pinnaga: seal leidub teravate piirjoontega kraatreid ja mäeahelikke. Pinda katab tolm. Merkuuri pind on tervikuna väga vana. Laamtektoonika puudub. 9. Veenus on Maaga peaaegu ühesuurune ning meile lähim planeet. Kuna ta on piisavalt hele, on ta taevast kergesti leitav. Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul kiirusega 300-400 km/h. Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast, rõhk on 9 MPa ehk 90 at, süsinikdioksiidi sisaldus on 96,5%, lämmastikku 3,4%, argooni 2% ja hapnikku 0,1%. Vähesel määral on CO, SO2 ja veeauru. Pilvede põhikiht koosneb väävelhappest. Pinnavormidelt on Veenus üsna sarnane Maaga. Veenus on üldiselt tasane, rohkem kui pool pindalast mahub poolekilomeetrilisse kõrgusvahemikku. Suurim
disainitud. Võrreldes vanemate põlvkondade turbiinidega on tänapäeval kasutatavate efektiivsus palju suurem. Kui me mõtleme tuuleturbiinidest siis tuleb meile silme ette kõrge posti külge kinnitatud kolmelabaline masin. Kuid ka sellel disainil on omad vead: väikse tuule kiiruse puhul ei hakka nad tööle ning nad on sõltuvad oma asetusest - kui tuul valelt poolt puhub siis ei suuda nad enda võimsust täielikult rakendada. Kuid igal probleemil on lahendus. Igaüks saab endale koju osta mini-tuuleturbiini ning isegi nõrgema tuule puhul hakata omal käel energia tootmist katsetama. Tuule suunda me muuta ei saa aga mida me saame teha on see, et me ehitame tuuliku niimoodi, et ta sätib ennast ise vastavalt tuule suunale õigesse asendisse. Väiksemate turbiinide puhul on see täiesti võimalik
Nigeeria Anna-Helena Purre Tallinna Järveotsa Gümnaasium 10.b Tallinn 2006 Üldandmed Nigeeria Föderatiivne Vabariik (WAN) Pindala: 923 768 km² Rahvaarv: 126 635 000 (2001) Pealinn: Abuja, elanikke u. 2,5 miljonit Keel: riigikeel inglise keel, räägitakse veel hausa, joruba, ibo, fuli, edo jt. keeli Raha: Nigeeria naira (NGN) Nigeeria asub Aafrika lääneosas, piirneb Benini, Nigeri, Tsaadi ja Kameruniga. Lõunaosas madalikul on troopiline vihmamets ja soo, põhjaosas on kuiv savann, kus puhub tolmu toov tuul harmattan. Temperatuur püsib peamiselt 20-30ºC vahel ja sademed olenevad kohast ja aastaajast. Peamised loodusvarad on maagaas ja nafta. Arengutase Nigeeria SKT inimese kohta on 319 USD. Sündimus 39,69, suremus 13,91, seega on iive tugevalt positiivne (25.78). Keskmine eluiga nii naistel, kui ka meestel on 51 aasta...
ja riknevad. Parandada neid võimalik ei ole, ainult vahetada. Pikendusjuhtme kasutamisel tuleb jälgida, et summaarne koormus ei ületaks lubatud piiri ega ühest pistikupesast võetav summaarne voolutugevus 15 amprit. ATXi toiteplokid on AT omast erineva juhtmeotsikuga. ATX toiteplokk varustab emaplaati pideva 5 voldise pingega, isegi siis, kui arvuti on välja lülitatud, lubades sel viisil arvutit käivitada tarkvara abil iseseisvalt. Samuti on teistsugune jahutussüsteem, nimelt puhub ventilaator õhku otse protsessorile. Toiteplokk saadab enne käivitumist emaplaadile elektrilise signaali, saamaks kinnitust, et süsteemil on küllaldaselt energiat, et töötada korrektselt. Toiteploki tüübid AT AT toiteploki ühenduse emaplaadile koosnevad kahest osast, emaplaadil asub üks ühendus. Jälgida tuleb ühendusel, et mustad juhtmed jääksid kõrvuti. AT toiteplokk väljastab toitepingeid +12, 12, +5 ja 5 V ATX Vool läheb otse emaplaadile.
Komeedid Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast komts, mis tähendab 'pikajuukseline'. Eesti keeles nimetatakse komeete ka sabatähtedeks. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Seetõttu järgib tolmusaba rohkem või vähem komeedi orbiiti. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi saba. Kuu faasid Kuu tiirlemisest ümber Maa on tingitud Kuu näiva kuju ehk Kuu faasi pidev muutumine sõltuvalt sellest, kui suur osa Kuu valgustatud pinnast on Maalt nähtav. · kuu loomine (kuud ei ole näha)
Tyltyli altruistlik käitumine ning tingimusteta armastus, mida etendavad ilmas..." Emaarmastus ja Koer, annavad mõista, et selle koha pealt jääb meil aina Valgus: ,,Ent peab tähele panema, et Õnnetused olesklevad rohkem ja rohkem vajaka. koopas, mida lahutab Õnneaiast ainult õrn udu ehk õhuke eesriie, mida Pealiskaudsus. Nagu ,,Väikeses printsis", tuleb ka siin ühe tuul, mis puhub Õiguse kõrgustikelt või Igaviku sügavusist, iga minut teemana välja selle nägemise oskus, mis on ,,silmale nähtamatu". tõstatab /--/ Üleüldiselt on Õnned väga hääd, kuid on ka niisuguseid, kes Võluteemantit otsaees keerates suudavad õde-venda näha asjade hinge hädaohtlikumad ja salalikumad kui kõige suuremad Õnnetused."
