BAASIDE AEG: 1933-Saksamaa lahkus Rahvasteliidust 1935-taastati üldine sõjaväekohustus,relvatusprogr. 1936-hõivati Reini, liit Itaalia, Jaapaniga 1939-lääneriigid loobusid järeleandmistest 23.august 1939- molotovi- ribbentropi pakt: vene saab ida-poola, eesti, läti,soome,bessaraabia, saksa poola, leedu. 28.sept vene saab leedu 1.sept saksa väed poola, 17.sept ka punaarmee 24.sept-nõue vastastikuse abistamise pakti allkirja- satmisele venelastega. 29.sept on agressiooni algus eesti vastu. 25.-26. sept arutati baasilepinguid, 5.okt allkirjastas Läti, 10.oktoobril Leedu 30.nov. 1939- sissetund Soome, Talvesõda, 13.märts 1940 sõlmiti rahuleping, 1/10 soomest venele.1939.a oktoobris toimusid läbirääkimised, et kokku leppida baasidega seotud küsimustes. Venemaa sai õiguse luua baasid:rohuküla, klooga,laulasmaa(kehtna,kuusik). 12
Eestis toimus vabadussõda 1918. aasta novembrist kuni 1920. aastani Nõukogude võimu vastu ja 1919. aasta juulis Landeswehri vastu. 11 novembril jäi Saksamaa Esimese maailmasõja tulemusena Lääneliitlastele alla. 13. novembril tühistas Nõukogude Venemaa valitsus ühepoolselt pärast Saksamaal toimunud Novembrirevolutsiooni ja saksa vägede evakueerimise algust, Saksa keisririigiga sõlmitud Brest - Litovski rahulepingu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu alustada pealetungi laial rindel taanduvate saksa vägede järel, kuid kindel käsk oli see, et kindlasti hoiduda relvakonfliktidest Saksa keisririigi armeega. 28. novembril ründas Punaarmee kahe diviisi jõududega Eestit sooviga taastada Nõukogude võim Eestis. Toimus Narva lahing. Lahingu käigus vallutas Punaarmee Narva ja Jaanilinna. Lahingule eelnes 22.novembril 1918 toimunud katse linn vallutada, see katse
Vabadussõda Autor: Carmen Tiinas Kuupäev: 17.04.18 1918. aasta novembris, kui Nõukogude Venemaa valitsus tühistas ühepoohepoolselt Saksa keisririigiga sõlmitud Brest-Litovski rahulepingu, andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu alustada taganevate Saksa vägede järel pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril tungis punaarme 12 000 mehega üle Eesti piiri Narva, kus pidid esimese vastupanu esitama Tallinnast kohale veetud gümnasistid koos mõne salga Narva koolipoistega. Pealetungivale vaenlasele astuti täiesti ettevalmistamatult vastu ning kaitsejõude loodi taandumislahinguis. Rindele suudeti saata umbes 2200 meest, lisaks 14
Eestlastel oli valida kas sõdida koos Saksa armee või Punaarmeega. 1939. aastal sõlmitud MRP salaprotokolli järgi kuulusid Balti riigid Nõukogude Liidu võimu alla. Eestlastele tegi eriti keeruliseks sõja alguse see, et tolleaegne president Konstantin Päts oli sunnitud Moskvaga allkirjastama nn vastastikuse abistamise lepingu, mille alusel loodaks Eestis Punaarmee baasid. Kindlustamaks mere piiri paigutati esimesed Punaarmee baasid Lääne- Eesti saartele ning läänerannikule. Eesti muutus NSV Liidust sõltuvaks. Eesti tulevik oli sellega määratud. Ametlikult okupeeris NSV Liit Eesti Vabariigi 17. juunil 1940 ning viimane nimetati Eesti NSV-ks sama aasta 21. juulil. Käivitati ulatuslikud repressioonid, mis tipnesid 1941. aasta massiküüditamisega. Tänu sellele võitlesid Eesti mehed Punaarmees peamiselt sunniviisiliselt. 20. juulil 1940 korraldati üldmobilisatsioon ning umbes 32 000 meest viidi Venemaale.
·16.07.1940 a. andis Hitler käsu Britannia Luftwaffe jõududega põlvili suruda ·jõudude vahekord nende puhul 1:4 Saksamaa kasuks ·Spitfire, radar (suur eelis) Inglismaa ·Me 109, Me 110 (Saksa lennukid) ·Septembri keskpaigaks oli Luftwaffe kandnud sedavõrd suuri kaotusi , et Hitler andis käsu dessant Inglismaale edasi lükata. Saksamaa ja NSV Liidu suhete halvenemine ·Barbarossa plaan plaani kohaselt pidid Saksamaa väed Punaarmee üksused kohe sõja algul sisse piirama ning purustama, laskmata neil Venemaa sügavustesse taanduda. ·NSVL-i sõjaplaan oli justkui Barbarossa peegelpilt tugevad õhurünnakud Saksa vägedele. Sõja tegevus idarindel ·Saksa väed tungisid sisse 22.06.1941 (sellest sai alguse Suur Isamaasõda) ·Tegutsesid Barbarossa plaani järgi väegrupp Nord (suund Leningradile), Mitte (Valgevene ja seejärel Moskva, hiljem suundus ka Kiievisse), Süd (Ukrainia)
.10 6. KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………………...11 SISSEJUHATUS 2 II maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal. Sõda keerles enamasti Nõukogude Liidu ja Saksamaa ümber. Selle sõja üks suuremaid pöördelahinguid on Stalingradi lahing 1942-1943. aastal Nõukogude Punaarmee ja Saksa armee Süd vahel. Lahing toimus Nõukogude Liidu pinnal, Stalingradi linnatänavatel. Hukkus palju sõdureid ja ka tsiviilisikuid. Hävitati palju elamiskõlblikke maju. Linn tehti maatasa ainult selle pärast, et kumbki diktaator ei tahtnud kaotada linna, mis oli Nõukogude Liidu patriotismiga lahutamatult seotud. Hitler tahtis kätte saada linna, mis oli vastase nimeline. Stalin ei tahtnud sellest lahti öelda ning käskis linna viimse veretilgani kaitsta.
