Loodusvööndid · Jää- ja külmakõrbed. Asuvad polaarvöötmes. Maakera põhja- ja lõunapoolust ümbritsevad alad on kaetud säravvalge jää ja lumega. Neid polaaraladel paiknevaid igilume ja püsiva jääkatte all olevaid alasid nimetatakse jää- ja külmakõrbedeks. Kliima on väga karm ja õhutempeatuur suuremal osal alast on aasta läbi alla 0 kraadi. Kliima karmust suurendab polaarpäeva ja polaaröö vaheldumine. Arktika: talvine õhutemperatuur on umbes -50 kraadi, sademed enamasti lumena ja umbes 100-200mm aastas, sajuga kaasned tugev tuul, virmalised, elustik on liigivaene, kasvavad vetikad, mõne lumevaba kuu jooksul kasvavad ka õistaimed nt. polaarmagun, loomadest on sinivaal, morsk, hülged, kotikud, kalad, jääkaru, polaarrebane, polaarkajakad, hahad, püsiv asutus puudub, töötavad polaarjaamad. Antarktika: kõige karmim kliima maakeral, suvel on õhutempeatuur -30...-35 kraadi, talvel on tavaline -70 kraadi, tuge...
5 Euroopa riiki, kus tuumaenergiat üldse ei ksuata. Läti, Poola, Itaalia, Austri, Eesti. 24. Kus paiknevad Eestile lähimad tuumaelektrijaamad? Venemaa, Soome, Leedu, Rootsi. 25. Miks kasut. tuumaenergiat vaid arenenud riikides? Sest tuumaelektrijaamu ehitada on väga kallis. Ja on ka vaja kvalifitseeritud tööjõudu. 26. Too näiteid tuumakatastroofide tagajärgedest inimesele ja loodusele. Rakkudes tekivad mutatsioonid, nii inimestel kui taimedel. 27. Kuhu tasub ehitada tuulikuid..? Tuul puhub kirdest, idast, btw. On otstarbekas ehitada saartele, vette kui seal on madal vesi, paremale poole põllumaadele, mitte kuhugi linnukaitsealade lähedale. 28. Miks kasutatakse päikeseenergiat peamiselt arenenud riikides? Sest tehnoloogia on kallis. 29. Mida tähendab geotermaalenergia? Maasisese soojuse energia. 30. Milleks kasutavad islandlased geotermaalenergiat? Kütteksh!
aasta alguseks oli teada üle 150. Astronoomid nimetavad planeete ja teisi suuremaid planetaarkehi sageli ka suurplaneetideks; väikeplaneetideks nimetatatakse asteroide. Planeetide teke Arvatakse, et planeedid moodustuvad gravitatsioonilist kollapsi läbitegevast udukogust, millest tekkis planeedi täht. See udukogu kuhjub gaasist ja tolmust, mis tiirleb seni tihedas prototähekettas ümber prototähe kuni tähe tuum süttib ning tekkiv päikesetuul järelejäänud ainese minema puhub. Jaotus Päikesesüsteemi planeedid võib koostise järgi jagada kaheks rühmaks: * Maa-sarnased ehk kiviplaneedid, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest. * Jupiteri-sarnased ehk gaashiiud, mis koosnevad põhiliselt gaasidest. Mõnikord lisatakse ka kolmas rühm, kuhu kuuluvad Pluuto-sarnased kehad, mis koosnevad põhiliselt jääst. Nende hulka kuuluvad ka mitteplaneedid, näiteks meie päikesesüsteemi välisplaneetide jääst kaaslased (nt. Saturni kaaslane Titan). Nimetamine
3. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, kuuma ja kuiva suve (keskmine temperatuur juulis 23-28oC) ja pehme sademerikka talvega (keskmine temp. jaanuaris 2-12oC) kliima. Aastas sajab umbes 1000 mm (Põhja-Apenniinides kuni 3400 mm, poolsaare lõunaosas alla 200 mm). Lombardia ehk Po madaliku kliima sarnaneb parasvöötme mandrilise kliimaga (sademeid 600-800 mm aastas, keskmine temperatuur juulis kuni 24oC, jaanuaris 0oC). Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuib ja soe tuul föön, Triestes külm boora, Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum siroko. Kliimast olenevalt on jõgede veereziim Põhja- ja Lõuna-Itaalias erisugune. Alpidest algav Po ja selle lisajõed ning Adige on vee- ja energiarohked ning nende voluhulk on võrdlemisi ühtlane. Kesk- ja Lõuna-Itaalia jõgede veetase alaneb suveti järsult. 4. Itaalia mullastikku ja taimestikku on tugevalt mõjutanud inimtegevus. Muldadest on
Avastamine Saturn on inimkonnale iidsetest aegadest teadaolevatest planeetidest kaugeim. Järgmised kolm planeeti on paljale silmale nähtamatud, nad on avastatud alles pärast teleskoobi kasutuselevõttu. 1781. aasta 31. märtsil leidis Saksa päritoluga inglise amatöörastronoom William Herschel (1738-1822) Sõnni ja Kaksikute tähtkuju piiril uduse objekti, mis päevast päeva nihkus tähtede suhtes. Herschel pidas seda esialgu komeediks, kuid orbiidi väljaarvutamine näitas, et tegemist on hoopis planeediga. Eksitus oli tingitud halvast kujutisest, mis ei võimaldanud planeeti kettakujulisena näha. Herschel nimetas uue planeedi kuningas George III auks Georgium Sidus (lad. k. Georgi täht), kuid see nimi ei leidnud poolehoidu. Üldtuntuks sai nimi Uraan, mille pani saksa astronoom Johann Elert Bode (1747-1826). Nii jätkus tava nimetada planeete antiikaja jumalate järgi -- Uranos oli kreeka taevajumal, vanim kõigist jumalatest. Selle avastuse eest ...
