o Ohtlik on kui turboreaktiivmootorisse satub suur kogus vett ja korraga o Pumbad: Enamasti kasutatakse turbiintüüpi pumpa, kasutatakse ka tsentrifugaaltüüpi pumpa o Crossfeed system risttoite klapp o Jettison süsteem võimaldab kütust välja lasta lennukist o Lämmastik ei lase süttida o Osa kütust juhitakse lennuki tagaossa, lennuki trimmimiseks o Boeing 787 stabilisaatorisse on võimalik kütust pumbata o Kütusetorustik, mis läbib survestatud kereosa peab olema kahekordne. o Ujukiga kütusenäidik o Mahtuvuspõhiline mõõdik: vastavalt kütusetaseme muutmisele muutub õhu sisaldus torus (kaks dielektrikut) o Andurid mis tekitavad vibratsiooni, mõõdetakse millise sageduse juures läheb resonantsi Stol lennukid Short takeoff and landing
Prügi Jäätmevoog ladestamine Mait Kriipsalu [email protected] Joonis: Meelis Arulepp Eesti prügilad Ladestamine • Päris ilma prügilata siiski ei saa. − Miks? • Prügilatesse ladestatakse jäätmeid ka tulevikus, sest kõiki neid kasutada ei saa. − Piirangud jäätmete taaskasutamisel: tehnilised, majanduslikud, keskkonnakaitselised − Prügila on ladu, vaheladu või ‘puhver’ juhtudeks, kui ‘kõik halvasti läheb’. − Alati on jäätmeid, mida ei tohi u...
Peale dokumentide läbilugemist tutvustas eestööline mulle tootmisala ning seejärel määras mulle paarilise, kellega koos tootmises tööle hakkasin. Tööülesandeks oli akende monteerimine, hõlmates: Pinna ettevalmistust: kummitihendi paigaldamine alumisele puitosale, kuhu hakkab toetuma aken akna ettetõstmist käsitõstevahendiga, mis töötab kui vaakumi tekitamise põhimõttel, selle seadme juures oli oluline käepideme ülaservas olevat nuppu nii kaua pumbata kuni ilmub roheline nupp välja, kui on punane nupp väljas, siis vaakum ei toimi. Tööprotsess järgmiseks osaks oli puit- ja plastkiilude asetamine aknaraami all- ja küljeosadesse ning seejärel seespoolt akna metallhaaratsite kinnitamist aknapalede külge ning väljastpoolt montaazivahuga aknaraami ja pale vahelise tühimiku täitmist kogu perimeetri ulatuses. Montaazi juures oli oluline jälgida, et aken oleks vertikaalsuunas loodis, muidu pidavat tekkima oht, et aken ei liigu vabalt.
Kraana võimaldab tööd 360–se pöördenurga ulatuses. Väga raskete lastide tõstmisel võidakse kasutada laeva külge kinnitatud pontoone, mis suurendavad veeliini pindala ja tõstavad seeläbi meetatsentri kõrgust, suurendades püstivust 29. Pilsisüsteem Pilss on koht trümmi alumises osas, kuhu koguneb laeva sisemusse sattunud vesi ja kust see välja pumbatakse Kõik kaubalaevad peavad olema ehitatud võimekusega pumbata ükskõik milline veekindel sektsioon tühjaks kui laeval on kreen 5 ja tasakiilul Reisilaeval peab olema võimalik pumbata sõltumata kreeni olemasolust Laeva tühjaks pumpamise tarvis on vajalik paigutada kumbagi poordi pilsitorustik ja –kaevud Pilsi kaevus asub imitoru, mis on ümbritsetud kattega (strum box), kuhu on tehtud augud, mis peavad takistama prügi sattumise pilsisüsteemi. Kaubalaevadel on vähemalt kaks mootoriga pumpa ühendatud pilsi
parandaksid küll esitust, kuid oleksid samas raskesti avastatavad. ,,Petturid mängivad ametnikega pidevalt kassi-hiirt," ütles Joyner. ,,Kogu aeg luuakse testidest mööda hiilimiseks uusi strateegiaid." Tõhus veredoping ei too kaasa ainult uusi rekordeid ja medaleid. See võib põhjustada ka tõsiseid tervisekahjustusi. Kui vererakkude arv on liiga kõrge, muutub veri paksemaks ja südamel on seda 9 raske ringi pumbata. Paksem veri võib ka veresooned ummistada ning niimoodi südameinfarkti esile kutsuda. Dopingukasutamine ei heida varju mitte ainult seda kasutavatele ja vahele võetud sportlastele. Iga uue rekordi või suurepärase saavutuse juures leidub inimesi, kes kahtlevad sportlase aususes. Nii muudavad dopingukasutajad tippspordi kõigi jaoks räpaseks ja mõttetuks. 10 Kasutatud kirjandus 1.http://www.antidoping.ee/
Vööndid kulgevad ekvaatoriga paralleelselt. Ekvaatorile lähedased vööndid on heledamad ja sisaldavad tumedamaid ja heledamaid laike. Harva on näha ka punakaspruune laike. Planeedi pooluste läheduses leidub laike harva. Saturni keeristormid näivad olevat veidi rahumeelsemad kui suurel naabril Jupiteril . Tuulte kiirus ulatub seal kuni 500 kilomeetrini tunnis. Saturn kiirgab kaks ja pool korda rohkem soojust, kui ta Päikeselt saab, ning tuulte ülesandeks on ülearune soojus välja pumbata. 1933. aastal vaadeldi Saturni ekvaatorist 15 kraadi põhja pool suurt valget laiku. Osutus, et seda nähti juba aastatel 1876 ja 1903. Ka 1960. ja 1990. aastal ilmus ta jälle nähtavale. Ta näib olevat umbes Saturni aastase tsükliga tormiala, mis tekib, kui Saturni põhjapoolkeral on suvi. "Voyager-1" avastas sellel planeedil ka maakera mõõtu suure punase laigu, mis aga polnud nii ere ja püsiv nagu tema kuulsal kolleegil Jupiteril. Pilvede ülemisel piiril on
sisse ja see pääseb kiiresti alveoolidesse. Samuti tagab treenimine hea rühi. Rühika inimene kopsud on suuremad kui halva kehahoiakuga inimesel. · Süda Treenimata või haige süda ei suuda jõuliselt töötada. Inimene ei jaksa näiteks joosta. Koed ei saa küllaldaselt hapnikku(kudedesse pumbatakse vähe hapnikurikast verd) ja energiat toodetakse vähe. Kudede hapnikuga varustamisel on süda väga tähtis. Südamelihase tegevusest oleneb,kui kiiresti ja jõuliselt suudab ta verd pumbata. Südamelihas areneb j atugevneb ainult siis,kui ta pingutab,teeb tööd,treenib ennast. Teame,et tehnilised vahendid (näiteks mootirid) kuluvad seda rohkem,mida rohkem nad töötavad. Süda aga muutub töötades ainult paremaks! Treenitud suudab ühe löögiga välja paisata suurema koguse verd kui treenimata süda. Treenimata süda suudab hakkab kehalisel koormusel (jooksmisel) kohe väga kiiresti lööma, paisatesiga löögiga välja suhteliselt väikese verekoguse. Kui
