20. 1-aastane taim- on taimed, mis idanevad, õitsevad ja surevad ühe vegetatsiooniperioodi jooksul.(hernes) 21. 2-aastane taim- taimed, mille eluperiood kestab 2 aastat.(ussikeel) 22. mitmeaastane taim- taimed, mille elutsükkel kestab normaaltingilmusil alati üle 2 aasta.(harilik võilill) 23. rohttaim- on sõnajalg- ja õistaimed, mille võsud taime elutsükli vältel ei puitu.(rukkilill) 24. puitunud taim- soontaimed, kelle varred puituvad.(tamm) 25. puu- on puittaim, millel on hästi väljakujunenud vars tüvi.(kuusk) 26. põõsas-on puittaim, millel puudub selgelt eristunud tüvi.(kibuvits) 27. poolpõõsas- on taimede eluvorm, mille alumised osad (võsud ja maa-alused osad) puituvad. 28. viljastumine- e. eostumine, millest algab rasedus. Ristumine- 29. meioos- on rakujagunemise viis, mille käigus eellasrakust tekib neli haploidse kromosoomistikuga tütarrakku. 30
Kui rakk on saavutanud oma õige suuruse ja rohkem ei jagune, hakkab rakukest paksenema ning tekib uus jäik rakukest. Sekundaarses kestas on tselluloosikiud pikemad, koosnedes kuni 15 tuh. glükoosi jäägist. Seestpoolt on rakukest paksem. Paiknemine kudedes ja sisaldus Kõikides taimerakkudes ja kudedes on üks rakukest. Tugev rakukest asub taimeraku membraani peal. Esmane rakukest koosneb pektiinidest, hemitselluloosidest ning tselluloosist. Vanemate rakkude kestad puituvad, toimub ligniini (puitaine) ladestumine. Rakukesta võib ladestuda ka mitmesuguseid mineraalaineid (CaCO3, SiO2). Joonis 1. rakuehitus Funktsioonid Tugifunktsioon: Annab taimele tugevuse ja kindla kuju. Mitmesuguste teiste ainete ladestumine muudab taime jäigemaks. Ligniini (puitaine) ladestumine muudab rakukestad deformatsioonile vastupidavaks. Sekundaarne rakukest moodustab põhilise osa taime mehaanilisest tugevusest. Funktsioonid Kaitsefunktsioon:
Eluvorm Mitmeaastane heitlehine lehtpuu või kõrge põõsas. Ühekojaline. Kõrgus harilikult 15 m, harva kuni 25 m, jämedat tüve ei moodusta. Saab 50¼70 (harva 150) a. vanaks. Õis Lahksugulised õied. Isasurvad on rippuvad, punakaspruunid. Emasurvad on lehtede kaenlas ühisel rootsul, käbikesekujulised, punased. Arenevad sügisel, õitsevad varakevadel märtsis või aprillis, umbes nädal enne sanglepa õitsemist. Tuultolmleja. Vili Emasõisikute soomused puituvad valmimisel ja tekib tumepruun kuni 2 cm pikkune käbitaoline moodustis, mille sees on mõne millimeetri suurused kahe tiivaga varustatud viljad: üheseemnelised lamedad pähklikesed, mille tiib on laiem kui sanglepal. Viljad valmivad sügisel ja varisevad peagi. Leht Vahelduvalt asetsevad sulgroodsed ovaalsed või munajad lihtlehed teritunud tipu ja ümara või nõrgalt südaja alusega, kahelisaagja servaga. Pealt tumerohelised, alt heledamad, kaetud hallikate karvadega
JÕHVIKAS Kõik ilmselt tunnevad jõhvikat ja on seda haput marja ka maitsnud. Kuid harva teatakse, et jõhvikamarjad kasvavad puittaimede küljes. Veelgi imelikum võib tunduda tõsiasi, et jõhvikataim on tegelikult kääbuspõõsas. Pole ju tema välimusel mitte midagi ühist põõsaga, pigem sarnaneb liaaniga. Aga nii see on. Jõhvika peened, paremal juhul vaid paari millimeetri jämedused varred on esimesel aastal rohtsed, kuid teisel eluaastal puituvad. Nagu paljudele suurtele põõsastele ja puudelegi kohane, nii hakkab ka jõhvika varre koor vanemas eas kestendama ja eraldub väikeste tükikestena. Nagu aias kasvavate marjapõõsaste mullaga kattunud oksad võtavad juured alla, nii võtavad ka jõhvikavarred. Ainult et jõhvika kasvukohtades ei ole mulda. Nii peab jõhvikas oma väikesed juurekesed suunama paksu turbasamblakihti. Kuid sellise eluga on jõhvikas meie taimede hulgas üks paremini kohastunuid
Üldised ravimtaimede kogumise reeglid: Koguda ja kasutada tuleb vaid kindlalt tuntud taimi. Saastunud aladelt (näit. teede äärest) ei tohi taimi koguda, sest nad võivad sisaldada hulgaliselt saasteaineid (näit. raskemetalle). Kõiki taimi ei tohi ühest kohast ära koguda, sest see oleks nn. röövkogumine Peab andma taimedele hingamisruumi(mitte panna kilekotti). Koirohi Kirjeldus: Poolpõõsas, mille alumised osad puituvad ja püsivad mitu aastat. Lõhn on tunnuslik. Valgeviltjad lehed on talvehaljad. Sügava juurestikuga kuivalembene taim. Õied väikestes ümarates korvikutes, mis moodustavad suuri liitõisikuid. Koirohi võib mõjuda vermuti jm. temast valmistatavate jookide liigsel tarbimisel mürgina. Nii võivad tekkida lihaste krambid, peavalu ja isegi pöördumatud ajukahjustused. Ajal, mil taim on täies õies (varasuvest varasügiseni), korjatakse lehti ja õisi ning kuivatatakse loomuliku soojuse käes
Säsile on tunnuslik hästiarenenud rakuvaheruumide olemasolu. Rohttaimede säsirakud on õhukesekestalised ja elusad, puittaimedel need aja jooksul enamasti puituvad, surevad ja täituvad õhuga. Säsikiire rakud säilitavad varuaineid, läbi nende kulgeb ainete radiaalsuunaline transport. Säsi välimises osas paiknevad rakud on väiksemad ja pikaealisemad, seda piirkonda nimetatakse
•− Saepuru, koor jm (Sawdust, bark, etc.) 2. Biolagunevad jäätmed (Biorenewable wastes): •− Põllumajandusjäätmed (Agricultural wastes) •− Põllukultuuride jäätmed (Crop residues) •− Saeveski jäätmed (Mill wood wastes ) •− Aia ja pargijäätmed (Urban wood wastes ) •− orgaanilised olmejäätmed (Urban organic wastes) 3. Energiakultuurid (Energy crops): •− Kiirekasvulised puittaimed (Short rotation woody crops) •− Puituvad rohttaimed (Herbaceous woody crops) •− Heintaimed (Grasses) •− Tärklist sisaldavad taimed (Starch crops) •− Suhkrut sisaldavad taimed (Sugar crops) •− Söödakultuurid (Forage crops) •− Õlikultuurid (Oilseed crops) 4. Veetaimed (Aquatic plants): •− Mikrovetikad (Algae) •− Merevetikad (Water weed) •− Vesihüatsint (Water hyacinth) •− Pilliroog ja kõrkjad (Reed and ruhes 5. Toiduviljad (Food crops): •− Teraviljad (Grains) •− Õliviljad (Oil crops)