Töö tehtud: 29.08.2015 Esitatud: Kaitstud: Juhendaja: Lauri Loo Tallinn 2015 1 TÖÖ EESMÄRK Õhu keskmise isobaarse erisoojuse määramine kindla temperatuurivahemiku kohta kalorimeetermeetodiga. 2 2 KATSESEADME KIRJELDUS Katseseadme põhiosa on klaasist kalorimeeter 5, millest puhub läbi õhku ventilaator 1. Kalorimeetris on küttekeha 7, mille küttevoolu reguleeritakse autotrafoga 11 ja võimsust mõõdetakse vattmeetriga 10. Kalorimeetri hõbetatud sisepinnaga klaasümbris 6 ja õhuhõre vaheruum ümbrises väldivad soojuskao väliskeskkonda peaaegu täielikult. Õhukulu läbi kalorimeetri mõõdab tiivikkuluarvesti 2. Õhu rõhku kalorimeetrisse sisenemisel mõõdab manomeeter 3 ja temperatuuri kalorimeetrist väljumisel termomeeter 4, õhu temperatuuri
o Piim o Kahe erineva taime lehed · Tuli soojaandja, lihaküpsetaja tulejumal atar · Ohvri toomine tulele o Kuiv kütus o Viiruk o Loomarasv · Nende ohvriandidega tugevdati vett ja tuld · 3x päevas ohverdati ja palvetati. Veeohver Laona narkootiline jooks viib inimese erilisse seisundisse · Tänapäevane jätk sellel religioonil on Indidas · Nende jumalused o Tuule jumal Vata see tuul mis puhub o Tuule jumal Vayu eluhing ise · Uskusid 7 religiooni olemusse maailmas · Uskusid loodusseadusesse (asa) päike saab tiirelda · Asal oli eetiline dimensioon juhtis inimkäitumist o Ausus o Tõde o Lojaalsus/vaprus Hea mõte Hea kavatsus Hea tegu · Voorus nende rikkumine on seaduse rikkumine · Asa vastand areng kurja/ vale printsiip
keskimine kaugus Päikesest 108 mln km, mass 4,9 * 1024 kg ning tihedus 5250 kg/m3, pöörlemistelg orbiidi tasapinnaga peaaegu risti. Temperatuur Veenuse pinnal ulatub 480C ja rõhk 90 atm. Maa keskmine läbimõõt on aga 12 735 km, keskmine kaugust Päikesest 149,6 mln km, mass 6 * 1024 kg, tihedus 5517 kg/m3, raskuskiirendus ekvaatoril 9,78 m/s2. Rõhk maapinnal 1 atm. Veenusel pole ookeane, vihma ega tuult. Planeedil ei ole kaaslasi ega nimetamisväärset magnetvälja, kuid Veenusest puhub mööda päikesetuul ja loob selle ümber pseudomagnetvälja. (2) Veenuse atmosfääri koostis Veenus koosneb põhiliselt süsihappegaasist (96,5%), kuid sisaldab ka lämmastikku (3,4%), intergaase (0,02%) ning väga vähesel määral vingugaasi, vääveldioksiidi ja veeauru, vesinikku, hapnikku, argooni, väävelhapet, väävelmonooksüüdi ja muud.. Päikesesüsteemi kõige kuumema planeedi teevad Päikese lähedus ja suur kasvuhooneefekt, mis on tingitud
On olemas vaid inimene, kes ei julge astuda kahe jalaga ellu. · ilusaim lill on see, mis tõuseb hukust, valust, nutust., sest see lill ei muutu ja särab igavesti. · Miks on maailm nii väike aga samas nii suur?-et igaüks leiaks oma Selle Õige, kuid mitte liiga lihtsalt. · Üdini heade inimeste silmadest peegeldub põhjatut kurbust. · Pole kurje inimesi, on vaid kurjad teod - ja karistusena peavad nood oma maja seljas tassima. · ''Õnn on kui tuul - kord puhub, siis mitte.'' · Elu on kui puzzle,mis koosneb miljonitest väikestest tükikestest ja kus ühe pisikese osa kaotamine võib viia täieliku Katastroofini. · KATSU ENDAGA HÄSTI LÄBI SAADA, TE PEATE ELU LÕPUNI KOOS OLEMA. · KÕIGEL ON PÕHJUS, ISEGI KUI SA EI TEA SEDA. · kui mõelda, et tänapäeva lääneinimese jaoks tähendavad numbrid eelkõige ikka aega ja raha, siis on
200m on isoteermilise pinna 16o keskmine sügavus. Küll võivad olla mingid sügavuse erinevused, millised kohtuvad sellel T,S-kõveral. Hoovused. Kokraina (1963) andmete järgi kõige suurem Jukatania hoovuste kiirus kuuli sees on 50-200 cm/sek. Suurim hoovuste kiirus on suvel maksimaalne hoovuste laius on 60-80 miili. Väikseim hoovuste kiirus on oktoobris-novebris. Juurdevoolamine ja lainetus. Mehhiko lahes juurdevoolamine on ööpäevane. Kui tuul puhub alguses üle sileda veepinna, paneb see vee liikuma ja tekitab pööriseid, mis rikuvad selle peegelsileda pinna. Tuul nagu haaraks nendest tekkinud ,,pinnakortsudest" kinni ja hakkab sel moel neid kasvatama. Tekkinud lained on esialgu hästi teravad, hakates siiski vähehaaval kasvama, pikisuunas jõudsamalt kui vertikaalsuunas. Tuule kiirus määrab lainete kasvukiiruse ja maksimaalse suuruse. Lainete kasvu piiravad tegurid on tuule kestvus ja lainete hoovõtu kaugus e puhumiskaugus
mõjuvale jõule, püüdes säilitada oma liikumisolekut; survena niivõrd, kuivõrd seesama keha, jäädes vaevaga alla temale vastupanevale takistusele, püüab muuta selle takistuse olekut." Ehk siis Newtoni I seadus kõlab järgmiselt: Objekti liikumishulk on võrdne tema massi ja kiiruse korrutisega. Newtoni esimene liikumisseadus väidab, et objekti liikumishulk jääb konstantseks kuni sellele mõjub jõud. Näiteks, raamatu leht on paigal, kuni sa pöörad seda või puhub sellel tuul. Mõlemal juhul paneb jõud lehe liikuma ja muudab tema liikumishulka. Liikumishulk on defineeritud kiirusvektoriga, mitte ainult skalaarse (skalaar on suurus, mida saab üheainsa arvuga täielikult iseloomustada) kiirusega ehk lihtsalt kiirusega. Tähtis on mitte segamini ajada objekti kiirusvektorit ja skalaarset kiirust. Kiirusvektor ühendab kaks 3 osainformatsiooni: objekti kiirust ja suunda, milles ta liigub. Kiirusvektor muutub, kui muutub kas kiirus või suund.