Üha enam on kõneaineks tulnud mõiste Peak Oil ehk naftatipp.Termini Peak Oil võttis kasutusele 1950. aastail mõjukas geoloog, professor Marion King Hubbert ning see märgistab punkti naftatootmiskõveral, millest alates tootmine enam suureneda ei saa, vaid hakkab vaatamata suurele nõudlusele hoopiski vähenema. Põhjuseks on maailma naftavarude lõppemine. Küsimus ei ole selles, millal nafta maakoores otsa saab, küsimus on selles, kaua me seda veel välja saame pumbata. Mingil hetkel tuleb ette piir, kus olemasoleva nafta kättesaamine muutub liialt kalliks ning ka võimatuks. Suurema osa naftat tootvate riikide naftatipp on juba seljataga (USA jõudis näiteks sinna 1970. aastate alguses, mõisteti seda aga alles kümmekond aastat hiljem) ning optimistlike prognooside kohaselt saabub globaalne naftatipp umbes 2020. aastatel. Seda juhul, kui naftatarbimise hulka võrreldes praegusega oluliselt vähendataks ning võetaks ulatuslikult
puurkaevu varisemist ja erinevate horisontide vee segunemist puurkaevu kaudu. 3. Puurkaevu filter , peab olema piisavalt suur, et lasta läbi nõutav hulk vett väikese sisenemiskiirusega. Ei tohi korrodeeruda ega keemiliselt ummistuda, ei tohi mehaaniliselt ummistuda 4. Puurkaevu settetoru, on kuni 5m pikkune umbtoru filtri alumises osas. Puurkaevu katsetamine Olulisemad näitajad: Staatiline veetase- põhjavee pinna asend siis kui vett ei pumbata Puurkaevu suurim tootlikus- vee kogus mida on võimalik saada puurkaevust Dünaamiline veetase- veetase, mis kujuneb suurima tootlikkuse puhul Alandus- põhjaveevõtuga veepinna alanemine, mis võrdub dünaamilise ja staatilise veepindade vahega Vee keemiline koostis Allika haarded: Hüdroloogias eristatakse lange- ja tõusuallikaid. Allikahaardeid kasutatakse tõusu- ja langeallikatevee haaramiseks. Allikahaarete ül on: 1
närviimpulsside edasikandmisel, lihaskontraktsioonide tagamiseks. Naatriumi liigtarbimine: koormab neere, võib tekitada vererõhutõusu, toob kaasa vee ja kaaliumi ülemäärase eritumise uriiniga (mis aga ei võta turseid maha). naha ja limaskestade kuivamist; janu, mille tõttu suurendab suurenenud vedeliku-tarbimine tursete teket. Kui turse tekib südame ümbruses, väheneb südame võime verd pumbata, tekib südamepuudulikkus; halveneb organismi varustatus hapniku ja toitainetega; Naatriumivajadus sõltub: inimese kehakaalust, füsioloogilisest seisundist (haigus, oksendamine, kõhulahtisus), toitumistavadest, kliimatingimustest, füüsilisest aktiivsusest. Kloor Lahustumatul kujul leidub kloori luudes. Kloori on vaja: koostöös naatriumi ja kaaliumiga: osmoregulatsiooniks,
o lihtsam vee läbivoolu tagamine Mõlemaid, nii kraavile kui selle kõrvale rajatavaid tiike saab luua lihtsa sängi kaevamise või veepinna tõstmisega kunstlike pervevallide loomisega. Kaevetööd aevetööd Alustada tuleb tiigi keskosast, liikudes järjest servade poole. Pealmine huumusrikas mullakiht tuleks ladustada eraldi, et seda saaks hiljem kasutada pervede haljastamiseks. Liiga märjas kohas võib osutuda vajalikuks vesi kaevekohast enne ära pumbata. Selleks rajatakse šaht. Märg väljakaevatud pinnas tuleks enne laialaotamist muldesse nõrguma tõsta. Kaevamisega ei tohiks rikkuda juba loodusliku ilmega ja väärtuslikke märgalakooslusi. 7 Väljakaevatud pinnase är Väljakaevatud apaigutamine ärapaigutamine Vältida tuleks suures mahus pinnase äravedu. Tiik tuleks kavandada selliselt, et suur osa
Rühika inimene kopsud on suuremad kui halva kehahoiakuga inimesel. Süda Eespool selgus,et spda hakkab tugevamini tööle,ki koed vajavad rohkem hapnikku.Treenimata või haige süda ei suuda jõuliselt töötada.Inimene ei jaksa näiteks joosta.Koed ei saa küllaldaselt hapnikku(kudedesse pumbatakse vähe hapnikurikast verd) ja energiat toodetakse vähe.Kudede hapnikuga varustamisel on süda väga tähtis. Südamelihase tegevusest oleneb,kui kiiresti ja jõuliselt suudab ta verd pumbata. Südamelihas areneb j atugevneb ainult siis,kui ta pingutab,teeb tööd,treenib ennast. Teame,et tehnilised vahendid (näiteks mootirid) kuluvad seda rohkem,mida rohkem nad töötavad. Süda aga muutub töötades ainult paremaks! Treenitud suudab ühe löögiga välja paisata suurema koguse verd kui treenimata süda. Treenimata süda suudab hakkab kehalisel koormusel (jooksmisel) kohe väga kiiresti lööma, paisatesiga löögiga välja suhteliselt väikese verekoguse
Paikneb tavaliselt klotside taga lähedal kohale, kus pidurivoolik läheb pidurikolbi. 5. Vali õhutuskruvile sobiv mutrivõti. Kata õhutusnippel tihedalt plastiktoruga. Toru teine ots aseta anumasse, kuhu õli voolama hakkab. Toru ots peab õhutamise lõpus jääma õli sisse, et õhk vahele ei pääseks, teine ots peab tihedalt nipli otsas olema. 6. Lase paarilisel piduripedaali mõned korrad pumbata ja jalg pedaali vajutama jätta. 7. Ava õhutuskruvi ja hoia seda avatuna mõne sekundi jooksul, seejärel sulge kruvi. Lase paarilisel pedaal üles lasta. 8. Vaatle torus olevat pidurivedelikku, et seal ei oleks õhumulle. Kui on, korda punkte 7-8. 9. Kuivata õhutuskruvi ümbrus õlist ja puhasta piduripuhastajaga. 10. Pane ratas tagasi alla ja eemalda tungraud. 11. Vajadusel lisa piduriõlianumasse õli, et õlitase oleks kõrgemal normtasemest. 12
Hüdrogeoloogia II KT Kordamisküsimused teemale 5: 1. Millist vett loetakse maapinnalähedaseks? Maapinnalähedane põhjavesi – vesi, mis asub kõige ülemises maakoore kihis ega ole pealt kaetud vettpidava kivimikihiga. Sellised on pinnasevesi, mullavesi ja soovesi. 2. Mis iseloomustab kõige enam mullavett? Mullaveele on iseloomulik: 1. sesoonne esinemine, 2. temperatuuri järsud muutused, suvel võib temperatuur tõusta üle 40° C, talvel külmub jääks, 3. mikroorganismide ja orgaanilise aine (huumuse) esinemine. Mullaveed ei kõlba tehniliseks veevarustuseks ja joogiveeks, kuigi üleniiskuse all kannatavatel aladel, nagu Eesti, on nad magedad. 3. Mis annab sooveele omapärase lõhna ja maitse? V: Sood on alad, kus muld on suurema osa aastast niiskusega küllastunud, madalamatel kohtadel sageli veega kaetud. Soos kasvavad niiskuselembelised taimed. Liigniiskuse tõttu õhk ei pääse turba...
