NEP-i lõpetas 1928. aastal Jossif Stalin, kes algselt oli NEP-i toetanud, et vastanduda Lev Trotskile. 1920. aastate lõpus ja 1930. a-te alguses kujunes administratiiv-bürokraatlik sotsialismimudel: Käibele lasti suurel hulgal katteta paberraha. Alustati industrialiseerimist ehk tööstuse eelisarendamist teiste majandusharude arvelt. Massiline sundkollektiviseerimine maal. Planeerimine hakkas toimuma siis viisaastakute kaupa. Punaarmee ümberrelvastamine. Viidi sisse kaupade kaardisüsteem. Kujunes kohtuväline karistussüsteem. Määratleti rahvavaenlaste hulk ühiskonnas (4.6% ehk umbes 7.4milj. inimest). Majanduses hakati massiliselt kasutama sunnitööd. Peeti näidiskohtuprotsesse selleks, et hirmutada inimesi. Hukati või saadeti maalt välja kõik Stalinile ohtlikuks muutuda võivad rivaalid. Algas ohjeldamatu Stalini isikukultus seoses tema 50. juubeliga. Industrialiseerimine tõi kaasa elanikkonna maksukoormuse kasvu
MRP'ga saadud õigustega koondas NSVL oma väed Eesti piirile. Kuigi Eesti sai arvatavasti juba 1939.aastal teada MRP salajaste protokollide sisust, ei kuulutanud ta siiski koheselt välja mobilisatsiooni, vaid rõhutas selle asemel oma erapooletust. 24.septembril 1939 toimunud Karl Selteri (Eesti välisministri) ja Molotovi kohtumisel esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping. Ähvardades sai Molotov oma tahtmise. Peale Punaarmee üksuste ja sõjalaevastiku paigutamist Eestisse polnud Eesti enam täiesti sõltumatu riik. Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Punaarmee poolel sõdisid enamasti eestlased sunniviisiliselt, sest leidus vaid mõni, kes oli nõus kommunismi eest sõdima. Üldiselt sundmobiliseeriti eestlasi Punaarmeesse. Saksaslaste poolel olid alguses ainult vabatahtlikud, kuid hiljem hakati ka sinna sundmobiliseerima
sõlmimine lisasid Hitlerile kindlust; - Stalin soovis laiendada NSV Liidu piire läände. Majanduslikud põhjused: - Hitler arendas sõjatööstust, et riik majanduskriisist välja viia; - viimase arendamiseks võeti suurtöösturitelt laenu, mis oli vaja tagasi maksta -> sooviti vallutada uusi alasid, et sealt varasid saada; - NSV Liit oli ehitanud oma rahva heaolu arvelt tugeva sõjaväe: Punaarmee vajas rakendust. Ideoloogilised põhjused: - Hitleri idee: saksa rahvas vajab eluruumi; - Stalin: soovis levitada kommunismi ka läände; - MRP oli Saksamaast ja NSV Liidust teinud ajutised liitlased: nad võisid nüüd teisi riike Suurbritanniat ja Prantsusmaad kartmata rünnata. 7. Millal ja mis sündmusega algas II maailmasõda? 1. september 1939 Saksamaa sissetung Poolasse. 8
NÕUKOGUDE OKUPATSIOON Aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et okupeerida Eesti, Läti ja Leedu. Alustati suhete teravdamisest: Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside maa-alade laiendamist ning suurendati baasivägede arvukust. Paralleelselt tehti ka sõjalisi ettevalmistusi. 14. juunil esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, nõudes Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Eestile ja Lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16.juunil. 17.juunil tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti alla kirjutama Narva diktaadile. Sellega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte, keelustati meeleavaldused ja rahvakogunemised ning eraisikutel kästi loovutada relvad. 21
(28 nov 1918 2 veebr 1920). Eestlaste võitlus iseseisvuse kaitseks Nõukogude Venemaa vastu Sõja algus Punaarmee pealetung algas 28. Nov 1918 : · esimesena langes Narva, kus kuulutati välja Punaarmeest sõltuv vasallriik Eesti Töörahva Kommuun (J. Anvelt) · jätkati enamlaste poliitikat ja ühismajandite loomist · punase terrori tõttu tapeti üle 600 inimese · Punaarmee vallutas kiiresti Ida-Eestist, jõudes 30 km kaugusele Tallinnast EV sõjalise ebaedu põhjused: · vastase ülekaal - rahvusväeosad olid laiali aetud, vastloodud Kaitseliit veel nõrk, puudus oli relvadest · rahva ebausk - ei usutud iseseisvuse kaitsmisse suurriigi vastu · meeste värbamine Eesti väkke kukkus läbi Murrang Vabatahtlike üksuste loomine: · Kalevlaste Malev, Kuperjanovi partisanid, Skautpataljon jt. · suur roll oli kooliõpilastel, kes tõttasid iseseisvust kaitsma
Talupoegade vastu käivitatud vägivallakampaania osaks oli sundkollektiviseerimine- talumajapidamiste ühendamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Jõukamad saadeti sunnitöölaagrisse või Siberisse asumisele. 1934. alustas Stalin võimu kindlustamiseks vägivallakampaaniat- suur terror. Hakati puhastama komparteisid, nõukogude võimu keskasutusi, julgeolekuorganeid ning armeed. Terrori alla satusid ka need inimesed, kes olid aidanud Stalinil seda üles ehitada. 1937. Hävitati kogu Punaarmee juhtkond. Mõrvati või vangistati kokku ligi 40 000 eri astme sõjaväejuhti. Hävitati ka enamik NSVL-i rahvusvähemuste juhtivaid kommuniste, ka tähtsamad Eesti kommunistid. Loodi ülemaailmne sunnitöölaagrite süsteem (GULAG). Kommunistliku diktatuuri tõttu hukkus 20-40 tuhat inimest. Stalin pidas terrorit sotsialistliku riigi loomuliks osaks, milleta on võimatu ühiskonda võimu all hoida. See määras ka NSVL-i välispoliitika suuna, mis 1930ndatest muutus agressiivseks.