Euroopa NSVLe Soome, Eesti, Läti, Ida-Poola ja Bessaaraabia III Reichile Lääne-Poola ja Leedu 1. septembril III Reich tungis Poolasse ja vallutas natuke rohkem kui oli kokku lepitud, seepärast 28. sep väed kohtuvad ja sõlmitakse lisaleping ning III Reich annab Leedu NSVLe 2) Baaside leping, Baaside aeg 28 september sõlmitakse leping Eestiga, millega Eesti lubab NSVLe tuua punaarmee Eestisse. 18 oktoober baasid sees- pidi tulema 25 000 inimest aga tuli 35 000 Sõlmiti leping ka Läti ja Leeduga Soomesse tahti ka lepingut, aga Soome keeldus ning seepärast juhtus Talve sõda 30.nov 1939-12.märts 1940 Soome kaotab 20% oma maast, aga võidab 3) Eesti okupeerimine, juunipööre ja valimised Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutab III Reichile sõja, kuid ei tee midagi.
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee need olid peamised eestlaste valikud,kus nad sõdida said. Teine maailmasõda oli eestlaste jaoks raske,keeruline ja väga laostav. Paljud eestlased kaotasid oma lähedased, sõbrad, kaaskodanikud ja rahu. Väga raske oli elada diktatuurse võimu all ja sõja keskmes. Eestlaseid sundmobiliseeriti, väga vähe oli neid inimesi, kes olid valmis elama kommunistliku võimu all ja seda ideoloogiat teenima.Nõukogude liidu okupatsiooni ajal 1940-1941 vangistati
Teise maailmasõja kronoloogia Sisaldab kõiki teise maailmasõja tähtsamaid sündmusi, koos seletuste ja täpsete kuupäevadega. 1939-1945 1939: 1. september - Saksamaa väed tungivad Poolasse, algab teine maailmasõda. 3. september - Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja. 17. september - Punaarmee vallutas Poola idaosa, NSV ja Saksama vahel sõlmitakse sõprus- ja piirileping. November - Algab NSV ja Soome vaheline talvesõda, NSV võidab Karjala maakitsuse. 1940: Punaarmee okupeerib Baltimaad ja võtab Rumeenialt Bessaraabia. Kevad - Saksa armee vallutab Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia ja Hollandi, alustab pealetungi Prantsusmaale. 22. juuni - Compiegne’i metsas sõlmitakse Saksa-Prantsuse vaherahu, Saksamaa okupeerib kaks kolmandikku Prantsusmaast.
Rünnak Narvale lõppes Narva langemisega Punaarmee kätte · 28. nov. toimus Vabadussõja esimene lahing Joala küla põldudel - Joala lahing · 29. nov. - Eesti bolsevikest koosnev Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee kuulutas Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni eesotsas Jaan Anvelt. Eesti Ajutine Valitsus kuulutas välja üldmobilisatsiooni ( rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest) 1918.a. detsembris jätkus Punaarmee kiire edasitung Eestis: 5. dets. Punaarmee vallutas Vastseliina ja Räpina; 14. dets. langes Kooraste ja Kanepi Punavägede kätte, 17. dets. Valga, 21. dets. Punaväed lähenesid Tartule 23. dets. - loodi Eesti vägede ülemjuhataja institutsioon. Vägede ülemjuhatajaks määrati polkovnik Johan Laidoner. Ernst-Johannes Põdder määrati riigi sisekaitseülemaks. 31. dets. Punaarmee on vallutanud ja okupeerinud ligi kaks kolmandikku
Millised olid eestlaste valikud Teises Maailmasõjas? Kogu Teine maailmasõda alates 1939. aastast kuni Saksamaa kapituleerumiseni 1945. aasta 8. mail oli Eestile väga laastav: Eesti kaotas iseseisvuse, märgatava osa oma rahvaarvust ning mitmetest suurtest linnadest olid alles vaid varemed. Totaalne sõda läbis Eestit kogu ulatuses ning siinsed mehed pidid kord Punaarmee, kord Suur-Saksamaa eest sõdima või siis üldse Soome või Läände põgenema. Punaarmee ridadesse sattusid eestlased peamiselt sunniviisilise mobiliseerimise tõttu, sest pärast mõistmist, mida punavõimude poliitika endast kujutas, leidus vähe neid, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. Seetõttu kasutaski Vene väejuhatus rahvusvaheliselt keelatud võimalust võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riigi kodanikke. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti
Millised olid eestlaste valikud Teises Maailmasõjas? Kogu Teine maailmasõda alates 1939. aastast kuni Saksamaa kapituleerumiseni 1945. aasta 8. mail oli Eestile väga laastav: Eesti kaotas iseseisvuse, märgatava osa oma rahvaarvust ning mitmetest suurtest linnadest olid alles vaid varemed. Totaalne sõda läbis Eestit kogu ulatuses ning siinsed mehed pidid kord Punaarmee, kord Suur-Saksamaa eest sõdima või siis üldse Soome või Läände põgenema. Punaarmee ridadesse sattusid eestlased peamiselt sunniviisilise mobiliseerimise tõttu, sest pärast mõistmist, mida punavõimude poliitika endast kujutas, leidus vähe neid, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima. Seetõttu kasutaski Vene väejuhatus rahvusvaheliselt keelatud võimalust võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riigi kodanikke. Saksa väejuhatus eelistas sõja algperioodil kasutada Eesti