kaugus 42 milj. km). See on nii hele (heledamad on ainult Päike ja Kuu), et on taevast kergesti leitav. Hommikutaevas nähtavat Veenust nimetatakse Koidutäheks, õhtutaevas nähtavat Ehatäheks. Atmosfäär Teleskoobis paistab Veenus alati sirbikujulisena, kuid selle pind pole vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h. eenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. Atmosfääri rõhk on 9 MPa ehk 90 at. Maal on selline rõhk ookeanides 1 km sügavuses. Veenust võib võrrelda kasvuhoonega: kõrge temperatuur tema pinnal tuleneb sellest, et atmosfäär nagu kasvuhooneklaas laseb läbi suure osa soojendavat päikesekiirgust, kuid takistab pinna soojuskiirguse hajumist. Pöörlemine
Tapa Gümnaasium 8. c klass Jäävöönd Referaat Keili Viks Õpetaja: Eve Kasekamp Tapa 2010 Sissejuhatus Loodusvöönd ehk geograafiline vöönd ehk maastikuvöönd on maastikusfääri põhiline jaotusüksus, mis paikneb suure vööndina maakera pinnal. Teda iseloomustavad talle omased kliima, taimkate, loomastik, mullastik, veereziim ja mitmed teised faktorid. Maailmas on 13 erinevat loodusvööndit, need on: Jäävöönd, Tundravöönd, Metsatundravöönd, Okasmetsavöönd, Segametsavöönd, Lehtmetsavöönd, Vahemerelise igihalja metsa ja põõsastiku vöönd, Rohtlavöönd, Poolkõrbevöönd, Kõrbevöönd, Savannivöönd, Lähistroopilise igihalja metsa vöönd ja Ekvatoriaalse metsa vöönd. Loodusvööndite leviku määrab soojuse ja niiskuse jaotumine maakeral. Kuna kliimatingimused vahelduvad vööndiliselt, paiknevad suuremad organismide kooseludki üldjoontes vöönditena. Loodusvööndid ei paikne ümber Ma...
külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Šveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Riik Riigikord Itaalia on parlamentaarne vabariik. Itaalia Vabariik loodi 2. juunil 1946
Soe õhk Külm front Soe front http://rst.gsfc.nasa.gov/Sect14/Sect14_1c.html Atlandi ilmaköögis "valmivad" tsüklonid · Tsükloni keskmes on madalam õhurõhk sajuala · Tuul puhub tsükloni keskme suunas M · Tsükloni võib jagada nelja ossa: 1. Külm sektor 2. Külm front 3. Soe sektor
vasakule. TUULED · Passaadid- püsiva suunaga tuled, mis puhuvad 30.laiuskraadidel ekvaatori suunas. · Põhjapoolkerad kirdest, lõunapoolkeran kagust Coriolisi mõjul. · Läänetuuled- püsiva suunaga tuuled, mis puhuvad 30.laiuskraadideni · Idatuuled- püsiva suunaga tuuled pooluste ümbruses. KOHALIKUD TUULED · Mussoonid- püsivad, valdavalt ühes suunas puhuvad sesoonsed tuuled. · Briis- rannikul esinev tuul. Päeval puhub merelt maale, öösel vastupidi. · Föön- mägedes esinev väga kuiv ja soe tuul. · Erinevaid kohalikke tuuli umbes 100 ÕHURÕHKKONNAD · Tsüklon- õhukeeris, mille keskmes on madalrõhuala. Suvel on ilm pilves ja tuuline, võib sadada vihma, jahedam temperatuur. Talvel ilm pilves ja tuuline, sajab lörtsi, lund ja on sula. Soojem talvine ilm. · Antitsüklon- õhupööris, mille keskmes on kõrgrõhuala. Suvel ilm päiksepaistaline,
Disain Et võimalikult tõhusalt tuule liikumisest energiat toota peavad tiivikud olema hästi disainitud. Võrreldes vanemate põlvkondade turbiinidega on tänapäeval kasutatavate efektiivsus palju suurem. Kui me mõtleme tuuleturbiinidest siis tuleb meile silme ette kõrge posti külge kinnitatud kolmelabaline masin. Kuid ka sellel disainil on omad vead: väikse tuule kiiruse puhul ei hakka nad tööle ning nad on sõltuvad oma asetusest - kui tuul valelt poolt puhub siis ei suuda nad enda võimsust täielikult rakendada. Kuid igal probleemil on lahendus. Igaüks saab endale koju osta mini-tuuleturbiini ning isegi nõrgema tuule puhul hakata omal käel energia tootmist katsetama. Tuule suunda me muuta ei saa aga mida me saame teha on see, et me ehitame tuuliku niimoodi, et ta sätib ennast ise vastavalt tuule suunale õigesse asendisse. See lahendus ei ole samuti midagi uut - ka vanasti ehitati tuuleveski pöörlevale alusele. Kus peaksid tuulikud asetsema
hüpotees) inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis peaksid olema mõjutatud sellest, missugust keelt ta kõneleb Lingvistiline determinism (keele eripärad määravad meie mõtlemise, mälu ja taju) Lingvistiline relatiivsus (eri keeled kaardistavad maailma erinevalt) Keeleline relatiivsus · Erinev grammatiline struktuur tingib ka erineva arusaama maailmast · Enamikus maailma keeltes öeldakse, et tuul puhub (tuul on olemas eraldi puhumisest) · Indiaani keeltes ei ole selleks kaht eraldi sõna, vaid üks sõna tuulepuhumine · Ei ole sellist tuult, mis ei puhuks loodusjõudude kujutamine on täpsem Keeleline relatiivsus · Uku Masingu järgi eestlane ei mõtle tulevikule, sest keeles puudub grammatilise tuleviku konstruktsioon · Samamoodi võiks öelda, et eestlase jaoks ei ole olulised soolised erinevused Keel ja mõtlemine
Et need paiknevad valitseva tuulesuunaga risti, kutsutakse neid ka ristluideteks. · Täht- ehk püramiidluited sünnivad paigus, kus tuule suund pidevalt vaheldub. Mõnedes kõrbetes kasvavad sellised luited kuni 80 m kõrguseks Namibi kõrbes on liivaluidete kõrgus kuni 300 meetrit. · Poolkuukujulised parabol- ehk mõrdluited tekivad kõrbe äärealadel, kus on vähe liiva ning tuul puhub valdavalt ühest suunast. Tuule suunda näitavad luite teravdunud harud. Servad on eendunud sellepärast, et liiv liigub seal palju kiiremini kui luite paksus keskosas. Taimestikuga kinnistamata luited võivad aastas kuni mitusada meetrit edasi liikuda ning põlde ja asulaid enda alla matta. 4 Kõrbes võivad tekkida ka miraazid, ehk terendused. Need tekivad valguse