toitaineid ja parandab mulda. Valgu hektarisaak on suur, sest palju taime. Kahekordne niitreziim. Pikk kasutuskestus, palju toorproteiini, mitte liiga palju kiudainet, suur ja stabiilne seemnesaak, hea talvekindlus. III Kaunviljad Lühemavarrelised, seisukindlad, haiguste suhtes resistentsed, korraga valmivad. IV Suvirapsi seemne kasvatamine Söödakook sisaldab seeduvat proteiini, suurendab odrajahu väärtust. Suviraps Koristada õitsemise algul, hiljem puituvad. Heintaimede kasvatamise ökonoomiline hinnang Kogu suve saab nendega sööta loomi. Rohi on adav ja vähe tööd nõudev veiste sööt. Suur hektarilt saadav söödakogus, seeduv toitaine ja palju proteiini. Stabiilne saak, Maksumus madalam, kui teistel söötadel. Hheintaimede eelised: 1. Stabiilsem saak 2. Väike sõltuvus ilmastikust 3. Väiksem inimtöö ja energiakulu toodanguühikule 4. Saaki kasutada maist hilissügiseni peaaegu kadudeta 5
Peritsüklist kujuneb fellogeen, mis väljapoole moodustab felleemi. Peridermi tekkimise tõttu katkeb ainevahetus esikoore ja kesksilindri vahel; esikoor sureb ning irdub. Teiskoore moodustavad koed, mida kambium toodab väljapoole: floeem, teiskoore põhikude koos peridermiga (joonis). Üheidulehelistel taimedel teiskasv puudub, nende juured võivad aga puituda ja sel teel väga tugevateks muutuda. Peridermi küll ei esine, kuid endodermi ja esikoore põhikoe sisemised rakud korgistuvad ning puituvad, moodustades niimoodi juurt kaitsva katte. Juurestiku tüübid: Juurte arv võib suureneda olemasolevate juurte hargnemise ja uute juurte tekkimise tulemusena. Kõik taime juured moodustavad kokku juurestiku. Tugevalt arenenud peajuurega juurestikku nimetatakse sammasjuurestikuks, peajuurt aga sammasjuureks Kui peajuurt ei arene või areneb nõrgalt ning juurte põhimassi moodustavad kas külg või lisajuured, siis on tegemist narmasjuurestikuga.
Jõhvikas on kääbuspõõsas. Kuigi tema välimusel pole mitte midagi ühist põõsaga, pigem sarnaneb liaaniga. Jõhvika peened, paremal juhul vaid paari millimeetri jämedused varred on esimesel aastal rohtsed, kuid teisel eluaastal puituvad. Nagu paljudele suurtele põõsastele ja puudelegi kohane, nii hakkab ka jõhvika varre Harilik jõhvikas koor vanemas eas kestendama ja eraldub (Oxycoccus väikeste tükikestena. ROHURINNE Rohurinne ahtalehine põdrakanep, luht-kastevars, alpi jänesevill, tupp- villpea, ümaralehine huulhein, pikalehine huulhein, rabakas, valge nokkhein. Põdrakanepi õied muudab
Seda tuleks eemaldada enne, kui tal on kasvanud vähemalt 2 lehte ja 5cm pikkused juured. Kahjurid Punane kedriklest, ripslased, lehetäi, kilptäi jne. Värske õhk hoiab kahjurid eemal. Haigel taimel õievars lõigata ära. VAHALILL Harilik vahalill on oma välimuselt väga sarnane stephanotisega, vahet on võimalik teha õite järgi. Tema harud võivad kasvada mitme meetri pikkuseks ja vanemas eas need puituvad. Valge vahalille lehed on tumerohelised ja nahkjad. Südaja vahalille lehed on südamekujulised, helerohelised ja ka heledama alaküljega. Vahalill on suhteliselt vähenõudlik taim. Perekonda kuulub 70 liiki. Valgus Soovitav on hoida valges, kuid vältida päikesevalgust otseselt. Suvel võib tõsta õue. Temperatuur Pole nõudlik temperatuuri suhtes, kuid võiks olla paarikümnekraadine toasoojus
Keskmise kõrgusega põõsad- 1...2m, n Thunbergi kukerpuu, kuld- ja magesõstar Kõrged põõsad- kõrgus 2...5(8)m, n suur läätspuu, viirpuud, tatari kuslapuu Puittaimede esinevad eluvormid Kääbuspõõsad e puhmad- sarnanevad põõsastega, kuid on madalakasvulised, maadjate lühiealiste vartega (okstega) puittaimed Puhmaste maapinnga kokkupuutuvad oksad juurduvad sageli n harilik kanarbik, harilik pohl Poolpõõsad- taimed, mille varred puituvad vaid põõsa alumises osas, ülemine osa jääb rohtseks ja hävib igal aastal n sidrunpuju Liaanid Pika nõrga varrega vään- ja ronitaimed, millistel on teistele taimedele kinnitumiseks erilised kinnitusvahendid Tugedele toetuvad n roos, taralõng Ronijuurte abil kinnituvad n harilik luuderohi Väänduvate vartega taimed n lõhnav kuslapuu Leherootsude abil kinnituvad n elulõng Väänlate e köitraagude abil kinnituvad n viinapuu Puude rühmitamine
-Põõsaste varred on lühemaealised, nende vars hargneb maapinna läheduses. Põõsasteks on nt sõstrad, kuslapuu, sarapuu jne. -Puhmad e kääbuspõõsad sarnanevad põõsastele kuid nende varred on veelgi lühiealisemad , kogu taime eluiga võib aga ulatuda mitmesaja aastani. Need on kanarbik, sinikas,sookail. -mõnikord eristatakse veel poolpõõsaste rühma, millesse kuuluvaid taimi iseloomustab varte mittetäielik puitumine. Alumised oksad puituvad, ülemised jäävad rohtseks. Need on iseloomulikud poolkõrbetele. *Rohttaimed.kaotavad eluks ebasoodsal aastaajal kõik oma maapealsed osad. Vastavalt elukestusele jaotatakse rohttaimed üheaastasteks, kaheaastasteks ja mitmeaastasteks -Üheaastaste rohttaimede elu kestab ainult ühe vegetatsiooniperioodi. Nende taimede seemned idanevad kevadel , sügiseks valmivad aga seemned, mis talvituvad. -Kaheaastased taimed kasvavad kaks vegetatsiooniperioodi, õitsedes ja viljudes teisel eluaastal.
