12. oktoobril saabusid Tallinna sadamasse kolm Vene miinilaeva, millele peagi järgnesid Balti sõjalaevastiku põhijõud. Maavägede sissemarss algas 18.oktoobril. Esialgu paigutati Eestisse 14 000 punaväelast ja 337 soomusmasinat, mõne aja pärast järgnes 255 sõjalennukit koos personaliga. Punaväelased elasid kinnistel territooriumidel, nende liikumisvõimalused olid piiratud ning suhtlemine eestlastega pea olematu. Tõsiseid raskusi põhjustas Punaarmee saabumine neile inimestele, kelle elukoht jäi rajatavate baaside maa-alale ja kes olid sunnitud oma kodud maha jätma. 17. juunil 1940 okupeerisid NSV Liidu relvajõud Eesti ligikaudu 100 000 punaväelase ja laevastikulasega. Kõikidesse suurematesse asulatesse paigutati Nõukogude garnisonid, baasivägede kontrolli alla läks Tallinn. Kindral Laidoner sunniti kirjutama alla Narva diktaadile, millega anti kontroll kõigi ühendusteede ja sidekanalite üle Punaarmee kätte.
alusel viidi Lätisse 35000 punaväelast, kes võisid jääda sinna maksimaalselt 15. aastaks. 10. oktoobril - NSV Liidu ja Leedu sõlmisid vastastikkuse abistamise pakti, mille alusel viidi Leedusse 20000 punaväelast, kes võisid jääda sinna maksimaalselt 15. aastaks. 30. november - Kuna Soome keeldus NSV Liiduga vastastikuse abistamise lepingu sõlmimast ja punaarmeelasi oma territooriumile lubamast, tungis Punaarmee üle Soome piiri ning vallutas Terijoe asula. Algas Soome Talvesõda. 14. detsember - NSV Liit heideti välja Rahvasteliidust. 1940 12. märts - Moskvas kirjutati alla rahuleping Soome Vabariigi ja NSV Liidu vahel, millega lõppes Talvesõda. Soome loovutas NSV Liidule Karjala Kannase (~12% territooriumist), kuid säilitas iseseisvuse. Lisaks pidi NSV Liit saama sõjaväebaasi Hanko poolsaarel. 9. aprill - Saksa väed tungisid Taani ja Norrasse. Taani kapituleerus, norrakad alustasid
1918 septembris kirjutas keiser alla Baltimaade iseseisvuse tunnustamise aktile ning Riias kuulutati välja Balti hertsogiriik. Novembri algul puhkes revolutsioon ning kukutati keiser. 11. november kirjutati alla Compiegne'i vaherahule. Samal päeval astus Ajutine Valitsus taas kokku. Iseseisev Eesti Vabariik taastus. §11-12. Vabadussõda Sõjalised ettevalmistused 1918 novembris koondas Punaarmee suured jõud Eesti piiridele. Algavale interventsioonile püüti anda kodusõja iseloomu. Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis. Punaarmee vastas seisid Saksa väed ning Eesti Kaitseliidu salgad. Vabadussõja algus Punaarmee ründas Narvat 22.11, kuid see löödi tagasi. Valitsus saatis Narva alla kõik sõjalised jõud. 28.11.1918 algas Eesti vabadussõda. Eesti üksused olid sunnitud taganema ning järgmisel päeval marssis Punaarmee Narva.
ratsaväepolk, inseneripataljon ja tagalaüksused). Kuulutati välja alamväelaste vabatahtlik ning ohvitseride ja ametnike sunduslik mobilisatsioon. Mobilisatsiooniga loodeti kokku saada vähemalt 12 000 meest, kuid esialgu see ei õnnestunud. Võimu täieliku ülevõtmiseni sakslastelt jõuti Eestis 21. novembril. Juba 13. novembril oli Vladimir Lenini valitsus tühistanud Brest-Litovski rahulepingu Saksamaa ja tema liitlastega. Novembri lõpus koondas Punaarmee umbes 12 000 meest Eesti piiridele. Sissetung pidi toimuma korraga kahest suunast Narva juurest Tallinna peale ning Pihkva suunalt Võru ja Valga peale. Eesti suutis sel ajal rindele saata vähem kui 2000 meest ühegi suurtükita. Vabadussõja alguses oli sõjaväe kõrgeim juht peaminister ja ühtlasi sõjaminister Konstantin Päts, kellele allusid Peastaap (ülem kindralmajor Andres Larka), operatiivstaap (polkovnik Johan Laidoner) ja sisekaitse ülem (kindralmajor Ernst
Sõjaväe võimude alluvuses olid nn idapataljonid, politseivõimudel politseipataljonid. Kuna 1942.-l aastal ei andnud vabatahtlike värbamine Eesti SS-leegionisse tulemusi, sest natsliku Saksamaa poliitika tekitas eestlastes suurt pahameelt, asendati see osaliste sundmobilisatsioonidega. 1944. aasta 31. jaanuari üldmobilisatsiooni toetasid ka eesti rahvuslikud ringkonnad kartes Punaarmee naasmist. 1944. aasta suvel osalesid moodustatud leegion ja piirikaitserügemendid lahingutes Punaarmee vastu, andes tõhusa panuse Eesti kaitsmisesse. Enamik väeosadest hävis septembris Punaarmee suurpealetungi käigus. Kuid 1944 ja 1945. aasta talvel eesti sõjameestest moodustatud 20. Eesti SS-diviis aitas peatada Punaarmee rünnakuid. Peale Saksamaa kapituleerumist langes enamik Punaarmee kätte vangi, vähesed jõudsid Inglise ja Ameerika okupatsioonitsoonidesse. Eestlased, kes ei soovinud sõdida kommunistliku Venemaa või natsliku Saksmaa eest, võisid ühineda Soome armeega
Eestlaste valikud Teises maailmasõjas. Teise maailmasõja ajal sõdisid eestlased peamiselt kolme riigi relvajõududes: Soome, Saksa ja Punarmee rindades. Kuna Eesti iseseisvus ja otsustusvabadus oli väga väike, siis eestlastel polnud Teises maailmasõjas eriti valikuid. Neid sunniti sõdima Saksa ja Punaarmees. Soome armees oli eestlased vabatahtlikult ja paljud põgenesid. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna, kuigi see oli sel ajal keelatud. Seal olid eestlastel väga rasked elutingimused ning paljud mobiliseeritutest surid. 1941. Aastal moodustati hävituspataljonid, mille eesmärgiks oli võitlus metsavendade vastu. Need koosnesid üldjuhul okupatsioonivõimudega koostööd teinud inimestest, kuid üksusi täiendati