Salme Põhikool Uraan Referaat Karl Juhandi 9. klass Juhendajad: Katre Halliko Ivi Saar Tehumardi 2012 Uraan on Päikesesüsteemi seitsmes planeet. Uraan kuulub hiidplaneetide hulka. Tema raadius on Päikesesüsteemi planeetide seas kolmandal ning mass neljandal kohal. Kuigi planeet on põhimõtteliselt nähtav ka palja silmaga, ei märganud seda vana-aja vaatlejad hägususe ning aeglase tiirlemise tõttu. Uraani tiir ümber päikese kestab veidi üle 84 maa-aasta. Planeet koosneb suures osas veest ja jääst. Uraanil on 13 õhukest tumedat rõngast. Ta pöörleb küljel nagu külili kukkunud vurr. Põhjuseks on vahest kauges minevikus saadud ülitugev löök. Uraanil on 27 kaaslast. Avastamine Saturn on inimkonnale iidsetest aegadest teadaolevatest planeetidest kaugeim. Järgmised kolm planeeti on paljale silmale nähtamatud, nad ...
tunduvalt kiiremini. Õhurõhku mõõdetakse baromeetriga.Üheks vanemaks ja täpsemaks õhurõhu mõõtmise vahendiks on elavhõbebaromeeter.(1,lk 38) Tuul Liikuv õhk on tuul. Erinevatest ilmakaartest puhuvad tuuled muudavad meie ilma. Põhjatuul toob tavaliselt külma, lõunatuulega saabuv õhk teeb ilma soojaks.Idatuul on kuiv ja toob kaasa selge taeva,suvel on siis palav, talvel aga jäiselt külm. Kõige sagedamini puhub Eestis niiske edela-ja läänetuul,mis kannab Atlandi ookeani kohalt pilvi ja toob sademeid. Tuule kiirus näitab mitu meetrit liigub õhk ühes sekundis. Tuule kiirust saab mõõta mitmesuguste vahenditega,kuid kõige sagedamini tehakse seda anemomeetriga selle kausikest pöörlemiskiiruse järgi. Tuule kiirust peavad oma töös arvestama meremehed,lendurid,ehitajad ja paljud teised.Inimesed
Veenuse orbiit on praktiliselt ringikujuline, kaugus Päikesest 108 miljonit km (0, 73 aü.), tiirlemisperiood 225 ööpäeva, pöörlemisperiood 117 ööpäeva. Atmosfäär koosneb põhiliselt süsihappegaasist (96, 5 %), ülejäänu on lämmastik. Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h. Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C raadius: 6070 km (0, 99 Maa raadiust); mass: 4, 9* 1021 t (0, 82 Maa massi); keskmine tihedus: 4, 95 g/cm3 (0, 81 Maa tihedust); raskuskiirendus: 8, 6 m/s2 (0,88 Maa raskuskiirendust); paokiirus: 10,3 km/s (0, 92 Maa paokiirust) (2) Maa Maa tiirleb ümber Päikese kiirusega 110 000km/h. Kaugus Päikeseni on 150milj.km. Maa kaugus Päikesest on parajasti sellne,et vesi saab olla vedel. Õhu olemasolu
Kirdepiirkonnas on tegemist klassikalise kontinentaalse kliimaga, kus domineerivad soojad suved ja külmad talved. Prantsusmaa ilma kujundab ka Vahemeri. Lõuna rannikutasandikke iseloomustab meeldiv Vahemeremaade ilm, külmakraadid on haruldus, vihmasajud kevadel ja sügisel ootamatud kuid põgusad, suvi peaaegu et sademetevaba. Samas on lõunaosa "mistraali" piirkond, mis tähendab tugevat külma ja kuiva tuult mis puhub piki Rhone'i orgu umbes 100 päeva aastas. (Sandall,P., Marlborough,V. (1999). Kliima vööde: Kontinentaalne ja ookeaniline Keskmine temperatuur: Suvi: 17.6°C, Talv: 3.7°C. Keskmised sademed: Suvi: 48.4 mm, Talv: 53.0 mm. Kokku kuni 637.2 mm aastas. (france climate) Võrdlus Eestiga Aasta sademete hulk on enam-vähem sama, temperatuur kõigub Eestis palju rohkem kui Prantsusmaal. Temperatuuri erinevus tuleb peamiselt erinevast kliimavöötmest.
Mandritel on meteoriidikraatreid rohkem kui meredel, järelikult on viimased tekkinud hiljem. Väiksemad kraatrid on tuulte ja liivatormide mõjul tasandunud. Mäeahelike ja orgude kõrguste vahe küünib 14 km-ni. Marsil asub Päikesesüsteemi kõrgeim mägi, kustunud vulkaan Nix Olympica mille jalami läbimõõt on 600 km, kraatri läbimõõt 80 km ja kõrgus 24 km. Silma paistab 5000 km pikkune, 120 km laiune ja kuni 8 km sügavune lõhe Valles Marineris. Veenus Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h.Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C.Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. Atmosfääri rõhk on 9 MPa ehk 90 at. Maal on selline rõhk ookeanides 1 km sügavuses.Veenust võib võrrelda kasvuhoonega: kõrge temperatuur tema pinnal tuleneb sellest, et atmosfäär nagu kasvuhooneklaas laseb läbi suure osa soojendavat päikesekiirgust, kuid takistab pinna soojuskiirguse hajumist. Soojust neelab peamiselt süsinikdioksiid
pikalainelist soojuskiirgust ja selle koguse suurenemine atmosfääris põhjustab kliima soojenemise. c) Oska kirjeldada tuulekiirust ja suunda mõjutavad tegurid Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise tuule. Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tekkinud gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. Mida suurem on õhurõhu muutus pikkusühikuu kohta ehk õhurõhu gradient , seda tugevam tuul puhub. Kui gradientjõud oleks ainsaks tuule liikumist mõjutavaks jõuks siis õhurõhu erinevused kaoksid kiiresti ja püsivaid tuulte süsteeme ei tekiks. Oluliseks tuule suunda mõjutavaks jõuks on maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud ehk Coriolisi jõud. Põhjapoolkeral kalduvad selle jõu mõjul liikuvad kehad , sh õhk ja vesi, oma liikumise suunast paremale, lõunapoolkeral vasakule. Maapinnalähedases, kuni 1km kõrguses õhukihis mõjutab tuule liikumist veel aluspinna hõõrdejõud
külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Šveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel.Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Itaalia lähistroopilises vöötmes on vetevõrk hõre. Peamiseks mullaks on pruunmuld.