ohtlikumad, kuna võivad põhjustada ensüümide inaktivatsiooni või denaturatsiooni. Valk kaotab struktuuri ja sadeneb välja. Võib viia organismi tadakaalust välja. Madalate temperatuuride puhul ektodermid on laia tempskaalaga. Külmumise-jahenemise-tahkumise perioodid ei ole mõnele organismile üldse probleemiks. Nt üks konn, kes võib täielikult läbi külmuda, kuid sulab päikese käes osa-kaupa üles. Jäigastumine noored taimed on kevadel painduvad, kuid sügiseks nad puituvad, jäigastuvad. Ektodermide kohta. Nende hukkumist võib põhjustada isegi lühiajaline madal temperatuur ja pikemat aega kestvad mõõdukalt madalad temperatuurid ( ehkki täpne temperatuur sõltub arengufaasist ja vaadeldavast liigist). Ainevahetuse optimumist ainult mõned kraadid kõrgemad temperatuurid võivad juba osutuda letaalseteks. Kuid niisama tähtsad kui need ,,ekstreemsed reageerinud" on see, mis võib juhtuda vahepealsetel temperatuuridel. Kui temperatuur on
1)autofaagia-eneselagundamine nt nälgimine(dieet), emaka taandareng pärast sünnitamist, kullese saba taandareng, kudede lagundemine nuku staadiumid täismoonde korral verevalumite taandareng 2)heterofaagia ainuraksete algloomade toitumine (amööb, kingloom), kehavõõraste mikroorgasmide lagundamine õgirakkude poolt. Kestade süsteem Taimerakus Kõigepealt tekib esikest, seejärel teiskest, mis suures osas puituvad mõne aja pärast, st koosnevad ligniinist ja tselluloosist. Puitunud rakukestas on poorid, kust ulatub läbi tsütoplasma, mis seob naaberrakuga. Seenerakus on ka kestad olemas, mis sis. ka erinevaid süsivesikuid(kitiin, mannaan, mida inimene ei seedi) ja valke. Protistidel on ka enamikus kestad olemas, kuid see on väga erineva biokeemilise koostisega. Loomarakud. Hulkraksetel loomorganismidel kesti pole. Erandiks on munarakud., millel on 3 tüüpi kesti. 1
Tüüpiline küpspuiduline perekond on kuusk, samuti pöök, pärn jt. 5. Puutüve südamikuosas paikneb säsi koos esisäsikiirtega, mis on iseloomulik kõikidele puuliikidele. Esisäsikiired ühendavad tsentraalse säsiosa välimise kooreosaga. Säsi ja säsikiirte kude on väiksema tihedusega kui puit. Tavaliselt on säsi ümara kujuga, kuid nt tammel on ta tähtja kujuga, haaval viisnurkne. Säsile on iseloomulikud hästi arenenud rakuvaheruumid. Puittaimede säsirakud puituvad aja jooksul, surevad ja täituvad õhuga. Säsi välimise osa rakud on väiksemad ja pikaealisemad. Putukakahjustuse võivad mitmel lehtpuuperekonnal (kask, remmelgas, lepp, vaher) põhjustada väärsäsi teket. See meenutab värvuselt ja pehmuselt säsi, kuid asub puiduosas. Säsikiired esinevad kõikidel puuliikidel, kuid mõnel liigil on nad väga peened ja palja silmaga nähtamatud, koosnedes mõnest rakureast. Säsikiirte asend ja suurus on mitme puuliigi puidu oluliseks määramistunnuseks
Seda nimetatakse ka imavaks vöötmeks · Külgjuurtevööde Juure primaarne ehitus (EKSAMIL) Kudede eraldumine toimub imavas vöötmes, on tekkinud esimeristeemi rakkudest ja seetõttu nimetatakse seda ehitust primaarseks. Eristatakse juure kesksilindrit ja esikoort, mis on kaetud juurekarvakestega. Esikoore välimine kiht on eksoderm, mis korgistub ja omab kaitseülesannet. Järgneb põhiparenhüüm. Esikoore sisemine kiht on endoderm, rakud puituvad ja omavad kaitseülesannet. Rakud on ühekihilised. Selleks et vesi saaks silindrisse on endodermis mittepuitunud läbilaskerakud. Kesksilindris on elusad rakud, mida nimetatakse peri tsükliks, mille ülesandeks on külgjuurte ja lisapungade moodustamine. Kesksilindri keskosal on radiaansed puidurakud, mis ulatuvad läbilaskerakkudeni. Juure sekundaarne ehitus Kaheidulehelistel ja paljasseemnetaimedel moodustub juure kesksilindris kambium.
