suurema osa Gröönimaast, Severnaja Zemljast ja teistest sealtkandi saartest. Kliima Pooluste lähedal on aasta läbi külm, sest päikesekiired langevad sinna suvelgi väga väikese nurga all ning peegelduvad helevalgelt lumepinnalt suuremalt jaolt atmosfääri tagasi. Talvel valitseb ligi pool aastat lausa pimedus- polaaröö. Kuna õhk on külm, valitseb jäävööndis laskuvate õhuvoolude tõttu aasta läbi kõrgrõhkkond. Tuul puhub enamasti poolustelt väiksemate laiuskraadide suunas. Sademeid on vähe ja need langevad alati lumena. Temperatuur tõuseb ainult suvekuudel paar kraadi üle nulli. Talvekuudel aga temperatuur üle 20 kraadi ei tõuse. Mäestikud on lume all peidus ja neile ei ole nimesid pandud. Kuna seal on nii külm, siis on need kogu aeg külmunud ja neile pole ka nimesid pandud. Reljeefi vormid ja siseveed
Iseseisev kodutöö Sedel: Joogikõrred Pane kirja võimalikult palju viise, mis mänge saab nendega teha ning mida sellega arendatakse Madli.vahtramä[email protected] Pealkiri Kodutöö+ oma nimi 1) Joogikõrtega saab mängida - näiteks: kõrrest puhumine, mängu oleks vaja vähemalt 2 last, sulgi või mdagi muud kerget. Suled panna lauale, lapsed kas istuvad toolidel, seisavad, lapsed peavad läbi kõrre puhuma nii kõvasti, et sulg hakkab liikuma, võidab see kes sule kaugemale puhub! Kõrrest niidi,lõnga, nööri läbi ajamine- see on peenmotoorika, näppudele vajalik Aukudega kõrred- torgata joogikõrtesse augud, vähemalt 20 , siis valada topsi mahla või vett, mängu mõte on see kes esimesena suudab topsi tühjaks juua läbi aukudega kõrre. Joogikõrsi saab üksteisega ühendada, tehes ussi või näiteks teha võistlus et kes teatud aja jooksul suudab pikima joogikõrre kokku panna
Üldinfo Päikeseööpäev 117 maa ööpäeva · Esimene maandmine "Venera 7" (NSVL 1970) Andmed raadius: 6070 km (0, 99 Maa raadiust) mass: 4, 9* 1021 t (0, 82 Maa massi) keskmine tihedus: 4, 95 g/cm3 (0, 81 Maa tihedust) raskuskiirendus: 8, 6 m/s2 (0,88 Maa raskuskiirendust) paokiirus: 10,3 km/s (0, 92 Maa paokiirust) Atmosfäär Taevas on kogu aeg pilves: 4963 km kõrgusel paikneb tihe ja 7172 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul. Atmosfäär Tuule kiirus on 300400 km/h. Temperatuur planeedi pinnal on 480 °C. Atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa atmosfäärist Kuumim planeet päikesesüsteemis Pinnavormid ja koostis Pinnavormilt on üsna sarnane maale Suurim kõrgustevahe on 12 kilomeetrit Pilt veenuse pinnalt. Pinnavormid ja koostis Veenusel on kuni 3 km kõrgusi mägesid, 2 km sügavune, 1500 km
27. Ookeanihoovused- ocean currents 28. Õhurõhk- air preassure 29. Sademed- precipitation 30. Vesi aurustub ja muutub veeauruks- water vapowizes and turnis into vapour 31. Küllastunud veeaur- saturated vapour 32. Udune ja pilvine ilm- foggy and cloudy weather 33. Libe ja tuuline ilm- slippery and windy weather 34. Pikselöök ja kõuemürin- lightning and thunder 35. Linn on täis sudu ja õhk on väga niiske- city is full of smog and air is very humid 36. Tuul puhub Vaikselt Ookeanilt- wind blows from Pacific ocean