Nimetus tuleneb kreeka keelest ning selle tähendus oleks 'pikajuukseline'. Eesti keeles nimetatakse komeete ka sabatähtedeks Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks või enam saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, 6 mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Seetõttu järgib tolmusaba rohkem või vähem komeedi orbiiti. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi saba. [ 2 ] Suurem osa pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest, lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi pilvest. Komeetide orbiidid on enamasti piklikud.
on 25 m/s. Milline on vähim kaugus bussini, et võiks alustada möödasõitu, kui alguses oli sõiduauto 15 m kaugusel veoautost, möödasõidu lõppedes aga peab olema 20 m sellest ees? LIIKUMINE RUUMIS 18. Keha visatakse horisontaalsuunas algkiirusega v0. Avaldada kiirenduse normaal- ja tangentsiaalkomponendid olenevalt ajast. 19. Lennuki kompass näitab, et lennuk lendab põhja. Kiirusmõõtja näitab, et kiirus õhu suhtes on 240 km/h. Tuul puhub läänest kiirusega 100 km/h. Kui suur on lennuki kiirus maa suhtes? 20. Lennuk peab lendama põhja. Tuul puhub läänest 100 km/h. Lennuki kiirus õhu suhtes on 240 km/h. Kuhu peab piloot lennuki suunama? RINGLIIKUMINE 21. Leida kella tunni- ja minutiosuti nurkkiirused ja anda need SI-ühikutes. 22. Dziip talub tehniliste andmete kohaselt tsentripetaalkiirendust 8.5 m/s2, mille juures ta ei sõida veel horisontaalsest kurvist välja
ekvaatorist pooluste suunas (4 erinevat voondit koos rohkkondade iseloomustusega)- Ekvatoriaalne madalrohuvöönd, eriti mandrite kohal, nihkub sesoonselt koos paikesega. Lahistroopilised korgrohuvööndid (ca 30°NS), eriti tugevad ookeanide kohal Lahispolaarsed madalrohuvööndid (65°N, 55°S), ookeanide kohal, talvel Aasias tugev korgrohkkond Polaarsed korgrohualad, eriti mandrijaa kohal · Selgitada moisteid passaadid,mere-ja maabriis ,foon(chinook)- passaadid-pusiv tuul, mis puhub kolmekumnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. Kolmekumnendatel laiuskraadidel tekib korgrohuala, aga ekvaatori piirkonnas tekib madalrohuala ja ohk liigub troopikast ekvaatori suunas. Coriolisi jou tottu ohu liikumise suund muutub ja passaadid puhuvad pohjapoolkeral kirdest edela suunas (kirdepassaadid), lounapoolkeral kagust loode suunas (kagupassaadid) merebriis- rannikutel esinev tuul, troopilistel aladel. Maapind soojeneb kiiremini kui meri
Kliima Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, kuuma ning kuiva suve (keskmine temperatuur juulis 23-28 °C) ja pehme sademeterikka talvega (keskmine temperatuur jaanuaris 2-12 °C) kliima. Aastas sajab umbes 1000 mm (Põhja- Apenniinides kuni 3400 mm, poolsaare lõunaosas alla 200 mm). Lombardia madaliku kliima sarnaneb parasvöötme mandrilise kliimaga (sademeid 600-800 mm aastas, keskmine temperatuur juulis kuni 24 °C, jaanuaris 0 °C). Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe tuul föön, Triestes külm boora, Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum siroko. Mägedes, eriti Alpides, avaldub loodusvöötmete kõrgusvööndilisus. Kliimast olenevalt on jõgede veereziim Põhja- ja Lõuna-Itaalias erinev. Alpidest algav Po ja selle lisajõed ning Adige on vee- ja energiarohked ning nende vooluhulk on võrdlemisi ühtlane. Kesk- ja Lõuna-Itaalia jõgede( pikimad Tiber ja Arno) veetase alaneb suviti järsult. Vetevõrk
org/wiki/Veenus , http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/1kosmos/elutuba/venus.html ) Atmosfäär Tiheda atmosfööri olemasolu Veenusel tegi kindlaks juba M. V. Lomonossov, vaadeldes 1761. aastal haruldast nähtust- Veenuse üleminekut Päikese kettast. Teleskoobis näeme Veenus alati sirbikujulisena ja tema pinda me ei saa vaadelda, kuna taevas on seal koguaeg 3 pilves. Pilvekihtide vahel puhub seal alati tuul, mille kiirus on umbes 300-400 km/h. Temperatuur pinnal on 480 kraadi. Atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa atmosfäärist. Veenuse õhkkonnakeemia on väga keeruline, sest suure kuumuse tõttu peavad kõik atmosfääri mikrokomponendid peale inertgaaside ennast ülal väga agressiivselt. ( P.Popov, K.Bajev, B.Vorontsov-Veljaminov, R.Kunitski. Astronoomia ) Pilved Pilvede põhikiht koosneb väävelhappest. Veenuse kollakasvalged pilved kihutavad
lisasoojustust ja kui vajab, siis kui paksu. Mida suurem on soojatakistus, seda soojem on sein. Tuuletõkkeplaate kasutatakse hoonete välisseinte konstruktsioonides tuuletõkestava soojustava ja konstruktsiooni jäikust tõstva elemendina. Tuuletõkkeplaat kaitseb soojusisolatsiooni ilmastiku mõjude ees. Tuul ei tohi puhuda soojustusest läbi. Materjalide õhutihedus ehk läbilaskvus on erinev. Betoon ja tellismüür on suhteliselt tuulekindlad puitseina pragudest ja mineraalvillast puhub tuul läbi. Tuuletõke ei tohi takistada niiskuse liikumist selleks, et soojustus hästi toimiks ja kaua kestaks kasutatakse spetsiaalset ISOPLAAT tuuletõkkeplaati. Tuuletõke paigaldatakse soojustusest väljaspoole, nii kaitseb ka mineraalvilla tuule eest. ISOPLAAT tuuletõke on meie oludele väga sobilik. ISOPLAAT tuuletõkkeplaadid kaitsevad konstruktsiooni ilmastikuolude eest suhteliselt pikka aega ilma katva fassaadita. Tuuletõkkeplaat
