Kindla väärtusega m/z ioonide kvantitatiivne suhe näitab peptiidide ja seega ka valkude suhet. Trüpsiin lõikab valguahelat positiivselt laetud 3 AH (R, K) C-terminaalselt. LysC lõikab vaid lüsiini tagant. Kümotrüpsiin lõikab aromaatsete AH (F, Y, W) tagant. Kasutades massi märkega ühte neist AH-st, saab kindla massnihkega peptiide.pSILAC. Pulss märkimisega SILAC. Rakkudele lisatakse erineva märkega aminohappeid (söötmevahetus). Jälgitakse kahe või enama märkega peptiidide suhet LQC/MS abil. Võimaldab analüüsida paljude valkude sünteesi kineetikat samades rakkudes. Näide: hiire fibroplastide kultuur – globaalne geeniekspressiooni regulatsioon. mRNA ja valkude eluead ning koopiaarvud. Aminoatsüül-tRNA süntetaasid
38. Tervendamise seadus. See seadus räägib võimest kanaliseerida energiat (praanachipüha vaim), mis kiirgub allikast, mida me kõik nimetame Jumalaks. Kanaliseerimise eesmärk on kas enda tervendamine blokeeringute eemaldamisega või püha energia, mis kiirgub Jumala Allikast, vähehaaval sisendamine. Kavatsusega või tehnika abil võime me saata energiat minevikku, olevikku või tulevikku. Kätega ravitsejatel, kes on edukad oma alal, on aju lained 7,8 Hz samal pikkusel lööb ka maa pulss. Ajulained on sünkroonis maa omadega kui tervendamine toimub. Selle seaduse teine aspekt on võime tervendada ennast kolmandas dimensioonis selle abil, mis on nimetatud hüpe usku. 39. Kõrgema Tahte seadus. Enda mina ja väiksema tahte seisukohalt on normaalne tegutseda oma enda soovide ja eelistuste järgi. Kui me allutame oma väikse mina ja tahte kõrgema tahte alla ja pühendame oma tegevused KÕIGI heaks, tunneme me inspireerivat sära oma elus. 40. Aususe seadus
sääre tagumist poolt; mediaalse peksi alt läheb jalatallale, kus hargneb kaheks tallaarteriks. Pulsi palpeerimise kohad: · oimuarter temporaalpulss · näoarter fatsiaalpulss · ühine unearter karootispulss, karotiidpulss · õlavarrearter brahhiaalpulss · kodarluuarter radiaalpulss · reiearter femoraalpulss · õndlaarter popliteaalpulss · jalaseljaarter jalaselja-, dorsaalis peedise pulss · tagumine sääreluuarter tibialispulss Suure vereringe veenid enamik veene jookseb arteri kõrval ja kannab sama nime. Verevool on aeglasem ja rõhk madalam, seega veenide maht peab olema suurem, selleks arteri saateveen on kas suurema läbimõõduga või on arteri kõrval 2 saateveeni või osa verd viivad ära eraldiseisvad veenid; veenidele on väga iseloomulik põimikute ja anastomooside moodustamine, veenidel on väga palju variante.
- Seotud assotsiatiivse õppimisega sotsiaalsete/emotsionaalsete Frontaalsagara funktsioonid … Täidesaatvad funktsioonid … - EF lubavad kaaluda vaikuid ja valida kõige spetsiifilisema vastuse mingile stiimulile lähtuvalt situatiivsetest kontekstist, vaasematest teadmisstest… Pooleli!!!! EMOTSIOONID JA SOTSIAALNE TAJU Emotsiooni komponendid - Afekt, jämedalt positiivne või negatiivne afekt - Kognitsioonid - Füsioloogilne eaktsioon – pulss, vererõhk, hingamine, higistamine, pinge, muutused ainevahetuses ja neurotransmitterite tasemes - Käiutmine – nutmine, naermine, kallaletung, vältimine Emotsioonide uurimine - Darwini evolutsiooniline lähenemine - Goltz – kergesti ärritatavad ajukooreta koerad kel raevuhood, justkui neid rünnataks - Bard & Cannon – taalamuse-hüpotaalamuse piirkonna stimuleerimine tekitab kassidel raevupurske
fonokardiograafiaks ja saadud graafikut fonokardiogrammiks (on eristatavad ka III ja IV südametoon). Südametoonide kuulamine annab arstile teavet südame klappide seisundi kohta. Tekivad kahinad kui klappid täielikult ei sulgu või on tekkinud südameõõnte vaheliste avade ahenemine. Mehaanilised nähud südame talitlusel. *südametiputõuge südame kuju-, mahu- ja asendimuutuste koosmõju, info vasaku vatsakese kohta, *südametoonid- rindkerele kanduvad võnkumised, *arteriaalne pulss, *veenipulss- viited paremast südamepoolest, südamelähedastes veenides tekivad südametsükli vältel verega täitumise muutused. · Südametalitluse regulatsioon. KNS-I, vegetatiivse NS ja lokaalsete faktorite regulatiivne toime südame tegevusele. Talitlus muutub olenevalt teiste elundkondade seisundist ja tingimustest, milles organism asub (söömine, füüsiline koormus, emotsioonid, väliskeskkonna tingimused), kutsuvad esile funktsionaalsed muutused
15 • Eneseteadvuse sotsiaalne aspekt Eneseteadvuse vorme • Iseenda äratundmine ja eristamine teistest, samastumine teistega (empaatia). • Minapilt, sh oma keha kujund • Episoodiline mälu, sh autobiograafiline mälu (Tulving). • Kronesteesia (Tulving)- subjektiivse aja teadvustamine. Uuritavad teadvuse seisundid Kooma, sügav uni (ajukoore madal erutustase ning aeglustunud pulss ning hingamine), pinnapealne uni, hüpnagoogsed seisundid, unisus, virgus, ülivirgus. Tähelepanu- Psüühilise tegevuse suunamine ja kontsentreerumine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Tähelepanu liigid • Tahtmatu- See on passiivne. Sõltub ärritajate eripärast (näiteks intensiivsus, isiku hetkevajadus) ja tegevuse eesmärkide suhtes välistest sündmustest.
