Alustati suhete teravdamisest: Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside maa-alade laiendamist ning suurendati baasivägede arvukust. Paralleelselt tehti sõjalisi ettevalmistusi: Baltimaade piiridele koondati kolm armeed, kuhu kuulus pool miljonit punaväelast, 3500 soomukit ja 2600 lennukit. Juuni keskpaigaks viidi see hiigelhord, samuti ka baasiväed, täielikku lahinguvalmidusse. 14. juunil esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Eestile ja Lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16. juunil. Kuna sõjaline vastupanu oli kujunenud olukorras lootusetu, alistusid Balti riikide valitsused hääletult, ilma et oleksid sümboolseltki vastu hakanud või maailma avalikkuse ees protestinud. 17. juuni varahommikul tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kõikidesse
konverentsi otsusele. 24 natslikku sõjaroimarit astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette. Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes. 12 natsliku Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma, teised said pikaajalisi vanglakaristusi. Nürnbergi protsessiga algas Euroopa puhastamine natsismist ja fasismist Sinimägedest Sinimägede lahing toimus Saksa armee armeegrupi "Narva" ja Punaarmee Leningradi rinde vägede vahel II maailmasõjas. Lahing sai alguse Saksa Armeegruppi "Narva" taandumisest Narva jõel asunud "Panther"-liinilt 25. juulil 1944 Tannenbergi liinile, mille kaitsepositsioonide osad olid Sinimägedes, ja kestis 19. septembrini 1944, mil Punaarmee 19. septembril hõivas kaitsjate poolt 18. septembril 1944 tühjaks jäetud (taanduti öösel) kaitsejoone. Tannenbergi kaitseliin jäeti maha, kuna Punaarmee läbimurre
· Suur osa poolat langes kiiresti sakslaste kätte · 3. Sept. Kuulutavad Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja, kuid sõjategevust ei alustatud. Läänes algas ,,Kummaline sõda". NSVL kallaletung Poolale · 17.sept. 1939 ründas Poolat NSV Liit. · 6.oktoobriks 1939 on kogu poola vallutatud NSVL lepingud Balti Riikidega · Pärast poola jagamist sundis NSVL Balti riikidele peale baaside lepingud, mille alusel toodi Eestisse, Lätisse ja Leedusse Punaarmee väeosad. Talvesõda · Soome keeldus baasidelepingust NSVLga · 26.nov. 1939 toimub Mailila piiriintsident, millest saab Ettekääne sõja alustamiseks. · 30. Nov 1939 ründas NSVL Soomet 12.märtsil 1940 sõlmiti vaherehu Saksamaa pealetung Läänes · 9.aprillil 1940 vallutati Taani · 9.04-10.06 1940 vallutati Norra. Seal pandi ametisse V. Quislingi valitsus. 10.mai alustas Saksamaa suurpealetungi Lääne-Euroopas · Vallutati: o Luksemburg o Holland
Baaside leping 1939. september, kui sõlmiti vastastikuse abistamine leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Okupeerimine võõra maa enda alla haaramine, sõjalisse valdusse võtmine Repressioon vägivald. Nt massi mõrvad, vangistamine Natsionaliseerima- riigistama Suur põgenemine- Selle käigus lahkus Eestist umbes 80 000 inimest välismaale Sinimäed- maaala, kus toimusid kõige verisemad lahingud Soomepoisid- Eestist Soome põgenenud mehed, kes soovisid võidelda vabatahtlikena punaarmee vastu Nõukogude okup
majanduspoliitikat: kogu majandus riigi kontrolli all, kaotati palgad, aga ka tasu suure hulga teenuste eest, toiduaineid ja esmatarbekaupu jaotati tsentraliseeritud korras, toiduainete kokkuostu asemel konfiskeeriti neid, tegelesid maale saadetud relvastatud toitlussalgad Enamlus tungib läände. Eesti vabadussõda: · Sm kokkuvarisemine andis võimaluse loobuda Bresti rahust, vallutada kaotatud alad ja tungida läände, arvati, et piisab vaid Punaarmee ilmumisest Eur piiridele, et toimuks maailmarevolutsioon · 1918. aasta lõpuks hõivanud suurema osa Balti riikidest, Valgev-st ja Ukr-st. Peamiseks löögijõuks nende poolele üle läinud läti kütipolgud · Eesti Vabadussõda 1918-1920: 1919. algul löödi Punaarmee tagasi, kartes ohtu Petrogradile, paisati läti kütipolgud eestlaste vastu--->punastele kahjulik. Eesti viis 1919 sõjategevuse oma
3) MRP sõlmimine. Majanduslikud eeldused: 1) Saksamaa ja NSV Liida relvatööstused olid tootnud tohutul hulgal relvasid. 2) Natsid olid sõjatööstuste jaoks laenanud raha pankuritelt, lubades vastutasuks anda nende käsutusse vallutatud alade tööstused. 3) NSV Liidu suureks paisutatud Punaarmee vajas tegevust. Ideoloogilised eeldused: 1) Saksamaa soovis ruumi aaria rassile. 2) Hitler soovis kommunismi eksportida. 7. Teise maailmasõja algus: Saksamaa ja NSV Liidu sõjategevus 1939.-1940. Kuidas käitusid mõlemad riigid vallutatud aladel? 1939. 1941.aastatel olid Saksamaa ja NSV Liit vallutanud järgmised alad : 1) Saksamaa : Poola, Norra, Taani, Belgia, Hollandi,
aafriks, egiptus, sattus ohtlikku olukorda Sõda merel ja õhus Allveesõda atlandi ookeanil; üritades läbi lõigata ingl. varustusteid; inglismaa oli pea täielikult sõltuv kaupade sisseveost; 1942-1943 omandas järjest suurema tähtsuse ka liitlaste õhusõda saksamaa vastu; Sõjasündmused 1941-1944 Saksamaa ja NSV Liidu suhete halvenemine Hitleri sõjaplaan NSVL vastu; Barbarossa; plaani kohaselt pidid saksa väed punaarmee üksused kohe sõja algul sisse piirama ning purustama; Punaarmee koondas riigi piirle suured jõud; Sõjategevuse algus Saksamaa ja NSV Liidu vahel 22.juunil ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri; Nord, mitte, süd; esialgu läks käik hitleri plaanide kohaselt; 1941.aasta sügiseks olid sakslased vallutanud baltikumi, valgevene ninng suure osa Ukrainast; näis et barbarossa plaan õnnestub täielikult; Leningraadi blokaad; talvekülmad; talvevarustuseta saksa üksused; ; Stalin kuulutas suure Isamaasõjaks; 6.dets