suurenev tootmine, selle tagajärjel väheneb lämmastike tagasipöördumine atmosfääri. Karjatamise vaheaeg Mineraalse kujul esineb lämmastiku vaid 1-3 % Scc on aeg selleks, et rohi uuesti kasvaks. Vahe peab olema nii pikk, et taimedes taastuksid varuained Liiga 18)Rohumaade optimaalne väetamine pikk ka ei tohi olla, sest taimed puituvad ja vananevad- Loomade seisukohalt peaks vaheaeg lühem olema, Karjamaade väetamine: taimede seisukohalt pikem. Heintaimi ei tohi lasta õitsema minna Ebaõige karjatamisaja valikuga võime Lämmastikku anda 70-90 kg/ha kohta kahes jaos kui liblikõieliste sisaldus on 15-30 %. Kui on üle 30%, kaotada 50% saagist. Vaheaeg muutub suve jooksul. Rohukasv kevadel kiirem. Kevadel läheb esimese
8. Millise taimeosa kasvatuskulud on kõige suuremad? Väiksemad? Miks? -Kõige suuremad viljad ja seemned (seal palju valke,rasvu), väiksemad juurtes (väiksem ehituskulu on seostatav väheste tugistruktuuridega) 9. Milliste org ainete gruppide süntees on energeetiliselt kallim? Odavam? Kallim valgud ja rasvad, odavam orgaanilised happed 10. Miks rohttaimede lignifitseeumine toimub suve teisel poolel? Taimed valmistuvad talveks, toiteväärtus väheneb, puituvad 11. Miks on rasvarikkaid seemneid looduslikel taimedel tavaliselt vähem kui suhkrurikkaid? Rasvarikkaid on kallim toota 12. Järjesta sünteesi energeetilise kulukuse järgi alates kõige odavamast rasvad, valgud, orgaanilised happed ja süsivesikud? 1 orgaanilised happed 2 süsivesikud 3 valgud 4 rasvad 13. Kas odavam on valkude tootmine NH3-st või NO3? Miks odavam tee ohtlik võib olla? Nh3, Toksiline 14. Mis on säilitushingamine? Millised keskkonnafaktorid ja
Soon moodustub pikast õhukeseseinalisest rakkude reast, mida nim. soone lülideks. Vahesein lülide vahel on liigiti erinev. Kase ja lepapuidus on nn astmeline perforatsioon, tammepuidus on lüli otstes vaid seinapasend, mida nim. lihtperforatsiooniks. Soonte külgseinad koosnevad põhiliselt primaarkihi tselluloosi mikrofibrillidest, mistõttu nad juhivad hästi lahuseid naaberkudedesse. Primaarseinale ladestub sekundaarkihit seinapaksenditena, mis puituvad ja annavad soonele mehaanilise vastupidavuse. Sooned liigitatakse: jämesooned (läbimõõt 200...400 mikromeetrit) ja peensooned (läbimõõt 30...40 mikromeetrit) Lehtpuitu liigitatakse soonte mõõtmete ja paigutuse alusel aastarõngas: rõngassoonelised ja hajusoonelised. Rõngassoonseliste liikide jämesoonte rõngas paikneb aastarõnga kevadpuidu osas, hajulisooneliste liikide peensooned paiknevad kogu aastarõnga ulatuses
Bioloogia 10.klass PUISNIIDUD Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ........................................................................................................................... 4 Puisniidud on eesti looduse üks silmapaistvamaid näiteid, ometigi unustuse hõlma vajunud. Kui eelmise sajandi alguses olid need kooslused meie riigis väga levinud ning ka mujal läänemeremaades, siis nüüd hoolitakse nendest aina vähem. Vahepealse tööstus- ja põllumajandusbuumi käigus Nõukogude Liidu ajal ei pööratud looduse kaitsmisele just kuigi palju tähelepanu, märksa rohkem oli tähtsam kasum..............................................................4 Siiski ei ole puisniidud meie maalt täielikult kadunud ja meie töö ongi nende säilitamine ka edasisteks põlvedeks, et ka tulevased ...
2.6 Harilik jõhvikas (Oxycoccus palustris) Kõik ilmselt tunnevad jõhvikat ja on seda haput marja ka maitsnud. Kuid harva teatakse, et jõhvikamarjad kasvavad puittaimede küljes. Veelgi imelikum võib tunduda tõsiasi, et jõhvikataim on tegelikult kääbuspõõsas. Pole ju tema välimusel mitte midagi ühist põõsaga, pigem sarnaneb liaaniga. Aga nii see on. Jõhvika peened, paremal juhul vaid paari millimeetri jämedused varred on esimesel aastal rohtsed, kuid teisel eluaastal puituvad. Nagu paljudele suurtele põõsastele ja puudelegi kohane, nii hakkab ka jõhvika varre koor vanemas eas kestendama ja eraldub väikeste tükikestena. Nagu aias kasvavate marjapõõsaste mullaga kattunud oksad võtavad juured alla, nii võtavad ka jõhvikavarred. Ainult et jõhvika kasvukohtades ei ole mulda. Nii peab jõhvikas oma väikesed juurekesed suunama paksu turbasamblakihti. Kuid sellise eluga on jõhvikas meie taimede hulgas üks paremini kohastunuid
peaks olema kuivaine sisaldus vähemalt 85 %. Heina botaaniline koosseis ja keemiline koostis sõltub rohumaa tüübist. Põhisöödaks on silo või kuiv silo, lisaks silole siiski antakse heina, hobustele 6-10 kg, lehmadele 3-6 kg. Lisaks silole lehma kohta tonn heina. Heina niitmise ajast sõltub selle saak ja kvaliteet, koristusaja hilinedes võime kaotada ühe kolmandiku saagist. Maksimaalse saagi saab siis kui taimik õitseb, hiljem seedumatu kiuosa suureneb ja taimed puituvad. Niidetakse heina hariliku aruheina küpsuse järgi. Loomise lõpuks peaks olema niidetud kerahein; ohtetu luste ja päideroog. Kui tahetakse teha mitu niidet või sügisel hakata karjatama, siis tuleks varem niita kui optimaalne aeg. Kui taimik lamandub, niita kohe. Hein kuivab juba samal päeval, kui kastemärga heina niita, siis kuivavad nad kokku ja vesi ei aurustu ära, ning hein ei kuiva. Niitmine on tähtis taimede elutegevuse jätkamiseks, toitainete väljauhtumiseks. Taime osade