Energiajookide mõju kesknärvisüsteemile Ebasoodsad mõjud kesknärvisüsteemile, millest on teatatud seoses energiajookide tarbimisega: Peavalu Ärevus Ärrituvus Peapööritus Psühhoos Krambid Vaimse seisundi muutused Energiajookide mõju südameveresoonkonnale Seisundid, mis võivad liigse energiajookide tarbimisega ilmneda: Südamepekslemine Rinnavalud Kiirenenud pulss Südame rütmihäired Kõrgvererõhutõbi Energiajookide mõju seedeelundkondadele Liigne kofeiini tarbimine energiajookidega võib mõjuda seedetraktile, millega võib kaasneda iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja kõhuvalu. Kofeiini tarbimine võib põhjustada söögitorupõletikku, kõrvetisi. Liigne suhkru tarbimine võib rikkuda seedetrakti normaalset mikrofloora tasakaalu.
looteveed, tuleb haiglasse pöörduda kohe, sõltumata raseduse suurusest. Haiglasse tuleks kaasa võtta pass, haigekassa kaart ja raseda kaart, isikliku hügieeni tarbed, sussid, soovi korral ka öösärk, T-särk, hommikumantel. Sünnitaja vastuvõtmine haiglasse Sünnitaja saabumisel võetakse anamnees, tutvutakse raseda kaardiga, hinnatakse naise üldseisundit ning teostatakse väline sünnitusalane läbivaatus. Üldseisundi hindamisel mõõdetakse raseda vererõhk ja pulss, hinnatakse organsüsteemide seisund. Mõõdetakse raseda kaal ja vaagen, kõhuümbermõõt ning emakapõhja kõrgus. Täpsustatakse loote üsasisene paigutus (loote seis, asetsus, eeseisev osa ja selle suhe väikevaagnaga) ning kuulatletakse loote südametoone. Edasi viiakse naine sünnitusosakonda, kus arst või ämmaemand teeb raseda esmase vaginaalse läbivaatuse emakakaela seisundi ja avatuse hindamiseks, täpsustatakse ka loote
Nii nagu rockmuusika tervikuna oma olemuselt pärineb afro- ameerika muusikast, nii ka diskomuusika lähtub samast allikast. 70-ndatel aastatel oli diskomuusika gospelist ja soulist lähtuv mustade muusika. Peatselt hakkasid diskomuusika võimalused huvitama ka valgeid muusikuid. Pärast mõnede ameerika ansamblite edu jõudis diskolaine ka Euroopasse, kus diskomuusika keskseks maaks sai Saksamaa. Hakati kirjutama muusikat ekstra tantsusaalidele. Oluline oli muusikas rütm- paarisosaline pulss sellele tugineva rütmikaga. Tüüpilised diskolood on 4/4 taktimõõdus , tempo kiire. Helipildis domineerivad basskitarr ja basstrumm- nende Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 25 raudne m ütsum ine on andnud aluse “vaibakloppim isele”. T ähtis oli eelkõige tantsitavus, mitte meloodia ja harmoonia.