1.Millal sõlmiti MRP?Mis oli selle sisu? Mis oli kirjas salaprotokollis? (5p) 2.Kes olid? 1. Karl Säre 2. Johannes Lauristin 3. Karl Talpak 4. Jüri Uluots (4p) 3.Iseloomusta ENSV võimustruktuuri?(8p) 4.Mis olid hävituspataljonid? (3p) 5. Too näiteid repressioonidest ja genotsiidist saksa okupatsiooni ajal?(4p) 6. Too näiteid eestlaste sõdimise kohta Punaarmee poolel?(3p) 7.Mille pooles on ajalukku läinud järgmised päevad?(3p) 1.9.03.1944? 2. 22.09.1944? 3.14.06.1941? 1.)23.08.1939 sisu: mittekallaletungileping,Et NL ja Saksamaa jagavad võrdselt ära Ida-Euroopa nii,et kumbki teineteisele kallale ei lähe. *Salaprotokolli sisu: NL ja Saksamaa jagavad omavahel Ida-Euroopa ära NL saab -->Eesti,Läti,Soome,Ida-Poola,Bessaraabia Saksamaa saabLeedu,ülejäänud Poola 2.)1 Karl SäreEKP 1 sekretär 2. Johannes LauristinÜlemnõukogu esimees 3
SÕJASÜNDMUSED 1941 - 1945 SISUKORD 1. SÕDA SAKSAMAA JA NSV LIIDU VAHEL Teise maailmasõja algul tegutsesid Saksamaa ja NSV Liit üksmeeles, kuid peagi tekkisid nende vahele lahkhelid. 1940. aasta lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSV Liidu vastu ja andis selle nime plaan Barbarossa. Plaani kohaselt pidid Saksa väed Punaarmee üksused kohe sõja algul sisse piirama ja purustama, laskmata neil Venemaa sügavustesse taanduda. Sõjaks Saksamaaga valmistus ka NSV Liit. NSV Liidu sõjaplaan oli justkui Barbarossa peegelpilt: tugevate õhurünnakute saatl tuli Saksa väed kohe algul sisse piirata ning hävitada. Stalin alahindas Hitlerit, ta ei kuulanud hoiatusi Saksamaa eelseisvast rünnakust ega andnud käsku selle tõrjumiseks. Sakslaste hoop tabas Punaarmeed ootamatult. 22
1. Kuidas kehtestati peale II maailmasõda Ida Euroopa riikides kommunistlikud diktatuurid? Millistes riikides see juhtus? Milliseid maid nimetati rahvademokraatiamaadeks? Miks? (lk 44) Sealt, kus oli läbi käinud Punaarmee, kehtestati diktatuur: Sunniti kehtiv võim taganema ning suruti kommunistlik partei võimule. Seda kõike sõjaväeorganite ning moskva toel. Rahvademokraatiamaadeks nimetati riike, mis olid moskva võimu all. Et jätta võimalikult demokraatlikku muljet. 2. Mis on sotsialismileer? (lk 45) Sotsialismileer on leer, kuhu kuulusid kõik sotsialistlikud riigid. 3. Mis on sotsialistlik sõprusühendus? Millised riigid sinna kuulusid (nimeta ja leia kaardil)? Miks ei kuulunud sinna Jugoslaavia
N.Karotamm J.I.Käbin N.Hrustsov NÕ UKOG UDE EESTI 39.peatükk. Eesti NSV valitsemine Nõukogude võimu taastamine algas 1944.aasta suvel koos Punaarmee sissetungiga. Punaarmee üksuste järel tulid Eestisse Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid. Kõrgemad võimuorganid koondusid esialgu Võrru, kuna Tallinn oli veel sakslaste käes. Eesti NSV võimustruktuur: juhtiv koht kommunistlikul parteil, vormiliselt oli kõrgemaks seadus-andlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Liidu-vabariigi kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus tegevuses sealt saadud kor-raldustest.
Nimed marmortahvlil See film on tehtud Vabadussõja alusel. Vabadussõda oli aastatel 1918-1920.Sõda oli punaarmee okupatsiooni vastu. Punaarmee tungis Eestisse, et seda okupeerida. 16 novembril kuulutas Ajutine Valitsus välja vabatahtliku mobilisatsiooni ja alustas 21 nov. ühediviisilise sõjaväe moodustamist. Sõda toimus peamiselt Kesk- Eestis (Tartus). Noored koolipoisid läksid sõtta, et kaitsta oma kodumaad punaarmee eest. Paljud noored surid kaitstes oma kodumaad. Nad pidid olema öö läbi valves, et punaarmee ei saaks sisse tungida. Esimese sõda selles lahingus tuli neile ootamatult, nad jooksid kõik metsa laiali. Esimese lahingu Vabadussõjast võitsid eestlased ja nad tähistasid seda Sangla lossis. Siis läks filmi peategelane Henn Martale külla, järgmise päeva hommikul läks ta tagasi Sangla lossi, kus ei olnud enam eestlaste sõjavägi vaid punaarmee. Ta teeskles
2.Vabadussõja algusperiood: taandumine murdelahingud ja vastupealetung 3. Landeswheri sõda ja Tartu rahu sõlmimine 4. Kasutatud kirjandus 1 Vabadussõja algusperiood: taandumine, murdelahingud ja vastupealetung 1918. aasta sügisel murdusid sakslased ning sellega oli Esimene maailmasõda lõppenud. 13. novembril, samal aastal tühistas Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud Brest-Litovski rahu ning mõned päevad hiljem alustas Punaarmee laialdast pealetungi Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril ründas Punaarmee 12 000- mehelise armeega Eestit ning sellega oli alganud Vabadussõda. Sõda algas eestlastele raskelt kuna sõjaväe organiseerimine oli alles alanud seega ei suudetud vaenlasele piisavalt vastupanu osutada ning oldi sunnitud taganema. Punaarmee vallutas esimesel sõjakuul Kirde-ja Kagu-Eesti sealhulgas Tartu. 1919. aasta jaanuari alguses oli Punaarmee
EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL 1. Eesti iseseisvuse likvideerimine Pärast MR pakti sõlmimist esitas moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. Samad nõudmised esitati ka Lätile ja Leedule. Sõja vältimiseks andis Eesti valitsus järele ja 28. septembril 1939 kirjutati alla baasidelepingule, mille alusel sai Punaarmee endale baasid Lääne-Eesti saartel, rannikul ja ka sisemaal. Järgmiseks nõuti valitsuse väljavahetamist ja Punaarmee koondiste lubamist Eesti pinnale. Kuna sissetoodavad väed olid tunduvalt suuremad kui Eesti kohalik sõjavägi, siis ei olnud vastupanu osutamine mõttekas. Punaarmee okupeeris Eesti 17. juunil 1940. Pärast seda pani Moskva Eestis ametisse endale kuuleka rahvavalitsuse, mille juhiks sai Johannes Vares-Barbarus. Uus Riigivolikogu valiti Moskvas kinnitatud kandidaatide hulgast
SÕDA Saksamaa ja NSV Liidu suhete halvenemine Sõja algul tegutsesid Sks ja NSVL üksmeeles, kuid peagi tekkisid nende vahele lahkhelid. Vältimatu kokkupõrge lähenes. 1940. aasta lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSVL vastu, mille nimeks sai Barbarossa. Plaan: Sks väed piiravad sõja algul Punaarmee, purustavad selle, laskmata neil taanduda Venemaa sügavustesse. Sõjaks Sksga valmistus ka NSVL. Sõjaplaan oli justkui Barbarossa peegelpilt. Stalin alahindas Hitlerit, ei kuulanud hoiatusi eelseisvast rünnakust ega andnud käsku selle tõrjumiseks. Sp tabas Punaarmeed Sks vägi ootamatult. Sõjategevuse algus Sks ja NSVL vahel 22. juunil 1941 ületasid Sks väed NSVL piiri. Saksa armee jagunes kolmeks: 1) Nord üle Baltikumi Leningradi peale;
MRP - mittekallaletungileping Saksamaa ja NSVL vahel, 23.08.1939 kirjutasid Moskvas alla NSVL välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop. BAASIDELEPING 28.09.1939 kirjutas Eesti alla vältimaks sõda. Punaarmee sai mitu baasi Lääne-Eesti saartel, rannikul ja ka sisemaal JUUNI 1940 Venemaa nõudis Eesti, Läti ja Leedu valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende pinnale. Sõjaline vastupanu oli lootusetu, Venemaa sai oma tahtmise ja okupeeris Leedu 15.06, Eesti ja Läti 17.06. Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis ,,TÖÖRAHVA REVOLUTSIOONI" ja seadis ametisse kuuleka ,,rahvavalitsuse", etteotsa pandi Johannes Vares-Barbarus. Juulis järgnesid Riigivolikogu
Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. 11. novembril 1918 alistus Saksamaa Lääneliitlastele. 13. novembril 1918 tühistas Lenini poolt juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud Brest-Litovski rahu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri.[1] Eesti sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde-ja Kagu-Eesti. Vaenlase kätte langes Tartu. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel
Koostatud oli Iseseisvusmanifest. 23 veebruaril 1918 loeti Iseseisvusmanifest ette Pärnus teater Endla rõdul. 24 veebruar kuulutati Tallinnas Eesti Panga hoones välja Eesti Vabariik. Moodustati ajutine valitsus, mille esimeseks peaministriks oli Päts. Järgmisel päeval marssisid Tallinnasse saksa väed ja ajutine valitsus saadeti laiali. Algas saksa okupatsioon, mis kestis novembrini 1918. Selle tagajärjel taandus Saksamaa kõigilt rinnetelt. Nüüd nägi Punaarmee võimalust taas vallutada Eesti. Algas Vabadussõda. Vabadussõda 1918 novembris hakkasid Saksa väed Eestist välja liikuma ja Punaarmee tungis üle Narva jõe Eestisse. Esialgu oli Punaarmee edu suur ning paari nädalaga hõivas Punaarmee suure osa ida- ja lõuna- Eestist. Ebaedu põhjused 1. Eesti sõjaväe moodustamine oli alles pooleli. Käsuliinid ei toiminud korralikult. 2. Väga suur puudus oli varustusest. 3. Puudus usk võiduvõimalusse
Eesti vabadussõda Sandra Õis Sõjalised ettevalmistused 1918 novembris koondas Punaarmee suured jõud Eesti piiridele. Algavale interventsioonile püüti anda kodusõja iseloomu. Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis. Punaarmee vastas seisid Saksa väed ning Eesti Kaitseliidu salgad. Vabadussõja algus Punaarmee ründas Narvat 22.11, kuid see löödi tagasi. Valitsus saatis Narva alla kõik sõjalised jõud. 28.11.1918 algas Eesti vabadussõda. Eesti üksused olid sunnitud taganema ning järgmisel päeval marssis Punaarmee Narva. 1918 detsembris jätkus Punaarmee edasitung Eestis. Rahvaväe ebaedu põhjusteks olid vastase arvuline ülekaal, relvastuse ebapiisavus, juhtimissüsteemi puudumine.
Vabadussõda toimus 28. novembrist 1918 kuni 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede ja 1919. aastal Lätis Landeswehr'ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu. Esimese maailmasõja tulemusena alistus Saksamaa Lääneliitlastele 11. novembril 1918. aastal. 13. novembril 1918 tühistas Lenini poolt juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksa keisririigiga sõlmitud BrestLitovski rahulepingu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega, kuhu kuulus kokku 12 000 meest, üle Eesti piiri. Eestit toetasid iseseisvuspüüdlustes ja võitluses Nõukogude Venemaaga mitmed välisriigid, sealhulgas Suurbritannia. 20. novembril avaldas Suurbritannia välisminister Robert Cecil Eestile toestust ning lubas Eestile osutada sõjalist abi.