hemitselluloosidest ning tselluloosist, on elastne ega takista rakkude kasvamist. Jäigemaks muudab selle mitmesuguste teiste ainete ladestumine. Paiguti on primaarne rakukest õhem; nendes kohtades (esmastel pooriväljadel) läbivad rakukesta plasmodesmide kanalid. Sekundaarse kesta kujunemisel tselluloos pooriväljadele ei ladestu, tekivad poorid. Rakukest pakseneb seestpoolt, s.t. primaarne kest jääb väljapoole, sekundaarne sissepoole. Vanemate rakkude kestad enamasti puituvad (lignifitseeruvad) -- toimub ligniini (puitaine) ladestumine. See muudab rakukestad deformatsioonidele vastupidavaks. Rakukesta võib ladestuda ka mitmesuguseid mineraalaineid (CaCO 3, SiO2). Mitmete puuliikide puit on nendest nii läbi imbunud, et löögi mõjul see ei lõhene, vaid puruneb kildudeks. Rakukesta mehaaniline tugevus võimaldab taimerakul viibida hüpotoonilises keskkonnas (soolade kontsentratsioon väljaspool rakku on madalam kui raku sees)
1. SISUKORD 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Mis on soo ? 4. Soo taimestik 5. Soo marjad 5.1 Sinikas 5.2 Murakas 5.3 Jõhvikas 6. Soo samblad 6.1 Karusammal 6.2 Soosammal 6.3 Soovildik 6.4 Turbasammal 7. Soo taimed 7.1 Alpi jänesvill 7.2 Sookail 7.3 Küüvits 7.4 Pikaleheline huulhein 7.5 Ümarleheline huulhein 8. Kokkuvõte 9. Lisad 10.Kasutatud kirjandus 2. SISSEJUHATUS Valisin enda töö teemaks sootaimed , kuna olen alati huvitunud, mis soos kasvab ning kuidas tekivad sood , mille abil ? Nüüd oli mul suurepärane võimalus teada saada, mille tõttu tekivad sood, mis soos alati pea valutama ajab, kus kasvavad murakad, mis nii hästi maitsevad. Kui kooli tunnis saime teada, et Eestis on palju soid, siis huvitusin, et kuidas saab olla Eestis palju soid, kui olen ise käinud 2 soos , ning juba ne...
toorkiurikkaid söötasid (hein, põhk) võrdlemisi hästi. Lihtmaoga loomad – sead, linnud, seevastu seedivad toorkiudu väga piiratult. Teatud kogus toorkiudu peab aga olema kõikide põllumajandusloomade ja ka lindude söödaratsioonis. See on vajalik normaalseks seedimiseks. Söötade toorkiusisaldus on tihedalt seotud taime eaga. Nooremates taimedes on toorkiudu vähe ning selle koostises on ülekaalus tselluloos, mis on mäletsejaliste poolt hästi seeditav. Taimede vananedes rakukestad puituvad, tõuseb ligniini sisaldus, mis on praktiliselt seedumatu taimeraku koostiskomponent. Rohkesti on toorkiudu: põhkudes, heintes. (mida puisem taim, seda rohkem) Vähe: teraviljades, kartulis, juurviljades. 6 Lämmastikuvabad ekstraktiivained on ühine nimetus kõikidele lämmastikku mittesisaldavatele ainetele peale toorrasva ja toorkiu. Sellesse ainete rühma kuuluvatest ühenditest on tähtsamad kergesti seeduvad süsivesikud
Noori vilju täidetakse, praetakse paneeritult, kasutatakse köögiviljahautistes, ühepajaroogades ja suppides, sobib hästi koos seentega. Vanemad viljad kooritakse ja kasutatakse nagu kõrvitsat. Sobib ka konserveerimiseks üksi või koos teiste köögiviljadega. Patisson e taldrikkõrvits Kasvab puhmana nagu kabatsokk, viljad meenutavad kujult ribilise servaga kaussi. On tavaliselt valget värvi, koristatakse väga noorelt, sest puituvad kiiresti. Kasutatakse 5-8 päeva vanuseid vilju, kaaluga u 100-500 g. Konserveerimiseks kasutatakse vilju, mis on 3-5 päeva vanad, kaaluga 80-100 g. Meil kasutatakse väga vähe, põhiliselt täitmiseks ja hautistes. Melon Meloni vilju on väga erineva kuju ja suurusega, sisu kollane, valge, roosa, jne. Koor kollane, roheline või valkjas. Melon on eriline selle poolest, et tal puudub järelküpsemist võimaldav ensüüm, ta peab küpsema taime küljes
Noori eksemplare kasvab paljudes erakogudes Pärnumaal, Läänemaal jm. S u g uko n d Fa g a c e a e p ö ö g i l i s e d Sugukonna esindajad on heitlehised, harva igihaljad, ühekojalised puud, harvem põõsad. Lehed vahelduvad lihtlehed kuni hõlmised lehed, abilehed varisevad varakult. Õied ühesugulised, tuultolmlejad. Isasõied urbade või peadena. Emasõied üksikult või pähikuis. Emasõisi ümbritsevad õiekattelehed, millised viljade valmides kasvavad kokku, puituvad ja moodustavad kuupula(lüdi), milline ümbritseb vilja kas osaliselt või täielikult. Viljaks on üheseemneline puitunud kestaga pähkel, milline valmib õitsemisega samal või järgneval aastal. Sugukonnas on 8 perekonda rohkem kui 800 liigiga, millised kasvavad parasvöötmes, lähistroopikas ja troopikas. Meie oludes on tähtsad kolm perekonda; Quercus, Fagus ja Castanea. Perekonnad Castanopsis, Pasania kasvavad Aasia ja Põhja- Ameerika lõunaosas,