revolutsioon ja kava ei saanudki teostada VABADUSSÕDA 28.november 1918 - 2.veebruar 1920 I Poliitiline eelugu. Novembris 1918 puhkes Saksamaal revolutsioon, mille tulemusel kukutati keiser Wilhelm II võimult ja kuulutati välja vabariik. Nõukogude Venemaa tühistas Saksa keisririigiga sõlmitud Bresti rahu ja alustas sõjategevust, et taastada Venemaa endises suuruses ning toetada revi Saksamaal. Punaarmee põhijõud olid suunatud Leedu ja Poola vastu, et sealt kaudu jõuda Saksamaale. II Vabadussõja algus. Eesti suunal koondas Punaarmee oma väed Narva jõe taha. Esimesed sissetungikatsed löödi tagasi veel siia jäänud saksa vägede poolt. 28.novembril 1918 vallutati Narva ja seal kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK), mille eesotsa seisis Jaan Anvelt. Eestlastest enamlaste kasutamisega lootis Nõukogude Venemaa jätta mulje kodusõjast mitte sissetungist
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas ? 1939. aastal Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimisega, oli Eesti sunnitud nõustuma Venemaa nõudmistega ning laskma Punaarmeel Eestisse tulla. Eesti oli väike riik, millel puudus piisavalt suur sõjaline jõud ning oli teada, et sellisele suurriigile vastu ei saada. Eesti andis alla ning Punaarmee okupeeris riigi, mis kandis uut nimetust Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. 1941. aastal algas Vene-Saksa sõda. Sakslased tahtsid okupeerida Venemaa valdused ning nii jõudsidki Saksa väes Eesti pinnale. Palju eestlasi mobiliseeriti sundolukorras Punaarmeesse, et sõdida kommunismi jäämise eest. Ükski eestlane, kes sinna väkke mobiliseeriti ei toetanud tegelikult punavägede võitu. Loodi hävituspataljonid, kes pidid sõdima metsavendade vastu
Eesti omariikluse kaotus 1939-1940 Teise maailmasõja seonduvas rahvusvahelises kriisis langes Eesti Jossif Stalini ja Adlof Hitleri ohvriks. 1939.aasta suvel sõlmisid Saksamaa ja NSV Liit Moskvas mittekallaletungilepingu,mis soodustas Teise Maailmasõja vallapäästmist.Stalin hakkas koos Saksamaaga ellu viima oma suuri plaane Baltikumis. Septembri keskpaiku oli Eesti piiridel koondatud 160 000 meheline Punaarmee väekoondism. Eesti valitsus jäi äraootavale seisukohale ja püüdis vältida NSV Liiduga konflikti kuna kardeti sõda. 24.septembril esitati nõudmine sõlmida NSV Liidu ja NSV vastatikuse abistamise pakt,mille kohaselt Eestisse rajatakse Nõukogude sõjaväebaasid. Nõudmist saatsid ähvardused,mis arvatavasti Eestit hirmutasid.Hiljem otsustati NSV Liidu nõudmised vastu võtta, peamiselt selle tõttu,et vältida sõda.Arvatavasti ei olnud piisavalt julgust ja välisabi,et
Mis oli vabadussõja edu pant? Vabadussõda algas vähem kui üks kuu peale Esimest maailmasõda. Sõda algas 28. novembril 1918, see toimus eestlaste ja punaarmee vahel. Lõpp oli 2. veebruaril 1920, kui toimus Tartu rahulepingu sõlmimine. Eestlaste jaoks ei olnud sõja algus just kõige parem, nad oli väga halvas olukorras, kuid 1. jaanuaril 1919 tegid eestlased siiski vastupealetungi mis osutus vägagi edukaks. Miks eestlased sellegipoolest võitsid vabadussõja? Peamiseks põhjuseks miks eestlased võitsid siiski vabadussõja oli see, et noorematel eestlastel oli väga suur tahe kaitsta oma väikest riiki, mis poleks ilma selle tahteta võib-
Hävituspataljonide võikamaks taktikaks võib pidada niinimetatud ,,põletatud maa taktikat" kõik rüüstamata kohad pandi põlema, enne kui lahkuti. Peaasi oli see, et kõik mis võimalik saaks hävitatud. Kokku kestsid lahingud Saksa vägede ja nõukogude armee vahel 5 kuud. 1940 aastal liideti Eesti sõjavägi punaarmeega, selleks moodustati Eesti Territoriaalne 22.laskurkorpus. Paljud Eesti ohvitseridest arreteeriti ning nende asemele pandi punaarmee kaadriohvitserid. Enamik meie mehi suutis üle minna saksa poolele, kuid oli ka neid kes jäid igaveseks Venemaa mulda. Talve saabudes muutus olukord üsna kehvaks. Eesti julgestuspataljonid paisati rindele ning tuli näidata mida Eesti vabatahtlikud suutsid, kellelgi ei läinud korda see ,et varustus ning isegi relvastus olid äärmiselt kehvad. 22.septembril 1944.aastal hõivatakse ilma vastupanuta Punaarmee poolt Tallinn, sellega
Tartu koolipoisid vabadussõjas Eesti Vabadussõda algas 28. novembril 1918. aastal, kui Punaarmee ründas Narvat. 1918. aasta lõpus alanud Punaarmee rünnak tabas Eestit tohutult rasketes tingimustes. Eesti Vabariigi sõjavägi oli alles loomisjärgus, puudust tunti varustusest ja relvadest. Kuigi enamus elanikkonnast ei pooldanud enamlasi, oli omariikluse püsimise usk üsna madal. Ei usutud, et Eesti vabariik suudaks Punaarmee rünnakutele vastu astuda. Vaatamata sellele otsustas Eesti valitsus siiski enamlaste agressioonile vastu seista. Suured lootused pandi välisabile. Soomest saadeti relvi ja 4000 vabatahtlikku, samuti tulid appi Suurbritannia sõjalaevad koos relvalaadungiga. Kuigi välisabi oli Eesti jaoks oluline, ei oleks sellest kasu olnud Eesti omapoolsete otsustavate sammudeta. Eesti juhtkond tegi aktiivselt organiseerimistööd, korraldades mobilisatsiooni.