Lüpsmisseade on seade piima väljutamiseks udarast. Lüpsmisseade koosneb vaakumseadmest ja lüpsmismasinatest. Lüpsiaparaat koosneb nisakannudest, kollektorist ja pulsaatorist. Ühendamiseks on pikk pulsivoolik kollektori ja pulsaatori vahel , pikk piimavoolik kollektori ja lüpsikannu vahel , vaakumvoolik pulsaatori ja vaakumtoru vahel. Torusselüpsiseadmete korral lisanduvad piimaliin ja puhastusseade. Eristatakse kahe-ja kolmetaktilisi aparaate. Kahetaktilisel koosneb pulss kahest taktist: imemis ja pigistustakt, kolmetaktilisel lisandub kolmas- puhketakt. Tänapäeval kasutatakse põhiliselt kahetaktilisi lüpsiaparaate. Nisakannude koostöö seisukohalt eristatakse ühis-, paaris ja üksiktaktis töötavaid aparaate. Üksiktaktis töötaval on kõik 4 nisakannu ühes faasis. Paaristaktilisel töötavad nisakannud paariti ja kasutusel on 2 varianti - paaris vasemad ja paremad nisakannud või esimesed ja tagumised
KAITSEVÄE VÕRU LAHINGUKOOL SÕDURI KÄSIRAAMAT Võru 2008 Koostatud Kaitseväe Võru Lahingukooli õppeosakonnas. Täname koostöö eest: Sidepataljoni LT VÕK Tapa VÕK-i Üksik- vahipataljoni Viru Üksik jalaväe-pataljoni Parandusettepanekud on oodatud e-posti aadressile: [email protected] EESSÕNA Hea Lugeja, Eesti Vabariigi ettevalmistus sõjaliseks kaitseks toetub üldisele ajateenistuskohustusele. Täna kestab ajateenistus Eesti kaitseväes vähemalt kaheksa kuud. Siis õpitakse instruktorite käe all sõduritarkusi, mida kogu teenistuse jooksul praktiseeritakse ja täiendatakse. Kuid inimene kipub ikka aeg ajalt asju unustama ning ega sõdurgi erand ole. Seega annab alljärgnev "Sõduri käsiraamat" võimaluse ununema kippuvaid teadmisi üle korrata ning vajalikul hetkel käepärast olles võib ülesannete täitmisel tähtsaks õlekõrreks osutuda. Tänapäeva sõjapidamine on muutunud väga tehniliseks ja nii võiks vä...
Muutub ainult DNA. Praegusel ajal on inimestel aktiivne ainult ¼ DNAst. A: Ja mis tähendab neid aktiveerida? D: Aktiveerida kõik DNA koodid tähendab, et inimene võib kehas säilitada valgust, vibratsiooni, heli ja Maatriksi infot. See tähendab, et tal on püsiühendus kogu Univer- sumi hingamise ja pulsiga. Ta hakkab toimima koos selle harmooniaga. Sa peaksid vaatlema DNAd kui heli, valguse ja vibratsiooni ülekandjat/vahendajat. A: Mida tähendab "Universumi pulss"? D: Universumil on oma pulss, teatud vibratsioon. Universum annab selle vibratsiooni galaktikale, seejärel võtab selle vastu Maa, kust selle võtab vastu aju, saadab selle südamesse ja süda jaotab selle vibratsiooni üle terve keha laiali. See toimub ka praegu kuid osalise DNA koodide lukusolemise tõttu võtab inimene vastu ainult neljandiku saadetust. A: Kas sul on samuti ainult neljandik aktiivne? Ei, mul on umbes 70% DNAst aktiivne. Kuid ma pole ainuke, neid on väga palju.
perioodi üleminekuks toimuvad ettevalmistused ◦ Puhkeperioodi lõpetamiseks on vaja madalaid temperatuure Kõikjal peale ekvaatori toimuvad aastaaegade muutused ◦ Organismide füsioloogilised ja morfoloogilised muutused keskkonna vastusteks Milliseid muutused esinevad taimedel, millised loomadel? Talveuni Ebasoodsate tingimuste üle elamiseks aeglustatakse füsioloogilised protsessid ◦ Kehatemperatuur langeb ◦ Pulss aeglustub ◦ Ainevahetus aeglustub ◦ „Igiliikur“ – rasvavarude kasutamine Püsisoojased vs kõigusoojased Talveuni vs talveuinak Milliseid ebasoodsaid tingimusi on vaja üle elada? Milliseid strateegiaid kasutavad taimed? Euroopa hamstri uinakud Kohastumused temperatuurile Kasvu ja arengu perioodilisus taimedel Fotoperiodism: päeva pikkuse mõju kasvu ja arenguga seotud nähtustele ◦ Sõlmevahede kasvukiirus ja pikkus ◦ Säilituselundite moodustumine jne.
Milleks IAF? · Ümbritsevat tunnetamine algab võrdlusest iseendaga. · Inimese ehituse ja talitluse tundmine on meile lähtekohaks looduse tundmaõppimisel laiemalt. Anatome kr. lahti või välja lõikamine Anatoomia alajaotused: 1) normaalanatoomia 2) patoloogiline anatoomia 3) topograafiline anatoomia teatud kohtade või organite anatoomia (N:pea, rindkere jne.) 4) arenguanatoomia viljastatud munarakust kuni täiskasvanuks; embrüoloogia - viljastatud munarakust kuni lootekestadest vabanemiseni 5) mikroskoopiline anatoomia e. erihistoloogia 6) võrdlev anatoomia 7) funktsionaalne anatoomia jne Füsioloogia on teadus elusorganismide talitlusest. Nii ajalooliselt kui ka sisuliselt rajaneb ta anatoomial õpetusel organismide makro- ja mikrostruktuurist Physis kr. loomus, loodus ; = ld. Natura Füsioloogia alajaotused: 1) normaalfüsioloogia 2) patoloogiline füsioloogia 3) spordifüsioloogia - muutused rakkude ja organite funktsioneerimises kehali...