vööndid on heledamad ja sisaldavad tumedamaid ja heledamaid laike. Harva on näha ka punakaspruune laike. Planeedi pooluste läheduses leidub laike harva. Saturni keeristormid näivad olevat tsipa rahumeelsemad kui suurel naabril. Tuulte kiirus ulatub seal kuni 500 kilomeetrini tunnis. Saturn kiirgab kaks ja pool korda rohkem soojust, kui ta Päikeselt saab, ning tuulte ülesandeks on ülearune soojus välja pumbata. 1933. aastal vaadeldi Saturni ekvaatorist 15 kraadi põhja pool suurt valget laiku. Osutus, et seda nähti juba aastatel 1876 ja 1903. Ka 1960. ja 1990. aastal ilmus ta jälle nähtavale. Ta näib olevat umbes Saturni aastase tsükliga tormiala, mis tekib, kui Saturni põhjapoolkeral on suvi. "Voyager- 1" avastas sellel planeedil ka maakera mõõtu suure punase laigu, mis aga polnud nii ere ja püsiv nagu tema kuulus kolleeg Jupiteril. Pilvede ülemisel piiril on õhutemperatuur -175 C, seega
arteriaalne hüpertensioon - iseseisev krooniline haigus, mille korral suure vereringe suurte arterite vererõhk on pidevalt kõrgem normaalsest. Kõrge vererõhk ja silmad skleroos muudab veresooned jäigaks, need võivad lõhkeda ja tekitada silmapõhja verevalumeid, häirub võrkkesta töö. Kahjustunud arterioolide seinad muutuvad õhemaks, võides läbi lasta rasvu ja valke, mis tekitavad silmapõhja kollakaid laike. Kardiovaskulaarne puudulikkus - seisund, mille korral süda ei jõua pumbata verd normaalse metabolismi korraldamiseks vajalikul hulgal. Kõrge vererõhu puhul uuritakse südamefunktsiooni, neerufunktsiooni tööd ja silmapõhjasid. NEFROLOOGILISED E. NEERU- JA UROTRAKTI HAIGUSED Neerude ülesanded - regul. keha vedelikusisaldust ja elektrolüütide (nt naatrium, kaalium, fosfor ja kaltsium) sisaldust veres, eemaldada organismist ainevahetusjääke ja mürke, toota hormoone, mis regul. vererõhku, punaste vereliblede arvu ja luude ainevahetust.
CO2 pumbatakse neisse kihinditesse niisama moodi kui nafta- ja gaasiväljadesse. Norra Sleipneri projekt on esimene tööstuslik CO2 maassepumpe-projekt maailmas. Igal aastal pumbatakse Põhjamere all asuvasse põhjaveekihti ligikaudu 1 miljon tonni CO2, mis tõestab, et CO2 saab suurel hulgal tõhusalt ladustada. 3.2.3 Maaaluseid kivisöekihte ei tasu mõnikord kaevandada, sest need on liiga õhukesed või liiga sügaval. Tavaliselt on neis mingil määral metaani. Kui pumbata CO2 kivisöekihti, siis CO2 "kleepub" kivisöe külge paremini kui metaan ja tõrjub metaani välja. See tähendab et kivisöekiht hakkab andma maagaasi, mida saab müüa CO2 ladustamiskulude katmiseks. Kivisöekihid on hoidnud metaani miljoneid aastaid, seetõttu on üsna tõenäoline, et nad suudavad CO2 kinni pidada vähemalt tuhandeid aastaid. Seda ladustamismoodust katsetatakse Euroopa Liidu RECOPOL-projekti raames, välikatse tehakse Poolas. 3
*taastumatu Hea transportida tankerite ja torujuhtmetega. Kasutatakse mitmeks otstarbeks. Puuraukude rajamine merre on keeruline. Ammutamise käigus suur oht merevee ja pinnase reostumiseks. Vajab puhastamist lisanditest ning ümbertöötlemist. Gaas Suure kütteväärtusega. *taastumatu Paikneb puuraukudes surve all, pole vaja pumbata. Vajab vaid puhastamist. Ei vaja ümbertöötlemist. Põlemisel tekib vähe saasteaineid, küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldtatult, mis aga on kallis ja ohtlik (madal temp., suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Tahked kütused Suured varud.