1,6 aastat). Valgusfiltrite abil võib näha muutuva kujuga tumedamaid ribasid ja laike; hästi on näha faasid. Maale lähedases asendis (nn. alumine ühendus Päikesega) ulatuvad Veenuse sirbi otsad märgatavalt üle keskjoone - seal näeme päikese poolt läbivalgustatud atmosfääri." Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h. Veenuse atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Veenuse atmosfäär koosneb põhiliselt süsihappegaasist, mida on 96,5%, sisaldades veel 3,4% lämmastikku ja vähesel määral vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru. Täpsema analüüsiga leiab sealt ka vesinikku, hapnikku, mitmesuguseid vesiniku ja väävliühendeid ning inertgaase. Kuigi süsihappegaasi olemasolu tuvastati juba 1932
Teisalt on esinenud ka suuri üleujutusi, nt viimastel aastatel Kesk- Euroopas , mida varasemast ajast pole teada. Kliimasoojenemise tagajärjel tõuseb ka maailmamere veetase, mis on juba kaasa toonud negatiivseid tagajärgi ranniku üleujitamise ja purustamise näol, eriti Vaikse ookeani väikesaartel. 2.Gradient jõud- paneb õhu liikuma, on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunasm Mida suurem on õhurõhu muutus pikkusühiku kohta e.õhurõhu gradient, seda tuhevam tuul puhub. Coriolisi jõud- mõjutab tuule suunda. Põhjapoolkeral kalduvad selle jõu mõjul liikuvad kehad, sh õhk ja vesi, oma liikumise suunast paremale, lõunapoolekral vasakule. Coriolisi jõud on maksimaalne poolusel ja puudub ekvaatoril. (aluspinna)Hõõedejõud- mõjutab tuule liikumist maapinnalähedases , kuni 1km kõrguses õhukihis tuule liikumist. Selle tulemusena tuule kiirus maapnna kohal väheneb ja tuule suund muutub. Mida suurem on hõõrdejõud ,seda enam
Töökeskkonna sisekliima Sisekliima ühendab endas järgmisi aspekte: - õhu temperatuur - õhuniiskus - õhu liikumise kiirus. Kuum kliima: - looduslik (ilm kütab palavaks ka tööruumid) - tehnoloogiline (töö kuumade ahjude juures) - füsioloogiline (mõnedel on alati palav) Külm kliima: - organismist lähtuv (kurnatus, alatoitlus) - keskkonnast lähtuv (Külma temperatuuriga ruumis on liigniiskus ja puhub liiga tugev tuul) - muudest asjaoludest sõltuv (alkoholi liigtarvitamine). Töö iseloom Õhutemperatuur, C0 vaimne töö 18 24 kerge füüsiline töö, istudes 16 - 22 kerge füüsiline töö, seistes 15 21 keskmise raskusega füüsiline töö 14 - 20 raske füüsiline töö 13 - 19 Kahjuliku toime ennetamiseks
ja Carmen kohtuvad tubakavabrikuga seotud sündmuste kägus. Carmen töötab seal ja haavab ühte naist. Sõjaväelased kutsutakse kohale, et ta arreteerida. Carmen võetakse kinni. Aga kui Jose on teda vangi viimas, siis Carmen räägib ta oma võluga ära. Nad lavastavad põgenemise. Siin teab Jose oma esimese vea. Novelli kolmandaks tähtsaks tegelaseks on mina jutustaja. Sellesse võib suhtuda nagu see oleks Merimee ise. Ta on muisuskaitseinspektor. Ka mina tegelane kohtub Carmeniga. C puhub mesijuttu ja viib koju. Selle käigus varastab kuldse uuri kella. Carmen kaob minategelase silmapiirilt. Enne lahkumist ta imestab, et enne lahkumist tuleb C juurde sama salapärane mees, keda ta oli enne tee peal näinud. Ta annab mina tegelasele nõu C-st eemale hoida. Mina tegelane ühel päeval kohtub jälle salapärase mehega aga nüüd nii, et noor mees on kinni võetud ja vangikongis. Jose räägib minategelasele loo. Noort meest ootab ees hukkamine. Jutustab, et hinge kergendada
leeki kasutatakse malmi keevitamisel. Pea meeles Keevitusleegi iseloomu määrab keevitaja silma järgi leegi kuju ja värvuse põhjal. Leegi reguleerimisel tuleb pöörata tähelepanu põlevgaasi- ja hapnikukulu õigele vahekorrale. Põleti suudmiku kanali ristlõikepindala on võrdeline keevitatava metalli paksusega. Nõrgal (pehmel) leegil on kalduvus tagasilöökideks ja plaksudeks, tugev (terav) leek aga puhub sulametalli keevitusvannist välja. Gaaskeevitaja põhiline tööriist keevitamisel ja pealesulatamisel on keevituspõleti. (pildi nr:5)Keevituspõletiks nimetatakse seadet, mille abil põlevgaas või põlevvedelike aurud segatakse hapnikuga ja tekitatakse keevitusleek. Igal põletil on seadis, mis võimaldab reguleerida keevitusleegi võimsust, koostist ja kuju. Keevituspõletid liigitatakse järgmiselt: 1
Eriti kardeti putukate ja usside pärast. Madisepäeval pidi putukatele ja maamardikatele elu sisse loodama ning kui sel päeval lund sajab, tuleb suvel palju parmusid. Ohtlikuks peeti nõela ja üldse terava eseme kasutamist, sest siis oli karta suvel sagedast ussidega kohtumist. Samuti ei tohtinud sel päeval kapsaid, ube ega herneid keeta - need minevat kasvuajal ussitama. Keedeti peamiselt kartuli- ja tangusööke. Meeles tuli pidada veel madisepäeva nädalapäeva ja seda, kust tuul puhub. Sel nädalapäeval ei tohtinud kevadel vilja ega herneid külvata, kapsaid istutada ega kartuleid maha panna - saak pidi kahjulike putukate tõttu ebaõnnestuma. Veel 20. sajandi alguses harrastati Lääne-Eestis ja Saaremaal mitmeid maagilisi kombeid, et vabaneda putukatest. Näiteks aeti käsikivi ringi ehk "jahvatati kärbseid", nii pidid tüütud putukad hävima. Ka on mõnel pool naabrile ukse taha viidud õlest tehtud ja nööri otsa