maailmas midagi, ka mitte sõjad. Eesti vabadussõda on ilmselt sündmus, mida teab iga eestlane kui võitlust oma isamaa iseseisvuse nimel. Nii palju ohvreid, võitlusi, lootusi, ootuste purunemisi, kurbust, mis viisid lõpuks rahuldava otsuseni-Tartu rahuni. Nimelt algas 28. novembril 1918. aastal Eesti vabadussõda. Põhjusi oli mitmeid, miks kõik algas. Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli Vene impeeriumi endiste piiride taastamine. Ühtlasi loodeti vallandada Punaarmee relvadele tuginedes revolutsioonid teistes riikides, sealhulgas Eestis, kus taheti kehtestada nõukogude võim. Eesti aga ei andnud kergelt alla, hakkas vastu ja algaski sõda. Esialgu olid eestlastel abis sakslased, kes 22. novembril lõid Punaarmee rünnaku Narvale tagasi, kuid see ühtlasi kiirendas Saksa vägede lahkumist Eestist. Valitsus saatis oma isamaa eest võitlusesse kõik käepärast olevad sõjalised jõud. Eesti aga põrus
Millised olid eestlaste valikud Teises maailmasõjas??? Teises maailmasõjas osalesid eestlased suuremate üksustena Saksa, Vene ja Soome relvajõudude koosseisus, väiksemaid gruppe või üksikuid mehi leidus aga pea kõigi sõdivate riikide armeedes. Punaarmee ridades võitlesid eestlased peamiselt sunniviisiliselt mobiliseerituna. Mobiliseerimine oli ebaseaduslik, ehkki rahvusvaheline õigus ei lubanud võtta okupatsiooniarmeesse okupeeritud riikide kodanikke, kasutas Vene väejuhatus just seda võimalust. Pärast mõistmist leidus vähe neid, kes olid valmis vabatahtlikena kommunistliku odeoloogia eest sõdima. Erandiks olid 1941. aastal moodustatud hävituspataljonid.
Aprillis 1940 hõivasid Saksa väed Lääne-Euroopa riike.ajal,mil maailma tähelepanu koondus sellele, valmistus Moskva baltibaade okupeerimiseks.Alustati suhete teravdamisest:balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises,suurendati baasivägede arvukust.paralleelselt tehti sõjalisi ettevalmistusi:piiridele koondati pool miljonit punaväelast, 3500 soomukit ja 2600 lennukit.14.06.esitas NL leedule ultimaatiumi, nõudes Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Mosvale meelekohast valitsuse moodustamist.Eestile ja Lätile esitati ultimaatium 16.06.17.06 tuli üle eesti piiri 90000 okupatsiooniarmee sõdurit.Laidoneri sunniti alla kirjutama Narva diktaadile(kogu kontroll anti punaarmee kätte,keelustati meeleavaldused,eraisikutelt võeti relvad).Edasise tegevuse juhtimiseks saabus tallinna Stalini eriesindaja Andrei zdanov-hakati üles seadma uut valitsust.21
Referaat Johann Laidoner Autor: Mari-Liis Vilgelm Väike-Maarja Gümnaasium 2008 Sõja käik 11. novembril 1918 alistus Saksamaa Lääneliitlastele. 13. novembril 1918 tühistas Lenini poolt juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud Brest-litovski rahu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Väietis käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28. novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12 000 meest) üle Eesti piiri. Eesti sõjaväe organiseerimine oli alles alanud. Rindele suudeti saata vähem kui 2000 meest ilma ainsagi suurtükita. Esimese sõjakuu jooksul Eesti väed taganesid. Punaarmee vallutas Kirde-ja Kagu-Eesti. Vaenlase kätte langes Tartu. 1919. a. jaanuari algul oli Punaarmee Tallinnast40 km kaugusel. 23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks kindral Johann Laidoner. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5
Juuniküüditamine, millega saadeti Siberisse üle kümne tuhande eestlase. Nõukogude okupatsiooni ajal algas ka aktiivne vastupanuliikumine ehk metsavendlus, mis eriti suure hoo sai sisse Saksa-Nõukogude sõja alguses. Saksa okupatsioon (19411944) 22. juunil 1941 kuulutas Saksamaa Nõukogude Liidule sõja ja juba juuli alguseks jõudsid Saksa väed ka Eesti territooriumile. Esialgu liikusid sakslased väga kiiresti edasi, neid abistasid ka eestlaste nõukogudevastased üksused. Hiljem Punaarmee vastupanu siiski kasvas. Oktoobri lõpuks oli Eesti mandriala aga sakslaste valduses, detsembriks ka saared. Ehkki eestlased olid lootnud, et Saksamaa lubab Eesti Vabariigi taastamist, tuli neil peagi pettuda. Kõrgema võimu Eesti alal sai Saksamaa sõjaväeline valitsus, sellele allus täielikult ka väheste võimupiiridega tsiviilvalitsus. Saksa okupatsioonile tekkis samuti peagi opositsioon, ent see ei
punaarmee 1939. Aastal piiri ja algas Talvesõda. NSVL ei suutnud Mannerheimi liinist, seda alles lõpuks. Soome jätkas vastupanu. Maailma avalikkus kaldus Soome poolele. Inglismaa ja Prantsusmaa olid valmis vägesid appi saatma. See sundis Stalinit Soome vallutamise kavast loobuma. Olulist rolli mängis ka külm. 12. märtsil 1940. aastal sõlmiti Moskvas rahu. Karjala anti ära. 1940. aasta lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSVL-i vastu ja andis sellele nimeks Barbarossa. Plaan: purustada Punaarmee väed sõja algul, mitte lasta Venemaale taanduda. Sõjaks Saksamaaga valmistus ka NSVL. 1941. aasta suveks oli Punaarmee koondanud läänepiirile suured jõud. Sakslastel õnnestus Punaarmeed ootamatult rünnata. Sakslased vallutasid sügiseks Baltikumi, Valgevene ning suure osa Ukrainast. Hitler otsustas rünnata mitte Moskvat, vaid Leningradi. Algas Leningradi blokaad, st, et Leningrad oli piiramisrõngas, 640tuhat inimest suri nälga. Pärast seda suundusid sakslased Moskva alla
Eesti Vabadussõja algus 28.november 1918 .a.algas Eesti Vabadussõda.Mitme tunni vältel löödi enamlaste rünnakuid Narvale edukalt tagasi,kuid kui sakslased hakkasid positsioonidelt lahkuma,siis olid ka Eesti üksused sunnitud ülekaalukate jõudude eest taganema .Järgmisel päeval marssis Punaarmee Narva. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Jõhvi,Kunda,Rakvere,Tapa ja Aegviidu Põhja Eestis ning Võru,Valga,Tartu,Tõrva ja Mõisaküla Lõuna Eestis. Rahvaväe ebaedu põhjused peitusid vastase arvulises ülekaalus, oma relvastuse ja varustuse ebapiisavuses,otstarbeka juhtimissüsteemi puudumises ning meeste madalas võitlusmoraalis.Inimesed tuntsid sõjatüdimust ega uskunud et väike Eesti suudaks võidelda hiiglasliku Venemaaga.
