Hertsogriiki. Hertsogriigi loomine venis, kuna Saksamaalgi ei vaadatud baltisakslaste kavatsustele alati poolehoiuga. - 1918. aasta novembris kukutati keiser ning võimule pääses sotsialistlik valitsus. - 11. nov 1918. kirjutati alla Compiégne'i vahetahule. 11. novembril astus Ajutine Valitsus taas kokku. Võim võeti täielikult üle 21 novembriks. Sõjalised ettevalmistused 1918. aasta novembri lõpus koondas Punaarmee märkimisväärsed väe Eesti piiridele. Sissetung pidi toimuma kahest suunast korraga Narva alt ja Pihkvast. - Algavale interventsioonile püüti anda kodusõja iseloomu, kasutades selleks sakslaste eest Venemaale pagenud eesti enamlasi. -Petrogradis loodud Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee kuulutas ennast ainsaks seadusandlikuks võimuoraganiksning kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis. Punaarmee põhijõu moodustasid vene ja läti väeosad ~12 000 meest
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt. Sõjaväekohuslaste tegevteenistusse kutsumine oli ebaseaduslik. Rahvusvaheline õigus ei lubanud võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riikide kodanikke. Kuigi oli see keelatud, kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. Punaarmee juhtkond ei söandanud kasutada Eesti sõdureid kodumaal, vaid viis kogu 22. territoriaalse laskurkorpuse juulis 1941 Venemaale. 20
abistamise leping, mille alusel loodaks Eestisse NSV Liidu sõjaväebaasid. Eesti võttis nõudmised vastu abi palumata. Eestile esitati lisanõudmisena täiendavate punaväelaste sissetoomise näol aga Eesti jaoks oli see vastuvõtmatu. Eesti alustas juba valmistusi üldmobilatsiooniks. Stalin oli aga nõus sissetoovate meeste arvu vähendama, saades sellega Eesti nõusoleku. 28.sept 1939 kirjutas Eesti alla baaside lepingule 18.okt 1939 alustas Punaarmee oma üksuste paigutamist. 5.okt 1939 kirjutas Läti baaside lepingule alla 10. okt 1939 kirjutati Leedu baaside lepingule alla. Leedule lubati allakirjutamisel Vilniuse piirkond. SOOME TALVESÕDA NSV Liit esitas sarnase lepingu kui Balti riikidele Soomele. Soome oli demokraatlik: poliitiliste erakondade rohkuse tõttu polnud võimalik sellist lepingut parlamendist läbi suruda. Lepingu vastu oli ka avalik arvamus. Soome venitas läbirääkimistega. NSV Liit süüdistas Soomet NSV ründamises
AJALOO KONTROLLTÖÖ 1. Eesti iseseisvuse kaotus: kuidas on sellega seotud MRP ja baasideleping, mis on baasideleping, kes (riigid) ja millal (aastaarv) selle sõlmisid, millised sündmused ja millal (kuud, aasta) viisid otseselt EV kadumiseni, millise riigi osaks Eesti sai, kuidas oli nüüd Eesti ametlik nimetus (õp. I osast lk 122) Pärast MRP-i sõlmimist esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. Vältimaks sõda andis Eesti valitsus järele ja kirjutas baasidelepingule alla. Baasideleping leping, mille alusel loodi Eestisse Punaarmee baasid. Selle sõlmisid Eesti ja Nõukogude Liit ehk Venemaa 28.septembril 1939.aastal. EV kadumiseni astus Venemaa järgmise sammu nõudes Eesti valitsuse väljavahetumist ja uute Punaarmee koondiste lubamist Eesti pinnale. Kuna sõjaline vastupanu oli
Tõnisson. Peale seda saadeti viimane välismaale Eesti iseseisvuse kasuks kihutustööd tegema. Kuna Vene väed ei osutanud mingit vastupanu, liikusid sakslased 1918 veebruaris rindel ülikiiresti edasi. Ilma Tõnissoni konspiratsioonita poleks Eesti iseseisvuse jaoks vajalikku aega saabunud. Loodi Eesti Päästekomitee (Päts, Vilms, Konik), mis valmistus Eesti riigi väljakuulutamiseks. 23.2. kuulutati Pärnus välja iseseisvus, samal päeval toimus Keila lahing, kust sai alguse Punaarmee. 24.2. 1918 kuulutati välja Eesti Vabariik. Mood ajutine valitsus (pm K. Päts). Järgmisel päeval okupeerisid sakslased Eesti (25.2. - 11.11.). Reaalselt tekkis iseseisvus hiljem ainult Saksa okupatsiooni alal. Okupatsioon oli jäiga terrorireziimiga Saksa valitsus. Eesti hakati pol saksastuma tekkis idee Balti hertsoriigi loomiseks (Eesti, Läti ja Kuramaa), mis lõpuks loodigi koos valitsusega. Ning hakati mood hertsogiriigi relvajõude. Lõplik eesmärk oli riigi liitmine Saksamaaga.
Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Prantsusmaa kui Suurbritannia Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ega suudetud ka Poola vallutamist ära hoida. Nende eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Saksamaa purustamine, mida tõendas nende kummagi tegevusetus Poola ründaja vastu. 17. septembril sisenes Poolasse ka Punaarmee, kes vallutas riigi idaosa. Kuu lõpuks andsid poolakad alla. Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmiti sõprusleping, millega Poola kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks NSV Liidu mõjusfääri. Sõjategevus laienes kiiresti. 1939 alustas NSVL sõda Soome vastu, kuid riik suutis säilitada oma iseseisvuse ja kaotati kokku vaid u. 10% kogu Soome territooriumist, mis oli visa tulemus sellise suurriigi vastu nagu Venemaa. Aga Baltimaadel ei läinud nii hästi kui
poolsaar. Saksamaa algne rünnak Venemaa vastu oli ka väga kiire ja edukas. Peaaegu terve Euroopa oli Saksamaa võimu all. Sakslaste liitlased jaapanlased olid saavutanud ülemvõimu Vaiksel ookeanil ja edukalt hävitanud USA ühe mereväebaasi. Kuid teljeriikide kiire edu lõppes vaid mõne pöördepunktiga ja just nendest punktidest ma nüüd täpsemalt räägingi. Esimene suurem tagasilöök sakslastele oli 1941. aastal Moskva all. Punaarmee kandis tohutuid kaotusi, tundus, et Barbarossa plaan õnnestub täielikult, kuid siis, selle asemel, et kohe Moskva vallutada, saatis Hitler osa oma vägedest hoopis Kiievi alla ja selleks, et Moskvat rünnata pidi ta osa üksusi Leningradi alt ära kutsuma. Tänu sellele ei suudetud vallutada Leningradi. Moskva alla jõudsid jõudsid sakslased alles detsembriks ja nende edasitung muutus aina vaevalisemaks. Ennekõike mõjutasid seda läbimatuks muutunud teed, seejärel talvekülmad
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teise maailmasõja ajal oli eestlastel kolm armeed, milles tuli sõdida: Punaarmee (NSV Liit), Saksamaa ja Soome armee. Peale Eesti annekteerimist 1940. a NSV Liidu poolt, toimus sunniviisiline eestlaste mobiliseerimine Punaarmeesse (50 000 meest), kuigi rahvusvahelise õigusega oli see keelatud. Vähe oli neid inimesi, kes olid valmis võitlema kommunistliku ideoloogia eest. Üheks erandiks oli 1941.a moodustatud hävituspataljon, kes võitles metsavendade vastu. Punaarmee poolel osalesid ka 22. territoriaalse laskurkorpuse ridadesse kuulunud eestlased.