Kulunud mootor hoopis rohkem. Kontrollida rehvi siserõhku ja seisukorda. auto on konstrueeritud selliselt, et ta käituks igas olukorras enamvähem ühtlaselt. Kurvis sõidul avaldab tsentrifugaaljõud suuremat jõudu tagumistele ratastele. Eriti väliskurvis olev. Kui tagarataste rõhk pole piisav, siis kaldub auto tagaosa kurvi vastassuunas seda rohkem, mida pehmemad on tagarattad. Et niisugust ülejuhitavust vältida soovitab autovalmistaja tagaratastesse pumbata õhku natuke rohkem. Tagarataste suurema rõhu korral paraneb ka juhitavus roobastega teel, pikivagudega. Sõidukil tohib kasutada valmistajatehase poolt ettenähtud rehve, mis peavad olema ilma vigastusteta ja õige mustrisügavusega: Kui rehvis on ettenähtust vähem rõhku, siis sellise rehvi veeretakistus on suurem. Rehv kuumeneb rohkem ja kulub. Rehvi muster kulub kiiremini. Ja selle rehvi karkass saab vigastada. Pooltühja rehvi veeretakistusena on bensiinikulu tunduvalt suurem.
Lukksepa käsitööriist peab olema puhas ja kuiv. 5.10. Kasutatud pühkematerjal tuleb kokku koguda selleks ettenähtud kastidesse, millel on kaaned. 5.11. Kui eririietus ja käed on bensiiniga koos, ei tohi minna lahtise tule juurde, suitsetada ega tikku süüdata. 5.12. Autorehvide pumpamiseks suruõhuga peab olema vastav piirestus ja seejuures tuleb veenduda, et lukustusrõngas on täielikult pöia ringsoones. Rehve ei tohi pumbata väljaspool piirestust. 5.13. Raskeid (üle 15 kg massiga) autoosi tuleb tõsta, maha võtta, paigaldada ja teisaldada töökorras tõstemasinatega, millel on korras lastihaardeseadised. 5.14. Ei tohi töötada või olla auto all, mis on riputatud tõstemehhanismi trossi otsa. 5.15. Enne vaatluskanalile paigaldatud auto remonti tuleb: a) kontrollida rataste õiget asetust juhtlattide suhtes; b) auto pidurdada või panna rataste alla tõkiskingad;
Käsitööriist peab olema puhas ja kuiv. 5.10. Kasutatud pühkematerjal tuleb kokku koguda selleks ettenähtud kastidesse, millel on kaaned. 5.11. Kui eririietus ja käed on bensiiniga koos, ei tohi minna lahtise tule juurde, suitsetada ega tikku süüdata. 5.12. Autorehvide pumpamiseks suruõhuga peab olema vastav piirestus ja seejuures tuleb veenduda, et lukustusrõngas on täielikult pöia ringsoones. Rehve ei tohi pumbata väljaspool piirestust. 5.13. Raskeid autoosi tuleb tõsta, maha võtta, paigaldada ja teisaldada töökorras tõstemasinatega, millel on korras lastihaardeseadised. 5.14. Ei tohi töötada või olla auto all, mis on riputatud tõstemehhanismi trossi otsa. 5.15. Enne vaatluskanalile paigaldatud auto remonti tuleb: a) kontrollida rataste õiget asetust juhtlattide suhtes; b) auto pidurdada või panna rataste alla tugiklotsid;
sõuderatas. MEHHAANILINE JUHTIMS Kangmeh juhitakse masinate sidureid ja pidureid, masinisti lihasejõud kantakse hoobade ja tõmmitsate vahendusel otseselt täiturmehhanismide vahetuks lülitamiseks. EELISED: lihtne, töökindel PUUDUSED: kulub palju jõudu, palju lõtke, pedaalidel ja kangidel pikk käik. Sidurite juhtimiseks kasutatakse kange ja piduritel pedaale. HÜDROJUHTIMISSÜST Pumbaga ja Pumbata. Pumbata : kujutab muudetud kujuga vahetut kangjuhtimist, mida kasutatakse siis kui pikaajaliselt ei ole vaja rakendada suurt jõudu. Süsteemis 2 silindrit-juht ja töösilinder, mis on omavahel ühendatud torustikuga. Juht ja töösilindri läbimõõdud valitakse selliselt, et väike jõud pedaalil tekitab küllaldase jõu töösilindris. Pumbaga : koosneb põhimoototorilt käitatavast õlipumbast, siiberjaoturistj paagist, õlitorustikust ja töösilindritest
Süda - infarkt, aordi lõhkemine Aju - insult Kuidas hüpertooniatõbi kahjustab silmi? Silmarõhk tõuseb Silmakapillarid lõhkevad Mis on äge kardiovaskulaarne puudulikkus? Tuleb ootamatult ja järsku, tromb Mis on krooniline kardiovaskulaarne puudulikkus? Pärast infarkti tekib alati südame puudulikkus, sest infarkti kolle ei taastu. Võib tekkida aja jooksul ahenenud arteritest ja süda ei jaksa seetõttu verd ringi pumbata. Nefroloogilised haigused. Nimeta neerufunktsiooni peamised ülesanded organismis Väljutada jääkained, mürgid Toota hormoone Vererõhu reguleerimine Neerudest sõltub punaliblede teke, et hapnikku laiali viia Veetaseme reguleerimine Vere filtreerimine Selgita mõisted: Albuminuuria – valk uriinis, näitab et neer ei tööta korralikult
võimalik reaktsioonisaadusi kokku koguda ja ära kasutada. Metaani osakaal võib sõltuvalt reaktsiooni toimumise tingimustest kõikuda 40% ja 70% vahel, kuid tavaliselt on see 50%. Metaani kütteväärtus on enamasti ligikaudu 4 kWh/m3 (Lehtveer, 2007). Prügilad ei ole mitte ainult ebameeldivad ja maad raiskavad rajatised, vaid eritavad ka kasvuhoonegaasi metaani. Sellised gaasieritised lehkavad vastikult ja võivad iseenesest süttida. Gaasi saab aga ka aktiivselt välja pumbata või lihtsalt prügimäe alt torude kaudu välja juhtida. Gaas vabastatakse üleliigsest niiskusest, analüüsitakse automaatselt ja põletatakse ahjudes või tööstusseadmetes (Lehtveer, 2007). Jäätmetest saadav bioenergia. Kodumajapidamistes ja tööstusettevõtetes tekkivate jäätmete mahu üha kasvav suurenemine on muutunud paljudes riikides järjest tõsisemaks keskkonnaprobleemiks. Jäätmeid võib vaadelda kui energiaressurssi, mis pakub koos
Tallinna Tehnikaülikool Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Gaaside ja vedelike voolamine HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED Õpilane: Õppejõud: Jelena Veressinina Õpperühm: KAKB-41 Sooritatud: 11.02.2013 Esitatud: Tallinn 2013 Teooria 1. Vedelike voolamine torustikes Torustikus vedeliku või gaasi liikumapanevaks jõuks on rõhkude vahe, mida on võimalik tekitada pumbaga, kompressoriga või vedeliku nivoo tõstmisega. Teades hüdrodünaamiks põhiseadusi on võimalik leida rõhkude vahe, mis on vajalik selleks, et teatud kogus vedelikku või gaasi panna liikuma etteantud kiirusega ning järelikult ka vedeliku voolamiseks vajaminevat energiakulu. Samuti on võimaliklahendada k...