disainitud, ja siin ei mõtle ma esteetilist vaid pragmaatilist disaini. Võrreldes vanemate põlvkondade turbiinidega on tänapäeval kasutatavate efektiivsus palju suurem. Kui me mõtleme tuuleturbiinidest siis tuleb meile silme ette kõrge posti külge kinnitatud kolmelabaline masin. Kuid ka sellel disainil on omad vead: väikse tuule kiiruse puhul ei hakka nad tööle ning nad on sõltuvad oma asetusest - kui tuul valelt poolt puhub siis ei suuda nad enda võimsust täielikult rakendada. Kuid igal probleemil on lahendus. Igaüks saab endale koju osta mini-tuuleturbiini ning isegi nõrgema tuule puhul hakata omal käel energia tootmist katsetama. On olemas ka vahepealsed mudelid. Tuule suunda me muuta ei saa aga mida me saame teha on see, et me ehitame tuuliku niimoodi, et ta sätib ennast ise vastavalt tuule suunale õigesse asendisse. Väiksemate turbiinide puhul on see täiesti võimalik. See lahendus
Tuul: Õhumasside horisontaalne liikumine Tekib õhurõhu ebaühtlasest jaotusest maapinnal Coriolise jõud: Tingitud maa pöörlemisest ümber oma telje Briisid: Esinevad merede, ookeanide ja suurte järvede rannikul Tekke põhjuseks maapinna ja vee erinev soojenemine – maapind soojeneb kiiremini, soojendab õhukihti enda kohal, soe õhk tõuseb, tekivad vertikaalsed õhuvoolud. Tekib õhurõhu vahe – tuul Föön: Soe ja kuiv tuul, mis puhub mägedelt alla orgu või madalikule Tuult iseloomustavad suurused: Suund – ilmakaare järgi, millisest suunast puhub Kiirus – m/s, km/h Puhangulisus – kui maksimaalne on üle 5 m/s suurem kui keskmine Tuule mõõtmine: Anemorumbomeeter – elektriline, muudab mehaanilise liikumise energia elektri impulssideks. Kiirust mõõdetakse tiivikuga – mida tugevam tuul, seda kiiremini tiivik pöörleb Veeringluse põhiosad:
c. hõõrdejõud, mis mõjutab tuule kiirust kuni 1km kõrguses õhukihis 12. Iseloomusta Maakera üldist õhuringlust (koos skeemiga) Tööleht ATMOSFÄÄR 13. Miks kujuneb ekvaatorilähedastel aladel püsiv madalrõhuala? Sest ekvaatorilähedased alad saavad palju päikest. 14. Mis on mussoonid? Selgita kõrg- ja madalrõhkkondade teket suvel ja talvel Indias. Mussoonid on õhuvoolude süsteem, kus tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Suvel puhub tuul ookeanilt mandrile, tuues kaasa niiskuse ja saju - suvemussoon. Mandril on madalrõhkkond ja ookeanis kõrgrõhkkond Talvel puhub tuul vastupidi, tuues põuaperioodi - talvemussoon. Mandril kõrkrk ja ookeanis madalrk. 15. Mis õhumassid kujundavad Eesti ilmastikku? Arktiline õhk - tuleb Eestisse kõige sagedamini talvel, toob kaasa jaheda ja selge ilma Parasvöötme mereline õhk - esineb sageli, talvel on soojad sulailmad, suvel jahedad ja pilvised, kandub meie aladele läänevooluga,
Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, kuuma ning kuiva suve (keskmine temperatuur juulis 23º-28ºC) ja pehme sademe rikka talvega (keskmine temperatuur jaanuaris 2º-12ºC) kliima. Aastas sajab umbes 1000 mm (Põhja- Apenniinides kuni 3400mm, poolsaare lõunaosas alla 200 mm). Lombardia kliima sarnaneb parasvöötme mandrilise kliimaga (sademed 600-800 mm aastas, keskmine temperatuur juulis 24ºC ja jaanuaris 0ºC). Alpide eelmäestikus puhub talvel sageli kuiv ja soe tuul föön, Triestes külm Boora, Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Siroko, mägedes (Alpides) avaldub loodusvöötmete kõrgusvööndilisus. Kliimast olenevalt on jõgede veereziim Põhja- ja Lõuna-Itaalias erisugune. Alpides algav Po ja selle lisa jõed ning Adige on vee- ja energiarohked ning nende vooluhulk on võrdlemisi ühtlane. Kesk- ja Lõuna-Itaalia jõgede (Tiber ja Arno) veetase alaneb suvel järsult.
Tähtkujud: Astronoomid on jaganud tähed 88 tähtkujusse. Igal tähtkujul on oma ladinakeelne nimi. Astroloogilised Päikese märgid ehk sodiaagimärgid on 12 tähtkuju, mis paiknevad sodiaagis, millel Päike ja planeedid aasta jooksul näivad liikuvat. Päikesesüsteemi kujunemine: Arvatakse, et planeedisüsteemid koos tähtedega tekivad hajutusainest. See aine on vaadeldav tumedate udukogudena Linnuteel. Kui tsentraalne täht on valmis ja kui see on väga hele, puhub "tähetuul" seda ümbritseva gaasipilve laiali; väiksemate tähtede korral on üsna tõenäoline, et nende ekvaatori tasandisse jääb tolmust ja gaasist koosnev rõngas, mida nimetatakse Päikeseuduks. Tähetuul on valgusrõhk ja kosmiline kiirgus. See rõngas ongi tulevaste planeetide, nende kaaslaste, komeetide jms. algmaterjaliks. Praegu eksisteerivate udukogude keemiline koostis on meile teada ainult spektraalvaatluste põhjal. Põhilise osa sellest moodustabki vesinik (gaasudukogude
peale kade ja see toob kaasa palju probleeme. Toimuvad mitmed tülid ning Põssa ja Simon surevad ära, mis on teiste laste süü. Saarel unustavad poisid, mis on tsivilisatsioon ja elu muutub täiesti metsikuks. Lapsed mõtlevad välja ka rituaale. Näiteks nad laulsid ümber tule tantsides ja pidasid koosolekuid. Poisid ehitavad endale onnid, et öösel külma eest peitu pugeda. Koosoleku kokku kutsumiseks on merekarp, mida Ralph puhub. Kelle käes karp oli, see võis ka rääkida ning niiviisi anti karp koosoleku ajal üksteisele edasi. Karp oli ka mitmete tülide põhjuseks. Poisid usuvad, et saarel elab koletis ning see ajab neile hirmu nahka. Kuid nad ei saa aru, et koletis elab tegelikult neis endas, nende metsikus mõttemaailmas. Lapsed mõtlevad tihti ka sellest, kuidas nad saarelt minema saavad ning iga tuluke merel on neile suureks lootuseks.