maksimaalselt aeglustunud deltarütmi ( d -rütm 0.7 - 1.2 Hz) domineerimine selles. Une 3. ja 4. staadiumit nimetatakse ka madalsageduslikuks uneks. 2. Kiirete silmaliigutuste (KSL) uni (REM - sleep) (REM sleep = rapid eye movement sleep; mõnikord nimetatud ka paradoksaalseks uneks või desünkroniseeritud uneks). Tunnused: inimene on raskesti äratatav, keha sügavalt lõdvestunud, EEG-s esinevad teeta- (J) ja beetarütmid (b), kehatemperatuuri ja vererõhu tõus, pulss, hingamine kiirenenud, ebaregulaarne. Iseloomulikud tunnused on kiired, suureamplituudilised silmaliigutused. Une selles faasis toimub unenägude nägemine. Une faaside vaheldumine Tüüpiliselt järgnevad une sügavamad faasid madalamatele ja seejärel toimub "tõus" madalamatesse une faasidesse ning siis jälle sügavamatesse "laskumine". KSL une faasid kestavad 10 30 minutit ja vahelduvad iga 90 minuti järel. Öö I poolel ülekaalus sügavamad une faasid, öö II poolel pindmisemad
427. sa vid kituda jlle normaalselt, eksperiment on lppenud 428. Ja milline seitsmest pialpoisist sina oled? 429. Ma sorin ka kaltsukates, aga seda hilpu ma seal kll ei ninud 430. On sul minut aega? Rgi mulle kik ra, mida sa tead 431. Maakeral ei ole enam ruumi, Mine koju! 432. Ilus kelt. Loodad alla vtta, et sellesse ra mahtuda? 433. Parem ra mind vihasta. Mul hakkavad kirstud otsa saama 434. Su tnane make-up on kll tielik raiskamine 435. Ma pole sinu tpi. Mul on pulss 436. Su jutt klab nagu eesti keel, aga ma ei saa mitte halligi aru 437. Sa ned erakordselt sitt vlja. On see mingi uus trend? 438. See, kui keegi sind ei mista, ei thenda veel, et sa oled kunstnik 439. Mistahes kokkulangevus sinu ja minu maailma vahel on tiesti juhuslik 440. Inetusvistlustel oleks sulle vriliseks vastaseks ainult leeilne okseloik 441. Kuuldavasti oli sul kunagi ks mte, aga see suri ksinduse kte ra 442. On see su nina vi kasvatad sa endale kolmandat ktt 443
INTENSIIVKURSUS ”TOOTMISE AUTOMATISEERIMINE” Intensiivkursus kuulub projekti: „Energia- ja geotehnika doktorikool II” tegevuskavasse Ins. Viktor Beldjajev TÄITURMEHHANISMID Loengumaterjalid Tallinn 2010 Sisukord Tähistused ................................................................................................................................. 5 1. Sissejuhatus ........................................................................................................................... 6 2. Täiturmehhanismide olemus ............................................................................................... 7 2.1. Täiturmehhanismide klassifikatsioon .................................................................................. 7 2.2. Automaatsüsteem ....
Skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia Doris Vahtrik Sissejuhatus skeleti-lihassüsteemi füsioteraapiasse Luumurdude, pehmete kudede ja liigesvigastuste füsioteraapia „Esimene samm edu suunas iga eriala puhul, on olla sellest huvitatud.“ Sir William Osler (1849-1919) Ortopeedia on väga laiaulatuslik ning samas kompleksne arstiteaduse valdkond. See hõlmab nii traumade kui skeleti- lihassüsteemi haiguste ravi. Traumatoloogiliste ja ortopeediliste probleemidega patsiente ravivad füsioterapeudid igapäevaselt. Eristatakse primaarset ortopeedilist füsioteraapiat ja teiste patoloogiate tagajärjel tekkinud vajadust skeleti-lihassüsteemi füsioteraapia järele. Ortopeedia ja ortopeediline füsioteraapia peaksid olema füsioteraapia õppekavade baasained, sest paljude ortopeediliste haigu...
1. Sissejuhatus: klassikaline ja molekulaargeneetika, geneetika rakendus kaasajal Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine Geneetika on suhteliselt noor teadus. Kuigi pärilikkuse põhilised seaduspärasused esitas Gregor Mendel aastal 1865, tuleb geneetika sünniks lugeda siiski 20-nda sajandi algust. Alles siis taasavastati Mendeli ideed, mis said aluseks klassikalisele geneetikale. Tõendid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. 1944. aastal kirjeldasid Avery ja ta kolleegid katseid, kus nad uurisid bakterite (Streptococcus pneumoniae) transformatsiooni rakkudest isoleeritud DNA-ga. Hersey ja Chase poolt aastal 1952 avaldatud tulemused kinnitasid seda, et DNA on pärilikkuse kandja. Nad näitasid, et bakteriviiruse T2 geneetiline informatsioon säilib DNA-s. 1953-ndal aastal avaldasid James Watson ja Francis Crick DNA kaksikhelikaalse struktuur...