Eesti Vabadussõda Sõja algus 28. novembril 1918 algas Narva all Eesti Vabadussõda. Punaarmee 6. kütidiviisi üksused (kokku 7000 meest) tungisid üle Narva jõe. Pealetungis osalesid ka eesti kommunistlikud polgud Viljandi ja Tartu kütipolk. Punaarmee esimese rünnaku Narvale olid 22. novembril tagasi löönud veel sakslased, ent ühtlasi kiirendas see Saksa vägede lahkumist Eestist. Ajutine Valitsus saatis Narva alla kõik käepärast olevad väed. Viru rinne oli Vabadussõja alguse tähtsaim kaitsesuund, sest punaste pealetung ohustas Tallinna. Kaitset juhtis 1
Soome eitas 6 Nõukogude Liit katkestab mittekallaletungi lepingu Soomega Nõukogude Liit katkestab Soome Vabariigiga diplomaatilised suhted 7 Soome Vabariik: Välja oli panna 175 000 meest (9 diviisi) Sõja käigus suurendati 300 000 meheni 30 tanki 130 sõjalennukit Sõja jooksul suurendati 287'ni NSVL: Soomet ründas 1 000 000 Punaarmee sõdurit (45 diviisi) 3000 tanki 3800 lennukit Vägesid juhtis Kliement Vorosilov, pärast juhtis Stalini käsul Semjon Timosenko 8 Neli armeed Soome piiril Suurim 7.armee: 12-14 kütidiviisi Soomusvägede korpus Tuhat tanki Armee pidi andma pealöögi Leningradi suunalt Vallutama Karjala Kannase ja edasi Helsingi 7.armee tegevust pidi toetama 8.armee 8.armee andis abilöögi Laadoga järve põhjast
Venemaa ei leppinud Eesti iseseisvusega. Veel samal kuul tungisid üle idapiiri Punaarmee väesalgad. 28.novembril 1918 algas raske Vabadussõda.(3) 4 2.SÕJA KÄIK 11. novembril 1918 alistus Saksamaa Lääneliitlastele. 13. novembril 1918 tühistas Lenini poolt juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud Brest-Litovski rahu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri. Eesti sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde-ja Kagu-Eesti. Vaenlase kätte langes Tartu. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel
1 1941. aasta SaksaNõukogude sõja puhkemine. Punaarmee ja Wehrmachti jõud ja kavad Eesti suunal. Saksa vägede sissetung Eestisse, esimesed kokkupõrked, rinde takerdumine Kesk-Eestis. Suvesõda. Hävituspataljonide loomine ja terror. Mobilisatsioon Punaarmeesse, rekvisitsioonid ja evakuatsioonid. Metsavendluse põhjused, aktiivse võitluse algus, peamised võitlusvormid, piirkondlikud eripärad, suuremad lahingud, Tartu ülestõus. Erna rühm, Talpaku ja Hirvelaane pataljonid. Saksa pealetungi jätkumine. Võitlused Tallinna pärast
1943. aasta lõpus said kokku Stalin, Roosevelt ja Churchill, kes arutasid Saksamaa purustamist. Lõpuks jõuti ühisele kokkuleppele ja alustati koalitsioonisõda. 8. mai 1945. aastal Saksamaa kapituleerus. 2 Eesti Teise Maailmasõja ajal 1936. aastal esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. Vältimaks sõda andis Eesti valitsus järele ja kirjutas 28. septembril baasilepingule alla. 1940. aasta juunis, nõudis Venemaa Eesti valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist riigi pinnale. Kuna sõjaline vastupanu oli lootustetu, võeti needki nõudmised vastu. Venemaa okupeeris Leedu 15. juunil, Läti ja Eesti 17. juunil. Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis "töörahva revolutsiooni" ja seadis ametisse
...................lk 3 2) Eesti II maailmasõja ajal ..........................................................................lk 46 2.1 Omariikluse kaotus 2.2 Nõukogude Okupatsioonireziim 2.3 Sõjategevus 1941.aastal 2.4 Saksa okupatsioonireziim 2.5 Sõjategevus 1944.aastal 2.6 Katse taastada iseseisvust 3) Eesti mehed Teise maailmasõja rinnetel ................................................lk 78 3.1 Punaarmee 3.2 Saksa armee 3.3 Soome armee 4) Kokkuvõte...................................................................................................lk.9 5) Kasutatud kirjandus ..................................................................................lk.10 2 Sissejuhatus 1.septembril 1939
Venemaa ei leppinud Eesti iseseisvusega. Veel samal kuul tungisid üle idapiiri Punaarmee väesalgad. 28.novembril 1918 algas raske Vabadussõda.(3) 4 2.SÕJA KÄIK 11. novembril 1918 alistus Saksamaa Lääneliitlastele. 13. novembril 1918 tühistas Lenini poolt juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud Brest-Litovski rahu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri. Eesti sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde-ja Kagu-Eesti. Vaenlase kätte langes Tartu. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast 40 km kaugusel