algust 22. juunil 1939. Kuid mõlemad suurriigid taganesid Eesti ees võetud kohustustest ja sõlmisid 23. augustil 1939 omavahelise salakokkuleppe, päästsid üheskoos valla maailmasõja Euroopas. Pärast 1. septembril 1939 puhkenud maailmasõda kuulutas Eesti end neutraalseks riigiks. Lisaks sellele nõustus Eesti Moskva tugeval survel ja rahu säilitamise nimel sõlmima N. Liiduga 28. septembril 1939 veel ühe mittekallaletungilepingu. Selle lepinguga lubati Eesti territooriumile Punaarmee sõjaväebaasid. Eestile kaelamääritud Moskva leping kandis pidulikku nimetust vastastikuse abistamise pakt ja deklareeris meie riigi sõltumatuse tunnustamist, kuid sisuliselt tähendas see pärast Poola jagamist meievastase agressiooni algust. See leping vormistati Moskva diktaadiga, jõuga ähvardades ja sõjalisi provokatsioone sooritades. Oma kaubalaeva Metallist provokatiivne uputamine Soome lahes ning Poola
Sõjategevus Eestis 1944. aastal 1944. aasta alguses purustasid Nõukogude väed Leningradi piiranud Saksa armeedegrupi "Nord". Eesti oli peaaegu kaitseta, siia taganenud desorganiseeritud Saksa väeosasid jälitanud Punaarmee eelsalgad tungisid juba veebruari alul mitmes kohas üle Eesti idapiiril voolava Narva jõe. Wehrmacht'i ülemjuhatus otsustas Eestit siiski kaitsta, sest taandumine toonuks kaasa Soome kohese sõjast väljumise ja Punalaevastiku väljapääsemise Soome lahe idasopist, mis ohustanuks Saksamaale elutähtsat rauamaagivedu meritsi Põhja-Rootsist. Et Eesti ja Läti kaitsmiseks jõude nappis, otsustati viia Baltimaades läbi sundmobilisatsioon Saksa armeesse
Rakendati talongi süsteemi- toiduained,esmatarbekaup. Enamlus tungib läände. Eesti Vabadussõda · Saksamaa kokkuvarisemine 1918.aasta novembris andis enamlastele kaua oodatud võimaluse- öelda lahti Breisi rahust ning vallutada tagasi kaotatud alad ning tungida läände. Enamlaste peamiseks löögijõuks olid nende poole üle läinud läti kütipolgud. · Eesti Vabadussõda ( 1918-1920 ) Selle käigus löödi Punaarmee 1919 aasta algul tagasi. · Eesti viis 1919.aasta kevadel sõjategevuse oma piiridest välja ning aitas nn Landeswehr'i sõjaga Lätis võimule vahepeal kukutatud rahvusliku valitsuse. Otsustav 1919. Aasta · Idas kerkis valgete etteotsa admiral Aleksandr Koltsak, Lõunas kindral Anton Denikin,Läänes Nikolai Judenits. · 1919.aastal olid enamlased korduvalt kaotaja seisus, kuid ometi suutsid nad sõja võita.
võimaldanud iseseisvust ellu viia. Saksa okupatsioon kestis 1918.a novembrini, mil I maailmasõjas lüüa saanud Saksa väed lahkusid Eestist. Samal ajal valmistus PUNAARMEE Narva jõe taga sissetungiks Eestisse. Nii nagu sakslased, EI TUNNUSTANUD ka Nõukogude Venemaa iseseisvat Eesti Vabriiki. Novembris tuli taas kokku Eesti Ajutine Valitsus. Valitsuse
kuid novembris keiser siiski allkirjastas selle, kuid Sxm-l puhkes revolutsioon ja kava ei saanudki teostada VABADUSSÕDA 28.november 1918 - 2.veebruar 1920 I Poliitiline eelugu. Novembris 1918 puhkes Saksamaal revolutsioon, mille tulemusel kukutati keiser Wilhelm II võimult ja kuulutati välja vabariik. Nõukogude Venemaa tühistas Saksa keisririigiga sõlmitud Bresti rahu ja alustas sõjategevust, et taastada Venemaa endises suuruses ning toetada revi Saksamaal. Punaarmee põhijõud olid suunatud Leedu ja Poola vastu, et sealt kaudu jõuda Saksamaale. II Vabadussõja algus. Eesti suunal koondas Punaarmee oma väed Narva jõe taha. Esimesed sissetungikatsed löödi tagasi veel siia jäänud saksa vägede poolt. 28.novembril 1918 vallutati Narva ja seal kuulutati välja Eesti Töörahva Kommuun (ETK), mille eesotsa seisis Jaan Anvelt. Eestlastest enamlaste kasutamisega lootis Nõukogude Venemaa jätta mulje kodusõjast mitte sissetungist