VASTASTIKMÕJU Koostajad: Rainer Lanemann Artur Trubatsov 10.A TTG *Olemas on 4 erinevat vastastikmõju liiki ning kõik nad taanduvad loodusnähtustele. *Vastastikmõjus osalevad 2 keha ning üks kehadest mõjutab teist. *Olenevalt muutub ühe keha kuju või hoopiski liikumine. Näiteid: * Kui päästerõngas vee alla suruda, tõukab vesi selle pinnale tagasi. * Tuul puhub purje pingule ning paneb jahi mööda veepinda liikuma. * Tõstja sikutab raske kangi maast lahti. * Udusulg hõljub õhus ega kuku maha. * Pärast kammimist hakkab kamm juukseid ligi tõmbama kui vedru venitada, siis tõmbub see tagasi kokku. * Kui pillata klaas maha, see puruneb. * Kui visata pall õhku, siis selle kiirus aina aeglustub, alla tulles aga kiireneb. *Tennisepall u. 249km/h *Jalgpall u. 140km/h Sulgpall - 340 km/h Käsipall- 120 km/h Golfipall- 326 km/h
niiskust toovate õhumasside liikumist Nt Patagoonia, Surmaorg, Suur nõgu, Gobi 4) Mandrite siseosas * Asub kaugel niisketest õhumassidest Nt - Gobi 3. Kõrbekliima * Suur temperatuuri kõikumine ööpäeva ja aasta jooksul (30-50 kraadi) * Kõrge õhutemperatuur (maksimum 59 kraadi) * Päiksepaisteline ilm * Sademete vähesus ja ebakorrapärasus * Suur aurumine ja väike õhuniiskus * Sageli puhub tugev tuul või on tuuletu 4. Kliimavöötmed * Troopiline * Lähistroopiline * Parasvööde 5. Kõrbetaimede kohastumine 1) Juured * Pikad, sügavale tungivad juured * Hästi arenenud pindmine juurestik * Maa-alused säilitusorganid 2) Vars * Paks * Lihakas * Puitunud 3) Lehed * Pisikesed * Nahkjad * Paksud
kiirustel tõstejõudu muuta. Selle abil suurendatakse kriitlist kohtumisnurka ja tiivapindalat ja ühtlasi ka tõstejõu koefitsenti. Eestiivad: Fikseeritud eestiib - tiiva ninaosa pmst langetatakse allapoole ja sellega tehakse tiib alt kumeramaks ja suurendatakse tõstejõudu. Lihtne aga suuremtakistus normaallennul (kanali otstes tekivad lisakeerised) . Piluga eeltiib Tiiva nina liigub ette poole ja tekitab pilu , mis puhub ära keeriste ala ja laseb sellega kohtumisnurka suurendada. See võib olla automaatselt avaneb mis tähendab et automaatika avab teatud kiirustel ise pilu. Kriegeri eeltiib selle puhul lihtsalt mingi jublakas tuleb tiiva alt välja ja suurendab kumerust. Tagatiivad: Lihttagatiib - Annab suurema tõstejõu koefitsendi ja sellea väiksema kiiruse õhuspüsimiseks. Tiiva tagaosa lihtsalt paindub alla kumeruse tekitamiseks. Puuduseks on kriitilise kohtumisnurga
pihustavate ainete balloonidel kasutamisel. 8. Too näiteid kliima soojenemise võimalikest tagajärgedest - liustike sulamine, põud, puhta joogivee puudus, tormid, erosioon, majanduse allakäik 9.Selgita gradient-, Coriolisi ja hõõrdejõu mõju õhu liikumisele Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tekkinud gradientjõud,mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. Mida suurem on õhurõhu muutus pikkusühiku kohta ehk õhurõhu gradient, seda tugevam tuul puhub.Oluliseks tuule suunda mõjutavaks jõuks on maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud ehk Coriolisi jõud.Põhjapoolkeral kalduvad selle jõu mõjul liikuvad kehad, sh õhk ja vesi, oma liikumise suunast paremale, lõunapoolkeral vasakule. Maapinnaläheduses, kuni 1 km kõrguses õhukihis mõjutab tuule liikumist veel aluspinna hõõrdejõud.Selle tulemusena tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub. 10.Iseloomusta globaalset õhuringlust