lume sisse kuivama, kevadel raputatakse pungad maha ja oksi võib veel luua jaoks kasutada. Kasevitsal oli vanasti maagiline ja kasvatav toime, seda nähes muutusid lapsed heaks ja sõnakuulelikuks, kasevitsa kutsuti urvaplaastriks. Tehakse saunavihtu Arukask on parim puuliik saunavihtade valmistamiseks. Vihtu tehakse siis, kui lehed on täis kasvanud. Vanarahvas uskus, et vihtu tuleb valmistada siis, kui on noorkuuaeg, kuiv pilvine ilm, puhub lõuna- või läänetuul. Pühapäeval ei tohtinud vihtu teha. Valmistatud vihad kuivatatakse, soolatakse (Soomes) või sügavkülmutatakse. Vihtlemine vähendab lihaste väsimust, parandab vereringet, peletab väsimust, annab hea une ning söögiisu. 8 Vaenlased Arukasel on omad vaenlased: tihti võime näha vaksiku röövikuid
Kõige enam tarvitavat leiba kutsutakse knäkebröd (näkileib), mis näeb välja kui ristkülikukujuline õhuke ehituspapi tükk ja maitseb kui töötlemata tselluloos. Mujal näkileivana tuntud kloonid põhinevad tegelikult rootsi retseptil mis on nii rabe,et puruneb, kui sellele võid peale määrida; siit ka Rootsi komme seda määrides peos hoida. Kes iganes mõtskleb selle üle, mis rootslastele eluvaimu sisse puhub ei tarvitse oma pead vaevata see on kohv. Kohv on ainus põhjus, et hommikul üles tõusata, ning tasu iga väiksemagi päevasaavutuse eest. Õhtusöök ilma kohvita on mõeldamatu. Rootslased ostavad Euroopa Liidu rahvastest kõige vähem alkoholi. Üks tõhus alkoholitarbimise piiraja on see, et riiklik alkoholimonopol varjab alkoholi olemasolu ja asukohta, näidates vaateakandel kõike muud kui alkoholi. Need, kellele seekõigele vaatamata õnnestub leida,
Kirdepiirkonnas on tegemist klassikalise kontinentaalse kliimaga, kus domineerivad soojad suved ja külmad talved. Pariisi keskmine õhutemperatuur on 12°C, kuid see varieerub miinuskraadidest jaanuaris kuni üle 30°C augustis. Lõuna rannikutasandikke iseloomustab meeldiv Vahemeremaade ilm, külmakraadid on haruldus, vihmasajud kevadel ja sügisel ootamatud kuid põgusad, suvi peaaegu et sademetevaba. Samas on lõunaosa "mistraali" piirkond, mis tähendab tugevat külma ja kuiva tuult mis puhub piki Rhone'i orgu umbes 100 päeva aastas. · LOOMA- JA TAIMERIIK Prantsusmaa kliima ja pinnamood on aidanud kaasa rikkaliku looma- ja taimeriigi väljakujunemisele. Leida võib nii palme Vahemere kaldal kui mäestikumetsi Alpides. Kuid põllumajanduse, saastumise ja liigse urbaniseerumise tagajärjel on paljud loomaliigid sattunud väljasuremise ohtu, nende hulgas näiteks meil levinud pruunkaru ja hunt, aga ka korsika hirv ja teised
Keevitusprotsessi iseloomustab kõrge tootlikkus ja hea kvaliteet kuna puuduvad elektroodi vahetamisest tingitud katkestused ja keevitamisel ei teki räbu. MIG-MAG keevituse põhiparameetrid on keevitustraadi etteandekiirus, keevitustraadi läbimõõt, keevitusvoolu tugevus amprites, kaare pinge voltides, keevituskiirus, kaitsegaasi kogus liitrites minutis ja keevituspõleti asend [4:231] MIG-MAG keevituse puuduseks on see, et seda ei saa kasutada välitingimustes, sest väiksemgi tuuleõhk puhub kaitsegaasi kaarleegi ümbert ära ning ka keevitustraatide valik on tunduvalt väiksem elektroodide omast MIG-MAG Keevitamise alustamiseks viiakse elektroodi (keevitustraadi) ots kontakti keevitatava detailiga ja vajutatakse keevituspõleti päästikule. Päästikule vajutamine lülitab sisse keevitusvoolu (süttib kaarleek), käivitab traadietteandemehanismi ja avab gaasi juurdepääsu põletisse. Keevituspõletit võib hoida nii ühe kui ka kahe käega.
Polaaraladel on domineerivaks õhuvooluks idavool, mis maapinna lähedal Arktikas on enam kirdest, Antarktikas aga kagust, eemale pooluse kohal olevast tugevast kõrgrõhkkonnast. Mussoonid sessoonsed tuuled, mis tekivad mere ja maa erinevast soojenemisest ja jahtumisest Talvemussoon: Suur Euraasia manner jahtub talvel tugevasti, selle keskosas tekib kõrgrõhkkond laskuvate õhuvooludega. Maapinnani laskuv õhk jõuab mandri äärealani ja nii puhub tuul maalt merele. Suvemussoon. Suvel kuumenevad Aasia sisealad tugevasti, õhk hakkab tõusma ja selle asemele liiguvad ookeanialadelt niisked õhumassid. Tuul puhub püsivalt merelt maale jahutades sealset õhku. Kohalikud tuuled: · BRIISID on rannikul esinevad tuuled, mis muudavad oma suunda ööpäeva vältel · Tekivad maismaa ja merevee erineva soojenemise ja jahtumisega. · Päeval puhub tuul merelt maismaale- merebriis · Öösel puhub tuul maalt merele -maabriis 22
ala.(kõige madalam tsükloni keskmes). Õhurõhk õhu hüdrostaatiline rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris. Mõõdetakse baromeetriga. Antitsüklon e. Kõrgrõhkkond (mõjutavad õhuvoole mitmeti, põhjustades tugevaid õhuvoole nii põhjast kui ka lõunast). Mussoon püsiv ja suurte ulatustega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. (Tuntuim mussoonist haaratud piirkond on Lõuna-Aasia). Passaat tuul mis puhub 30 laiuskraadide vahel.õhk hakkab liikuma pooluste poole, kus õhk on väiksem. Kasvuhoonegaas rohkem kui kahest sama elemendi aatomist või erinevate elementide aatomeist koosnevad atmosfääris esinevad gaasilised molekulid. Põhjustavad ksvuhooneefekti. (veeaur,osoon,metaan,süsinik,-lämmastikdioksiid). Osoonikiht keskmiselt 15-55 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem konsentratsioon.