Rommel). NB! 1942. aasta teisel poolel toimus Teises maailmasõjas murrang liitlasriikide kasuks. Murranguks loetakse üldiselt Stalingradi lahingut, mis toimus novembrist 1942 veebruarini 1943. Stalingradi lahinguga peatati sakslaste edasitung. Mõlemal poolel sõdis u. 1 miljon meest. Nõukogude Liidu territooriumil toimus samal ajal veel üks tähtis lahing Kurski lahing 1943. aasta suvel. See oli II maailmasõja suurim tankilahing. Punaarmee (NSVL) võitis. Kestis järjest 50 päeva, osales kokku 2, 25 miljonit meest! NSVLi tähtsuselt teine linn, Leningrad (enne ja nüüd Peterburi), oli sakslaste poolt ümberpiiratud 1941. aasta sügisest 1944. aasta jaanuarini. See oli nn. Leningradi blokaad. 1943. aasta kevadeks oli ka Põhja-Aafrikas Saksamaa ja Itaalia vastupanu murtud. Kurski lahinguga samaaegselt tegid liitlased dessandi Sitsiiliasse. Itaalia fasistid tagandasid ise Mussolini.
Rommel). NB! 1942. aasta teisel poolel toimus Teises maailmasõjas murrang liitlasriikide kasuks. Murranguks loetakse üldiselt Stalingradi lahingut, mis toimus novembrist 1942 veebruarini 1943. Stalingradi lahinguga peatati sakslaste edasitung. Mõlemal poolel sõdis u. 1 miljon meest. Nõukogude Liidu territooriumil toimus samal ajal veel üks tähtis lahing Kurski lahing 1943. aasta suvel. See oli II maailmasõja suurim tankilahing. Punaarmee (NSVL) võitis. Kestis järjest 50 päeva, osales kokku 2, 25 miljonit meest! NSVLi tähtsuselt teine linn, Leningrad (enne ja nüüd Peterburi), oli sakslaste poolt ümberpiiratud 1941. aasta sügisest 1944. aasta jaanuarini. See oli nn. Leningradi blokaad. 1943. aasta kevadeks oli ka Põhja-Aafrikas Saksamaa ja Itaalia vastupanu murtud. Kurski lahinguga samaaegselt tegid liitlased dessandi Sitsiiliasse. Itaalia fasistid tagandasid ise Mussolini. Septembris
Laadoga järve läänekallas. Jätkusõda: · Sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25. juunist 1941 kuni 19. septembrini 1944. Algussündmus: Nõuk. Lennukid alustasid Soome linnade pommitamist. · Nõukogude Liit jätkas survepoliitikaga Soome suhtes (nikli kaevandamise õigus, Ahvenamaa demilitariseerimise õigus, NL vägede transit Soome, sekkumine Soome siseasjadesse) · Lahingud toimusid nii merel, maal kui õhus => Soome võit Punaarmee üle =>NSVL loobus tingimusteta alistumise nõudest. 19. septembril sõlmiti Moskvas Soome ja NSVL vahel vaherahu. Kummaline sõda: · Toimus Sks ja SB + Pr vahel Pr-Sks piiril, kus mõlemad pooled kindlustasid oma kaitseliini (Pr+SB Maginot' ja Sks Siegfriedi liinil) · Sõjategevus soikus, algas nn kummaline sõda, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei ilmutanud. Mõnevõrra aktiivsem tegevus käis merel, kus Saksa laevastik üritas läbi
Lõppes NSV Liidu lüüasaamisega ning 12.märts 1940 sõlmiti Moskvas rahu. 20. Balti riikide okupeerimine NSV Liidu poolt 1940 millal täpsemalt, miks, kuidas. Juunipööre. Balti riikide liitmine NSV Liiduga. Nsv liit rikkus lepingu tingimusi karmilt. Kui saksamaa tungis pransale kallale võttis see tähelepanu endale ning nsv liit kasutas seda ära: eesti piirati ümber maalt, merelt ja õhust. Siis esitas nsv leedule ultimaatumi, nõudes punaarmee täiendavate üksuste sissemarssi ning "ausalt" kokkuleppeid täitva valitsuse moodustamist. 15 juuni 1940 okupeeriti leedu. 16 juuni sama ultimaatum eestile ja lätile. 17 juunist olid baltiriigid täielikult nsvliidu käes. Ptk 21: 21. Barbarossa plaan mis oli Hitleri sõjaplaan NSV Liidu vastu 22. Miks ja millal ja kuidas algas NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõda? 22.juuni 1941. See sai alguse selle tõttu, et Hitler soovis jätkuvalt aaria rassi elamispinda laiendada
Miks? Sakslaste suur edukuse võti sõja esimesel poolel oli nende ründestrateegia- Blitzkieg (välksõda saksa k.), mis kujutas endast ühendatud koostööd lennuväe ja maavägede vahel. See strateegia oli edukas sõja algul, aga selle nõrgad punktid olid sedasijõudnud vägede kerge haavatavus (puudus kaitse külgedelt) ja ebaefektiivsus pikema sõjalise tegevuse korral, mis sai ka sakslastele saatuslikuks- Poola ja Prantsusmaa vallutamine läks tänu sellele küll edukalt, aga Punaarmee suutis esmasest rünnakust toibuda ja see oli Saksa väejuhatusele suureks üllatuseks, kuid enam tagasiteed polnud. Hakkas pikk ja kurnav sõda, milleks Saksamaa polnud valmis piiratud ressursside tõttu. Teljeriigide, nagu Itaalia ja Saksamaa, geopoliitiline asukoht olid suhteliselt ebasoodne, sest neil tuli sõdida nii ida kui ka lääne suunas, mis tegi sõjapidamise eriti keeruliseks. Kui arvestada veel sellega, et teise rinde avamise ajal olid põhiväed idarindel ja
Kontrolltöö nr 6. 14. Eesti II maailmasõja ajal. 14.a. Eesti mehed II maailmasõja rinnetel 1. Miks nimetatakse 28. septembril 1939. a. Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel sõlmitud vastastikuse abistamise pakti baaside lepinguks? Kuna see leping lubas Eestisse luua Punaarmee baasid. 2. Mis andis NSVLile ettekäände nõuda baasidelepingu sõlmimist? Et osutada üksteisele vastastikust abi. 3. Kas Poola allveelaeva Orzel põgenemine Tallinnast oli ajend või põhjus, et Punaarmee nõudis omale Eestis baase? Miks sa nii arvad? Ajend, sest Poola ei tahtnud NSVL-ga sõtta sattuda jälle. 4. Millal okupeeris Punaarmee Eesti? 17. juuni 1940 5. Põhjenda kahe näitega, et Eesti ei astunud 1940. aasta suvel NSVLi vabatahtlikult!
valmis vabatahtlikena kommunistliku ideoloogia eest sõdima.. Üldmobilisatsiooni ajal mobiliseeriti umbes 32 000 meest Venemaale. Sealsetes tööpataljonides pidid mehed tegema ränkrasket tööd, kus suri juba esimese talvega umbes 8000 eestlast. Saksa armeesse oli esialgu võimalik minna vabatahtlikel. Saksa okupatsiooni ajal astusid tuhanded Eesti mehed politsei või Saksa armee teenistusse. Paljud läksid võitlusse, et hoida ära Punaarmee uus kallaletung Eestile, kuid osale meeldis ka natsiideoloogia. Kui idarindel olukord halvenes, hakati värbama vabatahtlike Eesti SS-leegionisse, millesse minna aga soovisid vähesed. Tänu sellele asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega. 1942. hakkasid Saksa võimud mobiliseerima mehi Relva-SS Eesti leegioni. Hiljem, Saksamaa kapituleerudes langes suurem osa Eesti meestest Punaarmee kätte. Vähesed suutsid põgeneda läände.