Sakslaste tulekul tekkis metsavendlus Metsavennad võitlesid NSVL vastu Purustati sideliine, raudteeliine, rünnati NL väikseid salke. Mõnes vallas oli võim metsavendade käes Saksa okupatsioon Loodeti taastada EV iseseisvus, saksa väed olid oodatud Eesti Omavalitsus-sakslaste korralduste elluviimiseks Repressioonid-juutide, eestimeelsete, kommunistide vastu Linnades toidukaardid, kõik toodang saadeti Saksamaale Sõjategevus 1944.aastal Jaanuaris jõudis Punaarmee taas Eesti piiride lähedale. Alles septembris jõudis Punaarmee mandri-Eestisse. Suured lahingud Sinimägedes ning Narvas. Saaremaal Tehumardi lahing. Katse taastada iseseisvust Eesti Vabariigi Rahvuskomitee- vajalik EV iseseisvuse taastamiseks. Jüri Uluots- EV peaminister,presidendi kohusetäitja. Otto Tief- Valitsuse juht Tehti tegevuskava, püüti organiseerida Tallinna kaitset. Osad valitsuseliikmed põgenesid, moodustasid eksiilvalitsuse Sõjakahjud Suured
*SAKSAMAA vs NSVL 22 juuni 1941 Saksamaa ründas NSVL, Barbarossa plaan o Rahvakomissaaride Nõukogu kuulutas sõja Saksamaaga Nõukogude rahva Suureks Isamaasõjaks Saksa armee hõivas 1941 sügiseks suure osa NSVL Euroopa osast, sh Baltimaad Rünnak rauges sügisel - ei suudetud vallutada Leningradi, algas blokaad Dets algus saksa väed olid jõudnud Moskva alla, Punaarmee suutis alustada pealetungi saksa vägede I kaotus, sest: o Algasid USA&SB suuremahulised abisaadetised o Vene aladel muda, pakane o Siberis suudeti tööle panna lääne aladelt evakueeritud tehased o Toodi abiväed Kaug-Idast *USA SÕTTA ASTUMINE 7 dets 1941 Jaapan ründas USA sõjaväebaasi Hawaiil (Pearl Harbor) *IDARINNE 1944 Jaanuaris Punaarmee pealetung Leningradi all blokaadi lõpp
Vabadussõda oli sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks 28. novembrist 1918 3. jaanuarini 1920. Eesti poolt läks rindele Punaarmee. Punaarmee loodi Rahvakomissaride Nõukogu 28. jaanuari 1918. aasta dekreedi "Kohustuslikust sõjaväelisest väljaõppest." Punaarmee koosnes Nõukogude Vene vägedest, Eesti enamlastest ja isegi värvitud hiinlastest. Viidi läbi mobilisatsioon, mis 5. jaanuariks 1919 tõi kokku 14 000 meest. Olulist rolli mängisid edasises sõja käigus ka Soome vabatahtlikud ning koolipoistest vabatahtlikest moodustatud üksused. 23. detsembril 1918 nimetati sõjavägede ülemjuhatajaks polkovnik Johan Laidoner. Nad tegid koostööd K.Pätsiga.
Tänu Molotovi Ribbentropi paktilejulges NSVL rahulikult Euroopa riike vallutada, sest ta ei kartnud Prantsusmaad ja Suurbritanniat. II maailmasõja algus Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal, kui Hitler tungis oma vägedega Poolasse. Juba 3. septembril kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuna nad kohe sõjategevust ei alustanud ei suudetud Poola vallutamist ära hoida. 17. septembril tungis Punaarmee Poolasse ning septembri lõpuks tuli poolakatel alla anda. Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmiti sõprus- ja piirileping ning Pool riik kaotati. Sõjategevuse laienemine 1939. aasta novembri lõpul algas Nõukogude Liidu sõda Soome vastu (Talvesõda). Soomlaste sõjaväejuhiks sai Gustav Mannerheim. Soome säilitas küll 3 iseseisvuse kuid pidi karjala alad Nsv liidule loovutama. 1940. aastal okupeeris
tõrjusid lahkuvad Saksa väed. 28. novembril ründas Punavägi uuesti Narvat ning järgmisel päeval kuulutati välja sundmobilisatsioon kogu riigis. Erinevate allikate põhjal peetakse Vabadussõja alguseks 22. novembrit 1918 ("Tähised 1935", mis on trükitud 1935. a. Tartus Eesti Rahvuslaste Klubi kirjastuses) või 28. novembrit (EE 10. kd.) 28. novembri õhtuks olid Narva kaitsjad sissepiiramisohus ning Viru rinde juhataja kindral A. Tõnisson andis käsu Narva maha jätta. Punaarmee aga vallutas edasi Valga, Tartu ja Tapa. Aastavahetuseks jõuti Tallinna, Paide, Põltsamaa, Viljandi ja Pärnu lähistele. Vallutatud aladel organiseeris okupatsioonivõim oma nukuvalitsuse - Eesti Töörahva Kommuuni. Elanike alistamiseks rakendati terrorit. 23. detsembril määrati sõjaväe ülemjuhatajaks polkovnik J. Laidoner, kelle energilisel juhtimisel oli sõjavägi kogunud 13 000 meest ning 1919. a. veebruariks juba 30 000.