Perekond lepp ja perekond valgepöök Perekond lepp (Alnus Mill.) [ánus] Perekonda kuuluvad ühekojalised, tuultolmlejad, heitlehised puud ja põõsad. Pungad vahelduvalt, rootsulised või rootsutud, lehed on saagja servaga lihtlehed, ovaalsed kuni lantsetjad abilehed varisevad varakult. Õied ühesugulised, isasurvad 3-9 kaupa võrsete tippudes, emasõied peajates õisikutes, 3-10 kaupa, kinnirudes kas õieraagudele või olles peaaegu istuvad, arenedes viljaurvad puituvad ja muutuvad mustjaspruuniks. Enamus liike õitsevad kevadel enne lehtimist, tuultolmlejad. Emasurbade sarnasuse tõttu okaspuude käbidega kutsub rahvasuu neid lepakäbideks. Viljaurvad jäävad puudele veel mõneks ajaks peale seemnete varisemist, milline toimub õitsemisaastale järgneva aasta veebruaris-märtsis. Vili on üheseemneline lapik pähklike kahe külgmise kitsa pruuni puitunud tiivaga. Seemned levivad põhiliselt kevadiste lumesulamisvete ja
pektiinidest, hemitselluloosidest ning tselluloosist, on elastne ega takista rakkude kasvamist. Jäigemaks muudab selle mitmesuguste teiste ainete ladestumine. Paiguti on primaarne rakukest õhem; nendes kohtades (esmastel pooriväljadel) läbivad rakukesta plasmodesmide kanalid. Sekundaarse kesta kujunemisel tselluloos pooriväljadele ei ladestu, tekivad poorid. Rakukest pakseneb seestpoolt, s.t. primaarne kest jääb väljapoole, sekundaarne sissepoole. Vanemate rakkude kestad enamasti puituvad (lignifitseeruvad) -- toimub ligniini (puitaine) ladestumine. See muudab rakukestad deformatsioonidele vastupidavaks. Rakukesta võib ladestuda ka mitmesuguseid mineraalaineid (CaCO3, SiO2). Mitmete puuliikide puit on nendest nii läbi imbunud, et löögi mõjul see ei lõhene, vaid puruneb kildudeks. Rakukesta mehaaniline tugevus võimaldab taimerakul viibida hüpotoonilises keskkonnas (soolade kontsentratsioon väljaspool rakku on madalam kui raku sees). Taimerakku ümbritsev vedelik on alati
Sooned • Soon moodustub pikast õhukeseseinalisest rakkude reast, mida nimetatakse soone lülideks. Soone lülide vahel asetseb vahesein, mis on lehtpuu liigiti erinev. • Soonte külgseinad koosnevad põhiliselt primaarkihi tselluloosi mikrofibrillidest, mis seetõttu juhivad hästi lahuseid naaberrakkudesse. • Primaarseinale ladestub sekundaarkiht spiraalsete, aga ka rõngakujuliste või võrkjate seinapaksenditena, mis puituvad ja tagavad sellega soonte mehaanilise vastupidavuse. • Soonte seintes on klassikaliste koobaspooride taolised poorid, kuid need on väiksema läbimõõduga ning neil puudub toorus. • Need poorid moodustavad enamasti diagonaalseid ridu. • Sooned liigitatakse: • jämesooned – läbimõõt 200…400μm • peensooned – läbimõõt 30…40μm Tüllid • Päris selge pole tüllide roll kasvavas puus – tegemist on parenhüümrakkude
o Nälgimine, dieedid o Emaka taandareng peale sünnitamist o Kullese saba taandareng o Kudede lagundamine nuku staadiumis täisarengu puhul o Verevalumite taandareng · Heterofaagia o Ainuraksete algloomade toitumine (amööb, kingloom) o Kehavõõraste mikroorganismide lagundamine õgirakkude poolt Kestade süsteem Taimerakkudes kestad on olemas. Kõigepealt tekib esikest, siis teistkest. Mõne aja pärast puituvad. Puitunud rakukestade koostises on ligniin ja tselluloos. Puitunud rakukestades on poorid ja neist ulatub läbi tsütoplasma, mis seob naaberrakke. · Seenerakk Kestad sisaldavad kitiini, mannaani ja valke · Enamikel protistidel samuti kestad, kuid väga erineva biokeemilise koostisega · Loomarakud Hulkraksetel loomorganismidel kesti pole v.a. munarakkudel. Neil esineb 3 tüüpi kesti: o Esikest ise tekitab
kogustes mürgina mõjuda. Salveiteed ei tohiks juua üle 2-3 tassi päevas. Rasedad peaksid salveiteest ja õlist loobuma. Suvetarkusena võib soovitada, et pange salveilehti grillsütele, nõnda kaovad sääsed lähiümbrusest. Eestikeelne nimetus on Aed-liivatee ehk tüümian Ladinakeelne nimetus on Thymus vulgaris Sugukond huulõielised Botaaniline iseloomustus Püstiste, alusel puitunud, 30-40 cm vartega igihaljas poolpõõsas. Oksad kergesti harunevad ja kergesti puituvad. Õitseb juuni kuni august. Viljaks pähklike. Taimed on tugeva aromaatse lõhnaga. VARS võib olla tõusev, kuid ei ole kunagi lamav LEHT Kitsjas, nahkjas, allapoole käändunud veidi rullis servaga, näib nõeljana. ÕIS valkjas, roosa või lilla männastesse koondunud õis õisikuna varre tippudes. SEEMNED tärkavad 2-3 nädalaga. Viljaks pähklike. Ajalugu Algselt Vahemere maadel, Põhja- ja Lääne-Aafrikas levinud tüümiani tõid mungad kaasa Alpidest põhja poole
tumerohelised, läikivad, 8...20 cm pikad. 64. Sugukond pöögilised Perekonda kuuluvad heitlehised, harva igihaljad, ühekojalised puud, harvem põõsad. 8 perekonda ja 800 liiki. Lehed vahelduvad lihtlehed kuni hõlmised lehed, abilehed varisevad varakult. Õied ühesugulised, tuultolmlejad. Isasõied urbade või peadena. Emasõied üksikult või pähikuis. Emasõisi ümbritsevad õiekattelehed, millised viljade valmides kasvavad kokku, puituvad ja moodustavad kuupula(lüdi), milline ümbritseb vilja kas osaliselt või täielikult. Viljaks on üheseemneline puitunud kestaga pähkel, milline valmib õitsemisega samal võijärgneval aastal. Tamme ja pöögi perekond. 65. Sugukond roosõielised Liht või liitlehtedega, puud, põõsad ja rohttaimed. Suvehaljad, ühekojalised. Kahesugulised õied. Viljaks õunvili, luuvili või koguvili. Putuktolmejad. Perekondadeks eraldatakse lehtede, viljade alusel (enelalised, õunapuulised).