Eesti teise maailmasõja ajal 1.MRP-Molotovi-Ribbentropi pakt-23.august 1939. • Sõlmiti Moskvas, NSVL<->III Reich • Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia-NSVL • Poola alad, Leedu-Saksamaa • 1.september 1939 tungisid Saksa väed Lääne-Poolasse • 17.sept ründas Ida-Poolat Punaarmee • 28.sept läks Leedu NSVL alla, Poola lahing-maade jagamine, sõbralik paraad • Sellega algas II MS 2.Baaside leping. Baaside aeg. • Baaside leping sõlmitakse 28.september • 18.okt tulid sisse baasid-35 000, Lätisse ja Leetu enam-vähem samal ajal • Soome hakkas vastu, puhkes TALVE SÕDA (30.nov 1939-12.märts 1940) 3.Eesti okupeerumine • Välksõda, tähelepanu Lääne-Euroopal, Saksamaa vallutab hästi kiiresti palju riike (7)
tagasilöögi, kuna Inglismaale tuli Poola ja Tsehhi appi. Aafrikas alustas rünnakut Itaalia 1940 septembris. Edu ei saavutatud, kuna Briti väed olid liiga head. 7. detsembril 1940 alustasid Briti väed Aafrikasse vastupealetungi ning lõid Itaalia üksused täielikult puruks, vallutades suure osa Liibüast. 1940 lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani Saksamaa vastu ja andis sellele nimeks Barbarossa. Plaani kohaselt pidid Saksa väed Punaarmee üksused kohe sõja algul sisse piirama ning purustama, laskmata neil Venemaa sügavustesse taanduda. NSV Liit valmistus samuti sõjaks, 1941 aasta suveks oli Punaarmee koondanud riigi läänepiirile suured jõud, mis valmistusid sakslastele ootamatut hoopi andma. 22. juunil 1941 ületasid Saksa väed NSV Liidu piiri. Kuid Hitler lõi kõhklema ning saatis vahepeal osa väegrupist Kiievit vallutama. Peale seda mingi
Pärast Saksamaal toimunud Novembrirevolutsiooni ja saksa vägede evakueerimise algust tühistas Lenini juhitud Nõukogude Venemaa valitsus 13. novembril 1918 ühepoolselt Saksa keisririigiga sõlmitud Brest-Litovski rahulepingu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu alustada taganevate saksa vägede järel pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani, kuid korraldusega hoiduda relvakonfliktidest evakueeruva Saksa armeega. 18. novembril tungis Punaarmee Lätisse ja 28. novembril kahe diviisi jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri Narvas.Eesti rahvaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata umbes 2200 meest, lisaks 14000 kaitseliitlast, vähem kui pooled neist püsside ja varustusega ning ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde- ja Kagu-Eesti[5], sealhulgas Tartu. Eestit toetasid iseseisvuspüüdlustes ja võitluses Nõukogude Venemaaga välisriigid, 20.
rünnata, kuid kumbki riik ei plaaninud seda plaani täita ja mõlemal oli plaanis teist rünnata, aga Saksamaa jõudis oma liitlastega ette ja tungis 22, juunil 1941 NSVL aladele. Saksamaa okupeeris Baltimaad ja jõudis välja Moskva ning Leningradi lähistele, kuid vallutada neid Hitleri vägedel ei õnnestunud. 1941. aasta lõpul toimus Moskva all võimas lahing, mis lõppes Saksa vägede taganemisega. 1942. aasta lõpul ja 1943 aasta algul sattus Stalingradi lähistel umbes 300000 meest Punaarmee piiramisrõngasse, toimusid verised lahingud ja Saksa väed said lüüa. 1943. aasta jaanuaris murdis Punaarmee välja ka piiramisrõngast Leningradi ümber, mis oli sellesse sattunud juba 1941. aasta septembris. Selle aja jooksul suri nälga üle 640000 inimese. 5. Hitleri-vastase koalitsiooni (Suure kolmiku) teke: Atlandi harta, USA sõttaastumine, Teherani konverents. Kui Saksamaa ründas NSV Liitu, sattus viimane Hitleri-vastsesse leeri. Hakkas kujunema Hitleri-vastane koalitsioon. 1941
· Mõisad tagastati endistele omanikele · Algas toiduainete väljavedu Saksamaale Samal ajal saavutas Eesti välisdelegatsioon Suurbritannia ja Prantsusmaa tunnustuse Eesti iseseisvusele. 1918. aasta sügisel kukkusid Keskriigid sõjaliselt kokku, 11.nov. sõlmiti Compiegne´i vaherahu. Samal päeval alustas tegevust Eesti ajutine Valitsus lõppes Saksa okupatsioon. Samal ajal alustas Venemaa pealetungi läände, et viia ellu maailmarevolutsiooniidee. Eesti jäi punaarmee teele. 5. Eesti Vabadussõda · Vabadussõda algas 28. novembril 1918 kui enamlased vallutasid Narva ja kuulutasid seal välja Eesti Töörahva Kommuuni (ETK) eesotsas Jaan Anveltiga. Kommuun oli näiliselt iseseisev riigilaadne moodustis, mida juhiti Moskvast ja kus teostati enamlikku poliitikat. · Vabadussõda algas Eesti jaoks halvasti, sest vastase tohutu ülekaal tekitas lootusetust. Saksa okupatsiooniaegne terrorireziim oli enamlaste populaarsust
juutide täielikku hävitamist,hukati ilma südistuse ja kohtuotsuseta kõik juudi rahvusest isikud.Samamoodi hävitasid nad ka mustlasi,mustlaskond tapeti peaaegu täielikult.Suurima rühma Eesti pinnal hukkunutest(15000) moodustasid nõukogude sõjavangid,enamik neist suri vangilaagris nälja,haiguste ja kehvade elutingimuste tõttu,osa hukati. Eestlased sõdivate poolte relvajõududeks Suvesõja päevil sales u 1500 eesltast Saksa sõjaväe kooseisus võitluses pUnaarmee vastu,need saadeti aga laiali kuna Euroopa loomisel pidavat vere au kuuluma ksnes sakslastele,siis liitus u44000 mees organist. Omakaitse,mis asendas kaitseliitu ja oli mõeldud Eesti puhastamiseks Punaarmee riismetest ja sõjaliselt oluliste objektide valvamiseks.Peagi hakati formeerima idapataljone ja politseipataljone,need toimusid Vm pinnal.algul vahiteenistuses ja lahingutes partisantidega,siis rindevõitluses Punaarmee vastu. 1942aug kuulutati
