Eriti oluline on arstlik läbivaatus siis, kui elektrilöök on tabanud last või vanemat inimest. Tõsisemate elektriõnnetusete korral: Lülita vool välja! Kutsu kiirabi! Kiirabi oodates: Kui kannatanu hingab, kuid on teadvuseta, vii ta külili asendisse Kui kannatanu ei hinga, kuid pulss on olemas, alusta viivitamatult suust suhu hingamise tegemist Kui kannatanul ei ole pulssi, alusta viivitamatult südamemassaazi tegemist. Elektriohutust puudutavates küsimustes aitavad: Spetsialistid Elektritarvete kauplused 12 Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Tehnilise Järelevalve Amet Eesti Energia klienditeenindus, tel. 1545 nii tava- kui mobiiltelefonilt
kui uppuja rabeleb. Veest välja tirides püüda hoida kannatanu selgroogu sirgelt, eriti siis, kui uppumisohtu on satutud vettehüppamise tõttu, sest siis võib olla selgroog vigastatud. Maale jõudes tuleb püüda võimalikult palju vett kannatanu ülemistest hingamisteedest ja maost välja saada, selleks keerata kannatanu kummuli ja suruda abaluude vahele. Küljele keerates tuleb jällegi selgroogu säästa. Siis keerata kanatanu selili, kontrollida tema hingamist, pulssi ja teadvust, vajaduse korral alustada elustamist ning loomulikult kutsuda kiirabi. Kõik uppumisohus olnud tuleb 24 tunniks saata meditsiinilisele jälgimisele, sest on südame rütmihäirete tekke oht. Silmapaistvad Eesti sportlased olümpiamängudel. Esimene eestlane kirjutas aga end medalivõitjana olümpiaajalukku juba 1912. a. Stockholmi olümpiamängudel
Teda kutsutid Tünniks. Ta valib kitsamaks valdkonnast psühhiaatria. Kui ta ülikooli lõpetab, on tal üksjagu võlgu. Ta saab tööle kliinikusse, kus on tipp-psühhiaatrid tööle. Enne tööleminekut loeb ta kõik 50aastakäigu ajakirjad. Jung koostab saja sõna assotsiatsoonitesti. Inimesele öeldakse üks sõna ja ta peab juhusliku kirja panema. Need sõnad pole juhuslikud, vaid inimesel võib avalduda haiguse järgi mõisted. Jälgitakse, mida inimene vastab ja mõõdab pulssi, südamerütmi, nahaelektrilisust, reaktsiooniaega. Kõik asjad kokku näitavad, mis sündmused/muutused kehas toimuvad. See meenutab valededetektorit, kuid eesmärk oli tuvastada probleem. Jung püüab psühhoanalüüsi rakendada tõsiselt vaimuhaigete juures. Teda huvitavad ideed rohkem kui inimesed. Teda huvitavad haiguslood rohkem. Sellepärast pettuski kolleegides neid väga ei huvitanud haiguslood. Ta uurib
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Lülita vool välja! Kutsu kiirabi! Kiirabi oodates: Kui kannatanu hingab, kuid on teadvuseta, vii ta külili asendisse Kui kannatanu ei hinga, kuid pulss on olemas, alusta viivitamatult suust suhu hingamise tegemist Kui kannatanul ei ole pulssi, alusta viivitamatult südamemassaaži tegemist. Elektriohutust puudutavates küsimustes aitavad: Spetsialistid Elektritarvete kauplused Tehnilise Järelevalve Amet Eesti Energia klienditeenindus, tel. 1545 nii tava- kui mobiiltelefonilt Tarbijakaitseameti kohalik inspektor Võrguhaldur (telefoninumber on kirjas võrguhalduri saadetud arvel) Tööinspektsiooni kohalik osakond Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit
.. tuleb enne lüpsi korrastada ja üle kontrollida. Alla panemisel ei tohi lasta õhku lüpsimasinasse. Kui masin susiseb, siis imetakse koos õhuga piima hulka laudatolmu ja baktereid, mis kiiresti piimas paljunevad. Kõigepealt asetatakse nisakannud tagumistele, seejärel esimestele nisadele (tagumistes udaraveerandites on rohkem piima). Lüpsimasina pulsisagedus peab vastama ettenähtud normidele. Pulsisagedust võib reguleerida lüpsi ajal, kahetaktilistel masinatel on see 70-90 pulssi minutis, kolmetaktilistel 60-80 pulssi minutis. Vaakumi tugevus peab olema keskmiselt 380 mm/Hg. Suurema pulsisageduse abil on võimalik kiirendada piima väljutamist (kergete nisadega ja kõrgetoodanguliste lehmade puhul; ei sobi noorte ja kõvade nisadega lehmade lüpsmisel). Masinlüpsil väljutatakse udarast kahe-kolme minuti jooksul suurem osa piimast (60-80 %). Lüpsi kestus sõltub lüpsimasina korrasolekust ja udara ettevalmistamise kiirusest.
Colon – jämesool Enne vaagnasse jõudmist hargneb kõhuaort kaheks ühisniudearteriks (a. iliaca communis), mis omakorda jagunevad kaheks: sisemiseks ja välimiseks niudearteriks (a. iliaca interna ja externa). Sisemine niudearter varustab verega vaagnaõõne organeid ja välimine niudearter kõhuseina ja osaliselt välisuguelundeid. Väline niudearter väljub vaagnast kubemesideme all ja temast saab reiearter (a. femoralis). NB! Veresoone pindmine asend lubab kubemes reiearteri pulssi palpeerida. Samas valitseb suur oht väikesõrmejämeduse veresoone vigastamiseks, eriti kubeme piirkonna torkevigastuste korral. Tegemist on eluohtliku vigastusega, mis põhjustab suurt verekaotust (→ osa „Šokk“) A. femoralis kulgeb reielihaste vahel alla ja mediaalsele küljele, andes teel lihastele harusid. Põlveõndlas saab temast õndlaarter (a. poplitea), mis jaguneb säärearteriks (a. tibialis) ja pindluuarteriks (a. peronaea). Märkus
värisemine, arusaamatu-seosetu jutt, unetus, higistamine, vaimne küündimatus. Elavhõbeda aurud. Põhiliselt toimib kesknärvisüsteemile. Varajased sümptomid on mittespetsiifilised. Mürgistust iseloomustab kõrgenenud ärrituvus, töövõime vähenemine, unehäired, mälu nõrgeneb, esineb peavalu, igemed ja suu limaskest veritseb. Meditsiiniliselt võib täheldada veel treemorit, kilpnäärme suurenemist, joodi suurenenud ladestumist kilpnäärmesse, labiilset pulssi, südamepekslemist, muutusi veres, elavhõbeda suurenenud eritumist uriini. Kokkupuute jätkumisel muutuvad sümptomid spetsiifilisemaks. Treemor süveneb - eriti lihastes, mis aitavad sooritada tahtele alluvaid liigutusi (sõrmed, silmalaud, huuled). Lihasvärin levib jäsemetelt tervele kehale. Kaasnevad isiksuse- ja käitumishäired, mälulangus, suurenenud erutuvus, depressioon ning hallutsinatsioonid ja deliirium. Väga iseloomulik on tugev süljevoolus ja igemepõletik.