Paljudes maades tekkis ja sissi- ehk partisaniliikumine. Partisanid ründasid ootamatult vastase sõjalise tähtsusega üksusi ning pidasid lahinguid vaenlase sõjaväega. Okupandid üritasid vastupanuliikumisega võidelda. Nad korraldasid karistusretki, hukkasid kättemaksuks rahulikke elanikke, määrasid tasu vastupanuliikumise juhtide tabamise eest, kuid see kõik ei andnud soovitud tulemust. Vastupanuliikumise tegevus oli suureks abiks natsliku Saksamaa ja fasistliku Itaalia purustamisel. Punaarmee vallutatud aladel Poolas, Baltimaades, hiljem ka teistes Ida- Euroopa piirkondades puhkes kommunismivastane võitlus. Nõukogude väed ja julgeolekuteenistused suutsid sellise vastupanu maha suruda. Kohtumõistmine sõjakurjategijate üle Pärast Teise maailmasõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle. Seda tehti vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. 24 natslikku sõjaroimarit astusid Rahvusvahelisele Sõjatribunali ette
majanduskriisist · Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et tagasi maksta suurettevõtjailt saadud laenud c) Ideoloogilised: · Hitler soovis laiendada sakslaste eluruumi ja luuna nn Kolmas Riik · Stalin vajas Punaarmeele rakendust, et teostada maailmarevolutsiooni idee 2. Sõjategevuse algus a) 1. septembril 1939 tungis Saksamaa Poolasse b) 3. septembril kuulutasid Inglismaa ja Prantsusmaa Saksamaale sõja c) 17. septembril tungis Poolasse Punaarmee, vallutades selle idaosa 3. Sõjategevuse laienemine Euroopas a) Kummaline sõda (1939 1940): · Prantsuse ja Saksa vägede kindlustumine piiril Maginot´ ja Siegfried´i kaitseliinil, kus kumbki pool erilist aktiivsust ei näidanud · 1939 40.a. kolmekuuline Talvesõda NSV Liit sai Soomelt Karjala maakitsuse, kuid Soome säilitas iseseisvuse · 1940 okupeeris Punaarmee Baltimaad ja võttis Rumeenialt ära Bessaraabia (Moldova), mis liideti NSV Liiduga
Ukrainast. Punaarmeel palju kaotusi(3,5 milj. Meest). Hitler hakkas kõhklema, ründas Moskva asemel Kievit. Siis üritasid jälle Moskvaga õnne. Leningradi blokaadis(sakslased piirasid linna) suri nälga ca 600 000 inimest. Siis liiguti jälle Moskva suunas aga kõik oli mega raske sest meestel oli külm(polnud talvevarustust) ja üleüldse olid kõik väga väsinud. Stalin haaras võimalusest ning tõi Siberist ära mingid mehed kes Hitleri mehi nahutama hakkasid. 6 dets 1941 alustas punaarmee moskva all vastupealetungi. Stalingradi lahing sakslased olid keskendunud idarindele. 17. juunil 1942 algas Stalingradi lahing, mida hiljem on hakatud lugema II ms pöördepunktiks, kuna lahing lõppes Saksa vägede sissepiiramise ja allaandmisega. Pärast Stalingradi lahingut asus Punaarmee rünnakule,sundides sakslased taganema. Kurski lahing (4. juuli 1943 23. august 1943) oli lahing Idarindel II ms ajal. Algas 4. juulil
a) MRP- 1939 23.aug. Saksamaa ja NSVL vahel. Koosnes mittekallaletungilepingust, salaprotokollist, kaardist. Selle alusel määrati NSVL ja Saksamaa huvisfäärid. NSVL: Soome, Eesti, Läti, ida-Poola (ja hiljem Leedu). Saksamaa: Leedu, lääne-Poola, vabad käed lääne-Euroopas. b) baaside leping 28.sept 1939- NSVL surus selle Eestile peale, muidu oleks NSVL peale tunginud. Kirjutati alla Moskvas ettekäändel pidada kaubanduslikke läbirääkimisi. Selle alusel nõuti Punaarmee sõjaväebaaside sisselaskmist Eesti aladele. c) ,,Narva diktaat" ja okupatsioon- 17.juuni 1940- Eestile esitati ultimaatum- et ei täida ausalt lepingut. Eelnevalt juhtus sama ka Leedu ja Lätiga. Laidoner kirjutas Narva diktaadile alla (NSVL poolt Meretskov). Punaarmee üksused üle Eesti. Tsiviilelanikkonnalt korjati ära relvad. d) juunipööre 21.juuni 1940-Zdanovi eestvedamisel. Nõuti Uluotsa valitsuse tagasiastumist, kohal olid punaarmee patrullid ja soomusautod
lahing, mille käigus pidas Nõukogude armee kahe ja poole kuu jooksul veriseid ning ägedaid lahinguid. Verised lahingud lõppesid Saksa vägede lüüasaamisega. 90 000 meest langes vangi. Stalingradi lahing ja USA-Briti vägede edu Põhja-Aafrikas tähistasid murrangut Teises maailmasõjas Hitleri-vastase liidu kasuks. Stalin arvestas, et Venemaal on 16 miljonit sõjaväeteenistuskõlblikus vanuses meest ja et 1942. aastal tuleb Punaarmee isikkoosseisu suurendada 9 miljonini, mis võimaldas asendada 3 miljonit vangilangenut ja miljon tapetut ning moodustada kokku 400 diviisi. Ka sakslased asusid oma vägesid suurendama. Jaanuaris moodustati uutest kutsealustest ja varem sõjaväeteenistuseks kõlbmatuks tunnistatud meestest 13 diviisist koosnev reservvägi; varsti pärast seda loodi veel üheksa diviisi. Aprillis oli Ostheer’il puudu veel 1600 tanki Mark III ja IV, 2000 suurtükki ja 7000 tankitõrjesuurtükki.
Samal päeval tuli Tallinnas uuesti kokku Eesti Ajutine Valitsus, võttes Eesti valitsemise enda kätte. Kuid nüüd hakkas vastiseseisvunud väikeriike ohustama Venemaa, sest seal võimutsevad enamlased püüdsid iga hinna eest vallandada kommunistlikku maailmarevolutsiooni ning taastada endise Vene impeeriumi vägevust. 13.novembril 1918 tühistaski Vladimir Lenini juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud rahu ja 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vacietis oma vägedele käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. 28.novembril tungis Punaarmee kahe diviisi jõududega (kokku 12.000 meest) üle Eesti piiri. Punaarmee ründas Narvat ja sundis Eesti Rahvaväe väikesearvulised üksused taanduma. Suures arvulises ülekaalus ja parema tehnikaga punased tungisid edasi kogu detsembrikuu vältel, hõivates üle poole Eesti mandriosast, sh. Rakvere, Tartu, Võru ja Valga. Uue aasta
allveelaeva “Orzel” põgenemine Tallinnast 17. septembril 1939 Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel ❧ 24. sept 1939 kohtus välisminister Karl Selter Moskvas Molotoviga, kes esitas NSV Liidu nõudmised ❧ 28. sept 1939 sõlmiti Moskvas Vastastikuse abistamise pakt Eesti Vabariigi ja NSV Liidu vahel (nn baaside leping) Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel ❧ 18. okt. 1939 alustas Punaarmee baaside rajamist Eestisse (25 000 meest) Nõukogude baasid rajatakse ka Lätti ja Leetu. (1939–1940) ❧ 5. okt. 1939 kirjutas Läti Moskvas alla baaside lepingule (30 000 meest) ❧ 10. okt 1939 kirjutas Leedu Moskvas alla baaside lepingule (20 000 meest) – Leedu sai tagasi ajaloolise pealinna Vilniuse Soome Talvesõda NSV Liit esitas ka Soomele nõudmise rajada Punaarmee baasid, kuid Soome keeldus 30. nov. 1939 – 12.