Mis aastal loodi ÜRO? 1945 Millal algas liitlasvägede dessant Normandias? (kuupäev, kuu, aasta) 06.06.1944 Millal ründas Jaapan USA sõjaväebaasi Pearl Harboris? (kuupäev, kuu, aasta) 07.12.1941 Mis aastatel toimus Korea sõda? (alguse- ja lõpuaasta, vahel sidekriips) 1950-1953 Mis aastatel valitses Eestis II maailmasõja ajal Saksa okupatsioon? (alguse- ja lõpuaasta, vahel sidekriips) 1941-1944 Mis aastal toimus Suessi kriis? 1956 Millal langes Tallinn II maailmasõjas taas Punaarmee kätte ja taastati nõukogude okupatsioon? (kuupäev, kuu, aasta) 22.09.1944 Mis aastal toimus liitlasvägede juhtide Jalta konverents? 1945 Millal toimus Tallinna barbaarne pommitamine Punaarmee poolt? (kuupäev, kuu, aasta) 09.03.1944 Kes oli India vabadusliikumise vaimne ja poliitiline juht, filosoof, vägivallatu vastupanu ideoloog? (kaks sõna) Mahatma Gandhi Kes oli USA president 1950. aastatel? (perekonnanimi) Eisenhower Kes oli Saksa okupatsiooni ajal Eesti Omavalitsuse juht
ja allveelaevu, piirati laevastiku suurust. Võitjariikidele tuli maksta reparatsioone. 6. Impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke. Venemaast eraldusid: Eesti 24.veebruar 1918 Läti 18. november 1918 Leedu 16. veebruar 1918 Soome 6 detsember 1917 Saksamaast: Elsass ja Lotring Poola (koridor) Belgia Taani Austria-Ungarist: Jugoslaavia Tsehhoslovakkia Austria Ungari 7.Enamlaste võidu põhjused kodusõjas *Enamlastel õnnestus Punaarmee muuta võitlusvõimeliseks sõjaväeks *Kehtestasid oma võimualal karmi korra *Rakendati sõjakommunismiks nim. Majanduspoliitikat *nende kätte jäid tööstuspiirkonnad nind raudteesõlmed *valged tõrjusid potentsiaalseid liitlasi *valgete tegevus oli kordineerimata *valged ei tunnistanud äärealadel tekkinud riikide iseseisvust 8. Eesti Vabadussõda Punaarmee rünnakuga Narvale 28. nov 1918 algas Eesti Vabadussõda. Suures ülekaalis
Konverentsi lükkas tagasi Ameerika president Wilson laiahaardelise rahuplaani ning keskendus peamiselt Prantsusmaa ja Inglise hube arvestavate rahulepingute koostamisele. Kaotanud riikide esindajad kutsuti alles siis kui tuli allkirjastada rahulepingud. Tähtsaimrahukonverentsi dokumentidest oli Versailles'i rahuleping, mis kirjutati alla Versailles'i lossi peeglisaalis 28. Juunil 1919. IV Eesti iseseisvumine Vabadussõda Punaarmee ründas Narvat 28. Nov 1918- algas Eesti Vabadussõda. Rünnak löödi sakslaste poolt tagasi, kuid kiirendas ka saksa vägede lahkumist Eestist. Sakslased loovutasid paar päeva hiljem punaarmeele Pihkva kasvatas ohtu Eesti lõunapiiril. Kui Eesti üksused oli sunnitud ülekaalukate jõudude pärast taanduma, marssisid järgmisel päeval Punaarmee Narva. Enamlaste kätte langesid üksteise järel Jõhvi, Kunda, Rakvere, Võru, Valga, Tartu
majanduspoliitikat: kogu majandus riigi kontrolli all, kaotati palgad, aga ka tasu suure hulga teenuste eest, toiduaineid ja esmatarbekaupu jaotati tsentraliseeritud korras, toiduainete kokkuostu asemel konfiskeeriti neid, tegelesid maale saadetud relvastatud toitlussalgad Enamlus tungib läände. Eesti vabadussõda: Sm kokkuvarisemine andis võimaluse loobuda Bresti rahust, vallutada kaotatud alad ja tungida läände, arvati, et piisab vaid Punaarmee ilmumisest Eur piiridele, et toimuks maailmarevolutsioon 1918. aasta lõpuks hõivanud suurema osa Balti riikidest, Valgev-st ja Ukr-st. Peamiseks löögijõuks nende poolele üle läinud läti kütipolgud Eesti Vabadussõda 1918-1920: 1919. algul löödi Punaarmee tagasi, kartes ohtu Petrogradile, paisati läti kütipolgud eestlaste vastu--->punastele kahjulik. Eesti viis 1919 sõjategevuse oma
lahing, mille käigus pidas Nõukogude armee kahe ja poole kuu jooksul veriseid ning ägedaid lahinguid. Verised lahingud lõppesid Saksa vägede lüüasaamisega. 90 000 meest langes vangi. Stalingradi lahing ja USABriti vägede edu PõhjaAafrikas tähistasid murrangut Teises maailmasõjas Hitlerivastase liidu kasuks. Stalin arvestas, et Venemaal on 16 miljonit sõjaväeteenistuskõlblikus vanuses meest ja et 1942. aastal tuleb Punaarmee isikkoosseisu suurendada 9 miljonini, mis võimaldas asendada 3 miljonit vangilangenut ja miljon tapetut ning moodustada kokku 400 diviisi. Ka sakslased asusid oma vägesid suurendama. Jaanuaris moodustati uutest kutsealustest ja varem sõjaväeteenistuseks kõlbmatuks tunnistatud meestest 13 diviisist koosnev reservvägi; varsti pärast seda loodi veel üheksa diviisi. Aprillis oli Ostheer'il puudu veel 1600 tanki Mark III ja IV, 2000 suurtükki ja 7000 tankitõrjesuurtükki.