Keevitusprotsessi iseloomustab kõrge tootlikkus ja hea kvaliteet kuna puuduvad elektroodi vahetamisest tingitud katkestused ja keevitamisel ei teki räbu. MIG-MAG keevituse põhiparameetrid on keevitustraadi etteandekiirus, keevitustraadi läbimõõt, keevitusvoolu tugevus amprites, kaare pinge voltides, keevituskiirus, kaitsegaasi kogus liitrites minutis ja keevituspõleti asend. MIG-MAG keevituse puuduseks on see, et seda ei saa kasutada välitingimustes, sest väiksemgi tuuleõhk puhub kaitsegaasi kaarleegi ümbert ära ning ka keevitustraatide valik on tunduvalt väiksem elektroodide omast. MIG-MAG Keevitamise alustamiseks viiakse elektroodi (keevitustraadi) ots kontakti keevitatava detailiga ja vajutatakse keevituspõleti päästikule. Päästikule vajutamine lülitab sisse keevitusvoolu (süttib kaarleek), käivitab traadietteandemehanismi ja avab gaasi juurdepääsu põletisse. Keevituspõleti hoidmisel tuleb jälgida, et gaasisuunaja otsiku kaugus keevitatavast detailist
Lõunaosas on domineerivaks mullastikutüübiks pruunmullad. Muld on viljakas. Üle poole haritavast maast on niisutatav. MALI Kliima Mali asub lähis-eksvatoriaalses ja troopilises kliimavöötmes. Vihmaperiood kestab juunist septembrini, kuid kõige märjemad kuud on juuli ja august.. Kõige palavamad kuud on aprillist juunini, kui temperatuur on sageli üle 40° C. Septembris ja oktoobris on samuti väga soe. Jaanuarist juunini puhub soe ja tolmune harmattan'i tuul, mis ärritab kõri ja vähendab nähtavust. Ööd on väga külmad kuni 5°C, sest pilvede puudumisel kaob enamus kogutud sooja õhku ära. Pinnamood Lõuna-Mali on madal ja tasane. Põhjas on kõrgem pinnatase. Põhja ja ida osas leidub kõrgemaid künkaid ja mägesid. Mullad Malis on suurel hulgal ferralliitmullad. Suure raua sisaldusega, punase värvusega mullad, sisaldavad vähe huumust ja on liigniisked. Vähe viljakad mullad. Paduvihma põhjustatud
ja lõbutseb. Viimase puhul ei jäta ta kordagi seltskonda külmaks, vaid haarab hea meelega ohjad, et teistele peent teatrit või heameelt teha. Esimese temp on väljasõidust Kambjasse ning selles kirjeldab autor erakordselt elutruult tudengi rahalisi olukordi. Kuigi tänapäeval on ilmselt seis juba veidi stabiilsem ning võimalusi rohkem, saab siiski alati maksmiste juures kasutada väljendit: ,,Ma olen tudeng," millest kõik mõistavad, et järelikult puhub tuul taskutes. 200 aastat tagasi oli olukord sama, kuid linna pealt sai toidukraami võlgu võtta. Blau on ehe näide nutikast tegelasest, kes leiab lahenduse ka siis, kui olukord on igati keeruline. Tudengitembud koosnevadki viiest erinevast loost, kuid kõigis on üks peategelane Blau, kes olukorra keskel või parasjagu kuidagi kõigega seotud on. Tema näol on kujutletud humoorikat üliõpilast, kes võib olla ettearvamatu ning satub igasugu olukordadesse
Garda järv, Camo järv, Lago Mogiore. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Itaalias on kaks kuulsat vulkaani, Vesuuv ja Etna. Tihti on maavärinaid. Alpides on külmad talved ja sajused suved. Po madalikul on suved kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jaheda ilmaga võib lausa sadada lund et suusatada. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Itaalias on tugev tööstus, loodusvarade poolest vaene,
Võru Kesklinna Kool Rasmus Sarapuu Jupiter Referaat Võru 2015 Sissejuhatus Minu referaat on kirjutatud Jupiterist, mis on planeet Päikesesüsteemis. See on 5-s planeet Päikesesüsteemis ja ühtlasi ka kõige suurem. Töö koostamiseks kasutasin peamiselt interneti abi. Et tööd oleks lugejal huvitavam lugeda, lisasin ka pilte, mis antud teema kohta käivad. Kuid nüüd teema juurde. Meeldivat lugemist! Jupiter Hiidplaneet Jupiter ületab kõigi teiste planeetide kogumassi umbes kaks ja pool korda. Päikese massist on Jupiteri mass ligikaudu 1000 korda väiksem. Kuu ja Veenuse järel on Jupiter heleduselt kolmas taevakeha. Jupiter koosneb enamasti heeliumist, mis moodustab Jupiteri massist ainult ühe neljandiku, kõigist molekulidest moodustavad heeliumi molekulid aga vaid kümnendiku. Jupiteri tuntakse antiikajast ja ...
Neid on hea säilitada, need ei rikne. Datlipalm on igati kasulik. Tema lehtedest punutakse kübaraid, onnide katuseid,korve ja jalamatte, palmipidust valmistatakse mööblit ning lauanõusid, datlimahlast tehakse karastusjooki. Kõrbe elanikud kaitsevad oma elutaime. Sahara oaasides kasvab üle 10 milj. palmi. Harjashein Harjashein kasvab puhmastes luidete vahelistes nõgudes. Nii ei kattu ta kiiresti liivaga. On ka luidete peal väiksemaid tutikesi. Kuid tuul saab nendest kähku jagu: puhub juurtelt liiva või matab taime üleni liiva alla. aga selle vastu on harjashein tegelikult valmis. Vastu pidada suudab ta tänu võimele kasvatada liiva all olles lisajuured. Nii saab näiteks vars liivast varujõudu hankida ja edasi kasvada. Kui ka tuul puhub juurte ümbert liiva ära, ei tee see taimele viga, sest juure ümber on kaitsekiht. See koosneb liivateradest ning taime mahlast. Kaitsekiht ei kaitse mitte ainult kuivamise, vaid ka murdumise eest.