Eesti II Maailmasõja ajal EV Kaotus MRP 23.08.1939 Baasideleping 28.09.1939 Punaarmee okupeerib Eesti 17.06.1940 Contoso 2 S u i t e s ENSV Juuli 1940 kuulutatakse välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik 6.08.1940 Eesti liitub NSV liiduga Contoso 3 S u i t e s Nõukogude Sõjavägi, politsei, kohtuasutused likvideeritakse okupatsioonireziim
Eesti II Maailmasõja ajal EV Kaotus MRP 23.08.1939 Baasideleping 28.09.1939 Punaarmee okupeerib Eesti 17.06.1940 Contoso 2 S u i t e s ENSV Juuli 1940 kuulutatakse välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik 6.08.1940 Eesti liitub NSV liiduga Contoso 3 S u i t e s Nõukogude Sõjavägi, politsei, kohtuasutused likvideeritakse okupatsioonireziim
pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaa vägede ja Saksa väekoondise vastu . Sõda vältas 3. jaanuarini 1920. Sõjas oli kasutuses nii suurtükke (vt. joon. 1), soomusautosid (vt. joon. 2) kui ka tanke (vt. joon. 3). Kasutades Saksamaal puhkenud revolutsiooni, tühistas Nõukogude Venemaa valitsus kõik sakslastega sõlmitud kokkulepped ning alustas ettevalmistusi impeeriumi endiste piiride taastamiseks. Ühtlasi loodeti vallandada Punaarmee relvadele tuginedes revolutsioonid teistes Euroopa maades. 3 Ettevalmistused sõjaks 11. novembril 1918 alistus Saksamaa lääneliitlastele. 13. novembril, samal aastal, tühistas Vladimir Lenini poolt juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud rahu. 1918. aasta novembri lõpus koondas Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vacietis märkimisväärsed jõud Eesti piiridele
Walt Disney Charles Chaplin 1920 hemingway, Rmarque, maugham Sürrealism loomingu lähtealuseks unenägu, eitati loogikat Muusikal Dzäss Seltskonnatantsud fokstrott, tango Balletis vaidlus klassika ja modernismi vahel Eestis asendub õppekeeles vene keel eesti keelega. Ühtluskool 1 dets 1919 avati Eesti Vabariigi Tartu Ülikool Talvesõda 6 det 1917 kuulutati Soome iseseisvus Välisriigid tunnistasid seda alles siis, kui seda oli teinud NSVL Kuid Punaarmee ei lahkunud Sõjaväe ülemjuhataja kindral Gustaf Mannerheim Tema juhitud väed saavutasid punasoomlaste ja vene enamlaste üle võidu 1918 nim Mannerheim riigihoidjaks 1919 suvel kinnitati põhiseadusega, et Soome on vabariik 1920 Vene-Soome Tartu rahulepinguga lõppes NSVL iga sõda 1918-1920 sõjasündmusi nim nii kodu- kui ka vabadussõjaks 1920liituti Rahvasteliiduga Lapua liikumine kommunismivastane . nõudis karmikäelise valitsemiskorra kehtestamist . koguti poolehoidu
Kaitseliidus teenis Rebane välja ka oma esimesed aumärgid. 1939.a sügisel viidi ta üle KL Lääne Malevasse Lihula komandandiks, kus tema ülesandeks sai suhtlemine ja side pidamine Eestisse saadetud Punaarmee üksustega. Teenistuse kõrvalt andis Rebane ka Alfons Rebane Lihula Reaalkoolis riigikaitseõpetust. Peale Kaitseliidu likvideerimist 1940.a juunis, viidi ltn Rebane 1. augustist 1940 üle Tallinnasse AutoTankirügementi kergetankirühma ülemaks. 25. oktoobril saadeti ta erru. Seejärel töötas Rebane Lasnamäel ehitustöölisena
novembril 1939 kuulutamata Soome Vabariiki. Talvesõda Sõda leidis aset sajandi külmimal talvel, mistõttu sõda peeti eriti Nõukogude poole jaoks väga rasketes tingimustes. Nõukogude väed Nõukogude Liidu tungisid Soomele kallale juhtkond arvas, et 30. novembri hommikul Soomet rünnates ei terve Nõukogude- kesta sõjategevus üle Soome Vabariigi piiri paari-kolme nädala. ulatuses. Punaarmee pommituslennukid pommitasid Helsingi ja Viiburi tsiviilobjekte. Esimene kaitselahingute periood oli detsembrist 1939 kuni jaanuarini 1940, kus Soome väed kaitselahingutes Suomussalmi juures piirasid ümber ja hävitasid peaaegu täielikult pealetungivad Nõukogude 165. ja 44. Jalaväediviisi. Pärast esmaseid kaotusi moodustas NSV Liidu juhtkond esialgse välksõja läbikukkumisel sõjaks Soomega 7. jaanuaril 1940 Põhja rinde.
. Kuna, aga nüüd oli Eesti NSV-liidu osa pidid eestlased Punaarmees sõdima kui neil ei õnnestunud põgeneda Soome ja ka teistesse Lääneriikide sõjavägedesse. Hoogu hakkas koguma metsavendlus. NB! Eesti riik oli okupeeritud, oma valitsust, poliitikat ega armeed enam ei olnud. Riik( riigijuhid) oli valiku teinud 1939- 1940. 3. Milliste riikide, millistes peamistes väeosades sõdisid Eesti mehed ? Eestlased sõdisid peamiselt kolme riigi väeosades: Saksamaa, Soome ja Punaarmee ridades. Punaarmee ja Saksa ridades sõditi sunniviisiliselt, kui saadi siis põgeneti Soome. Pea igas sõdivas riigis oli eestlasi esindatud. 4. Millistel asjaoludel ( vabatahtlikult, mobiliseerituna ) nad sinna sattusid ? Punaarmee ridadesse ei läinud Eestlased vabatahtlikult, vaid mindi sunniviisiliselt või mobilisatsiooni kaudu.