Perekond lepp (Alnus Mill.) Alnusteks nimetasid leppasid vanarooma kirjanikud Plinius, Vetruvius jt. Perekonda kuuluvad ühekojalised, tuultolmlejad, heitlehised puud ja põõsad. Pungad vahelduvalt, rootsulised või rootsutud, lehed on saagja servaga lihtlehed, ovaalsed kuni lantsetjad abilehed varisevad varakult. Õied ühesugulised, isasurvad 3-9 kaupa võrsete tippudes, emasõied peajates õisikutes, 3-10 kaupa, kinnirudes kas õieraagudele või olles peaaegu istuvad, arenedes viljaurvad puituvad ja muutuvad mustjaspruuniks. Enamus liike õitsevad kevadel enne lehtimist, tuultolmlejad. Emasurbade sarnasuse tõttu okaspuude käbidega kutsub rahvasuu neid lepakäbideks. Viljaurvad jäävad puudele veel mõneks ajaks peale seemnete varisemist, milline toimub õitsemisaastale järgneva aasta veebruaris-märtsis. Vili on üheseemneline lapik pähklike kahe külgmise kitsa pruuni puitunud tiivaga. Seemned levivad põhiliselt kevadiste lumesulamisvete ja tuule abil
). Tolmuterad on paljudel liikidel varustatud kahe õhupõiega (soodustada õhuspüsimist) ja neid on väga rikkalikult. Emasõisikud koosnevad teljest ja sellele spiraalselt kinnitunud viljalehtedest. Viljalehed koosnevad kahest alusel kokkukasvanud soomusest - välisest katte - ja sisemisest seemnesoomusest. Igale seemnesoomuse sisepinnale kinnitub kaks seemnealget. Pärast viljastamist hakkavad seemnesoomused kasvama ja moodustavad käbi. Seemnesoomused puituvad ja käbi jääb suletuks kuni seemnete valmimiseni. Kattesoomused on paljudel okaspuuliikidel vähearenenud ja jäävad käbis nähtamatuiks, mõnedel liikidel ulatuvad seemnesoomuste vahelt keelekese kujuliselt ka välja. Seemned on suhteliselt suured, ühepoolse tiivaga või ka tiivutud. Perekond Picea A. Dietr. KUUSK Umbes 40 (laia liigikäsitluse puhul 36, kõige kitsama puhul kuni 80) liiki põhja parasvöötmes. Eestisse on aga aegade jooksul introdutseeritud u. 15
valgusnõudlik. Annab hästi kännuvõsu. Kasutamine: Forsüütiat istutatakse koduaeda üksiku efektitaimena või väiksema grupina. Väga dekoratiivne oma varakevadise õitsemise ajal (Mettik 2008). Joonis 12. Värdforsüütia (http://eol.org/pages/489681/media) 4.8.2. Tagasilõikamine Pärast õitsemist lõigatakse igal aastal vanemad oksad maapinnalt välja ja kärbitakse külgmisi, laiutama kippuvaid võrseid. Suve jooksul kasvavad tugevad noored võrsed, mis sügiseks puituvad ja järgmisel paaril aastal rikkalikult õitsevad (Laane 2005). 4.8.3. Elujõulisuse suurendamine Külmade talvedega Eesti tuleb vältida istutamist lagedatele tuulistele kohtadele (Hansaplant). Talvel külmub sageli lumepiirini (Hariduskeskus). Kuna forsüütia õiepungad moodustuvad vanematele võrsetele, tuleb selle põõsa lõikamisega olla väga tähelepanelik! Forsüütiat lõigatakse ilmtingimata pärast õitsemist, võttes ära mitte rohkem, kui umbes ¼ okste pikkusest
keskkonnatingimustest, eeskätt ilmastikust, vee- ja toiterezìimist ning mulla omadustest. Talvekindluse omandavad puittaimed sügisel ja talve algul, mil nende elutegevus kohaneb kasvuperioodilt ümber talvetingimustele. Enne talve läbivad võrsed mitu arengufaasi. Esialgu on nad puitumata, rakud nõrgalt diferentseerunud ja varuained neisse ei kogune. Järgmises faasis on rakud poolpuitunud, nad diferentseeruvad ja neisse hakkab kogunema varuaineid. Pärast seda võrsed puituvad ja muutuvad talvekindlaks. Puittaimedel on oluline lõpetada kasv õigel ajal, sest mida pikem on varuainete kogumise periood, seda talvekindlamad on võrsed. Talveks valmistumine algab kasvu lõppedes ja kestab lehtede varisemiseni. Kui temperatuur langeb alla 5º C, hakkab tärklis rakkudes muutuma suhkruks. See faas kulgeb intensiivselt, kui ilmad on kuivad ja päikesepaistelised. Pärast lehtede varisemist jätkub tärklise muutumine suhkruks ja tõuseb rakumahla kontsentratsioon
Idu koosneb juurest, varrest, mitmest idulehest ja pungast. Idu on ümbritsetud endospermiga, mis kasutatakse ära idanemisel. Intengiumist tekib tugev seemnekest. Nii kujuneb seemnealgmest seeme. See paikneb seemnesoomusel ja on varustatud tiibja väljakasvega; see on eriliseks kohastumiseks, soodustades seemnete levimist tuule abil. Seemned valmivad sügisel, teisel aastal pärast tolmlemist. Käbide pikkus on selleks ajaks 4-6cm. Nad on piklik-elliptilised, terava otsaga, soomused puituvad ja muutuvad rohelisest hallikaspruuniks. Järgmisel talvel käbide otsad pöörduvad allapoole, soomused lähevad laiali ja seemned langevad välja. Emataimest eraldunud seemned võivad pikka aega olla puhkeseisundis, soodsate tingimuste saabumisel hakkavad nad kasvama. Seega on paljasseemnetaimedel, võrreldes sõnajalgtaimedega, rida progressiivsemaid tunnuseid: gametofüüdid on täielikult kaotanud iseseisvuse, nad tekivad sporofüüdil ja elavad selle arvel;
