Madam Bovary Flaubert Tegelased: Charles Bovary vanahärra Bovary vanaproua Bovary Emma Bovary Homais Leon Berthe Lhereux Bournisein Rodolphe Sisu ümberjutustus Charles Bovary sündis üsnagi vastuolulisse perre, kus isal ja emal olid väga erinevad ettekujutused lapse kasvatamisest. Isa oli laaberaja ja elu raiskaja, kes elas põhiliselt oma naise kulul. Proua Bovary oli aga armastav abikaasa, kuni ta oma mehes pettus ja endasse sulgus. Ta keskendus edaspidi vaid poja õnnele ja üritas talle võimaldada parimat tulevikku. Kooli pandi Charles viivitusega, kuid tänu oma visadusele sai ta hakkama. Hiljem pandi ta meditsiini õppima, milles ta esialgu põrus, kuid hiljem siiski arsti paberid kätte sai. Charles läks elama Tostes'i, kus pidi õige pea arsti koht vabanema. Ema sokutas talle naiseks temast mitu korda vanema lese, kelle ka väike varandus hinge taga oli....
vana naine, peaaegu 100 aastane. Ta oli pime ning väsinud. Külarahvas rääkis, et ta on nõid, sest see, kes üle 60 aasta elab peab juba nõid olema, aga mida öelda inimese kohta, kes on ligi 100aastat elanud ja nii kõbus veel kindlasti nõid. Ta ennustas ilma, tormide tulekuid ning inimestele saatust. Õhtul kui Katrina läks kangaga Eppu juurde, et too aitaks tal õmmelda, siis vanaeit tuli aita pani ta käe Katrina õlale ning lausus ,,Kiired pulmad, Kiired lõpud" . Õnneks Katrina ei kuulnud seda, aga Epp kuulis. Ta ei suutnud mõista, mida see küll tähendada võiks. Eerik ja Kelli kohtuvad metsas puht juhuslikult. Eerik lausus, et ta on koju minemas ning Kelli vastas samaga. Kelli palus Eeriku kuube, aga Eerik oli jonni täis ja viskas vaid oma kampsuni, et Kelli saaks selle kännule panna ning ise sinna peale istuda. Kelli hakkas rääkima sellest, et kui Ameerikast kirjad tulevad, siis ta loodab saada
ESIMENE NÄITUS 1.etendus AADU (traktori ees): Selle selfie koos maasturiga teen ma oma armsale Elsale. Näe, mineval nädalal oli ta mu pilti kommenteerinud armas oled. Peaks nüüd vana Priidu-onu ka mind armsaks ja lubaks mul Elsaga deitida. PRIIDU: (tuleb , tahab esiti Aadust mööda minna) AADU: (tõuseb üles ja teretab): Tsau Metsaonu PRIIDU:Tee läheb teie õuest läbi, muidu ei oleks ma siit tulnud. (Porisedes) Nagu oleks mul siia asja- teie mudasest õuest läbi käia. Au ainult ajate taga, aga sellele tähelepanu ei pööra, kuidas majapidamist korras hoida. Lähete ikka aasta-aastalt vaesemaks ja alatumaks. AADU: Onu ega see meie süü ei ole! Elektrihind tõsteti just paar kuud tagasi ja nüüd juba jälle. Bensiini hind on ju meeletult tõusnud, nüüd tõuseb jälle. Käin poes ja ei suuda uskuda-kui palju pappi läheb lihtsalt õllele-kohutav. PRIIDU: Bensiini hind kõrge, elektrihind kõrge. On siis vaja bemmiga ...
voodi. Peetrus sai naise peale vihaseks, lubas peksa anda, kui surra kavatseb. Salme palus arsti, õpetajat, kuid oli töö aeg ja Peetrus ei raatsinud päeva niisama viita. Kolmandal ööl Salme surigi. Peetrus Kuppelvaar oli päris tusane ega teadnud kuhu nüüd kosima minna, sest jutt tema talu naistest, kes surid kui kärbsed, levis kiiresti. Peetrus valis välja koolmeistri tütre Liida, kuid temaga kaasnes suur suguvõsa ja mitmed asjatamised ja tingimused. Pulmad peeti uhked ja põhjalikud, Peetrus ootas vaid nende lõppu, et saaks jälle kord töö juurde, nüüd on perenaine ka kodus. Esimesel hommikul aga Liide ei viitsinud voodist tõusta ja hakkas kohe Peetrusele vastu. Oleks kõike muud oodanud pärast kahe naise surma, aga mitte laiskust. Peedul käisid külalised- sugulased, tuttavad, sõbrannad, kelle pärast igapäev tapeti kana, part või kalkun. Peetrust vihastas kohutavalt selline käitumine, sest temale ei meeldinud lõbustused,
I Kalev ja Linda Kalev oli Kalevite talu kolmas poeg, kes lendas kotka seljas, sattus Viru randa, rajas riigi ja sai esimeseks valitsejaks. Linda koorus tedremunast, kellel käis palju kosilasi. Lõpuks tuk Kalev, kuues kosilane tuli viiekümnel hobusel, kuuekümnel kutsarilla, Kalev ise oli uhke täku seljas. Nii kui Linda Kalevit märkas, hüüdis ta : "See mul meesi meele pärast, sellel kihlad kinnitame!". Peeti pulmad ja mõne aja pärast sündis neil kolm poega. Poegade nimed olid Olevipoeg, Sulevipoeg ja kolmas poeg, kes oli tõeline vägilane sai nimeks sai Kalevipoeg. Pärast seda käis Lindal palju kosilasi, kuid ta ei võtnud ühtegi vastu. II poegade jahilkäik. Linda röövimine.Ühel päeval läksid kolm poega jahile ja said palju loomi, aga samal ajal kodus varastas soome Tuuslar salamahti Linda ära. Siis tuli taevataat Uku ja lasi välgu vastu soome tuuslari, aga Linda muutus kiviks
TPI; TPedI; EPA. 10. Milline oli kiriku ja religiooni seisund Nõukogude-aegses Eestis? ENSV ajal säilis vormiline usuvabadus. Päriselus aga kirikutegevust piirati oluliselt, seades kõrgeid makse, riigistades hooneid ja varasid. Usuõppe allikaks sai Usuteaduste Instituut Tallinna Konsistooriumi juures. Propageeriti ateismi ja juurutati mitmesuguseid ilmalikke tavasid. Korraldati noorte suvepäevi, ilmalik surnuaiapüha tuli kirikliku asemele. Ilmalikud matused ja pulmad olid samuti populaarsed. Ateistliku propaganda eesmärk oli kujundada vaenulikku või ülevat suhtumist kirikusse ja religiooni. Noorema põlvkonna puhul see õnnestus. ENSV kirik jäi püsima ja täitis vaimse opositsiooni rolli. 11. Milline roll oli väliseestlastel kodu-Eesti jaoks Nõukogude ajal? Tutvustasid välismaailma. Hoidsid kultuuri ja eestimeelsust. 12. Kuidas oli eestlastel Nõukogude ajal võimalik saada kontakti välismaailmaga?
Lastekirjanduse eksami materjal lLASTEKIRJANDUSE DEFINITSIOON , OLEMUS lLastekirjandus on ilukirjandus, mis on teadlikult lapsele kirjutatud ning lapsepäraselt välja antud. lVÄIKELASTEKIRJANDUSE ERIPÄRAST lSuurim eripära on ealise eripära arvestamine e adressaaditunnetus, mis sõltub kirjanike andest ja oskusest lastele kirjutada. lMUINASJUTUVAJADUSEST VÄIKELAPSEEAS lMuinasjutul on laose jaoks biblioteraapiline mõju. lMuinasjutt pakub lapsele arusaadavaid lahendusi. lVaid korduval kuulamisel leiab laps muinasjutust iva, mis on vajalik tema elukogemuse jaoks. lLapse alateadvus on tume, täis hirme ja lootusi. Muinasjutu fantaasiat pole ohtlik uskuda, kuna see toob alati maa peale tagasi. lRAHVA-JA KUNSTMUINASJUTT lKunstmuinasjutt oli popullaarseim zanr 90.aastatel lKunstmuinasjutt on teada oleva autori poolt kirjutatud. lKunstmuinasjutu aluseks on tavaliselt rahvamui...
Kuna kolhoosikorra põlistumine tõi kaasa väikeste maakoolide , klubide ja raamatukogude sulgemise. Kõik see aitas kaasa rahvakultuuri hääbumisele. KIRIKUKOHT ÜHISKONNAS: Säilis vormiline usuvabadus. Kiriku kasutada olevad hooned riigistati, kogudus pidi päris kõrget üüri selle eest maksma. Kiriku mõju ühiskonnas püüti tasandada ateistliku propagandaga. Hakati korraldama noorte suvepäevi (1957), et juurutada välja leeris käimist. Ilmalikud matused ja pulmad said pidulikkust juurde. Taheti õhutada vaenulikkust kiriku suhtes. HARIDUSOLUD: Likvideeriti sõjajärgne haridussüsteem. Koolikorralduse aluseks võeti ühtluskooli süsteem, hakati lähtuma NSV pedagoogika tõdedest. Humanitaaralad ja nende õp sattusid ideoloogilise surve alla. Süvendatult hakati õpetama NSVL ajalugu. Tunnusjooneks sai klassivõitlus ning vene ja eesti rahva ajalooline sõprus. Vallandati paljud EV aegsed õpetajad, st kooliõpetuse tase langes.
Tatjana Gerassimile. Kapitonov ehmatas ja ütles, et Gerassim tapaks ta ära, kui ta vaid Tatjana poole vaataks. Lõpuks kutsuti ka Tatjana. Tatjana oleks nõus abielluma Kapiton Klimoviga, aga teadis ka, et siis lööb Gerassim Klimovi maha. Kõik lootsid, et äkki unustab proua räägitud jutu pulmadest. Aga esimene asi, mis proua järgmisel hommikul Gavrilalt küsi, et kuidas pulmade korraldamine ka edenevat. Gavrila valetas, et edeneb hästi. Kuid pulmad ei edenenus, sest Kapiton kartis oma elu pärast. Kõik teadsid, et Gerassim joodikuid ei sallinud. Nii palus Gavrila, et Tatjana teeskleks purjus olekut ja taaruks Gerassimovist mööda. See mõjus. Gerassim silmitses Tatjanat, lõi käega ja läks oma kambrisse. Terve ööpäev ta sealt ei väljunud. Järgmisel nädalal abiellusid Tatjana ja Kapitonov. Gerassim ei teinud neist väljagi. Aasta möödudes oli Kapitonov end põhja joonud ja teda saadeti
Võrkplaneerimise kodutöö- pulmade korraldamine Koostatud on võrkgraafik tööde koordineerimiseks seoses pulmade korraldamisega. Tööde tegemise aluseks on projekt, mis sisaldab pulmade korraldamisega seotud sündmusi ja neid sündmusi ühendavaid töid. Sündmused: 1- Noormees teeb neiule abieluettepaneku 2- Neiu võtab ettepaneku vastu 3- Külaliste nimekirja koostamine 4- Pulma teema valimine 5- Peosaali rentimine 6- Toitlustajate valimine/tellimine 7- Tordi valimine/tellimine 8- Toitlustusmenüü koostamine 9- Sõrmuste ostmine 10- Abieluvande kirjutamine 11- Kutsete valmistamine 12- Kutsete saatmine 13- Pruudi kleidi otsimine/ ostmine 14- Peigmehe ülikonna hankimine 15- Pruutneitside ja peiupoiste kleitide/ülikondade hankimine 16- Lillede valimine/ tellimine 17- Fotograafi le...
Asutas 11.saj kuningas Olaf Skötkonungi poolt Suur kaubanduskeskus ja sadam Linna vallutasid ja hävitasid 1187 paganad(väidetavalt saarlased ja novgorodlased); Norra prints Erik purjetas itta 1185, 1186, rünnates Eesti rannikut, kättemaksuks Jäi 1252 Birger jarli poolt asutatud Stockholmi varju St. Olofs kyrka Stockholmi kirikud: Storkyrkan (Sankt Nicolai kyrka)- 13.-15.saj – kuninglikud pulmad, kroonimised Riddarholmskyrkan- vanim (alustatud 13.saj); Rootsi monarhide matmispaik, alates Gustav Adolf 1632 kuni Gustav V 1950 Veel kirikuid: Linköpings domkyrka Vadstena klosterkyrka- asutas Birgitta Birgetsdotter 13.saj/ 14.saj Rootsi Püha Katariina Sündis 1331; püha Birgitta ja Ulf Gudmarssoni tütar Kuulutati pühakuks 1484 Abordivastaste patroness ning äparduste ärahoidja Kujutav kunst 15
o Peremees o Perenaine o Täiskasvanud lapsed ja lapselapsed o Veel teised sugulased o Teenijad ja muud seal elavad inimesed o Aknad olid pisikesed o Kõrged lävepakud · Ehalkäimine o Vallalised noored (naised) magasid aidas jüripäevast (30. Apr)- mihklipäevani (29. Sept) o Poisid käisid aidas neidudel külas o 16-aastaselt umbes · Kiikumine o Kiigelaulud ja tantsud · Talgud · Kosjas käimine · Pulmad o 3 päeva Sooline ja seksuaalne identiteet · Identiteet- See kes või mis sa oled · Sooline identiteet o Naisterahvas samast ennast nasiterahvaga ja mees meesterahvaga o Kellena sa ennast tajud · Hermafrodiit o Inimene, kellel on olemas mehe ja naise sugutunnused · Transseksuaalsus o Keegi tunneb, et ta on sündinud vale sooga · Transvestiit o Erutub vastassugupoole riiete kandmisest, aga ei huvitu ümberlõikusest · Seksuaal identiteet
Ekke oli end ära maskeerinud. Kohe pandi Ekkele saun valmis ja paremad toidud toodi välja. Pärast sauna loeti piiblit ja hiljem pidi Ekke rääkima miks ta varem koju ei tulnud. Kui Ekke nägi kõrval toas Toomas Üüvet hakkas ta kõva häälega naerma. Jutustas sellest hobuse loost emale ja naersid koos. Neenu rääkis Ekkele kust oli tulnud Toomas Üüve rikkus: Toomas oli välja valinud ühe rikka kaupmehe tütre ja oli öelnud et kui nii ja nii palju kulda ei saa jäävad pulmad ära. Ekke nägi naabrimehe hoovis midagi liikumas ja kui ta märkas, et see on Eneken jooksis ta kohe sinna. VI Eneken avaldab armastust. Kui vihm hakkab sadama läheb Eneken koju aga Ekke randa. Kui vihm lõppes läks ka Ekke koju kuid ei räägi midagi. Lõpuks ütleb ta, et ta läheb ära. Kui ema magama jäi hiilis Ekke välja, läks ka Enekeni akna alt läbi. Kuid järsku kuuleb ta kuidas Toomas Üüve karjub. Ekke
XIX Juss lõi noaga Andrese jalga ning poos enese üles. Jussi matused kirikaia taga - ainult Andres laulis koos meestega. XX (193-204) Pearu tuli jälle andeks paluma, Mari keeldus käe andmisest. Andres võitis Pearut kohtus. Kõrtsikohus - 30 rubla kõrtsile, Pearu pettumus. XXI (205-211) Andres pakkus tõusnud Marile pudelit ja rääkis Jussi ning kohtu saladuse ära. Mari ja Andres õpetaja juurde. XXII (212-224) Õpetaja soovib teada, kas hinged puhtad. Pulmad. Laulu-Lullu lorilaul - välja viskamine. Mari leidis aidast laulusõnad ja peitis ära. XXIII (224-230) Mari ütles, et tööd ei tee teda kurvaks. Andres kuuleb Aaseme Aadult laulu kohta. Andres hakkab rihma andma aga lapsed takistavad. Andres saab laulusõnad ja hävitab need. XXIV (231-2237) Andres sõimas saunatädi läbi ja saatis ta Madise järgi. Saunatädi sai rihma. Saunatädi arvamus pererahvast. Maril ja Andresel sündis poeg. XXV (237-252) Eespere laste nimed
Valitses regendina tema ema Catarina de Medici. Püüti saavutada erinevate leeride vahel kompromissi, kuid tulemisi ei olnud. 1562. tungisid katoliiklased Vassys hugenottide jumalateenistusele ja tapsid kõik inimesed. Selle tulemusel algas hugenottide ülestõus. 1570- sõlmiti vaherahu. Hugenottid said õiguse kindlaks määratud piirkonnas tegutseda. Tekkis lootus usulahke lepitada nii, et kuninga õde abielluks hugenottide juhiga. August 1572 toimusid Narvanna Henri ja Charles IX õe pulmad. Samas toimus 24. augustil Catarina de Medici nõusolekul Pariisis Pärtli öö veresaun. Tapeti kõik Pariisis viibinud hugenotid. Seega oli hugenottide juhtkond hävitatud ja protestantluse mõju langes. 1574 kuningaks sai Henri III. Poliitiliselt laveeris kahe usu vahel. Toetas kord ühtesid, kord teisi. Tapeti katoliiklaste poolt. 1589- läks troon Narvanna Henrile. Henri IV hugenottide juht, mistõttu Pariis ja suur osa Prantsusmaast ei tunnistanud teda
Saadikud said A kätte niiviisi, et saabudes Lykomedese juurde ning pakkudes naistele ehteid ja ka sõjariistu, Achilleus võttis loomulikult relvad, ja see reetis ta. 1000 laeva asusid Trooja poole teele, kuid olukord merel oli raske, sest Põhjatuul ei lakanud puhumast, sest kreeklased olla tapnud Artemise lemmikuluki, jänese ning jumalanna lepitamiseks tuli ohverdada Agamemnoni tütar. Isa nõustus ning saatis koju naisele kirja, et tema tütre ja Achilleuse pulmad on tulekul. Tütre `pulma' jõudes viidi ta kohe ohvrialtarile. Tuul lakkas puhumast, kuid tütre ohverdus läks kreeklastele kalliks maksma. Laevad jõudsid Trooja randa ning ennustuse kohaselt pidi surema see, kes esimesena kaldale astub. Selleks oli Protesilaos, kes jumalate poolt tagasi ellu toodi. Trooja sõjaväe juht oli Hektor. 9 aastat peeti Trooja sõda, ja siis puhkes Achilleuse & Agamemnoni vahel tüli ning sõjaõnn läks ajutiselt trooja poolele. Tüli puhkes,
Siit tulevad somaatilised sõnad: Hing, oda, sõda, leem, palve, nõid, jumal Arvude süsteem: Kamal (2 käega) KÜMME Kämmal (1 käega 17. Läänemere-Soome keeled + nimeta need keeled * vähemalt 5000 aastat vana *Läänemere-Soome keeled: soome (5milj), eesti (1milj), karjala (200 000), liivi; vadja; isuri (kadumas) *Sõnad: meri, laine, laid, neem, udu, allikas, karu, ilves, sokk, sisask, higi, naerma, aitama, kiitma, sipelgas, kirp, pere, abielu, pulmad, emand, isand, liha, roog, moon 18. Laensõnad 1) Vanemad: Germaani (juust, kana, supp, sool, au, põld, korsten, sadul, siduma, vald, kuningas) (tööriistad: sõel, nõel, nael) (kirikusõnad: kirik, kell) (metallid: raud, tina) Balti (sträzas – rästas, tilts – sild, + kogu metsanduse sõnavara kirves, mänd, teivas, hiis, vai, laud) Slaavi ( vabadus, rist, voli, tund, rand, nädal)
Ainult ristteedel ja kirikuukse juures võis näha öösel kell12, kes järgmisel aastal surema pidid. Jaanitulelt tulles korjasid noored neiud üheksat sorti lilli, punusid pärja ning panid selle ristteel pähe. Tagasi vaadata ega kellegagi kõnelda ei võinud. Kodus pandi pärg padja alla, siis pidi unenäos oma tulevast nägema. Hommikul pidid pärja puu otsa viskama, ja kui saa sinna püsima jäi ning alla ei kukkunud, siis oli kindla, et pulmad tulevad. TÄNAPÄEV Jaanipäeva tähistamine pole tänapäevaks kuhugi kadunud, nagu ei kao pööripäevgi. Läbi aegade on suures osas säilinud ka jaanipäeva kombestik. Ikka tehakse jaaniõhtul tuld ja selle umber pidutsetakse. Tänapäeva inimene ei usu ehk enam niipalju muistset väge ja puudub usk, et oma tegudega on võimalik tulevikku muuta. Vaatamata sellele püsib inimese hinges mingi püha tunne elusa tule vastu ja lootusrikas usk tema puhastavasse toimesse
Kalevipoeg Eesti rahva eepos Kogunud ja ümber töötanud Fr. R. Kreutzwald Kirjastus Avita, Tallinn 1997 (leheküljed selle väljaande järgi) Sissejuhatuseks(6-10) Kreutzwald soovib, et kuulataks tema lugusid Kalevipojast Esimene lugu (Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad. 11-23) Kalevite seltsi 3 poega läksid laia ilma sõprust sobitama(12-13). Pühapäeva hommikul leidis lesk kana, muna ja varese ning kasvatas nad lasteks(13). Kana (Salme) läks tähele naiseks(13-16). Linda (tedremuna) läks naiseks Kalevile. Nii Linda kui Salme lahkuvad kodust (16-23) Teine lugu (Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv. 24-36) Lindal sündis 3 poega(36), neist viimane, Sohni (Kalevipoeg), sündis pärast isa surma(25-26) ning sai maad päranduseks(110)
Kuressaare Ametikool Ettevõtluserialade osakond Ingrid Kobin(Heinala) KKP2 Meedia ja sugu Referaat Õpetaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2009 Mis on meedia? Meedia (ladina keeles medium 'keskel olev') on informatsiooni kandjate ühine nimetus. Meedia ülesandeks on kajastada arvamuste paljusust , et igaüks saaks erinevaid seisukohti võrrelda ja nendest omi järeldusi teha. Kuidas tekkis meedia? · Teave levis vanematelt noortele, · Tehnika arenedes edastati sõnumeid massidele, · Tööstuse arenedes tekkis reklaamivajadus ehk toodang tuli kellelegi maha müüa, · Demokraatia arenguga tekkis vajadus tuua poliitika ühiskonda, · Majanduse arenedes tuli teabelevi vajadus, · Ühiskonna tagasisidekanal · Ja tänu majanduse arenemisele tekkis vaba aega ja see omakorda tekitas vajadust meelelahutusele. Kuna kõigel, mis eksisteerib, on ülesanne või ...
Tutanchamonist sai pisike ettur vaimulike kildkonna suures mängus, milles juhtivat osa etendas ,,püha isa" Ay, tõenäoliselt Nofrete isa. Pärast ,,ketserkuninga" matulist oli kindel, et noor vaarao saab kroonitud juba Teebas. Enne aga tuli printsile sobiv naine leida. Seda polnud vaja kaugelt otsida: käe-jala juure oli Anhesenaton, tutanchamoni vennanaine ja vennatütar ühes isikus, keda oli põhitsetud tema varasem abielu oma isaga, Tutanchamoni venna Echnatoniga. Pulmad peetud, asus Teeba kroonimispidustuste ette valmistamisele.[1:30;31 ] Haridus Tutanchamoni hariduse eest oli hästi hoolt kantud. Koos teiste ülikute poegadega asus ta juba nelja-aastaselt hieroglüüfide kallale. Põhilised märgid selgeks saanud, jätkati grammatika ja matemaatika õppimist, kirjutamist papüürusele ja savitahvilitele. Suurimaks komistuskiviks kujunes arhailises keeles kirjutatud pühade kirjade lugemine ja päheõppimine. Hommikupoolik kulus peamiselt õpingutele
1). Annab kindlustunde oma käitumise arusaamade kohta (kui naaber ostab auto, ostan ka), 2). Tugevdab tendentsi elada kooskõlas oma ühiskonnaga, 3). Tugevdab sotsiaalset solidaarsust (näit. kui välismaal kuuled eesti keelt). Etnotsentrism muutub purustavaks (lõhkuvaks) siis kui ta kutsub vihavaenule ja konfliktidele. 12. Rituaalid ja siirderituaalid. Rituaalid on kultuurist tulenevad meetodid, mis aitavad kohaneda inimgruppidega ja rahutust tekitavate sündmustega (näit. pulmad, matused). Siirderituaal on avalik tseremoonia, millega tähistame in. positsiooni muutumist ühiskonnas (näit. leeriskäimisega saab õiguse laulatusele). Rituaalide eesmärgiks on tugevdada kollektiivseid väärtusi, võtta mure tundmatuse ees, hoida in. tundeid grupi kontrolli all. 13. Mis on sotsialiseerumine? ... nimetame eluaegset õppimise protsessi, mille käigus in. omandab kultuuri ja õpib tundma iseennast, oma sotsiaalset mina ehk "kes ta on?" ja "mis ta on?".
aasta lõpul läksid vennad Peterburi. Vaatamata oma portreeloomingu menukusele pöördus Franz Gerhard 1804. aastal tagasi Saksamaale, kus sai Dresdeni Kunstide Akadeemia professoriks. 1806. aasta 7. juulil abiellus Karl von Kügelgen Wilhelm Johann Zöge von Manteuffeli (1745-1816), tütre Emilie Henriettega. Tema kaksikvend Gerhard oli abiellunud (1800. aastal) Otto Reinhold Zöge von Manteuffeli tütre Helene (Lilla) Marie von Kügelgeniga (17731842). Mõlemad pulmad peeti Ojasoo mõisas Kose kihelkonnas Keisri tellimusel tegi Karl von Kügelgen suuri joonistussarju Krimmi ja Soome vaadetega, viljeledes samaaegselt ka maastikumaali. K. F. von Kügelgen oli põhiliselt klassitsist, kes Claude Lorraini mõjul kujunes ideaalmaastiku traditsiooni järgijaks. Enamik Karl von Kügelgen loodusmaale oli sarnase ülesehitusega: pildi äärtel puud, keskosas on kaugusest paistev tempel, varemed, kaljud, mäed
Sitket sihilepüüdmist läheb vaja järgmistel kordadel: kaebuse esitamisel teeninduse kvaliteedi kohta, bürokraatiatõkke vastu protestimisel, agressiivse isikuga suhtlemisel, järjekorrast kinnipidamise nõudmisel. · Teiste tähelepanu keskpunkti sattumine avalik esinemine, filmivõtted, pildistamine, intervjuu, küsimustele vastamine suures auditooriumis jne. · Keerukas etikett ja tseremooniad - ametlikud vastuvõtud, pulmad, matused, ametlikud lõunad. Niisugused olukorrad kujunevad siis, kui eri kultuuride, rahvuslike, etniliste või keelerühmade esindajate kohtumine kutsub esile suhtlemisraskusi ja ajab kohalviibijad segadusse. · Intiimsus olukorrad, mis nõuavad lävimist vähem tuttavate inimestega, eriti siis, kui need juhtuvad olema vastassoost. Sedalaadi olukorrad eeldavad sageli eneseavamist, kaasinimestega lähemat tutvumist ning seksuaalse värvinguga füüsilist kontakti.
Therese(hispaaniapäraselt Maria Teresa). Pärast suurt sagimist jõuti kokkuleppele, et Louis XIV abiellub Marie Theresega. 7. juunil 1660 lahkus Marie Therese oma kodumaalt Hispaaniast Prantsusmaale. Hüvastijätt omastega oli raske, just seetõttu, et enam ei nähta üksteist. Kui just ei juhtu erakordset sündmust, polnud tavaks võõra maa kuningannal külastada oma kodumaad. 2 päeva hiljem peeti juba pulmad. Marie Therese oli Prantsusmaa uus kuninganna. Hiljem kuningas ise pidas paljusid ametlikke armukesi, mõjukaimaks kujunes madame de Montespan. Kuninganna leppis olukorraga. Marie Therese Absolutism Louis XIV ajal Louis XIV ajal valitses Prantsusmaal täielik absolutism. Kuningas suutis oma valitsusajal luua tõepoolest laialdase veendumuse, et kõik riigis sõltubki vaid temast . Ennast
Kord käis Jane peremehega jalutamas ning siis tuli välja, et ka mr Rochester armastab Jane`i. Peremees palus Jane`i oma naiseks ning tüdruk oligi nõus. Hakati pulmi planeerima, kuid ühel ööl nägi Jane oma toas ühte võõrast naist, kes rebis Jane`i pulmaloori puruks. Järgmisel hommikul rääkis Jane sellest mr Rochesterile, kuid tema väitis, et see oli olnud unes. Pulmapäeval sõideti kirikusse, kuid seal teatas üks mr Rochesteri tuttav, et mehe naine on veel elus ning, et pulmad jäävad ära. Mr Rochester sai väga vihaseks ning viis kõik pulmalised oma mõisasse. Ta näitas pööningul oma endist naist, kes oli püstihull. Sellegipoolest pulmi ei toimunud. Jane oli väga löödud ning ta põgenes Thornfield`st. Ta võttis kõik oma asjad ning sõitis nii kaugele kui tema rahakott lubas. Ta sõitis mitu päeva ning lõpuks pandi ta kaariku pealt maha. Edasi ei osanud ta midagi teha, nii pidi ta magama väljas ning toitu käis ta ukselt-uksele kerjamas
kõrgeimad punktid. Madalaim hind kullal on saavutatud perioodil Jaanuar-Mai. Välja arvatud üks erand 2008. Kui wall street hakkas 2008 oktoobris kokku kukkuma. Dow langes lühikesel perioodil üle 50%, paljud firmad läksid pankrotti, abipaketid ulatusid 700 miljardi dollarini. Kuld on oma kõrgeima punkti saavutanud tavaliselt perioodil September-Detsember. Välja arvatud aastatel 2006 ja 2008. Peamiseks põhjuseks on toodud pulmad Indias, Hiinas ja muudes Ida-Aasia riikides, kus peamiseks kingituseks oli kuld. Nagu teada elab seal väga väga palju inimesi, mis viibki nõudluse üles. Kindlasti on ka teisi mõjutajaid. Samuti ka sel aastal saavutas kuld oma kõigi aegade rekordi sel perioodil. 1409.80$ maksis kuld novembri alguses. (http://kuldhobe.com/kuidas-muutub-kulla-hind/ , kasut. 27. apr. 13. a.) Alkeemia Keemia ajaloo käsitlemisel ei saa ei ümber ega üle ühest märkimisväärsest ajajärgust,
Mai asemele asub Mari, rõõmsameelne ja lõbus ning Juss ei tahagi enam ära minna. Mari aina narrib Jussi ning poiss ei mõista, miks ta seda teeb ja oma kanguse tõestamiseks lubab kõige laiemast kohast üle jõe ujuda. Tagasi ujudes peaaegu upub ning peremees päästab ta. Mari lõõbib ikkagi edasi, kuni Juss kord enda poomist üritab. Mari jätab sellega norimise ning tunnistab, et kui Juss teda tahab, siis võib pulmad teha küll. Pulmaplaanidest esialgu ei räägita ja Juss kannab nöörigi pükstel edasi. Juss ja Mari asuvad lõpuks Eespere sauna elama ning saavad poja ja tütre, samal ajal kui Krõõt oma neljanda lapse. Last kandes jäi Krõõt aina nõrgemaks, kuid Andres ei märka seda. Sünnib poiss ja Krõõt sureb, olles varasemalt Marile öelnud, et talle meeldiks, kui Mari saaks Eespere perenaiseks ja hoolitseks tema laste eest. Andresel käsib enda ja laste pärast uue naise võtta
tal sõnad sassi ning Kalevipoeg ütles kogemata, et mõõk tal jalad alt ära raiuks ja mõõk tegigi seda. Kalevipoeg läks taevasse ning, et ta seal niisama ei istuks pandi Kalevipoeg põrguväravat valvama. ........... Kalevipoeg Eesti rahva eepos Kogunud ja ümber töötanud Fr. R. Kreutzwald Kirjastus Avita, Tallinn 1997 (leheküljed selle väljaande järgi) Sissejuhatuseks (6-10) Kreutzwald soovib, et kuulataks tema lugusid Kalevipojast Esimene lugu (Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad. 11-23) Kalevite seltsi 3 poega läksid laia ilma sõprust sobitama(12-13). Pühapäeva hommikul leidis lesk kana, muna ja varese ning kasvatas nad lasteks(13). Kana (Salme) läks tähele naiseks(13-16). Linda (tedremuna) läks naiseks Kalevile. Nii Linda kui Salme lahkuvad kodust (16-23) Teine lugu (Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv. 24-36) Lindal sündis 3 poega(36), neist viimane, Sohni (Kalevipoeg), sündis pärast isa surma(25-26) ning sai maad päranduseks(110)
Iseseisvussõda, kus hukkus umbes 8000 juuti. Sõda võideti ja äsja välja kuulutatud riik 5 jäi püsima. Iseseisvuspüha ajal korraldatakse kontserte ja avalikke üritusi. Juutide kodus peetavad pühad on poisslapse ümberlõikamine kaheksa päeva vanuselt ning nimepanek, konfirmatsioon 13-ndal eluaastel, mil poisist saab usulises mõttes täisealine "seaduse poeg" ning samuti pulmad (Mauranen, lk 102). Ümberlõikamine, brit mila, on suur püha, on ju see Jumala ja Iisraeli vahelise lepingu sümbol. Tütarlapse sünni puhul muidugi ei vajata ümberlõikamist, kuid üha üldisemalt peetakse tütre auks pidu, mida nimetatakse brita'ks. Idamaise kombe kohaselt nõtkusid lauad taldrikute all, mis täidetud hõrgutiste ja hapnemata leibadega. Kelnerid kandsid üha juurde sööki ja jooki ning meeleolu oli rõõmus ja sundimatu. Taustmuusika asemel tuli lavale orkester, kes
abieluda, kuna ta ise oli enne nende lahkuminekut temaga kihlatud. Anne kavaldab kõik üle ning eitab täielikult, et oli kunagi suhtes de Percy'iga. 25. jaanuaril 1533. aastal abieluvad Henry VII ja Anne Boleyn ühes lossis, ühes katusekambris, mis on muudetud altariks. Kuni praeguseni ei teata kindlalt, kes need kaks hinge laulatas, ent arvatakse et oli see dr. Roland Lee, üks kuninga kaplanitest või George Brown, augustiine munk. Need pulmad olid ühed kõige vaieldumad terves Inglismaa ajaloos, sest liiga palju saladusi põimus selle laulatuse ümber. Järgmise sündmusena oli oodata troonipärija saabumist, kes pidi sündima sama aasta septembris. 1531. aasta katku ajal maksis Henry VIII suure summa reliikvia eest, mis sisladas ,,ühe pisara, mille Kristus nuttis veel elluäratamata Laatsaruse juures ja mille hoidis 4
Gustave Flaubert ,,Madame Bovary" Tähtsamad tegelased: Emma Bovary peategelane, õnnetu naine, kes unistab paremast elust Charles Bovary Emma arstist abikaasa Härra Homais Apteeker, Charles'i hea sõber ja abiline Leon Emma sõber, kellest hiljem sai tema armuke Rodolphe Boulanger Emma esimene armuke Härra Lheureux rahalaenaja ja kaval kaupmees, kelle pärast tekkis Emmal nö ostusõltuvus Berthe Emma ja Charles'i tütar Justin apteekri abiline, kes armub Emmasse ja kelle abiga Emma ennast mürgitas Tegevuskoht: 19.sajandi Prantsusmaa. Tegevus algab väiksest maakohast Tostes'is, hiljem kolib see üle väiksematesse linnadesse Yonville'i, Rouen'isse. Raamat algab külakoolist, kuhu saabub uus õpilane. Ta nimi on Charles Bovary. Poiss on ääretult häbelik ja pisut uje. Pärast külakooli asub noormees õppima arstiteadust, mille lõpetamisega tekkis algul probleeme. Eksamid õnnestusid alles teisel korral. Charlesi ema korraldab ...
22-aastaselt läks ta ringreisile Jaapanisse, kus pääses napilt mõrvakatsest. Kihlus, abielu ja troonipärimine Nikolai kihlus Hesseni printsessi Victoria Alix Helena Louise Beatricega 1894. aasta aprillis. Alix võttis omaks õigeusu ja vene nime Aleksandra Fjodorovna. 1894. aastal suri Aleksander III, keda arvati veel troonil olevat vähemalt 20 aastat. Nikolai tundis, et ei ole ettevalmistunud uueks rolliks Venemaa ees. Troonile saades oli Nikolai kõigest 26-aastane. Pulmad toimusid 1894. aasta novembris, mis peeti võrreldes teiste keisrite pulmadega tagasihoidlikumalt. Talvepalee uhkusele eelistas keiserlik paar Tsarskoje Selos asuva Aleksandri palee eraldatust ja lihtsust, kuhu mindi peagi elama. Paaril oli viis last: · suurvürstinna Olga (18951918) · suurvürstinna Tatjana (18971918) · suurvürstinna Maria (18991918) · suurvürstinna Anastassija (19011918) · troonipärija Aleksei (19041918).
Ka tegelasteks oli jutus palju ebaharilikke tegelasi nagu nõid ja rääkiv pea. Muinasjutu seadused (tunnused): Alguse seadus- Kord olnud kuningas.. Korduse seadus- Ühel päeval läks kuningas ja küsis targalt nõu, paar päeva hiljem läks, aga kuninga naine targalt nõu küsima. Numbrite seadus- merekoletisel oli 9 pead, kuninga poeg läks kolme aasta pärast koju tagasi, kolmandal päeval jõudsid kuningatütar ja kuningapoeg mere põhjast välja, pulmad kestsid 7 nädalat. Lavalise kaksuse seadus- kuningapoeg ja merekoletis võitlesid omavahel, kunigas küsis targalt nõu, kuningatütar pakkus kuningapojale süüa ja juua jne. Vastandite seadus- nõid oli halb, aga kuningapoeg hea; merekoletis oli julm, kuningatütar, aga tore ja lahke . Lõpu seadus- lool oli õnnelik lõpp. Kuningapoeg ja kuningatütar abiellusid ning elasid õnnelikult elu lõpuni. Muinasjutu moraal/ mõte/ sõnum:
Jaan. Ta oli selline, kes kõigepealt hästi palju sõi, siis magas ja siis jälle otsast peale niimoodi. Illimar õppis ka seda, et kohustused ja töö ei ole meeldivad asjad. Küünlakuul oli suur torm ning peale seda läks ilm üha soojemaks ja soojemaks. Lumi hakkas sulama ja kassid hakkasid kontserte pidama. Hirmu Juhan puuris kahe kase sisse augud ja kogus siis kasemahla nii endale kui ka Illimari perele. Üks kord tuli ka Härja-Kaanu ning ütles et nüüd tulevad tema ja Leena pulmad. Kaanu pulmad olid munadepühadel ja Illimari ema oli ka pulma kutsutud. Illimar sai sellel päeval oma uhkeid kamasse kanda. Illimar mängis alatare juures ka munamängu ning võitis isegi sepaemandat. Peale pulma olevat toimunud isegi madin Kaanu ja Luut-karla vahel. Oli jüripäev ning mõisapargis mängiti ringmängu. Ka tädi Liisa läks sinna ning Illimar uudishimust samuti. Seal nägi Illimar üle pika aja Sohvit ning viimane tutvustas talle omale võetud tütart Martat
Naine laskis keisril kuningale kirja kirjutada, milles ei seisnud sõnakestki küllakutse kohta. 1867. aasta 22. jaanuaril oli Baier kuningas Ludwig II andnud Baieri hertsoginnale Sophie'le, Elisabethi noorimale õele abiellumistõotuse. Algusest peale polnud tal tekkinud hetkekski kahtlust, et Sophie saab olla üksnes number kaks number ühe järel, tema suure sõbra Wagneri järel, kellega ta jääb ühte elus ja surmas. Pulmad määrati pärast mõningast edasi- tagasi veeretamist 1867. aasta 12. oktoobrile. Sisimas ei tahtnud Ludwig tegelikult abielluda, kuupäeva lükati edasi, kuni lõpuks pruudi vanemate ja ka pruudi kannatus katkes, ning pulmad jäeti ära. Ta jäi poissmeheks. See vastas tema natuurile ja seda soodustas tema negatiivne areng. Ludwig arvas, et midagi hullemat ei ole maailmas olemaski kui see, et tema kõrval peaks seisma pidevalt mingisugune naine
Seejärel alustas Strindberg karjääri ajakirjaniku ja kriitikuna Stockholmi ajalehtedele. 1870-ndate algul jätkas August oma muutlikku eluviisi vältides oma võlausaldajaid. 1875. aastal, kui Strindberg veel Kuninglikus Teatris töötas, kohtas noormees Siri Wrangel'it, kes lootis ka ise näitlejaks saada ning tol ajal veel teise mehega abielus oli. 1876 neiu lahutas ning järgmisel aastal pidas pulmad Augustiga. Neil sündisid küll kolm last, kuid abiellu ei pidanud kaua vastu, sest mees muutus armukadedaks, õelaks ning kahtlustavaks kuuldes, et Siri tahtis olla rohkemat kui vaid abikaasa ja ema. 1883 kolis pere Pariisi, mis neile lärmi ja mustuse tõttu ei meeldinud. See reis lõpetas ka Siri näitlejakarjääri, mis murendasid nende abielu veelgi. Tänu Strindbergi kirjutatud näidendite edule koliti sama aasta lõpus Sveitsi. Seal elades kirjutas Strindberg teose nimega ,,Abielu"
Ainult ristteedel ja kirikuukse juures võis näha öösel kell12, kes järgmisel aastal surema pidid. Jaanitulelt tulles korjasid noored neiud üheksat sorti lilli, punusid pärja ning panid selle ristteel pähe. Tagasi vaadata ega kellegagi kõnelda ei võinud. Kodus pandi pärg padja alla, siis pidi unenäos oma tulevast nägema. Hommikul pidid pärja puu otsa viskama, ja kui saa sinna püsima jäi ning alla ei kukkunud, siis oli kindla, et pulmad tulevad. Viited:Pühad ja kombed, Piret Õunapuu "Jaanipäev". Koostanud M.Tamjärv. Tallinn, 1999. 6 Jaanitule juures on läbi sajandite tantsitud ja lauldud, sinna kutsuti alati pillimehi või ansambleid. Mõisate, hiljem seltside eestvõttel esitati eeskavana näidendeid. Veel 1960. aastatel kuulusid jaanitule juurde võhuetendused, kiikumine ja muusika. Lõkke juures tantsiti