II maailmasõja algusaastatest 1.september 1939-28.oktoober 1940 Johanna Maasik, 9.c, Rocca al Mare Kool 1.september 1939 ● Saksamaa sissetung Poolasse ● Algas II maailmasõda Saksa sõdurid marsivad Poola 1.septembril 1939 3.september 1939 ● Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutavad Saksamaale sõja Ajalehe kajastus Prantsusmaa ja Suurbritannia otsusest 3.september 1939 17.september 1939 ● Stalini Punaarmee vallutas Poola idaosa Kaart Saksamaa ja NSV Liidu vallutustest Poolas 28. september 1939 ● NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmiti sõprus- ja piirileping ● Poola riik kaotati ● Leedu anti NSV Liidu mõjusfääri 30.november 1939 ● Talvesõda- NSV Liidu ja Soome vahel Põlenud maja pärast pommitamist 30.november 1939 Helsingis 17.juuni 1940 ● Punaarmee okupeeris Baltimaad
KODUTÖÖ 1. VABADUSSÕJA PÕHJUSED- · Nõukogude Venemaa eesmärgiks oli vene imeerikumi endiste piiride taastamine · Nõukogude Venemaa püüdis levitada maailmarevolutsiooni ideid teistesse maadusse, sh eestusse ja Nõukogude võimu kehtestamine Eestis · Eesti iseseisvuse kaitsmine punaarmee eest · Venemaa tühistas bresti rahullepingu OSAPOOLED: Eesti, Nõukogude Venemaa, Landerwere, Soome vabatahtlikud, Taani-Rootsi vabatahtlikud EESMÄRGID: Venel impeeriumi endiste piiride taastamine, Eestil iseseisvuse kaitsmine 2. VABADUSSÕJA KÄIK 1918 29.nov?- punaarmee rünnak Narvale, narva langemine 28 .nov ? esimene lahing Joala küla põldudel 29.nov?- Eesti blosevikud 31. jan ?? 1918 dets jätkus punaarmee kiire pealetung eestis PUAARMEE EDU PÕHJUSED:
................................................. 6 4.7 Kurski kaar................................................................................................................................... 6 4.8 Itaalia väljalangemine sõjast......................................................................................................... 6 4.9 Murrang Vaiksel ookeanil ............................................................................................................ 6 4.10 Punaarmee suurpealetung idarindel 1944.a................................................................................ 6 4.11 Normandia dessant ..................................................................................................................... 7 5. Maailm sõjas....................................................................................................................................... 7 5.1 Totaalne sõda..................................................................
nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastasikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid need nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega vene sõjaväebaaside loomisega soome aladel. Nüüd alustati nõukogude liidus ägedat soome-vastast kihutus tööd. NSVL süüdistas soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud nõukogude vägesid. Edukus: Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus ning punaarmee väejuhtide saamatus tõmbasid Stalini vallutusplaanile kriipsu peale. SB ning prantsusmaa kavatsesid saata soomele appi oma väed ja see sundis Stalinit rahulduma vähemaga. Tulemused: Algasid rahuläbirääkimised ning 1940 12.märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli loovutada Karjala maakitsus ja Viiburi linn ning mitmed muud alad. Iseseisev Soome riik jäi püsima. 2.Jätkusõda Põhjused: 1941 ründas saksamaa NSVL'i. Soome jäi erapooletuks. Sellest hoolimata alustasid nõukogude
nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastasikuse abistamise leping. Soomlased aga lükkasid need nõudmised tagasi. Nad ei olnud nõus piirimuutustega ega vene sõjaväebaaside loomisega soome aladel. Nüüd alustati nõukogude liidus ägedat soome-vastast kihutus tööd. NSVL süüdistas soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud nõukogude vägesid. Edukus: Soome rahva ja kaitseväe kangelaslikkus ning punaarmee väejuhtide saamatus tõmbasid Stalini vallutusplaanile kriipsu peale. SB ning prantsusmaa kavatsesid saata soomele appi oma väed ja see sundis Stalinit rahulduma vähemaga. Tulemused: Algasid rahuläbirääkimised ning 1940 12.märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli loovutada Karjala maakitsus ja Viiburi linn ning mitmed muud alad. Iseseisev Soome riik jäi püsima. 2.Jätkusõda Põhjused: 1941 ründas saksamaa NSVL'i. Soome jäi erapooletuks. Sellest hoolimata alustasid nõukogude
laiali. Enamik tööstusettevõtteid seiskus, seadmed ja tooraine viidi Saksamaale. Kasvas tööpuudus, langes elatustase, tõusid hinnad, linlasi ähvardas nälg. Koolides mindi üle saksakeelsele õpetamisele. Kuid 11. novembril 1918 oli Saksamaa sunnitud Compiegne'i vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Samal päeval alustas taas tegevust Eesti Ajutine Valitsus. Samal ajal valmistus Venemaa endise impeeriumi loomiseks, 28. novembril 1918 ründas Punaarmee Narvat. Väikearvulised Eesti üksused sunniti taanduma. Andmaks vallutusele kodusõja ilmet, kuulutasid enamlased Viktor Kingissepa ja Jaan Anvelti juhtimisel Narvas välja Eesti Töörahva Kommuuni. Detsembris jätkus Punaarmee kiire pealetung Eesti pinnal. Eestlaste ebaedu põhjusteks oli vaenlase ülekaal ning rahva sõjatüdimus ja kartus hiiglasliku Venemaa ees. Tasapisi Punaarmee edasitung aeglustus, Eesti väeosad tegid edukaid vasturünnakuid, suurenes sõdurite arv ning paranesid
