ja vähene nõudlikus mullastiku suhtes. · Okkad on pikad, kitsaslineaalsed, lameda ja kumera küljega (2- ja 3-okkalised) või kolmetahulised (5-okkalised) ning neid läbivad vaigukäigud. Vaigukäigud on mändidel ka puidus ja koores · Käbid (seemned) valmivad järgmise aasta sügisel (mõnedel liikidel aga ka kolmandal aastal), pärast tolmlemist hiliskevadel (juuni alguses). Käbide seemnesoomused on puitunud, paksenenud või on neil tipus paksenenud kilp (apofüüs). Kattesoomused on redutseerunud. Seemned on tiivaga või tiivata (seedermännid) ja asuvad kahekaupa seemnesoomuste hõlmas vastavates õnarustes. · Juurestik on mändidel hästi arenenud: sügavale tungival peajuurel on palju külgjuuri. · Mändide puit on värvuselt kelekollakast maltspuidust eristatava kollakas- või punakaspruuni lülipuiduga, mis hakkab tekkima peale 40. eluaastat. Männi puit on
oluliseim rakkude suremine Rakukesta moodustumin: 1. vahelanellkoosneb pektinaainetest, tekib tütarrakkude vahele 2. lisandub hemitselluloos 3. frangoplast tekib 4. tselluloosist areneb primaarne rakukest(20% tselluloosi, elastne) 5. sekundaarne rakukest(80% tselluloosi, jäik), poore läbivad plasmotesmid 6. modifitseerumine(ligniin ladestub ehk toimub puitumine), kõik puitunud rakud on surnud 7. algsed kattekoed korgistuvad Taime rakukesta modifitseerumise võimalused: 1. limastumine 2. ränistumise 3. mineraliseerumine 4. puitumine 5. korgistumine · Alkaloidid N sisaldus, heterotsükl. strukt. · Tselluloos mitsellides, ferment tsellulaas · Hemitselluloos rühm polüsahhariide · Pektiinaine taimne polüsahhariid · Parkained fenoolse loomusega, kootav toime
Edukalt on katsetatud ka nõmm- liivateed kui murutaime. Seejuures on saadud väga häid tulemusi ka sellistel ülikuivadel ja kehva pinnasega kohtadel, kus isegi kõrrelised ei taha hästi kasvada. Samas on nõmm-liivatee küllaltki tallamiskindel ja saab ise võitu umbrohtudest. Nõmm-liivatee kohta võiks lõpetuseks mainida veel sellist huvitavat asja, et ehkki ta sedamoodi paistab, ei ole ta üldsegi rohttaim. Nimelt on tema maadligi roomav ja igal võimalusel juurduv vars puitunud ja elab isegi kümme aastat vanaks. Sellest kasvab aga igal kevadel välja rohkesti rohtseid õisi kandvaid harusid. Sellist taime võib nimetada kääbusjaks poolpõõsaks. Ka nõmm-liivatee lehed elavad üle talve, kauem siiski mitte. Nõmm-liivatee rahvapärased nimetused lähtuvad esiteks kasvukohast: liivakad, meretee, nõmmehain jne. Teise rühma moodustavad ravitoimingutega seotud taimenimed nagu jooksvarohud, nõrgatee, rabanduse rohi, rägarohud jne.
Eestis kasvab 2 liiki looduslikult, nendeks on harilik lepp ja hall lepp. Lepp on vastupidav puu, mis võib kasvada nii metsas kui linnas. Lepp on aasta puu 2004. Talvel, kui puud on raagus, tunneb lepa kõige hõlpsamini ära "käbikeste" järgi. Lepa "käbi" kujutab endast tegelikult vanaks elanud õisikut - emasurba, kes peale kevadist isasurvalt saabunud õietolmu külastust on seemned suureks kasvatanud ja laia ilma saatnud. Algselt pehmed rohekad viljakattesoomused on nüüdseks puitunud ning tumepruunid. Kevadel püüavad kõigepealt pilku okste tippudes välja venivad ja lõdvaks muutuvad isasurvad, mille soomuste vahelt ilmuvad nähtavale kollased tolmukapead. Avanevad ka külgmistel oksakestel paiknevad emasurvad. Algab tolmlemine.Veidi hiljem märkame esimest rohelust puuvõras puhkevad värsked lehed. Esialgu on need kortsus ja kleepuvad, ajapikku aga silenevad ning kleepuvus kaob
1 PIRN 1.1 Botaaniline iseloomustus Pirn on pirnipuu perekonda kuuluvate liikide vili. Botaaniliselt on pirn õunvili. Hariliku pirnipuu2 sortide viljad on pirnikujulised, liiv-pirnipuu omad aga pigem ümarad, õunakujulised. Nagu õunalgi, moodustab pirni söödav lihakas viljaliha hüpantiumist (õiepõhja servadest). Viljaliha sisadab rohkelt puitunud seintega kivisrakke (brahhiosklereiide). Seemned on tavaliselt kahekaupa viies õõnsuses. Ühe pirni mass 60-300 grammi ja rohkemgi, keskmine mass on 150-180 g. Südamiku, seemnete ja kesta massi osakaal pirni kogumassist on 10%. Pirni värvus võib sõltuvalt sordist olla roheline, kollane, punane, pruunikas vms. 1.2 Ajalugu Inimesed on pirne söönud juba tuhandeid aastaid. Algselt söödi looduslikke pirne. Arheoloogid on ligi 10 000 aasta vanused pirniseemned leidnud Šveitsi Alpidest
Sug Fagaceae pöögilised o eluvormilt puittaimed, sümbioos lämmastikku siduvate bakteritega perekonnast Frankia o Lehed vahelduvad lihtlehed, abilehtedega Õied ühesugulised, silmapaistmatud, nutjates või tähkjates, sageli rippuvates õisikutes Õiekate lihtne, koosneb 6 õiekattelehest Kroon puudub Vili pähkel, 1-3 pähklit koos, osaliselt või täielikult ümbritsetud puitunud lüdiga o Suurim perekond on tamm (Quercus), mille liike kasutatakse lisaks puidule ka parkhappe allikatena. o Pöök (perekond Fagus) o kastanipuu (Castanea sativa) Selts Cucurbitales kõrvitsalaadsed Sugukond Cucurbitaceae kõrvitsalised o Palju tuntud toidutaimi nagu o kurk (Cucumis sativus), o melon (Cucumis melo), o kõrvits (Cucurbita pepo), o arbuus (Citrullus lanatus),