Ta teeskles, et on ka punaarmeest, et pääseda eluga ja hakata teisi otsima. Henn nägi, et Marta on punaarmeelase ülema käes ja päästis Marta, tappes ülema ja nii pääsesid nad põgenema. Nad põgenesid üle lageda põllu ja leidsid omad. Võtluses hukkusid Miljan ja Mugur. Eestlastele tulid appi soome vabatahtlikud ja lahing võideti. Teistele koolipoistele anti vapruse eest nn. aumärgid. Neile tuli järele soomusrong. Vahepeatust tehes, läksid nad rondist välja ja neid ründas taas punaarmee. Hukkusid kõik peale Hennu. Nüüd sai ka Henn teada, et tema vend võitles punaarmee ridades. Koolipoiste endises klassiruumis olid kirjutatud vaprate sõdurite nimed klassitahvlile. Filmi vaadates jäi kõigepealt meelde nn. aja seisma panemine ja vaenlase lipu vahetamine sini-must-valge lipu vastu. See tundus sellise ajaloolise ja põneva hetkena, et mis nüüd küll edasi saab. Koolipoiste esimene lahing, kus kõik metsa laiali tormasid. Enne võitlusse minekut
Eesti rahva valikud Teises maailmasõjas Teine maailmasõda algas Euroopas 1939. aastal. Eestisse jõudis see 1939. a oktoobris, mil siia toodi Nõukogude sõjaväebaasid. Kas eestlased said ise oma valikuid langetada? Teise maailmasõja ajal oli kolm armeed, kus eestlased said sõdida. Nendeks olid Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. 1939. aasta septebmris sundis NSV Liit Eestit sõlmima baasidelepingu, mille alusel loodi Eestisse Punaarmee baasid. Punaarmees olid eestlased peamiselt sunniviisiliselt. Eesti mehed allusid Punaarmee mobilisatsioonile kartusest repressioonide ees, mis võinuks kõrvalehoidjate peresid tabada. Saksa väejuhatus kasutas sõja alguses vaid Eesti vabatahtlikke. Vabatahtlikud läksid Saksa armeesse soovist kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, kuigi oli ka teisi põhjusi. Vabatahtlikud olid näiteks metsavendade salkadest moodustunud üksused, kes
Eesti üritas teises Maailmasõjas jääda võimalikult neutraalseks. Taheti sõlmida mõlema suure poolega (Venemaa ja Saksamaaga) mittekallaletungi lepingud , mis pidid kaitsma väikest Eestit suurte ja võimsate riikide eest. Kahjuks eriti need lepingud eestlasi ei aidanud, sest mõlemad riigid siiski soovisid allutada Balti riigid oma tahte alla. Teise maailmasõja aegsel perioodil oli kolm armeed, kus eestlastel oli võimalik sõdida: Venemaa e. Punaarmee, Saksa armee ja Soome armee. Punaarmeesse mobiliseeriti eestlased peamiselt sunniviisiliselt, sest selliseid inimesi oli vähe, kes oleksid olnud nõus vabatahtlikult sõdima kommunistliku ideoloogia eest. 1941. aastal moodustatud hävituspataljonid olid erandid. Punaarmee poolel osalesid 1941. aasta lahingutes ka 22. territoriaalse lahingukorpuse ridadesse kuulunud eestlased. See korpus oli moodustatud EV
Talvesõda Samuti nagu eestis, nõudis Stanil endale sõjaväebaase Soomes ning karjala kannas. Mannerheimi liin(karjala kannas) oli tugevalt kindlustatud. Marssal Mannerheim oli Soome rahvuskangelane, riigi rajaja ja juhataja. Soome keeldus punaarmeed sisse laskmast ning nõukogude liit tekitas provokatsiooni. 6. Detsember 1939 alustas punaarmee talvesõda. Pommitati Soome linnu ja külasid, suur osa lennukeid startis Eestist. Lahingud olid ägedad, kuid punaarmee oli ettevalmistumatta. Rahvaste liidust visati Nõukogude Liit välja agressorina. Ameerika ning briti abi läbi Norra ja Rootsi kukkus läbi ROOTSI EI LASKNUD ABI LÄBI. Sajad Eesti noored läksid üle jää ja astusid Soome armeesse. Soome ammendas oma majanduslikud ja sõjalised ressursid mõne kuuga. 12. Märts 1940 sõlmiti rahu.
kuuga kogunud peaaegu 2000 meest. See oli nii noore vabariigi kohta küllaltki tugev, siiski koosnes Eesti sõjavägi vaid jalaväest, mis oli varustatud vananenud, vähese ja aegunud varustusega, rääkimatta mundritest mis puudusid. Kasutusel olid peamiselt 7,62 mm (nn kolmeliinine) Vene vintpüss M1891 ja veidi vähem levinud ja väga halva kaliteediga 6,5 mm (7,70 mm) Jaapani vintpüss M1905 (Arisaka, Meiji 38). Sõja algus: Eesti vabadussõda algas 28. dal novembril 1918. aastal punaarmee pealetungiga Narva all. Esimene lahing aga toimus juba 22. novembril, kuid see toimus punaarmee: 46.nda ja 47.nda kütirgemendi,viljandi 2. kommunistliku kütirügemendi I pataljoni ja Saksa väeüksuste , Eesti väeüksused selles lahingus ei osalenud, sest nad tulid hiljem. Punaarmee löödi edukalt tagasi. Järgmine päev anti Saksa väeüksustele käsk valmistuda kiireks lahkumiseks. 6 päeva hiljem 28.dal novembril ründas punaarmee taas, kuid siis otsustasid saksa väed taanduda
*Sundis endaga liituma Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria, Jugoslaavia *itaalia sõtta juuni 1940, vallutas Saksaga Kreeka ja Jugoslaavia 2)NL sõjategevus 1939 nov- 1940 märts Talvesõda Soomega, sõda alustas NL, tulemusena loovutas Soome alasid NL-le, kuid säilitas iseseisvuse. 1940 suvel okupeerib Balti riigid *06.06.44 avatakse 2.rinne P-Pr, juhib Eisenhower, liikuma Belgia suunas, et tõrjuda Saksat; Ardenni lahing suvel *märts-aprill 1945 Berliini oper., juhib Punaarmee kindral Zukov; Hitleri enesetapp *2.05.45 kapituleerub garnison *8.05.45 kapituleerub Saksa Vene-Saksa sõda 1941- 1945 *Barbarosa plaan - vallutada NL välksõjaga *22.06.41 liiguvad Saksa armeed Põhja- Jäämerest Musta mereni; Nord, Mitte ja Süd; edukad ja kiired *Leningrad blokaadi rõngasse, NL poolt taganemine *1941 sügis Sakslastel vallutatud Baltikum, Valgevene ja suur osa Ukrainast *1941/42 Moskva lahing- tõsine kaotus Saksale, Hitleri välksõja plaani oli läbikukkunud
