12. Ei ole kõik mesi, mis tilgub, ega kõik tuli mis vilgub. 13. Ei see koer jänest koju too, keda vägise metsa viidakse. 14. Iga punane mari ep ole mitte maasikas. 15. Kelle perse sügeleb, küll see sauna kütab. 16. Kellest konks peab saama, see kasvab noorelt kõverasse. 17. Kes ainsat last raatsib lüüa! 18. Kivi-süld on kergem mõõta kui kokku kanda. 19. Kui naine joob ja katus läbi jookseb, see on kõige pahem lugu. 20. Kes supiga suus põletanud, see puhub ka vee peale. 21. Kui sa oma nahka armastad, siis ära teist löö. 22. Kui sul enesel tiibu ei ole, siis ei tõsta sind ka võõrad tiivad lendu. 23. Kus koer kord lüüa saanud, ei ta seal enam teine kord haugu. 24. Mee-kaup-mees lakub mõne korra omasõrmi. 25. Mis naeste tarkus on? Hundi eest tuppa hoida. 26. Noorte leskede südamed ja kivi-vaagnad on usinad jahtuma. 27. "Kelle jalg tatsub, selle suu matsub" ja "Kes koera saba kergitab, kui koer ise"; 28
2. Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea, millest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi saba. Suurem osa pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest, lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi pilvest. Komeetide orbiidid on enamasti piklikud, sageli paraboolsed või hüperboolsed. 3
Geograafia 3. Kursus 2.Va Atmosfäär Atmösfäärifrondid × Üleminekuala erinevate omadustega õhumasside vahel × Külm front liigub kiiremini kui soe Tsüklon ja antitsüklon × Tsüklon e madalrõhkkond × Antitsüklon e kõrgrohkkond 1. Madalrõhkkond × Kaasnevad sademed × Tuul on kõige kiirem seal, kus rõhvahe kõige kiiremini muutub × Tuul puhub madalrõhkkonna südame poole × See, et meie laiuskraadil tsüklonid läänest itta liiguvad, on tingutud ülemaailmsest õhutsirkulatsioonist × Frondi alla jääv ala saab sademeid Tsüklon toob Eestis kaasa: Talvel: ilm läheb soojemaks, niiskemaks, sademed, pilvine, tuisk Suvel: ilm läheb jahedamaks, pilves, sajab 2. Kõrgrõhkkond
Sellisel puhul saab konditsioneeriga jahutada ka talvel. Soovitatav on kasutada sujuva reguleerimisega rõhu pealt juhitavat talvevarustust, see tagab ka kuni -15°C välisõhutemperatuuri juures tõrgeteta töö. Kütmine. Enamustel seadmetel on peal neli-tee klapp, mille abil pannakse konditsioneer tööle vastupidises suunas. Sellisel juhul saab kasutada konditsioneeri kütmiseks. ON/OFF tüüpi kompressoriga konditsioneeri ei saa kasutada säästu saamise eesmärgil. Konditsioneer puhub küll sooja, kuid selle soojuse hind ei ole elektriradiaatori poolt toodetud soojusest eriti palju odavam. Samuti muutub tavaline konditsioneer miinuskraadide saabudes ebatöökindlaks. Õhu puhastamine. Enamustel seadmetel on standardvarustuses pestavad kapronfiltrid mis puhastavad õhust lendlevad tolmuosakesed. Eraldi lisavarustusena on võimalik peale tellida plasmafiltrid ning ionisaator. Nii puhastatakse siseõhust 0,5 mikroni suurused tolmuosakesed ja
aladel külmakõrbed.. Pooluste lähedal on aasta läbi külm, sest päikesekiired langevad sinna suvelgi väga väikese nurga all ning peegelduvad helevalgelt lumepinnalt suuremalt jaolt atmosfääri tagasi. Talvel valitseb ligi pool aastat lausa pimedus - polaaröö. Seda pimedust leevendavad vahel kõrgetes atmosfäärikihtides tekkivad omapärased valgusnähtused - virmalised. Kuna õhk on külm, valitseb jäävööndis laskuvate õhuvoolude tõttu aasta läbi kõrgrõhkkond. Tuul puhub enamasti poolustelt väiksemate laiuskraadide suunas. Sademeid on vähe ja need langevad alati lumena. Et sula esineb harva, siis lumekiht üha pakseneb. Suure surve all tihenevad alumised lumekihid järjest kõvemaks, muutudes lõpuks paksuks väheliikuvaks jääkatteks - mandrijääks. Pealmiste kihtide raskuse tõttu võib see kallakut mööda libisema hakata, moodustades mandriliustiku. Mere rannikul murdub see pankadena vette. Nii
Suvel sulab vaid maapinna õhuke pealmine kiht. Igikeltsast haaratud territoorium on KIRSMAA. (25% maismaast). Palju jõgesid ja järvi. Jõed voolavad lõunast põhja. Suured üleujutused jõgede suudmetes. Suurvesi kevadel. Suur soostumine, sest a) auramine väiksem kui sademete hulk; b) reljeef suhteliselt tasane; c) igikelts. Uural, tuva, lagesoo, puissoo KÜHMSOO e. PALSA Künkliku pinnaga soo, kus turbast küngaste tuumikuks on jää. Talvel puhub tuul lume küngastelt lohkudesse. Tekib eriline maastikumuster, kus paljad turbakühmud vahelduvad tiheda taimkattega vesiste lohkudega. Leetmullad • Sademeid rohkem, kui aurub. • Laskuv veevool kannab toitained sügavamale. Toiteainetevaensed mullad. Okaspuude kohastumine: igihaljad, okkad takistavad aurumist, fotosüntees saab alata varakevadel, koonusekujuline et lumi maha libiseks, pikk ja sirge tüvi et saaks rohkem