http://www.tymri.ut.ee Õppetöö Geneetika 1 1. Sissejuhatus geneetikasse. Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine. Geneetika tänapäeval: rekombinantse DNA tehnoloogia; genoomide sekveneerimine; globaalne geeniekspressiooni uurimine, geenikiibid. Kaasaegse geneetika rakendusalad; geneetika ja meditsiin (haigust põhjustavad mutatsioonid geenides, geeniteraapia, molekulaarne diagnostika); geneetika kaasaegses põllumajanduses; organismide kloonimine. Geneetika väärkasutused: eugeenika; lõssenkism. 2. Reproduktsioon kui pärilikkuse alus. Rakk kui elusorganismi ehituskivi. Eukarüootne ja prokarüootne rakk Kromosoomid. Rakutsükkel, selle toimumist mõjutavad kontrollpunktid. Raku jagunemine mitoosi teel. Raku jagunemine meioosi teel. Meioosi häired. Meioosi evolutsiooniline tähtsus. Gameetide moodustumine erinevatel organismidel: oogenees; spermatogenees; sugurakkude moodustumine taimede...
fonokardiograafiaks ja saadud graafikut fonokardiogrammiks (on eristatavad ka III ja IV südametoon). Südametoonide kuulamine annab arstile teavet südame klappide seisundi kohta. Tekivad kahinad kui klappid täielikult ei sulgu või on tekkinud südameõõnte vaheliste avade ahenemine. Mehaanilised nähud südame talitlusel. *südametiputõuge südame kuju-, mahu- ja asendimuutuste koosmõju, info vasaku vatsakese kohta, *südametoonid- rindkerele kanduvad võnkumised, *arteriaalne pulss, *veenipulss- viited paremast südamepoolest, südamelähedastes veenides tekivad südametsükli vältel verega täitumise muutused. Südametalitluse regulatsioon. KNS-I, vegetatiivse NS ja lokaalsete faktorite regulatiivne toime südame tegevusele. Talitlus muutub olenevalt teiste elundkondade seisundist ja tingimustest, milles organism asub (söömine, füüsiline koormus, emotsioonid, väliskeskkonna tingimused), kutsuvad esile funktsionaalsed muutused
Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika............................
nim. fonokardiograafiaks ja saadud graafikut fonokardiogrammiks (on eristatavad ka III ja IV südametoon). Südametoonide kuulamine annab arstile teavet südame klappide seisundi kohta. Tekivad kahinad kui klappid täielikult ei sulgu või on tekkinud südameõõnte vaheliste avade ahenemine. Mehaanilised nähud südame talitlusel. *südametiputõuge südame kuju-, mahu- ja asendimuutuste koosmõju, info vasaku vatsakese kohta, *südametoonid- rindkerele kanduvad võnkumised, *arteriaalne pulss, *veenipulss- viited paremast südamepoolest, südamelähedastes veenides tekivad südametsükli vältel verega täitumise muutused. · Südametalitluse regulatsioon. KNS-I, vegetatiivse NS ja lokaalsete faktorite regulatiivne toime südame tegevusele. Talitlus muutub olenevalt teiste elundkondade seisundist ja tingimustest, milles organism asub (söömine, füüsiline koormus, emotsioonid, väliskeskkonna tingimused), kutsuvad esile funktsionaalsed muutused
1.küsimus Õiguspsühholoogia aine,objekt,meetodid Õiguspsühholoogia ühte ossa kuulub kriminaalpsühholoogia. Keerulised on õiguse ja psühholoogia vahekorrad.On väidetud,et õigus ja psühholoogia tegelevad paljuski ühiste asjadega,sest mõlemad distsipliinid püüavad mõista(seletada),ennustada ja reguleerida inimeste käitumist sotsiaalses keskkonnas.Nende vahel on mitmeid erinevusi: Õigus rõhutab konservatiivsust,psühholoogia rõhutab arengut,muutlikkust; Õigus on autoriteedile tuginev,psühholoogia empiiriline; Õigus põhineb poolte vastandumisel,psühholoogia tugineb ekspereminteerimisele; Õigus on ettekirjutav,psühholoogia kirjeldav; Õigus on reaktiivne,psühholoogia proaktiivne; Õigus on operatiivne,psühholoogia akadeemiline Defineerime kriminaalpsühholoogiat kui psühholoogiliste lähenemiste,teooriate ja meetodite kasutamist kriminaalse käitumise mõistmisel,selgitamisel,prognoosimisel ja kontrollimisel.Krimi...