Vabariik. Siiski juba 25-ndal veebruaril saabusid Tallinna Saksa väed ning 3-ndaks mätsiks oli kogu Eesti okupeeritud. See okupatsioon varises kokku ja 11-ndal oktoobril alustas Tallinnas taas tööd Eesti Ajutine Valitsus. Kuid suur naaber Venemaa ei olnud rahul ning 13- ndal novembril 1918 ütles Nõukogude Venemaa üles kõik Saksamaaga sõlmitud lepingud. Sellega oli selge, et Nõukogude valitsus tahab sõjalise jõuga taastada oma 1914-nda aasta piire. 16. novembril 1918 andiski Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu pealetungiks läände. Et kujutada sõda rahvusvahelise avalikkuse silmis kodusõjana, loodi Petrogradis eesti enamlastest Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee. 4 Vabadussõja algus Nõukogude Vene väed koos eesti punaste küttidega tungisid 28. novembril 1918 Eestisse ja vallutasid samal päeval Narva. Algas Eesti vabadussõda. Järgmisel päeval kuulutasid eesti
Vabadussõda Ettevalmistused: 1918. aasta novembri lõpus Punaarmee jõud Eesti piiridele 2 suunda: Narva alt Tallinna peale ja Pihkva juurest Võrru ja Valka. Sõjale siin püüti anda kodusõja iseloomu( Punaarmees oli eestlasi(kommunistid-enamlased), kes olid pagenud Venemaale, kui sakslased okupeerisid Eesti peale iseseisvumist; suurem osa armeest olid siiski venkud ja lätlased). Peterburis loodi Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee kuulutas end ainsaks seaduslikuks võimuorganiks Eestis kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis
Vjatseslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop- saab nimetuseks Molotovi- Ribbentropi pakt. Selle pakti salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida- Euroopa: Vene huvisfääri läksid Ida- Poola, Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia; Saksamaale ülejäänud Poola alad ja Leedu. MRP tegi NL-ist ja Saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. 1. Septembril tungisid Saksa väed Poolasse ning kaks nädalat hiljem ründas Poolat ka Punaarmee. Saksamaa kallaletung Poolale tähistas Teise maailmasõja algust. Kui maailmasõda algas, säilitas Eesti valitsus range neutraliteedi, vältimaks riigi sattumist relvakonflikti. Esialgu näis selline poliitika otstarbekohane ja sõda põhjustas Eestile vaid tagasihoidlikke majandusraskusi. Ilmselt ootas Moskva oma plaanide käivitamiseks Baltimaades sobivat ettekäänet. Selleks sai 15. Septembril Tallinna sadamasse sisenenud Poola allveelaev Orzel, mis ajendatuna Punaarmee
Referaat xxxx 9.kl Eesti 2017 SISSEJUHATUS Aastad 1918-1940 olid Eesti esimeseks riikliku sõltumatuse perioodiks. Sõltumatuse periood algas Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 1918. aasta 24. veebruaril, katkes järgmisel päeval Saksa okupatsiooni tõttu, kuid jätkus juba sama aasta novembris kuni 1940. aastani, mil Nõukogude Liit Eesti okupeeris ja annekteeris. Nõukogude okupatsioon Eestis algas 1940. aasta suvel, kui Punaarmee riigi enda võimu alla haaras ja siin nõukoguliku valitsemiskorra kehtestas. Lõplik anneksioon leidis aset 6. augustil 1940. Seejärel asuti Eesti eluolu radikaalselt ümber kujundama: ellu rakendati ajutine Eesti NSV põhiseadus, natsionaliseeriti suuremad eraettevõtted ning asuti ümber jagama talumaid. Nõukogude võimu kõige suuremaks kuritööks oli aga küüditamine 14. juunil 1941, kui Eestist deporteeriti üle 10 000 inimese. Sellele eelnes ja järgnes veel repressioone,
august Jossif Stalin ja Adolf Hitler sõlmivad natsi-nõukogude pakti 25.august Suurbritannia ja Poola sõlmivad vastastiku abistamise lepingu 1.september Saksa armee tungib Poolasse ja liidab endaga Danzigi 3.september Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad sõja Natsi-Saksamaale 7.september Krakov alistub 17.september Saksamaa ja Nõukogude liit jõuavad Poola piirilinna Brest-Litovskisse 17.september Punaarmee tungib Poolasse 27.september Poola armee annab alla Varssavis 3.oktoober Franklin Roosevelt teatab, et USA jääb neutraalseks Euroopa sõjas 28.oktoober SS paneb püsti esimese juutide vangistuslaagri Piotrkowis 1.november Saksamaa liidab Lääne-Poola ametlikult Saksa Reichi 2.november Jossif Stalin liidab Ida-Poola ametlikult Nõukogude Liitu 30
novembrist 1918.a. – 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Sõja osapooled ja jõudude vahekord • Eesti Rahvavägi – ühtekokku 86 000 meest (1919.a. mais) ülemjuhataja Johan Laidoner • Soome vabatahtlikud – 4000 meest • Vene valged – 50 000 • Taani ja Rootsi vabatahtlikud 200-400 • Nõukogude Punaarmee – 160 000 meest Jukums Vacietis • Saksa Landeswehr – 20 000 meest Rüdiger von der Goltz Vabadussõja käik, olulisemad lahingud • 28. nov. 1918 – Nõukogude väed ründasid Narvat – Vabadussõja algus Rünnak Narvale lõppes Narva langemisega Punaarmee kätte • 28. nov. – toimus Vabadussõja esimene lahing Joala küla põldudel - Joala lahing • 29. nov. - Eesti bolševikest koosnev
See oli Eestile vastuvõetamatu ning hetkeks tundus, et asi võib lõppeda sõjaga. Eesti sõjavägi seati lahinguvalmis ning alustati ettevalmistusi üldmobilisatsiooniks. Baasidesse paigutavate meeste hulk polnud Nõukogude poolele ilmselt siiski esmatähtis. Stalin oli nõus seda vähendama 25 000 mehele ning saavutas sellega Eesti nõustumise kõigi teiste nõudmistega. 28.septembril 1939 kirjutas Eesti Moskvas baaside lepingule alla ning 1939.aasta 18.oktoobril alustas Punaarmee oma üksuste paigutamist Eestisse. Pärast Punaarmee baasidesse paigutamist ning sõjalaevastiku saabumist Paldiski ja Tallinna sadamasse ei olnud Eesi enam täiesti sõltumatu riik, kuigi lepingus rõhutati, et see ei riiva mingil moel Eesti riiklikku korraldust. Talvesõda (30.nov 1939-12.märts 1940) Kui Teine maailmasõda oli alanud, Poola jagatud ning Baltimaadesse sõjaväebaasid rajatud, esitas Nõukogude Liit ka Soomele karmid nõudmised:
Milline sündmus on mõjutanud Eesti ajalugu kõige enam? Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28.novembrist 1918 3.jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr´ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri. Eesti sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde-ja Kagu-Eesti. Vaenlase kätte langes Tartu. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel. 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Johan Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks
Salajase operatiivkäsu Soome vallutamiseks olid Soome piirile koondatud Nõukogude väekoondised saanud juba 20. novembril, seega 9. päeva enne diplomaatiliste suhete katkestamist. Nõukogude Liidu juhtkond arvas, et Soomet rünnates ei kesta sõjategevus üle paari kolme nädala. Nõukogude väed tungisid Soomele kallale 1939. aasta 30. novembri hommikul terve Nõukogude Liidu-Soome Vabariigi piiri ulatuses, ja Punaarmee pommituslennukid pommitasid Helsingi ja Viiburi tsiviilobjekte. Relvajõud olid väga ebavõrdsed: Soomel oli 175 000 meest, mida sõja käigus suurendati kuni 300 000 meheni, 30 tanki ja 130 sõjalennukit Nõukogudeliidul oli 1 000 000 Punaarmee sõdurit, 3000 tanki, ja 3800 lennukit. Sõda peeti 105 päeva ja Soome saavutas tõrjevõidu - Punaarmee ei suutnud vallutada Soomet. Nõukogude Liit suutis vallutada ainult mõningad Soome piirialad. Märtsis alustati Moskvas
• Osa II maailmasõjast. • Toimumisaeg 30. november 1939 – 13. märts 1940. • Kestis 105 päeva. SÕJA PÕHJUSED • NSV Liidu nõudmised Soomele kehtestada vastastikuse abistamise pakt ja Soome keeldumine. • Molotov-Ribbentropi pakt. • Nõukogude Liidu soov saada tagasi Soome alad. TÄHTSAIMAD ISIKUD Soome vägede ülemjuhataja marssal Nõukogude Liidu Gustaf Mannerheim riigijuht Jossif Stalin NSV Liidu Punaarmee Soome peaminister välisasjade ülemjuhataja Kliment Risto Ryt rahvakomissaar Vjatšeslav Molotov Vorošilov SÕJA ALGUS • 26. november 1939 konflikt Manila piiril. • 28. november 1939 katkestab NSV Liit mittekallaletungilepingu Soomega. • 30. november alustab Punaarmee rünnakut. • Rahvasteliit kuulutab NSV Liidu agressoriks ja heidab ta 14. detsember 1939 liidust välja. ARMEE
tagalaüksused). Kuulutati välja alamväelaste vabatahtlik ning ohvitseride ja ametnike sunduslik mobilisatsioon. Mobilisatsiooniga loodeti kokku saada vähemalt 12 000 meest, kuid esialgu see ei õnnestunud. Võimu täieliku ülevõtmiseni sakslastelt jõuti Eestis 21. novembril. Juba 13. novembril oli Vladimir Lenini valitsus tühistanud Brest-Litovski rahulepingu Saksamaa ja tema liitlastega. Novembri lõpus koondas Punaarmee umbes 12 000 meest Eesti piiridele. Sissetung pidi toimuma korraga kahest suunast Narva juurest Tallinna peale ning Pihkva suunalt Võru ja Valga peale. Eesti suutis sel ajal rindele saata vähem kui 2000 meest ühegi suurtükita. Vabadussõja alguses oli sõjaväe kõrgeim juht peaminister ja ühtlasi sõjaminister Konstantin Päts, kellele allusid Peastaap (ülem kindralmajor Andres Larka), operatiivstaap (polkovnik Johan Laidoner) ja sisekaitse ülem (kindralmajor Ernst Põdder). 23
22. juunil 1941 puhkes Vene-Saksa sõda. Punaväed said lüüa ja pidid taanduma. 7. juulil tungisid Saks väed Eestisse. 28. augustil sai Saksa Tallinna oma võimu alla. Eesti langes seega Saksa okupatsiooni alla. Saksa muutis kiirelt olukorra Eestis endale sobivaks. Loodi Eesti kindralkomissariaat ja Eesti Omavalitsus. Kuna käis sõda vene võimudega oli vaja sakslastel abijõudu. Loodi Omakaitse, kuhu kuulusid eestlased, kes kaitsesid Eesti maapinda ja puhastasid Eestit Punaarmee riismetest. Venemaale rindele saadeti idapataljon ja politseipataljon. 1942. aasta augustis kuulutati välja Eesti SS-leegion, mis ei osutanud eriti populaarseks, kuna eestlastele ei meeldinud sõdida ka Saksa poolel. 1943. aastal kuulutati noorte sundvärbamine. 1944. aasta alguseks saadi kokku 11 000 mehest koosnev 20. Eesti SS- diviis. Esimene pataljon, mis üldse rindele sai oli pataljon Narva. Osad mehed läksid ka Soome sõjaväkke ja neid kutsutakse soomepoisteks
lahkuvad Saksa väed. 28. novembril ründas Punavägi uuesti Narvat ning järgmisel päeval kuulutati välja sundmobilisatsioon kogu riigis. Erinevate allikate põhjal peetakse Vabadussõja alguseks 22. novembrit 1918 ("Tähised 1935", mis on trükitud 1935. a. Tartus Eesti Rahvuslaste Klubi kirjastuses) või 28. novembrit (EE 10. kd.) 28. novembri õhtuks olid Narva kaitsjad sissepiiramisohus ning Viru rinde juhataja kindral A. Tõnisson andis käsu Narva maha jätta. Punaarmee aga vallutas edasi Valga, Tartu ja Tapa. Aastavahetuseks jõuti Tallinna, Paide, Põltsamaa, Viljandi ja Pärnu lähistele. Vallutatud aladel organiseeris okupatsioonivõim oma nukuvalitsuse - Eesti Töörahva Kommuuni. Elanike alistamiseks rakendati terrorit. 23. detsembril määrati sõjaväe ülemjuhatajaks polkovnik J. Laidoner, kelle energilisel juhtimisel oli sõjavägi kogunud 13 000 meest ning 1919. a. veebruariks juba 30 000.