aasta juuli valimistele. Valitsuse juhiks tõusis J. Vares-Barbarus ja 21. juunil sai Eesti Vabariik uueks nimeks ENSV. 6. augustil liideti ENSV ametlikult Nõukogude Liiduga. 22. juunil 1941. aastal puhkes Saksa-Vene sõda ning saksamaa alustas Venemaa alade vallutamist. Kaks nädalat peale sõja algust tungisid Saksa väed Eestisse. Saksa vägede kõrval sõdisid ka Nõukogude Liidu vastased, metsadesse peitu põgenenud metsavennad. Metsavennad suutsid takistada taganevate Punaarmee kommunistide hävitustööd ning võtsid paljudes linnades ja valdades võimu enda kätte enne saksa vägede saabumist. Nõukogude okupatsiooni kadumine Eesti aladelt ei viinud aga Eesti vabaks saamiseni, vaid algas uus, seekord Saksa okupatsioon. Eestis moodustati küll kindralkomissariaat ning sakslaste korraldusi täitev Eesti Omavalitsus, kuid tsensuur jäi alles. Keelatud olid kõiksugused poliitilised tegevused, kontrolliti kõiki eluvaldkondi ja käivitati repressioonid
aladelt. (see algas Novembris 1918. aastal) Eesti olulisim ülesanne tol hetkel Vladimir Lenini ja Brest-Litovski rahuleping (tühistatud) Punaarmee vägede koondamine Eesti piirialadele Sõja algus 28. novembril 1918 algas Narva all Eesti Vabadussõda Ajutise valitsuse osavõtt Viru rinne, kui tähtis kaitsesuund Üksteise järel langesid enamlaste kätte Jõhvi, Kunda, Rakvere, Tapa ja Aegviidu. (1919. aasta jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast vaid 40 km kaugusel) Punaarmee hõivas 8. detsembril Võru ning 18. detsembril Valga Vallutatud aladel seati 29. novembril 1918 ametisse Nõukogude Venemaa Vastupealetung Eesti armee jõu leidmine vastuhakuks 1918. aasta detsembri tegeles sõjavägede ülemjuhatus Eesti armee ülesehitamisega Briti Kuningliku laevastiku eskaadri jõudmine Tallinna reidile ja Soome vabatahtlike saabumine Mobilisatsioon (mobiliseeriti umbes 14 000 meest)
algul Eesti ohvitseridest, allohvitseridest ja ajateenjatest. Tööpataljonidesse, kus olid ehitusväeosad, koondati ebausaldus- väärsed mobiliseeritud inimesed. Nende hulka kuulusid ka Balti riikide kodanikud. Saksa väejuhatus kasutas sõja alguses vaid Eesti vabatahtlikke. Järk-järgult mindi aga üle sundmobilisatsioonidele. Vene -Saksa sõda puhkes 22. juuni 1941. Kahe nädala pärast olid ka Saksa eelväed Eestis. Punaarmee loovutas vastupanuta kogu Lõuna- Eesti, kuid Kagu-Eestis sakslaste edasiliikumine takerdus. Põhja- Eesti vabanes nõukogude okupatsioonist alles augusti teisel poolel, Lääne- Eesti saartel kestsid aga lahingud oktoobrini. Saksa sõjaväe kõrval võitlesid 1941. aastal suvel punaarmee vastu ka metsavennad. Vabatahtlikud läksid Saksa armeesse soovist kätte maksta Nõukogude okupatsiooni ajal kogetu eest, kuigi oli ka teisi põhjusi. Vabatahtlikud olid näiteks metsavendade salkadest
Eriotstarbeline Diviis ja 20. Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi osad, mis otsustasid jääda kodumaale, nende hulgas ka Friedrich Kure pataljon. Paljud eesti sõdurid ning mõned sakslased vältisid vangistust ning võitlesid maakohtades metsavendadena aastaid pärast sõda. Teised, näiteks Alfons Rebane ja Alfrds Riekstis põgenesid Inglismaale ja Rootsi ning osalesid liitlaste luureoperatsioonidel metsavendade abistamisel.Vastupanuliste hulk suurenes, kui punaarmee üritas noori värvata kohustuslikku sõjaväeteenistusse. Mõnes piirkonnas tulid kutse peale kohale vähem kui pooled registreeritud kutsealustest. Laialdane sõjaväest kõrvalehoidvate kutsealuste perekondade tagakiusamine sundis rohkem inimesi vältima võime metsades. Paljud värvatud mehed deserteerusid ning võtsid relvad endaga kaasa.1940. aastate lõpus ja 1950ndate alguses varustasid briti (MI6), ameerika, ja rootsi
· NSVL polnud valmis kaitsesõjaks: Saksa väeüksused Nord, Mitte ja Süd vallutavad Baltikumi, Valgevene ja osa Ukrainast. · Vallutati Kiiev ja siis Moskva (osa üksusi Leningradi alt ära). · Sakslaste poolt siiski Leningradi blokaad (900 päeva), kus suri nälga 640 000 inimest. · Takerdumine Moskva all, sest Hitler polnud arvestanud, et sõda nii kaua kestab (talvekülmad, kurnatud üksused). · Punaarmee vastupealetung Moskva all välksõjaplaan kukkus läbi. Atlandi harta 1941... · 14.august 1941: USA ja Inglismaa, hiljem NSVL. · Sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. · Lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. Murrangud sõjas... · Saksa sai 1941 NSVL-lt Moskva all lüüa. · 7.detsember 1941 Jaapani rünnak Pearl Harbourile Havail USA astus sõtta.