Ma tundsin, nagu viskaksin iga hetk pildi kotti. Ma hoidsin silmi vaevu lahti. Seda tunnet ei oska ma kirjeldada, mis mind valdas. Me jõudsime haiglasse. Arstid tõstsid mu kanderaamiga autost maha ja viisid hästi kiiresti haiglasse sisse. Minu küljes oli palju juhtmeid ja paar masinat, mille küljes need juhtmed olid. Mind uuriti ja puuriti igatepidi ja püüti aru saada, mis mul viga on. Vererõhk oli madal, olin pool-meelemärkusel ja pool-meelemärkuseta, pulss oli nõrk ja ma olin üleni lumivalge. Arstid uurisid mind mitu tundi. Lõpuks leiti viga ja mind viidi operatsioonile. Arstid panid mu narkoosi alla enne kui ma jõudsin midagigi küsida, et miks nad mind opereerivad. Operatsioon kestis kolm tundi. Ma ärkasin tund peale operatsiooni lõppu. Mu silmad olid palju selgemad ja kergem oli olla. Õde sättis minu ümber olevaid juhtmeid ja valvas mind. "Mis minuga tehti?" küsisin õelt. "Teie kopsude vahel olev must tombuke opereeriti ära
ühsikondlik 20.03.09 Uurimustöö: 50% tööst on esse, kus võtan aluseks artikli ja mis ise sellest arvan jne 50% tööst on referaat, räägin sellest, mis artiklis kirjas on EMOTSOONID The facial expressions illustrating the manifestations of emotion..... Emotsioonide väljendumine füüfsises: zhestid, autonoomsed reaktsioonid, Hess-pupill, suu/sülg, hingamine, pulss, higistamine, jne. Autokontakt kui inimene iseennast puutub kuidagi- (kui kratsib ennast, püüab ennast kuidagi rahustada, need on märgiks enda rahustamisest või keeruliste mõtlemisül lahendamisest. Kui tekib keerululine moment, siis see tavaliselt esineb). Nt nina sügamine, kukla kratsimine, suuümbrus puutumine, käöte risti panemine rinnale jne jne jne. Arvatakse, et peamised põhjused, miks inimene spontaanselt nii teeb, on see, et ta püüab ennas
1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatuste...
emakasuue ja alles hiljem tolmukapead. Õitseb mai lõpust juulini. Viljad punased marjad valmivad augustis või septembris. Paljuneb peamiselt risoomi abil, harvem seemnetega. Kasutamine: nii marjad kui kogu taim on mürgised, kuna sisaldavad südamele mõjuvaid glükosiide. Mürgitus on samasugune kui maikellukese puhul: iiveldus, oksendamine, peapööritus, kõhulahtisus, kiirenenud ebakorrapärane pulss, raskematel juhtudel lõpeb teadvuse kaotuse ja surmaga. Taime vesileotisega on rahvameditsiinis ravitud neeru-, südame- ja külmetushaigusi. Üks rahvapäraseid nimesid "viinalill" tuleneb sellest, et taime marja söömisel tekib joobumistunne. KILPJALG Pteridium aquilinum nime päritolust: pteridion sõnajalake, aquilinum kotka-, ladinakeelsest sõnast aquila kotkas. Sugukond kilpjalalised.
808. Ära vaata peeglisse, see võib puruneda! 809. Sa oled nii jube, et isegi päike läheb pilvede taha peitu, kui sind näeb 810. Oled sa alati nii loll või on sul lihtsalt blond hetk 811. Veel üks näonaha pingutamine ja sa saad endale habeme 812. Mida vähem ma sind näen, seda rohkem sa mulle meeldid! 813. Sa oled nagu taevast kukkunud ingel, aga kahjuks ainult, et näo peale 814. Vabanda, kui tundus, et huvitad mind. Ei huvita 815. Ma pole sinu tüüp. Mul on pulss 816. Ma ei tea, mis viga sul küljes on, aga kindlasti on see raskesti hääldatava diagnoosiga 817. Mida ma küll sinuta pihta hakkaksin? Peale selle, et oleksin õnnelik 818. Su isiksus sarnaneb kõige rohkem märja rondiga jaanitules 819. Palun räägi edasi. Ma tahan magada 820. Ma püüaksin olla kenam, kui sina oleksid pisut targem 821. Sinuga välja? Näiteks ei kunagi. Kas "ei kunagi" sobib? 822. Sa varud ilmselt alati spetsiaalselt aega, et end avalikus kohas lolliks teha 823
1. Sissejuhatus Metaboolne ja geneetiline regulatsioon bakterites Bakterirakkude efektiivseks kasvuks on vaja, et kõiki raku põhilisi ehitusblokke ja nendeks vajalikke makromolekule produtseeritaks õiges vahekorras. Selleks, et sünteesi lõpp-produktide kontsentratsioon rakus liiga kõrgele ei tõuseks, on rakus välja kujunenud kaks kontrollmehhanismi: 1. Ensüümiaktiivsuse tagasisidestuslik inhibitsioon (feedback inhibition) metaboolne regulatsioon 2. Ensüümi sünteesi repressioon geneetiline regulatsioon Tagasisidestusliku inhibitsiooni tulemusena inhibeeritakse rakus juba olemasoleva ensüümi aktiivsus reaktsiooni lõpp-produkti poolt. Inhibitsiooni võib esile kutsuda ka teatav metabolismiraja vaheprodukt. Geneetilise repressiooni korral inhibeerib tavaliselt lõpp-produkt metabolismiraja esimese ensüümi sünteesi vastava geeni avaldumise pärssimise kaudu. Metaboolne regulatsioon tagasisidestusliku inhibitsiooni kaudu ja geneetilin...