leevendamiseks ecstasy tableti. Sama moodust proovis ka Jape, kes oleks aga äärepealt enesetapu sooritanud. Kolmandaks näiteks tooksin Miia Mikaela, kelle elutee algas siis, kui ta vanemad olid purjus. Varakult emaks saavas Roosa käitumises väljendab Tiainen tülpimust ja trotsi, sest enamasti soovivad noored elada sarnaselt oma eakaaslastega. ""Sinu sünnipäev on järgmisel reedel," meenutab Anne. "Kui õige läheksid seda tähistama?" "Eks näis," puhub Roosa väliselt ükskõikse näoga suitsu välja, tema silmis aga särab tuluke." Teos on kirjutatud huvitavalt läbi Mikaeli silmade ja kuigi autor ise oma arvamust välja ju ei ütle on see kaudselt näha Mikke arvamustes. Seda on näha näiteks siis, kui Mikke oma mõttes Roosa abordi arvamusele vastu vaidleb või haletseb Jarnot, kes endalt elu tahab võtta. Raamat ise on selges kirjakeeles, kuid dialoogides on näidatud teismeliste suhtlust, hetkelisi solvumisi ja ülbust
muutused. Meister testib väsimatult valmivat juustu, hindab selle tihedust ja kontrollib hallitusseente tihedust massis. Juustu küpsemine Roqueforti juustu küpsemise juures on oluline ka looduse abi. Üle 2 miljoni aasta tagasi tekkis tänu erosioonile Combalou mägi. Kui tonnide kaupa rändrahne üksteise otsa kuhjus, jäid nende vahele ja alla looduslikud käigud ja koopad. Tänu nendele avaustele, fissuuridele ja lõhedele puhub koopasse pidevalt värsket mõõdukat tuult. Just nende avauste juurde on ehitatud keldrid, kus juust küpseb, keldrid on vahel kuni 11- tasemelised. Keldrimeister saab avausi rohkem avatuna või suletuna hoides sättida keldri temperatuuri ja niiskustaset. Nii saab juust järk-järgult muutuda. Pärast seda, kui juust on võtnud juurde õrna lõhna ja sinaka värvi, peab see veel vähemalt 3 kuud küpsema. Pildid TÄNAN KUULAMAST!! :)
Eriti troopiliste tsüklonite puhul; Gradienttuul- vabas atmosfääris, kus hõõrdejõud peaaegu puudub, tasakaalustab Coriolise jõud gradientjõu; liikumine toimub piki isebaare; kui isobaarid on sirged, siis geostroofiline tuul; 13 TUUL MAALÄHEDASES ÕHUKIHIS Tsüklonis e. madalrõhualal puhub tuul vastu kellaosuti liikumise suunda keskpunkti poole (PP) Antitsüklonis e. kõrgrõhualal puhub tuul kellaosuti suunas keskpunktist väljapoole (PP) TUULT ISELOOMUSTAVAD SUURUSED - Suund ilmakaare järgi, millisest suunast puhub - Kiirus m/s, km/h, sõlm*, hetkeline ja maksimaalne - Puhangulisus kui maksim. on üle 5 m/s suurem kui keskmine 1 sõlm = 1 meremiil/h = 0.51 m/s NIISKUS ATMOSFÄÄRIS
madalrõhualade paiknemist ning õhu liikumist. Kolmandaks on märgatavaks takistuseks maapinnalähedaste õhumasside liikumisele ka kõrged mäestikud. Mussoon kujutab enesest ulatuslikku õhuvoolude süsteemi, mille korral tuule suund muutub sesoonselt vastupidiseks. Nad tekivad suurte mandrite äärealade maismaa ja veepinna erinevast soojenemisest ja jahtumisest. Suvisel aastaajal, kui päike käib üle taevavõlvi seniidi lähedalt, puhub tuul ookeanilt mandrile, tuues kaasa niiskust ja sadu. Talvel, kui päike liigub madalamalt, puhub tuul valdavalt mandri siseosast ookeani suunas. Kõrgema- ja madalama õhurõhuga piirkonnad neid kokku nimetatakse atmosfääri mõjukeskmeteks, sest nad kujundavad õhuringlust palju suuremal alal, kui on nende endi pindala. Kliimat mõjutavad tegurid : *Asend ekvaatori suhtes, sellest oleneb päikeselt saadav kiirguse hulk aastas. *Kaugus merest, mida lähemal merel seda niiskem.
kontrollis arvuti. Jne Õpetatud on viipekeelt ka gorillale. Sai selgeks 375 sõna. Siiski ei jõua loomad kaugemale 1.5 2 aastase lapse keelelise arengu tasemest. 23) Milles seisneb Sapiri-Whorfi hüpoteesi? Millised tõendid seda toetavad ja millised räägivad selle vastu? See on keelelise relatiivsuse oletus inimese ettekujutus maailmast ja tema mõtlemisviis peaksid olema mõjutatud sellest, missugust keelt ta kõneleb. Näiteks indiaani keeles ei ole kahte eraldi sõna tuul ja puhub. Neil on lihtsalt tegusõna tuulepuhumine. Seega eesti ja teistes meile tuttavates keeltes on niisugune ettekujutus, et tuul on selline asi,mis vahest puhub ja vahest ei puhu. Seevastu indiaani keeltes on loodusjõudude kujutamine täpsem, sest ei ole olemas tuult, mis ei puhuks. 24) Kirjeldage mentaalsete mudelite kujunemist. Mentaalsete mudelite kujunemine · Mentaalse mudeli loomisel lapsel oluline enda kogemus mida tajub. · Tajutavale lisandub see, mida täiskasvanud räägivad.
suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund. Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Sveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Kliima üldiseloomustus Itaalias on valdavalt maheda suve ja jaheda talvega vahemereline kliima. Apenniini poolsaarel ja saartel
hõõrdejõud. 17. Mis on Coriolise jõud? Millest sõltub selle jõu tugevus? Kuidas mõjutab see õhu liikumist? Coriolise jõud tekib keha liikumisel pöörlevas taustsüsteemis, mille tulemusena: põhjapoolusel kalduvad liikuvad kehad esialgsest liikumissuunast paremale, lõunapoolkeral vasakule. Sõltub geograafilisest laiuskraadist: maksimum poolustel, ekvaatoril 0. 18. Mis on geostroofiline tuul ja missuguses suunas see puhub? Geostroofiliseks tuuleks nimetatakse õhu ühtlast ja sirgjoonelist liiikumist rõhu gradientjõu ja Coriolise jõu mõjul. Geostroofiline tuul puhub paralleelselt isobaaridega nõnda, et madalrõhkkond jääb liikumissuunast vasakule (põhjapoolkeral). 19. Kuidas mõjutab õhu liikumist hõõrdejõud? Hõõrdumine vähendab tuule kiirust ja muudab suunda. Mõju ulatub ca 1 km kõrguseni. Mida suurem on hõõrdumine, seda enam kaldub tuul gradienttuule suunast vasakule (kuni 30°)
murtuid kiviplaate. Tolmu "Venera 14"le näha ei olnud. Kihiline pinnas meenutab settekivimeid. Veenusel toimub settimine atmosfääris, mitte vees. Veenuse atmosfäär Teleskoobist vaadates paistab Veenus alati sirbikujulisena. Veenuse pinda ei saa vaadelda, kuna Veenusel on teavas kogu aeg pilves. 50-65 kilomeetri kõrgusel pakneb kõige tihedam pilvede kiht. Hõredaim pilvede kith asub umbes 72 kilomeetri kõrgusel. Pilvekihtide vahel puhub tugev tuul. Tuule kesmine kiirus on umbes 300 400 meetrit sekundis. Temperatuur Veenuse pinnal on 480°C. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. Veenuse atmosfääri rõhk on 9 MPa. Maal on umbes selline rõhk ookeanides 1 km sügavuses. Veenuse atmosfäär sisaldab süsinikdioksiidi 96,5%, lämmastikku 3,4% ja argooni 2% ja hapnikku 0,1%. Kokku umbes 0,1% on vingugaasi (CO), vääveldioksiidi (SO2) ja veeauru. Vedel vesi muidugi puudub.
neist maa poole tekkisid madal padumeri Waddenzee ja Zuiderzee laht. Hollandis leiduvad maavarad : « Maagaas « Nafta « Kivisüsi « Kivisool Hollandis ei esine maavärinaid ega vulkaanipurskeid kuna lähedal ei toimu laamade liikumist ja vulkaanid puuduvad. Kliima Hollandi kliimat kujundab Põhiliselt meri. Seal valitseb parassoe ja mereline kliima, mida iseloomustavad pehme talv ja jahe suvi. Kõige pehmem on rannikuala kliima, kuid Sageli, eriti sügisel ja talvel, puhub ka põhjatuul. Meri teeb sealse kliima parajalt soojaks ja päikesepaistelisi päevi on aasta vaid 60-65. Sademete hulk on 600-650 mm aastas, eriti rohkesti sügisel. Keskmine õhutemperatuur jaanuaris on 2-3 karaadi ( harva esineb ka pakast), juulis aga 18-19 kraadi. Võrreldes Eestiga on Hollandis talvel soojem (Eestis -5 kraadi) , suvel aga samasoe +18 kraadi. Võrreldes Eestiga on Holladis palju rohkem Tööstuseid, mis reostavad sealset õhku ja keskkonda.
Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Sveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna- Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. 5
See madalrõhuala põhjustab tugevaid tuuli. Kui Vahemereline tsüklon on Lääne-Alpide ja Põhja-Itaalia kohal, valdavad Sloveenias edelatuuled. Siis kui tsüklon läbi Sloveenia Balkani poolsaarele liigub, puhuvad Sloveenias tuuled idast. Tugevad tuuled ei ole Sloveenias sagedased. Üks eranditest on tugev tuul, mis toob tihti endaga kaasa torme, selle nimi on "burja". Puhanguti saavutab see kiiruse kuni 45 m/s. See on tüüpiline Vipava orule, Karstile ja rannikupiirkonnale. See puhub enamasti kirdest, aga tänu reljeefile, võib see kohakuti puhuda kas idast või põhjast. Paikades, kus ,,burja" on tugevaim, on liiklus mõnikord häiritud ja paikades, kus ,,burja" on eriliselt tugev on suurte veokite jaoks liiklus isegi peatatud. Põhja ,,fen" on teine aeg-ajalt esinev väga tugev kohalik tuul, mille tagajärgedeks on tihti suurte puude ja majade hävimine. Üks äärmuslikest ilmingutest, mis põhjustab üsna suuri kahjustusi, ellkõige just põllumajandusele on põud
Kasvuhooneefekt on looduslikprotsesss, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise tuule. Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevustest tekkinud gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. Mida suurem on õhurõhu muutus pikkusühiku kohta ehk õhu gradient, seda tugevam tuul puhub. Oluliseks tuule suunda mõjutavaks jõuks on maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud ehk Coriolisi jõud. Põhjapoolkeral kalduvad selle jõu mõjul liikuvad kehad, sh õhk ja vesi, oma liikumise suunast paremale, lõunapoolkerast vasakule. Globaalne õhuringlus ehk atmosfääri üldine tsirkulatsioon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhtteliselt püsivat süsteemi, mille järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral
Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Seetõttu järgib tolmusaba rohkem või vähem komeedi orbiiti. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on märgatav ioonsaba, väga heledatel on nähtavad mõlemat tüüpi saba. Suurem osa pikaperioodilisi komeete pärineb Päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest, lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi vööst.