1937 loodi presidendi ametikoht, 1938 esimene president EV: K. Päts Maareform riigistatud maavaldused anti talupoegadele. Esimesena said vabadussõja osavõtjad Põllumajandus +, tööstus 0 . kultuus haridus, tõlkimine, sport. Vabadussõda 11. 11 1918 Saksamaa kirjutas alla Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I ms. ja okupatsiooni Baltimaades. Eesti iseseisev, ohustas > Venemaa eesmärk kommunistlik maailmarevolutsioon + taastada vene impeeriumi suurus. 28.11 1918 ründas Punaarmee Narvat. Detsembri jooksul oli üle poole eesti vallutatud. Uuel aastal hea positsioon tallinna, paide, põltsamaa, viljandi, pärnuga. Eesti poolt sõdisid tavaliselt väikesed vabatahtlikud salgad(ohvitserid ja koolipoisid ) Ülemjuhataja Johann Laidoner Abi välismaalt. 1919 esimestel päevadel peatati punaste pealetund. 7.01. 1919 said eestlased endale Põhja Eesti 18.01 tõrjusid soomlased punaarmee narva jõe idakaldale 14.01 hõivati (kuperjanovi partisandid) tartu
Aeg:28.november 1918 kuni 2.veebruar 1920 Põhjus:Venemaa tahtis läänemere kallast endale.Eesti,aga tahtis iseseisvust säilitada.11.november 1918 alistus Saksamaa Lääneliitlastele.13.november 1918 tühistas Lenini poolt juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud Brest-Litovski rahu.16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vacietis käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani.28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega üle Eesti piiri. Kelle vahel:Vabadussõda oli Eesti ja Punaarmee(Venemaa) vahel.Eestit toetasid Vabadussõjas mitmed riigid.Suurbritannia saatis Tallinnasse oma laevastikueskaadri.USA abistas Eestit eelkõige humanitaarabiga.Soome lähetas suurima vabatahtlike hulga.Väiksemaid üksusi tuli ka Taanist ja Rootsist.Venemaal liitlasi ei olnud. Tähtsamad lahingud:¤Joala lahing-28.november 1918,joala küla põldudel. ¤Rägavere lahing-15.detsember 1918. ¤Paju lahing-31
1. Miks tungis Punaarmee 1918.a. novembris Eestisse ? Punaarmee tahtis teostada kommunistliku maailmarevolutsiooni ja taastada endise Vene impeeriumi vägevust 2. Milline oli koolipoiste roll Vabadussõjas ? Väga tähtis roll, sest nad ei kartnud sõda. Nad kuulusid mitmesugustesse vabatahtlike löögiüksuste koosseisu ja osalesid mitmetes tähtsates lahingutes. 3. Missugustelt riikidelt tuli sõjalist välisabi ? Inglismaa, Soome, Taani, Rootsi 4. Anna ülevaade Vabadussõja sündmustest kronoloogilises järjekorras (8) 1) 28.nov
rahvusväeosad saadeti laiali. Enamik tööstusettevõtteid seiskus, seadmed ja tooraine viidi Saksamaale. Kasvas tööpuudus, langes elatustase, tõusid hinnad, linlasi ähvardas nälg. Koolides mindi üle saksakeelsele õpetamisele. Kuid 11. novembril 1918 oli Saksamaa sunnitud Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Samal päeval alustas taas tegevust Eesti Ajutine Valitsus. Samal ajal valmistus Venemaa endise impeeriumi loomiseks, 28. novembril 1918 ründas Punaarmee Narvat. Väikearvulised Eesti üksused sunniti taanduma. Andmaks vallutusele kodusõja ilmet, kuulutasid enamlased Viktor Kingissepa ja Jaan Anvelti juhtimisel Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni. Detsembris jätkus Punaarmee kiire pealetung Eesti pinnal. Eestlaste ebaedu põhjusteks oli vaenlase ülekaal ning rahva sõjatüdimus ja kartus hiiglasliku Venemaa ees. Tasapisi Punaarmee edasitung
4) Müncheni kokkulepe- kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse 5) Hispaania kodusõda- juulist 1936 kuni aprill 1939 toimunud konflikt natsionalistide ja vasakpoolsete rühmituste vahel 6) Kummaline sõda- 1939-40 sõjategevus Pr-Saksa piiril soikus- kumbki pool ei näidanud mingit erilist aktiivsust, kuid rahu siiski ei sõlmitud 7) Barbarossa plaan- 1940 lõpul Hitleri poolt kinnitatud sõjaplaan NSV Liidu vastu: Saksa väed piiravad Punaarmee sisse, purustavad nad, laskmata taanduda Venemaa sügavustesse 8) välksõda- sõda ei kuulutatud välja, vaid rünnati kohe ja ootamatult, vapustades sellega vastaspoolt 9) allveesõda- algas 1940, UK vs Saksa, kes üritasid UK kaubateid halvata, kuid nende laevastik oli liiga väike ja nõrk. Kõige ägedam 1942 a algul, kuid siiski jäid peale liitlasväed (suutsid kiiremini laevu juurde ehitada) 10) Leningradi blokaad- Leningradi piiramine Saksa poolt 8.09.41-27.01.44.