Eriti oluline on arstlik läbivaatus siis, kui elektrilöök on tabanud last või vanemat inimest. Tõsisemate elektriõnnetusete korral: Lülita vool välja! Kutsu kiirabi! Kiirabi oodates: Kui kannatanu hingab, kuid on teadvuseta, vii ta külili asendisse Kui kannatanu ei hinga, kuid pulss on olemas, alusta viivitamatult suust suhu hingamise tegemist Kui kannatanul ei ole pulssi, alusta viivitamatult südamemassaazi tegemist. Elektriohutust puudutavates küsimustes aitavad: Spetsialistid Elektritarvete kauplused Tehnilise Järelevalve Amet Eesti Energia klienditeenindus, tel. 1545 nii tava- kui mobiiltelefonilt Tarbijakaitseameti kohalik inspektor Võrguhaldur (telefoninumber on kirjas võrguhalduri saadetud arvel) Tööinspektsiooni kohalik osakond Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit
K - keskmine treenitus - 0,65 K - edasijõudnud - 0,7 Jooksmisel peab kindlasti tugevasti välja hingama. Joostes ilma pulsitestrita peaks saama kaaslasega vabalt rääkida. Kehtib selline lihtne reegel - kui suudate 4 - 5 sõna ilma hingeldamata lausuda, jooksete õiges reziimis. Alustage aeglaselt - algul ärge harjutage rohkem kui 3 korda nädalas, kontrollige oma pulssi ja jälgige hingamist - kui pulss on pidevalt kõrgem kui 2 päeva tagasi, on taastumine olnud mitteküllaldane, langetage treeningu intensiivsust ja kestvust - jälgige oma keha alarmsignaale ja lihaste - liigeste valude korral pöörduge arsti poole - optimaalse koormuse korral tunnete juba 2 nädala pärast, et harjutamine polegi enam nii väsitav
seina paksus: seina paksus: seina paksus: seina seina paksus: 1mm 6µm 0,5µm paksus: 0,5mm 1µm Pulss. Südame süstoli ajalaordi alguses tekkinud seina võnkumine levib mööda artereid edasi, põhjustades nende seinte võnkumist, mida nim. arteripulsiks. Pindmisemate perifeersete srterite pulssi on võimalik palpeerida. Pulsilöökide aru järgi saab lugeda südame kokkutõmmete arvu. Pulsilaine levimise kiirus on 5...10 m/s ja sõltub arterite elastsusest. Vererõhk. Vedelikud liiguvad alati suurema rõhu alalt väiksema rõhu suunas. Organismi vererõhk põhinebki vere liikumisel arterites. Vererõhk sõltub nii südame pumbatud vere hulgast ja ka sellest, kui kiiresti veri pääseb arteritest kapillaaridesse. Seda reguleerib vereringe perifeerne takistus.
seina paksus: seina paksus: seina paksus: seina seina paksus: 1mm 6µm 0,5µm paksus: 0,5mm 1µm Pulss. Südame süstoli ajalaordi alguses tekkinud seina võnkumine levib mööda artereid edasi, põhjustades nende seinte võnkumist, mida nim. arteripulsiks. Pindmisemate perifeersete srterite pulssi on võimalik palpeerida. Pulsilöökide aru järgi saab lugeda südame kokkutõmmete arvu. Pulsilaine levimise kiirus on 5...10 m/s ja sõltub arterite elastsusest. Vererõhk. Vedelikud liiguvad alati suurema rõhu alalt väiksema rõhu suunas. Organismi vererõhk põhinebki vere liikumisel arterites. Vererõhk sõltub nii südame pumbatud vere hulgast ja ka sellest, kui kiiresti veri pääseb arteritest kapillaaridesse. Seda reguleerib vereringe perifeerne takistus.
koormused organismile mõju avaldavad. Tagasiside saamiseks on vaja objektiivset ja informatiivset näitajat, milleks on lisaks laktaadi sisaldusele veres näiteks südame löögisagedus (SLS). See on muutuv näitaja, mis peegeldab organismi kohanemist erinevate mõjutajatega. Tänapäeval on arenenud tarkvara abil võimalik jälgida täpselt ja paljude erinevate parameetrite järgi kehalise koormuse ajal pulssi. Samuti on võimalik andmeid salvestada ja hiljem 9 põhjalikumalt analüüsida. (Landõr 2009) SLS jälgimine on eeldus heaks kvantitatiivseks treeningu analüüsiks. 1.3.1. Pulsisageduse regulatsioon Südame-vereringesüsteemi põhiülesanne on varustada kõiki elundeid ja kudesid verega (vajalike toitainete ja hapnikuga) (Jalak, Lusmägi 2010). Südame löögisageduse regulatsioon toimub
Eesti tipp sprinterid 1900-2008 · Eesti 100 m rekordi areng Käsitsiajavõtt 11,0 Johannes Villemson Tallinn 27.09.1914 10,9 Ruudi Toomsalu Tallinn 10.07.1935 10,7 Ruudi Toomsalu Rakvere 25.08.1935 10,6 Toomas Kitsing Tallinn 30.05.1958 10,4 Uno Kiiroja Ugorod 02.10.1959 10,3 Viktor Kirilenko Nalt ik 10.04.1970 Elektronajavõtt 10,54 Mihhail Urjadnikov Kiiev 26.08.1981 10,34 Mihhail Urjadnikov Kiiev 26.06.1984 10,28 Argo Golberg Bydgoszcz 19.07.2003 · Eesti kiirjooksu traditsioonidest Eestlaste saavutused kiirjooksus piirdusid pikka aega regionaalsete võitudega (Baltikumis) ning medalite toomisega Venemaa või Nõukogude impeeriumi esivõistlustelt. TsaariVenemaa esivõistlustel võitsid kiirjooksumedaleid Gustav Kiilim ja Johannes Villemson. 1930. aastatel oli üldrahvalikuks imetlusobjektiks Ruudi Toomsalu, väsimatu otsija ja uurija sprindi vallas (pälvis hiljem ka t...