Kõrgemates õhukihtides on need kaks jõudu tasakaalus ja õhk liigub täpselt piki isobaare (geostroofiline tuul) 3. Hõõrdejõuga peab arvestama maapinna lähedal (madalamal kui 1km). See jõud pidurdab õhu liikumist (vähendab tuule kiirust) ning kallutab tegeliku tuule veidi madalama rõhuga ala suunas. Maa- ja merebriis. Briis päeval-puhub merelt maale, sest merel kõrgrõhuala (õhk jahe, laskub) ja masimaal madalrõhuala (õhk soe, kerkib). Öösel vastupidi-briis puhub maalt mrele. Passaadid. Püsivad tuuled, mis puhuvad 30ndatelt laiuskrasdidelt ekvaatori suunas. Põhjapoolkeral kirdepassaadid, lõunapoolkeral kagupassaadid El Nino. Iga 5-7 aasta tagant korduv ilmastikunähtus troopilisel Vaiksel ookeanil. Tavaline olukord- • Vaikse ookeani idaosas ja kõrgrõhuala ja Austraalias madalrõhuala. • Idaosas on kuiv ja lääneosas sajab. • Tuuled puhuvad idast läände.
Õhu liikumise Kontor, tegevjuht Külmetumise oht. Võtta objektile vajadusel kaasa I kiirus/tõmbetuul. Õhuniiskus. Selja ja kaelavalude soojad riided, mida saab Objektid teke, kui töötaja on tuuletõmbuse ja liigse Kontoris on kasutusel higine ning tuul õhuliikumiskiiruse korral kasutada. konditsioneer, mis on puhub peale kui paigutatud kohta, kus see ei väliuks on lahti. puhu töötajale peale. Limaskestade kuivuse teke. Objektidel on serveriruumis sageli konditsioneer, mis puhub ka töötajale peale. Õhuniiskus Õhuvahetus ja värske õhk: Kontor, tegevjuht Vähese õhuvahetuse Tuulutada vajadusel tööruume ning I
Võhma Gümnaasium REFERAAT Uraan Sander Vares Tauri Toomel Võhma 2007 Uraan - esimene uusaegne planeet Avastamine Saturn on inimkonnale iidsetest aegadest teadaolevatest planeetidest kaugeim. Järgmised kolm planeeti on paljale silmale nähtamatud, nad on avastatud alles pärast teleskoobi kasutuselevõttu. 1781. aasta 31. märtsil leidis Saksa päritoluga inglise amatöörastronoom William Herschel (1738-1822) Sõnni ja Kaksikute tähtkuju piiril uduse objekti, mis päevast päeva nihkus tähtede suhtes. Herschel pidas seda esialgu komeediks, kuid orbiidi väljaarvutamine näitas, et tegemist on hoopis planeediga. Eksitus oli tingitud halvast kujutisest, mis ei võimaldanud planeeti kettakujulisena näha. Herschel nimetas uue planeedi kuningas George III auks Georgium Sidus (lad. k. Georgi täht), kuid see nimi ei leidnud poolehoidu. Üldtuntuks sai nimi Uraan, mille pani saksa astronoom Johann El...
Hiina asub paras, lähistroopilises ja troopilises kliimavöötmes. Lääne Hiina kliima on tugevasti mandriline: suvi on kuum (keskmine temperatuur üle 25 °C, kõrgeim kuni 48 °C), talv külm (keskmine temperatuur 10 kuni 15, madalaim kuni 27 °C), sajab väga vähe, peamiselt suvel (50200, kohati kuni 400mm aastas); kevadeti tekib tolmutorme. Tiibetis on suvi jahe (1015 °C, isegi juulis sageli öökülmi), talvel langeb temperatuur 35 °Cni; tihti puhub tugev, tormine tuul. Ida Hiina põhjaosas valitseb parasvöötme mussoonkliima. Seal on talv suhteliselt külm ja lumevaene ( külmema kuu keskmine temperatuur Harbiinis 20 °C, Pekingis 5 °C, mistõttu pinnas külmub sügavalt), suvi soe (kõige soojema kuu keskmine temperatuur Harbiinis 23 °C, Pekingis 26 °C) ja mõõdukalt vihmane; aastas sajab 400650mm. Ida Hiina kesk ja lõunaosas (Qinlingist lõunas) valitseb lähistroopiline,
aastaid. Seega jääb kosmoloogiale ülesandeks uurida, kas sellise süsteemi teke on normaalne füüsikaline nähtus või nõuab mingeid väga erilisi, vähetõenäolisi tingimusi. 5 Päikesesüsteemi tekkimine Praeguste ettekujutuste järgi tekivad planeedisüsteemid koos tähtedega kosmilisest hajusainest. Kui tsentraalne täht(antud hetkelon jutt Päikesest) on juba "valmis" ja see on väga hele, puhub "tähetuul" (valgusrõhk ja kosmiline kiirgus) teda ümbritseva gaasipilve laiali; jääb tolmust ja gaasist koosnev rõngas, mida planeedikosmogoonias nimetatakse Päikeseuduks (ingl. Solar nebula). See rõngas ongi tulevaste planeetide, nende kaaslaste, komeetide jms. materjaliks. Praegu eksisteerivate udukogude keemiline koostis on meile teada spektraalvaatluste põhjal. Nagu tähtedeski, moodustab põhilise osa sellest vesinik
Tuntumad gaasudud on Orioni udu(üleval pildil) ja nn. Põhja-Ameerika Udu Luige tähtkujus. Planetaarudud Mõne kuuma tähe ümber võib näha gaasirõngast. Rõnga välimine serv on punakas, sisemine sinakas või rohekas. Niisugust udukogu nimetatakse planetaarseks. Nimi on tulnud arvatavasti sellest, et väikese teleskoobis sarnaneb planetaarudu planeediga Uraan. Planetaarudu on pärit tema keskel olevast tähest. Elutee lõpu eel puhub täht oma atmosfääri väliskihi laiali. Paljastuva kuuma tähetuuma ultraviolettkiirgus paneb gaasi helendama. Lisaks vesinikule on gaasis heeliumi, lämmastikku ja hapnikku, mis lisavad planetaarudule sinist värvust. Planetaarududest tuntuim on Lüüra rõngasudu. Supernoovajäänukid Tähe plahvatuspilv ehk supernoovajäänuk võib väliselt olla planetaarudu sarnane. Vahet saab teha spektri põhjal. Esiteks, supernoovajäänuki spektrijooned on õigest kohast nihkunud, sest