Punaarmee pealetungi piirilinnale Narvale ja sellega algas relvastatud konflikt Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel. Konflikt sai nimeks Eesti Vabadussõda ja see kestis 1920. a veebruarini. Lisaks Eesti iseseisvuse eest peetavale võitlusele Nõukogude Venemaa vastu hõlmas Vabadussõda kahte lühiajalisemat ja piiratuma ulatusega relvakonflikti Läti pinnal võitlustLandeswehriga (suvi 1919) ja valgekaartliku kindrali Bermondti vägedega (oktoober 1919). 1918. a lõpus alanud Punaarmee rünnak tabas Eestit äärmiselt rasketes tingimustes. Eesti Vabariigi riigiaparaat ja sõjavägi olid alles loomise algjärgus, olles Saksa okupatsiooni lõppedes jõudnud tegutseda vaid loetud päevi. Sõjavägi tundis puudust relvadest ja varustusest. Toitlustusolud olid rasked, linnasid ähvardas nälg, riik vaevles rahapuuduses. Ehkki suurem osa elanikkonnast ei pooldanud enamlasi, oli usk omariikluse püsimisse madal. Ei usutud, et Eesti Vabariik suudaks Punaarmee rünnakutele vastu seista
· 12.03.1940 sõlmiti rahuleping Moskvas Soome ja Nõukogude Liidu vahel 1.Soome loovutas Karjala koos Viiburi linnaga 2.Pidi lubama rajada Nõukogude mereväebaasi Hanko poolsaarele Eesti okupeerimine NSV Liidu poolt · 14.06.1940 Nõukogude Liit esitas ultimaatumi Leedule · Ultimaatumi 2 olulisemat nõuet : 1. Täiendavate väeüksuste lubamine Leedu territooriumile 2. Valitsuse väljavahetamist · 15.06.1940 Punaarmee marsib Leetu. Nõukogude okupatsiooni algus. · 16.06.1940 Esitati ultimaatum Eestile · 17.06.1940 Marssis sisse 100 000 meest. Iseseisva Eesti riigi lõpp, okupatsiooni algus Eestis ja Lätis · Eestisse saadeti A.Zdanov Stalini eriesindaja. Viis Nõukogude okupatsiooni poliitika Eestis läbi. Stsenaariumi,mida Stalin ette nägi. · 21.06.1940 astus sisse uus valitsus,mille eesotsas oli J.Vares Barbarus. Juunipööre
Molotov-Ribbentropi pakt 1939 23.aug(NSVL-Saksamaa) 1939 1.sept algas, mil Saksa tungis Poolale kallale(kummaline sõda) 22.juuni 1940 Compiegnei rahu. Pr saatus: 1. Põhja Pr, Lääne Pr, Pariis- okupeeriti Saksa poolt 2. Lõuna Pr jäi Pariisi valitsus. Saksastamise plaan: Ost. Tähtsad lahingud 1-Stalingrad(1942.a.murrang, esimesi suuremaid kaotusi->sõja pöördepunkt NSVL-i ja Antandi kasuks)2.Kursk(1943.a.saksa ebaõnnestumine) 24.apr 1945 punaarmee ja liitlasväed kohtusid Elbe jõel. Konverentsid: 1 Teheran(1943-Baltimaad Nõukogudeliidule) 2 Jalta(1945-Saksamaa purustamine lõplikult) 3 Potsdami(1945-lõplik alus sõjajärgse maailma jaotusele)1.jaan 1942 deklaratsioon ÜRD. Pearl Harbour (7.dets 1941). Jaapani juhtimisel: Aasia, aasialastele! 2.sept 1945 sõja lõpp. 22.juuni 1941 Saksa Nõukogudele kallale. 1941-Moskva lahing. 1943- El-Alameini lahing. 6.aug Hiroshima ja 9. aug Nagaski (1945) C 1) Talvesõja 30
· Jaapan edukas kuni Midway lahinguni juuni 1942 Jaapani vallutuste kaugeim piir 1942 ja USA vasturünnakud : Sõjategevus Vaiksel ookeani 1937-1942 murrang sõjas · Mai 1942 sakslaste edasitung Kaukasuseni ja Volga jõeni · nov. 1942 - veebr. 1943 Stalingradi lahing - sakslased sunniti taganema · Maiks 1943 Saksa ja Itaalia üksused välja tõrjutud Aafrikast · 5. juuli 1943 Kurski pealetung: Punaarmee tõrjus sakslased tagasi · sept. 1943 liitlaste dessant Sitsiilias - Mussolini kaotus, kõrvaldati võimult · juuni 1944 idarindel Punaarmee suurpealetung sügiseks Punaarmee Ida-Euroopas - Poola, Rumeenia, Bulgaaria jne · 06.06.1944 Normandia dessant 25. aug. Pariisi vabastamine Hitleri-vastane koalitsioon 14. augustil 1941 Atlandi harta Roosevelt, Churchill sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted: lubati
36.NÕUKOGUDE OKUPATSIOON Eesti okupeerimine. 1940 aprillis hõivasid Saksa väed Taani ja Norra, mais okupeerisid Hollandi ja Belgia ning sisenesid Prantsusmaale. Murti läbi ja tungiti sügavale sisse, hulk Prantsuse sõdureid langes, juunis langes Pariis ning Prantsusmaa kapituleerus. Moskva valmistus Eesti, Läti, Leedu okupeerimiseks. Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baasivägede suurenemist. 14. juunil esitas NL Leedule ultimaatumi, nõudes täiendavate Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamine. Eestile ja Lätile anti sama ultimaatum 16. juunil. 17 juuni tuli üle Eesti piiri 90 000 okupatsiooniarmee sõdurit. Kindral Laidoner sunniti Narvas toimunud kohtumisel punaväe juhtidega kirjutama alla Narva diktaadile. Kontroll anti üle punaarmeele. Juunipööre ja valimised Balti riikides. Juhiks saadeti Tallinna Stalini eriesindaja Andrei zdanov hakati kokku seadma uut eesti valitsust
23. august 1939.a. sõlmiti vastastikkuse abistamise pakt. Sõja algus Eestis 22.06. 1941.a. Ületasid Saksa väed NL piiri algas sõda, kuhu kisuti ka Eesti. Armeegrupp NORD hõivad kiiresti Leedu, Läti ja juuli alguseks jõuti ka Eesti piiridesse. Osa mehi pages metsa-metsavennad. Juuli algul ületasid esimesed Saksa väeüksused Eesti piiri. Lõuna-Eestis võtsid võimu üle metsavennad. Juuli keskpaigaks jõudis rinne Emajõe-Põltsamaa joonele. Põhja-Eestis alustas punaarmee evakueerimist. Pandi toime massimõrvad- Tartu, Viljandi. Juuni lõpul asusid saksa väed uuele pealetungile ja jõudsid Kunda juures merele. Punaarmee oli lahutatud kaheks. 28.08 lahkus punalaevastik Tallinnast Kroonlinna poole, kaotas ühe kolmandiku koosseisust. Sept. Okt-s langesid sakslastele ka saared. Siseolukord. Teine maailmasõda tõi kaasa majandusraskused: eksport lakkas, hinnad tõusid, kehtestati kaardisüsteem, tekkis rahulolematus jne. Kuid valitsus
kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920 Nõukogude Venemaa vägede (kelle eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine) ja 1919.a. suvel Lätis Landeswehri`ist ja nn. Rauddiviisist koosnenud Saksa väekoondise vastu (5.juuni 1919- 3.juuli 1919). Pärast Saksamaal toimunud Novembrirevolutsiooni ja saksa vägede evakueerimise algust tühistas Nõukogude Venemaa valitsus 13. novembril 1918 ühepoolselt Saksa keisririigiga sõlmitud rahulepingu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja käsu alustada taganevate saksa vägede järel pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani, kuid korraldusega hoiduda relvakonfliktidest evakueeruva Saksa armeega. 28. novembril 1918. aastal toimus relvakokkupõrge Narva linna juures sellest lahkuvate Saksa väeüksuste, Eesti 4. polgu ja Nõukogude Venemaa Punaarmee kahe diviisi suuruse üksuse jõududega (kokku 12 000 meest),sealhulgas selle kooseisus olnud Eesti kütivägede vahel, millega algas Eesti Vabadussõda
Eestlaste valikud Teises Maailmasõjas Teises Maailmasõjas polnud eestlastel eriti valikut, kuhu minna sõdima või kas üldse minna. Võimalusi, kuhu minna sõjaväkke oli ainult kolm Punaarmee, Saksa ja Soome sõjavägi. Kõik olid vabatahtlikud välja arvatud Punaarmee. Paljud eestlased läksid vabatahtlikena Soome, sest tahtsid võidelda Stalini reziimi vastu, aga ei tahtnud seda teha koos sakslastega. Sinna põgenemine oli ohtlik, sest Saksa väed tahtsid Eesti mehi enda väkke. Minu arvates oli õige minna Soome sõjaväkke, kuna seal oli parem olukord, veidi leebem kord ning eestlased said parema väljaõppe. Seal oli neil ka võimalus lihtsamalt vastu hakata Stalini reziimile. Vabatahtlike eestlasi õpetati välja ja saadeti luuresse,
24.veebruaril 1918 lahkusid Tallinna sadamast viimased enamlaste üksused ning sakslased polnud veel linna jõudnud. Kasutades soodsat momenti, kuulutas Päästekomitee välja Eesti iseseisvuse, loeti etteIseseisvusmanifest, moodustati Eesti Ajutine Valitsus (peaministriks K.Päts) ning alustati võimu ülevõtmist maal. Miks ja milliste sündmustega algas Eesti Vabadussõda Eesti Vabadussõda algas 28. novembril, kui Punaarmee ründas Narvat. Saksamaa kapituleerus 11. nov 1918 jaVenemaa tühistas Bresti rahulepingu. Punaarmeel oli eesmärk taastada oma mõjuvõim Eestis ning liita Eesti taas Venemaa külge. Sõjaväed viidi aladelt välja. Seejärel Punaarmee (Vacietis, Eesti punased väeosad) koondusid Narva jõe taha. Punaarmee pealetung 28nov 1918- vallutas Narva. Punaarmee ründas Eestis 2suunas: 1) Narvast Tallinna poole, jõudsid Tapale
Teise maailmasõja eeldused ja põhjused 1. Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema. 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema
mis on õpetanud eesti rahvast võite ja kaotusi mehiselt kandma. Kuid see võit, mis saavutati Eesti Vabadussõjas, oli eesti rahva ajaloo suurim sündmus. See sisendas meisse elujõudu, kindlustades seega meie noore Eesti riigi alusmüüre ja võimaldas elu, töid ja tegemisi oma tahtmist mööda korraldada. Vabadussõjas võitles Eesti mees oma kahe ajaloolise vaenlase, venelastest enamlaste ja balti aadlikest sakslaste vastu. Raskete kaotuste hinnaga surusid Eesti väeosad 1919. aastal Punaarmee üksused tagasi, jõudes järjekordselt Pihkvasse. Samal ajal alustas ootamatult tegevust baltisakslaste Landeswehr, liikudes Eesti piiri poole ning vallutades Põhja-Lätis asunud Võnnu linna. 23. juunil toimus ajalooline Võnnu lahing, kus Landeswehr ja Rauddiviis said lüüa, ning järgnenud rünnakute käigus jõudsid Eesti väed Riia alla välja. Tänu eestlaste edukale sõjategevusele Lätis, sai võimu juurde Läti esimene president Karlis Ulmanis ja taastati Läti Vabariigi iseseisvus
1.Kuidas oli Eesti iseseisvuse kaotusega seotud MRP ja baasideleping? Pärast MRP pakti sõlmimist esitas Moskva 1939. aasta septembris Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Kaasnesid ähvardused. Vältimaks sõda andis Eesti valitsus järele ja kirjutas 28. septembril baasilepingule alla. 2.Mis on baasideleping, kes ja millal selle sõlmisid? Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vaheline vastastikuse abistamise pakt ehk "baaside leping" sõlmiti 28. septembril 1939 aasta keskööl Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel Moskvas. Baaside lepingut peetakse tänapäeval Molotovi-Ribbentropi pakti kõrval teiseks põhjuseks, miks Eesti Vabariik NSV Liidu osaks sai. 3
Lepingul oli ka salajane protokoll, millega NSV Liidu mõjusfääri läksid: Soome,Eesti, Läti, Poole idaosa (Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia(praegune Moldova) ja Põhja-Bukoviina. Saksamaale jäid Poola läänaosa ja (esialgu) Leedu. 3.SAKSA-NSVL-i KALLALETUNG POOLALE Teine MS algas 01.09.1939. Saksamaa sissetungiga Poolasse. 17.sept sisenes Poolasse ka Punaarmee. Septembri lõpuks oli asi otsustatud ning poolakatel tuli alla anda.NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmiti sõprus- ja piirileping, millega Poola riik kaotati, selle alada jagati Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel ninh Leedu anti NSV Liidu mõjusfääri. 4.LÄÄNERINNE- SÕDA EUROOPAS 1939-1940 1939.a lõpul algas Nõukogude Liidu sõda Soome vastu(Talvesõda). Soomlastel õnnestus küll säilitada iseseisvus,kuid pärast kolmekuulist sõda pidid nad loovutama NSV Liidule Karjala maakitsuse
jõudu.Selter naasis Eestisse,kus Eesti juhtkond otsustas nõudmised vastu võtta.Moskvas esitati Eestile uued nõudmised. Eestit süüdistati alusetult nõukogude kaubalaeva Metallist põhjalaskmises,Kreml nõudis, et Eestisse rajatavatesse baasidesse lubatakse tuua 35000 punaväelast.Lõpuks otsustas Stalin vähendada meeste arvu 25000 ning sellega saavutas Eesti nõustumise kõigi teiste nõudmistega.28.sept.1939 kirjutas Eesti Moskvas alla baaside lepingule ja 18.okt.1939 alustas Punaarmee oma üksuste paigutamist Eestisse.Nõukogude baasid rajatakse ka Lätti ja Leetu.2.okt.1939 Moskvas peetud läbirääkimistel nõudis Molotov Läti esindajatelt Eesti lepinguga analoogse lepingu sõlmimist.Läti esindajad püüdisid nõudmisi tõrjuda,kuid Molotov ähvardas vastupanu sõjalisel teel maha suruda.5.okt.1939 kirjutas Läti Moskvas lepingue alla.3.okt 1939 alustas Molotov läbirääkimisi Leeduga.