See annab talle sünkoobiga võrreldes sootuks erineva rütmilise 2) Ekstaatilisus karakteri. Kui sünkoop on muusikas tajutav rütmi korrapärase liikumise katkestusena, siis rütminihe 3) Individuaalne kood (2/3 loost moodustab improvisatsioon) vaid elustab üldist pulssi, ilma ühtlaselt voolavaid meetrilisi aktsente rikkumata. Algosad: b) Jazzsaksofonism; Coleman Hawkins, Lester Young 1) Orjade töölaulud Sahcks leiutas oma pilli, et see sulataks puupillide ja vaskpillide tämbrid kokku. Õnnetus oli selles, et 2) Misjonimuusika
K - algajad - 0,6 K - keskmine treenitus - 0,65 K - edasijõudnud - 0,7 5 Jooksmisel peab kindlasti tugevasti välja hingama. Joostes ilma pulsitestrita peaks saama kaaslasega vabalt rääkida. Kehtib selline lihtne reegel - kui suudate 4 - 5 sõna ilma hingeldamata lausuda, jooksete õiges reziimis. Alustage aeglaselt: - algul ärge harjutage rohkem kui 3 korda nädalas, kontrollige oma pulssi ja jälgige hingamist - kui pulss on pidevalt kõrgem kui 2 päeva tagasi, on taastumine olnud mitteküllaldane, langetage treeningu intensiivsust ja kestvust - jälgige oma keha alarmsignaale ja lihaste - liigeste valude korral pöörduge arsti poole - optimaalse koormuse korral tunnete juba 2 nädala pärast, et harjutamine polegi enam nii väsitav - esmalt suurendage jooksudistantsi, aga mitte jooksukiirust - intensiivsust ja mahtu korraga suurendada ei tohi.
2005). Üks amfetamiini manustamise viise on segada pulber vee või karastusjoogiga. Samuti on võimalik amfetamiini ninna tõmmata või veega segatuna süstida. Suitsetatakse ka amfetamiini erivormi mida kutsutakse ,,jääks" (Puusalu 2001, lk 8). Amfetamiini väikeste annuste toime suu kaudu manustamisel on aga väga erinev veeni süstivate suurte annuste omast. Mõõdukas koguses amfetamiin kiirendab pulssi, ahendab veresooni, laiendab pupille, vererõhk tõuseb, südametegevus, pulss ja hingamine sagenevad (Miksike 2005). Peamine põhjus, miks amfetamiini tarbitakse on soov püsida ärkvel ja olla ergas. Aine hoiab nälja ja une tundideks eemal. Kasutaja muutub eriti erksaks ja väga energiliseks (Puusalu 2001, lk 8). Amfetamiini kasutamine võib põhjustada südamerütmi häireid. Selle pikaajaline kasutamine kahjustab maksa ning põhjustab ka maksapõletikku
Kuna see piirkond on erakordselt hea verevarustusega, paranevad haavad seal kiiresti ja väiksemaid marrastusi õmmelda ei ole vaja. Kui tekkinud on suurem rebend või on ämmaemand pidanud tegema lahklihalõike, pannakse haavale ka õmblused. Seda tehakse materjaliga, mis ise imendub, sõltuvalt haavast kas üksikpistetena või jooksva õmblusena. Kui õmblustöö tehtud, kontrollib ämmaemand veel erituva vere hulka ja emaka toonust, vererõhku ja pulssi. Nüüd on aeg korrastada lapse naba (kui ta parasjagu imemisega ametis ei ole, teda selle juures segada ei maksa). Seda on võimalik teha ka siis, kui laps on Sinu kõhul, ämmaemand lihtsalt asetab nabaväädile umbes 1 cm kaugusel nahast kummirõnga või klemmi ja lõikab ülejäänud osa ära. Ka esmase ülevaatuse võib nüüd teha. Strateegiliselt tähtsad toimingud, mõõtmised ja kaalumised, võib edasi lükata, kuni laps oma esimese kõhutäie söönud, sest kui ta vahepeal
Pulssi mõõdetaksegi arteritel, seal on ta küllalt tugev ja hästi tuntav. Pulssi on võimalik pampeerida (käsitsi tunda/katsuda). Või on võimalik registreerida andurite abil (andurid pannakse arteri peale ja aparaat registreerib võnked). Paremad registreerimis ja pampeerimiskohad on pindmisematel asetsevatel veresoontel. Eriti kui alla jäävad luuline osa. Sellisteks kohtades on randmepiirkonnas kodararter (ld. Arteruium Radialis), seepärast nimetatakse randmepiirkonnast mõõdetud pulssi radialispulsiks. Hästi on pulss palpeeritav ka kaelapiirkonnas, põlveõndla piirkonnas, lastel oimuarteri piirkonnas, jalal sisemise täksi piirkonnas. Lastel ja kõhnadel inimestel on pulss hästi tuntav ka kõhuaordil. Mida pulsi abil hinnatakse? Pulsi abil saab hinnata südamelöögi sagedust. Aga kui pulss on väga kiire, siis võib randmel raske olla. Pulsi abil hinnatakse selle tugevust, kas pulss on hästi
- Inimesed kogevad paanikohoodusid, sest neil on suhteliselt püsiv kalduvus tõlgendada teatud füüsilisi aistinguid, eelkõige ärevuse normaalseid sümptomeid aga ka teisi aistinguid katastroofsetena - Katastroofilisest tõlgendusest tulenevalt tajutakse neid kehalisi aistinguid kui märki koheselt lähenevast füüsiliselt või vaimsest hädaohust - Kui kalduvus tõlgendada aistinguid ohtlikuna, tekib kogu aeg ülivalsus Hakkab hommikul kohe pulssi ja kehatemperatuuri mõõtma Vältimiskäitumine Turvalisuskäitumine - GAD diagnostilised kriteeriumid (DSM-IV) A. Liigne ärevus ja muretsemine mis puudutab paljusid toiminguid ja sündmusi peaaegu iga päev kahe kuu jooksul B. Isikul on raske oma muretsemist kontrollida C. Ärevuse ja muretsemisega kaasneb järgmisest kuuest sümptomist vähemalt 3 - Rahutus või pinge - Väsimus - Keskendumisraskused - Ärrituvus - Lihaspinge - Unehäired D
Vulkaanipursked Maal ja nende mõju keskkonnale Vulkaan on tuld purskav mägi, mis mingi aeg otsustab plahvatada. Antud essees kirjutan ajaloo suurimatest vulkaanipursetest ja nende tagajärjest keskkonnale, samuti toon välja vulkanismi positiivsed kui ka negatiivsed tagajärjed. Minule kõige enam kõneainet pakkuv vulkaanipurse toimus 26.augustil 1883, kui otsustas purskama hakata Krakatau vulkaan, mis asub Sunda väinas Sumatra ja Jaava saare vahel. Seda on nimetatud ka kaasaja kõige võimsamaks vulkaanipurskeks, kus kaotas oma elu üle 37000 inimese. Märkimisväärne on ka see, et 27. augustil plahvatus kuuldi ka 4800 km kaugusele. Kuuldavalt heli kirjeldati kahuripakkudena. Isegi löökaine on piisavalt võimas, et purustada saarest 64 km kaugusel seilanute madruste kuulmekiled. Kuigi enam 5000 km kaugusel polnud plahvatus enam kuulda, tegi löökaine ümber Maa veel 4 tiiru. Krakatau...