........................................... 6. Pilt....................................................................................................... 7. Kasutatud allikad................................................................................. Sissejuhatus Ma koostasin referaadi vabadussõjast.Vabadussõjast tegin referaadi selle pärast,et ma tahtsin teada vabadussõjast ja se tundub päris huvitav.Referaat räägib vabadussõjast mis toimus 28. novembril 1918 aastal siis ründas Punaarmee Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma. Suures arvulises ülekaalus ja parema tehnikaga punased tungisid edasi kogu detsembrikuu vältel, hõivates üle poole Eesti mandriosast, sh. Rakvere, Tartu, Võru ja Valga. Uue aasta esimestel päevadel lühenes rinne Tallinnale, Paidele, Põltsamaale, Viljandile ja Pärnule. Vabadussõda SÕJA ALGUS 28. novembril 1918 aastal ründas Punaarmee Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma
Taani vabatahtlike kompaniid. Nõukogude Venemaa sõdis ainult oma jõududega, mis koosnes 26 suurtükist, 141 kuulipildujast, 1 soomusrongist, 3 soomusautost ja 160 000 mehest. Ka Saksaväed sõdisid ainult oma jõududega, need koosnesid 20 000 mehest. Sõja käik Sõda algas 28. novembril 1918, kui Nõukogude Venemaa tungis peale Narvale. Seal toimus Vabadussõja esimene lahing Saksa Keisririigi väeüksuste, Eesti 4. polgu ja Punaarmee vägede vahel. Narva lahingu kaotasid venelased. Punaarmee vägedest sai surma ja haavata kokku umbes 200 meest ning vangi langes 25 venelast kellest üks oli sõduririietuses naine. Lisaks vangidele saadi sõjasaagiks 4 raskekuulipildujat. Narva lahingust umbes paar tundi hiljem hakkas ka teine lahing Joala küla põldudel (Joala lahing). Seal sõdisid Eesti ja Saksaväed Nõukogude Venemaa vastu. Eestlaste pool sõdis umbes 150 meest, venelaste pool ümmarguselt 300 meest. Lahingus langes kokku 97 meest
Eesti ,Läti ja leedu okupeerimiseks. Alustati suhete teravdamisest: balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside maa-alade suurendamist ning suurendati baasivägede arvukust. Samal ajal tehti sõjalisi ettevalmmistusi: baltimaade piiridele koondati kolm armees, kuhu kuulus pool miljonit punaväelast. Juuni keskpaigaks viidi see hiigelhord, samuti ka baasiväerd, täieliku lahinguvalmidusse. 14 juunil esitas Nõukogude liit leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. N Eestile ja lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16 juunil. 17 juunil tuli üle eesti piiri varahommikul 90 000 okupatsiooniarmee sõudrit. Kindral Laidoner sunniti narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla Narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati igasugused meeleavaldused ja
Eesti teise maailmasõja ajal (1939-45) Peale MRP kirjutas Eesti Valitsus alla baasidelepingule, sest tahtis sõda vältida. Selle tulemusena langes Eesti NL mõjusfääri. Eesti lubas tuua Punaarmee baasid enda alale. Okupatsioon oli 2s osas: 1940-41 ja 1944-91. Okupatsioon algas Narva diktaadiga 17.06.40 ( Laidoner kirjutas alla). Nõukogude Venemaa nõudis valitsuse väljavahetamist ja seadis Rahvavalitsuse juhiks Johannes Vares- Barbaruse. Eesti nimetus Nõukogude okupatsiooni ajal oli Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik (ENSV). Eesti, Läti ja Leedu ühendamist NSV liiduga nim. Inkorporeeringuks(anneksioon).
Sest seda soosivaid faktoreid ja eeldusi oli väga palju - 1. Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema. 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsirežiimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. 2) Kes oli süüdi uue maailmasõja puhkemises? Vanameelsete Venemaa ajaloolaste reaktsioon väitele, et tegelikult kavatses Stalin esimesena rünnata
1945.aastal Saksamaa, Itaalia, Jaapani ja nende liitlaste lüüasaamisega. Võidu saavutasid Hitleri-vastasesse koalitsiooni kuulunud riigid: Prantsusmaa, Suurbritannia, NSV Liit, USA jt. Eesti kaotas Teise maailmasõja tagajärjel iseseisvuse rohkem kui 50 aastaks. Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Kuigi mobiliseerimine oli ebaseaduslik, kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. 1941.aastal moodustatud hävituspataljonid, mille ülesandeks oli võitlus metsavendade vastu, said kurikuulsaks oma metsikustega (mõrvati tsiviilisikuid, põletati taluhooneid, tapeti kariloomi). Hävituspataljonid purustati kokkupõrgetes Saksa vägedega. Punaarmee poolel osalesid 1941.aasta lahingutes ka 22.territoriaalsesse
Vaikse ookeani laevastikus ning sellega kisti varem sõjast hoidunud Ameerika II maailmasõtta. Üllatusrünnak andis suure taktikalise eelise Jaapanile kuna suutis hävitada suure osa oma vaenlase laevastikust. Jaapan soovis laiendada oma valdusi Vaikse ookeani maavaradest rikastes piirkondades. Stalingradi lahing(21.08.1942- 2.02.1943) Hitleri püüe vallutada ära Nõugogudeliidu pealinn Moskva kukkus läbi ning siis otsustas hitler edasi tungida lõunast ja ära lõigata Punaarmee Bakuu naftavarudest.Edasi tungides jäi ette Stalinkraad. Saksa armee oli peaaegu Stalingraadi vallutamas kui Punaarmee suutis linnas oleval armeel ära lõidata tagala. Sakslastel oli võimalus piiramisrõngast vabaneda kuid Hitler ei lubanud seda teha ja lootis ikka, et suudab edasi tungida. Punaarmee suutis 10-26 jaanuaril jagada niigi ümberpiiratud Saksa armee kahte ossa. Sakslased suutsid nimodi veel vastu pidada veebruari alguseni
Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. 11. novembril 1918 alistus Saksamaa Lääneliitlastele. 13. novembril 1918 tühistas Lenini poolt juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud Brest-Litovski rahu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri . Eesti sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde-ja Kagu-Eesti. Vaenlase kätte langes Tartu. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel.