IV südametoon tekib kodade süstoli ajal täitumisfaasi lõpul. 8. Südame löögimaht ja minutimaht, millest sõltub nende suurus? Rahuoleku näitajad, muutused kehalisel tööl. Südame löögimaht näitab mitu ml verd suudab süda ühe süstoliga paisata aordi/kopsuveeni, rahuoleku ajal keskmisel 60-80ml. Kehalise töö ajal 100-140 ml. Sõltub südamesse saabuva vere kogusest, südame kontraktsioonijõust. Südame minutimaht näitab mitu l verd suudab süda välja pumbata ühe minuti jooksul. (löögimaht x 60). Rahuolekus 5-6l, kehalise töö ajal 25-35l. Kui pulss üle 180, hakkab vähenema, kuna väheneb diastoli aeg. Söltub löögimahu suurusest, löögisagedusest, hapniku tarbimise vajadusest, töö võimsusest. 9. Südametegevuse reflektoorne regulatsioon. Reflektoorne regulatsioon tähendab, et reguleerimine toimub vastavalt refleksile mööda refleksi kaart. Refleks on KNS vahendusel toimuv vastusreaktsioon retseptorite poolt
rebimiseks. (Teder) Libamissuised on kohastunud nii vedela kui ka tahke toidu vastuvõtmiseks. Alahuul ja alalõug on pikenenud ning sellist moodustist nimetatakse imikärsaks. (Teder) Pistmissuised on putukatel, kes toituvad taimede ja loomade koemahladest. Nende alalõuad ja ülalõuad on muutunud pisteharjasteks, mis asuvad alahuulest ja ülahuulest moodustunud rennis. Pisteharjastega läbistatakse looma või taime pealmised koed, mis võimaldavad putukal seejärel pumbata suhu koemahlu. (Teder) Imemissuiste alalõuad pikenevad ning moodustub imilont, mille abil ollakse võimeline toituma ka kõige sügavamalt õitest. Alahuulest saab keemilise meele elund. (Teder) Putukate rindmik koosneb kolmest lülist, mis on tavaliselt üksteisega liikumatult ühendunud. Rindmiku esimesele lülile ehk eesrindmikule kinnituvad esijalad, teisele lülile ehk keskrindmikule keskjalad ja kolmandale rindmikule ehk tagarindmikule tagajalad. (Teder)
täitumisfaasi lõpul. 8. Südame löögimaht ja minutimaht, millest sõltub nende suurus? Rahuoleku näitajad,muutused kehalisel tööl. Südame löögimaht näitab mitu ml verd suudab süda ühe süstoliga paisata aordi/kopsuveeni, rahuoleku ajal keskmisel 60-80ml. Kehalise töö ajal 100-140 ml. Sõltub südamesse saabuva vere kogusest, südame kontraktsioonijõust. Südame minutimaht näitab mitu l verd suudab süda välja pumbata ühe minuti jooksul. (löögimaht x 60). Rahuolekus 5-6l, kehalise töö ajal 25-35l. Kui pulss üle 180, hakkab vähenema, kuna väheneb diastoli aeg. Söltub löögimahu suurusest, löögisagedusest, hapniku tarbimise vajadusest, töö võimsusest. 9. Südametegevuse reflektoorne regulatsioon. Reflektoorne regulatsioon tähendab, et reguleerimine toimub vastavalt refleksile mööda refleksi kaart. Refleks on KNS vahendusel toimuv vastusreaktsioon
naftareostus eemaldatakse mere pinnalt. Nafta pühitakse seejärel ketastelt kollektorkanalitesse, kust see suunatakse reservuaari. 3) Ketas-skimmerid töötavad efektiivseimalt rahulikes vetes ja õlide korral, mis ei ole oma omadustelt tugevalt reageerivad. Antud probleemi on võimalik leevendada vastassuunas liikuvate hammasketaste lisamisega. Seda süsteemi seadmed vajavad üldjuhul lisajõuseadmeid, et liigutada kettaid ja pumbata eemaldatud naftat reservuaari. 4)Hariskimmer. Selles süsteemis kasutatakse suurediameetrilisi pöörlevaid silindreid horisontaalsel teljel. Trummel on osaliselt uputatud ning veest kogutud nafta eemaldatakse harjadelt kaabitsaga ning suunatakse reservuaari. 5) Lintskimmer(Belt system). Selles süsteemis kasutatakse oleofiilsest materjalist rihmasid, mis läbivad katkematult naftast veekihti, korjates seega merepinnalt naftat. Rihm jookseb kahe otsrulli vahel, kus nafta eemaldatakse
Põhjavesi on soe ka talvel - isegi 6 kraadi. Suvel on põhjavesi seevastu külm, seepärast tuleb vett juhtida tiikidesse eelsoojendustiigi kaudu. Kui allikas avaneb tiigi põhjas, jääb alumine veekiht külmaks, 20 sest päike soojendab vaid vee pinnakihti. Vähid siirduvad siis tiigi nõlvadele, tiigi tootev pindala väheneb ja vähkide kasv aeglustub. Pinnavesi Pinnavee temperatuur on talvel nulli lähedal kui just vett ei pumbata sügava järve süvakihtidest. Viimane on aga hapnikuvaene. Suvel on pinnavee temperatuur vähi jaoks optimaalsele lähedane. Tumedad, kõrge huumusesisaldusega rabaveed on happelised, samuti võivad seda olla lumesulaveed ja vihmavesi ja seetõttu on nad vähikasvatuseks vähesobivad. Vesi on tavaliselt kõige happelisem kevadiste ja sügiseste suurvete ajal. Happelisust võib vähendada lupjamisega - näiteks koos liivafiltrist läbi laskmisega.
kliimavöötmes voolava jõe veerežiimi. Iseloomustamisel kasutage kõiki järgmisi mõisteid: äravool, suurvesi, madalvesi, veetaseme kõikumine. vahemereline kliima, suurvesi on talvel, madalvesi on suvel (sademeid on vähem ja temp. kõrge ehk siis on ka aurumine). Vahemerelises kliimas veetase kõigub palju, kuna kõik sademed tulevad talvel (talvel 10 kraadi, suvel 30) 43. Millised tagajärjed võivad ilmneda, kui kaevust A linna tarbeks intensiivselt vett välja pumbata? Millised laused on tõesed? a. kaevu ümbrus võib soostuda b. põhjavee tase võib tõusta c. kivimid kaevu ümbruses võivad karstuda, kui neist vesi välja pumbatakse?? d. põhjavesi võib muutuda soolaseks e. põhjavee liikumise suund võib muutuda f. võib esineda maapinna vajumisi 44. Miks on kohas A vesi soolasem kui kohas B? Põhjendage. Põhjenduses tooge välja peamine tegur mõlemas piirkonnas, mis mõjutab vee soolsust.