vere liikumine heli vastu veresoone seina. o Edasi lanegetatakse rõhku veelgi, kuni toonid kaovad – see moment manomeetril vastab diastoolsele rõhule. o Toonid kaovad siis, kui veri hakkab vabalt läbi käima Riva-Rocci meetod 9. Pulss ja selle mõõtmine. Pulss on veresoonte seinte rütmiline võnkumine südame tööst tingituna. Eristatakse arteriaalselt ja venoosset pulssi. Tavaliselt peetakse silmas esimest, kuna venoosset pulssi on raske mõõta. Pulsi teke: Kui süstoli ajal paiskab süda vasakust vatsakesest vere aorti, annab tõuke vastu aordiseina ja paneb selle 17 Vastutav õppejõud: Ivar-Olavi Vaasa Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks võnkuma
Kirjelda joonis põhjal vere liikumist südames! Moodusta vähemalt 5 lauset! http://www.syda.ee/syda.htm Veresooned ja vereringe. Joonisel on sinisega märgitud veenid ja punasega arterid. Kaelal saame pulssi katsuda nn unearterilt. Enamasti asuvad arterid rohkem keha sisemuses ja on niiviisi kaitstud vigastuste eest. Süda asub üsna keha keskjoone lähedal vasaku kopsu allosas südamepaunas. http://lepo.it.da
alkoholile, sest on veendunud, et viimane muudab agressiivsemaks (Võõbus 2008, 54). Ankeetküsitluses uuriti koolide õpilastelt, mis ajendab neid tarbima kanepit. 14 - 19-aastaste noorete vastustest selgub ja tuuakse välja kaks peamist põhjust: - tekitab hea enesetunde (50%) - sõbrad pakuvad (36%). See vanusegrupp koolinoori toob vastustes põhjustena veel välja: rahustab, meeldib see olek, sama mis alkohol, ainult et huvitavama mõjuga ning aitab magada ja pulssi rahustada. Noored rõhutavad vastustes veel: teeb ebameeldivad tegevused leebemaks ja muudab mu töökulgu oluliselt loomingulisemaks ja mänglevamaks. Ankeediküsimuse puhul, mis põhjusel tarbid kanepit, selgub vastustest, et probleemid koolis või konfliktid kodus vanematega välistab kanepitarbimist põhjuseid. Pigem on kanep koolinoortel osa meelelahutusest ja vahend enesetunde parandamiseks.
mis tiirles 110 kilomeetri kõrgusel. Järgmise päeva varahommikul oli käes otsustav hetk. Neil Armstrong ja Edwin Aldrin istusid kuumoodulisse Eagle (Kotkas). Michael Collins jäi orbiidile neid ootama. Eagle hakkas koos oma kahe astronaudiga aeglaselt Vaikuse mere poole laskuma. Kui kõrgusemõõdik näitas, et Kuuni on 150 meetrit, lülitas Armstrong automaatjuhtimise välja ning võttis ohjad enda kätte. NASA lennujuhtimiskeskuses Houstonis mõõdeti samal ajal kahe mehe pulssi: Neilil oli see 156, Edwinil 150 lööki minutis. 20. juulil, kui (Tallinnas näitas kell 23.18) maandus moodul Kuu pinnale. «Halloo, Houston! Siin Vaikuse meri. Kotkas on laskunud!» kõlas eetris. Eagle`is jätkus patareitoidet ja meeskonnal õhku vaid 41 tunniks, kuid astronaudid ei kiirustanud kohe Kuu pinnale ronima. Meestel tuli ajada selga rasked skafandrid ja veidi puhata. Alles viis ja pool tundi pärast laskumist avas Armstrong mooduli luugi. Ta pööras
Pikaajaline mälu- lühimälus püsivast piiratud arvust (5-9 ühikut) elementidest `nopib`` aju vajalikud välja kestvamaks säilitamiseks. Nii peame mingit teksti lugedes sõnade tähenduse jätma meelde seniks, kuni sõnadest on terviklik mõiste kujunenud. 54. Mõtlemise ja mäletamise seos kesknärvisüsteemiga 55. Enamlevinud narkootikumid ja nende toime kesknärvisüsteemile Kesknärvisüsteemi mõjutavad ained on : Koka ja kokaiin- kokaiinijoove kiirendab pulssi, tõstav vererõhku ja temperatuuri, suurendab hingamissagedust ning kutsub esile higistamist. Kokaiinijoobes inimene tunneb end vähem väsinult, tunneb jõudu, muutub jutukaks, on püsimatu jne. Kokaiinijoobe lahtudes tekib masendus, vahel langeb inimene ka depressiooni. Kokaiinisõltlane hakkab suuri koguseid tarvitama väga kiiresti. Kokaiin halvendab olukorra hindamise oskust ja reageerimisvõimet. Kahjustused: hingamisraskused,
Kannatanu eraldamiseks kuni 1000V pingega voolujuhtmetest tuleb kasutada elektrivoolu mittejuhtivat eset – lauajuppi, keppi jne. Tegutsemisjuhised kõrgepingeelektrilöögi korral Kõrgepingeelektrilöök saadakse kokkupuutel kõrgepingejuhtmetega. Juhul kui kõrgepingetraat katkeb ja langeb maha, tekib ohtlik ala maapinnal selle ümber 25 meetri raadiuses. Elektrivoolu on võimalik välja lülitada ainult alajaamas. Esmaabi Kontrolli hingamist ja pulssi, nende puudumise korral alusta viivitamatult elustamist. Ergonoomika (slaididel on veel mingi materjal, raamatute leheküljed vms) Ergonoomika tegeleb töötingimuste, nt. valgustuse, müra, mikrokliima, tööasendi ja ka informatsiooniprotsesside, töö organisatsiooniliste, psühholoogiliste jt. tegurite parandamisega. Ergonoomika liigid süsteemiergonoomika hambaravi ergonoomika arvutitöö ergonoomika rakendus ergonoomika füüsikaline ergonoomika