Hitler sai vabad käed Läänes, Stalin Soomes, Baltimaades ja Bessaraabias. Poola otsustati omavahel poolitada. Lepiti kokku ka Nõukogude majandusabis Saksamaale, ilma milleta poleks viimane suutnud inglaste-prantslastega sõdida. 1. septembril 1939 tungisid Saksa väed Poolale kallale ja algas II maailmasõda. …JA EESTI Eesti juhtkond tunnetas idast lähenevat ohtu. Et Lääne-Euroopa demokraatlikelt suurriikidelt ja Skandinaaviamaadelt polnud Punaarmee agressiooni korral abi oodata, kalduti 1930-ndate aastate teisel poolel nägema Saksamaas ainsat reaalset vastukaalu Nõukogude Liidule (samas jäi avalik arvamus valdavalt Saksa-vastaseks). See oli lühinägelik, loodeti jõudude tasakaalu püsimisele Moskva ja Berliini vahel ega suudetud ette näha viimaste kokkulepet meie endi arvel. Kui abi Läänest oli võimatu, oleks pidanud valmistuma ühiseks vastupanuks võimalikele agressoritele, mitte toita end pettekujutelmadega. 1938
Vabadussõja algus 11.novembril 1918. aastal kirjutati alla Compiegne´i vaherahule. See lõpetas Esimese Maailmasõja ja ühtlasi ka sakslaste okupatsiooni kogu Baltimaades. Nüüd hakkas aga väikeriike ohustama Venemaa, kes arvas, et peale sakslaste lahkumist on Eesti alad nüüd 2010 nende omad. Samal päeval sai aga Eestis kokku Ajutine Valitsus, kes võttis riigiohjad enda kätte. Aastal 1918 18. november ründasidki Punaarmee väed Narvat ja sundisid Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma. Arvulises ülekaalus ning parema tehnikaga Punaarmee tungis kiirelt Eestisse, mõne ajaga olid nad juba tunginud Kuusaluni. Vastase edule aitas kaasa eestlaste seas valitsev sõjatüdimus ja hirm Venemaa hiigeljõu ees. Just seetõttu kukkus läbi ka vabatahtlike värbamine Rahvaväkke ning sundmobilisatsioon andis esialgu vähe tulemusi: mehed jätsid mobilisatsioonipunktidesse ilmumata või jooksid väeosadest laiali
Stalin oli lõpuks nõus vähendama 25 000 mehele ja saavutas Eesti nõusoleku. 28.sept 1939 allkirjastati baasude leping. Pärast seda polnud Eesti tegelikult enam täiesti sõltumatu riik. NSVL sõjaväebaasid rajati ka Lätti ja Leetu. Soome talvesõda NSVL avaldas survet samasuguse lepingu sõlmimiseks Soomele. Soome asus läbirääkimisi venitama, lootes et NSVL ei ründa. 30.nov 1939 ületas NSVL sõda kuulutamata piiri, algas Talvesõda. Suurele ülekaalule vaatamata ei suutnud Punaarmee läbi tungida nn Mannerheimi liinist (Karjala). Ilm läks väga külmaks, NSVL oli sunnitud pealetungi peatama ning toome juurde lisajõude, mille abil õnnestus Mannerheimi liin lõpuks läbi murda. Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomele abivägesid saatma. See sundis Stalinit Soome vallutamise kavast loobuma. 12.03.1940 sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli loovutada Karjala kuid isesisvus jäi püsima. Balti riigid ja NSVL
Eesti Vabadussõda 1918-1920 Koostaja: Taavid Mikomägi Eelsündmsued I maailmasõda • Venemaa sõjast väsinud • Nõrk Venemaa Oktoobrirevolutsioon • Valged • Punased Eesti Vabariik – 24. veebruar 1918 • Vabadusemaitse Eelsündmused Saksa okupatsioon Seoses Saksamaa kaotusega I maailmasõjas taganemine Eesti aladelt Eesti moodustab ajutise valitsuse Punaarmee alustab pealetungi Eestisse Sõja algus 28. nov. 1918.a. algab sõda Venemaa võimsa pealetungiga Narva all. Järgmiseks päevaks on Narva vallutatud Punaarmee jätkab rünnakut ka lõunast Eestlased taganevad Sõja algus Venelastele langevad 1919. a alguseks Jõhvi, Rakvere, Tartu, Tapa ja sihiks Tallinn Eesti sõjajõud 27.nov. 1918. a. Narva all 4
1944. aastal oli 14 lahingut, nendeks oli - Tartu lahing, Narva lahing, Auvere lahing, Avinurme lahing, Keila lahing, Kärevere lahing, Leevi lahing, Meeraalu lahing, Meriküla dessand, Porkuni lahing, Putki lahing, Sinimägede lahing, Tehumardi öölahing ja Vintri dessant. Sõjategevus 1944. aastal hõlmab Saksamaa ja Nõukogude Liidu vägede ja Eesti iseseisvuslaste vahelisi lahinguid. Neid võitlusi on nimetatud ka Teiseks Vabadussõjaks. Kõik need sõjad on alguse saanud Nõukogude punaarmee pealetungiga. Sõjategevus oli osa Nõukogude vägede pealetungioperatsioonist Baltimaades. 1944. aastal olid tublid ja võimukad kümned tuhanded eesti mehed, kes relva järele haarasid ja ruttasid Eestit taas okupeerida tahtva punaarmee sissetungi tõkestama, sest rahval oli usk Eesti vabanemisse, oma riigi taastamisse ja sellest tulenev soov oma riigi piiri punaarmee sissetungi vastu kaitsta suurem, kui reaalsed tingimused seda võimaldasid. Nad kartsid, et 1918. aasta võib korduda
22.06 Compiegne'i põhimõtted vaherahu Soome ja Venemaa vahel Karjala maakitsuse pärast Murrang sõjas Prantsusmaa jagatajse:1/3 okupeeritud, 2/3 Vichy 6.12. Punaarmee vastupeale- vabariik tung Moskva all välksõja lõpp 7.12. Jaapani rünnak Pearl Harborile Hawail USA