septembril 1939, kui Saksamaa koos liitlastega tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. Nende eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Saksamaa purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi Poola ründaja vastu. 17. septembril tungis Poolale kallale ida poolt ka Punaarmee, kes vallutas riigi idaosa. Septembri lõpuks andsid poolakad alla. 28.septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõprusleping ( ), millega Poola, kui riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. [redigeeri]Sõjategevuse laienemine Talvesõda Soome sõdurid 12. jaanuaril 1940 Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 30. novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks
venelastele. Metsavendade salgad olid ühed esimesed vabatahtlikud, kes osalesid Suvesõjas. Varsti peale seda hakati looma idapataljone, mille eesmärk oli kindlustada turvalisus Saksa tagalas. Hiljem kasutati neid pataljone Vene armee vastu. 1942. aastal hakati värbama vabatahtlikke Eesti SS-leegionisse. Kuna sakslaste poliitika oli tekitanud eestlastes suurt pettumust ja pahameelt, oli vabatahtlikke vähe. Siis alustati osaliste sundmobilisatsioonidega. Kui punaarmee lähenes Eestile, kuulutati välja üldmobilisatsioon. Nüüd mindi sõjaväeteenistusse meelsamalt, sest ei tahetud, et taastataks Punaarmee okupatsioon. Suur osa Eesti väeosadest hävitati 1944 aastal suurpealetungi käigus. Armee, kuhu läksid mehed, kes olid valmis võitlema Eesti eest, läksid Soome armeesse. 1941. aastal moodustati Erna luuregrupp, mis tegutses Suvesõja ajal. Soome põgeneti 1943. aastal, et pääseda Saksa mobilisatsioonist. Umbes 4000 inimest põgenes sinna
väga kirev. Möödunud repressioonid, sõda ja massiküüditamine olid teinud väga palju halba ning inimesed alustasid enda varjamist juba 1940. aasta sügisel. Massiliseks muutus aga selline vajumine pärast 14. juuni küüditamist. 1944. aasta lõpuks oli end nõukogude võimu eest varjavate inimeste hulk kirev ja arvukas, küündides oletatavasti mitmekümne tuhandeni. Saksa armee lahkumisel oli metsadesse maha jäänud hulgaliselt seal teeninud eestlasi, peagi liitusid nendega Punaarmee mobilisatsioonist kõrvalehoidjad ning endise Omakaitse ja Kaitseliidu liikmed, kellel nõukogude võimult midagi head loota polnud. Nemad moodustasidki sõjajärgsetel aastatel Eestis relvastatud vastupanuliikumise - metsavendluse - tuumiku. Näiteks lõid Metsavennad aktiivselt kaasa Eesti pinnal toimuvas suvesõjas(22. juuni- 21. oktoober 1941), mis seisnes Eesti iseseisvuslaste ja Saksa 18. armee võitlus NSV Liidu 8. armee ja NKVD(Siseasjade Rahvakomissariaat) vägede vastu
Stalingradi lahing Stalingradi lahing Kõige verisem lahing Teises maailmasõjas Toimumiskoht Stalingrad (praegu Volgograd) Saksamaa ja Nõukogude Punaarmee Lahing algas 21. august 1942 Lõppes 2. veebruar 1943 Lahingu käigus sai surma enam kui 1,5 miljonit inimest Osalised: Saksamaa, Rumeenia, Itaalia, Ungari, Horvaatia, Nõukogude Liit Lahingu algus 23. august 1942 jõudsid Saksa väed Volgani 13.september 1942 vallutasid suurema osa linnast Tänavalahingud kestsid üle nelja ja poole kuu Eriti võideldi raudteejaama ja Mamai kurgaani pärast.
Nõukogude Liidu okupatsioon Okupatsioon- vägivallaga sissetung ja territooriumi ära võtmine 14 ja 16 juuni 1940 NL esitas ultimaatumi baltiriikidele Laidoner kirjutas 17 juuni alla Narva diktaadile: 1)kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmeel. 2)meeleavaldused ja rahvakogunemised keelustati. 3)eraisikul kästi loovutada relvad. 21 juunil toimus revolutsioon Tallinnas Uus valitsuse juht Johanes Vares Eestlased võõrriikide sõjaväes NSVL Punaarmee Saksa sõjavägi Soome sõjavägi mobilisatsioon vabatahtlikud vabatahtlikud 22.territoriaalne Org. Omakaitse, 44000 JR 200 soomepoisid laskurkorpus, 7000 meest eestlast Idapataljon ja politseipataljon 10000 vabatahtlikku Eesti SS-leegion 1942.a 1944 mobilisatsioon.