aastal Mainila klas. Neid pauke kutsutakse soome keeles: "Mainilan laukaukset". Nukogude Liit tahtis, et Soome vabandaks ja viiks oma ved 20-25 km piirist lnde. Soomlased eitasid vastutust juhtunu eest ja keeldusid piiride muutmisest. Nukogude Liit kasutas seda 1932. aasta Soome ja NSVLi vahelisest mittekalletungi lepingust (mida uuendati 1934. aastal 10 aastaks) taganemise ettekndeks. Sjategevus Nukogude ved tungisid Soomele kallale sama aasta 30. novembri hommikul terve piiri ulatuses, ja Punaarmee pommituslennukid pommitasid niteks Helsingi ja Viiburi tsiviilobjekte. Soomlased olid eelnevalt valmis ehitanud Mannerheimi liini, mis murti 1940. aastal lbi. Rnnates Soomet rikkus NSVL tsiselt Nukogude Liidu ja Soome vahel jus olnud mittekallaletungi pakti, Tartu rahulepingut, lepingut piirikonfliktide selgitamistest ning enda allakirjutatud Rahvasteliidu phikirja. Sja tagajrjed Sda peeti 105 peva ja Soome saavutas trjevidu - Punaarmee ei suutnud vallutada Soomet, vaid ainult vheseid alasid
Konik, K. Päts ja J. Vilms. Lisaks koostati Iseseisvusmanifest, millest nimetati Eestit esmakordselt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Enamlased põgenesid Eestist, ning korra pidamine pealinnas läks Omakaitse kätte, mis oli salaja loodud vabatahtlikest koosnev organisatsioon. 24. veebruaril moodustati Eesti Vabariigi Ajutine valitsus. Samal ajal loeti esimest korda ette Iseseisvusmanifest ning Iseseisev Eesti Vabariik oligi sündinud. Vabadussõda 1918. aastal hakkas Punaarmee oma vägesid koondama Eesti piiridele Narva ja Pihkva ruumi. Eesmärgiks sai Nõukogude Venemaa endiste piiride taastamine. Punaarmee põhijõu moodustasid vene ja läti väeosad, samuti ka sakslaste eest Venemaale pagenud enamlased. Punaarmeelaste vastas seisid kodumaale pöördumiseks valmistuvad Saksa väed ja Eesti Kaitseliit. Punaarmee esimene rünnak 22. novembril Narvale löödi sakslaste poolt tagasi. Paar päeva hiljem loovutasid sakslased Pihkva
,,Nimed marmortahvlil" Albert Kivika romaanil põhinev film Film valmis Vabadussõja alusel, mis oli suunatud Punaarmee okupatsiooni vastu. Vabadussõda toimus aastatel 19181920. Sõda toimus peamiselt Tartus 1918 sügisel varitses oht, et Punaarmee vallutab Eesti. 12. novembril peeti Tartu Kommertskoolis koosolek, kus kutsuti õpilasi kaitseliitu. Õpilaste salgad aitasid koolis korda hoida ja sõjaväe ladusid valvata. Detsember 1918 loodi vabatahtlike pataljon, kus võitlesid ka (2. roodus) koolipoisid. Paljud poisid surid kaitstes oma kodumaad. Esimene sõda selles lahingus tuli poistele ootamatult ning nad jooksid metsa. Teises lahingus pandi poisid valvesse ning selle võitsid eestlased, mida tähistati Sangla lossis
maailmasõjast, kus ülendati vapruse eest leitnandiks. · Samuti omistati talle 7 Vene ordenit · 1917. aastal sai ta haavata ja pärast paranemist saadeti Tartu tagavarapataljoni pataljoniülema asetäitjaks · 1918. aastal hakkas ta looma põrandaalust partisanisalka 10.1.13 · Paju lahing peeti 30.31. jaanuaril 1919. aastal Paju mõisa ümbruses, mis on Valga lähistel · Sõda oli Punaarmee ja eestlaste vahel · Eesti liitlaseks oli Soome · 1. rünnak mõisale nurjus, sest eestlased olid vähemuses punaarmee vastu, keda rünnati · Ka järgmine rünnak ei olnud kerge, sest Kuperjanovi vägesid ei saanud aidata soomusrongid, sest Tõlliste sild oli purustatud ja rongid ei pääsenud lahinguväljale piisavalt lähedale · Päeva jooksul tõrjuti kõik eestlaste rünnakud · Hämarikul ründasid eestlased taas ja seekord läks lahing
• Lev Davidovitš Trotski sünnipärane nimi Lev Davidovitš Bronštein oli juudi päritolu Vene bolševistlik revolutsionäär ja marksismi teoreetik. Pseudonüümi "Trotski" võttis ta endale 1902. aastal, ajal kui ta kasutas reisimiseks leitud või varastatud passi Trotski nimele. Sissejuhatus • Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu algusaegadel oli Trotski mõjukas poliitik. Ta oli välisasjade rahvakomissar, sõjaasjade rahvakomissar, Punaarmee rajaja. Pärast Lenini surma (1924) alanud võimuvõitluses tõrjus Stalin Trotski partei juhtkonnast välja. Trotski pagendati Nõukogude Liidust ning hiljem tapeti Nõukogude julgeolekuorganite agendi poolt Mehhikos, kus ta organiseeris poliitilist võitlust Stalini vastu, kuid kommunistliku riigikorralduse poolt, soovides ise juhtida NSV Liitu ja kommunistlikku liikumist. Maailma vaade • Trotski oli ilmselgelt marksist, tema nõudis
1918.a.sügisel asus Venemaa tegema ettevalmistusi Eesti taasvallutamiseks. Vaenlane koondas oma vägesid Eesti piiride lähedusse. ``Maailma vabastajate`` plaanid olid üpriski lihtsad: pealöök taheti anda Narva-Rakvere-Tapa suunal ning abilöök üle Valga ja Tartu lõunast, eesmärgiga vallutada Tallinn. Merelt pidi maismaavägesid toetama Balti Punalaevastik. Teades Eestis valitsevat olukorda loodeti kiirele edule. VABADUSSÕDA. TAANDUMISE PERIOOD. 22. novembril 1918.a.alustas Punaarmee pealetungi Narvale, kuid nad löödi sakslaste poolt tagasi. Eesti oli sattumas kriitilisse olukorda- rindelt ja ka kogu Eestist olid saksa väed lahkumas ning punavägi ähvardas kolmest küljest. 27. novembril võeti Eesti Ajutise Valitsuse poolt vastu otsus asuda kodumaa kaitsele. 29. novembriks kuulutati välja üldmobilisatsioon. Selleks ajaks oli Narva juba langenud. Vahetult enne Narva ründamist Punaarmee poolt olid esimesed eesti üksused asunud sakslaste
VABADUSSÕDA 28.november 1918 2. veebruar 1920 (vaherahu 3. jaanuar) Vaenlasteks Venemaa (PEAMINE), Landeswehr ja Vene valged (valgekaardid) ALGUS____________________________________________________________________ 28.nov 1918 ründab Punaarmee Narvat. Pärast esimeste kallaletungide tagasilöömist lahkuvad Saksa väed Narvast. 29.nov (järgm.päev) tuleb Punaarmee Narvasse. Et jätta sissetungile kodusõja ilmet, kuulutati Moskva poolt Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun. See oli enamlaste sõnul iseseisev riik (iseseisvust tunnustas üksnes Venemaa ning Kommuuni nõukogu, eesotsas Jaan Anvelt) Punaarmee kiire edasitung jätkus ka pärast Narva vallutamist. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Narva, Rakvere, Jõhvi, Tartu, Valga ja Võru. Oht ähvardas ka Tallinna, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut. Eestil oli sõjaline ebaedu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