pihustavate ainete balloonidel kasutamisel. 8. Too näiteid kliima soojenemise võimalikest tagajärgedest - liustike sulamine, põud, puhta joogivee puudus, tormid, erosioon, majanduse allakäik 9.Selgita gradient-, Coriolisi ja hõõrdejõu mõju õhu liikumisele Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tekkinud gradientjõud,mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala suunas. Mida suurem on õhurõhu muutus pikkusühiku kohta ehk õhurõhu gradient, seda tugevam tuul puhub.Oluliseks tuule suunda mõjutavaks jõuks on maakera pöörlemisel tekkiv inertsjõud ehk Coriolisi jõud.Põhjapoolkeral kalduvad selle jõu mõjul liikuvad kehad, sh õhk ja vesi, oma liikumise suunast paremale, lõunapoolkeral vasakule. Maapinnaläheduses, kuni 1 km kõrguses õhukihis mõjutab tuule liikumist veel aluspinna hõõrdejõud.Selle tulemusena tuule kiirus maapinna kohal väheneb ja tuule suund muutub. 10.Iseloomusta globaalset õhuringlust
Jäävöönd Asend: Jäävöönd asub arktilises ja antarktilises kliimavöötmes. Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala. Suuremad igilume ja- jääga kaetud saared on Gröönimaa, Teravmäed, Franz- Josephi maa, Novaja Zemlja põhjasaar ning Severnaja Zemlja saarestik. Lõunapoolkeral hõlmab jäävöönd peaaegu kogu Antarktise mandri ning mitmed lähikonda jäävad saarestikud. Põhja poolkeral asuvat Gröönimaad ümbritsevad lõunast Atlandi ookean ja põhjast Põhja-Jäämeri. Lõunas asuvat Antarktist ümbritsevad Lõuna ookean, Atlandi ookean, India ookean ja Vaikne ookean. Mandritest piiravad Gröönimaad Põhja-Ameerika ja Euraasi, kuid Antarktist Lõuna- Ameerika ja Aafrika. Gröönimaad ümbritsevatest riikidest on lähimad Kanada, Norra ja Island, kuid Antarktist Lav, Austraalia, Argentina, Tsiili ja Uus-Meremaa. Kliima: Jäävööndis on õhutemperatuur kogu aasta alla O °C. Suvi on väga lühike ning kui lumi ära sulab levivad külmakõrbed. Pooluste lähedal on aasta läbi külm...
Hajuskiirgus on pikesekiirgus, mis juab maapinnale prast pilvede ja tolmu ja mnel muul phjusel tekitatud hajumist hus. Kogukiirgus on otse ja hajuskiirguse summa. Kiirgusbilanss on maale saabunud ja maalt lahkunud kiirgusvahe. Tuul on hu horisontaalne liikumine maapinna suhtes, mida phjustab hutemperatuuri ja hurhu ebahtane jaotus. Fn on mestikualadel puhuv soe ja kuiv tuul. Mistraal on klm tuul, Vahemere res. Boora on klm tuul, Musta mere res. Mussoon on psiv tuul, mis puhub 2x aastas suunda muutes. Jugavool on suurtest temperatuuri erinevustest phjustatud tugev horisontaalne huvool, mis esineb troposfri krgemates kihtides lhistroopilistel laiustel. Briis on suurte siseveekogude ja merede rannikul puhuv kohalik tuul. Hoovus on mere vi suure jrve vee psiv horisontaalne liikumine. Hoovused jagunevad: klmad- ja soojad hoovused.
1. Päikesesüsteemi väikekehad on: astreoidid, komeedid ja meteoorid. 2. Asteroidideks nimetatakse väikesi planeedisarnaseid taevakehi, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Asteroidide liikumiskiiruseks võib keskmiselt hinnata 21 km/s. Asteroididel on oma kindlad orbiidid. Mõned neist nagu Apollo riivab ka Maa orbiiti. Palju asteroide asetseb aga Marsi ümber, kus on suur asteroidide vöö. Soome teadlaste sõnul liiguvad asteroidid osaliselt päikesekiirguse mõjust sõltuvalt. See muudabki vahel nende orbiite. 3. Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba. Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea ehk kooma, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Ioonsaba on s...