Praktika näitab et kõige sagedamini tekivad laevakere vigastused just parrastel. Seetõttu võib veekindlate piki ja vaheseintega laeval ühe parda ääres asetsevate ruumide veega täitumine põhjustada ohtliku kreeni. Et vähendada kreeni , mis tekib vee sattumisel laeva ühe parda ruumidesse , kasutatakse järgmisi abinõusid: 1.mõlemal parda sümmeetriliselt asuvad ruumid ühendatakse toruotsikuga; 2. Kasutatakse kreenisüsteemi sõjalaevad ja jäälõhkujad mille abil saab pumbata vett ühe parda ruumidest teise parda ruumidesse. 3, võetakse täiendav kogus vett vastas parda ruumidesse , kui seda võimaldab ujuvuse tagavara. Käikuvus. Käikuvus on laeva võime liikuda vees ettenähtud kiirusega. Temale rakendatud liikumapaneva jõu mõjul. liikumapanev jõud tekitatakse sõuajami abil ( puksiirtrossi tõmbega) Liikumapanev jõud kulutatakse laeva liikumsel tekitava takistuse ületamiseks. Liikumistakistus koosneb vee ja õhutakistusest.
Tekib reaalne oht keskkonnareostuseks. * Missuguseid probleeme põhjustab linnades esimese põhjavee horisondi alanemine ning kuidas saaks seda probleemi leevendada? Tipptarbimine teatud aegadel (hommikul ja õhtul), mis alandab põhjavett. Kui puurida 8 m sügavuselt võib saada 6 m vett, sest põhjavesi võib olla alanenud ja vee kvaliteet halvenenud. Selle tarbeks on suured mahutid valmis pandud, et põhjavett ühtlasemalt pumbata ehk tipptunnil võtad mahutist, mitte põhjaveest otse. * Miks esinevad linnades uputused? Linnu ehitades on valesti projekteeritud äravoolud ja kanalisatsiooniaugud. Samuti on linnad ehitatud „auku“, mis takistab vee äravoolu sealt, kuhu see praktikas koguneb. * Kuidas saab detailplaneeringuliste otsustega vähendada CO2 emissiooni hoonete energiatarbes? Energiaklasside kehtestamine, millega saab ehitada liginullenergiahooneid
Vesi märgab klaasi. Ülesanded 1 Äikese korral saab lihtsalt määrata, kui kaugel välku lööb. Selleks tuleb mõõta aeg välgu nägemise ja müristamise alguse vahel. Seda võib teha ka sekundite lugemise teel. Saadud sekundite arv jagatakse kolmega ja saadakse välgu löömiskoha kaugus kilomeetrites. Põhjendage meetodit. Jagatakse kolmega, kuna heli kiirus on 340 m/s. 2 Asetame äratuskella vaakumpumba kupli alla. Kui sealt õhk välja pumbata, siis me enam kelle tirinat ei kuule, aga näeme kella endiselt. Mida see ütleb heli ja valguse levimise kohta? Heli levib ainult keskkonnas, valgus ka mujal. 3 Soojemas õhus on heli kiirus suurem kui külmemas õhus. Miks? Soojemas õhus on molekulide kiirused suuremad, nende põrkeid toimub sagedamini ja nii kandub rõhu muutus kiiremini edasi. 4 Kaja on alati nõrgem kui seda tekitav heli. Miks?
Minutimahu suurus võrdub löögimaht korda löögisagedus. Süda ei tühjene verest tsüstoli ajal kunagi täielikult. Südamesse jääb alati umbes 50-70 ml verd. Seda nim. südame jääkmahuks. Südame puudulikkuse nähud Rütmi kiirenemine tekib tsüonoos (naha ja limaskestade siniseks muutumine) hapniku kogus veres väheneb. Huuled, käed hingeldus koed ei saa piisavalt hapnikku, süda ei jõua nii palju verd pumbata vastsündinul on löögisagedus 120-140, täiskasvanul 70-80, 5aastasel 95-100, 10-14 aastasl 75-90, 15-18 aastasel 65-75. Löögimaht vastsündinul 2,5-3. Löögimaht 1.aastasel 10 ml, 7.aastasel 23-25ml, 12 aastaselt 40ml, 13-16 vanuses 55-60ml, täiskasvanul 60- 80ml. Täiskasvanu löögisagedus sõltub mitmest asjast. Sümpaatiline NS. Südame rütmi muutused Osa südame rütmimuutusi on füsioloogilised, mis tekivad kas teatud vanuses või teatud füsioloogiliste tingimuste korral.
Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 5. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. Laevade ehitus. Teema 5. Laeva ujuvus ja mereomadused. 5.1. Ujuvus. Ujuvuseks nimetatakse laeva võimet seista vee peal (ujuda) teatud asendis ja kanda endal ettenähtud lasti. Rahulikul (vaiksel) veel mõjuvad laevale tema enda raskusjõud ja temal paiknevate lastide raskusjõud. Nende jõudude ühisnäitaja P rakenduspunkt asub punktis G, mida nimetatakse raskuskeskmeks (RK). See raskusjõud P on suunatud vertikaalselt allapoole. (Vt. Joon. 5.1.) Joon. 5.1. Raskusjõud tasakaalustatakse vee rõhuga laevakerele (või teisisõnu vee tõste- jõududega). Nende ühisnäitaja ehk D rakenduspunktiks on punkt B, mida nimetatakse suuruskeskmeks (SK) või ve...
TEST Loeng 1 - Naturaalarv loendamiseks ja järjestamiseks kasutatavad arvud (0), 1, 2, 3, .... Mõnikord jäetakse 0 naturaalarvude hulgast välja. - Täisarv kõik naturaalarvud ja nende negatiivsed vastandarvud. - Ratsionaalarv reaalarvud, mida saab kasutada kahe täisarvu m ja n jagatisena m/n. Igal ratsionaalarvul on ka lõpmatu kümnendarendus ja see on alati perioodiline. - Reaalarv kõik ratsionaal- ja irratsionaalarvud (mitteperioodilised lõppmatud kümnendmurrud) kokku. Täidavad lünkadeta kogu arvsirge. - Kompleksarv arv kujul a + ib, kus a ja b on reaalarvud ning i imaginaarühik. Reaalarvu a nimetatakse kompleksarvu a + ib reaalosaks ja reaalarvu b selle kompleksarvu imaginaarosaks. Iga kompleksarv z = a + ib on määratud oma reaal- ja imaginaarosaga, st. reaalarvude järjestatud paariga (a;b). Sellise paariga on määratud ka tasandi punkt. Seega on vastav...
