*Vastavalt rahvale: Joogi- või seltskonnamängud. Vältida kindlasti seda, et mängu alustamine ja seletamine ei võtaks rohkem aega kui mängu lõplik läbikukkumine...Kui viina jagub siis ei tohiks mingil juhul asi labaseks minna! * Tark oleks abiellujatel orgunnida sugulastele/sõpradele/tuttavatele mingi jooming/kakelung ja ise peale rõngastamist kohe tuld tõmmata sellest seltskonnast. * Tuleb lasta fantaasial lennata, kuid samas mitte üle pingutada, sest mõned leiavad, et pulmamängud on labased (mingid imelikud arvatavasti või kutsumata külalised). Kes peaks läbi viima mänge? Pulmavana. Mõni suvaline lohh. Kohalik küla joodik ja pime laulik. Suguvõsa naljahammas. Variante jagub veel, kuid kõige kindam oleks pulmavana. Tummade Alias Terve pulm suur mäng?? Kust kohast leida mänge pulmade jaoks??? www.laudlina.com leiab erinevaid seltskonnamänge. www.drinkinggames.com leiab erinevaid joomismänge. Kaebuste tekkimisel pidage nõu ämmaga!
kaitsevahendust lepatriinu, herilane, mürkmaod; mimikiri-sarnasus teise liigiga, nt orhidee tolmeldaja nagu kärbes, ohutud sirelased ja maod nagu herilased või mürkmaod, kägu nagu raudkull jne) 2.) füsioloogias (fotosünteesi eripärad nt kaktustel, ,,antifriis" putukate kehavedelikes, hapnikku talletavad lihased vaaladel, liblikõieliste sümbioos mügarbakteritega jne) 3.) käitumises (ränded, pulmamängud, talveuni) Kohanemus mingi isendi mittepärilid ja võib olla pöörduv kohanemine hetkeolukorraga (nt silmapupill pimedas ja valges, päevitumine suvel, lihasmassi suurenemine, immuunsus peale haiguse põdemist) Kohanemine protsess, mille käigus kohanemus tekib NB! Indiviid kohaneb, grupp/populatsioon kohastub 2. Kohastumuste suhtelisus - milles seisneb? 1.) Suhtelised ajas (nt jäneste valge kasukas); Kujunevad ajalise nihkega (keskkond muutub
kooskõlastatud töö c) kujunes välja sugulise paljunemise võime. 3) vanaaegkond ehk paleosoikum - kujunesid välja kõikide liikide eellased, silma kujunemine, selgroo kujunemine, rohkem täiustunud närvisüsteem (peaaju, seljaaju), elu siirdus maismaale, kuivusega kohastumine, kuivusega kohastumine, kehasisene viljastamine, muna kujunemine, kopsud, mulla teke Geograafiline isolatsioon Ajaline- sugulise aktiivsuse perioodid ei kattu Käitumuslik- pulmamängud on erinevad Mehhaaniline- suguorganid ei sobi (eriti putukatel) Biokeemiline- sugurakud ei ühine Sügoodi eluvõimetus- loode ei arene (euroopa naarits) Hübriidide viljatus- järglane sünnib, on terve, ei paljune Liigi tekke põhjused Mutatsioonid, geenitriiv (juhuslikud muutused), looduslik valik Elu areng 1) ürgeoon ehk arhaikum - maa teke, elu teke 3,5 miljardit, bakterid, arhed 2) agueoon ehk proterosoikum - fotosüntees, vaba O2, osoonikiht, eukarüoodid, hulkraksus:
Evolutsiooni mehhanismid ja protsessid. Darwinlik evolutsioonitooria ei evolutsioneeru mitte üksikindiviidid, vaid indiviidide rühmad populatsioonid ja liigid. Populatsioon tavaliselt on liik jaotunud eri aladel elutsevateks asurkondadeks populatsioonideks. Populatsiooni moodustavad nt mingi kalaliigi isendid ühes järves, mingi taimeliigi isendid ühes metsas ja ka eestlased Eestimaal. Igas populatsioonis on väiksem või suurem geneetiline mitmekesisus. Populatsiooni isendid on omavahel fenotüüpselt sarnasemad kui sama liigi eri populatsioonidesse kuuluvad isendid. Nende tunnuste sarnasus tuleneb peamiselt geneetilisest sarnasusest. Populatsiooni isendite kõigi geenide ja nende alleelide ning genoomi mittekodeerivate osade kogumit nimetatakse populatsiooni genofondiks. Eri alleelide ja genotüüpide arvulist suhet (suhtelist sagedust) nimetatakse populatsiooni geneetiliseks struktuuriks antud geeni...
o Liik on populatsioonide rühm, mille esindajad kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel o Liigi kõik populatsioonid põlvnevad ühisest eellasest o Neil on oma genofond, levila, tunnuselt on sarnased o Sarnased või samad on liigi piires kromosoomide arv, füsioloogia, biokeemia, keskkond, geograafiline paiknevus · Geograafiline isolatsioon · Bioloogiline isolatsioon o iseärasused käitumises - pulmamängud, feromoonid o biokeemias - sugurakud ei ühine o geneetikas - sügoodist ei arene järglast või järglased on viljatud ehk siis muulast järglast ei saa kehtib üksnes loomariigi puhul!!!! · Taimedel esineb liikidevahelist ristumist perekondade ja vahel ka sugukondade piires(sümpatria). o Erimaine / geograafiline / allopatriline liigiteke
Selle muutlikuse allikaid on mitmeid. Kombinatiivne ja mutatiivne muutlikus, geeniioon ja geenitriiv. Organisme sünnib ja areneb rohkem kui nendel on keskkonna ressurssi, mis tekitab bioloogilise konkurentsi. Looduslikul valikul on liikumapanev jõud. Suunav ja lõhestav valik on nendest olulisemad. Liigi iseseisvust tagab ristumisbarjäär. Ristumisbarjäär võib kujuneda mitmeti. See on bioloogiline isolatsioon. Ristumis takistavad: 1) Partneri valikul nn signaaltunnused(nt. kutse hüüud, pulmamängud, lõhnad, need aitavad liigikaaslast võõrast eristada. Kui muutus on tekkinud lükatakse partner kõrvale). 2) Sugurakkude biokeemiline sobimattus(nt. õistaimedel on võõraliigi tolmuteral areng pärsitud. Samas võib viljastumine toimuda, kuid hübriid on viljatu). 3) Aastaajaline isolatsioon, mille käigus viljastumine satub eri aastaaegadele. Nt. kevadräim ja sügisräim. Kitsama elupaiga eraldatus.