aasta 6. jaanuariks, aga sel ajal oli Tartu punaste käes ja nõukogu aeti laiali. Eesti juudid orienteerusid olukorras kiiresti ja mõistsid, kes on kes. Enamik neist eelistas Eesti Vabariiki. Ligi 200 juuti võttis otseselt osa Vabadussõjast, neist pooled vabatahtlikena. 11. mail 1919, pärast Eesti territooriumi vabastamist tuli Tallinnas kokku esimene Eesti Juudi Kogukondade Kongress, kus võeti vastu tervitus Eesti Vabariigi Asutavale Kogule. [...] Eesti juutide ühiskonnaelu pulss hakkas kõvasti lööma. Kongressil võeti vastu otsus luua rida komisjone, mis käsitleksid juutkonnaga seotud spetsiifilisi küsimusi – kultuuri, emigratsiooni, sotsiaalabi, sionismi, usuühinguid, rahvuskeelt ja rahvuslikku haridust. Kõik probleemid pidid saama tulevase kultuurautonoomia seaduse alusel valitava Eesti Juudi Rahvusnõukogu ja selle poolt moodustatud Juudi Kultuurivalitsuse põhitegevuse sisuks. [..
Puukide poolt põhjustatud ajupõletiku peiteaeg on tavaliselt 10-15 päeva. Ajupõletiku tunnuseks on: loidus kehatemperatuuri tõus peavalu kuklakangestus iiveldus, oksendamine. Puugi kinnistumise meelispaigad on soojad nahavoldid. Minestus Põhjused: lühiajaline ajuvereringe häire ehmatus terav valu pikaajaline seismine, eriti kuumuses söömatus. Tunnused: kahvatus külm higi tasakaalukaotus kiire pulss. Esmaabi: 1. Aseta minestanu mugavasse lamavasse asendisse külgasendisse, kui kannatanu on teadvuseta. 2. Tõsta haige jalad kergelt üles, umbes 45º nurga alla. 3. Vabasta minestanu pigistavast kraest ja vööst. Tavaliselt toibub minestanu 2-3 minuti vältel. Pikemaaegse minestuse korral kutsu kiirabi ja keera kannatanu püsivasse küliliasendisse! 109 Prügi silmas
Ettevalmistavad küsimused eksamiks: 1) Millisele neljale küsimusele peavad vastama kõik poliitfilosoofilised käsitlused. Tooge igast küsimuste valdkonnast ka näiteid. 2) Miks tekkis poliitiline filosoofia just antiik-Kreekas? 3) Millised olid antiik-Kreeka poliitilised ideaalid? 4) Milline on Platoni nägemus parimast võimalikust riigist teoses "Seadused"? · Poliitilise filosoofia alase teaduse tegemisest Kui soovite kirjutada bakalaureuse või magistritööd poliitfilosoofia alal, on soovitav, et teema kattuks vähem või rohkem võrdleva poliitika või rahvusvaheliste suhete temaatikaga. Nt rahvusvaheliste suhete teooriate vallast, kus Machiavelli, Hobbes, Kant ja paljud teised on olulised. o Kuna ei politoloogia ega avaliku halduse õppekavades pole poliitilise filosoofia õppekava, tuleb end nendes teemades täiendada iseseisvalt või õppekavade väliselt ning ikkagi sobituda olema...
Pumbaga oled sündinud, vä? Ma digimuutun sulle jalaga näkku. Kust see neandertaallane välja ilmus? Ma vaatan, et su vanemad ei olnud eriti osavad selles lapsetegemise asjas. Su lapsepõlve peatrauma annab tunda! Sa näed välja nagu oleksid 11 korda peaga vastu wc-potti kukkunud. Nii- nii. Jälle on tsirkusest paar klouni putku pannud. Koomas kurginägu. Suudle mind, ma tahan oksendada. Milline sa enne õnnetust välja nägid ? Ma pole sinu tüüp. Mul on pulss:) Kuuldavasti oli sul kunagi üks mõte, aga see suri üksinduse kätte ära. Mine ja hangi endale elu. Ära muretse, ma pole sind kunagi tõsiselt võtnud. Sa oled nagu emo, kes on žileti kaotanud. Sa oled nii mõttetu, et isegi usaldustelefonist soovitatakse sul enesetapp teha. Vaata teda. Ilmne tõestus, et hullari aed on liiga madal. Ma ei ole sinu tüüp. Ma pole täispuhutav. - I'm not a complite idiot, some parts are missing.