2 26 Vesi trassist M W HS 13 ~380V 17 18 19 20 6 L 1 Joonis 1.3 Toitesüsteem 1) pumbata vett pumbaga 16 paagist 1 paaki 23. Selleks avatakse pumba imemisavapoolne kraan 15 ja kraan 21. Oodatakse kuni õhk väljub pumbast ja torustikust ning käivitatakse pump. Pumba käivitamiseks tuleb ühendada sagedusmuundur 18 lüliti 20 abil vooluvõrku, vajutada nuppu "RUN" ning aeglaselt tõsta pumba tööratta pöörlemissagedust (voolu sagedust) kuni vesi voolab paagist 1 survepaaki 23. Üleliigne
Nüüd seo riideriba otsad ümber pulga umbsõlme. Zguti pingutamiseks pööra pulka, kuni verejooks lakkab. Seo teine riideriba pulga otsa ning kinnita pulk jäseme külge, et zgutt kindlalt paigal püsiks. ENNETA SHOKISEISUNDIT. Shokk on ohtlik seisund, millega kaasnevad vereringehäired mõjutavad elutähtsate organite tööd. Shoki esmane tunnus on pulsi sagenemine. Verekaotuse tõttu on vere hulk vähenenud. Süda peab nüüd kiirermini lööma, et pumbata kudedesse sama palju verd kui tavaliselt. Kui verejooks ei vähene, langeb ka vererõhk, pulss nõrgeneb ja kannatanu kattub külma higiga. Suure verekaotuse puhul kompenseerib organism nii, et: 1. verevool naha all väheneb. Nahk muutub kahvatuks ja külmaks, huuled on kahvatulillad. 2. kudedest viiakse vedelik verre, et taastada veremahtu. Kannatanu tunneb janu. Ära anna kannatanule juua, sest siis võib tal süda pahaks minna, ta hakkab oksendama.
1.PILET 1.Pöördliikumine- liikumine , mille puhul keha kõik punktid liiguvad mööda ringjooni, kusjuures nende ringjoonte keskpunktid asuvad ühel sirgel — pöörlemisteljel. Pöördliikumise dünaamika põhivõrrand on Newtoni II seadus pöördliikumise kohta. Impulsimomendi tuletis aja järgi võrdub jõumomendiga: dL / dt = M . Ehk teisiti – jõumoment (jõu ja tema õla korrutis) on see põhjus, mis muudab keha impulsimomenti (pöörleva keha osadeimpulsside mõju pöörlemisele). 2.Hõõrdejõud- keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu; F=mgμ (μ – hõõrdetegur); kaldpinnal hoiab keha paigal hõõrdejõud. Kuna see jõud takistab kehade liikuma hakkamist, nimetatakse seda jõudu seisuhõõrdejõuks. Seisuhõõrdejõud ehk staatiline hõõrdejõud on suunatud vastu sellele liikumisele, mis peaks tekkima ning on maksimaalne hetkel, kui kaks pinda hakkavad teineteise suhtes libisema (suurim seisuhõõrd...
süsteemi puhta ballasti tanke. Süsteem erineb eraldatud ballastitankidega süsteemist selle poolest, et ballasti pumpamiseks võib kasutada lastipumpasid ja lastimis- ning lossimistorujuhtmeid. Puhta ballasti tankide mahutavus peab olema selline, et see tagaks eraldatud ballastitankidega laevale esitatavad trimmi ja süvise nõuded. Nii eraldatud kui puhta ballastitankidega laevade kasutamine tõstab laevade ehitushinda. Lastimine pesuvee peale (load on top, LOT) Kui kogu tankide pesuvesi pumbata merre, satub sinna kuni 0,5 % lastist. Rahvusvaheliste reeglite järgi on sellise koguse nafta merre pumpamine lubamatu. Õliste vete merre sattumise vältimiseks on välja töötatud eriline meetod, mille rakendamise tulemusena pesuvees sisalduv nafta jääb laeva tankidesse. Ballastreisi algul täidetakse vajalik hulk tanke ja lastakse ballastil settida. Samal ajal pestakse teisi õliseid tanke veega puhta ballasti pealevõtmiseks. Tankide pesuvesi pumbatakse pesuveetankidesse
õhustusvööndisse, kus ta täidab vaid osa pinnasepooridest ning maa on veega küllastumata. Õhustusvööndi ülaosas on mullakiht, mille taimejuurte tekitatud õõsi pidi sademevesi allapoole liigub. Mullas olevat vett kasutavad taimed. Õhustusvööndi all on küllastumusvöönd, milles pinnasepoorid on vett täiesti täis. Vett sisaldavat ja andvat maapõueosa nimetatakse põhjaveekihiks. Kui sellesse kihti puurida kaeve, saab neist vett välja pumbata. Põhjaveevaru: maa sees pikka aega säiliv vesi Maa sees on tallel suur hulk vett. See vesi siiski liigub, ehkki väga aeglaselt, ning on seega osa veeringest. Põhjaveekihtides on varul suur hulk Maa vett ning paljude inimeste elu kogu maailmas sõltub põhjaveest. Põhjaveeäravool: vee voolamine maast välja Iga päev näed enda ümber vett järvedes ja jõgedes ning jää, vihma ja lumena. Suurt hulka vett ei ole aga näha seda vett, mis on ja liigub maa sees
Tallinna Tehnikaülikool Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Gaaside ja vedelike voolamine HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED Õpilane: Õppejõud: Jelena Veressinina Õpperühm: KAKB Sooritatud: 15.05.2015 Esitatud: Tallinn 2015 Teooria 1. Vedelike voolamine torustikes Torustikus vedeliku või gaasi liikumapanevaks jõuks on rõhkude vahe, mida on võimalik tekitada pumbaga, kompressoriga või vedeliku nivoo tõstmisega. Teades hüdrodünaamiks põhiseadusi on võimalik leida rõhkude vahe, mis on vajalik selleks, et teatud kogus vedelikku või gaasi panna liikuma etteantud kiirusega ning järelikult ka vedeliku voolamiseks vajaminevat energiakulu. Samuti on võimaliklahendada ka pöördü...