Ajaloo vastused 1. Pärast MRP pakti sõlmimist esitas Moskva 1939. aasta septembris Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. Sõja vältimiseks andis Eesti valitsus järele ja kirjutas 28. septembril alla baasidelepingule. Baasidelepingu alusel sai Punaarmee endale mitu baasi Lääne-Eesti saartel, rannikul ja ka sisemaal. Järgmiseks sammuks oli 1940'ndal aastal nõudmine, et Eesti, Läti ja Leedu valitsus vahetataks välja ning uued Punaarmee koondised lubataks riikide pinnale. Kuna sõjaline vastupanu oli lootusetu, võeti needki nõudmised vastu. Punaarmee okupeeris Eesti 17. juunil. Mõni päev hiljem korraldas Moskva ,,tööliste revolutsioon" ja seadis ametisse ,,rahvavalitsuse", mille etteotsa sai Johannes Vares- Barbarus
Tunduvalt paranes ühtlasi Rahvaväe juhtimine, kui 23. detsembril loodi ülemjuhataja ametikoht, kelleks määrati Johan Laidoner polkovnik Johan Laidoner. 7.jaanuar 1919. toimus vastupealetung PõhjaEestis, edaspidi ka LõunaEestis Paju lahing ja LõunaEesti vabastamine Lühikese pausi järel koondas Rahvavägi oma jõud tähtsa raudteesõlme Valga vabastamiseks. Suuresti soomusrongide toel sunniti enamlased taanduma PõhjaTartumaalt. Valga ümbrussesse oli Punaarmee kokku kogunud arvestava väehulga ning 31. jaanuaril 1919 peeti Valgast põhjas Paju mõisa juures üks Vabadussõja verisemaid lahinguid. Hukkunute ja haavatutena kaotati 140 meest, nende hulgas sai raskelt viga legendaarne partisanisalga juht leitnant Julius Kuperjanov, kes suri mõne aja pärast Julius Kuperjanov Tartus. Rahvaväe uus üldpealetung Ülemjuhataja Laidoner soovis juba 1919. aasta alguses viia sõjategevust Eesti alalt välja, et vältida
4. Milles lepiti kokku MRP sõlmimisel? *Pandi paika piirid Ida-Euroopas *lubati üksteist mitte rünnata ning toetati üksteist sõja algusaastatel(punaarmee kandis isegi vahepeal saksa sõjaväe mundreid) 5. Missugused olid Eesti ja eestlaste valikuvõimalused 1939.a. Kas iseseisvust võinuks kaitsta? (arutle) *Minna sõja algul Soome poolele (soomepoisid) *minna metsavennaks ja sõdida punaarmee vastu * punaarmee (mis oli pm sunniviisiliselt) Oleks võinud küll. Kui mobilisatsioon oleks toimunud õigel ajal, oleks rahvas iga hinna eest kodumaad kaitsnud. Kuid kahjuks otsustas valitsus rahvast eirata ning kuulati Saksamaa nõuannet, sõlmida N-Liiduga baasideleping (Sest Eestil oli salaleping Saksamaaga) 6. Nimetage 1940-1941.a. tähtsamad ümberkorraldused poliitilises,
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teise maailmasõja ajal sõdisid eestlased peamiselt kolme riigi relvajõududes: Soome, Saksa ja Punaarmee ridades. Punaarmeesse sattusid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, sest vabatahtlikult keegi kommunistliku ideoloogia eest nõus sõdima polnud. 1941.-l aastal loodud hävituspataljonide eesmärgiks oli võitlus metsavendade vastu. Need koosnesid üldjuhul okupatsiooni võimudega koostööd teinud inimestest, üksust täiendati tihti sunniviisiliselt värvatud tööliste, uusmaasaajate ja kutsealustega. Kokkupõrgetes Saksa regulaarvägedega hävituspataljonid purustati. 22
Taoteldi ka Hanko poolsaare rentimist Nõukogude Liidule 30 aastaks mereväe baasi loomiseks, samuti mõningaid Soomele kuuluvaid saari Soome lahes. Vahetuna pakuti Soomele suurt osa inimtühjast ja väärtusetust Karjalast, kuid valitsus lükkas pakkumise tagasi. Nõukogude Liidu juhtkond arvas ,et Soomet rünnates ei kesta sõjategevus üle paari kolme nädala. Nõukogude väed tungisid Soomele kallale 1939.aasta 30.novembri hommikul ja Punaarmee pommituslennukid pommitasid Helsingi ja Viiburi tsiviilobjekte. Nõukogude vägede uus läbirääkimiskatse algas 1.veebruaril 10-päevase suurtükiväe ettevalmistusega. Uute väejuhtide poolt organiseeritud ja kahe armee võrra täiendatud Punaarmee suurpealetung Soome peakaitseliinile algas 11.veebruaril 1940 15.km läbirääkimislõigul Muolaanijärve ja Karhula vahel .Edasi pidid ka soomlased taganema vahekaitseliinile ,sest Punaarmee oli liikunud suurte kaotuste hinnaga
Roland Keiso 12a 28. novembril 1918. a algas Narva all Eesti Vabadussõda. Mitme tunni vältel löödi Punaarmee rünnakud Narvale tagasi, ent järgmisel päeval oldi sunnitud linn loovutama. Pärast Narva vallutamist tõsteti esile eesti enamlased kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK). Juhtohjad ETK territooriumil läksid Kommuuni Nõukogu kätte, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Taas natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad, omanikelt konfiskeeriti vara ning poliitilised vastased suruti maha ,,punase terrori" läbi.