Kõrbetes ja poolkõrbetes on suhteliselt vähe taimi. Põhjuseks on vee puudus seda on väga raske saada. Madal õhuniiskus tingib ka väljakannatamatu palavuse kuumakõrbeis. Nende raskete tingimustega toime tulemiseks on taimedel kujunenud mitmesugused kohastumused: Mõnel taimel on hõbedased või läikivad lehed, mis peegeldavad osa energiat tagasi. Neil taimedel on ka sageli ebameeldiv lõhn või maitse. Taimed on peamiselt roomavad võserikud ja lühikesed puitunud taimed. Lehed on väiksed, tugevad ja kaetud kutiikulaga - rasvataolise kihiga taime pinnal, mis aitab ära hoida liigse veekaotuse. Lehed on täis toitaineid ja täidavad ka veereservuaaride otstarvet. Kaktustel on lehed taandarenenud ja fotosüntees toimub varres. Mõned taimed avavad oma õhulõhed ainult öösiti, siis kui aurumine on minimaalne. Vee kogumiseks on osadel taimedel ulatuslik maapinnalähedane
korgistumist,tipupunga ja kaenlapungade moodustumist muutub võrse 1 aastaseks oksaks. · lühivõrse- tekib eelmise aasta oksa keskmises osas, kõige lühemad on märgatava varrega leherosetid. · pikkvõrse- areneb tavaliselt oksa tipmises või tüvepikenduse ülemises osas. · sõlmevahe-kahe punga või pungapaari vaheline osa · oks- külgpungast arenenud puitunud varreharu. · oga- on kujunenud koore olevatest karvadest või lehtedest ja neid saab eemaldada puitu vigastamata. Ogadel ei ole pungi · astel- tekib võrse sõlmel olevast pungast, ta on ilma tipupungata võrse . · okas- muundunud leht, enamjaolt nõelja kujuga · oksakrae ehk oksaring- kohale, kus oks tüvest (või põhioksast) välja kasvab, moodustub sageli oksakrae. See kujuneb oksa- ja tüvekudede vaheldumisi teineteisest ülekasvamise teel.
Fotosünteesi tulemusena moodustunud glükoosi varud talletatakse taimede säilitusorganites (mugulas, sibulas, risoomis). Kui fotosüntees pidurdub või lakkab (nt. talvel puhkeperioodil), siis kasutavad taimed tärklist energia saamiseks. Selleks lagundavad nad tärklise uuesti glükoosi molekulideks. Lisaks tärklisele suudavad taimed glükoosi molekulidest sünteesida veel teisi polüsah.- tselluloosi. See võib moodustuda kuni poole puitunud varrega taimede massist, sest tselluloos on nende rakukesta peamine koostisaine. Loomorganismides säilitatakse glükoosivarud peamiselt maksas ja lihastes loomse tärklise ehk glükogeeni molekulidena. 3) Rasvad ehk lipiidid - orgaanilised ühendid (rasvad, õlid, vahad, steroidid). Ei lahustu vees, kuid lahustuvad mitmetes orgaanilistes lahustites (alkohol ja eeter). · Lipiidid on organismide energiaallikaks. Nende oksüdeerimisel vabaneb kaks korda rohkem energiat
Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................2 Mis on puit ja kuidas seda kasutatakse ? ...................................................................2 Kuidas tekib puit ? .................................................................................................... 2 Puidu kestandumine ..................................................................................................3 Kasvuperiood............................................................................................................. 3 Puidu koostisosad.......................................................................................................3 Puiduliigid .................................................................................................................4 Süsinikuringe metsas........................................................................
Tema omapära seisneb selles, et ta on paljasseemnetaim, nagu okaspuud. Kogu elu jooksul on velvitsial ainult kaks suurt lehte. Lehed kasvavad kogu taime eluaja. Lehed kasvavad tüve juurest ning otstest järjest surevad. Üheks sellise kasvamise põhjuseks on põletav päike, mis lehti kuivatab. Need võivad hargneda ribadeks (nagu pildil näha). Kuna lehtede alla ei paista palju valgust, leiavad sealt elukoha mitmed putukad. Velvitsial on jäme puitunud vars ja sügavale niisketesse kihtidesse ulatuv naeritaoline juur. Velvitsia ei vaja eluks eriti palju vett. Velvitsia ümbermõõt võib ulatuda 4 meetrini ja ta võib elada mitmesaja aastaseks. Kogu selle aja jooksul õitseb taim vaid ühe korra. 11 Aaloe Aaloe on igihaljas taim. Rohkesti kasvab teda Lõuna-Aafrikas, poolkõrbetes. Lehed on aaloel paksud ja lihakad ning ogadega ääristatud. Lehe pinda
Sobib istutamiseks üksinda ja rühmiti, näiteks hekina (A.Niine Haljastaja käsiraamat). 1.2.Paljundamine Saab paljundada seemnete külviga. Istutamiseks peavad olema värsked seemned, kuivanud seemned ei idane hästi. Seemnega külv sobib eeskätt dekoratiivmaterjaliks või pookealusteks. Dekoratiivne ja puuviljanduslik sordimaterjal paljundatakse vegetatiivselt. Selleks kasutatakse juurevõsa, põõsa jagamist, rennvõrsikuid, haljaspistikuid või meristeempaljundust. Puitunud pistikutega toompihlakaid paljundada ei saa. Toompihlakaid poogitakse või silmastatakse teise liigi seemikute peale. Kultuursortide puhul võib kasutada sama liigi seemikuid. Ka hariliku pihlaka seemikud on sobivad pookealusteks. Pookimine tuleks teha aprilli lõpus või mai alguses. Silmastamiseks on parim aeg augusti esimene pool. Haljaspistikute tegemise parim aeg on juuni lõpus, kui võrsete intensiivne kasvuaeg hakkab juba vaibuma (R. Piir, Toompihlakad kultuuris).