alluviaaltasandik,mis on kujunenud neogeeni mere-ja kvaternaari jõesetetega täitunud mäestikuesise nõo kohale.Alpi kurrutusel tekkinud Himaalaja mäestik asub madaliku põhjaserval kolme astanguna(Siwalik,Madal-ja Kõrg-Himaalaja)India kõrgeim tipp on Karakorumis(8611m).Kõrgmäestikes on suuri liustikke,lumepiir on Himaalaja lõunanõlvul 4500-4800m kõrgusel. Kliima Suurem osa Indiat asub lähisekvatoriaalses vöötmes,kus talvel on valdav mandriline troopiline(detsembrist märtsini puhub kuiv kirdemussoon),suvel ekvatoriaalne õhk(Juunist novembrini niiske edelamussoon).Vihma sajab põhiliselt suvemussooni ajal.Keskmine aastane sademetehulk on 1000-15000,tuulepealseil nõlvul 3000-6000,Induse-Gangese madaliku loodeosas(Thari kõrbes) ja Dekkani sisealal 60-400 mm.Jaanuari keskmine temperatuur on Himaalaja jalamil 15,lõunaosas aga 27 kraadi C.Kõrgeim on temperatuur enne vihmaperioodi algust.India loodeosas(Kashmiris) valitseb lähistroopiline mäestikukliima,Himaalajas ja
näiteks Okinawal on suved kuumad, temperatuur on enamasti üle 30° C ja ka talvel ei lange see tavaliselt alla 15° C. Tokyos on suved palavad ja niisked, talvel on ilmad üldiselt selged ja õhutemperatuur on 5° C umber. Talvel puhub külm ja kuiv loodemussoon, suvel niiske edelamussoon. Pinnamood Jaapan on väga mägine maa, mägedega on kaetud 70% territooriumist. Enamik kõrgeid mägesid on suurimal, Honshu saarel. Piki
pilvisus, pallides. Päikesekiirgus kiirgusbilanss-maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe. Posit. Kiirgusb. Kui maapind saab päikselt rohkem kiirgusenergiat kui ise ära annab. Negat. Kiirgusb- maapind annab rohkem ära kui juurde saab. Õhu- ja tuuleringlus. Madalrõhkkond- tsüklon- alla 760mmHGtõusvad kerged õhud, toimub kondenseerumine. Kõrgrõhkkond- antitsüklon-üle 760 mmHg laskuvad õhuvoolud, päikesepaise.tuul puhub alati kõrgema rõhualalt madalamale kuni tasakaalustatakse. K->M Õhumassid ekvatoriaalne-ekvaatori läheduses, temp kõrge, niiske, eestis pole. Troopiline mereline- 30-40 laiuskraadid ookeaniline, niisked, eestis suvel. Troopiline mandiline- maismaal, kuivad, eestis pole. Parasvöötme mereline- 60laiustel, niiske, sõltub aastaajast, talves soe, suvel jahe. Läänevooluga. Parasvöötme mandiline- mandi kohal, kuiv suvi, talv külm, eestis suvel palav, talvel pakane
KOOL eriala Õpilase nimi MOOTORITE VÕRDLUS Iseseisev töö Juhendaja: ..... Tartu 2017 1 VAHELDUVVOOLUMOOTORI TÜÜPID Eelised Puudused Tavalised Kasutatav rakendused toide Lühisrootoriga - Otsekäivitus - Suurem Leiab järjest Vahelduvvool asünkroonmooto - Lihtne meetod ja käivitusvool enam kasutust. r ehitus u (kuni 8x Tööstusseadmete - Ei vaja keerukaid suurem ajamid, võimsad juhtimissüsteeme nimivoolust) pumbad, tõste- ja - Madal hind - Tegelik teisaldusseadmed - Töökindel vooluimpulss , - Rasketes kuni 14x turbogeneraatorid talitusoludes ...
kääbusplaneedid, komeedid ja meteoorkehad. Päike on taevakeha peale Päikest ja Kuud, seda uuritase kosmosest süsteemikeskne keha, mis moodustab umbes 99,6% kogu pildistades ja radaritega. Maa pealt pole Veenuse pinda süsteemi massist, päikesesüsteem tekkis u. 5 miljardit a kunagi näha, seda varjab tihe atmosfäär. Pilvekihtide tagasi. vahel puhub tuul kiirusega 300-400 km/h. Pinnatemperatuur on 480C, rõhk on 9 Mpa, pinnas on Päike tasane, kivine ja vesi puudub, seal leidub tuhandeid Päikesesüsteemi keskel asuv täht, mille ümber tiirlevad vulkaane. Aasta kestab 225 maist ööpäeva, planeedid. Vanus on 4,6 miljardit aastat, Päike on Maast päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva, Veenus pöörleb
Kirdepiirkonnas on tegemist klassikalise kontinentaalse kliimaga, kus domineerivad soojad suved ja külmad talved. Pariisi keskmine õhutemperatuur on 12°C, kuid see varieerub miinuskraadidest jaanuaris kuni üle 30°C augustis. Lõuna rannikutasandikke iseloomustab meeldiv Vahemeremaade ilm, külmakraadid on haruldus, vihmasajud kevadel ja sügisel ootamatud kuid põgusad, suvi peaaegu et sademetevaba. Samas on lõunaosa "mistraali" piirkond, mis tähendab tugevat külma ja kuiva tuult mis puhub piki Rhone'i orgu umbes 100 päeva aastas. Looma- ja taimeriik Prantsusmaa kliima ja pinnamood on aidanud kaasa rikkaliku looma- ja taimeriigi väljakujunemisele. Leida võib nii palme Vahemere kaldal kui mäestikumetsi Alpides. Kuid põllumajanduse, saastumise ja liigse urbaniseerumise tagajärjel on paljud loomaliigid sattunud väljasuremise ohtu, nende hulgas näiteks meil levinud pruunkaru ja hunt, aga ka korsika hirv ja teised