Lähme kinno. · Määrav artikkel esineb siis, kui on tegemist järgarvuga, ülivõrdes oleva omadussõnaga või sõnadega same, right, wrong, following. You are the best! Sa oled parim! She said the same thing as you did. Ta ütles seda sama asja, mis sinagi. · Määravat artiklit kasutatakse ka ilmakaartest ja muusikainstrumentidest rääkides. I can play the violin. Ma oskan mängida viiulit. The wind blows from the east. Tuul puhub idast. 3. Loendamatud nimisõnad · Kui loendamatuid nimisõnu kasutatakse üldises tähenduses, siis artikkel puudub. Time went quickly. Aeg möödus kiiresti. Gold is expensive. Kuld on kallis. · Kui aga loendamatud nimisõnad on täpselt määratletud, tuleb kasutada määravat artiklit the. The gold in your hand is very expensive. - See kuld, mis on su käes, on väga kallis. The music of this concert is boring
muudavad vee happeliseks. Inversioon - Maapinnal on temp külmem kui kõrgemal. Kõrgrõhkkonna korral, kui valitsevad laskuvad õhuvoolud, see takistab õhu segunemist. Selgita millal tekivad briisid; Millal on valitsev merebriis(öösel või päeval)? - Kohalikud tuuled, mis esinevad suurte veekogude rannikul. Merebriis on valitsev päeval, kui mere kohal on kõrgrõhuala ja maa kohal madalrohuala. Tuul puhub KM. Atmosfäär on Maa kaitsefilter - Atmosfääris asub osoonikiht, mis ei lase neelab endasse suure osa kahjulikust UV-kiirgusest. Too näiteid inimtegevuse mõjust kasvuhoonegaaside hulge suurenemisele atmosfääris. Millise gaasi hulk suureneb. Autode heitgaasid CO2 ja N2O; prügilatest lendumine, veisekasvatus- CH4; põldude väetamine N2O; eraldumine külmutusseadmetest, deodorantide ja tulekustutusseadmete kasutamine freoonid
Vagla ainsaks tegevuseks on söömine. Mõne päeva möödudes on vaglad valmis nukkumiseks ja otsivad selleks kuiva koha. Selleks hetkeks on nad 8-12 mm pikad. Vagel kasvab kiiresti ning moodustab paksude seintega tünnikujulise kookoni, kus toimub edasine areng. Toakärbse vagel Järgnevalt muutub kookon tünnikujuliseks punakaspruuniks nukuks. Nuku sees toimuvad suured muutused: vastseelundid lagunevad ning tekivad valmiku koed ja elundid. Kui nukk on täielikult välja arenenud, puhub küps valmik kookoni esiotsas oleva raku katki, mille tulemusel avaneb selle ees asuv kaaneke. Soojades tingimustes koorub valmik kolme päeva jooksul. Koorumise hetkel on hariliku toakärbse tiivad väikesed ja kokkulapitud. Seni, kuni valmiku keha kuivab ja tiivad tugevnevad, valmik lennata ei saa. Normaalsetes tingimustes võib protsess kesta kuni tund, kohe pärast seda toimub paaritumine. toitumine Lindlate ja lautade ümbruses elavad kärbsed saavad toituda lindude ja loomade
Tihti käis Nuf-Nuf kalal. Kõige noorema põrsa nimi oli Naf-Naf. Tema oli kolmest seahakatisest kõige töökam ja tegusam. Enamasti luges ta harivaid raamatuid või ehitas midagi. Naf-Nafile meeldis väga õppida ja töövihikuid täita. Tal ei olnud isegi Facebooki. Kui inimesi närviliseks muutev sügis hakkas lähenema, said põrsapoisid aru, et tuleb endale maja ehitada, et külm talv üle elada. Nif-Nif otsustas maja ehitada Stroomi randa kuna ta ei viitsi lund lükata, rannast puhub lume minema tuul. Ehitusmaterjaliks valis ta isamaa liiva, mida lebas rannas tonnide kaupa. Siiski oli suvi täies hoos ja ta mõistis, et liivalossi ehitamine läheb kiirelt ja ei nõua palju aega. Seega otsustas ta võimalikult kaua pidutseda, ülbitseda ja Rates ringi luusida. Nif- Nif mängis terveid päevi rannas palli ja piilus ilusaid seatüdrukuid. Mängur Nuf-Nuf otsustas ehitada maja samuti randa - Kakumäe randa. Tema otsustas oma onnikese ehitada pilliroost. Nuf-Nuf mõistis
Kisklus, 14. Konkurents, 15. Sümbioos, 16. Parasitism, 17. Kisklus, 18. Herbivooria 1.A 1. Põder mänd-H, 2. Lehetäi kask-D, 3.mutt-vihmauss- kisklus, 4.vetinad ja seened- S 5.Sinitihane rasvatihane KO, 6. Hamster kurk H 2. 7.Happevihmade tekkes on oluline osa atmosfääri sattunud CO2. 8. Ökoloogiliseks tasakaaluks nim. populatsiooni arvukuse tabiilsust pikema aja jooksul. 9. ÕIGE 10. Erosioono põhjustavaks teguriks on nt. tuul, suurtel lagedatel maa-aladel, mis puhub ära mulla mineraalse osa. 11. kasvavas populatsioonis ületab sündimus suremise. 12. Meie rahvuspargis on Lahemaa, Matsalu, Vilsandi, Karula, Soomaa 14. Natura 2000 hoiualadel kaitstakse peamiselt ohustatud , vähelevinud taime-,looma-,linnuriike. 3. 15. Tuul, vesi, päikeseenergia 16. põlevkivi suur kaevandamine. 17. Greenpeace Rooma klubi, WWF(maailma loodusfond) 18)1. Võõrliikide sissetoomine 2.vee reostus, õlid satuvad veekogudesse tööstuste juures, tapab vee elustiku. 5
kaugemale kui 5 m mitte minna. Siinai poolsaar ja Punase mere ranniku lähedal on ka 2 km kõrguseid mägesid, aga ka need janunevad nagu kogu maagi vihma ja niiskuse järgi. Linnad Kairo oma 18 milj elanikuga üks maailma saastatuima õhuga tänavatevõrguga linnu maailmas. Tipptunnil liiklusummikutes viibides on õhk nii paks ja vingune, et võtab koheselt kurku kraapima. Samas teine suurlinn Alexandria on rajatud pikki Vahemere kallast ja seal puhub pehme meretuul. Ülejäänud uued linnad on üldjuhul inetud, üldiselt betoonpostide vahele laotud tellistest kastmajadega araablaste asualad, mille tänavad on parajalt räpased. Kõige hullemad on Egiptuses kanalid, kuna suur osa rämpsust ja prahist kallatakse kanalitesse, mistõttu pikki kanaleid kulgevaid tänavaid sõites on üsna ebameeldiv kogemus. Inimesed Neis kohtades kus turiste vähe liigub tõeliselt sõbralikud ja abivalmid, samas
Kliimaseaded Soojustehnika põhimõisted Suhteline õhuniiskus Soe õhk seob endaga rohkem niiskust kui külm õhk. Temperatuuri mille juures õhus sisalduv veeaur kondenseeruma hakkab kastepunktis on suhteline õhuniiskus 100%. Inimesele soodsaim õhuniiskus on 40-60%. Üle 70% tunneb inimene ennast ebamugavalt. Rõhk Rõhk on pinnaühikule risti mõjuv jõud. Rõhu ühik on 1 bar = 100 kilo paskalit. Baromeetriline Õhurõhk on maakera ümbritsevast õhu kaalust tingitud rõhk. Keskmine õhurõhk on 1.01325 bari. Temperatuur 0 Kelvinit = - 273o C Soojushulk Soojushulk iseloomustab molekulide soojusliikumise energia kandumist ühelt kehalt teisele. Soojushulk sõltub liikuvate molekulide arvust mis omakorda on võrdeline aine massiga e. kogusega. Soojushulga mõõtühik on: dzaul J Sageli kasutatakse ühikut kalor. 1 kalor on soojushulk, mis kulub 1 kilogrammi vee soojendamiseks 1o võrra. Soojuse levik Soojuslevib loomulikul teel ...