Kõrbetes ja poolkõrbetes on suhteliselt vähe taimi. Põhjuseks on vee puudus seda on väga raske saada. Madal õhuniiskus tingib ka väljakannatamatu palavuse kuumakõrbeis. Nende raskete tingimustega toime tulemiseks on taimedel kujunenud mitmesugused kohastumused: v Mõnel taimel on hõbedased või läikivad lehed, mis peegeldavad osa energiat tagasi. Neil taimedel on ka sageli ebameeldiv lõhn või maitse. Taimed on peamiselt roomavad võserikud ja lühikesed puitunud taimed. Lehed on väiksed, tugevad ja kaetud kutiikulaga - rasvataolise kihiga taime pinnal, mis aitab ära hoida liigse veekaotuse. Lehed on täis toitaineid ja täidavad ka veereservuaaride otstarvet. Kaktustel on lehed taandarenenud ja fotosüntees toimub varres. Mõned taimed avavad oma õhulõhed ainult öösiti, siis kui aurumine on minimaalne. v Vee kogumiseks on osadel taimedel ulatuslik maapinnalähedane juurestik
Seal paiknevad kloroplastid. c) Juhtkudede süsteem juhtkoerakud on kimpudes. *Ksüleemi e puidurakud transpordivad vett ja seal lahustunud mineraalaineid. Ksüleem koosneb torujatest rakkudest e trahheedest. Lühemaid rakke nim trahheiidideks. Raku otsmised rakukestad on kadunud moodustub pikk toru. *Floeemi e niinerakud transpordivad orgaanilisi aineid. Floeem koosneb elusrakkudest. Ained liiguvad sõeltorude kaudu. d) Tugikoed - puitunud ja paksenenud kestaga rakkudest. e) Erituskoed piimasoonte rakud, soolanääre, nektaarium. TAIMEDE PALJUNEMINE lk 23-27 Ontogenees organismide individuaalne areng / otsene moondega areng areng Embrüogenees areng viljastumisest sünnini. Postembrüogenees areng sünnist surmani. PALJUNEMINE
Nende hulk ületab auramise ja õhuniiskus on suur. 3. Mullastik: Punakaspruunid ehk ferralliitmullad, rohke niiskuse ja soojuse tõttu on aineringe vihmametsades väga kiire, toimub ulatuslik uhtumine ja soostumine. Taimed omastavad mineraalid mullast kiiresti. 4. Taimestik: Värvilised ja lõhnavad õied meelidavad tolmlejaid. Tugijuured toetavad puid. Õhujuured, aitavad vihma vett omastada- kakaopuu. Liaanid on puude tüvedel siuglevad kuni 300m pikkused puitunud tüvega taimed- must pipar, vanill Epifüüdid ehk pealistaimed, kinnituvad puude tüvele, okstele, lehtedele, ilma neid kahjustamata, toituvad õhus ja sademetevees olevatest ainetest, samblad, orhideed,väiksemad puud ja põõsad. Kägipuu hävitab suureks saades puu. 5. Loomastik: metssead, pühvlid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, metssead, inimahvid, gorillad, konnad, laisikud, puuma, anakonda, leopard, piraaja 6. Inimtegevus: Hõreda asutusega
· Paljasseemnetaimedel puuduvad õied ja viljad; Viljastamine ei pea olema seotud veega; · Paljunevad seemnetega, seemnealgmed paiknevad paljalt käbisoomuste vahel; · Siseehituse iseloomulikuks jooneks on trahheiidide* ja vaigukäikude olemasolu; Trahheed puuduvad (Vt Taimekoed); · Enamasti on igihaljad taimed, kelle lehtedeks on okkad (vee kokkuhoid!); · Suguline põlvkond (gametofaas ehk haplofaas)* taandarenenud; Trahheiidid on puitunud seintega pikkadest surnud rakkudest kanalid. Nad on ca 1 mm pikkused, ühest trahheiidist teise pääsevad ained pooride kaudu. Gametofaas ehk haplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal haploidne (ühekordne, igat kromosoomi on vaid üks, neil puuduvad sarnased paarilised). Sporofaas ehk diplofaas tähendab, et taime rakkude kromosoomistik on sel ajal diploidne (kahekordne, igal kromosoomil on temaga sarnane, homoloogiline paariline). Paljasseemnetaimede süstemaatika
kiiresti. Materjal on nahal mõnusalt jahe ja värske. Linane on samuti väga vastupidav ja antistaatiline tekstiil. Kui linast teiste kiududega segada, siis paranevad kanga kandmis- ja hooldamistingimused. Segamisel keemiliste kiududega, nagu polüester ja viskoos, väheneb kortsumine. Selleks, et muuta vähe venivat linast elastsemaks, segatakse seda elastaaniga. [7] Kanep Kanep on varrekiud nagu linagi, kuid materjalina tunduvalt tugevam. Kuna kanepikiud on rohkem puitunud kui linal, kasutatakse seda vähem kangakudumiseks. Enamasti valmistatakse kanepist laevaköisi, nööre, kotte ja tuletõrjevoolikuid. Riided kanepist on lihtsad ja mugavad. Õigesti hooldades on kanep tõeliselt vastupidav materjal. [5] Loomsed kiudained moodustuvad loomade elutegevuse tagajärjel. Loomsed kiud jagunevad villa-, karva- ja siidikiududeks. Villakiud omakorda jagunevad loomade sugukondade järgi, kelle karvkattest villakiud pärit on.[4] Siid
LG Tekstiilikiud referaat Koostaja: A.J 9.a klass Juhendaja: L.K L 2012 1 Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................... 3 2. Ajalugu............................................................................................4 3. Kiudude jaotamine..........................................................................4 · Looduslikud kiud................................................................4 - Taimsed ehk tsellulooskiud.....................................4 - puuvill...............................................................4 - lina..........................................................
rakukestade erilisi paksendeid -- Caspary jooni. Arvatakse, et need aitavad reguleerida ainete transporti. Eksodermile järgneb esikoore põhikude. Esikoore ja epibleemi põhiülesandeks on vee ja selles lahustunud mineraalainete imamine ning transport steeli suunas. Vee- ja sootaimedel ning teistel õhuvaesesse pinnasesse kinnituvatel liikidel tekivad esikoores skiso- või lüsigeensed õhukambrid ning moodustub aerenhüüm. Esikoore sisemine kiht vastu steeli, endoderm, koosneb nii puitunud ja korgistunud paksukestalistest rakkudest kui ka õhukesekestalistest elusatest läbilaskerakkudest. Viimased võimaldavad mineraalainetel ja veel kesksilindrisse liikuda. Endodermi rakkude paksenenud kestadel võib leida Caspary jooni. Kesksilindri välimine kiht -- peritsükkel (perikambium) -- koosneb enamasti ühest, harvem mitmest reast elusatest, meristemaatilistest rakkudest. Juure peritsükli üheks
Ivar Sibul DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS Okaspuude lühikonspekt EMÜ AR, MH, LV, ME, MT ja ER erala üliõpilastele Tartu 2007 2012 © Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 1 DENDROLOOGIA MÕISTE Sõna dendroloogia on tuletatud kahest kreekakeelsest sõnast: dendron tähendab puud, puitunud tüvega (varrega) taime ja logos teadust, õpetust. Dendroloogia on seega teadus puu- ja põõsaliikidest. Dendroloogia on osa süstemaatilisest botaanikast, kus taksonite kirjeldamisel ja määramisel on peamine tähelepanu pööratud lehtedele, võrsetele ja pungadele, sest õite osatähtsus on siin märksa väiksem kui süstemaatilises botaanikas (paljud puuliigid hakkavad sageli õitsema alles 30 40-aastaselt või veelgi hiljem).