Lääneliitlastele. 13. novembril 1918 tühistas Lenini poolt juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksa keisririigiga sõlmitud Brest- Litovski rahulepingu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 12. novembril 1918 otsustas Ajutine Valitsus luua ka regulaarsõjaväe, mille juhtorganiks oli Peastaap kindral Larka juhtimisel. Peaminister Päts võttis 26. novembril enda peale ka sõjaministri kohustused, kindral Larka jäi tema abiks. Sõjaväe organisatsiooniliseks
Iseseisvus kuulutati välja Haaps-s, Vilj-s, Võrus, Tarus, Paides, Pärnus jm. 24veebr kuulut EV välja Tln-s. Loodi ka Ajutine Valitsus, peaministriks Päts. 25veebr tungisid sakslased Tln-sse. 3märtsil kogu Eesti oli saks-e poolt okup, kuid välismaale saadi öelda, et okup iseseisev riik, mitte mingi VM provints. 19nov lõppes I MS SM lüüasaamisega. SM pidi lahkuma okup aladelt. 21nov tuli taas kokku Ajut Val ja hakkas EV ülesehitamine. 28nov tungib EV kallale Nõuk Punaarmee ja algab Vabadussõda. 4. VABADUSSÕDA(28nov1918-02.veebr1920) Sõda algab Punaarmee sissetung Narva. Sõja esim per-l on edukas Punaarmee. Eestil puudus regulaararmee, relvastus, varustus, kogemused, usk. Tunt sõjaväelased olid ka Päts, Laidoner, Pitka, Põter ja Soots, kasut võetakse soomusrongid. Algab EV armee vastupealetung. 19.jaan vab. Narva. 1.veeb vab Võru. 4.veeb on EV vaba. Mais väljub sõjategevus Est piiridest. Kuni 1919 kevadeni olid Lätis võimul kommunistid
Peamised väliskaubanduspartnerid olid Saksamaa ja Suurbritannia. Kultuuriareng Suurt tähelepanu pöörati haridusolude parandamisele, pandi alus eestikeelsele kõrgharidusele ja teadusele. Eesti sportlased osalesid edukalt suurvõistlustel. Vabadussõda Sõja algus 11.nov 1918 kui lõppes Esimene maailmasõda, tuli Tallinnas uuesti kokku Eesti Ajutine Valitsus, võttes Eesti valitsemise enda kätte. Kuid nüüd hakkas Eestit ohustama Venemaa, ennem ohustas Saksamaa. 28.nov 1918.a ründas Punaarmee Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe taanduma. Kogu detsembrikuu hõivas Punaarmee üle poole Eesti mandriosast. Punaarmeele aitas kaasa eestlaste seas valitsev sõjatüdimus ja hirm. Vaenlastega võitlesid enamasti väikesed vabatahtlike salgad, kuhu kuulusid ohvitserid ja koolipoisid. Välisabi tuli peagi Inglismaalt, Soomest, Taanist, Rootsist. 1919.a esimestel päevadel Punaarmee pealetung peatati. Vastupealetung Esialgu saavutati edu Põhja-Eestis. Soome poisid tõrjusid
Tšehhoslovakkiat. Saksamaa sai aga selle käigus loa okupeerida Sudeedimaa. 1938. aastal okupeeris Saksamaa Austria. Kuigi enamus austerlasi oli Saksamaaga ühinemise poolt ja vastupanu nad ei osutanudki. Saksamaa liitmist Austriaga nimetati anšlussiks (saksa k ühendamine, liitmine). Sõda algas 1. septembril 1939 Saksamaa ründamise Poolaga. 3. septembril kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja. 17. septembril sisenes Poolasse Stalini Punaarmee. 1939. aasta novembri lõpul algas NSV Liidu ja Soome vahel sõda kuna ta ei olnud nõus minema NSV Liidu alla. Soomlased nimetavad seda Talvesõjaks. Kuid peale kolme kuud sõda pidid soomlased loovutama Karjala maakitsuse. 1940. aastal okupeeris Punaarmee Baltimaad ja Bessaraabia. Sama aasta kevadel alustas vallutustöid Saksamaa. Vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia ja Holland. Seejärel võeti suund Prantsusmaa poole. Nüüd astus Saksamaa poolel
Alistumist mittetunnustav kindral Charles de Gaulle lõi Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning jätkas võitlust Hitleri vastu. Baaside leping- Eesti vabariigi ja NSV liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk baaside leping ja selle juurde kuuluv salajane protokoll sõlmiti 1939.a 28.sept Eesti Vabariigi ja NSV liidu vahel Moskvas. Baaside lepingu sõlmimise ettekäändeks sai Poola allveelaeva Orzel juhtum 1939. aasta sügisel.1939.a 18.okt alustas Punaarmee oma üksuste paigutamist Eestisse. Pärast punaarmee baasidesse paigutamist ning sõja laevastiku saabumist Paldiski ja Tallinna sadamasse ei olnud Eesti enam täiesti sõltumatu riik, kuigi lepingus rõhutati, et see ei riiva mingil moel Eesti riiklikku korraldust. Talvesõda- Oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vabariigi vahel, osa II-st MS-st. Sõda algas, kui Nõukogude Liit ründas 30.nov 1939 sõda kuulutamata Soome vabariiki. Talvesõda kestis kokku 105 päeva ja lõppes 13
Tšehhoslovakkiat. Saksamaa sai aga selle käigus loa okupeerida Sudeedimaa. 1938. aastal okupeeris Saksamaa Austria. Kuigi enamus austerlasi oli Saksamaaga ühinemise poolt ja vastupanu nad ei osutanudki. Saksamaa liitmist Austriaga nimetati anšlussiks (saksa k ühendamine, liitmine). Sõda algas 1. septembril 1939 Saksamaa ründamise Poolaga. 3. septembril kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja. 17. septembril sisenes Poolasse Stalini Punaarmee. 1939. aasta novembri lõpul algas NSV Liidu ja Soome vahel sõda kuna ta ei olnud nõus minema NSV Liidu alla. Soomlased nimetavad seda Talvesõjaks. Kuid peale kolme kuud sõda pidid soomlased loovutama Karjala maakitsuse. 1940. aastal okupeeris Punaarmee Baltimaad ja Bessaraabia. Sama aasta kevadel alustas vallutustöid Saksamaa. Vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia ja Holland. Seejärel võeti suund Prantsusmaa poole. Nüüd astus Saksamaa poolel
Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. Nende eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Saksamaa purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi Poola ründaja vastu. 17. septembril sisenes Poolasse ka Punaarmee, kes vallutas riigi idaosa. Septembri lõpuks andsid poolakad alla (NSV Liidu kallaletung Poolale). 28.septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping, millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. Talvesõda Aeg: 30.november 1939 13.märts 1940 Koht: Ida-Soome 1939. aasta 30. novembril alustas Nõukogude Liit sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks
Eesti rahvusväeosadest sai Eesti Vabariigi sõjavägi. Pitka Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Hinnom teenis vabadussõjas: 2. Eesti jalaväepolk 2. diviisi tagavarapataljon Soomurongide Diviis Vabadussõda 1918 Punaarmee pealetung (Narvast ) Eestil vähe toitu, relvi ja riideid Punaarmee jõudis Tallinnast 30 KM kaugusele. Soomest tulid relvad, laskemoon ja vabatahtlikud. Aitas Suurbritannia 1919 Narvas lahingud 1920 Tartu rahuleping 1933. aastast töötas ta Tallinnas Raudtee Peatehase raamatupidajana. 1944 põgenes Saksamaale 1957 sai loa, et USA'sse elama asuda Tegutses raamatupidajana Suri 1989
peaeesmärki: teha lõpp bolsevismile. Lisaks vajas Saksamaa Nõukogude Liidu naftaväljasid ja Ukraina viljaaita oma riigi sõjamasina ning rahva üleval pidamiseks. Hitler arvas, et ta ongi ilmeksimatu ning soovis tohutu territooriumiga Nõukogude Liidu vallutada samasuguse välksõjaga nagu kõiki teisi väikseid Lääne-Euroopa riike. Selline illusioon viiski lõpuks Hitleri meeleheitliku katseni: purustada viimanegi Punaarmee võitlusvaim Stalingradis, kuna füürer teadis, et aeg töötab Saksamaa kasuks ning pärast Nõukogude sõjamasina käivitumist pole olemas enam Euroopas armeed, mis selle peatama sunniks. Kasutasin selleks referaadiks enda kogunenud mõtteid antud teemal ning paljude erinevate autorite teoseid. Tähtsamad kasutatud raamatud on järgmised: Peter Antill ,,Stalingrad 1942", Antony Beevor ,,Stalingrad", Johan Bastable ,,Stalingradi hääled" ja Jeremy Blacki
Nõuti sõlmida NSVLga vastastikuse abistamise leping, mille alusel luuakse E alale NSVL sõjaväebaasid(ähvardati jõuga)E juhtkond nõudmised vastu(ei küsitud abi naabritelt)Nüüd aga loodi uued nõudmised süüdistades E matallist kaubalaeva põhjalaskmises.NSVL tahtis E paigutada 35000 punaväelast, E polnud nõus ja hakati sõjaks valmistuma. Stalin vähendas 25000ni.E nõustus ja 28.sept 1939 kirjutati baaside lepingule alla,18.okt alustati Punaarmee üksuste paigutamist E.2.okt nõuti Lätilt analoogset lepingut.Ilma E polnud Lätil erilist võimalust vastu hakata,5okt kirjutas Läti alla, juhtus sama nagu E(baasid,30000meest).Leedule pakuti tagasi sada Vilniuse piirkond,kui nõustub sarnase lepinguga. 10.okt kirjutati leping.Tgelt leedulased võitsid Vilniuse,kaotasid Leedu.Sama lepingut taheti ka Soomega.Soome oli vastu,üritati venitada.NSVL süüdistas S ründamises,30nov 1939 aglas talvesõda.NSVL arvas, et sõda kestab mõni nädal,
Nõukogude armee kahe ja poole kuu jooksul veriseid ning ägedaid lahinguid. Verised lahingud lõppesid Saksa vägede lüüasaamisega. 90 000 meest langes vangi. Stalingradi lahing ja USA-Briti vägede edu Põhja-Aafrikas tähistasid murrangut Teises maailmasõjas Hitleri-vastase liidu kasuks. Stalin arvestas, et Venemaal on 16 miljonit sõjaväeteenistuskõlblikus vanuses meest ja et 1942. aastal tuleb Punaarmee isikkoosseisu suurendada 9 miljonini, mis võimaldas asendada 3 miljonit vangilangenut ja miljon tapetut ning moodustada kokku 400 diviisi. Ka sakslased asusid oma vägesid suurendama. Jaanuaris moodustati uutest kutsealustest ja varem sõjaväeteenistuseks kõlbmatuks tunnistatud meestest 13 diviisist koosnev reservvägi; varsti pärast seda loodi veel üheksa diviisi. Aprillis oli Ostheer'il puudu veel 1600 tanki Mark III ja IV, 2000 suurtükki ja 7000 tankitõrjesuurtükki
ümberkorraldusetega. Algas avalik võitlus nõukogude võimu vastu, mis kasvas üle kodusõjaks. ka välisriikidele ei meeldinud nõukogude võim ning nad soovisid selle likvideerimist. Mitmed riigid saatsidki 1918. aasta kevadel oma väed venemaale. Algas interventsioon ehk välisriikide sekkumine venemaa siseasjadesse. Nõukogude võim suutis aga selles sõjast väljuda võitjana tänu võitlusvõimelise Punaarmee loomisele. See aga süvendas arvamust, et kogu maailm on võimalik kommunistlikuks muuta. NL hakkas toetama igasuguseid mässuliikumisi välisriikides, saates oma väed sinnna või teotades neid rahaliselt. Kõik katsed maailm kommunistlikuks muuta ebaõnnestusid. Mõneks ajaks heideti see mõte ka peast, kuid see tõusis jälle päevakorrale 1930. aastate lõpul. Kodusõja ajal toimis Venemaal eriline majanduspoliitika: sõjakommunism. Talupojad pidid
Eesti Politseipataljonide loomine algas 1941. aasta augustis. Mehi värvati vabatahtliku teenistuslepingu alusel üheks aastaks teenistusega väljaspool Eesti piire. Hiljem pikendati lepingud automaatselt kuni sõja lõpuni. Politsepataljone rakendati osaliselt vahiteenistuses, osaliselt võitluses partisanidega ja osaliselt rindel. Idapataljonid formeeriti sõjaväevõimude alluvuses. Esialgu kasutati neid julgestusteenistuseks Saksa rinde tagalas, hiljem aga lahingutes Punaarmee vastu. ÜLDMOBILISATSIOON 31.jaanuaril 1944 kuulutas Eesti Omavalitsus välja üldmobilisatsiooni. See hõlmas kõiki 1904-1923 sündinud mehi, hiljem võeti teenistusse ka 1926-1928 sündinud poisid. Sõjaväeteenistusse mindi nüüd meelsamini, sest kardeti Punaarmee naasmist. Kokku mobiliseeriti sellel ajal 40 000-50 000 meest. Põhiosa neist koondati piirikaitserügementidesse, osa neist kasutati Eesti leegioni täiendamiseks. Nii leegion kui ka piirikaitserügemendid