Tema eluajal ilmusid luulekogud-"Vainulilled" ja "Emajõe ööbik".;õlemad raamatud on autorinimeta. "Vainulilled"(1866)-siin on saksa keelest tõlgitud ja mugandatud luuletusi loodusest,jumalast ja kodust. On ka tema enda loodud luuletusi nagu "Meil aiaäärne tänavas"-kus laps igatseb vaadata üle aia,aeg saabus,laps kasvas suureks,läks laia maailma,kuid seal polnud pooltki nii armas kui koduses külatänavas. "Juba kaseladvalt lehed langvad"-maalib pildi hilisest sügisest,kus puhub tuul ja päike on väsinud,kus ainult sõna kodu annab sooja. Kodusoojusest on ka luuletus "Kaugelt koju tulles"-võõras päike paistab külmalt,kõlab võõras keel.Kangelane tahab elada kodus,laulda laste laule. "Emajõe õõbik"(1867)-see teine luulekogu pani aluse Koidula tuntusele.Juba luulekogu pealkiri on metafoorne.Ühelt poolt on ööbik tagasihoidlik väike lind,kes varjub põõsastesse ja ei taha ennast näidata,teiselt poolt aga on õõbik kõige virtuoossem laululindude hulgas. 1
TALV - on tundras pikk, külm ja tuisune, suvi lühike ja jahe. Keskmine temperatuur talvel on -34o C. Lähispolaarkliimas on sademeid vähe, sellepärast on ka lumikate õhuke. Lumi sulab alles mais-juunis ja tuleb uuesti maha juba septembris. SUVI - termomeeter näitab harva üle 10 soojakraadi. Kuigi suvepäev on pikk, käib Päike madalalt ja soojendab maapinda vähe. Taimekasvu periood on ainult 50 - 60 päeva. Tihti sajab uduvihma ja puhub vinge tuul. Auramine on jahedal suvel väike ja nii on vett palju. Aastane sademete hulk jääb tavaliselt alla 250 mm/a ja meenutab oma suuruselt kõrbeid - edaspidi on näha, et tundra elu on tõesti üpris vaene. Tasastel tundraaladel, kus üleliigsel veel pole kuhugi voolata, on tekkinud palju madalaid järvekesi ja soid. Vee üleküllus esineb siiski vaid suvel, talvel on väiksemad jõed ja järved põhjani külmunud.
määral. Suvel on maismaa soojem, mistõttu kujunevad seal välja tõusvad õhuvoolud, mis moodustavad püsiva madalrõhkkonna. Seetõttu toimub pidev õhuvool merelt maale, mis toob endaga kaasa ookeanivee aurustumise tõttu suure niiskusesisaldusega õhu, mis põhjustab tugevaid sademeid. Talveperioodil on asi vastupidine, maa on külmem kui meri, mistõttu puhuvad tuuled merele, jättes talveperioodil mussoonkliimaga alad sademeist ilma. Passaat on püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole. Kolmekümnendatel laiuskraadidel tekib kõrgrõhuala, aga ekvaatori piirkonnas tekib madalrõhuala ja õhk liigub troopikast ekvaatori suunas. Coriolisi jõu tõttu õhu liikumise suund muutub ja passaadid puhuvad põhjapoolkeral kirdest edela suunas, lõunapoolkeral kagust loode suunas. Kasvuhoonegaasid on rohkem kui kahest sama elemendi aatomist või erinevate elementide aatomeist koosnevad atmosfääris esinevad gaasilised molekulid.
,,Äri loobu võimalikest tähendusrikastest sõprussidemetest üksnes erinevuste tõttu. Uuri neid. Võta need omaks. Armasta neid." Luci Swindoll ,,Sinu südames on megnet, mis tõmbab ligi tõelisi sõpru. See magnet on isetu, esimesena teistele mõtlemine... Kui õpid teistele elama, siis elavad nemad sinule." Paramahansa Yogananda ,,Vahel meie valgus kustub ja teine inimene puhub selle uuesti lõkkele. Igaüks meist võlgneb suurima tänu neile, kes on selle tule uuesti süüdanud." Albert Schweitzer ,,Tõelised sõbrad pussitavad Sind eest." Oscar Wilde 4
jäävööndis laskuvadte õhuvoolude siis tekib muld aeglaselt. kotik, plankton karmid tingimused tõttu aasta läbi kõrgrõhkkond.Tuul ei soodusta puhub väiksemate laiuskraadide poole majandustegevust Tundra ja Talvel arktiline, suvel parasvöötme Keltsmullad. Õhukesed ja Aasta läbi elavaid liike vähe: Taimestik koosneb Inimasustus hõre. metsatundr õhumass
lähendada tehnikale ning kujutab reaalsust geomeetria terminitega. Barbarus suri 1946. aastal.Tema surma asjaolud pole selged. Tegu võis olla enesetapu kui ka poliitilise mõrvaga. Horizontaalne Maaslamaja ei löö, maaslamajat ei lööda, nõnda päev ja öö lähvad mööda. Hällist ei tõuse väeti, lahti kirst ei kaandu, mis kord meripõhja jäeti, enam ei maandu. Kuigi torm armutult lõõtsub, ookeanist undavalt puhub, sygavusist meripind õõtsuv laiba vaid kaldale uhub. Ja kui imesten kysti: kes hukkunu ema, kun isa? Ei karganud korjus enam pysti, sulut hammaste taha jäi kisa. Lapsena roomata neljakil, või on veetlevam surivoodi? kun lamame abitult seljakil kylm keha säet vesiloodi. Teistel aga kärsitu pakiline een armastus nägematud uned, elutee looklev zik-zakiline: nõnda lõunasse lendavad kured Luuletus ´´ Horizontaalne ´´ - Kurbus, surm, valu, elukindlad seadused...
