakaaluga Põhja -Eestist jääga kaasa toodud karbonaatkivimite ja raudkivimaterjal. Kohati on see moreen 0,4-1,0 m tüseduselt kaetud hilisema settega, kas tolmja saviliiva või liivaga. Sel juhul on tegemist kahekihilise lähtekivimiga. Nende muldade omapäraks on asjaolu, et saviliiva kihi alumisse osasse liivsavi peale koguneb...

Mullateadus
31 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Henrik Ibsen - Metspart

Pettersen ja Jansen räägivad peremeest taga, et too peab lauas proua Sorby auks kõnet ja et ise oli kunagi üks suur seelikukütt. Arvavad, et ta korraldas selle peo oma koju naasnud poja auks. (Vana Ekdal ilmub paremalt nähtavale. Tal on seljas kulunud, ülestõstetud kraega kuub; villased käpikud; käes on tal kepp ja karvamüts, kaenla all pakkimispaberis pakk. Punakaspruun ,määrdunud parukas ja väikesed hallid vurrud.) Ekdalil on hädasti tarvis kontorisse minna ning selleks saab ta ka loa. Teda ainult hoiatatakse ,et ta õigest kohast tagasi tuleks, kuna majahärral on täna külalised ning ta ei tohi neid häirida. Läheb kontorisse. Teenrid räägivad edasi, et Ekdal oli omal ajal suur mees olnud, ent ss oli Werlele inetu tembu mänginud. Nad olid tol ajal Kõrgoru tehase kahe peale kokku pannud....

Kirjandus
76 allalaadimist
thumbnail
15
doc

MEREANNID REFERAAT

Tavaliselt vähe liha ja kaalub umbes 200 grammi. Haruharva müüdavat tavalist rannakrabi kasutavad kalasportlased söödana. Harlik taskukrabi elutseb kivistel ja liivastel rannikutel ning suudab sukelduda kuni 100 meetri sügavusele . Tema ümar ja punakaspruun koorik on tavaliselt 10-20 cm läbimõõduga , kuid see võib ulatuda ka 40 cm'ni.Omast kogemusest võin öelda ,et krabi oma liha on ülimaitsev . KÜSIGA MINULT KOORIKUT NÄHA ! Sametine ujuvkrabi on 8-15 cm pikk , tema koorik ja jalad on kaetud sametiste karvadega . Tema kega katavad sinakad laigud ja tema liha on väga hinnatud. Roosa ämblikkrabi elab rohkem kui 50m sügavuses liivastel merepõhjadel . 10-20 cm pikkused . Ka ogaja krabina tuntud on ta nagu nimigi ütleb ogaline...

Toitlustus
13 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kritsiine linnaosa ajaloost

pseudoleetumine on teket, mõjutavad ka huumuse teket. näivleetunud ja leetunud muldadega. mullatekke elementaarprotsess, mis leiab Okaspuu metsa all tekib rohkem fulvaatne Kindlasti vajavad lupjamist, väetamist. aset kahekihisel lähtekivimitel, kus huumus, väljauhtumine on suurem, ka Kogu Lõuna-Eesti v.a moreenkuplistike ala punakaspruun karbonaadivaene toitainete kadu suurem. Rohttaimede all a)Tartu, Viljandi ­ grupi kõige paremad liivsavimoreen on kaetud geoloogiliselt tekib rohkem humiinhappeid. Eesti huumus mullad päritolult hilisemate veekogude setetega, on oluliselt fulvaatsem kui mustmullas. b)Tõrva, Abja ­ nii häid muldi, kui ka mis on kergema lõimisega, kas savi-liivad...

Keskkonnaharidus
4 allalaadimist
thumbnail
10
docx

Keemia - "Mittemetallid" referaat (7lk)

Mõned konkreetsemad näited ja lühikirjeldused mittemetallide erinevuste kohta: Fluor - peaaegu värvitu (nõrgalt kollane) agressiivne kaheaatomilistest molekulidest gaas; lihtainena seda looduses ei esine, süütab isegi vee. Kloor - kollakasroheline agressiivne gaas, võrdlemisi tugev oksüdeerija. Broom - punakaspruun kergesti lenduv vedelik. Jood - mustjashall tahke kristalne aine, mis juba nõrgal kuumutamisel muutub lillaks auruks. Jooditinktuur, mida saab apteegist, on joodi lahus etanoolis; Hapnik - gaasiline aine, mis soodustab põlemist (st vajalik ka hingamiseks); Lämmastik - gaasiline ja tavatingimustel väga inertne aine – tugev kolmikside molekulis muudab molekuli lõhkumise väga keeruliseks; Vesinik - segus (õhu)hapnikuga plahvatusohtlik väga kerge gaas;...

Keemia
10 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Tina, fosfori, väävli ja hapniku erinevad tüübid

, ei juhi elektrit , soojust , ei lahustu vees ega orgaanilistes lahustes Monokliinne , P4 molekulide lõputu Lendub kuumutamisel õhu ahel, polümeer Punane Pn ­ 0 juurdepääsuta ( üle 400 C , aurude polümeer, punakaspruun , püsiv jahtumisel saadakse valge fosfor) Säilitatakse klaasnõudes Must fosfor Pn Ortorombiline Kõige satbiilisem , hallikasmust, Sarnane grafiidiga struktuurilt ja pehme. omadutelt Polümeer Pooljuht...

Keemia
12 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Mulla eksam

Mullatekkeprotsessist otseselt mittehaaratud osa nimetatakse mulla aluskivimiks 6. Eesti muldade tähtsamad lähtekivimid- 1. Moreenid e. Jääsetted · Põhja-Eestis valkjashall tugevasti karbonaatne rähkmoreen. Lõimiselt tugevasti koreseline liivsavi. · Kesk-Eestis hallikaspruun või kollakashall karbonaatne saviliiv ja liivsavi moreen. · Lõuna-Eestis punakaspruun karbonaadivaene või nõrgalt karbonaatne moreen. Karbonaatsus väheneb lõuna suunas pidevalt. Lõimis varieerub saviliivast kuni savini. · Kagu-Eestis pruun karbonaatne moreen 2. Lõimiselt kahekihilised lähtekivimid (Põlvas, Valgamaal ka Tartumaal). Moreen on kaetud hilisema settega nt. liiv või saviliiv. 3. Fluvioglatsiaalsed lähtekivimid ehk jääjõgede tekkelised lähtekivimid ­ hästi sorteeritud setted (liivad, kruusad). 4...

Mullateadus
184 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun