taKiviaeg (X-II at. e.Kr) · Kultuurid o Kunda kultuur Pulli asula, Reiu jõgi Keskmine kiviaeg e.mesoliitikum. 5.at. e.Kr Tööriistad:kivist,luust,sarvest,puust Jaht, kalapüük Püstkoda Keelt ei teata Noorem kiviaeg e.neoliitikum I tehismaterjal-põletatud savi o Kammkeraamika kultuur-kammitaolise esemega tehti kaunistused Nelinurksed viirkatustega majad
Tegeletakse aarete ja kaevamisel päevavalgele tulnud mütidega (numismaatikud) + arvesse võetakse etnoloogia e rahvateaduse uurimistulemusi 4. Kuidas periodiseeritakse muinasaega? Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg 5. Muinasaja allikad? Muinasajast ei ole kirjalikke allikaid, on ainult arheoloogilised (nt muistised , kalmistud) 6. Mis materjali kasutati põhiliselt Eesti aladel pronksiajal? Kivi, luu, sarv 7. Kunda kultuur ( Pulli, Kunda), kammkeraamika kultuur ( Valma, Riigiküla), venekirveste kultuur ( Ardu). Erinevused ja sarnasused? Kunda kultuur Kammkeraamika Nöörkeraamika e kultuur venekirveste kultuur Aeg Mesoliitikum, 9000 a Neoliitikum, 3300 a 2500 a eKr eKr eKr
Arheoloogiline kultuur ühelaadsed muistised, need peegeldavad tolle aja inimeste tegevusi, huvisi jm. 1. Vanim arheoloogiline kultuur on kunda kultuur : 1) Mesoliitiline e. 9000-5000 a eKr. 2) Asukohad Vanim Sindi lähedal, Pulli külas. 3) Päritolu ja levikualad Pärit lõunast ja europiidse päritoluga, levisid lõuna-Soomest kuni lõuna-Leeduni. 4) Elatusalad, töö ja tarberiistad : - Jaht, kalastamine ja korilus. Tööriistadeks : Kivikirved (pihukirves), sellest arenes välja talb. Valmistatud oli see tulekivist, kasutati ka kvartsi tükke. Luust ja sarvest tööriistad Harpoon, odaotsad, nooled jm. Kõõvits on tööriist loomanahkade töötluse jaoks. 2
Kiviaega periodiseeriti eestis vanem kiviaeg,keskmine kiviaeg,noorem kiviaeg. Vanemast kiviajast me Eesti inimasutust ei tunne. Keskmisel kiviajal valmistati juba t66 ja tarberiistu kivist,savist ja luust. Noorimal kiviajal v6eti kasutusele savin6ud ja t66 ja tarberiistu t2iustati. Pronksiajal levisid eestis juba pronksesemed ja kasutati ka kivi ja luud. Rauaaeg jagati varajaseks rauaajaks,vanemaks rauaajaks,keskmiseks rauaajaks ja nooremaks rauaajaks. Eestis oli kiviajal Pulli k6ige vanem asulakoht. Kiviajal olid t66riistad valmistatud kivist,luust,puust T2htsal kohal oli jaht. Inimesed pidasid jahti metsloomadele.Enim p6tru ja kopraid. Metalliaja esimene pool ei toonud eestisse kaasa mingit murrangut. Eesti looduses puudus pronksiks vajalik vask. Pronksesemed olid ka liiga kallid,et neid kuskilt mujalt hankida. Pronksiajal hakati asulaid piirama tara ja kaitseseinaga. Pronksiaja teisel poolel oli aga peamiseks elatusalaks karjakasvatus. Kasutusele tuli ka ader.
mererannas. Arvatakse, et inimeste rühmadel olid olemas oma kindlaksmääratud alad, mille piires nad liikusid või ka püügipiirkonnad. Selliste piirkondade sees olid asulad, kuhu järjekindlalt teatud aegadel tagasi pöörduti. Tegeleti küttimisega. Keskmisel kiviajal valmistati tööriistu peamiselt kivist, kuid ka luudest, sarvedest ja puust. Pulli asula Pärineb umbes 9000 aastast eKr, seega on see vanim Eesti teadaolev asula. Pulli asula avastasid geoloogid 1967. aastal. Asula paiknes tolleaegse Pärnu jõe suudmes. Pulli asulas olid väga hästi säilinud luust ja sarvest valmistatud esemed, mida leiumaterjali hulgas leidus rohkesti (näiteks õngekonksud, tuurad, harpuuni- ja ahinguotsad, loomahammastest valmistatud ripatsid, üks arvatav loomakujuke). Leiti ka puusütt, loomaluid, kalaluid. Kaladest olid esindatud vaid koha ja latikas, loomadest ülekaalus põder ja kobras. Veidi saadi
MUINASAEG 1. Millised on vanimad inimasulad Eestis? Vanimaks avastatud inimasula paigaks Eestis on 11 at. (umbes 9000 a. e. Kr.) pärinev Pulli asula Pärnu jõe ääres. Mõnevõrra hilisemaks asulapaigaks on Kunda Lammasmägi (8700 a e Kr). 2. Kui vanad need on? · Pulli asula · Kunda Lammasmägi 3. Millised olid kiviaja inimeste peamised elatusalad? Kiviaja inimeste peamised elatusalad olid: kalapüük, metsloomade küttimine. 4. Millised on kolm vanimat arheoloogilist kultuuri Eesti alal? Kunda kultuur, Kammkeraamika kultuur ja Nöörkeraamika ehk Venekirveste kultuur. 1) Mille järgi on see kultuur oma nime saanud? Kõik Eesti mesoliitikumi (keskmise kiviaja) asulad kuuluvad Kunda kultuuri.
- Keskmine rauaaeg - Noorem rauaaeg NIMI…………………………………. Klass……………. Püügimajanduslik kiviaeg, neoliitikum, pronksiaja algus 1. Millised kohad valisid inimesed elupaikadeks püügimajandusliku kiviaja alguses? - Püügimajandusliku kiviaja inimesed valisid elupaigaks enamasti veekogude kaldad ja rannikualad. 2. Nimeta kuidas jagunesid püügimajandusliku kiviaja etapid ( kohanimetuste järgi). - Pulli -Kunda - Sindi-Lodja - Narva 3. Millistest materjalidest valmistati töö ja tarberiistu kiviajal? - Kiviesemeid valmistati erinevatest kividest ja mineraalidest. -Noole-, oda-, ahingu-, harpuuniotsad, õngekonksud ja nõeldad valmistati luust. - Nõusid valmistati savist. 4.Millised muudatused inimeste eluviisides toimusid noorema kiviaja ehk neoliitikumi perioodil? - Inimesed õppisid kultuurtaimi kasvatama ja koduloomi pidama. 5
Sellest armastusest sündis härja peaga olend Minotauros. TEINE LEGEND · Merejumala kultus oli kreeklaste seas laialt levinud, kuigi sadamalinnal Ateenal ei olnud temaga just kõige paremad suhted. Et ateenlased valisid oma linna kaitsejumalaks Athena, ujutas Poseidon maa veega üle, kuni Zeus osapooled lepitas. KELLE POSEIDON TAPPIS · Amaranf koos Evbei. Lainega. · Hippolytos. Jumal saatis pulli, mis hirmutas hobused. · Polybotes (hiiglane). · Ajax Oilid. · Fleg rahva. · Aegeon (hiiglane). · Erechtheus. Kuningas Athens. Aitäh tähelepanu eest!
MUINASAEG 1. Kaks vanimat inimasulat Eesti alal. Pulli ja Kunda 2. Pronksiaja 2. poole peamine elatusala. alepõllundus 3. Mis on söödiviljelus? Maad haritakse mõned aastat ja seejärel jäetakse sööti. 4. Muistne vabadusvõitlus (piirdaatumid). 1210-1227 5. Millistesse perioodidesse jaguneb ürgkogukondliku korra ajajärk? 6. Missuguse kultuuri kandjaid peetakse läänemere - soome rahvaste eelkäijateks? Soome-ugri 7. Mis aastal algas ajalooline aeg?
Detsembris toimub neil naljapäev, kus on isegi meedia libauudiseid täis. Lisaks selle on nendele on neil põnevad jõulud. Jõulude ajal toimub neil loto, mille üks pilet võib maksta rohkem, kui 200 eurot. Uuel aastal ei tule nemad, mitte pudeli šampusega välja, vaid hoopis klaasi 12 viinamarjaga. Kui kell hakkab lööma vanal aastalt uuele proovivad nad iga löögi ajal ühe viinamarja alla neelata. Kui see õnnestub, tuleb terve aasta head õnne. Neil toimub ka pulli võistlus, kus lastakse pullid mööda tänavaid jooksma ja inimesed peavad nende eest põgenema. Hispaanias on sündinud, ka maailma kuulus kunstnik ja leiutaja Leonardo Da Vinci. http://goadventure.ee/media/catalog/product/cache/3/thumbnail/9df78eab33525d08d6e5fb8d27136e95/i/b/ibiza-mare.jpg http://g4.nh.ee/images/pix/file1953289_SPAIN_TOMATO_BATTLE_38.JPG
(9600–3900 a eKr) Mesoliitikum ehk keskmise kiviaja alguseks loetakse 8000 a. eKr . Kiviaja kultuur kujunes välja Śvidry kultuuri baasilt. Mida tuntakse ka, kui Kunda kultuurina ja mis hõlmas kõiki Baltimaid, Põhja-Valgevenet, Kirde-Poolat, Loode- Venemaad, Karjalat ja Soomet. Ühe seletuse kohaselt kujunes see välja Lõuna- Leedus ja Kirde-Poolas, jõudis sealt Läti ja Eesti alale koos uusasukate saabumisega. Vanim inimtegevuse jälg Eestis on Pulli asulakoht, u 9000–8550 eKr. Keskmisest kiviajast pärit juhuleide on välja tulnud üle kogu Eesti. Umbes 7100 a. eKr hakkas asustus levima mererannikul, kus tegeldi hülgeküttimisega . Hülgeküttide retkete käigus avastati ja võeti kasutusele ka rannikust mitmekümmend kilomeetrit eemal asunud saared. Umbes 5800 eKr jõudsid esimesed hülgekütid Saaremaale, kuhu tekkis keskmisel kiviajal ka püsiasustus. Hiiumaale ja Ruhnu saarele, kus peatuti hooajalistel küttimisretketel
võis ta ju ootamatult sama nõiduslikult tagasi pöörduda - , aga ükskord nad siiski tulid ja jäid. Ja sellega algas Eesti tekkimise lugu. (L. Vahtre, 2004, lk 7) Soovist ise Eestist ja eestlaste elust ning tegemistest rohkem teada saada oli põhjuseks, miks valisin oma essee kirjutamiseks just sellise teema. Eesti järjepidev asustus sai alguse kümmekond tuhat aastat tagasi. Esimesed asustused, kust väljakaevamise tulemustena on leitud inimtegevuse jälgi pärinevad Kunda lähistelt Pulli talu juurest. Seda nimetataksegi Pulli asulaks. Koduloomadest tunti koera, elatusid nad jahist ja kalapüügist, hoonetüübiks oli süvendatud augu kohale püstitatud püstkoda. (L. Vahtre, 2004, lk 9-11) Umbes 5000 a. e.Kr. algas Eestis kiviaja viimane etapp neoliitikum. Selle tähtsamaks tunnuseks on esimese ehitusmaterjali, põletatud savi ilmumine. Hakati valmistama keraamilisi anumaid, tekkis kammkeraamika kultuur. Mööblit veel ei tuntud, kuid tekkisid esimesed
Neoliitikum u 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem u 1800-1100eKr Noorem u 1100-500eKr Rauaaeg Vanem Eelrooma u 500 eKr-50pKr Rooma rauaaeg u 50-450 Keskimine u 450-800 Noorem Vikingiaeg u 800-1050 Hilisrauaaeg u 1050-1200 1200-1561 keskaeg (Liivi sõda) 1789 varauusaeg/uusaeg, 1819 pärisorjuse kaotamine 1918 lähiajalugu Kuidas on jääaeg kujundanud Eesti maastiku. Too 4 näidet. Tasane maapind, voored, sügavad orud Mesoliitikum Pulli küla on leitud vanim Eesti arheoloogiline asuala Teine varem leitud, kuid hilisem asulakoht on Kunda Lammasmägi Samalaadse arheoloogiliste leidude alasid nimetati Kunda kultuuriks Kunda kultuuri tunnused: asulad rajati veekogude lähedusse; küttide ja kalastajate kultuur; eluviis on rändav Tööriistad valmistati kivist, luust, sarvest ja puust Elatusalad: kalastamine, jaht, korilus Neolootikum Vanimad nõud Eestis valmistati savist, millesse segati nt kivipuru
· Kõrge koopaelanike kultuur luust ja tulekivist tarberiistadega Paleoliitikumis (vanemas kiviajas) · Nikerdamisoskused · Tegeldi korilusega · Vähese küttimisega · Valmistati kivist tööriistu · Kunstiliselt hämmastavalt kõrged naturalistlikud koopamaalid Keskmine kiviaeg ehk Mesoliitikum · Algas umbes 9000 aastat eKr · Lõppes umbes 5000 aastat eKr · Vanim muistne asutus Kunda Lammasmägi · Pärnu jõe äärest Pulli külast on leitud söetükke, loomaluid ning kivist ja luust tööriistu · Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, ka Pulli kuuluvad Kunda kultuuri · Kunda kultuur oli levinud Läänemere idaranniku maadel Mesoliitikumis (keskmises kiviajas) · Küttimine, korilus, rändamine, kalastamine · Vibu ja noole kasutusele võtmine, ahing ja õngekonks · Anastav majandus · Koera kodustamine Asulakohad · Asulad rajati veekogude lähedusse, kus oli
Kõne Kallis Martin ja sünnipäeval viibijad, oleme täna siia kogunenud, et tähistada mu kalli sõbra Martin Tamme 17-dat sünnipäeva. Ma tunnen teda juba 6 aastasest saati, täpsemalt lasteaiast. Saime temaga parimateks sõpradeks, kui ta soovitas meil koos teiste laste saapad aknast välja visata, samal ajal kui nad magasid. Pärast saime loomulikult kasvatajatelt vitsa, tema sai küll rohkem, kuna ta tunnistas ülesse, et see oli tema idee.Lasteaia ja põhikooli ajal oleme tema väga palju koos olnud ja teinud igasugust pulli. Sellega seoses tuleb üks seik meelde põhikoolist, kus me temaga kahekesi vihkasime üht Bioloogia õpetajat, Tiinat, kes alati karjus meie peale, kui me jälle ei viitsinud kodus töövihikut täita. Ja kittus meie emadele alati kui me mingit lollust koolis tegime.Sellegipoolest on mul just tänu Martinile head mälestused koolist. Sõpru on maailmas palju, kuid üks tõeline sõber on see, kes ...
u.7500a. e. Kr. - Vanimad teadaolevad inimasustuse jäljed Eestis : Pulli asulapaik Sindi lähedal Pärnu jõe kaldal. u.3000a. e. Kr. - Eesti alale jõuavad venekirveste kultuuri hõimud, kellega koos algab algeline loomakasvatus ja maaviljelus. u.4000a. e. Kr. - Saabuvad kammkeraamika hõimud, keda peetakse läänemeresoome rahvaste otsesteks eellasteks. u.1500a. e. Kr. - Pronksiaja algus Eestis. Vajalike metallide vähesuse tõttu kasutatakse edasi ka luust ja kivist tööriistu ning tarbeesemeid. 600 - Ingvari sõjaretk Eestisse, u. 500a. e. Kr
Munadid toiduvalmistamises Enam söögiks kasutatavate loomade munandid Pulli munandid Uluki Kalkuni munandid munandid Kasutatakse veel : Täku, oina ja jaanalinnu munandeid. Struktuur ning toiteväärtus Struktuur on keelesarnane, ainult õrnem, meenutab maksa,kanaliha Toiteväärtus 100g kohta Kalorid: 135 Soodium: 171mg Munandid sisaldavad ka testosterooni ning Valgud: 26g Kaalium: 380mgneid ei ole soovitatav süüa regulaarselt. Rasv: 3g Raud: 6% Süsivesikud: 1g Magneesium: 3% Tsink: 13% Koletsterool: 375mg Eeltöötlusest,kuumtöötlusest Munandid peab nahakoti seest puhtalt kätte saama ,et vältida spetsiifilist maitset http:// www.youtube.com/watch?v=N-6DPoY2iGU Mune soovitatakse ka eelnevalt pesta Võib asetada mõneks ajaks äädikalahusesse Vajalik on väga terav nuga Võib nii hautada,praadida...
"SINDRINAHKSES KASUKAS" Anne Kahro kirjutatud raamat ,,Sindrinahkses kasukas"on teos, mis räägib huvitavalt Urmas Sisaski kujunemisest muusikuks ning ta eluloost. Raamat annab ülevaate Urmas Sisaski kujunemisperioodist, tema noorpõlvest. Urmas Sisask sündis 1960.aastal Endel Sisaski ja Mai Sisaski esimese lapsena. Urmas paistis juba noorena silma oma omapärasuse ning andekusega. Raamat rõhub eelkõige tema omapärasusele ning veidrusele. Urmas ei jäänud ainsaks lapseks, peagi sai ta endale veel ka õe kellele pandi nimeks Lea. Õe Leaga oli tal lapsepõlves väga tihe side, lapsed said hästi läbi ja hoidsid teineteist. Mõlemad olid iseloomult tembuviskajad ja laisklejad. Urmase vanemad lahutasid, ema abiellus uuesti ja tal sündis veel kaks last - poeg ja tütar. Urmas kaotas varajases nooruses õnnetuse tõttu kõnevõime ning hiljemgi kui kõnelema hakkas, rääkis ta väga vähe ning jäi pikkadeks aastateks omaette nohisema. Urm...
märgistamiseks. (Morris, Grant, jt. 2003: 48). Pitsatid on tehtud fajansist või isegi elevandiluust (Britannica, 1953: 217). Piisoniga pitsat on leitud Mohenjo Darost. See on tehtud põletamata steatiidist, mõõtmetega 2,04x2,04 cm, paksus 0,74 cm. Ülemises servas on neli sümbolit ning nende all on piison, kes sööb künast. Pitsati teisel poolel on haakristi motiiv www.harappa.com/indus/28.html Harappast leitud pitsat kujutab suure loti ja kõverate sarvedega seebu pulli. Seebu pulli motiifi võib enamasti leida pitsatitelt, mis on pärit suurtest linnadest nagu Harappa ja Mohenjo Daro. Seebu pulli harv esinemine pitsatitel on imekspandav kuna küüruga pull on korduv element Induse regiooni nii rituaalidega seonduvas kui dekoratiivses kunstis. Pulli on kujutatud nii maalitud saviesemetel kui ka kujukestena. Seebu võib sümboliseerida juhti, olles seega 8
Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum. Vanem pronksiaeg Periood Umbes 90005000 a. eKr. Umbes 50001800 a. eKr. Umbes 18001100 a. eKr. Iseloomulik Sellest ajast on pärit vanim teadaolev Noorema kiviaja alguseks peetakse Vanimate pronks informatsioon inimeste elupaik Eestis Pulli. keraamika kasutuselevõttu (kamm esemetena tuntakse sellele ajale Kõik mesoliitikumi asulad kuuluvad keraamika kultuur). Muhust leitud nn. Kunda kultuuri. Jahi ja tööriistade valmistamis odaotsa ja Kivi Elati tõenäoliselt 1530 liikmeliste oskused olid varasemaga võrreldes saarest saadud sirpi.
Põlevkivi kaevandamise tagajärjed ● Kuivavad pinnakihid, madalad kaevud, põllud ja metsad ● Mahajäetud maa-alused kaevanduskäigud ● Rikastamine ● Taasmetsastamine ○ Mänd, kask, lehis Muistised ● Eesti ühed vanemad asulapaigad ○ Kunda ja Narva mesoliitilised asulakohad (VIII aastatuhandest eKr) ○ Kuna asulakoht andnud nime Kunda kultuurile ● Lavamaa on erakordselt rikas aarete ja peitleidude poolest Pulli asula 2010 (Autor: Oskar Susi, CC BY-SA 3.0) Ajaloolised väärtused ● Kihelkonnakirikud, kabelid, mõisahooned, terviklikud mõisaansamblid, vesiveskid, postijaamad, sildu ning muud ● Eesti ühed uhkemad mõisad Sagadi mõisa peahoone eestvaade Autor: Diego Delso (CC BY-SA 3.0) Aidu Karjäär ● Põlevkivikarjäär ○ Kaevandati suurtes kogudes. ○ Karjääri pindala
5000. eKr u 4000. 2500. eKr u 3000. 2000. eKr Nime saamine Kunda asula avastati esimesena Keraamika kaunistati lohukeste ja Nõusid kaunistati nööri-jäljenditega, täketega, mis tehti kammi tehti vene e. paati meenutavaid meenutava riistaga sõjakirveid Tuntumad asulakohad Pulli (8800. eKr), Sindi-Lodja Tamula, akali (Peipsi järve ääres), Narva Joaoru (8600. eKr), Kunda Lammasmäe asula (8500.- 5000. eKr) Asulad Veekogude läheduses. Elati Asulad paiknesid jõgede, järvede ja Asulad paiknesid kaugemal suurtest ritvadest püstitatud merede ääres. Majad olid veekogudest. Majad olid
valmistami us , s ja Kammi ne , nööri maaviljelus maaviljelus meenutava jäljenditeg , hambulise a kaubavahet templiga . us ülemere maadega Tähtsamate Pulli asula , Läänemere Idas Pulliasula Lääne ja asulate Siimusaare ääres Põhja- ulatusid koht Põhja-Eestis leiukohad asula , Narva Soomest ja Volgani ja ning saartel. Joaoru asula Karjalast kuni Läänes Lätini Reini jõeni ja Lõunas
maismaasilda inimene ja koer Phja-Ameerikasse. Eelajalooline koopamaaling Taadis Ennedi platool kujutab koera varases inimhiskonnas, arvatavasti suurulukite kttimisel abiks olles. Uurimus nitab, et kik tud (uuriti 85 koeratugu) kuuluvad hte neljast erinevast omavahel suguluses olevast tugrupeeringusse. Enamus kaasaegsetest koeratugudest on kigest viimase 300 aasta valikulise aretuse tulemus. Vanimad koeraluud prinevad Eesti seni teadaolevalt vanimast, Pulli asulast Sindi je kaldal 9000.8550. aastast eKr. Sealsed koerad olid turjakrgusega 5565 cm ja kehaehituselt tenoliselt tnapevaste laikade sarnased. Selle aja koerad olid peamiselt jahikoerad, ehkki ilmselt neid nlja korral ka sdi.
kogu Põhja-Euroopale,Isajandist kuni V sajandi keskpaigani 3)Keskmine rauaaeg-V sajandi teisest poolest kuni VIII sajandi lõpuni 4)noorem rauaaeg-IX sajandist kuni XIII sajandi alguseni. Ürgkogukondlik kord-sellega seostati kogu Eesti muinasaeg majanduslike formatsioonide teooria kohaselt Kiviaeg Pulli asula- on kõige vanem praegu teadaolev inimeste peatuspaik eestis, IX aastatuhande algusest e.K.r. Kunda Lammasmägi- enne Pulli avastamist tunti seda vanima muistisena,kuhu olid elama asutud siiski mõnevõrra hiljem. Arheoloogiline kultuur- Ühelaadste leidudeg muististe rühma,mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust,mõningate arvamuste järgi ka nende asukate etnilist ühtekuuluvust,nimetatakse arheoloogiliseks kultuuriks. Kunda kultuuri- kuuluvad kõik Eesti mesoliitikumi asulad. Tulekivi-kasutati kivimitest kõige enam,seejärel kvartsitükke, sest tulekivi leidus Eestis vähe.
Eesti maastik tõusis. Lihvisid mägedest kaasavõetud kaljupanku ja jätsid nad hiljem maha rändrahnudena. 2. Muinasaeg, selle periodiseerimine: a) Paleoliitikum ehk vanem kiviaeg 2,5milj – 9600 a eKr: Eesti ala oli kaetud jääga, võimalik, et jäävaheaegadel siin elati, aga hilisemad liustike liikumised on jäljed sellest hävitanud. U 10500 a eKr sai kogu Eesti ala jääkattest vabaks. b) Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg 9600 kuni 5000 a eKr: Pulli asula Sindi lähedal – vanimad asustusjäljed perioodist u 9000 kuni 8550 a eKr. Paljud esemed valmistatud Eestis haruldasest mustast tulekivist. Kunda Lammasmägi – asula järvesaarel. Palju luust ja sarvest esemeid. Asustus veekogude ääres, elati küttimisest, korilusest, kalapüügist. Asulad oli ajutised. Kasutusel vibu, odad, pistodad, noad. Tööriistadeks kirved, talvad, uuritsad, kõõvitsad. Ehted: hammastest ripatsid. Surnud maeti
Eesti ajaloo alguseks nimetatakse rauaaega, mis algas u 9000a eKr. Aga mis oleks olnud, kui Eesti kultuur ja rahvas oleks oleks oma tekkega hilinenud? Või hoopis varem olemas olnud? Mis oleks Eesti asemel hetkel, XXI sajandil? Neid vastuseid ei ole kirjas õpikutes ega ka internetis. Meil jääb üle vaid unistada ajas tagasi rändamisest ja mõistatada, mis oleks olnud teisiti ja mis mitte. Usun, et kui poleks olnud avastatud muistset Pulli asulat, ei oleks Eesti rahva eksisteerimisest, nende rändavast eluviisist eriti midagi teatud. Eesti ajalugu oleks näiteks alanud enne jääaega ja sellega oleks kaasnenud hoopis teine kultuur. Eesti rahavas arenes suurel hulgal pronksiajal, põlluharimise ja karjakasvatusega. Arvan, et kui areng olnuks veelgi kiirem, oleks praeguseks ajaks meie territoorium palju suurem. Eesti oleks olnud võimekam sõdades. XIII sajandi alguses elas u 45 Eesti kihelkonnas 160 000 inimest
lähemate naabrite kirjalikud allikad. Periodiseering- Muinasaeg: kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg: vanem ehk paleoliitikum (algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja- Euroopas viimase jääajaga), keskmine ehk mesoliitikum (u 9000-5000 a. eKr), noorem ehk neoliitikum (u 5000-u500 a eKr). Pronksiaeg: vanem(u 1800- u 1100 eKr) ja noorem( u 1100- u1500 eKr). Rauaaeg: vanem, keskmine, noorem. 4. Mesoliitikum- Pulli, Lammasmäe(Kunda kultuur),küttimine, kalastamine, korilus.kivikirved, luudest ja sarvedest valmistatud harpuunid, nooleotsad, pistodad, naasklid. 5. Neoliitikum- kammkeraamika, soome-ugrilaste tulek, nöörkeraamika, venekirveskultuur, balti hõimud, loomakasvatus, maaviljelus. Etnogenees toimus umbes 1000
Eesti ajaloo alguses loetakse esimeste teadaolevate küttide ja kalastajate asula eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. Eesti esiajalugu ehk muinasaeg hõlmab väga pikka perioodi - ~9000 aastat eKr kuni 13. sajandini. Eesti esiajalugu kestis 10 000 aastat, nii et muinasaega liigitatakse omakorda väga mitmeks osaks. Eesti asustati mesoliitikumi ajal, kui kütid ja kalastajad siia rändasid. Vanimaks seni leitud asulaks arvatakse olevat Pulli asula. Neoliitikumi alla kuulus pronksiaeg ja rauaaeg. Sellel ajal arenes kõvasti tööriistad, põllundus ja ka sõjandus. 1193. aastal kuulutas paavst v'lja ristisõja Ida-Euroopa paganate vastu. Kuna eestlased ei ole ristiusustatud raputas see sõda neid kõvasti. Nad pidid sunniviisiliselt astuma ristiusku. Vahepeal oli päris pikka aega Rooma aeg, mil arenes jällegi põllundus. Muinasaja kohta ei ole väga palju informatsiooni, kuna kõik pärineb võõraste poolt kirjutatud.
Milline võinuks olla Eesti kuningriik? Palju on filosofeeritud teema üle, kas Eestil oleks olnud võimalus olla iseseisev kuningriik ja milline see kuningriik oleks olnud. Maailmast on palju näiteid kuningriigi kujunemiseks, kui ka monarhia lõppemistest. Eestlaste teadaolev ajalugu algab IX aastatuhandel eKr, kus esimesed elumärgid on Sindi jõe äärest Pulli külast. Eestlased on olnud ajaloolise kujunemise järgus kuni muinasaja lõpuni nii maaharijad, karjakasvatajad, kalurid, käsitöölised ja kaupmehed. Eestlasi on peetud alati harimatuks talurahvaks. Eesti Kuningriigiks? See võimalus oleks meil olnud Jüriöö ülestõusu ajal, kus Eestlased osutasid head vastupanu ja valisid enda seast neli kuningat. Kuid miks neli? Eestlastel polnud üksmeelt, polnud teadmisi ja kogemusi. Sooviti võimu ja seeläbi
Lüüra, Kotka ja Luige tähtkuju. Sel ajal algab Kreekas vihmaperiood ning paljud varem kuivad kohad soostuvad. See andis linnunimelistele tähtkujudele halva maine (Lüürat kutsusid vanad kreeklased Raisakulliks), mis võis mõjutada Stymphalose lindude legendi teket. 7.Kreeta sõnni kinnipüüdmine-Kreeta sõnn oli vanakreeka mütoloogias imekaunis pull, kelle Poseidon kinkis Kreeta kuningale Minosele ja kelle äratoomine oli Heraklese seitsmes vägitöö.Poseidon kinkis pulli Minosele, et see tolle jumalatele ohverdaks. Ent Minose naisele Pasiphaele hakkas loom meeldima ja ta rääkis mehele augu pähe, et see pulli tõuparanduseks alles jätaks.Poseidoni kättemaks oli hirmus: et Pasiphae pulli armastas ja selles tõuparandajat nägi, siis pani ta naise pulli armuma, nii et see loomaga suguühtesse astus ning tõi ilmale inimese keha ja härja peaga inimsööja koletise Minotaurose. Lisaks saatis Poseidon pullile hulluse, nii et see rändas mööda saart ja
neoliitikum 5000-1800, pronksiaeg 1800-500, vanem pa 1800-1100, noorem pa 1100-500, rauaaeg 500ekr-1227pKr, eelrooma 500ekr-50 pKr, rooma rauaaeg. 50- 350, viikingiaeg 800-1050, hilisrauaeg 1050-1200. Keskaeg 13saj algus 16saj keskpaik, uusaeg 16saj keskpaik-20saj algus- varauusaeg(pärisorjuse kaotamisest kuni iseseisvumiseni) Uusim aeg 20saj algus-.... eesti ajalugu periodiseeritakse aegade järgi, mille aluseks on eesti ala riiklik kuuluvus. Kiviaeg eestis: 9at algult EKR pulli asula vanim leitud asulakoht eestis(meseoliitikum), kiviajal valitsenud arheoloogilist kultuuri nim kunda kultuuriks: asulad veekogude ääres, küttimine- kalapüük-korilus, püstkojad, kivi-luu-puuesemed. Asukate päritolu teadmata, noorem kiviaeg algab keraamika kasutuselevõtuga u 5000aekr, 4000aekr tõid uued siserändajad eestisse keraamika kammkeraamika kultuuri. U3000a ekr tõid uued sisserändajad kaasa nöörkeraamika ehk venekirveste kultuuri: loomakasvatus ja maaviljelus
Antropoloogid uurivad kalmete kaevamistel saadud luustikke. Numismaatikud tegelevad aaretes ja kaevamistel leitud müntidega. Etnoloogia e. rahvateadus. Rahvaluules esineb palju vanu pärimusi. Kirjalik allikas muinasajast- Henriku Liivimaa kroonika. Muinasaeg jaguneb: kivi-, pronksi-, ja rauaaega, need oma korda veel alaperioodideks. Kiviaeg: paleoliitikum , mesoliitikum, neoliitikum. Kunda kultuur.(mesoliitikum) 9 aasta tuhande algus või 7500 e.Kr- Pulli küla, kui vanim asula. Enne tunti vanima asulana Kunda Lammasmäge. Kõik mesoliitikumi asulad kuuluvad Kunda kultuuri. Asulad rajati veekogude lähedale. Püstkodad kaetud okste, nahkade jms. Tööriistad tehti kivist, puidust, luust. Lõikamiseks kasutati tulekivi, kvartstükke. Elanikud- europiidne päritolu. Kammkeraamika kultuur.( neoliitikum) 4 aastatuhat v umbes 2500 e.Kr. jõudsid eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp. Kaunistatud täkete ja ilustatud lohukestega
MUINASAEG e. esiaeg 11 000 a. tagasi 13.saj 13 000 a. tagasi lõppes jääaeg. Ajalooline aeg algas siis, kui olid olemas kirjalikud ajalooallikad. 13.saj ilmus esimene eesti keelne ajalooallikas. (Läti Henrik Liivimaa Kroonika) Teadused, mis aitavad muinasaega uurida: arheoloogia, zooloogia (loomad), antropoloogia (inimesed), numismaatika (mündid), botaanika ja etnograafia (vanad asjad). Kiviaeg 11 000 a. tagasi 2000 a. eKr Asukohad: · Pulli asula Pärnu jõe ääres. 9000 a. eKr · Lammasmäe asula Kunda lähedal. 7000 a. eKr Tegevusalad: · küttimine (oda, kivikirves, tulekivi) · kalastamine (harpuun, õng, ahing) · korilus matrianhaat on emajärgne sugukond Metalliaeg vask, pronks, raud 2 a. tuhat eKr 1 a. tuhat eKr Tegevusalad (uued): karjakasvatus (lammas, kitsed, veised), käsitöö, põlluharimine (ader, vikat)(nisu, oder), kaubandus. Kalmete liigid:
MUINASAEG arheoloogiline kultuur - ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust soorauamaak - pruunikat roostekänkrat meenutav maak alestamine - alepõllu tegemine e. põllu saamine- metsa maharaiumise ja põletamise teel söödiviljelus - põlluharimissüsteem, mille puhul üks osa oli vilja all, osa on söödis e. puhkab kolmeväljasüsteem - põlluharimissüsteem, kus üks osa on talivilja all, teine osa suvivilja all, kolmas osa kesapõllu all kivikirstkalme - maapeale kalmeehitis tarandkalme - ristkülikukujuline kalmeehitis, mida piirasid suurtest kividest müürid linnus - kaitseehitis tsuudid - läänemeresoomlased adramaa - ühe adraga haritav maa malev - ratsa- ja jalameestest koosnev väeüksus animism - elusa ja eluta looduse hingestamine suitsutuba - väike palkidest elamuhoone, puudub korsten sumbküla - talud paiknevad keset põlde tihedalt koos ridaküla - talud rajati ridastikku hajaküla - talud paik...
visata, välja hüppas noor loom. 2. Medusa koletis(gorgod)1/3 gorgost, surelik, juuste asemel maod, kelle pilk kivistas inimese 3. menaadid / bakhandid veinijumala Dionysuse saatjad, kelle hulgas oli nii nümfe, kui ka harilikke naisi 4. Mentor Alaemuse poeg, Odüssuse, Telemahhose kasvataja, Juht, vanem õpetaja. 5. Midas kuningas, kes muutis asju katsudes need kullaks 6. Minotaurus mütoloogiline olend, pulli pea, inimese kehaga 7. moirad saatusejumalannad, Zeusi ja Themise tütred, keda harilikult kujutati vanade naistena 8. Morpheus unenägude jumal. Suutis võtta ükskõik ,mis inimese kuju ja unenägudes end ilmutada 9. muusad kunstide, teaduse ja vaimse tegevuse kaitsejumalannad. Zeusi ja Mnemosyne tütred 10. nartsissism väga enesekeskne ja edev inimene, uskumuse kohaselt oli narcissus
Pronksiaeg u. 1800 a. eKr-500 a. eKr 3. Rauaeg 500a. eKr- 1200 a. pKr,13.saj 4. Millise sündmusega algas Eesti keskaeg? Miks just siis? Muistne Vabadusvõitlus. Sest seoses Balti Ristisõjaga pandi kirja sündmusi ning ilmus esimene kirjalik allikas, kus on mainitud eestit- Liivimaa Henriku Kroonika. 5. Millal algas keskaeg Euroopas? 5. sajandil Suure rahvastiku rändamisega 6. Millal ja kus olid vanimad asulapaigad Eesti alal? Pulli (11 000 a. tagasi) ja Kunda (10 000) 7. Inimränded ja eesti rahva kujunemine: - millal?11 000 a. tagasi millise kultuuri kandjad? Kunda kultuuri päritolu Europiidid - millal? 5500 a. tagasi millise kultuuri kandjad? Kammkeraamika kultuuri päritolu Soome-Ugrilased - millal?4500 a. tagasi millise kultuuri kandjad? Vene kirves kultuuri päritolu Indoeurooplased + hilisemad mõjutused 8. Nimetage soome-ugri rahvaid- eestlased,
MUINASAEG Kiviaeg Kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis on praegu IX aastatuhande algusest eKR pärinev Pulli asulakoht. Arheoloogid on ühendanud teatud ühelaadsed muistsed arheoloogilise kultuuri alla, näiteks Kunda kultuuri alla kuuluvad kõik Eesti mesoliitikumi asulad ja ka Pulli. Kivimitest oli kõige parem tulekivi, kuid Eestis kasutati ka kvartsi. Tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid, millest tehti ka niinimetatud kivikirveid. Kasutati ka luid ja sarvi erinevate tööriistade valmistamiseks, need olid Kunda kultuurile iseloomulikud. Veekogude ääes pakkusid luudest ja sarvedest tehtud tööriistad kalastamise võimalusi. Kuid tähtsal kohal oli ka jaht. Samuti toituti loodusannidest, milleks olid juurikad, marjad ja palju muud
Rauaaeg jaguneb vastavalt esemetüüpide, matmiskommete ja tegevusalade muutumisele neljaks alajärguks: varane rauaaeg (VI sajandist e.Kr. Kuni I sajandini p.Kr.), vanem ehk rooma rauaaeg (Isajandist kuni V sajandi keskpaigani), keskmine rauaaeg (V sajandi teisest poolest kuni VIII sajandi lõpuni) ja noorem rauaaeg (IX sajandist kuni XIII sajandi alguseni). Kiviaeg. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg Kõige vanem inimasula on leitud Pärnu jõe kaldalt Pulli asulast. Enne Pulli asula avastamist tunti vanima asulana Kunda Lammasmäge. Sellisel tasemel olevaid kultuure on leitud ka mujalt kui Eestist ning seda nimetatakse Kunda kultuuriks. Kunda kultuuri elanikud elasid veekogude läheduses ja tegelesid küttimise ning kalastamisega. Nad elasid püstkodades ning nende relvad ja tarbeesemed olid valmistatud luust, sarvest ja kivist. Kivikirved seoti puidust käepideme otsa või rammiti luu sisse, millesse puuriti auk ja sellesse topiti käepide
1 .Millal ja mis põhjusel algas ajalugu(5p ) Ajalugu on inimühiskonna areng,seega algas ajalugu sellest ajast millest on pärit esimesed tööriistad ja inimluud s.o umbes 2,5 miljonit aastat tagasi.Koos inimese arenguga tekkis ka ajalugu mida uurida. 2 .Iseloomusta kiviaja kultuure Eestis Kunda kultuur-tähtsamad asulad olid Kunda Lammasmägi,Pulli asula.Elanikud olid lõuna poolt sisserännanud euroopa päritolu.Elatus allikateks oli küttimine,kalastamine ja korilus,rändav eluviis .Tööriistad olid valmistatud kivist,luust,puust,sarvest-silmaauguta kivikirved naharibadega seotud varre külge,uuritsad,luust nooleotsad.Elati mitme perega koos püstkodades,elupaigad asusid veekogude ääres Kammkeraamika kultuur-Elatus allikaks jaht,kalapüük,korilus.Tehti algust maaharimisega,valmistati keraamikat pooliku muna kujulised potid mis kaunistati lohkude ja kammijäljendiga,liuad.Savist põletatud.Elati külakogukonnana,inimese kasv oli lühike,päritolult soom...
ajaloole. Viimase jääaja lõpp. Balti jääpaisjärv ja selle kadumine. Esimesed inimesed jõudsin Põhja-Euroopasse umbes 10 000ekr jääaja lõppedes. Eesti pind lihviti siledaks, oli surve all ja seetõttu kerkib tänapäevani. Jääaja kadudes oli Eesti mandriala praegusest väiksem. Kliima esialgu karm, külm, sarnanes tundrale. Hakkas soojenema 8000ekr. 8213 Billingeri katastroof, Läänemere pind langes 20-30m. 6. Esiaja algus Eestis – Pulli asula. Kus see asus, mis ajast see pärines, kuidas seal elati. Pulli asula asus Pärnu jõe kaldal, Sindi lähedal. Pärineb mesoliitikumist, Kunda kultuuri ajastust 8900-8700ekr. Avastati 1967 Elati väikestes kogukondades. Tegeleti kalapüügi, jahipidamise ja korilusega. Tööriistad kivist, luust, puust, sarvest jms looduslikest materjalidest. 7. Kunda kultuur – mis see oli, millal see oli. Mis keelt Kunda kultuuri
1.Millal ja mis põhjusel algas ajalugu(5p) Ajalugu on inimühiskonna areng,seega algas ajalugu sellest ajast millest on pärit esimesed tööriistad ja inimluud s.o umbes 2,5 miljonit aastat tagasi.Koos inimese arenguga tekkis ka ajalugu mida uurida. 2.Iseloomusta kiviaja kultuure Eestis Kunda kultuur-tähtsamad asulad olid Kunda Lammasmägi,Pulli asula.Elanikud olid lõuna poolt sisserännanud euroopa päritolu.Elatus allikateks oli küttimine,kalastamine ja korilus,rändav eluviis .Tööriistad olid valmistatud kivist,luust,puust,sarvest-silmaauguta kivikirved naharibadega seotud varre külge,uuritsad,luust nooleotsad.Elati mitme perega koos püstkodades,elupaigad asusid veekogude ääres Kammkeraamika kultuur-Elatus allikaks jaht,kalapüük,korilus.Tehti algust maaharimisega,valmistati keraamikat pooliku muna kujulised potid mis kaunistati lohkude ja kammijäljendiga,liuad.Savist põletatud.Elati külakogukonnana,inimese kasv oli lühike,päritolult soome-u...
Kuna mõisates esijalgu loomi peeti vähem kui taludes, siis taludes sageli saagikus suurem. Mõisas laiendati külvipinda. * Rakmetegu: (3-6 päevaks/ 1 nädalaks härjaga mõisa tööle) Jalategu: Hooajatööde ajal sunniti talupoegi veel abiteole. Raskeim kohustus oli mõisavooris osalemine. Kagu- Eesto talumeestele võis tähendada 150-250 kilomeetri pikkust viljavedu Tallinna, Pärnusse või Riiga. 18.Millised muutused toimusid Rootsi ajal kaubanduses ja käsitöös? (sh Pulli Hans) *Kõige tähtsamaks muutusid sadamalinnad. Narva ja Tallinn kõige tähtsamad linnad. * Pulli Hans- Eesti päritolu tähelepanuväärseim kaupmees, ning ta arvati linna kodanikuks ning Suurgildi liikmeks. *Baltimaad nimetati Rootsi riigi viljaaidaks. Kõige laiem ostjaskond oli talurahvakaupmeestel. * 1675.a kaotati Tallinnas ära Oleviste gild. Käsitööndusliku tootmise teiseks vormiks olid manufaktuurid- tolle aja mõistes suurettevõtted. 19
jääaja lõppedes tekkis Eestis kõigepealt kõle tundramaastik. Taolise maastiku asemele tekkis pikkamööda okasmets, kuhu paiknesid põder, tarvas, piison, hirv, metssiga, ulukhobune jne. Ligikaudu 7500 aasta eest hakkas kliima kiiresti soojenema ja järgnevaks kolmeks aastatuhandeks said valdavaks laialehelised metsad. Sealtpeale on kliima siin olnud üsna tänapäevane, kord veidi soojem, kord külmem. Vanimad tõendid Eesti alade inimasustuse kohta pärinevad Sindi lähedalt Pulli külast, kust on leitud tulekivist ja lust esemeis. Seal elasid inimesed umbes V|| aastatuhandest eKr. Tähtsamad tööriistad valmistati kivist. Muistsed inimesed eestimaa pinnal rajasid oma asulad jää sulamisest tekkinud jõgede ning järvede äärde, kuna veest püüti toiduks kalu, samuti oli kergem paadiga ühest kohast teise liikuda. Meeste ülesandeks oligi küttimine ja kalapüük. Loomade püüdmiseks kaevati auke, mis kaeti pealt okste ja mätastega
haldusüksuseks. Kihelkondi oli 45. Hiljem liitusid kihelkonnad suuremateks maakondateks. Maakondi oli 8: Virumaa, Rävala, Saaremaa, Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa, Ugandi ja Sakala. Mina arvan, et just kihelkodade ja maakondade tekkimine jättis Eesti ajalukku vaieldamatu jälje, sest ka praegu on meil maakonnad ja vallad. Just muinasajal oli näha, kuidas rahvas on arengu teel. Siis hakkasid tekkima uued asulakohad näiteks: Kunda lammasmägi, Pulli asula Pärnu jõe ääres, Sindi Reiu jõe ääres, Roosisaar Võrumaal, Valma asula Viljandis, Adru Harju maakonnas ning Asva Saaremaal. Peale asulate hakkasid tekkima ka erinevad küla tüübid näiteks: Lääne-, Kesk-ja Põhja-Eestis ning Saaremaal olid sumbkülad, kus talud paiknesid keset põlde tihedalt koos, Ida-Eestis ridakülad, kus talud paiknesid ridastikku ning Lõuna-Eestis olid hajakülad, kus talud paiknesid üksteisest kauemal.
Ajalugu KT 1 JOONAS SILD KÜS 1-4 1. Nimetage muinasaja perioodid Eesti alal! V: Kiviaeg, Pronksiaeg ja Raua aeg 2. Mesoliitikum Eesti alal. Vanim asulapaik. Tegevusalad. Tööriistad. V: Pulli asula on Eesti vanim. Tegevusalal püüti kala ja kütiti. 3. Kirjelda neoliitikumi Eesti alal! V: Kasutati edasi kivist, luust, puust ja sarvest esemeid. Esemed olid paremini töödeldud, samuti ilmusid uued täiustatumad töö- ja tarberiistad. 4. Milliseid muutusi tõi inimese elus kaasa metalliaja algus? V: Metalliaeg tõi kaasa metall esemeid. KÜS 5-8 5. Pronksiaja kultuur Eestis. V: Hakati valmistsama pronksist relvi ja esemeid. Tekkisid
Eesti kultuur ja välismaailma mõjud. Küsimusele, mis on Eesti kultuur leidub mõningaid vastuseid. Eesti kultuur on nii enam levinud Eestis, kuid on ka levinud mitmes teistes riikides väliseestlaste kaudu. Eesti kultuur on tihedalt seotud Eesti ajaloo ja loodusega. Eesti vanimateks teadaolevateks kultuurinähtusteks on Pulli ja Kunda asulakohtadest leitud Kunda kultuuri kuuluvad arheoloogilised leiud ning juba muinasaja lõpuks kujunesid vanade hõimude ja hõimumurrete baasil eesti rahvas ja eesti keel, esimesed tugevad alged Eesti kultuuris. Eesti territoorimit on juba varasest ajast tahetud mitme riigi poolt, sellepärast on ka Eestis palju sõdu peetud ja peale igat sõda tuleb uus ja erinev rahvas oma kultuuriga meie Riiki ja mõjutab sellega tõsiselt ka meie kultuuri. Kõige rohkem mõjutas Eesti kultuuri arvatavasti Nõukogude periood, mis katkestas Eesti kultuurilise arengu ning allutas kultuuri ja h...
Rakmetegu (3-6 päevaks nädalas härjaga mõisa tööle) Jalategu Hooajatööde ajal sunniti talupoegi veel abiteole Raskeim kohustus oli mõisavooris osalemine, see tähendas 150-250 kilomeetri pikkust viljavedu Tallinna, Riiga, Pärnusse Linnad ja kaubandus Kõige tähtsamaks muutusid sadamalinnad 17.sajandil tähtsad 2 linna: Narva ja Tallinn Riik hakkas linnadele ettekirjutisi tegema, ainukesena säilitas iseseisvuse Tallinn Pulli Hans oli Eesti päritolu tähelepanuväärseim kaupmees ning ta arvati linna kodanikuks ning Suurgildi liikmeks Baltimaad nimetati Rootsi riigi viljaaidaks Käsitööndus Manufaktuuride teke (tolle aja mõistes suurettevõtted, kus valitses veel tootmine käsitöö abil)
Raamatu arvustus ,,Sindrinahkses kasukas" Anne Kahro raamat ,,Sindrinahkses kasukas", mis räägib huvitavalt Urmas Sisaski eluloost. Raamat annab ülevaate Urmas Sisaski kujunemisperioodist- noorpõlvest. Esile on toodud tema omapärasust, veidrust ning läbi selle avalduvat omamoodi geniaalsust. Urmas Sisask sündis 1960 aastal Endel ja Mai Sisaski esimese lapsena. Urmas paistis algusest peale silma omapärasuse ning andekusega. Urmas sai endale veel ka õe Lea, kellega oli tal lapsepõlves väga tihe side, koos saadi hakkama kõiksugu tempudega. Mõlemad olid ka laiskluse musternäidised. Urmase vanemad lahutasid ning ema leidis uue mehe metsavahi Heino, kellega neil sündisid tütar Siiri ning poeg Karl. Urmas kaotas varajases nooruses õnnetuse tõttu kõnevõime ning hiljemgi kui kõnelema hakkas oli ta loomult sõnakehv ning jäi pikkadeks aastateks omaette nohisejaks. Urmase pereko...
Esiajaperioodid Kiviaeg 1.Keskmine kiviaeg e. mesoliitikum (9000-5000 eKr) Asulakohad: Pulli Pärnumaal, Kunda Virumaal Tegevus-ja elatusalad:kalastamine, jaht, korilus Oskused:tööriistade valmistamine 2. Noorem kiviaeg e. neoliitikum (5000-1800 eKr) jaguneb: a) Kammkeraamika kultuur Levik: Läti,Eesti,Venemaa,Soome Tegevus-ja elatusalad:küttimine,kalastamine,korilus Oskused:Merevaigust ehted,keraamilistele esemetele pandi lisandina samotti (purunenud savinõude tükid), keraamika kunst. Matmiskombed:tähtsamad isikud maeti asula alale, kaasa pandi ehteid jms. Usuti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