Kuupäevad: 23. august 1939. Molotov-Ribbentropi pakt. 1. september 1939. Teise maailmasõja algus. 18. september 1939. Poola allveelaev ,,Orzel" põgeneb Tallinnast. 28. september 1939. Baaside leping. 7. oktoober 1939. Saksa kutsub baltisakslasi Eestist lahkuma. 18. oktoober 1939. 25000 punaväelast saabub Eestisse. November 1939. Talvesõja algus. Märts 1940. Talvesõja lõpp. 14. juuni 1940. Moskva esitab Leedule ulitimaatumi, nõudes punaarmee lubamist territooriumine ja valitsuse väljavahetamist; algab sõjaline agressioon Eesti vastu. 16. juuni 1940. Moskva esitab Eestile ja Lätile ultimaatumi. 17. juuni 1940. Eesti okupeerimine; Laidoner kirjutab alla ,,Narva diktaadile". 21. juuni 1940. Juunipööre; J. Uluotsa valitsuse kukutamine ja uue valitsuse teatavaks tegemine. Juuli algus 1940. Riigikogu laialisaatmine ja ennetähtaegsete valimiste väljakuulutamine. 17. juuli 1940
vahel. Sellega algas ka teine maailmasõda. Natsi-Saksamaa tungis 1941. aasta suvel NSVL-ile kallale. Selle käigus okupeeris Natsi-Saksamaa muude alade hulgas ka Eesti. 1944. aasta sügisel lõppes Eestis Saksa okupatsioon ning Eesti sattus jälle NSVL-i okupatsiooni alla. Teine maailmasõda ei olnud eestlastele kerge- tuli teha palju valikuid. Eesti pidi valima kas, nõustuda NSVL-i baaside lepinguga ja astuda vastu Punaarmee okupatsioonile või mitte nõustuda. Samuti pidi Eesti valima, kas alluda riigikorra muutumisele või mitte. Suvest aastal 1940 polnud Eesti enam vaba riik ja eestlased pidid tegema valikuid ise. Valikuvõimalusteks oli metsavendlus, sõdimine Punaarmee, Saksa ja Soome armeedes ning põgenemine Nõukogude Okupatsiooni eest ära Läände. Inimesed sattusid Punaarmeesse väga erinevatel põhjustel. Kommunistid hakkasid pärast
moodustatud valitsuse eesotsas Johannes Vares-Barbarusega. Algas Nõukogude võim Eestis. Nõukogude võim Eestis oli laastav. Eesti sovitseeriti, kehtestati nõukogude seadused ja elukorraldus,tugev tsensuur, majandus riigistati, tekkis suur defitsiit,inimesi küüditati, kogu võim oli kommunistliku partei käes. Eesti väeosad sund mobiliseeriti Nõukogude sõjaväkke, lisaks veel saadeti paljusid eestlasi töölaagritesse. Suur osa eestlasi kes ei soovinud sõdida punaarmee poolel põgenes kas Soome,Rootsi või Saksamaale. Paljud Soome põgenenud Eesti meestest astus ka Soome sõjaväkke lootes kunagi koos Soome sõjaväega Eesti vabastada Nõukogude võimu käest. Kõik, kes ei olnud nõus tunnistama Nõukogude võimu või kartsid kommunistlikke repressioone, läksid metsa varjule tekkis nn metsavendlus, selline vastupanuliikumine aitas hoida eestlust elus. 1941. aasta 22. juuni kuulutas Saksamaa Nõukogude liidule sõja. Eestlased pidasid
Ribbentropi pakti sõlmimine lisasid Hitlerile kindlust. Nüüd võis ta Poolat ka rünnata. Nsv liidu juht Stalin kavatses nihutada aga oma riigi piire. Selleks oli vaja vallutada talle Molotovi- Ribbentropi paktiga eraldatus alad. 2Saksamaa ja Nsv liit ründavad Poolat. Teine maailmasõda hakkas 1.septembril.1939.aastal(9 päeva pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimist)Saksamaa sissetungiga Poolasse.3 sept. Kuulitasi Saksamaale sõja Prants ja Ingl. 17 sept sisenes Poolasse ka Stalini Punaarmee, kes vallutas Poola idaosa. 3Sõjategevuse laienemine1939 a novembril algas NL sõda Soome vastu. Soomlased suutsid säilitada oma iseseisvust aga Karjala läks Punaarmeelaste kätte. 1940 okupeeris Punaarmee Baltimaad ja võttis Rumeenialt ära Bessaraabia.1940.a kevadel alustas taas aktiivselt Saksa armee:vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia ja Holland. Seejärel võtsid sakslased ette pealetungi Prantsusmaal.Saksa- Prantsuse vaherahu sõlmiti 22 juuni 1940a. Compiegne´i metsas
Zizzle Suur terror Et oma võimu enne uut maailmasõda kindlustada, alustas Stalin 1934.aastal vägivalla kampaaniat suur terror. Stalin asus oma vastastest puhastama komparteid,nõukogude võimu keskasutusi,julgeolekuorganeid ning armeed. · 1934.aastal langes Stalini käsul korraldatud atentaadi ohvriks üks NSV Liidu juhte Sergei Kirov, kellest Stalin kartis endale võistlejat. Süü aeti ,,rahvavaenlaste" kaela. · 1937.aastal mil hävitati peaaegu kogu Punaarmee juhtkond,keda süüditati vandenõus Stalini vastu. · Terrori ohvriks langesid ka NSV Liidu rahvusvähemused. ( sealhulgas ka eesti tähtsamad kommunistid ) · Loodi ülemaaline sunnitöölaagrite süsteem (GULAG) Kokkuvõttes võib kommunistlikku diktatuuri pidada verisemaks diktatuuriks 20.sajandi ajaloos. Avaldatud andmed viitavad kuni 40 miljoni inimese surmale.