alustada pealetungi – saksa vägede esimene kaotus, sest: ● algasid USA ja Suurbritannia suuremahulised abisaadetised ● Vene alade muda, pakane ● Siberis suudeti tööle panna lääne aladelt evakueeritud tehased ● toodi abiväed Kaug-Idast USA sõtta astumine 7.detsembril 1941.a. ründas Jaapan USA sõjaväebaasi Havail – Pearl Harbori Sõja käik 1942.-1943.a. – murrangulised lahingud ● Jaapan edukas kuni Midway lahinguni juuni 1942 ● Mai 1942 Punaarmee pealetung Harkovi all - ebaedu, sakslaste edasitung Kaukasuseni ja Volga jõeni ● nov. 1942 - veebr. 1943 S talingradi lahing - sakslased sunniti taganema ● 1942. a – Briti ja USA väed asuvad vastupealetungile Aafrikas E l-Alameini all - maiks 1943 Saksa ja Itaalia üksused Aafrikast välja tõrjutud ● Sept. 1943 liitlaste dessant Sitsiilias - Mussolini kaotus, kõrvaldati võimult Murrangu põhjused:
22. juunil 1941. aastal asub Saksamaa Venemaad ründama. Enne seda aga jõudis Venemaa Eestis läbi viia ulatusliku massiküüditamise 14. juunil 1941. aastal. Küüditamine, kommunistliku korra peale surumine ja ulatuslikud reformid viisid eestlaste väljaastumiseni okupatsioonivägede ja okupatsioonivõimude vastu. Algas eestlaste aktiivne NSV Liidu vastane võitlus. Põgeneti metsadesse ja moodustati metsavendade salku ja üksuseid. Punaarmee ridades sõdivate eestlaste hulgas toimus massilisi sakslaste poole üleminekuid. Selles sõjas sooviti sõdida mitte Punaarmee ridades vaid pigem selle vastu. Saksa üksuste jõudmist Eesti pinnale tervitati vaimustusega. Neid tervitati kui Eesti vabastajaid ja metsavennad osutasid neile igakülgset abi purustades raudtee- ja sideliine, rünnates nõukogude asutusi , Punaarmee allüksusi jne. Loodeti ju nende abiga taastada Eesti Vabariigi iseseisvus ja õigused. Võideldi Eesti Vabariigi
12b Lev Davidovits Trotski, sünnipärane nimi Leiba Davidovits Bronstein oli juudi päritolu Vene bolsevistlik revolutsionäär ja marksismi teoreetik. Pseudonüümi "Trotski" võttis ta endale 1902. aastal. Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu algusaegadel oli Trotski mõjukas poliitik. Ta oli välisasjade rahvakomissar, sõjaasjade rahvakomissar, Punaarmee rajaja ja ülemjuhataja. Trotski oli ilmselgelt marksist, tema nõudis puhtakujulist marksistlikku sotsialismi , st. kasarmusotsialismi. Trotski nõudis, et toimitaks nõnda, nagu on kirjas Marxi ,,Kommunistliku partei manifestis": tuleb luua tööarmeed. Trotski nõudis töö militariseerimist. Töö peab muutuma sunniviisiliseks, selle peamisteks hoobadeks ja stiimuliteks on käsud ja karistused. Marksismi keskseks nõudeks oli: jaotada inimesed klassidesse käskijateks, keda mitte
Stalin, USA president H.Truman, Suurbritannia peaminister W.Churchill, kelle vahetas välja konverentsi käigus peale alamkoja valimisi uueks peaministrik saanud R.C.Attlee. Otsustati: * Liitlasriikide poliitika sõjajärgse Saksamaa suhtes, okupatsioonitsoonid. * Jaapanile tehti ettepanek tingimusteta kapituleerumiseks, millele riigi juhtkond ei vastanud. 5. Mille poolest olid murrangulised järgmised pöördelised lahingud: Moskva all dets 1941: 06.12.41 alustas Punaarmee Moskva all vastupealetungi. Ilmastikuolud olid harjumault rasked, Saksa üksused kandsid suuri kaotusi ning löödi tagasi. Alles suure vaevaga suutsid nad olukorra stabiliseerida ning Punaarmee rünnaku peatada. Hitleri välksõja plaan oli läbi kukkunud. Pearl Harbor: 07.12.41 ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail Pearl Harboris. Ameeriklased kandsid raskeid kaotusi ning jaapanlased saavutasid Vaiksel ookeanil ülekaalu.
Eesti vabariik Riko Kaspar Madisson Viimsi Keskkool 6A Sisukord 3. Vabadussõda (1918-1920) 5. Saksa okupatsioon (1941-1944) 6. Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda (19441953) 7. Suund iseseisvumisele 8. Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamine 9. Kasutatud materjal Vabadussõda (19181920) 2 Eesti Vabadussõda algas 28. novembril, mil Punaarmee ründas Narvat, mis eestlaste poolt ümberpiiramisohu tõttu kaks päeva hiljem maha jäeti. Seejärel tungisid Punaarmee üksused nii Narva kui ka Pihkva poolt laial rindel Eestisse. Et Eesti Ajutine Valitsus oli vaevalt ametisse astunud ja sõjaväe loomine oli alles algusjärgus, ei suutnud eestlased tükk aega korralikku vastupanu organiseerida. 1919. aasta jaanuariks olid punaväed vallutanud umbes pool Mandri-Eestist ja asusid Tallinnast vaid 35 kilomeetri kaugusel.
Poolasse, laev põgenes Tallinnast. Moskva süüdistas Eesti võime põgenemisele kaasa aitamises. 2. Eesti olevat Narva lahes uputanud venelaste kaubalaeva, mistõttu tuleb Vene piiride kaitseks tuua Eestisse Vene väed. 28 september 1939 Oli Eesti sunnitud allkirjastama Venemaaga vastastikuse abistamise bakti. Saaremaale, Hiiumaale ja Baldiskisse tulid Vene sõjaväebaasid 25 000 mehega. Samal ajal lendasid Eesti kohal pidevalt Vene lennukid ja Ida piirile koondati punaarmee üksuseid. Sisepoliitika Kaarel Eenpalu astus tagasi ja uue valitsuse moodustas Jüri Uluots. Piirangud demokraatiale jäid kehtima. Oktoobri algul hakkasid laevadega Eestist lahkuma balti sakslased ja Saksastunud eestlased. (operatsioon Umsiedlung). Seoses II maailmasõjaga suurenesid majandusraskused, vähenes kaubavedu ja kujunes talongikaubandus. Selle tulemusel aktiviseerusid vasakpoolsed ringkonnad. Välispoliitika
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas Teine Maailmasõda (1. september 1939 – 2. september 1945) oli Eestile väga raske ja keeruline aeg. Raske aeg algas Molotovi-Ribbentropi paktiga, mis sõlmiti 23.08.1938 Natsi-Saksamaa ja NSVL-i vahel, tänu sellele kaotas Eesti iseseisvuse. 1939 sundis NSVL Eestile peale baasilepingu allakirjutamist, siis okupeeris Punaarmee 17. juuni 1940 Eesti. Kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, mis võeti 6. augustil NSV koosseisu. Teine maailmasõda sundis eestlasi tegema valikuid ning neid valikuid oli vähe. Olulisemad valikuvõimalused olid sõdimine Punaarmee, Saksa ja Soome armeedes ning põgenemine Nõukogude okupatsiooni eest Läände. Neljas, kuigi mitte nii ühepoolne ja kindlate ideoloogiatega variant oli ka metsavendlus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