sõjaväe ja politsei juhte, kohtunikke, maavanemaid ja linnapäid. Augustikuus 1940. a kiideti Riigivolikogu poolt heaks ka selle ümbernimetamine Ülemnõukoguks (esimees Johannes Vares) ja senisest Vabariigi Valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu (esimees Johannes Lauristin). Linna ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed. Kohtusüsteem asendati nõukogude rahvakohtuga, politsei miilitsaga, Eesti sõjaväest sai Punaarmee laskurkorpus. Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) kujunes nö ühiskonna juhtivaks ja suunavaks jõuks, millest sai ainuke legaalne poliitiline organisatsioon. Esimeseks sekretäriks sai Karl Säre. Majanduses toimus riigistamine; maareformi käigus kuulutati riigi omandiks ja talunikud muutusid maaomanikest maakasutajateks.Natsionaliseeriti ka pangad , tööstus, kaubandus ja transpordiettevõtted, hotellid ja toitlustusasutused jne
1930-ndate lõpuks kujunes Punaarmeest suurim relvajõud maailmas. Kaudne süü II MS-ja vallandumises lasub ka demokraatlikel lääneriikidel. Nad ei söandanud rakendada resoluutseid vastumeetmeid agressorite suhtes. Alles 1939. aastal loobusid lääneriigid järelandlikusest. Suurbritannia ja Prantsusmaa seadsid sihiks Saksamaa-vastase liidulepingu Venemaaga. Moskva soostus lepinguga, kuna talle anti vabad käed Balti riikides, Ida-Poolas, Bessaraabias. Ennekõike soovis Moskva vabadust viia Punaarmee nendele aladele. Kuigi väikeriigid olid vastu, nõustusid briti ja prantslased Kremli soove arvestama. Läbirääkimistega samal ajal lähenes Moskva vargsi Berliinile. 23. augustil 1939 kirjutasid NSVL ja Saksamaa alla mittekallaletungi lepingule (MRP). MRP salajase lisaprotokolliga jagati omavahel Ida-Euroopa. Vene huvisfääri läksid: Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia. Saksamaale jäid: ülejäänud Poola alad, Leedu. 28
Eesti II maailmasõjas 1. E. Omariikluse kaotus 1939-1940 *Pärast MRP d nõudis Moskva punaarmee sissetoomist eestisse. 28. Sept sunniti eesti alla kirjutama baaside lepingule. *1940 juunis nõudis Venemaa Eesti valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist riiki. *Punaarmee okupeeris Eesti 17. Juunil *Mõned päevad hiljem korraldas Moskva töörahva revolutsiooni. *6. August 1940 võeti Eesti NSV Liidu koosseisu. Eestist sai ENSV 2. Nõukogude okupatsiooniperiood 17.juuni 1940-28. august 1941 *Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti. *Kehtestati NK konstitutsioon ja seadused * Loodi uued kõrgemad riigiorganid
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teises maailmasõjas oli eestlastel valikuid vähe, tuli valida kas Nõukogude, Saksa või Soome pool. Nende riikide armeedesse eestlased enamjaolt ka sattusid. Neljas, kuigi mitte nii ühepoolne ja kindlate ideoloogiatega variant oli ka metsavendlus, kuid erinevatel aegadel olid erinevad inimesed metsavennad. Kui Punaarmee Eesti 1940. aasta 17. juunil okupeeris, läksid saksameelsed metsavendadeks. Needsamad metsavennad võitlesid koos Saksa armeega ka hiljem edukalt Punaarmee vastu. Peale siis hakanud Saksa okupatsiooni läksid Nõukogude võimu pooldajad metsavendadeks. Punaarmeesse sattusid eestlased sundmobilisatsiooni käigus, hoolimata selle keelustatusest, sest kui inimesed aru said, mille eest kommunism seisab, ei soovitud selle nimel sõdida
1. spikker: Baaside aeg : Omariikluse kaotus · Pärast MRP sõlmimist esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Vältimaks sõda andis Eesti valitsus järele ja kirjutas baasidelepingule alla. · Edasi nõudis NL valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende riikide pinnale. Punaarmee okupeeris Eesti 17. juunil 1940. aastal. · Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis "töörahva revolutsiooni" ja seadis ametisse endale kuuleka "rahvavalitsuse". · Järgnesid Riigivolikogu uue koosseisu ,valimised", kusjuures "valida" sai ainult Moskvas kinnitatud kandidaate. 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSV Liidu koosseisu. Nõukogude okupatsioonireziim : Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused likvideeriti, kehtestati Nõukogude Liidu konstitutsioon
Auvere lahing ja Narva vallutamine Auvere lahing ehk lahing Auvere sillapeal oli Narva lahingute üks episoode, mis algas Nõukogude 8. armee pealetungiga 24. juulil 1944 ja kestis järgneva päevani. Põhiosalised olid Punaarmee ja Sakslased, kuid sõjas võitlseid ka Eesti üksused. Kõik Narva piirkonnas paiknenud üksused olid omamoodi avatud kotis, mille suu laiuseks vahemaa mereni Auvere juures. Selles nägi Punaarmee kavalat plaani otsustades nad nö ‘’kotisuust’’ sisse piirata, hävitada üksused ja vallutada Narva. Sakslaste ja Punaarmee eelolukord 1944. aasta suveks oli sakslaste ja nende liitlaste olukord muutumas enamikul rinnetel katastroofiliseks. 10. juunil algas Leningradi rinde pealetung Karjala kannasel, 23. juunil alanud 1. Balti rinde suurpealetungi käigus purustati saksa armeedegrupp pea täielikult ja 29
Oma referaadis kirjutangi ma, kuidas toimus võimuvõitlus kahe suurriigi vahel Eesti pärast ning kuidas väike riik sellega toime tuli. Baltimaade okupeerimine Venemaa poolt Pärast Molotovi- Ribbentropi pakti ( Saksa- Vene mittekallaletungilepingu ) sõlmimist 23. augustil 1939. aastal, nõudis Moskva 1939. aasta septembris, et Eesti sõlmiks Venemaaga vastastikuse abistamise lepingu. Eesti ei olnud sellega alguses nõus, sest see leping oleks kaasa toonud Punaarmee baaside loomise Eestisse, kuid pärast mitmeid ähvardusi otsustas Eesti ikkagi sõja vältimiseks lepingu sõlmimisega nõustuda. Baasidelepingule kirjutati alla 28. septembril 1939. aastal. Samasugused lepingud suruti kusjuures peale ka Leedule ja Lätile. Baasilepingud Venemaad ei rahuldanud, seega otsustas Venemaa 1940. aasta juunikus nõuda Eesti, Läti ja Leed valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist nende riikide pinnale
Kaks aastat hiljem moodustati 8. eesti laskurkorpus, kuhu kuulus umbes 27 000 meest, kellest ligi 90% olid eestlased. Saksa armees sõdivad eestlased olid seal eelkõige soovist maksta kätte Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, kuid kindlasti oli ka teisi põhjuseid. Algul kasutas Saksa väejuhatus vabatahtlikke kuid järk järgult mindi üle sundmobilisatsioonile. Kui Punaarmee lähenes Eesti piirile kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni. Kartes Punaarmee naasmist toetasid mobilisatsiooni ka eesti rahvuslikud ringkonnad ning kodumaa kaitseks mindi sõjaväeteenistusse meelsamini. Enamik Saksa poolel sõdinud Eesti väeosad hävisid Punaarmee suurpealetungis, kuid 1944/45. aasta talvel moodustati Saksamaale taandunud Eesti sõjameestest uus, 20. Eesti SS-diviis, mis aitas jaanuari lõpul peatada Punaarmee rünnakuid. Kui Saksamaa kapituleerus, langes enamik ellujäänud Eesti sõdureid Punaarmee kätte vangi.