17) S1 1,11 126 Kolmefaasilist sildalaldit (B6) saab vaadelda kahe keskväljavõttega alaldi M3 jadalülitusena, kusjuures kolm ventiili on ühise katoodiga ja ülejäänud kolm ühise anoodiga lülituses. Järelikult on alaldi B6 väljundpinge 2 korda suurem kui keskväljavõttega alaldil M3. Väljundpinge pulsatsioon on samuti väiksem kui M3 alaldil, sest B6 alaldi väljundpinge perioodis on 6 pulssi (pulsilisus p = 6). Ventiilide tööjärjekord joonisel antud tähistuse korral on V1 - V6 - V3 - V2 - V5 - V4. Seejuures on korraga avatud vähemalt kaks ventiili. Koormusahela suure induktiivsuse korral jätkub ventiili päripidine vool ka negatiivse anoodpinge puhul ning ventiili sulgumine viivitub. Kuna järgnevate ventiilide avanedes pole eelnevalt töötanud ventiilid jõudnud veel sulguda, on võimalik, et korraga on alaldis
9 võimaluste kohta.33. Närvistimulaatorid e. ergutid: ained, lühi- ja pikaajalised mõjud. 1. Kokaiin saadakse kokapõõsa lehtedest valmistatud kokapastast. Levib pulbrina, võetakse suu kaudu, tõmmatakse ninna või süstitakse veeni. LA toime- toime püsib lühikest aega, vähem kui pool tundi. Tekkiv joove tõstab vererõhku, kiirendab pulssi ja hingamist. Energia tõus, väsimustunde vähenemine, isutus, jutukus, kõrgenenud meeleolu, ebaadekvaatsed reaktsioonid, hüplev mõttetegevus ja seksuaalhuvi tõus. Suurte koguste korral krambid, jälitusmaania, hirmutunne ja agressiivsus. PA toime - Korduval kasutamisel rütmihäired, südamelihase verevarustuse häired, infarkt. Häirib aju verevarustust, ahendab veresooni. , närvilisus, ärrituvus, suguvõime langus. Kiirelt psüühiline sõltuvus. 2. Amfetamiin- Sünteetiliselt
CAROTIS) Peamine pea piirkonnast venoosset verd koguv veresoon - sisemine kägiveen (V. JUGULARIS INTERNA) Veenid jagunevad asetuse järgi: pindmised ja süvad Mis on ja kus asub VENA MEDIANA CUBITI? See on keskpidine küünarveen ehk kubitaalveen, kuhu tehakse veenisiseseid süsteid ja võetakse analüüsiks verd Asub: küünaraugu eespinnal (külgmise ja keskmise käe nahaaluseveeni vahel) Piirkonnad/ veresooned, millelt on võimalik palpeerida pulssi: 1) Randme piirkond - kodarluuarter - A. RADIALIS 2) Kaela piirkond - unearter - A. CAROTIS 3) Kubeme piirkond - reiearter - A. FEMORALIS Lümfisüsteem on paraleelne venoossete veresoontega Lümfisoonte ehitus on sarnane veenidega, sest arterites pole klappe Vereloomeelundid: 1) Punane luuüdi 2) Lümfisõlmed 3) Põrn - SPLEN, LIEN 4) Harkelund (tüümus) - THYMUS HINGAMISELUNDITE SÜSTEEM (respiratoorne süsteem) Hingamiselundite süsteemi elundid:
1) Unehäired ( ei suuda uinuda, uni on katkendlik või ärgatakse vajalikust varem) 2) Lihaspinged 3) Rahutustunne 4) Keskendumisraskused (ei suuda püsida mõtte või tegevusega ühe asja juures, ei märka olulisi detaile) 5) Kergesti väsimine 6) Ärrituvus (Üldistunud ärevushäire, http://peaasi.ee/) 7 Paanikahäire põhitunnuseks on häirivate hirmuhoogude tekkimine, mille ajal võidakse tunda südamepekslemist või kiirenenud pulssi, hingetust, lämbumistunnet, valu rinnas, iiveldust või kõhuvalu, nõrkust, peapööritust või minestamistunnet, ebareaalsusetunnet, hirmu enesevalitsuse kaotuse, surma või hulluksminemise ees, higistamist, värisemist, käte ja jalgade kirvendust, külmavärinad või kuumahooge. Kuigi paanikahoog on paanikahäire keskseks mõisteks, ei tähenda selle ühekordne esinemine veel psüühikahäire olemasolu, kuid on kindlasti märgiks sellest, et tuleks
otseste sugulaste vahel. 2. Antiikkultuurid kuni keskaeg Kogu selle perioodi vältel jäid inimese sisemised suguelundid (ja füsioloogia) veel tundmatuks maaks. Peamised tähelepanekud tehti väliste vaatluste põhjal. Lahkamisi ei tehtud ning meesoost arst ei tohtinud naist läbi vaadata. Kreeka arsti Hippokratese ajal (V saj. e.Kr.) tegi läbivaatusi teine naine ja jutustas siis arstile, mida ta oli tähele pannud. Ka Vanas Hiinas tohtis arst vaid patsiendi pulssi katsuda. Kasutati poiste ümberlõikamist, mõnede Aafrika hõimude hulgas oli kasutusel ka tütarlastel kõdisti eemaldamine ja kuni abiellumiseni tupe kinniõmblemine. Suhtumine homoseksualismi oli heitlik - kord seda lubati, siis aga karistati surmanuhtlusega. Sellest perioodist on pärit ka paljud tänapäevalgi kasutatavad terminid, näiteks: erootika, kliitor, hüümen, nümfomaania, onanism, peenis, vagiina.