Kattekude puukoor, ülesandeks on puu kaitsmine väliste mõjutuste eest. Tugikude annab jäikuse, mehaanilise tugevuse. Juhtkude juhib vett ja selles lahustunud toitaineid. Säilituspõhikude toitainete varude hoidla. Assimilatsioonikude omastab rohelistes osades CO2-te. Algkude taimekude, mis moodustub pooldumisvõimelistest rakkudest (nendest toodetakse uusi püsikoe rakke). 11. Kuidas tekib puitaine? Koosneb puitunud rakkudest. Puitumine saab alguse algkoest, mis pooldub. Üks rakk jätkab tegevust algkoe rakuna, teine kasvab maltspuidus vastavalt oma rollile. Primaararengu tulemusena tekib rakus primaarsein. Sekundaararengu käigus ladestub primaarkihi sisepinnale tsütoplasma, mille tulemusena tekib sekundaarkiht.. Koos sekundaarkihi moodustumisega algab lignifitseerumine e. puitumine. Kambiumis asub külgmine algkude, mille arvelt toimub tüve, okste ja
Ida-laanesõnajalg Matteuccia orientalis Lehed lühemad kui 1 Click to edit Master text styles meeter Second level Vajab happelist niisket Third level mulda ja varju Fourth level Talveks katta Fifth level Karvik astelsõnajalg Polystichum setiferum Click to edit Master text styles Risoom puitunud Second level Eelistavad aluselist või Third level neutraalset keskkonda, Fourth level Fifth level kuivema poolset Kivi-imar Polypodium vulgare Roomav risoom Click to edit Master text styles Enamasti igihaljad Second level Parasniisket ja varjulist Third level kohta eriti kespäevase
2.12.2012 Ilukõrvits on samuti hariliku kõrvitsa teisend. Ta on üheaastane ronitaim, keda kasvatatakse sõrestikul või kolmest teibast tehtud püramiidil. Tema viljad on väikesed ja erksavärvilised, vahel ka kirjud. Kuivatatud vilja võib säilitada kevadeni. Ka õlikõrvits on hariliku kõrvitsa teisend. Tema varred lamenduvad ja lehed on rohkem lõhestunud kui kõrvitsal. Tema viljad on keskmise suurusega, kõrvitsakujulised. Ilma puitunud kestata seemnetest toodetakse õli, seemnete õlisisaldus võib ulatuda kuni 55%-ni. Suureviljaline kõrvits ehk Cucurbita maxima on tähtsuselt teine kõrvitsaliik. Lõuna-Ameerikas kasvatati teda juba kaua aega tagasi, nüüd on levinud maailmas laialdaselt. Suureviljaline kõrvits on ka ise suur. Tema silinderjate varte pikkus võib ulatuda 5 meetrini. Lehed on suured ja pole lõhestunud. Suureviljaline kõrvits on üks vormirohkemaid kultuure, viljade suurus ja värvus on
kiirekasvuline (juurdekasvuks kuni 3 m aastas). On varjutaluv, mistõttu võimalik kasutada ka hoonete põhjakülgedel, kuigi jääb seal mõnevõrra nõrgemaks. Hästi kasvab ka päikese käes. Sügisel värvub varakult tumepunaseks. Külmakindel ning vastupidav linnatingimustele. Puuduseks on, et annab sügiseti väga rikkalikult lehemassi, mille koristamine juurdunud alumiste väätide vahelt on küllaltki töömahukas. Istutustiheduseks on 1...2 tk/jm. Liik paljuneb nii varakevadiste puitunud kui suviste haljaspistikutega. 2) Vitis amurensis - amuuri viinapuu Jagunematute, 3...5 hõlmaliste lihtlehtedega, kuni 10 meetri kõrgune liaan. Hapumaitselised marjad mustad, sinakasvalge kirmega, umbes 1 cm läbimõõduga ning söödavad. Talub kuni 40 kraadilist pakast. Valgusnõudlikum kui harilik metsviinapuu. On suhteliselt vähe levinud, kuid vääriks laiemat kasutamist. Paljuneb nii seemneliselt kui haljaspistikuist. 3) Vitis vinifera -harilik viinapuu
KANEP Kanep on kiu- ja õlitaim nagu linagi. Lähedane on nõgeseliste sugukond. Kanep on tugev püstine kiirekasvuline üheaastane rohttaim. Kanep on keskmiselt 1,5 m kõrge, kuid lõuna pool kasvatatavate sortide kõrgus on kuni 3,5 m. Kasvatatakse soojas ja parajas kliimas, tahab head mulda. Kanep on rebimisel linast tugevam, ta on üldse üks tugevamaid ja ajale vastupidavaimaid looduslikke kiudaineid. Kiud on rohkem puitunud kui linal, seepärast kasutatakse vähem kangakudumiseks. Et kanepikiud on vastupidav, siis tehakse temast laevaköisi, nööre, kotte, tuletõrjevoolikuid jne. Kanep meditsiiniliselt · Regulaarne kanepi tarvitamine halvendab lühimälu, mis küll taastub lühikese ajaga kui kanepi tarvitamine lõpetada. · Kanepi tarvitamine suurendab hilisemas elus psühhootiliste häirete tekke riski 30%.
lauale eelroana koos mõne kastmega.Legendi järgi toovat artisoki söömine paremini esile armutundeid. 1.9 Küdoonia Küdoonia kodumaa on Kesk-Aasia, Kaukaasia, Kreeka, Iraan, Jaapan ja Põhja-Ameerika mõõduka pehme kliimaga alad. Mõnel pool tuntakse teda ka kreeta õunapuu nime all. Küdoonia on kuni 6 m kõrguse tiheda võraga puu või põõsas vili, mis võib olla kas õuna või pirni kujuline. Õuna kujulised küdooniad on puitunud ja rohkesti kivirakke sisaldava, kuiva, punaka ja vähearomaatse viljalihaga. Pirnikujulised küdooniad on pehmemad, aromaatsemad ja sisaldavad rohkem helepunast mahla. Viljad on erineva suurusega, suuremad võivad kaaluda kuni 1 kg. Tal on intensiivne meeldiv aroom. Seemnekambrites on 8-16 õhukest, punakaspruuni, kleepuvat seemet. Viljaliha sisaldab suhkruid, orgaanilisi happeid, tanniini, mineraalaineid ning, mis eriti oluline, þeleede valmistamiseks vajalikku pektiini
terava tipuga. Õiepungad (eriti emasõite pungad) on lehepungadest mõnevõrra suuremad (pikkus kuni 8 mm). Võrsete tipupungad on ümbritsetud eri kaugustel asetsevate külgpungadega. Pungade puhkemise järgi eristatakse vara- ja hiljapuhkevat vormi, puhkemise vahe on 1–2 nädalat ning varapuhkevad kuused saavad sageli hiliskülmakahjustusi. Värsked võrsed on pehmed, söödavad ja meeldiva hapuka maitsega, sest sisaldavad C-vitamiini. Mõne nädala vanusena hakkavad nad puituma. Puitunud võrsed enam süüa ei kõlba. Juurestik Kuuse juurestik on üldjuhul maapinna lähedal ja vaid hästi vett läbilaskvates sügavates muldades moodustuvad sügavale tungivad ankurdavad juured. Maapinnalähedase juurestiku tõttu esineb harilike kuuskede hulgas sageli tormiheidet ning samuti on puud selle tõttu põuakartlikud. Liigniisketel muldadel asuvad juured pealmises 20–30 cm paksuses mullakihis Käbid ja seemned
Kõrbetes ja poolkõrbetes on suhteliselt vähe taimi. Põhjuseks on vee puudus seda on väga raske saada. Madal õhuniiskus tingib ka väljakannatamatu palavuse kuumakõrbeis. Nende raskete tingimustega toime tulemiseks on taimedel kujunenud mitmesugused kohastumused: v Mõnel taimel on hõbedased või läikivad lehed, mis peegeldavad osa energiat tagasi. Neil taimedel on ka sageli ebameeldiv lõhn või maitse. Taimed on peamiselt roomavad võserikud ja lühikesed puitunud taimed. Lehed on väiksed, tugevad ja kaetud kutiikulaga - rasvataolise kihiga taime pinnal, mis aitab ära hoida liigse veekaotuse. Lehed on täis toitaineid ja täidavad ka veereservuaaride otstarvet. Kaktustel on lehed taandarenenud ja fotosüntees toimub varres. Mõned taimed avavad oma õhulõhed ainult öösiti, siis kui aurumine on minimaalne. v Vee kogumiseks on osadel taimedel ulatuslik maapinnalähedane juurestik
TAIMEDE MÄÄRAMISTUNNUSED ABILEHT Lihtleht koosneb lehelabast ja leherootsust 39. Lehelaba on kas terve või erineval määral lõhestunud Leheserv on terve või erinevat moodi sakiline Liitlehel kinnitub ühe leherootsu külge mitu lehekest 40. Liitleht koosneb erinevast arvust lehekestest Sulgja liitlehe lehekesed kinnituvad rootsule üksteise kõrval nagu linnusule osakesed Sõrmja liitlehe lehekesed kinnituvad leherootsu otsa nagu sõrmed pihupessa Abilehed Leherootsu alusel olevad lehesarnsed väljakasved, pärislehtedest enamasti palju väiksemad (harva suuremad või sama suured), terve või sakilise servaga 41. hõbemarana lehe alusel on kaks väikest abilehte aas-seahernel on kahe sulglehekesega lehe alusel kaks sama suurt abilehte 42. hambulise servaga abileht kannikese leherootsu alusel ...
Ühest pooldunud rakuosast saab uus puidurakk ja teisest uus poolduv rakk e kambiumrakk.(puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem kevad-suvisel aastalõikel, aeglasem sügis-talvisel...sellest tekivad aastarõngad e kevad- ja sügispuit). Puit jaguneb omakorda ristlõikelt vaadelduna kaheks- maltspuiduks ja lülipuiduks. Puitu kaitseb nii külma, kuuma, putukkahjustuste ja seenkahjustuste ees korp e puitunud ja peamiselt surnud korkkoest moodustunud puitu kattev kiht. Säsikiirtes, säsis, juurtes salvetatakse talve üleelamiseks vajalikud toitained. Puu on jõudnud raieküpsesse ikka, kui aastane juurdekasv hakkab vähenema ja perifeersesse ossa tekivad kitsamad aastarõngad. PUIDU MAKROSTRUKTUUR Puidu makroskoopiline ehitust saab uurida palja silmaga nagu reedab sõna makro. Iga puuliigi puitu iseloomustavad teatud omadused, mis võimaldavad puuliikide eristamist
Mis tähtsus on raku kestal? Rakukest piirab raku liikumist, paljude ainete kättesaamist ja põhjustab raku hävinemist. Ometigi on tal ka palju positiivseid omadusi: · Tugifunktsioon selle täitmisel on oluline osa tugikoe rakkudel. Tugikoe rakud moodustavad juhtkimbu (puidu-, niinekiud). Et juhtkimbud ulatuvad juurtest nii varte, kui lehtede otsteni, siis toetavad nad sellega kogu taime. · Kaitsefunktsioon puitunud varte peale tekib korkkude. Korkkoes paiknevad rakud tihedalt üksteise kõrval ja peal. Korkkoe kest on sedavõrd paksenenud, et täiskasvanud rakk on selle all hävinud, et korkkoel puuduvad poorid, siis saab taim vett ja gaase korkkoe sisse tekkinud lõhede kaudu. Lisaks korkkoele on ka korpkude. Põhimõte on sama. · Transportfunktsioon et taimedel vereringe puudub asendab seda juhtkude (trahheed ja trahheiidid) moodustunud rakukestadest
Nende omadused sõltuvad nii geneetilistest teguritest kui ka keskkonna tingimustest. Omadused võivad muutuda ka vanuse tõttu ning aasta piires sesoonselt. Nende suurte erinevuste pärast kasutatakse sõltuvalt otstarbest mitmeid erinevaid rühmitamise viise. Haljastuses ja metsamajanduses on olulisemateks omadusteks mõõtmed ja kasvukoha tingimused. 3 Puittaimedeks nimetatakse mitmeaastasi puitunud maapealsete ja maa-aluste osadega taimi. Varre kuju ja arengu iseloomu järgi jaotatakse nad puudeks, põõsasteks, poolpõõsasteks ja liaanideks. Elutegevuse järgi jagatakse puitaimed igihaljasteks ja heitlehisteks. Puudel on hästi väljakujunenud tüvi, mis paljudel liikidel saavutab suured mõõtmed. Puud on harilikult pikemaealised kui põõsad ja nende eluiga ulatub sajast kuni mitmetuhande aastani.
Dzungel on ekvatoriaalne vihmamets. Selva on ekvatoriaalne vihmamets Amazonase madalikul. See on ka suurim territoorium, mis on säilinud vihmametsana. Ferralliitmullad on tüüpilised vihmametsadele, punakat värvi, vähe viljakad, sisaldavad palju alumiininumi- ja rauaühendeid. Tugijuured on taime toetavad lisajuured. Plankjuured on taime toetavad tüve laienenud alaosad. Õhujuured on pika väänduva varrega taimede juured, mis ei ulatu mulda. Liaanid on poolpuitunud või puitunud varrega rohttaimed. Epifüüdid on taimed, mis kasvavad teistel taimedel (ei ole parasiidid). Nt orhideed. Saprofüüdid on kõdutaimed. Mangroovid kasvavad mererannikutel perioodiliselt üleujutatud aladel, kus puud kasvavad tihedalt. Taluvad soolast vett. Lähisekvatoriaalse kliimavöötme ja mussoonkliima piirkonnas Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, Lõuna- ja Kagu-Aasias, Austraalias. Pruun- ja punakaspruunmullad; ferralliitmullad; kuna
miinimumini (paljudel liikidel kerakujuliseks); lihaka, paksu kutiikuliga varre põhikude säilitab hästi vett. Lehed on muundunud okasteks. Okkad on väga erineva suuruse ja kujuga, esinevad tavaliselt kimpudena ja neil on mitmesugused funktsioonid: kaitse rohusööjate poolt ärasöömise vastu, osaliselt kaitse päikesekiirguse vastu, kasvukiiruse reguleerimine ning taime varustamine kondenseerunud veega. Okkad võivad olla väga kõvad ja puitunud, kuid ka äärmiselt peened ja udusulgjad. Juured laiuvad enamasti maapinna lähedal (sademevee võimalikult tõhusaks imamiseks), mõnel liigil on muguljalt jämenenud peajuur. Lühiealised, enamasti üksikult paiknevad õied on suuruselt väga erinevad (läbimõõt mõnest millimeetrist paarikümne sentimeetrini), neil on palju kattelehti ja tolmukaid, raag puudub; vili on mari. Kujult ja suuruselt on kaktuselised liigiti äärmiselt mitmekesised: leidub kuni 18 m
Sõnajalg- paljasseemne- ja katteseemnetaimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse, kus nad moodustavad puidu- ja niinekiudusid. Kuna juhtkimbud ulatuvad juurtest kuni varreni ja lehtedeni, toestavad nad sellega kogu taime. Kest loob nii vastupidava süsteemi, et kõge suuremate mõõtmetega elusorganismide esindajad ongi taimeriigist. Kaitsefunktsioon, sest rakukesta koostisesse kuuluvad tselluloos jt. biopolümeerid on väga vastupidavad kliima- ja mehhaanilistele teguritele. Puitunud varte välispinnale moodustub kaitsefunktsiooniks korkkude kest on sedavõrd paksenenud, et tsütoplasma on koos organellidega hävinud. Puuduvad poorid, nende asemel (gaasivahetuseks) lõved, mis asendavad õhulõhesid. Ka korp koosneb surnud rakkudest. Transpordifunktsiooni täidavad lagunenud juhtkoe kestadest tekkinud pikad torujad moodustised, mis koos juhtkimpudega soodustab ainete liikumist. (alt-üles liiguvad min. Ained, kiire liikumine puiduosas; ülevalt-alla liiguvad org
lauale eelroana koos mõne kastmega.Legendi järgi toovat artisoki söömine paremini esile armutundeid. Küdoonia Küdoonia kodumaa on Kesk-Aasia, Kaukaasia, Kreeka, Iraan, Jaapan ja Põhja-Ameerika mõõduka pehme kliimaga alad. Mõnel pool tuntakse teda ka kreeta õunapuu nime all. Küdoonia on kuni 6 m kõrguse tiheda võraga puu või põõsas vili, mis võib olla kas õuna või pirni kujuline. Õuna kujulised küdooniad on puitunud ja rohkesti kivirakke sisaldava, kuiva, punaka ja vähearomaatse viljalihaga. Pirnikujulised küdooniad on pehmemad, aromaatsemad ja sisaldavad rohkem helepunast mahla. Viljad on erineva suurusega, suuremad võivad kaaluda kuni 1 kg. Tal on intensiivne meeldiv aroom. Seemnekambrites on 8-16 õhukest, punakaspruuni, kleepuvat seemet. Viljaliha sisaldab suhkruid, orgaanilisi happeid, tanniini, mineraalaineid ning, mis eriti oluline, eleede valmistamiseks vajalikku pektiini
Tsütoskeleti valgud aitavad rakul muuta oma kuju. Taimerakk on kaitstud rakukestaga, samuti leidub rakus veel vakuoole, plastiide, mis pole teistes rakkudes. Rakukest koosneb tselluloosist. Rakukesta ülesanne on garanteerida tugifunktsioon, mis tähendab võimet toestada taime (näiteks ranniksekvoia, kes on ühed vanimad elusolendid ja suurimad) Täita on ka veel kaitsefunktsioon, mis kaitsevad taime kliima kui ka mehhaanilistele teguritele (vähesed loomad toituvad puitunud taimeosadest). Kuna juhtkoe moodustab rakukest, siis on ka oluliseks tagada transportfunktsioon (taime kõrgemad osad saavad samuti toitaineid, mida juured maapinnast võtavad). Plastiidid on värvuse põhjustajateks taimedel ning Erksavärvilised viljad tõmbavad ligi loomi, kes levitavad seemneid uutesse elupaikadesse ning erksavaärvilised kroonlehed tõmbavad ligi putukaid, kes aitavad tolmendada taimi.Vakuoolid sisaldavad taime jää- ja varuained
Mulla toitainerikkusel ja tihedusel ei ole olulist tähendust, kuid viljakas liivsavimuld on eelistatum. Paremini kasvab ja annab head juurdekasvu kobestatud ja hästi väetatud pinnases. Külvil kasti on vaja läbi viia pikaajaline stratifitseerimine mitme kuu jooksul või külvata sügisel avamaale. Harilik pukspuu paljuneb vegetatiivselt – suve- ja sügispistikutega. Juurdub 80 – 100% pistikutest. Suvine pistikutega paljundamine oleneb uute kasvude seisundist. Need peavad olema veidi puitunud, mida võivad need saavutada juuni viimasel dekaadil – juuli keskel. Sügisesed pistikud lõigatakse septembri algul pikkusega 5-10 cm ehk 2-3 silmavahet. Pistikule jäetakse 2 viimast lehte, alumised eemaldatakse. Lõige tehakse esimese silma alla ja ülal pool viimast silma. Seejärel pistetakse pistikud kobestatud turbast ja aiamullast 1:1 valmistatud segusse ning kaetakse purkide või kilega. Regulaarse kastmise, iga päev või üle