) relvade ja laskemoona hoolika ettevalmistamisega, 3.) laske-eeskirja täpse täitmisega, 4.) õige laskeasendi,õlgapaneku,täpse sihtimise ha sujuva päästmisega, 5.) relva kindla ja ühtlase hoidmisega laskmise ajal, 6.) relva ja laskemoona korraliku ning õigeaegse hooldamisega. Suurim mõjutaja on tuul. Vastu-ja pärituul mõjutavad alla 300 m kaugusele lastes nii vähe, et seda ei tasu arvestada. Seevastu külgtuul mõjutab väiksemagi laskekauguse korral oalju, eriti kui see puhub otse küljelt. Tuule tugevus jaotatakse kolme rühma: 1.) nõrk tuul(kuni 1m/s)-puude lehed ja väiksemad oksad liiguvad veidi, suits tõuseb peaaegu otse üles. 2.) keskmine tuul(1-5m/s)- puude oksad liiguvad, hein kaardub kõrgelt ja lahtine lumi liigub. 3.) tugev tuul(5-10m/s)- suuremategi puude ladvad kaarduvad, tolmu ja peenikest liiva keerdub laiali. Õhurõhu mõju kuuli lennutrajektoorile võib jätta arvesse võtmata. Küll aga tuleb seda arvestada miinipildujatest ja
käikude kogupikkus on 560 kilomeetrit. Missugune on kõige kõrgem tegutsev vulkaan? Kõige kõrgem tegutsev vulkaan on Ojos del Salado. See 6864 meetri kõrgune vulkaan asub Argentiina ja Tsiili piiril. Milline mäeahelik on kõige suurem? Andid on kõige pikemad mäed. See mäestik asub Lõuna-Ameerikas ja selle pikkus on 7500 kilomeetrit. Kui arvestada kõrgust, on kõige kõrgem mäestik Himaalaja. See asub Aasia keskosas ja selle kõrgeimad mäetipud on üle 8000 meetri merepinnast. Kus puhub tuul kõige kiiremini? Anemomeeter muudab tuule kiirust. Antarktikas on mõõdetud eri paigus tuule kiiruseks 320 kilomeetrit tunnis. Kus sajab kõige rohkem? Kõige rohkem sajab India ookeani saartel, Austraalia loodeosas ja Aasia edelaosas. Sellises kohas nagu Cherrapunji sajab aastas keskmiselt 12 000 liitrit vett ruutmeetrile! Kus on olnud kõige kõrgem temperatuur? Temperatuur sõltub geograafilisest laiusest, millised õhumassid seal liguvad ja asukoha kõrgusest
kaudu voolab vesi ära. · Väljavoolutoru- selle kaudu voolab vesi trumlist välja. · Filter- äravõetav filter peab kinni riidetupsud ja niidiotsad, mis muidu võivad pumba ummistada. · Pump- pesemis- või loputustsükli lõppedes tühjendab pump trumli. · Amortisaator- trummel toetub amortisaatoritele, mis aitavad leevendada vibratsiooni. · Küttekeha- enne trumlisse jõudmist kuumeneb õhk elektrilise küttespiraali toimel. · Õhupuhur- tiivikratas puhub õhku küttekehale, kust õhk edasi läheb trumlisse. · Keerdvedru- trumlil on riputivedrud, mis vähendavad vibreerimist. · Programmisättur- limbide ja nuppude abil saab juhtseadmele sättida soovitavat pesemis- või kuivatusprogrammi. · Uks- veetihedal uksel on läbipaistev aken, kust saab jälgida pesemist. · Tihend- asub ukse ja trumli ühenduskohas, kust vesi ei pääse uksevahelt välja. 4. Pesumasina põhimõtteline ehitusjoonis 5. Kasutatud allikad
kõrgele õhku ja langesid samasse kohta tagasi. Siis nägi ta, et oli külas oma sängis ja et puhus põhjatuul ning et tal oli väga külm, et ta parem käsi oli ära surnud, sest patja polnud ning ta oli oma pead sellel puhanud. Edasi nägi ta veel pikka kollast randa, nägi kuidas sinna varajases hommikuhämaruses esimene lõvi ilmus ja kuidas sellele peagi järgnesid ka teised. Ta surub lõua vastu laeva poordi – laev on parajasti ankrus ja maalt puhub kerge õhtune briis, ja ta vaatab ning ootab, kas ei paista veel kuskil uusi lõvisid ilmuvat. Ta ootab ja vaatab ning on nii õnnelik... Kui ta kala lõpuks kätte sai, oli see palju pikem kui paat. Ta sidus kala küll paadi külge, kuid tee peal ründasid haid surnud kala ning randa jõudes ei olnud sellest midagi alles jäänud. Kui ta kohale jõudis olid tuled Terrassil kustunud. Ta võttis masti maha, keeras purje kokku ja sidus selle kinni
us Õhutemperatuur ja ilm • Talve (veebruaris)keskmine õhutemperatuur on -6ºC. • Suve (juuli) keskmine õhutemperatuur on üle 17ºC • Talve miinimum on -35ºC ja suve maksimum on +35ºC. • Keskmine sademete hulk aastas on 600-650mm, ööpäevane maksimum 95mm. • Lumikate on keskmiselt 30 http://www.olev.ee/fotoblogi/fotostuudio/fotograaf/talv cm. _parnu_rannas.html • Valdavalt puhub edelatuul. Loomastik • Must toonekurg • Merikotkas • Kõre http://et.wikipedia.org/wiki/Juttselgk %C3%A4rnkonn#mediaviewer/File:Juttselgk%C3%A4rnkonn.jpg http://et.wikipedia.org/wiki/Must toonekurg#mediaviewer/File:Ciconia_nigr a_1_(Marek_Szczepanek).jpg http://www.osta
on nii soe, et plii sulab, metallid aurustuvad ja kondenseeruvad jahedamatel kõrgematel kohtadel. See seletab, miks kosmoselaevade radarivaatlused on näidanud, et kõrgendikud peegelduvad. Plii ja vismut annavad Veenusele ereda metalse kesta. Veenuse pinnamood on noor: 300-600 miljonit aastat vana. Atmosfäär Pind pole kosmosest vaadeldav, sest taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h. Veenuse atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa omast. Veenust võib võrrelda kasvuhoonega: atmosfäär laseb läbi päikesekiirguse kuid ei lase sellel hajuda. Sellepärast ongi seal nii kuum õhk: 735 K, 460 °C. Soojust neelab peamiselt süsinikdioksiid, atmosfäär sisaldab seda 96,5%. Veel sisaldab see lämmastikku 3,4% ja argooni 2% ja hapnikku 0,1%. Põhiline pilvekiht on paarkümmend kilomeetrit paks, ta ulatub 60-
lumena) Pooluste lähedal on aasta läbi külm, sest päikesekiired langevad sinna suvelgi väga väikese nurga all ning peegelduvad helevalgelt lumepinnalt suuremalt jaolt atmosfääri tagasi. Talvel valitseb ligi pool aastat lausa pimedus - polaaröö. Seda pimedust leevendavad vahel kõrgetes atmosfäärikihtides tekkivad omapärased valgusnähtused - virmalised. Kuna õhk on külm, valitseb jäävööndis laskuvate õhuvoolude tõttu aasta läbi kõrgrõhkkond. Tuul puhub enamasti poolustelt väiksemate laiuskraadide suunas. Sademeid on vähe ja need langevad alati lumena. Et sula esineb harva, siis lumekiht üha pakseneb. Suure surve all tihenevad alumised lumekihid järjest kõvemaks, muutudes lõpuks paksuks väheliikuvaks jääkatteks - mandrijääks. Pealmiste kihtide raskuse tõttu võib see kallakut mööda libisema hakata, moodustades mandriliustiku. Mere rannikul murdub see pankadena vette. Nii tekivad jäämäed, mis
Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Sveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. 4 Riik Riigikord Itaalia on unitaarne vabariik
(suvel: merelt maale. talvel: maalt merele) Isobaar on joon, mis ühendab samasuguse õhurõhuga kohtasid Isoterm on joon, mis ühenda samasuguse temperatuuriga kohtasid Fontaalpind on koht, kus Maal soe ja külm kohtuvad Atmosfääris valitsevad tuuled o Polaarne idatuul o Läänetuul o Kirdepassaat o Kagupassaat o Läänetuul o Polaarne idatuul Mägi soojeneb ülevalt alla Orutuul tuul, mis mööda mäenõlva üles puhub (Päike soojendab orgu, kõrgemal olev jahe, tihe õhk ei lase soojal õhku otse üles ning soe õhk hakkab mööda mäenõlva üles keerlema) Soojus vahetus: tuulte liikumine, mis paneb hoovused tööle
parasvöötme loodusmaastik. Peamiselt on kõrbed mandri sisealal ja lääneserval. Kõrbed hõlmavad u.23% maismaast. Nad on tekkinud kas püsiva kõrgrõhkkonna, niiskete õhumasside liikumist takistavate mäestike ja mandrite lääneosas rannikualade sademetevähesust soodustavate külmade merehoovuste mõjul. Kõrbekliimale on iseloomulik temperatuuri suur kõikumine ööpäeva ja aasta jooksul (30-90 kraadini) Sageli puhub tugev tuul (samuun, tromb) või on ilm üldse ilma tuuleta. Taimkate on väga hõre - lehtedeta taimed, poolpõõsad, tava-ja turdpüsikud, kõvalehised ja lehitud võrapõõsad. Paljudel kõrbetaimedel on suur toiteväärtus (ka pärast kuivamist), neid tarvitatakse sööda-ja toidutaimedena, paljusid ravim-ja tehniliste taimedena. Paljude kõrbeloomade iseloomulikud tunnused on soomuseline kehakate, varjevärvus, suur
Kooli nimi Betti Alver Referaat Koostaja: xxxxxxxxx 12. klass Juhendaja: xxxxxxxxx Linn 2011 Sissejuhatus Kirjandusklassik Betti Alver sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval. Vaimselt ärgas kodu soodustas kõigiti tema fantaasiarikka mõttemaailma kujunemist. Enamasti alustavad kirjanikud oma loomingutööd luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja komplitseeritumatele zanritele. Betti Alveri looming on näide vastupidisest arenguteest. Alveri jaoks on luule tema käsutuses olev fantaasiakuju, aga ka elu olemusjoonte äärmine kontsentratsioon, mis teatud mõttes võib olla võimsam ja täiuslikum kui elu. Betti Alveri looming on möödunud sajandi eesti värsiloomingu aegumatuid väärtusi. Lapsepõlv Alverite perekonnale kuulus väheldane kahetoaline korter. Lapsi oli peres rohkesti, ent neli neist surid varakult haigustesse, kaks koguni ühel ja samal ajal. Betti (Elisabet) ...