kuid võib tekkida väga kiiresti. Kokaiinijoobe tunnused Füüsilised: kiire pulss, laienenud pupillid, kõrgenenud vererõhk, kõrgenenud kehatemperatuur, koordinatsioonihäired, kiire pindmine hingamine, kinnine nina, püsimatus, naha kratsimine. Psüühilised: eufooria, hüplev mõtlemine, kõnehäired, ebaadekvaatsed reaktsioonid. Kokaiini lühiajaline toime Kokaiini toime püsib võrdlemisi lühikest aega, vähem kui pool tundi. Tekkiv joove tõstab vererõhku, kiirendab pulssi ja kiirendab hingamist. Psüühilise seisundi muutust iseloomustavad energia tõus, väsimustunde vähenemine, söögiisu vähenemine, jutukus, püsimatus, kõrgenenud meeleolu, kõrgenenud eneseusaldus, ebaadekvaatsed reaktsioonid, hüplev mõttetegevus ja seksuaalhuvi tõus. Suurte kokaiiniannuste manustamisel võivad tekkida krambid, jälitusmaania, hirmutunne ja agressiivsus. Mõned kasutajad saavad
Mis määrab vererõhu-Vedelik liigub alati suure rõhuga alalt väiksemasse. Vererõhk põhinebki vere liikumisel arterites. See sõltub nii minutimahust kui ka sellest kui kiiresti satub veri arteritest kapillaaridesse. Seda reguleerib vereringe perifeerne takistus. Vererõhk oleneb vere mahust, viskoossusest, Kuidas mõõdetakse mitteinvasiivselt vererõhku- asetatakse mansett ümber õlavarre, stetoskoop asetatakse küünarvarre juurde, kus on tunda pulssi. Pumbatakse mansett täis(umbes 160ni) ning avatakse aeglaselt pump. Esimese plõksu juures on süstoolne ja kui plõksumine lõpeb on diastoolne rõhk. Vererõhu neuraalne ja humoraalne regulatsioon-Humoraalne on hormoonide ja teiste veres lahustunud ainete kaudu. Neuraalne on ajutüves paiknevate närvistruktuuride kaudu, mida nimetatakse vereringe keskuseks. Sealt lähtuvad mõjud südamele ja veresoontele. Need antakse edasi vegetatiivse NS kaudu
Vett olgu ohtralt! Kui vett on vähe, tekib lisaks aurupõletus. · Põlenud riided eemaldage kiiresti, lõigake need katki. Kui materjal on naha küljes kinni, ärge seda kiskuge. · Andke lapsele sooja juua. · Kui lapsel on soki tunnused, kuid ta on teadvusel, asetage ta pikali, pea allapoole ja jalad üles. Helistage 112. · Kui laps on teadvuse kaotanud, pange ta külili ja helistage 112. Kontrollige lapse pulssi ja hingamist. Südame- või hingamisseiskuse korral alustage kohe elustamist. · Punetuse või villidena väikest põletust võib kodus ravida. Algul pange peale steriilne side, hiljem kiirendab paranemist bepanteensalv. · Suuremat ala haarava või naha tumenemisega põletust peab ravima haiglas. Põletuse ulatust ja sügavust on raske hinnata. Kutsuge kiirabi iga suurema põletuse korral! Kui arvate, et laps viiakse haiglasse, ärge siduge haavu kinni, sest side
olukord ei saa eskaleeruda). Võimekuse ja motivatsiooni erinevus – nt loomal, kes kaitseb oma kodu või ressurssi, võib motivatsioon olla palju suurem kui sisserändajal. Motivatsioonist annavad lõhnaained väga hästi aimdust. Vanemate ja järeltulijate kommunikatsioon võib alata juba enne sündi, nt lammastel võib loode kommunikeeruda emaga, nt mäletsemine on loote jaoks rahustav, väliskeskkonnas olevad teravad helid tõstavad loote pulssi. Pesahoidjad: pojad sünnivad väga abitutena, veedavad päris tükk aega pesas, kuni pojad saavad liikumisvõimelisteks (nt närilised, kärplased) Pesahülgajad: pojad valmis peaaegu kohe vanemloomadele järgnema (nt sõralised) Eriti pesahülgajatel on vanemate ja järglaste kontakt üksteise äratundmisel väga oluline. Kollektiivne vanemhoole nt surikaatidel, hüljestel, lõvidel. Referentsiaalsed signaalid – selle struktuurist endast tuleneb see, mida see
Kuna see piirkond on erakordselt hea verevarustusega, paranevad haavad seal kiiresti ja väiksemaid marrastusi õmmelda ei ole vaja. Kui tekkinud on suurem rebend või on ämmaemand pidanud tegema lahklihalõike, pannakse haavale ka õmblused. Seda tehakse materjaliga, mis ise imendub, sõltuvalt haavast kas üksikpistetena või jooksva õmblusena. Kui õmblustöö tehtud, kontrollib ämmaemand veel erituva vere hulka ja emaka toonust, vererõhku ja pulssi. Nüüd on aeg korrastada lapse naba (kui ta parasjagu imemisega ametis ei ole, teda selle juures segada ei maksa). Seda on võimalik teha ka siis, kui laps on Sinu kõhul, ämmaemand lihtsalt asetab nabaväädile umbes 1 cm kaugusel nahast kummirõnga või klemmi ja lõikab ülejäänud osa ära. Ka esmase ülevaatuse võib nüüd teha. Strateegiliselt tähtsad toimingud, mõõtmised ja kaalumised, võib edasi lükata, kuni laps oma esimese
vastavalt südame kokkutõmbumistele arterite seinte võnkumine. Seda on võimalik 35 palpeerida (kombelda) üle kogu keha suurte arterite piirkonnast. Nt. randmearteritelt, unearteritelt, kubeme piirkonnas asuvatelt reiearteritelt jne. Niisiis pulss on arteri seinavõnkumine, mida põhjustab südame vasaku vatsakese kokkutõmbumisel väljapaiskuv veri vastu aordikaart. Palpeerides pulssi võib tunda normaalselt ühtlasi pulsitõukeid (pulsilaineid), mis on ühtlaste intervallidega ja võrdse tugevusega. Veresoonkond moodustub arteritest, veenidest ja kapillaaridest, mis kujutab endast nn. "suletud" torukeste süsteemi. Vere paneb liikuma südame kui pumba töö ja veresoonkonna eri osades olevate rõhkude erinevuse koosmõju. Veri liigub alati selles suunas, kus rõhk on madalam. Nii iseloomustabki kogu veresoonkonda püsiva vererõhu olemasolu. Seda rõhku saab mõõta (mmHg st