Need akseptorid on positiivsema redokspotentsiaaliga, nii et nende redutseerimisel vabaneb energia. Hingamisahela komplekside oluline iseärasus on see, et vabanev energia suudetakse osaliselt säilitada, kasutades seda kindlate aminonohappe jääkide Kõrvalahelategs seotud prootonite liigutamiseks ja arvatavasti peptiidahela kõrgema struktuuritaseme konformatsiooniliste muutuste läbiviimiseks, mis kokkuvõttes võimaldab prootoneid pumbata vastu kontsentratsiooni gradienti. Prootonite pumpamisega mitokondrist välja salvestatakse elektronide vabaenergia keemilise ja elektrokeemilise gradiendi energiana. Keemiline ja elektrokeemiline vabaenergia ei ole identsed. On võimalik elimineerida prootonite gradient nii et säilib membraanipotentsiaal ja vastupidi. Elektronide ülekandeahela kompleksid Kompleksid I ja II ning samuti valk ETF ja mitokondriaalne glütserool-3-fosfaadi
maasse imbub, satub ta tavaliselt algul õhustusvööndisse, kus ta täidab vaid osa pinnasepooridest ning maa on veega küllastumata. Õhustusvööndi ülaosas on mullakiht, mille taimejuurte tekitatud õõsi pidi sademevesi allapoole liigub. Mullas olevat vett kasutavad taimed. Õhustusvööndi all on küllastumusvöönd, milles pinnasepoorid on vett täiesti täis. Vett sisaldavat ja andvat maapõueosa nimetatakse põhjaveekihiks. Kui sellesse kihti puurida kaeve, saab neist vett välja pumbata. Põhjaveevaru: maa sees pikka aega säiliv vesi Maa sees on tallel suur hulk vett. See vesi siiski liigub, ehkki väga aeglaselt, ning on seega osa veeringest. Põhjaveekihtides on varul suur hulk Maa vett ning paljude inimeste elu kogu maailmas sõltub põhjaveest. Vett tuleb otsida altpoolt põhjaveetaset Loodan, et pead lugu vaevast, mida nägin, kui kaevasin tund aega kuuma päikese käes mereranda auku. See on suurepärane viis
KT I Füsioloogia 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda ja kaks vatsakest. Südame ülesanne on pumbata verd. Venoosne hapnikuvaene veri juhitakse südamesse, sealt liigub see kopsudesse, kus see annab ära CO2 ja saab O2 ning siis pumpab süda arteriaalset verd kogu kehasse laiali. Sel viisil saavad kõik organid/koed varustatud hapniku ning toitainetega ja samas vabaneda jääkainetest. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism – koe või raku võime erutuda, temas endas tekkivate impulsside mõjul.
On võimalik eraldatud CO2 kasutada näiteks tahke jää tootmisel, koos ammoniaagiga karbamiidi tootmisel, karastusjookide tootmisel jne. Kõik fossilsed kütused sisaldavad süsiniku, kütuse põletamisel reageerib süsinik õhuhapnikuga ja tekib CO2 . 60% CO2 -heitest toimub püsiobjektidest (elektrijaamad, gaasitöötlus etc). CO2 heitmist atmosfääri saab vältida, kui süsinik enne või pärast põletamist kõrvaldada. Püüda kinni ja pumbata maapõue (maa-alusesse panilasse) ja seal hoida. “Panila” – “tühi” (ammendatud) nafta- või gaasiväli, kivisöelasund või põhjaveekiht. Ookeani ladustamine Jäätmed, jäätmete liigid, prügi on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid. Eesti Jäätmeseadus (§ 2 ) – jäätmed mistahes vallasasi (st. ained või esemed), mis on nende valdaja kasutusest kõrvaldanud või kavatseb
Gaas - suure kütteväärtusega. Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldatult, mis kallis ja ohtlik taastumatu - paikneb puuraukudes surve all, pole vaja (madal temperatuur, suur rõhk). Küllaltki keskkonnasõbralik kütus. pumbata, vajab vaid puhastamist. Ei vaja ümbertöötlemist. Põletamisel tekib vähe saasteaineid Tahked kütused Suured varud, uued kaevandused on hästi Saastatus - CO2 jt. kasvuhoonegaasid, SO2 happevihmad,
vahel tsentrifugaalpumbaga . Pumba esimeses astmes on tsentrifugaaltööratas , keeristööratas tõstab survet KEERISPUMBAD kasutusalad: Abikatelde toitepumbad. Vee magestites vaakumpumbad. Magevee jahutuspumbad. Kombineeritud tsentrifugaalpumbaga vaakumpumbaks. Pumba põhiparameetrid . Q = 0,15 - 100 m/ h , p = 5,5 Mpa. ( minimaalne 2 Mpa ) N= 1440 - 2800 p /min. Pumba eelised : -lihtne konstruktsioon -väike kaal ja gabariidid -võivad pumbata keskonda igas olekus kuiva imememise omadus arendatav surve on 3-5 korda suurem kui sama diameetriga tsentrifugaalpumbal. Pika tööeaga ,ega vaja erilist järelvalvet. Puudused . -madal kasutegur ,mis on tingitud pööristest ringkanalites ja vedeliku hõõrdumisest vastu keret. Pöörispump tuleb enne käivitamist täita veega. Kuivalt ei tohi pöörispumpa käivitada isegi lühiajaliselt, kuna tihend vajab määrimist. Enne käivitamist tuleb avada imi ja surveventiil
tekitajad. Veri on kui lihaste majapidaja: tulles toob ta toitaineid ja ehitusmaterjali ning lahkudes viib kaasa kõik prahi. Mida laiemad on veresooned, seda rohkem liigub lihastesse hapnikku ja toitaineid ning seda kiiremini toimub jääkide eemaldamine. Kehv aeroobne treenitus põhimõtteliselt aeglustab ka lihaskasvu. Aeroobne põhivastupidavustreening laiendab veresooni, eelkõige verekapillaare. Samas kasvatab see ka südant. Suurem süda suudab pumbata rohkem verd liikvele. See kiirendab taastumisprotsesse, seda nii treeningu jooksul seeriate vahel kui ka üldist treeningutest taastumist. Toitainete transport lihastesse mängib lihaskasvu puhul suurt rolli. Trenni ajal vajame energiat, mida saame nii lihaste kui ka maksa glükogeenivarudest, samuti veres olevast energiast ja rasvarakkudest. Pärast treeningut on taastusjoogi kiire imendumine oluline, kuid veri on see, mis viib toitained lihasteni. Isegi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