1. Millal, millise dokumendiga ja kus kuulutati välja EV? Eesti Vabariigi iseseivus kuulutati välja 1918. Aastal 23. veebruaril Iseseivusmanifestiga, mis loeti ette Pärnus 24. veebruaril,Tallinnas kuulutati välja Eesti Vabariik. Moodustati Ajutine Valitsus, peaminister K.Päts 2. Millal ja seoses millega algas ja lõppes Saksa okupatsioon 1918.a Eestis? Saksamaa pealetung algas 18.veeburar 1918. Vene armee riismed eelistasid vastupanule kiiret põgenemist, enamlaste Punaarmee, aga oli sakslaste peatamiseks liialt nõrk. 1918. Aasta novembri alguses puhkes Saksamaal revolutsioon, mis viis keisri kukutamisele ja sotsialistliku valitsuse loomisele. 11. Novembril 1918 kirjutas Uus valitsus alla Compiegne'i vaherahule. Samal päeval toimus ka Ajutise Valituse legaalne koosolek. Loodi ka Laidoneri eestvedamisel Eesti Kaitseliit 11. novembril, kui Saksamaa Compiegne'i vaherahuga Antantile alistus, lõppes ka selle okupatsioon ametlikult Eestis. 3
Eesti Laskurkorpus. Miks kaotasid Eesti okupeerinud sakslased peagi oma esialgse populaarsuse? Kuna selgus, et Saksamaalt saabuvad kõrgid ametnikud ei taha midagi teada iseseisvast Eesti riigist, vaid näevad vasthõivatud alades üksnes üht osa okupeeritud Nõukogude Liidust. Mis põhjustel või asjaoludel sattusid eesti mehed sõtta vööra lipu all? Saksa poolel : 1) Kättemaksusoov Venemaale 2) Sooviti Eesti puhastada Punaarmee riismetest ning kaitsta olulisi objekte. Soome poolel: 1) Soov võidelda Punaarmee vastu ilma Saksa mundri selga tõmbamiseta. Nõukogude poolel: 1) Sundmobilisatsioon Venemaale 2) Sügav pettumine Saksa poliitikas 1944. aasta * 1. veebruar jõudis Punaarmee Narva jõeni (ületas) * Veebruar-juuli - Narva rinne (20. Eesti SS-deviis) * Juulis Punaarmee peatati Sinimägedes. * 9-10. märtsi ööl Tallinna pommitamine 300 lennukiga (purustati 45% linnast,hukkus 463, haavata 659)
Mobiliseeritavate enda tahtet ei arvestatud, kuid leidus ka neid, kes julgesid vastu hakata ja liitusid metsavendadega. Mobiliseeritud viidi tööpataljonidesse. Tööpataljon sarnanes suuresti koonduslaagritega, kus pidi tegema ränka tööd, kuid eluolu oli alla igasugust arvestust. Surmast tööpataljonides päästis otsus luua uued Eesti rahvusväeosad. 1942. Aasta sügiseks moodustati 8. Eesti laskurkorpus. Viimased lahingud pidasid eestlased punaarmee ridades 1945. Aastal Kuramaal. Saksa armee ridades oli esialgu ka suur hulk vabatahtlikke eestlaseid, kuna eelkõige sooviti kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, kuid oli ka muid põhjuseid. 1942. aastal hakati vabatahtlikke värbama SS-leegionitesse, kuid see ei toiminud enam. Eestlastes tekitas natsliku Saksamaa poliitika sedavõrd sügavat pahameelt, et nüüd soovisid vaid vähesed minna võitlema Suur-Saksamaa eest
Molotov Ribbentropi Läti ja Soome. pakti salaprotokolli. 1. sept. Saksamaa tungib Eesti kuulutab enda sõjas Neutraalsuse säilitavad ka Poolale kallale. Algab II neutraalseks. Läti ja Leedu maailmasõda. Sõjategevuse piirkonnast "Orzel "saabub Eesti põgeneb Poola allveelaev vetesse (Tallinna "Orzel". sadamasse). Algab laeva interneerimine. 17. sept. Punaarmee "Orzel" põgeneb. tungib Poolale kallale. NSVL kasutab "Orzeli" Läti ega Leedu ei soovi põgenemist Eestile surve Eestit konfliktis NSV avaldamiseks. Liiduga abistada. 28. sept. NSVLiit ja 28. sept. NSV Liidu survel Sõpruse ja piirilepinguga Saksamaa kirjutavad alla peab Eesti alla kirjutama läheb Leedu Vabariik NSV
Eesti valikud II-maailmasõjas II-maailmasõda algas 1.septembril 1939aastal. Samal kuul esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse punaarmee baasid. Vältimaks sõda kirjutas Eesti valitsus 28.septembril baasidelepingule alla. Baasidelepingu alusel sai punaarmee endale mitu baasi Lääne-Eesti saartel (Saaremaal ja Hiiumaal), rannikul(Paldiskis, Rohukülas, Kloogal, Laulasmaal) ja ka sisemaal(Kuusikul ja Kehtnas). Kohale saabunud punaarmee 65.laskurkorpus oli Eesti sõjaväega võrreldes nii arvuliselt kui ka sõjaliselt mitmekordses ülekaalus: sellesse kuulus üle 21000 punaväelase, 337 soomusmasinat ja 255 lennukit. 17.juunil 1940 aastal Eesti okupeeriti. Mõni päev hiljem pani Moskva ametisse endale Moskva meelse valitsuse