Ajalugu Eesti iseseisvuse häving 1940. aastal: Narva diktaat ja Eesti okupeerimine, juunipööre, Riigivolikogu valimised ja otsused. Narva diktaat ja Eesti okupeerimine: 14.juunil esitas nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Eestile ja Lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16.juunil. Kuna sõjaline vastupanu oli kujunenud olukorras lootusetu, alistusid Balti riikide valitsused hääletult. 17.juuni tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla narva diktaadile. Sellega anti kontroll
järgult üle sundmobilisatsioonidele. Eelkõige mindi väkke soovist kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, kuid kindlasti oli ka teisi põhjuseid. Esialgu ei lubanud sakslased luua pataljonist suuremaid rahvusväeosi, rindeolukorra halvenedes suhtumine aga muutus. Pealegi oli SS omandanud halva maine kui repressioonide teostaja okupeeritud maades. Seetõttu pidi Suur-Saksamaa asendama SS-iga liitumise osaliste sundmobilisatsioonidega. Kui Punaarmee lähenes Eesti piirile, kuulutas Eesti omavalitsus 31. jaanuaril välja üldmobilisatsiooni, mis hõlmas kõiki aastail 1904-1923 sündinud mehi, kuid hiljem võeti teenistusse ka aastatel 1926-1928 sündinud mehi. Soome armeesse mindi vabatahtlikult, selleks et põgeneda kommunistliku Venemaa ja natsliku Suur-Saksamaa armeega liitumise eest. Juba Talvesõja ajal läks Soome eesti noormehi, kes tollal siiski rindele ei jõudnud. Küll aga moodustati 1941. aastal nende
täpsemalt ei teatud. N.Liit rikkus jõhkralt ja pidevalt baaside lepingut eriti talvel 1939, kui ta absurdsel ettekäändel Soomele kallale tungis (Talvesõda), mille eest ta kui agressor Rahvasteliidust välja heideti. Soome, olles sunnitud ennast kaitsma ülekaaluka vaenlase vastu (Punaarmee ülekaal oli kohati 40/1-le) tegi imet kui suutis vastu pidada nii tohutule ülekaalule. Suurele ülekaalule vaatamata ei suutnud Punaarmee kuidagi läbi tungida Karjala Kannasele rajatud nn Mannerheimi liinist. Ilm läks väga külmaks, mitmed nõukogude üksused piirati neile tundmatul maastikul ümber ning hävitati. Maailma avalik arvamus asus Soome poolele ja Prantsusmaa&Suurbritannia valmistusid saatma abivägesid Soomele appi, seda arvesse võttes otsustas Stalin märtsis 1940 sõlmida rahu Soomega Eesti lennuväljadelt hakkasid startima punalennuväe pommitajad et Soome linnasid pommitada
,,Maha sõda!", lubadused maa osas. Enamlased moodustasid sõjarevolutsioonikomiteed ja organiseerisid Punakaardi salku. 27. oktoobril võttis enamlane Vikto Kingissepp võimu Jaan Poskalt üle. Kõrgeimaks kohalikuks valitsusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee. Komitee etteotsa asus Jaan Anvelt. Demokraatlikult valitud omavalitsused asendati töörahva saadikute nõukogudega. Miilitsa asemel alustas tegevust enamlik Punakaart. Eesti rahvusväeosi püüti asendada Punaarmee üksustega. Seinste kohtute asemele loodi revolutsioonilised tribunalid, eirati kõiki seadusi. Kujunes välja ühe partei diktatuur. Enamlased keelustasid oma vastaste koosolekuid, sulgesid ajalehti, vangistasid juhte. Eesti Asutava Kogu valimised katkestati 1918. aasta lõpul. Algas baltisakslaste ja eesti rahvuslaste ulatuslik arreteerimine. Majandusreformid algasid pankade riigistamisega. Riigistati ka tööstusettevõtteid, suurärisid, hotelle, restorane. Elamud natsionaliseeriti.
Kuninga tänava kombinaadis arutatakse põgenemisohtusid ja plaane, kuni kombinaadist väljunud mehed tulevad tagasi eluaegse üliõpilase Riksiga, kes teatab, et paar meest on jällegi ära viidud. Leonard tuleb Taavile pakkuma võimalust, kuidas üle lahe pääseda, vastutasuks räägib Taavi oma otsast Lombardi kaudu ning kutsub Eedit ja Leonardi endaga kaasa. 5. Peatükk · Järgmisel päeval Lompust Pärnu maanteel oodates, hõikas Taavit keegi Punaarmee riietes. See oli Lepiku Mihkel, kes mobiliseeriti Punaarmeesse kolm aastat tagasi. Poisist oli jäänud järgi inimvare, siiski tunnistas ta, et pole kommunist ning tundis huvi koduste vastu. Noormees oli haiglane ning köhis raskesti. · Lompus saabub lõpuks tunniajase hilinemise järel ja teatab, et sõidust ei tule praegu midagi välja, autojuht oli kartma löönud. Taavi on äärmiselt tusane.
kulaku käsilane- selleks võis kuulutada igaühe 1929 algas kulakute kui klassi hävitamine kulakuteks tuli kuulutada 3-5%majapidamistest talupojad põgenesid linnadesse enne tapeti loomad ja müüdi vara NL 1930 ndatel aastatel üha rohkem oli juhtide seas väheharitud inimesi pime kuuletumine oli olulisem kui oskused suurenes riigi ja partei ametnike arv valitses jätkuvalt stalini isikukultus 1934 aastast algas massiterror tapeti kõrgemaid partei ja riigitegelasi punaarmee juhte julgeolekutöötajaid... näidiskohtuprotsessid mõneti paranes eluolu 1930 ndate II poolel kadus kaupade jaotamisel kaardi süsteem maalt läks palju inimesi linna paljud alles õppisid lugema ja kirjutama. inimeste senine elulaad ja moraal hävitati nõuti kuulekust võimudele kadus isiklik vastutus ja südametunnistus kt küsimused 1)mõiste totalitarism 2) miks tekib totalitarism? 3)totalitaarse ühiskonna iseloomulikud jooned
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