«Thomas Sawyer!» Tom teadis, et tema terve nime nimetamine tähendas halba. «Sir!» «Tule siia. Noh, sir, miks sa jälle hiljaks jäid nagu harilikult?» Tom kavatses juba vales väljapääsu otsida, kui silmas äkki kaht pikka kollast juuksepalmikut alla rippuvat selga mööda, mille ta armastuse elektrilisel mõjul ära tundis. Ja selle olendi kõrval oli klassis ainus vaba kõht tüdrukute poolel. Ta ütles otsekohe: 49 «Jäin Huckleberry Finniga juttu ajama!» Õpetaja pulss jäi seisma ja ta jõllitas abitult. Õppimissumin lakkas; õpilased imestasid, kas see hulljulge poiss on aru kaotanud. Õpetaja küsis: «Sina -- mis sa tegid?» «Jäin Huckleberry Finniga juttu ajama.» Neist sõnadest ei võidud valesti aru saada. «Thomas Sawyer, see on kõige hämmastavam ülestunnistus, mis ma olen iial kuulnud; joonlaud on liiga väike karistus selle häbematuse eest. Võta kuub ara.» Õpetaja käsi töötas kuni väsis ja vifcakimp oli märksa kahanenud
by Viivi Luik (b.1946) turned out as an exceptional event, becoming soon available also to the Western reader. It is a realistic description of the post-war Fifties in an Estonian village: disintegration, farmers deported, patriotic partisans fighting against communists. Even bolder breaking of taboos took place later – the attention was focused on the destiny of Estonians in the deportation camps: Maria Siberimaal (Maria in Siberia, 1988) by Heino Kiik. 1 The monthly Aja Pulss 1989, No. 15, p. 2 In drama the opposition to the foreign suppression power was obvious. History became the main topic for treatment bringing forth crucial questions about being Estonian in the past and in the present. Three dramas must be mentioned which were met by the strongest feedback from the theatregoers: Pilvede värvid (The Colours of Clouds) and Vaikuse vallamaja (The Vaikuse Community Centre) by Jaan Kruusvall (b. 1940), and Minek (Departure) by Rein Saluri (b
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist j...
lähtuvalt põhineb teadvuse funktsioneerimine elektromagnetväljas ka elektromagnetlaine võnke rütmidele. 3.1.3.1 Inimese ajusurm Inimese surma korral esineb kolm etappi esiteks agoonia, siis järgneb kliiniline surm ja siis bioloogiline surm. Agoonia ehk ,,surmaheitlus" esineb pikaldase, näiteks raske haiguse tagajärjel saabuva surma korral. Sellisel juhul hingamine aegleneb, aegamisi kaovad ka pulss, teadvus ja refleksid. Pärast agooniat järgneb kliiniline surm. Selle peamisteks tunnusteks on südamelöökide ja hingamise lakkamine. Kui aga esineb väga suur trauma, siis ei pea ilmtingimata agooniat esinema. Tekib kohe kliiniline surm. Inimese vereringe peatumise korral lakkab ka teadvus 15 20 sekundiga. Sellest hetkest on saabunud kliiniline surm. Kuid aju ei ole pöördumatult kahjustatud, sest kliinilisest surmast on võimalik inimene uuesti ellu tagasi tuua
lähtuvalt põhineb teadvuse funktsioneerimine elektromagnetväljas ka elektromagnetlaine võnke rütmidele. 72 3.1.3.1 Inimese ajusurm Inimese surma korral esineb kolm etappi esiteks agoonia, siis järgneb kliiniline surm ja siis bioloogiline surm. Agoonia ehk ,,surmaheitlus" esineb pikaldase, näiteks raske haiguse tagajärjel saabuva surma korral. Sellisel juhul hingamine aegleneb, aegamisi kaovad ka pulss, teadvus ja refleksid. Pärast agooniat järgneb kliiniline surm. Selle peamisteks tunnusteks on südamelöökide ja hingamise lakkamine. Kui aga esineb väga suur trauma, siis ei pea ilmtingimata agooniat esinema. Tekib kohe kliiniline surm. Inimese vereringe peatumise korral lakkab ka teadvus 15 20 sekundiga. Sellest hetkest on saabunud kliiniline surm. Kuid aju ei ole pöördumatult kahjustatud, sest kliinilisest surmast on võimalik inimene uuesti ellu tagasi tuua
Surmalähedased kogemused esinevad vahel ka siis kui aju anokseemiat ( aju verevaegust ) ei esine, kuid seda siiski väga harva. Inimese surma ehk üleüldise kõikide organismisüsteemide amortiseerumise korral esineb kolm etappi – esiteks agoonia, siis järgneb kliiniline surm ja siis bioloogiline surm. Agoonia ehk „surmaheitlus“ esineb pikaldase, näiteks raske haiguse tagajärjel saabuva surma korral. Sellisel juhul hingamine aegleneb, aegamisi kaovad ka pulss, teadvus ja refleksid. Pärast agooniat järgneb kliiniline surm. Selle peamisteks tunnusteks on südamelöökide, pulsi ja hingamise lakkamine. Kui aga esineb väga suur trauma, siis ei pea ilmtingimata agooniat esinema. Tekib kohe kliiniline surm. Pärast kliinilist surma läheb inimene üle ajusurmaks ( ehk bioloogiliseks surmaks ) umbes mõnekümne minuti möödumisel. Kliiniline surm on südamesurm, kuid bioloogiline surm on ajusurm.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