- hõõrdejõud 14. Mis on Coriolise jõud? Millest sõltub selle jõu tugevus? Kuidas mõjutab see õhu liikumist? Maa pöörlemisest tingitud jõud ehk Coriolise jõud tekib keha liikumisel pöörlevas taustsüsteemis, mille tulemusena: - põhjapoolkeral kalduvad liikuvad kehad esialgsest liikumissuunast paremale, lõunapoolkeral vasakule - Sõltub geograafilisest laiuskraadist: maksimum poolustel, ekvaatoril 0. 15. Mis on geostroofiline tuul ja missuguses suunas see puhub? Geostroofiliseks tuuleks nimetatakse õhu ühtlast ja sirgjoonelist liikumist rõhu gradientjõu ja Coriolise jõu mõjul. Puhub paralleelselt isobaaridega nõnda, et madalrõhkkond jääb liikumissuunast vasakule (põhjapoolkeral). Väiksematel laiustel kui 15º ei kasutata geostroofilise tuule mõistet. 16. Kuidas mõjutab õhu liikumist hõõrdejõud? - Atmosfääris esineva tuule kiirus ja suund muutub kõrgusega
1781. aasta 31. märtsil leidis Saksa päritoluga inglise amatöörastronoom William Herschel (1738-1822) Sõnni ja Kaksikute tähtkuju piiril uduse objekti, mis päevast päeva nihkus tähtede suhtes. Herschel pidas seda esialgu komeediks, kuid orbiidi väljaarvutamine näitas, et tegemist on hoopis planeediga. Eksitus oli tingitud halvast kujutisest, mis ei võimaldanud planeeti kettakujulisena näha. Herschel nimetas uue planeedi kuningas George III auks Georgium Sidus (lad. k. Georgi täht), kuid see nimi ei leidnud poolehoidu. Üldtuntuks sai nimi Uraan, mille pani saksa astronoom Johann Elert Bode (1747-1826). Nii jätkus tava nimetada planeete antiikaja jumalate järgi -- Uranos oli kreeka taevajumal, vanim kõigist jumalatest. Herschelist sai üks kõigi aegade silmapaistvamaid astronoome URAAN Uraan on Päikesest seitsmes planeet ja suuruselt kolmas. Suuruselt kolmas on Uraan diameetri, mitte massi poolest, sest massilt on Uraan kergem kui Neptuu...
vähevõitu, kuna küla ja linn on üksteises kogu aeg kinni, tingituna suure osa elanikkonna paiknemisest Niiluse jõe orus ja üha kasvavast Egiptuse elanikkonnast. Linnad • Kairo oma 18 milj elanikuga üks maailma saastatuima õhuga tänavatevõrguga linnu maailmas. • Tipptunnil liiklusummikutes viibides on õhk nii paks ja vingune, et võtab koheselt kurku kraapima. • Samas teine suurlinn Alexandria on rajatud pikki Vahemere kallast ja seal puhub pehme meretuul. • Ülejäänud uued linnad on üldjuhul inetud, üldiselt betoonpostide vahele laotud tellistest kastmajadega araablaste asualad, mille tänavad on parajalt räpased. • Kõige hullemad on Egiptuses kanalid, kuna suur osa rämpsust ja prahist kallatakse kanalitesse, mistõttu pikki kanaleid kulgevaid tänavaid sõites on üsna ebameeldiv kogemus. Tavad ja kombed • Mosheedesse minekul jalatsid ära.
JÄÄVÖÖND Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala, kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga. ASEND. Põhjapoolkeral on jäävöönd levinud peamiselt Põhja- Jäämerd katval paakjääl. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Paikneb põhja- ja lõunapooluse lähedal. Põhja pool esineb ta saartel ja hõlmab suure osa Gröönimaast, lõunapoolkeral hõlmab Antarktika piirkonna. Antarktika pole siiski kaetud ainult paksu igijääga, vaid seal on ka järvi, kusjuures veel õige erineval moel. Seal võib nautida kaunist vaadet hallide kaljude vahelt sinistele järvedele. Mõned järved on nüüdseks juba reostunud, aga ollakse kindlad, et nelja kilomeetri paksuse Antarktise jääkilbi all lasuvad siiski järved. Siis kui temperatuur tõ...
Selle jaoks on ka juustu-tester-pulk olemas. Ja need mehed teavad väga hästi, et Roqueforti juustu tulevik on nende käes ega lase endast kedagi mööda. Juustu küpsemine Väga hinnatud liitlaseks juustu valmistamise protsessis on loodus. Üle kahe miljoni aasta tagasi tekkis tänu erosioonile Combalou mägi. Kui tonnide kaupa rändrahne üksteise otsa kuhjus, jäid nende vahele ja alla looduslikud käigud ja koopad. Tänu nendele avaustele, fissuuridele ja lõhedele puhub koopasse pidevalt värsket mõõdukat tuult. Just nende avauste juurde on ehitatud keldrid, kus juust küpseb, keldrid on vahel kuni 11-tasemelised. Keldrimeister saab avausi rohkem avatuna või suletuna hoides sättida keldri temperatuuri ja niiskustaset. Nii saab juust järk-järgult muutuda. Pärast seda, kui juust on võtnud juurde õrna lõhna ja sinaka värvi, peab ta veel vähemalt kolm kuud küpsema. Legend
• Taustamüra ei tohiks häirida töötajal keskendumist ega suhtlemist. • Kaitseks elektrostaatilise välja ja magnetvälja tervisele ohtliku mõju eest ei tohi töötaja istuda kuvarile lähemal kui 50 cm. Kuvaril genereeritav kiirgus sumbub sel teepikkusel ja ei kahjusta töötaja tervist. • Konditsioneerid ning kliimaseadmed asetada arvutitöökohast võimalikult kaugele, vältida üldventilatsiooniava arvutitöökoha kohal, eriti kui sellest puhub õhku ruumi väga intensiivselt. • Arvutiga töötaja peab tegema iga tund puhkepause, näiteks iga 45-50 minuti järel viis kuni seitse minutit puhkama. Pausi ajal lahkuda arvutitöökohalt, liikuda ringi või teha tervisevõimlemist, mitte lugeda ajalehte või dokumente. Puhkepaus peaks olema aktiivne ja soovitatav on teha ka silmade võimlemist. Picture owner https://commons.wikimedia.org/wiki/User:Yamavu
o Reaalsuse vaimne taasesitamine iseendale o Üks objekt asendab mängus teist või sõna või žest esindab objekti keeles - nt laps mängib klotsiga nagu autoga o Tegevuste planeerimine kujuteldava reaalsuse abil Preoperatsionaalne periood: Sümboliliste representatsioonide omandamine Animism – laps hingestab eluta objekte ja üritab nendega mängida, nagu need elaksid. Nt laps ütleb, et õus puhub tuul, kuna puud lehvitavad üksteisele. Lapseea egotsentrism – ei suuda aru saada, kuidas teda nähakse, arvab end täiskasvanuga võrdseks. Näitab videot, kuidas lapselt küsitakse, mis ta seal näeb. Kui makett ümber pöörata, küsib küsija, et mida ta (küsija) praegu näha võiks ja laps vastab neid samu asju, mida ta ise praegu näeb ehk ta ei saa aru, et küsija neid asju ei näe
TALV - on tundras pikk, külm ja tuisune, suvi lühike ja jahe. Keskmine temperatuur talvel on -34o C. Lähispolaarkliimas on sademeid vähe, sellepärast on ka lumikate õhuke. Lumi sulab alles mais-juunis ja tuleb uuesti maha juba septembris. SUVI - termomeeter näitab harva üle 10 soojakraadi. 4 Kuigi suvepäev on pikk, käib Päike madalalt ja soojendab maapinda vähe. Taimekasvu periood on ainult 50 - 60 päeva. Tihti sajab uduvihma ja puhub vinge tuul. Auramine on jahedal suvel väike ja nii on vett palju. Aastane sademete hulk jääb tavaliselt alla 250 mm/a ja meenutab oma suuruselt kõrbeid - edaspidi on näha, et tundra elu on tõesti üpris vaene. Tasastel tundraaladel, kus üleliigsel veel pole kuhugi voolata, on tekkinud palju madalaid järvekesi ja soid. Vee üleküllus esineb siiski vaid suvel, talvel on väiksemad jõed ja järved põhjani külmunud.