kui väikestes veenides; vererõhk paar mmHg negatiivne. Suuremad veenid imevad sisse õhku ja rasva, kui sein on katki. Veri liigub soontes lainetena pulseerides, iga selline laine vastab ühele südame kokkutõmbele. Südame vatsakeste kokkutõmbel paisatakse veri aorti ja kopsutüvesse, mille elastsest sidekoest sein venib korraks välja ning tõmbub surve alanedes (vatsakeste diastol) jälle kokku, tõugates nii pulsilainet edasi, samamoodi käituvad ka suuremate arterite seinad. Pulssi saab palpeerida (katsuda) seal, kus arterid on otse naha all, kõige sagedamini kasutatakse pulsi palpeerimiseks kodarluuarterit randmel. Pulsi järgi ei määrata ainult südame löögisagedust, kogenud meedik saab pulsilaine eripäradest palju informatsiooni südame ja arterite seisundi kohta. Vererõhk on surve, mida avaldab südamest väljapumbatav veri veresoonte seintele. Kuna veri liigub
Seostub suitsidaalsusega. Kokaiinijoobe tunnused Füüsilised: kiire pulss, laienenud pupillid, kõrgenenud vererõhk, kõrgenenud kehatemperatuur, koordinatsioonihäired, kiire pindmine hingamine, kinnine nina, püsimatus, naha kratsimine. Psüühilised: eufooria, hüplev mõtlemine, kõnehäired, ebaadekvaatsed reaktsioonid. Kokaiini lühiajaline toime Kokaiini toime püsib võrdlemisi lühikest aega, vähem kui pool tundi. Tekkiv joove tõstab vererõhku, kiirendab pulssi ja kiirendab hingamist. Psüühilise seisundi muutust iseloomustavad energia tõus, väsimustunde vähenemine, söögiisu vähenemine, jutukus, püsimatus, kõrgenenud meeleolu, kõrgenenud eneseusaldus, ebaadekvaatsed reaktsioonid, hüplev mõttetegevus ja seksuaalhuvi tõus. Suurte kokaiiniannuste manustamisel võivad tekkida krambid, jälitusmaania, hirmutunne ja agressiivsus. Mõned kasutajad saavad kokaiinist mürgistuse, sest neil on
Kas ta on siis surnud?" küsis Kristiina imestunult. "Kahjuks küll. Mul on väga kahju! Muide, sellest ma tulingi sinuga rääkima. Ma tean seda sellepärast, et see kõik juhtus minu majas minu toas!" ütlesin endalegi üllatuseks. "Ka-ka-kas ta on siis surnud?!" küsis ta väga nördinult. "Jah!" vastasin talle. "Palun räägi, kuidas see suhtus," palus Kristiina. Ma jutustasin talle sellest pikalt ja laialt. Järsku muutus ta hingemine raskeks ja ta vajus põrandale. Ma katsusin ta pulssi, aga see ei töötanud. "Appi, appi, Kristiina ärka üles!" röökisin täiesti kõrgist. Greete jooksis taharuumi ja küsis: "Mis juhtus?! Ta märkas maas lamavat Kristiinat. "Ma rääkisin talle, kuidas John suri ja ta kukkus surnult maha!!" kriiskasin ma. "Mida, John on surnud, Kristiina on surnud! Kes veel?" järsku hakkas Greete värisema ja kukkus minu kõrvale maha. Ma jooksin tagaukse juurde, tahtsin sealt välja minna, aga ei saanud
kodadesse, kus haarab kodade vaheseinas paikneva atrioventrikulaarsõlme. Sellest sõlmest väljub Hisi kimp, mis hargneb kaheks sääreks ja mille lõppharud annavad erutuse edasi vatsakeste müokardile. Automatism koe või raku omadus erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. 8. Südame löögisagedus ja selle muutused kehalisel tööl. Erutuse tekkimise rütm siinussõlmes siinusrütm määrab ära südame löödisageduse e. pulsi. Pulssi loetakse kas südame tiputõugete arvu järgi vastu rindkere seina või mõne suurema arteri kõikumise alusel. Tervetel täiskasvanud inimestel on südame löögisagedus jõudeolekus 60-70 lööki minutis, lastel on see suurem. Löögisagedus sõltub keha mõõtmetest, vanusest, soost ja eluviisidest. Löögisagedus sõltub ka keha asendist: seistes on kõrgem kui istudes ja lamades. Löögisagedus tõuseb ka erinevate emotsioonide korral ( viha, hirm jt.). Kehaliselt aktiivsetel
säilitama. 2 2 Pulsirõhk on süstoolne rõhk- diastoolne rõhk. Vererõhk väheneb teekonnal läbi keha tagasi südamesse, sest energia väheneb takistuse tõttu. Arterioolidest alates vererõhu kõikumised kaovad (ning pulssi ei saa katsuda).Veenides on rõhk väga madal ning tagurpidi voolamist takistavad veeniklapid. Keskimne arteriaalne rõhk on diastoolne P+ 1/3(süstoolne P-diastoolne P). Diastol on 2x pikem kui süstol, sp on keskmine arteriaalne rõhk lähemal diastoolsele. Keskmine arteriaalne rõhk näitab vere voolamist tekitavat jõudu. Vererõhu hetkväärtuste keskmine tase teatud lõigus. Arterites muutub üsna vähe. Ning 1mm Hg = 13,6 mm H2O Mõõtmine
Hapniku sisaldus õhus Tagajärjed ja esinevad sümptonid (atmosfääri normaalse rõhu % juures) Töövõime langus. Võivad tekkida kordinatsiooni häired. Esimesed 15…19% sümptonid võivad tekkida inimestel, kellel on verevarustuse häired ning kopsude töö võime häiritud. Hingamine raskendatud, pulssi tundlikkuse kadumine, 12…14% kordinatsiooni häired ja vastuvõtlikkus. Hingamine veelgi raskendatud, mõistuse kadumine, huuled 10…12% muutuvad siniseks. Väheneb mõtlemistegevus, minestus, mälu kaotus, surnuvalge 8…10 nägu, sinised huuled, ajab oksele. 6…8
Ma olen tööasju klaarida. Tal oli kaasas palju kaustu olnud abielus ja olen elanud mõnes mõttes ja pabereid, kuhu ma alla kirjutasin. Mul oli kirevat elu, aga ma ei ole tundnud inimest, omal ka laud pabereid ja muud rämpsu täis naist, kelle juures mulle kõik nii väga ning siis tal jäi maha üks ajakiri. (Läheb meeldiks. Aga ma olen rahulik. Sa võid ajakirja võtma.) Oled näinud? katsuda mu pulssi. Ma vaatan sind juba nagu LAURA: Näidake! oma järgnevat elu. Sa saad väga-väga OSVALD: Näitan, näitan. Näed, siin. Sa õnnelikuks. Oh jumal, kui õnnelik ma olen. tuled just merest. LAURA: Tulge palun mõistusele. LAURA: Ma pole kuulnud ka! See olen ju OSVALD: Arvad, et meie vanusevahe on mina! Millal see tehti, kes tegi? Ma ei mäleta liiga suur. Kõige rohkem kümme-viisteist üldse