Asutati asjaarmastajate näiteringe. Teatri alal tegevaid inimesi koondas Eesti Näitlejate Liit.1924 linastus 1. täispikk mängufilm, 1930 1. helifilm Sport-Eesti Spordi Kekliit suunas spordiseltside tegevust, uued spordipeod, maavõistlused, osalemine om'il, mm'idel VABADUSSÕDA:11.11.1918-Saksa sõjavägi andis võimu üle Eesti ajutisele valitsusele 28.11.9118-Punaarmee vallutas Narva, vabadussõja algus Ietapp(28.11-1925.12.1918)-*Eestil puudus sõjavägi ja relvastus, Punaarmee jõudis Tallinna lähistele *puudus usk sõjalistesse võimetesse*vabatahtlikeks läksid koolipoisid ja üliõpilased*Tallinnas valmistati ette kommunistide mässu*Dets algul jõudsid kohale Inglise sõjalaevad, mis tõid relvi, laskemoona, mundreid, med.abi. Mäss jäi ära. a)inglased kinkisid Eestile 2 Nõukogude sõjalaeva b)Inglise laevade abil tekkis Soome lahe rannikul dessante*24- 25.12.1918-Vetla lahing Jägala jõel, meie 1. võit, lõpeb Punaarmee pealetung*Eesti sõjaliste
Vabadussõda Enne Vabadussõda 11.novembril 1918. aastal kirjutas Saksamaa alla Compiegne´i vaherahule Lõpetas esimese MSi ja ka sakasa okupatsiooni Baltimaades Eestit hakkas juhtima taas Eesti Ajutine Valitsus Eestit hakkas ohustama suurriik Venemaa, sest Venemaa tahtis Compiegne'i vaherahu taastada endise Vene impeeriumi allakirjutamine vägevust Sõja algus 28. novembril 1918 aastal ründas Punaarmee Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma. Parema tehnikaga punased tungisid Rakverre, Tartusse, Võrru ja Valka, hiljem uuel aastal aga juba Tallinnasse, Paidesse, Põltsamaale, Viljandisse ja sõjaväe ülemjuhataja Polkovnik Johan Laidoner Pärnusse Vastupealetung 7. jaanuaril 1919 aastal läks Rahvavägi üle vastupealetungile Kõigepealt suudeti vabastada enamus PõhjaEestis Tapa, Kunda,
oskused, aga nende võitlustahe oli suur. Arvestades, et nii väga taheti võita võrreldes vastastega, oli võit iseenesest mõistetav. Mehed võitesid ühtse meeskonnana ja eesmärk oli üks võit. Eestlastel oli vastaste ees piisavalt eeliseid. Kui me vaagime kõik korralikult läbi, tundub võit Vabadussõjas loogiliste asjade jadana. Augusti lõpul 1919 tegi Venemaa ettepaneku rahuläbirääkimisteks, kuid esimesed katsed kukkusid läbi, kuna novembris alustas Punaarmee uute katsetega Narva juures Eestisse tungida, kuid rünnakud löödi tagasi.Eesti delegatsiooni juhiks rahukõnelustel oli Jaan Poska. Tartu rahulepingu sõlmimisega 2. veebruaril 1920 tunnustas Nõukogude Venemaa esimese riigina Eesti Vabariiki.
Eestlaste valikud Teises Maailmasõjas Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal. Sellest ei pääsenud ka Eesti. Eestlastel tuli teha ise valik või see tehti juba nende eest. Punaarmee eest võitlevad eestlased olid sinna enamasti ebaseadusliku mobiliseerimise käigus sattunud, vabatahtlikke oli vähe. Üheks pataljoniks oli hävituspataljon. Nende ülesandeks oli võidelda metsavendade vastu. Kindlasti oli tõhus võtta hävituspataljoni just eestlasi, et nad leiaksid oma kodukoha metsadest seal varjuvad inimesed. Hävituspataljon purustati sakslaste poolt. Suurem osa Eesti ohvitseridest ja ajateenijatest võitlesid Punaarmee eest Venemaal 22.
Rünnakule püüti anda kodusõja iseloomu. Petrogradis loodud Eestimaa Ajutine Revkomitee kuulutas ennast ainsaks seaduslikuks võimuorg ja kutsus Nõuk. Võimu Eestis taastama. Nõuk poolel 12 000 Eesti ja Läti meest. Vastas olid lahkuvad Saksa väed ja Eesti Kaitseliidu salgad (illegaalsed). Ajutise valitsuse vabatahtlike kutse tõi Eesti rahvaväkke paar tuhat meest, sundmobilisatsioon ei andnud kiireid tulemusi. Vähe riideid, relvi, laskemoona, toiduaineid jne. *22. nov lõid sakslased Punaarmee Narvas tagasi. Sõtta saadeti koolipoisse, vabatahtlikke, ohvitsere. 28. nov 1918. a. alga Eesti Vabadussõda. Sakslased lahkusid ja eestlased pidid taganema. Järgmine päev Punaarmee Narvas. 1918. dets jätkus Punaarmee edasitungallutati Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa, Lõuna-Eestis tartu, Tõrva, Mõisküla, oldi lähedal Tallinnale, Viljandile, Pärnule. Rahvaväe ebaedu põhjused olid vastaste arvulises ülekaalus, relvastuse ja varustuse nappuses, otstarbeka juhtimissüst
lõpetas Compiegne'i vaherahuga. * Compiegne vaherahu lõpetab ka ühtlasi Saksa Okupatsiooni Baltimaades. * Pärast 11. novembril 1918 sõlmitud Compiegne'i vaherahu hakkas Eestit juhtima taas Eesti Ajutine Valitsus. * Saksamaa ja Antandi vahel andsid Saksa Compiegne'i vaherahu allakirjutamine okupatsioonivõimud võimu üle Ajutisele Pariisis Valitsusele. *SÕJA ALGUS Sõda algas 28. November 1918, kui punaarmee ründas Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe väikearvulised üksused taanduma. Varsti hõivas punaarmee pool Eestit enda alla(Rakvere, Tartu, Võru ja Valga). Uuel aastal lähenes rinne Tallinnani, nende vastu võitlesid koolipoisid ja vabatahtlikud. Koolipoisid olid uhked enda üle, et said Eesti eest seista ja paljudes tähtsates lahingutes osaleda. Tasapisi sai ka rahavas aru kodumaa kaitsmise vajalikkusest, suurenes rahvaväelaste hulk, paranes relvastus ja varustus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