Hapupiima sisse oli vaja segada kamajahu. Jahu ei võinud jääda tükki. Valmis kama pidi kohe sööma. Kamajahust sai teha veel kamakäkki. Seda tehti rõõsa piima sisse. Õlu, taar ja kohv Traditsiooniline jook oli õlu. Õlletegemise eest pidi hoolt kandma juba vilja tuulamse ajal. Paremad viljad pandi kõrvale. Jaaniks tehti heinataari. Mihklipäevaks ja jõuludeks tehti õlu. Lisaks oli palju sündmusi, kus õlleta läbi ei saanud, näiteks matused ja pulmad. Õlle tegemine oli pikk protsess, mis algas linnaste valmimisega. Õlle tegemiseks oli tarvis mitmesuguseid riistu ja anumaid. Naistele meeldis tarr. Kui õlle jagu oli välja lastud, valati virde peale vett. Taari tehti odrajahust ja keedetud kartulitest. Soolasemale toidule püüti pealeruupamiseks valmistada taari. Kohv oli külaliste tarvis, vahel harva keedeti ka pühapäevahommikul pere jaoks. Jõukamates peredes olid kohvimasinad. Harilikult keedeti seda pajas
Ta unistab linna tähtsamaks kunstnikuks saamisest. 1631 Rembrandt soovib endale tõsise ja distsiplineeritud kunstniku mainet, et järgida intellektuaalse Rubensi eeskuju. 1633 Rembrandti pikaaegne endine õpetaja Pieter Lastman maetakse. Kunstniku õpilaste hulk suureneb veelgi. Remrandt kihlus 5.juunil Saskia van Uylenburghiga (1612-1642). 1634 Rembrandtist saab maalikunstnike gildi täieõiguslik liige. 22.juunil toimuvad Rembrandti pulmad Saskiaga Friisimaal Sint Annaparochi külas. 1635 Rembrandt osaleb mitmel oksjonil, et omandada kunstiesemeid oma kollektsiooni. Sünnib poeg Rombertus, kes elas vaid 2 kuuseks. 1636 Rembrandt ja Saskia kolivad uude majja Nieuwe Soelenstraati tänavale. 1637 Rembrandti kirg omandada esemeid kestab, tal on ha sissetulek ning loodab end teha linnas kunstnikuna tuntuks. Saskia ja Rembrandt kolivad uude majja Vlooienburgi saarel linna idaservas. 1638 Leeuwardeni kohtusse 16
ning terad (tavaliselt mais ja nisu). Selgroogseid sööb rebane tavaliselt talvel, kui muu toidu hankimisega esineb raskusi. Näljaga sööb ta ka loomade jäänuseid. Linna sotsib rebane toitu maast ja aitab tühjendada ka prügikaste, linnumajasid ja kompostihunnikuid. Erinevalt maarebastest murravad linnarebased palju väikesi linde ja metsikuid tuvisid. Rebase päevane toiduhulk on 0,5 kuni 1 kg. Rebase paljunemine Rebase pulmad on loodus määranud Eestis talve lõpule kuni kevade alguspaiku veebruarist kuni aprillini, lõunapoolsematel aladel aga detsembrist kuni jaanuarini, keskpiirkondades jaanuarist veebruarini. leida sobivaid paiku urgude rajamiseks. Ühe rebasepaari poolt hõivatud ala on nii suur, et sellelt on võimalik hankida piisavalt toitu ja uru meisterdab rebane ise või hõivab mägra oma, kohandades seda vastavalt oma vajadustele. Linnas sünnivad rebasekutsikad sageli kuuris
hüppeliselt. Sageli käidi abielu registreerimas kahekesi, külalised kutsuti vaid laulatusele. Taasiseseisvumise ajal süsteeme ühtlustati ning nüüd on kirikuõpetajatel võimalik läbi viia laulatus, mis kehtib ka abielu seaduslikku registreerimisena. 1.3 Abielu traditsioonid ja pulmatavad Eestis Eesti pulmakombeid ja - tavasid on võimalik jälgida alles 19. sajandi algusest. Kiriklik laulatuski sai pulmakommete üheks osaks alles 19. sajandi teisel poolel. Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammu. Komme pulmi pidada on kõigil maailma rahvail. (Ibid: 20) Endisaegadel võis pulmadele mõtlema hakata alles siis, kui leer seljataga ja noored uude seisusse saanud. Leer viis noored inimesed esimest korda mõlemast soost omaealiste hulka ning tutvustas neid pidulikult laua taga istumistel. Tüdrukud hakkasid kandma täiskasvanu pikk-kuube ja ehteid, võisid osa võtta täiskasvanute lõbustustest. Poisid hakkasid tegema
Lisaks laste eest hoolitsema ja pidevalt sünnivad uued. Juss püüab Marile külge lüüa. Mari hoolib Jussist aga pilkab teda. Jussil aga on niigi elu otsas ja ta läheb ennast üles pooma. Mari ehmatab ära ja veenab Jussi ümber. Lubab ta enda juurde aita lasta. Varsti peavad pulmaplaane ja tahavad sauna elama minna. Hakati ehitama uusi kambreid. Krõõt on tööst ülekoormatud. Ta tahaks ka väheke puhata. Mari ja Jussi pulmaplaanid tulevad välja ja Andres lubab pulmad korraldada. Madis oma naisega saunast ära Pearu maadele, kuna arvab, et kahele saunikule jääb muidu kitsaks. Pearu aga hakkab kraavis vett paisutama, kuna väidab, et tahab heinamaad kasta. Andrese maad hakkavad aga uppuma. Ta hakkab taipama, miks Pearu kraavi nii väga oma maale tahtis. Andres vihastab ja läheb tammi lõhkuma ja Pearu läheb teda takistama, kuid mõlemad avastavad, et tamm juba lõhutud. Seda tegi Andrese karjapoiss Mart
Tundides ta rahmeldas väga palju ja jalutas mööda klassi ringi. Õpetaja ütles, et ta on suurte annetega, aga üks vallatumaid õpilasi koolis. Vahel juhtus ka, et Ernst sai ühe semestri jooksul kuus korda vitsa. Koolist vabal ajal meeldis Ernstile olla looduses.1896. aastal asus Ernst Enno õppima Riia polütehnikumi. Talle meeldis lugeda ja käia ülikooli õpilaste kokkutulekutel. 1905. aastal jäi polütehnikum jäädavalt selja taha.18. augustil 1909 abiellus Ernst Ellaga. Väikesed pulmad peeti naise kodus. Kohal olid vaid mõned sugulased ja tuttavad. Ernsti ema oli kange iseloomuga ja abielu tõi Ernstile perekonnas pahandusi. Abielutunnistusele märgiti, et teave Ernst Enno vanemate kohta puudub.Ella ja Ernst Enno asusid elama Valka, kus Ernst sai tööd asjaajajana. Valgas veedetud aastad olid kaunid ja rahulikud. Ennod hoidsid kõrvale poliitikast ja ühiskondlikust elust.1919. aastal asus Ernst tööle koolinõunikuna Läänemaal