2) niine- ja puidukiud paksenenud seinaga rakud, mis tavaliselt moodustavad kimpe, puidukiud võivad läbisegi koosneda alus ja surnud rakkudest. 3) skleriidid hoiavad taimeosi koos. Juhtkude. See on selleks, et toiduained ja vesi saaksid taimes liikuda. Ta moodustab koos tugikoega juhtkimpe. Koosneb torukujulistest rakkudest. Puiduosas toimub tõusev vool ja niine osas laskuv vool. Juhtkoes eristatakse järgmisi komponente: 1) trahheiidid on puitunud seinaga pikkadest surnud rakkudest koosnevad torujad moodustised, esineb poore, mille kaudu lähevad ained ühest kohast teise. 2) trahheed ehk sooned surnud rakkudest koosnevad moodustised, mis on pehmemad ja paindlikumad. 3) sõeltorud, mis koosnevad elusrakkudest ja lasevad läbi teatud aineid. Erituskude. See eritab liigsed jääkained, aga ka eritab peibutus aineid. Erituskude jagatakse: 1) piimasooned, mis koosnevad elusrakkudest, mille vakuoolides sisaldub piimmahl
Kuid ka risoom vananeb ja olenevalt mitmetest teguritest põõsa vananedes ei moodustu enam uusi pungi. Seepärast ongi majanduslikult tasuv vaarikaistandik ainult 10 aastat (12-15 aastat , A. Viks ,,Aiandus väikeaedades" 1985 Oksastik Vaarikas on heitlehine, püstiste või kaarduvate okstega, harilikult kaheaastaste vartega lehtpõõsas. Võrsetel tipuosa rohtne. Esimesel aastal võrsed mitteharunevad, rohekad, kaetud vahakirme ja ogadega. Teisel aastal vähemalt alumises osas puitunud, ülemine osa harunev, valkjas- hallikaspruunid, vahel kestendavad varred, mis on alumises osas kaetud tihedalt ogadega. Vaarika risoomil ja juurekaelal arenenud pungadest kasvavad asendusvõrsed moodustavad igal aastal uue vaarikapuhma ja istandik püsib aastaid. Vaarikavarte eluiga kestab kaks suve ja ühe talve. Esimesel aastal arenevad maa- alustest võsudest kasvanud varred tugevaks ning moodustavad lehestiku ja lehtede kaenlasse külgpungad.
Istikud võivad ka välja venida ja maha painduda. [5] Kuldvihm paljudeb hästi vegetatiivselt. [6] 1.3 Elujõulisuse suurendamine Väga külmadel talvedel, kui õhutemperatuur langeb -30 ja sellest madalamale, tuleks nooremaid kuldvihmataimi katta . [7] Kuldvihm vajab tuulte eest varjatud päikselist kasvukohta. Pinnas peaks olema viljakas, vett läbilaskev ja mitte happeline. [8] 1.4 "Kosmeetiline" hooldus Kui ilupõõsas on muutunud koledaks - oksad on jämedad puitunud ja põõsas on liiga suureks kasvanud, tuleb ette võtta põõsa noorendamine. Peaaegu kõigile põõsastele sobib nn osaline noorendamine. Seda tehakse harvendades, lõigates järk- järgult põõsast välja kõik vanad oksad. Teine noorendamise viis on kõigi okste tagasilõikus korraga 5- 10cm kõrguselt maapinnast. Sellist noorendamist võib teha sellistel põõsastel, mis kasvatavad piisavalt uusi võrseid. [2]
säsikiirtes. Horisontaalsed vaigukäigud ei on nähtavad ainult mikroskoobiga. Vertikaalsed vaigukäigud esinevad hajutatud valgete täppidena tumedavärvilises sügispuidus. 19. Mis on trahheiidid? Asetsevad nii sügisel kui kevadel kasvanud osas, on õhukese seinaga. Kevadel kasvavas osas on suured, sügisel kasvanud osas on väiksemad ja paksema seinaga. Töötavad mahlajuhtmetena, omavahel ühendatud pooride abil. 20.Mis on trahheed? Juhtkude. Lülilised torukesed, mille seinad on puitunud ja paksenenud ning tsütoplasma surnud. Ristseintes on avad 21. Mis on maltspuit? Ümbritseb lülipuitu, on heledam ja värskelt raiutuna sisaldab rohkem niiskust. Puiduliigid, milledel ei ole mingit vahet sise-ja välisosa värvuses ega niiskussisalduses nimetatakse maltspuiduks. 22. Puidu koostises on järgmised keemilised ühendid: Süsinik 50%, hapnikk 43%, vesinik 6%, lämmastik 0,2%, naatrium, kaalium, kaltsium, fosfor jt. Elemente 0,8% 23
Keskmise kõrgusega kuni kõrged, jämedad ja sirge tüvega puud. Võra on püramiidjas, okste Käbid asuvad külgvõrsete Areaalis toimub Perekond ja ladva tipp tavaliselt longus, koor pikisuunas tipul, kerajad 0,6-1,2cm tolmlemine aprillist Chamaecyparis ebaküpress kiuliselt ketendav. Lehed asuvad lamedatel läbimõõduga; puitunud juunini, käbid valmivad võrsetel vastakuti, on soomusjad ja soomused,. samal sügisel. õlinäärmega. Igihaljad põõsad ja madalad puud. Koor on punakaspruun ja plaatjas. Õhukese koorega puul on rohkesti uinupungi. Enamik puudest Isaskäbid moodustuvad
Tallinna Sõle Gümnaasium KÕRBED Geograafia referaat Koostaja: Stella Selberg Klass: 8a Tallinn 2007 2 Sisukord Kõrbest .................................................................................................................3 Paiknemine ...........................................................................................................4 Loodusolud Kliima .........................................................................................................5 Veestik ........................................................................................................5 Mullad ........................................................................................................6 Elustik ...........................................