· Kiiresti ja osavalt, läbides pikki vahemaid, liigub parvedena ogahai ehk merikoger, kes kehakujult sarnaneb allveelaeva või torpeedoga. · Hästi ja suurtele kaugustele ujuvad usja või maduja kehakujuga kalad ( silmud, angerjad) , tehes kehaga looklevaid liigutusi. · Vähem on kiireks ujumiseks kohastunud põhja läheduses elavad, niinimetatud bentilised kalad, kelle keha on lame (railised) või külgedelt kokku litsutud( lestalased). · Värtnakujulise kehaga kerakala puhub end hädaohu korral õhku niivõrd täis, et muutub kera või põiesarnaseks. · Sellises olekus ta jääb veepinnale, olles pöördunud kõhuga ülespoole, tema keha ogad tõusevad püsti nagu siilil ning on kindlaks kaitseks vaenlaste vastu. · Kui hädaoht möödub, laseb kerakala oma vatsast õhu välja, laskub sügavamale ning tema keha omandab uuesti värtnataolise kuju. Kerakala · Troopikameredes elab hiiglaslik, üle 1000 kg raskune ja rohkem kui 2 m pikkune kuukala
peale kade ja see toob kaasa palju probleeme. Toimuvad mitmed tülid ning Põssa ja Simon surevad ära, mis on teiste laste süü. Saarel unustavad poisid, mis on tsivilisatsioon ja elu muutub täiesti metsikuks. Lapsed mõtlevad välja ka rituaale. Näiteks nad laulsid ümber tule tantsides ja pidasid koosolekuid. Poisid ehitavad endale onnid, et öösel külma eest peitu pugeda. Koosoleku kokku kutsumiseks on merekarp, mida Ralph puhub. Kelle käes karp oli, see võis ka rääkida ning niiviisi anti karp koosoleku ajal üksteisele edasi. Karp oli ka mitmete tülide põhjuseks. Poisid usuvad, et saarel elab koletis ning see ajab neile hirmu nahka. Kuid nad ei saa aru, et koletis elab tegelikult neis endas, nende metsikus mõttemaailmas. Lapsed mõtlevad tihti ka sellest, kuidas nad saarelt minema saavad ning iga tuluke merel on neile suureks lootuseks.
KELK KELGUD TALV TALVEL MA SUUSATAN. TALVEL MA KELGUTAN. TALVEL MA UISUTAN. LUMEMEMM EI UISUTA. LUMEMEMM EI SUUSATA. LUMEMEMM EI KELGUTA. TA VAATAB JA VALVAB MAJA. TA EI KARDA. MA EI SAA ÕUE TULLA. MA OLEN HAIGE. TÖÖLEHT 16. ILM Töölehed 45aastastele SÕBER SÕBRAD PUU PUUD PILV PILVED MÄRG MÄRJAD PÕÕSAS PÕÕSAD VIHM SAJAB VIHMA. PUHUB TUGEV TUUL. PÄIKE PÄIKE PAISTAB. TÄNA ON ILUS ILM. TÄNA EI OLE ILUS ILM. KAS TÄNA ON SOE VÕI KÜLM? KAS TOAS ON SOE VÕI KÜLM? KAS ÕUES ON SOE VÕI KÜLM? TÖÖLEHT 17. LIIKLUS Töölehed 45aastastele PUNANE TULI SEISAN. KOLLANE TULI OOTAN. ROHELINE TULI LÄHEN ÜLE TEE. MIDA NÄITAB PUNANE TULI? SEISA VEEL, SEISA VEEL! MIDA NÄITAB KOLLANE TULI? OOTA VEEL, OOTA VEEL! MIDA NÄITAB ROHELINE TULI?
Kamerunis esineb kuiv ja vihmane aastaaeg. Vihmased kuud on põhjaosas juuni, juuli, august ja september. Lõunaosas kestab vihmane aastaaeg kauem - maist novembrini. Selle põhjuseks on Atlandi ookeani lähedus ning vihmametsad. Vihmast aastaaega iseloomustab suhteliselt madal õhutemperatuur. Sel aastaajal puhuvad Atlandi ookeanilt niisked edela mussoontuuled. Kuiva aastaaega iseloomustavad kõrged õhutemperatuurid (eriti päevasel ajal) ja pilvitud ilmad. Sel aastaajal puhub Sahara kõrbe poolt kuiv kirdetuul, mis toobki kaasa kuivemad ilmastikutingimused. Kõige soojemad kuud on Kamerunis märts, aprill ja mai, mil keskmine päevane õhutemperatuur võib ulatuda 30ºC kraadini. Tugevad vihmasajud juulis ja augustis põhjustavad sageli suuri üleujutusi Doualas, Kameruni
Leidub nii odavat keeratava korgiga lihtveini kui kalist kontsentreeritud Chasselas`d, on nii kerget ja mahlakat kui ka talupoeglikult maamaitselist. Punast veini tehakse ainult viiendiku jagu ja see on põhiliselt A:O:C: Salvagin: Pinot Noiri ja Gamay segu. Valais ( 5255 ha veiniaedu ). Viinamarjad kasvavad päris kõrgel ( Rhone`i org on siin 500-600 meetri kõrgusel merepinnast ), aga päike on intevsiivne ja puhub soe tuul, mis tagab head kasvutingimused. Kuulsas Visperetermineni veiniaias valmistatakse 1100 meetri kõrgusel solera meetodil nn liustikuveini- Vin Glacier`d. Piirkond on väga kuiv, viinapuid kastetakse. Parimad maad on tingimata päikesepoolsetel nõlvadel. Tänapäeval viljelevad 20 000 aiaomanikku 50 eri viinamarjasorti. Chasselas`d kutsutakse siin Frendand`iks ja just selle nime all ongi ta tuntuim Sveitsi vein. Fredant on enamasti mahlakas ja täidlane, vahel ka
kõikmasinaosad omavahel ja millega mootor kinnitatakse tööpingile. Veerelaagrid 2 paiknevad laagrikilpides 3, mis tagab masinaosade kontsentrilisuse. Keres paikneb staatori magnetsüdamik 7, mis on koostatud 0,3...0,5 mm paksustest stantsitud staatoriplekkidest, mis on omavahel isoleeritud. Staatori uuretes on pöördmagnetvälja tekitav kolmefaasiline mähis 8. Laagritel pöörleb võllile 10 kinnitatud rootor 9.Vabal võlli otsal on tavaliselt ventilaator 4, mis mootori pööreldes puhub jahutusõhku mootorikere jahutusribide vahele. Ventilaator on kaetud kattega 5, millega välditakse pöörleva ventilaatori juhuslik puutumine.Mootori elektriliseks ühendamiseks on kerel klemmikarp 6. 5. Kuidas tekitatakse püsiergutusega elektrimootoris magnetväli? Püsiergutusega: elektrimootoris tekitab magnetvälja püsimagnet/ Magnetväli tekitatakse nn poolustega, selleks on ergutusmähis, mis on keritud ferromagnetilisest ainest südamikule.