mandriline kliima: suved on kuivad, talved niisked ja külmad. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvegakliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Sveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmaperiood algab enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Riigi haldusjaotus
Kaktuseid on umbes 1650 liiki, enamus elab kõrbetes. Nende viljad on paljudele kohalikele rahvastele oluliseks toiduks. Kaktustel on okkalised varred ja juured. Kaktuse vars on lihakas ja kohastunud vee varumiseks. Juurestik on lai. Kuna kaktused vajavad vähe hoolt, kasutatakse neid tihti dekoratiivtaimedena Harjashein Harjashein kasvab puhmastes luidete vahelistes nõgudes. Nii ei kattu ta kiiresti liivaga. On ka luidete peal väiksemaid tutikesi. Kuid tuul saab nendest kähku jagu: puhub juurtelt liiva või matab taime üleni liiva alla. aga selle vastu on harjashein tegelikult valmis. Vastu pidada suudab ta tänu võimele kasvatada liiva all olles lisajuured. Nii saab näiteks vars liivast varujõudu hankida ja edasi kasvada. Kui ka tuul puhub juurte ümbert liiva ära, ei tee see taimele viga, sest juure ümber on kaitsekiht. See koosneb liivateradest ning taime mahlast. Kaitsekiht ei kaitse mitte ainult kuivamise, vaid ka murdumise eest. Ka täiesti
tugevus võib ulatuda 50m/s. · SADEMED: Aasta keskmine sademetehulk on 736mm. Põhja- Gröönimaal valitseb kõrgrõhkkond ja seetõttu on seal sademete hulk üsna vähene. Lõuna-Gröönimaal on valitsevaks madalrõhkkond, mis põhjustab selles piirkonnas sademete suure hulga aastaringselt. · VIRMALISED: Talvel ei ole Gröönimaal neli kuud üldse päeva, seega on seal polaaröö. Puhub külm tuul ja taevasse ilmuvad virmalised. Virmalised tekivad atmosfääri jõudvate päikesetuulte tõttu Nad on seotud magnetpoolustega, sest nad sisenevad atmosfääri magnetpooluste kohal. Viimaste asetsemise tõttu suurtel laiustel on ka virmalised jälgitavad keskmiselt 60-kraadisel või kõrgemal laiusel. Elustik LOOMAD MAISMAAL · Kõikjal Gröönimaa jäävabadel aladel leidub elu. Maismaaimetajaid on
stratopaus, mesopaus). Pausivööndites on võrreldes kõrgemal ja madalamal oleva õhuga kas temperatuuri miinimum või maksimum. 9.) Selgita miks rannikualadel puhuvad päeval tuuled merelt maale ja öösel vastupidi? (briisid) (4p) Briiside tekitajaks on ööpäevase temperatuuriga seotud õhurõhu muutumine maismaal ja merel. Päeval soojeneb maismaa kohal õhk tunduvalt rohkem kui merel ja tõuseb üles. Selle üles tõusnud õhu asemele tuleb merelt külmem õhk, seega puhub tuul päeval merelt maismaale. Öösel on nähtus vastupidine. Maismaa jahtub merest kiiremini ja tema kohal asuv õhk muutub mere kohal asuvast õhust külmemaks. Tuul hakkab puhuma maalt merele. Hommikul ja päikeseloojangul saavutatakse mõneks ajaks tasakaal ja tuul vaibub. 10.) Märgi millisel joonisel kujutatud kohas: (4p) Mullad soojenevad kõige kiiremini B Erosiooniohtlikkus on kõige suurem C
Seda põhjustab temp. ööpaevane muutumine maismaa ja veepinna kohal. Tsüklon on suur õhukeeris, mille keskmes on madalrõhuala, kõrgus on 5 - 15 km ja läbimõõt mõnikümmend kuni mitusada meetrit. Tavaliselt esinevad parasvöötmes, kus liiguvad aegamisi läänest itta. Harva esineb neid palavvöös, kuid siis on nad seal eriti tugevad. Amplituut on kõige kõrgema ja madalama temp. vahe. Musoon on tuul, mis suvel ja talvel puhub vastupidistes suundades. Demograafia on rahvastikuteadus, mis tegeleb rahvastiku seonduvate küsimustega ( vanuseline, sooline, rahvuslik koosseis, rahvastikuliikumine ja immigratsioon, linnastumine ja hõive). Demograaf ehk rahvastikuteadlane. Rass on sarnase kehaehituse, näojoonte ja nahavärviga inimeste rühm. Eristatakse kolme põhirassi - valge ehk europiidne, must ehk negriidne ja kollane ehk mongoliidne rass.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