Väntvõllile tuleb veel freesida 1/4 tolline kiilusoon olemasoleva vastu (180 kraadi). Erilist tähelepanu tuleb pöörata vibratsiooni summutamisele kas damperi või hub'i abil. Üks kõige olulisemaid asju on õige nukkvõlli valimine. Kompressori puhul erinevad nõuded pisut vabalthingavast. Kui sisselaskeklapp vara avada, puhutakse osa segust veel lahti oleva väljalaskeklapi klapi kaudu välja, mis võistlusmootoritel on isegi soovitud, kuna puhub ka heitgaasi välja, aga tänavaautol on tagajärjeks see, et kasutamata kütus põleb ära väljalaskekollektoris, põhjustades viimase hõõgumist. Sel põhjusel kasutatakse klappide ülekatte vähendamiseks suuremat LSA'd, tavaliselt 112114 kraadi. Teine erisus on see, et töötakt on pikem kui vabalthingaval, varajane väljalaskeklapi avamine põhjustab energia raiskamist. Teisalt aga on ka
Ühe meetriga lepiti kokku ka massiühiku väärtuses. Massiühikuks 1 kg võeti 1 kuupdetsimeetri puhta vee mass temperatuuril 4 kraadi C. Ajaühik üks sekund on saanud oma väärtuse vanast Babülooniast. Seal oli kasutusel arvude kuuekümmend- ja kaheteistkümmendsüsteem. Päev ja öö kestsid kumbki 12 tundi. Tund jagasti 60 minutiks, minut omakorda 60 sekundiks. Meid ümbritsevad kehad on mitmesuguses liikumises. Autod sõidavad, tuul puhub, jõed voolab vesi, lind lendab jpm. Igas nähtuses muutub keha või kehaosa asukoht teiste kehade suhtes. Asukoha muutumine teiste kehade suhtes on mehhaanilise liikumise tunnus. Selle kirjeldamiseks kasutatakse mitmeid mõisteid : trajektor, teepikkus, aeg, kiirus. Miks aga muutub kehade kiirus? Iseenesest kehad just küll ei liigu ning liikuvad kehad jäävad lõpuks ikkagi seisma. Aga miks? Keha püsib paigal, kui sellele ei mõju teised kehad. Keha
Mn. Boliid on taevas lendav tulekera, mis võib tegelikult olla langev meteoriit või mõni alla kukkuv tehiskaaslane (tehisboliid), väike asteroid, mis atmosfääris põleb. 1. Millest tekkisid planeedid? 1) gaasi-tolmu pilv kerib ennas kokku ja pöörleb; põhiliseks gaasiks selles on vesinik 2) pilve keskele tekib tihend, mida võib nimetada prototäheks (vesinik koguneb keskele) ehk tähe-eelne seisund. Gravitatsiooni tõttu surub see ennast kokku. 3) Täht süttib ja puhub pilve pooluste suunas laiali (tekkis Päike), jäänused jäid tiirlema ekvaatori tasandi kohale 4) Ketas lagunes kolmeks rõngaks. Kõige raskem aine ,,kivi`` (raskemad molekulid) jääb tiirlema Päikese lähedale, teine ,,jää`` (hapnik, N, H,...) jääb tiirlema kaugemale. Kolmas ,,gaas`` (kõige kergemad molekulid) jääb servaaladele 5) Tekivad ainetihendid ehk planeetide alged, mis lõpuks koonduvad planeetideks. 2. Kuidas seletatakse kaht tüüpi planeetide teket?
Hüdrosfäär-osa Maast, mis on täidetud veega. Igikelts ehk kirsmaa-kestvalt külmunud pindmine maakoore osa. Infiltratsioon-vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse. Inversioon-olukord, kus kõrgemal asuvas õhukihis on temperatuur kõrgem kui madalamas õhukihis. See tõkestab õhu edasise tõusmise. Jugavool-troposfääri ülakihtides esinevad pikad ja kitsad, väga tugevate tuultega vööndid, mis on põhjustatud suurest temperatuuride kontrastist. Tuul puhub jugavoolus üldsuunas läänest itta, kuid võib moodustada suuri lookeid. Jõe lang-piki jõge asuva kahe punkti vaheline kõrguste vahe jagatud vahemaaga(ühikuks on m/km).jõe langus-piki jõge asuva kahe punkti vaheline kõrguste vahe. Jõe sändiprotsessid-voolava vee kulutav, kuhjav ja transportiv tegevus jõe sängis. Jõe veereziim-jõe veetaseme ajaline muutumine.jõelamm-oru põhjas sängi ümbritsev jõesetetest tasandis, mis suurvee ajal ujutatakse. Kaldeera ehk hiidkraater-vulkaani
Päeval on keskmine pinnatemperatuur 623°K, öösel 193°K. keskmine tihedus on 5,43 g/cm³; Kuul 3,34 g/cm³ Merkuur koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest. 7. Veenuse välisilme ja atmosfäär, tema liikumine. Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. Atmosfääri rõhk on 9 MPa ehk 90 at. Maal on selline rõhk ookeanides 1 km sügavuses. Soojust neelab peamiselt süsinikdioksiid. Veenuse atmosfäär sisaldab seda 96,5%, lämmastikku 3,4% ja argooni 2% ja hapnikku 0,1%. Vähesel määral (kokku 0.1%) on vingugaasi (CO),vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi muidugi puudub. Pilvede põhikiht koosneb väävelhappest.
mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Sveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Itaalia on loodusvarade poolest vaene. Enamus ressursse imporditakse
Teine, samuti väga oluline valdkond on skeemitehnika. Nimelt saab pooli induktiivsust suurendada, paigutades pooli ferriitsüdamiku. Induktiivsuse sõltuvus voolust muutub küll mittelineaarseks, aga see on väike hind väga suure induktiivsuse eest. Milleks on tarvis suurt induktiivsust? Näiteks madalpääsfiltrile, mida alaldites kasutatakse. 22. Merelained lähenevad supelrannale alati risti, isegi siis kui tuul puhub rannaga paralleelselt. Miks? Kas nad nüüd alati päris risti tulevad, selles ma kahtlen fucking sügavalt. Aga noh, võib ju mõelda nii, et suured lained tekivad ikka avamerel, mitte kuskil madalas vees. See tähendab, et laine allikas on kaugel ja lained jõuavadki sealt pärinevatena kaldaga risti kohale. 23. Miks auru tekitatud põletushaav on tunduvalt tugevam ja valusam kui keeva veega tekitatu?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