Idu koosneb juurest, varrest, mitmest idulehest ja pungast. Idu on ümbritsetud endospermiga, mis kasutatakse ära idanemisel. Intengiumist tekib tugev seemnekest. Nii kujuneb seemnealgmest seeme. See paikneb seemnesoomusel ja on varustatud tiibja väljakasvega; see on eriliseks kohastumiseks, soodustades seemnete levimist tuule abil. Seemned valmivad sügisel, teisel aastal pärast tolmlemist. Käbide pikkus on selleks ajaks 4-6cm. Nad on piklik-elliptilised, terava otsaga, soomused puituvad ja muutuvad rohelisest hallikaspruuniks. Järgmisel talvel käbide otsad pöörduvad allapoole, soomused lähevad laiali ja seemned langevad välja. Emataimest eraldunud seemned võivad pikka aega olla puhkeseisundis, soodsate tingimuste saabumisel hakkavad nad kasvama. Seega on paljasseemnetaimedel, võrreldes sõnajalgtaimedega, rida progressiivsemaid tunnuseid: gametofüüdid on täielikult kaotanud iseseisvuse, nad tekivad sporofüüdil ja
poolpõõsaste ja rohttaimede perekond. Eestis kasvab looduslikult 6 liiki, maailmas üldse ca. 400 liiki, peamiselt põhjapoolkera parasvöötmes. · Varred ogalised, valged, roosad või punased õied asuvad ebasarikates, kahesugulised, viietised, harva neljatised. · Lihakad luuviljad on alusel liitunud ja moodustavad koguvilja · Kaheaastaste põõsaste üheaastased võrsed (turioonid) rohtsed, puituvad, viljuvad ja hävivad teisel aastal · Tähtsal kohal toidutaimena, eriti vaarikad ja veinitööstuses(murakad) Rubus idaeus - Kuni 2 m kõrgune püstine põõsas, mis levinud Kesk-Euroopast kuni Ida- Siberini. Kasvab kõikjal Eestis. Väga palju kultuursorte. · Lehed 3-5 lehekesega, kuni 20 cm pikad, lehekesed piklikmunajad, kuni 8 cm pikad, terava tipuga, kahelisaagja servaga, alt viltjate karvadega.
Idu koosneb juurest, varrest, mitmest idulehest ja pungast. Idu on ümbritsetud endospermiga, mis kasutatakse ära idanemisel. Intengiumist tekib tugev seemnekest. Nii kujuneb seemnealgmest seeme. See paikneb seemnesoomusel ja on varustatud tiibja väljakasvega; see on eriliseks kohastumiseks, soodustades seemnete levimist tuule abil. Seemned valmivad sügisel, teisel aastal pärast tolmlemist. Käbide pikkus on selleks ajaks 4-6cm. Nad on piklik-elliptilised, terava otsaga, soomused puituvad ja muutuvad rohelisest hallikaspruuniks. Järgmisel talvel käbide otsad pöörduvad allapoole, soomused lähevad laiali ja seemned langevad välja. Emataimest eraldunud seemned võivad pikka aega olla puhkeseisundis, soodsate tingimuste saabumisel hakkavad nad kasvama. Seega on paljasseemnetaimedel, võrreldes sõnajalgtaimedega, rida progressiivsemaid tunnuseid: gametofüüdid on täielikult kaotanud iseseisvuse, nad tekivad sporofüüdil ja
kaoksid kõik bakterid. Päristuumsed rakud 25 Süsteemne lähenemine: Kestade süsteem päristuumsetes organismides: Taimerakk kestad on olemas, puuduvad vaid sugurakkude teatud arengujärkudel. Eristatakse: esikestasid, mis on venivad ja võimaldavad rakukasvu, sisaldavad süsivesikuid ja valke (esikest paikneb tsütoplasmast eemal) teiskestad, mis sageli puituvad (koostises tselluloos ja ligniin). Inimese poolt söödavatel taimeosadel (viljadel) valmimisel rakukestad pehmenevad. Taimsed rakukestad sisaldavad: vees lahustumatud kiudained (nt tselluloos). Inimesed ise ei seedi tselluloosi, soolestikus olevad bakterid lagundavad. Vees lahustuvad kiudained (nt pektiin). Seenerakk kestad olemas, sisaldavad kitiini/mannaane/valke. Seenerakkude kestade süsivesikud ei seedu
HARILIK JÕHVIKAS e. kuremari, Vaccinium oxycoccus; oxycoccus (kr.k.); sõnadest oxys hapu, kokkos mari. Mustikaline. Kasvukoht: eelistab valgusrikkaid hõreda rohustu ja lopsaka turbasamblakattega märgi siirdesoid ja rabasid; varjukatel kasvukohtadel ei õitse. Kuivendamisel hävib, selle tõttu on kuivendusasteme indikaatoriks. Harilik jõhvikas on mitmeaastane roomav kääbuspõõsas nõrkade maadjate vartega. Teisel aastal võr-sed puituvad ja kestendades kaotavad osa koort, võrsetel on rohkelt lisajuuri. Lühivõrsed ja õieraod on püstised; lehed munajad, igihaljad, pealmiselt pinnalt tumerohelised, alumiselt vahakihi tõttu valkjad. Lehed üle 5 mm pikad ja üle 3 mm laiad. Õieraod karvased, 2-10 cm pikad. Õied 1-4-kaupa, neljatised, roosad, meenutavad väikest 54 alpikanni õit
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