Ajutisele Valitsusele Landeswehri sõda 1919 Eesti vägedel tuli kuu aega sõdida Põhja-Lätis paiknevate Saksa vägedega Sakslased osutasid eestlastele visa vastupanu Võnnu lähedal suutsid Eesti väekoondised sakslased siiski tagasi lüüa Saksa väeosad kohustati Lätist lahkuma Võimule ennistati seaduslik Läti Ajutine Valitsus. Eesti vabadussõda 19181920 Eesti Vabadussõda algas Narva all Punaarmee 6. kütidiviisi üksused tungisid üle Narva jõe Punaarmee esimese rünnaku Narvale lõid 22. novembril tagasi veel sakslased Viru rinne oli Vabadussõja alguse tähtsaim kaitsesuund Novembris ja detsembris oli sõjaline olukord Lõuna-Eestis raskem kui Põhja-Eestis Eesti vabadussõda 1918. a detsembris jätkus Punaarmee kiire edasitung Põhja-Eestis. Vallutatud aladel seati 29. novembril 1918 ametisse Nõukogude Venemaa
28.sept 1939 kirjutas Eesti Moskvas baaside lepingule alla ning 1939.aasta 18.oktoobril alustas NSVL oma vägede paigutamiste Eestisse. 5.okt1939 kirjutas ka Läti alla ja Leedu tegi seda 10.okt. Talvesõda Samal ajal, kui Balti riigid üksteise järel baasidega nõustuma sunniti, avaldas NSVL samasuguse lepingu sõlmisiseks survet ka Soomele. Soome asus läbirääkimisi venitama lootes, et NSVL ei söenda teda rünnata. 30.novembril 1939 ületas Punaarmee sõda kuulutamat piiri, algas Talvesõda. Suurele ülekaalule vaatamata ei suutnud Punaarmee kuidagi läbi tungida Karjala kannasele rajatud nn Mannerheimi liinist. Punaarme tõi vägesid ja lõpuks õnnestus neil liinist läbi murda. Soome aga jätkas vastupanu. Inglismaa ja Prantsusmaa saatsid Soomele abiväge ja see sundis Stalinit Soome vallutamise plaanist loobuma. 12. märtsil 1940 sõlmiti Moskvas rahu
24. September 1939 esitas Molotov Selterile nõudmise sõlmida NSV Liiduga vastastikuse abistamise leping, mille alusel Eesti territooriumile loodaks NSV Liidu sõjaväebaasid. Keeldumise korral ähvardas Molotov kasutada jõudu. Eesti juhtkond võttis NSV Liidu nõudmised vastu ja naaberriikidelt Eesti sõjalist abi ei palunud. Eesti hakkas valmistuma üldmobilisatsiooniks. 28. September 1939 kirjutas eesti Moskvas baaside lepingule alla ning 1939 aasta 18 oktoobril alustas punaarmee oma üksuste paigutamist eestisse. Eesti polnud enam sõltumatu riik. NSV Liit talitas samamoodi ka Läti ja Leeduga. 5. Oktoober 1939 kirjutas Läti Moskvas lepingule alla ning 10. Oktoober kirjutas Leedu lepingule alla, mis lubas sõjaväebaase nendesse riikidesse paigutada. Samal ajal kui balti riigid üksteise järel baasidega nõustuma sunniti, avaldas NSV Liit survet Soomele. NSV süüdistas Soomet NSV Liidu ründamises ja 30. November 1939 ületas Punaarmee Soome piiri, algas Talvesõda
ehitajat. Vene vägede sissemarss algas 18. oktoobril ja kestis 4 päeva. Eestis vahetus valitsus: ebapopulaarse Kaarel Eenpalu valitsuse asemel astus ametisse Jüri Uluotsa oma. 14. juunil 1940 demonstreerib NSV Liit meile oma jõudu, kui tulistati alla Tallinnast startinud Soome reisilennuk, blokeeriti Eesti sadamad ning baasides olevad väed seati lahinguvalmis. 16. juunil esitati ultimaatum Eesti Vabariigi valitsusele, milles nõuti selle väljavahetamist ja Punaarmee lubamist Eesti territooriumile. 17. juunil algab okupatsioon, kui riiki siseneb umbes 80 000 punaväelast. 21. juunil korraldatakse vastavalt NSV Liidu korraldusele Vabaduse väljakul meeleavaldus NSV Liidu ultimaatumis väljendatud nõudmiste toetuseks. Sama päeva õhtul tehakse teatavaks uue valitsuse koosseis, kus peaministriks sai arstist luuletaja Johannes Vares-Barbarus, tema asetäitjaks Hans Kruus, kultuuriministriks sai Johannes Semper. Riigikogu saadetakse laiali ja
IDA RINNE: 1939: · 1. 09. 1939 Saksamaa tungib Poolasse. 6. 10ks Poola riik lakkab eksisteerimast. · 3. 09. 1939 Pr. & S.Br kuulutavad S.-le sõja. · 17. 09. 1939 NSVL hõivab I-P. · 28.09 Eesti kirjutas Moskvas baaside lepingule alla · 5.10 - Läti kirjutas baaside lepingule alla · 10.10 - Leedu -´`- · 18. 10 - Punaarmee asus vägede paigutamist Eestisse · Nov. 1939 NSVL ründas Soomet, Talvesõda. Soome osutas oodatust suuremat vastupanu, Mannerheimi liinist ei suudetud läbi tungida. 1940: · 12. 03 NSVL sõlmib Soomega vaherahu. · 17. 06 NSVL on okupeerinud täielikult Balti riigid. · 21. 06 Eestis töörahva meleavaldus nõudes uue valitsuse sisse seadmist · 14.-15. 07 Balti riikide parlamendivalimiste lavastus NSVL poolt. · 3.-6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