Nt: Kamp-jõuk, pood-kauplus jne. Antonüümid- vastandsõnad nt: pikk-lühike, paks-peenike, suur-väike jne. 5) Keelemärkide tähendusülekanded: sümbol, metafoor, personifikatsioon, allegooria. Näited! Sümbol-võrdkuju varjatud tähenduses nt valge tuvi on rahu märk, punane süda on armastuse sümbol jne. Metafoor-ülekantud tähenduses varjatud võrdlus, nt sinitaeva silm-päike. Personifikatsioon- isikustamine, st elutule elu andmist, nt tuul puhub, pilv nutab jne. Allegooria- mõistukõne, räägitakse piltlikult, nt: ta on kullast kätega mees, siis st et ta on hea töömees või oskab hästi erinevaid majapidamisasju teha. 6) Nimeta keele struktuuri erinevad tasandid. Iseloomusta neid. Miks peab keel mitmetasandiline olema? Keele struktuuri tasandid: 1. Häälikutasand(häälikud, silbid, rõhud, välted) 2. sõnatasand(sõnaliigid, sõnamoodustus) 3. vormimoodustus 4. Lausemoodustus
keskkonnas kohanemiseks. Intelligentsus ja semioos Hoffmeyer seletab, et tihti on märkamata jäetud võimalus loomade intelligentsust mõõta, jälgides looma võimeid kasutada semioosi oma eesmärgi poole püüdlemisel. Ta mainib, et üks oluline omadus, mida omavad pea kõik olendid, kes liiguvad, on propriotseptsioon – teadlikkus oma keha paikńemisest ning liikumisest. Maurice Merleau-Ponty arvates eelneb selline enese tajumine arenenumale mõttetegevusele, mille puhub tekib subjektil subjektiivne arvamus. Loomade intelligentsist aitab paremini aru saada ka teadmine, et ka nemad näevad mõnikord und. See annab mõista mingil määral kehalise ja vaimse tegevuse erisusest, kuid see pole niivõrd arenenud, kui inimestel. Kasutatud materjalid Hoffmeyer, J 2014. Biosemiootika Semiootika sõnastik
paarikümne kanali kogupikkus on umbes 160 km. Linna suurtemateks kanaliteks on Moika, Fontanka, Krjukovi kanal, Gribojedovi kanal, Talvekanal, Obvodnõi kanal ja Luigekanal. Linnas on ka sadakond järve ja tiiki. Suur osa Peterburist asub kuni 3 meetrit kõrgusel merepinnast ja on sellepärast ohustatud üleujutuste poolt. Need ei teki siis, kui Neeva jões on suurvesi, vaid kui läänetuul Soome lahe vee Neeva suudmesse kokku puhub. Suurim üleujutus toimus 19. novembril 1824, kui veetase tõusis 421 cm üle keskmise. 23. septembril 1924, kui veetase tõusis 369 cm üle keskmise, oli 70 km² linnast üle ujutatud. NEVA Neeva on jõgi Euroopas. Neeva on 74 kilomeetrit pikk ning saab alguse Laadoga järvest. Lähtel on kaks haru, nende vahel on Schlüsselburg. Suudmes on harusid palju, nende vahel on saari, sealhulgas Vassili saar. Suurest
külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvegakliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Šveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna- Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Riigi haldusjaotus Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 110 provintsiks ja 8092 vallaks
e=min(b;2h)=11,7x2=23,4~23,5m
d/h=32,6/11,7=2,79.Tuleb valida cpe,10 ja interpoleerida, sest 1
inimese ettekujutlus maailmast ja tema mõtlemisviis peaksid olema mõjutatud sellest missugust keelt ta kõneleb. See on keelelise relatiivsuse oletus, mida tuntakse Sapiri-Whorfi hüpoteesina. Hüpoteesi pakkusid välja keeleuurijad Edward Sapir ja Benjamin Whorf. Indiaani keelte uurijatena märkisid nad, et maailma kujutamine nendes keeltes erineb sellest, kuidas inglise keel maailma kujutab. Enamikus maailma keeltes öeldakse, et tuul puhub. Seevastu indiaani keeltes ei ole khte sõna, millest üks oleks tuul ja teine puhub, vaid on üksainuke tegusõna tuulepuhumine, mida eesti keelde saab tõlkida vaid tuule ja puhumise abil. On väidetud, et kummalgi juhul on ettekujutlus maailmast või maailma ühest väikesest tükist erinev, kuna keeltes on see erinev. Eesti ja teistes meile tuttavamates keeltes on niisugune ettekujutlus, et tuul on selline asi, mis vahel puhub ja vahel ei puhu. Aga tuul on olemas eraldi puhumisest
Jõhvi Gümnaasium Hiina Referaat Andrei Fomin 10. b klass Õpetaja Ene Sokman Jõhvi 2008 Üldandmed Hiina asub euraasia mandril, aasia maailmajaos. Hiina Rahvavabariik laiub Kagu-Aasias ning jagab oma riigipiiri paljude riikidega. Põhjas piirneb Hiina Venemaa ja Mongoliga; idas Koreaga, Kollase Mere ja Ida-Hiina Merega; lõunas Vietnami, Laose, Birma, India, Bhutani ja Nepaliga; läänes India, Pakistani, Afganistaani, Tadzikistan, Kõrgõzstani ja Kasahstaniga. Riigi kuju meenutab V tähte mille alumine ots on suunaga lõunas aga ülemised otsad suunaga loode ja kirdesse. Hiina asub vahemikus 70-130E ja 20-60N. Hinnas elab 1 314 480 000 inimest ja tema pindala on 9 596 960km² see teeb rahvastiku tiheduseks 137 in/km². Hiina pealinn on Peking tema geograafilised koordinaadid on 39° 54 20 N, 116° 23 29E. Pekingi ja Tallinna vahemaa on umbes 7000km. Ajavahe Eesti ja Hiina vahel on 5 tundi suvel ja...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