kaudu toimub vee ja selles lahustunud ainete liikumine juure keskossa kesksilindrisse. Vars Võsu noort ja puitumata osa nimetatakse võrseks. Okaspuudel eristatakse pikk- ja lühivõrseid. Pikkvõrseid on kaetud okastega ja nende kasv on piiramatu. Tänu sellele taim kasvabki. Lühivõrsed kinnituvad pikkvõrsetele ,nad on lühikesed ja piiramatud kasvuga .Okkad kinnituvad kimbuma või üksikult lühivõrsete tippu. Okaspuude tugevasti puitunud vart nimetatakse tüveks. Selle keskosas on väike säsiosa ,mille moodustavad õhukeseseinalised põhikoerakud. Säsist väljapoole jääb ulatuslik puiduosa ehk ksüleem.Säsist lähtuvad läbi puiduosa kulgevad säsikiired. Nende kaudu toimub ainete horisontaalsuunaline liikumine. Puiduosa ümbritseb kambiumikiht. Kaumbiumirakkude paljunemisega kaasneb tüve jämeduskasv. Tüve katab väljaspoolt koor. Koore moodustavad õhuke niineosa ehk floeem , peritsükkel ja kork
Älvealadele on karakteersed valged nokkheinad, küüvitsad, tupp-villpead ja tagasihoidlikult sammaldel roomavad jõhvikad. Äärmise toitainetevaesusega on kohanenud ümaralehine ja pikalehine huulhein, kes lisaenergia saamiseks püüavad kleepuvate lehtedega pisiputukaid. Vanadele rabadele on tunnuslikud heledad põdrasamblike laigud. Puisraba läheb raba servas üle rabamännikuks.Siirdesooski on valitsevaks puuliigiks mänd, puhmastest puitunud varrega sinikas ja sookail ning sama kasvu vaevkask. Endla Loodsukaitseala kodulehekülg [http://www.endlakaitseala.ee/?id=622]05.10.10 Rabad määravad suures osas selle, milline Endla Looduskaitseala välja näeb. 6 Allikad, jõed, järved Looduskaitseala lääneosa on erakordne oma allikate hulga ja suuruse poolest. Siinsete vete ema on Pandivere kõrgustik. Õhukese pinnakatte all lamavad karstunud lõhelised lubjakivid
SISSEJUHATUS Antud referaat1 on puidust ja puitmaterjali kasutamisest. Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva kudet. Kitsamas botaanilises mõttes nimetatakse puiduks seemnetaimede kambiumi moodustatud sekundaarset ksüleemi. See definitsioon ei hõlma näiteks palmiliste puitu; ometi on sellegi puhul iseloomulik ligniini kogunemine rakuseina. Laiemas mõttes mõistetaksegi puidu all lignifitseerunud (puitunud) taimekudet. Puidu kasutamine materjalina ja kütteainena on taimede kasutamise üks varasemaid viise. Puit on väga mitmekülgsete kasutus võimalustega taastuv tooraine, mis kuulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka. 1 Tegemist on Wikipeedia artikliga puidu kohta. Taoline referaadi koostamise viis on tegelikult keelatud, kuna sellisel juhul on tegemist plagiaadiga! 1. PUIDU TEKE Puit tekib puidurakkude kasvamise ja paljunemise tulemusena. Selle hulgas eristatakse kahte erinevat mehhanismi. Puidu ...
Meelitab ligi mesilasi ja aiale kasulikke putukaid. On aias dekoratiivne, võib ääristada kõnniteid või puhmastena eri värvides kasvatada kiviktaimlas. Aias ei nõua ta perenaiselt erilist hoolt, on külmakindel ja laieneb paari aastaga 1 m laiuseks. Õied puhkevad juunis, õitseb hilissügiseni. Iisopi õitest saadud mesi kuulub parimate hulka. Maitsetaimena võime juba kevadel näppida väikesi lehekesi, ravimtaimeks korjame aga õitsemise alguses võrseid, st kogu maapealset osa kuni puitunud varreni. Tarvitame nii värskena kui ka kuivatatult. Oma aromaatsuse tõttu tuleb taime kuivatada kiirelt - hämaras, sooja õhuga ruumis. Kogu taim on väga tugeva aroomiga. Iisop sisaldab palju lenduvaid õlisid ja seetõttu kasutatigi seda vanasti aromaatse maitse- ja ravimtaimena. Tänu tema desinfitseerivale toimele on taime kasutatud haiguste eemalepeletamiseks. Iisopi värsked lehed sobivad vere- ja lihatoitude, salatite, boolide, likööride ja teejookide valmistamiseks.
radiaalselt ümber võrse. Okkad on pikad (P. palustris'e okkad kuni 40 cm), lamedad või kolmetahulised ja asuvad kilejas tupes. Õhulõhed paiknevad nii okaste peal- ja alaküljel või ainult ühel neist külgedest. Isasõied koondunud õisikuteks ja sisaldavad hulgaliselt kahe õhupõiega varustatud kollasevärvilisi tolmuteri. Emasõisikud asuvad kas üksikult või rühmiti noore pikkvõrse tipu lähedal. Käbide seemnesoomused on paksud ja puitunud, sageli on nende tipp kilpjas (apofüüs). Käbid avanevad raskelt ja jäävad pärast seemnete varisemist puule. Seemned varustatud tiivaga, või ka tiivutud ja suured (seedermännid). Perekonnas umbes 100 liiki, millest enamus kasvab põhjapoolkera parasvöötmes, mõned liigid ka troopikas (P. merkusii, Sunda saared). Männi perekond on leviku-ulatuselt okaspuudest ja üldse puudest üks suuremaid (neid ületab vaid perekond tamm (Quercus)).
Suur robirohi - Rhinanthus major Selts maavitsalaadsed - Solanales Kolm väiksemat ja kaks suuremat sugukonda: maavitsalised ja kassitapulised Sugukond kassitapulised - Convolvulaceae palju väänduvate vartega rohttaimi kassitapp seatapp bataat e. maguskartul Sugukond maavitsalised – Solanaceae Peamiselt troopilise levikuga, 3000 liiki Suurim perekond (1000 liiki) on maavits (Solanum) - rohttaimed, liaanid, vahel puitunud, sageli mürgised lehed vahelduvad, liht- v. liitlehed, abilehti pole lehtede ja harude paigutus võib olla ebaregulaarne - õis ratasjas, tupp ja kroon liitlehine, viietine - tolmukapead liituvad ümber emakakaela koonusetaoliselt vili:kuiv kupar v. lihakas mari tubakas, karumustikas e. belladonna, ogaõun Eestis looduses: koerapöörirohi ja kaks liiki maavitsasid kultuuris: kartul, tomat, paprika, füüsal, petuunia Selts sarikalaadsed - Apiales
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