seda väikest teed pidi minema, kuskile ikka jõuame. OSVALD: Sobib. See sobib. LAURA: Mis asju te ajate! See hakkab lõpuks ära tüütama. OSVALD: Sa oled vapustav naine, Ma kartsin, et sa ei ole nii vapustav, aga sa oled vapustav. Mul on sinuga suured plaanid. Mulle meeldib sinu juures kõik. Ma olen olnud abielus ja olen elanud mõnes mõttes kirevat elu, aga ma ei ole tundnud inimest, naist, kelle juures mulle kõik nii väga meeldiks. Aga ma olen rahulik. Sa võid katsuda mu pulssi. Ma vaatan sind juba nagu oma järgnevat elu. Sa saad olema väga-väga õnnelik. Oh jumal, kui õnnelik ma olen. LAURA: Tulge palun mõistusele. OSVALD: Arvad, et meie vanusevahe on liiga suur. Kõige rohkem kümme- viisteist aastat. See ei tule arvesse. LAURA: Ma ei tea, mis teie peas toimub, aga ma armastan Rolandit, nii nagu üldse on võimalik armastada ja kõik see, millest te räägite, on, vabandage väga, jabur. Olete üksi hakanud midagi ette kujutama
Südame minutimahu all mõistetakse õhe südamepoole kaudu minutis lulgeva vere hulka (löögimaht x löögisagedus = minutimaht), mis täiskasvanul on puhkeolekus umbes 5 liitrit. VERESOONED - Arterid - Veenid - Arterioolid - Kapillaarid PULSS ·Südame süstoli ajal aordi alguses tekkinud seina võnkumine levib mööda artereid edasi, põhjustades nende seinte võnkumist, mida nimetatakse arteripulsiks. Pindmise mateperifeersete arterite pulssi on võimalik palpeerida. ·Pulsilöökide arvu järgi saab lugeda südame kokkutõmmete arvu. ·Pulsilaine levimise kiirus on 5...10 m/s ja sõltub arterite elastsusest. VERERÕHK Vedelikd liiguvad alati suure rõhu alt väiksema rõhu suunas. Organismi vererõhk põhinebki vere liikumisel arterites. Vererõhk sõltub nii südame pumbatud vere hulgast( minutmahust) ja ka sellest, kui kiiresti veri pääseb arteritest kapillaridesse. Seda regullerib vereringe perifeerne takistus.
Siirak) hakanud kirjutama ergonoomikaalase info otsimiseks õppevahendeid. 10. Enesehindamise meetodid Ergonoomikas kasutatakse väga erinevaid uurimismeetodeid. Paljud on võetud teistest teadustest: psühholoogiast, tööfüsioloogiast, matemaatikast vm. Viiakse läbi eksperimente, küsitlusi, tehakse kronometraazi, mõõdetakse informatsiooni töötlemise kiirust, kasutatavate mehhaaniliste jõudude suurust ja sagedust, keskkonna temperatuuri, kehatemperatuuri, energiakulu, pulssi, lihaste ja peaaju biopotentsiaale, valgustust, müra jne. On ka meetodeid, mida kasutatakse eriti laialdaselt ergonoomikas. Inimorganismi seisundi hindamise võimalused Nii tööviljakust kui ka kvaliteeti on võimalik väljendada objektiivsete näitajatega arvuliselt, kuigi mitte alati lihtsalt. Keerukaks küsimuseks jääb, kuidas kvantitatiivselt hinnata, mis on inimesele parem? Ergonoomika tegeleb eeskätt terve inimesega. Ebasoodsad muutused tema organismis on suhteliselt väikesed
tehakse tugevate tõugetega sageduse- ga 60 korda minutis. Massaazi iga lii- Kunstliku hingamise tegemise sage- gutuse ajal peab olema pulss elustata- dus on täiskasvanul 12, lapsel 20 ja va suurtel arteritel tuntav. imikul 30 korda minutis. Kunstlik- ku hingamist tehes tuleb kontrollida Nii üksinda kui ka kahekesi elustades kannatanu pulssi kaela ühisunearteril. tehakse vaheldumisi kaks kunstlik- Kui pulss on olemas, jätkake kunstliku ku hingamist ja 15 südamemassaazi hingamise tegemist kuni kannatanu tõuget, seega on kunstliku hingamise regulaarse hingamise taastumiseni. ja südamemassaazi vahekord 2 : 15. Elustamist jätkatakse, kuni kannata- Kui ühisunearteril või kubemes reie- nu elutegevus taastub
Hinga sügavalt sisse, aseta oma suu tihedalt uppunu avatud suule. Suru otsmikul oleva käe nimetissõrme ja pöidlaga uppunu ninasõõrmed kinni. Puhu õhku tema kopsudesse jõuliselt nii, et rindkere tõuseks 3-4 cm ulatuses. 117 Järgnevaks uppunu passiivseks väljahingamiseks eemalda oma suu ja vabasta ninasõõrmed. Soorita järjest 5 hingamist. Kontrolli, kas uppunu hakkab ise hingama ning kas kaela unearteril on tunda pulssi. Kui need puuduvad, jätka kunstlikku hingamist, kuid juba koos südame massaažiga. Vereringe taastamine südame kaudse massažiga Aseta enda üks käsi uppunu rinnakule nii, et randme piirkond toetub 2-3 sõrme laiuselt kõrgemale rindmiku alumisest tipust ning sõrmed on risti tema rindmikuga. Teine käsi aseta risti enda alumisele käele. Uppunu rindmikule suru sirgete kätega ja ülakeha raskusega koos kasvava jõu ja kiirendusega
Harvey. Harvey tööd jätkasid Inglismaal Robert Boyle (1627-1691), Richard Lower (1631-1691), Robert Hooke (1635-1703) ja John Mayow (1641-1679), kes, viies läbi loomkatseid ja kasutades teadusaparatuuri, uurisid õhu koostist, hingamist, katsetasid vereülekandega jms. Kujunes arusaam, et organismi mõistmiseks on vaja selle protsesse mõõta kvantitatiivselt. Antud vallas oli oluline Santorio Santori (1561-1636), kes uuris perioodilisi muutusi inimese keha protsessides. Ta mõõtis pulssi ja kehatemperatuuri, samuti konstrueeris kaalu, mille abil püüdis jälgida enda ainevahetust ning selle seost kehakaaluga. Valgustusajastul sai füsioloogias peamiseks märksõnaks lahkamine ning uuringud kudede olemuse kohta (nende keemiline koostis jms). Domineerima pääsesid juba eelnevalt jutuks olnud küsimused vitalismist ja elujõust. Kuivõrd samal ajal oli suur mõju ka mehhanitsistlikul lähenemisel, oli võimalik arutleda erinevate kudede erinevast erutuvusest, elujõust jne.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