Kuid kui Jürga tüdrukule kosja tahtis minna, ei tulnud Lassi oma telgist välja, ta ignoreeris Jürgat, et ta tagasi läheks. Kuid Lassi oli oma südames juba Jürga valinud, kuna poiss oli tema pärast silmitsi seisnud karuga, ta oli palju kordi valmis seisma surmaga silmitsi ja ainult Lassi pärast. Ning lõpuks taipas ka Ekke, et Lassi ja Jürga peavad koos olema. Ning kuna Ekke loobus tüdrukust, andis Jürga poisile Lassi nõudel 50 põtra ning neidki sai Ekke ise valida. Kui pulmad olid toimunud. Läksin Nad kolmekesi linna. Ekke müüs maha oma põdrad ning sai nende eest suure summa raha. Ta peatus hotellis, kõige luksuslikumas toas. Seal hotellis olles ta ka lõbutses, kuid arvas lõpuks, et see pole temale. Ta pakkis oma asjad ja lahkus hotellist, istus rongile ja sõitis tagasi Ingelandi. Tagasi Ingelandi jõudis ta pimeduses, kuid ta ei tahtnud siis koju minna, ei tahtnud, et külakoerad oma haukumisega kõik üles ärataksid
Kord käis Jane peremehega jalutamas ning siis tuli välja, et ka mr Rochester armastab Jane`i. Peremees palus Jane`i oma naiseks ning tüdruk oligi nõus. Hakati pulmi planeerima, kuid ühel ööl nägi Jane oma toas ühte võõrast naist, kes rebis Jane`i pulmaloori puruks. Järgmisel hommikul rääkis Jane sellest mr Rochesterile, kuid tema väitis, et see oli olnud unes. Pulmapäeval sõideti kirikusse, kuid seal teatas üks mr Rochesteri tuttav, et mehe naine on veel elus ning, et pulmad jäävad ära. Mr Rochester sai väga vihaseks ning viis kõik pulmalised oma mõisasse. Ta näitas pööningul oma endist naist, kes oli püstihull. Sellegipoolest pulmi ei toimunud. Jane oli väga löödud ning ta põgenes Thornfield`st. Ta võttis kõik oma asjad ning sõitis nii kaugele kui tema rahakott lubas. Ta sõitis mitu päeva ning lõpuks pandi ta kaariku pealt maha. Edasi ei osanud ta midagi teha, nii pidi ta magama väljas ning toitu käis ta ukselt-uksele kerjamas
Joosep tahab Liisit. Andres ütleb Liisile, et kui ta valib Joosepi, viskab ta Liisi majast välja. Viskaski. Liisi jääb Joosepist rasedaks. Liisi läheb sauna. Sauna- Madis räägib oma noorusest Sooväljal, Vihuksel. Pühakiri on võimas. Selle liigne lugemine ei tee head. Tüli allikaks on Soovälja ja Vargamäe. Liisi ja Joosep käivad õpetaja juures ning toimuvad kosjad saunas. Ka vana Andres saab sellest oma moodi osa, kuuldes kosjahobuse ehk Karla kelli. Liisi ja Joosepi pulmad on tagasihoidlikud. Vana Andres läheb ära selleks ajaks kodust. Pearu ja Rava Kustas seovad koosmagavatel noorukitel jalad kokku. Karla jalad seotakse posti külge, kuigi alguses oli Maret tema kõrval. Pearu üritab Liisiga juttu ajada. Kui Andres näeb, et Pearu annab Joosepile kaasavara kaasa, läheb ka tema süda heldeks. Annab ka Liisile kaasavara. Enne seda sündis Joosepil ja Liisil laps. Maret tahtis minna sandile Sassile tislerile. Isa oli nõus
o Oad sulle, kaerad mulle o Lapsuke tahab põlvele o Upa päikese ääre peale o Tantsi, tantsi tammekene o Jälle kevad o Lõokese laul o Pääsukese laul o Käole o Vihmapilv vii endaga o Värvukese kaebus o Varese hädaldus o Kuke laul o Meie loomad o Meie miisu, tiisukene o Küsimused o Roti pulmad o Kassile o Uudishimulikud kassid o Laps kiisule aabitsat õpetamas o Külalised o Sõidulaul o Sõit-sõit üle sõmera o Sõjamees o Piitsavarrel ratsutamas o 1,2,3,4,5,6 o Kui mina sõidan saaniga o Ratas tahab rautada o Millel ebakoht on ilmas o Pahad lapsed o Krokodill o Sepapoeg ja möldripoeg
Töö eesmärgiks olen seadnud selle, et peale referaadi lugemist omaks Mulgi kultuurist enne mitte midagi teadnud lugeja põgusa ülevaate selle kultuuri olemusest ja peamistest iseloomustajatest. Pilt 1. President Toomas Hendrik Ilves Mulgimaa piiriviitade avamisel © Elmo Riig, Sakala 1. MULGIMAA PAIKNEMINE Mulgimaa ajaloolis-kultuuriline piirkond on välja kasvanud Sakala muinasmaakonna lõunaosast ja asub tänaste Viljandi, Valga ja Pärnu maakonna territooriumil. See ala langeb kokku piirkonnaga, mille asukad kõnelesid (vähesel määral kõnelevad veel praegugi) mulgi murret. Juba 1930ndast aastast saadik on käibel kaks käsitlust Mulgimaast. Esimene neist on kultuurilooline Mulgimaa, mille põhituumiku moodustavad muistse Lõuna- Sakala 5 kihelkonda: Halliste, Karksi, Helme, Paistu ja Tarvastu. Just selle ala asukad kõnelesid mulgi keelt. ...
Marie Antoinette läks ajalukku pealiskaudse, nõrga, endale vabadusi otsiva ja rumalana, vaid rojalistid, kes nägid teda märtrina, arvasid temast teisiti. Kokkuvõte Seda raamatut lugedes sain teda palju uut ja huvitavat,ajaloolise isiku Marie-Antoinettie koht.Näiteks seda,et ta oli Prantsusmaa kuninganna. Ta oli Maria Theresia ja Francis I tütar. Kui Marie Antoinette oli neljateistkümne aastane, peeti ta pulmad Louis-Augustega, kes oli Prantsusmaa troonipärija ja kõigest aasta temast vanem. 1774. aasta mais suri Louis-Auguste isa rõugetesse ning päris seetõttu Prantsusmaa trooni. Ta hakkas valitsema kuningas Louis XVI nime all ja Marie Antoinette sai endale Prantsusmaa ja Navarra kuninganna tiitli. Sain teada palju tema iseloomu kohta.Marie Antoinette'i ei huvitanud poliitika.Pidevalt oli tal tegemist,kuid see ei olnud seotud valitsemise vaid lõbutsemise ja luksusliku elu saavutamisega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