Aluspinna hõõrdejõud- tekkinud aluspinna lähedases õhukihis ~1km kõrgusel. · Seal väikses kirjas on polaarfront kirjas, kui keegi ei näe vms :D · Passaadid- püsivad tuuled, mis puhuvad kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori suunas. · Mussoonid-püsiv tuultesüsteem, kus tuul puhub pool aastat merelt maismaa suunas ja pool aastat maismaalt mere suunas. ( Mandrite idarannikutel) Ekvaatorilähedased alad saavad palju päikesekiirgust ( madalrõhu ala tekib) Front- kitsas eraldusvöönd kahe erineva omadusega õhumassi vahel.
läbimõõduga tükkidest. Peale tuuma sisaldavad nad veel tolmainet ja gaasi.Kui komeet asub Päikesest kaugel, siis on ta märgatav nõrga uduse laiguna. Kui aga komeet läheneb Päikesele, siis ta kuumeneb ja hakkab eraldama gaase (samuti tolmu), mis Päikese valgusrõhu mõjul surutakse Päikesest eemale. 3. slaid - komeedi saba Saba on jagatud kaheks: ioonsaba, mis koosneb laetud osakestest mida päiksetuul eemale puhub ja tolmusaba, mis koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul ei mõjuta. Seetõttu järgib tolmusaba komeedi orbiiti.Sabapikkus kuni 100 km. komeedi läbimõõt vaid paarkümmend km. 4. slaid - Pea ehk kooma
Päästeparve operatsioonid. Jagunevad suuruse ja veeskamise tüübi järgi. Täis puhutakse suruõhu ballooni abil. Vette saab lasta mitmel viisil, kas visatakse vette ja vangliinist tõmmates puhub end õhku täis või kui laev upub ja päästeparv läheb koos laevaga vee alla, siis mingil sügavusel (4,5 meetrit) ta hüdrostaari abil avaneb ja tõuseb pinnale. Samuti võib neid vette lasta ka vastava taaveti abil. Veeskamine näeb välja umbes sama nagu kiirpaadil. Markeeringul konteineril on väljalaskeaasta, lubatud inimeste arv, katsetamise kuupäev, järgmise katsetamise kuupäev, katsetaja ettevõte nimetus ja laeva nimi. Samuti on konteinerile ära märgitud ka päästeparve
Atmosfäär 1. Defineeri mõisted: Õhuringlus- püsiv suuremõõtmeliste õhuvoolude süsteem, mis kujundab õhumasside ümberpaiknemise maakeral Õhumass- õhumassiks nimetatakse tohutu suurt õhu hulka, mis on kujunenud ühesuguse aluspinna kohal ja millel on sarnased omadused Passaadid- püsiv tuultesüsteem 30nendatelt laiuskraadidelt ekvaatori suunas Mussoonid- püsiv tuultesüsteem, kus pool aastat puhub tuul mandrilt mere suunas ja pool aastat merelt mandri suunas Front- kitsas eraldusvöönd kahe erineva omadusega õhumassi vahel Tsüklon- ulatuslik madalrõhuala Antitsüklon- ulatuslik kõrgrõhuala Tuul- õhumasside liikumine 2. Kuidas tekivad õhumassid ja kirjelda nende liikumist. Iseloomusta. 3. Nimeta kõik 4 õhumassi ja iseloomusta neid. Ekvatoriaalne o päike on peaaegu kogu aeg seniidis
Veenusel on nii kuum, et plii sulab, metallid aurustuvad ja kondenseeruvad jahedamatel kõrgematel kohtadel GEOLOOGIA Seismilised andmed puuduvad Veenusel puudub laamtektoonika Veenuse koor liiga tugev, et saaks toimuda subduktsioon Aeglustunud ka planeedi võime kaotada soojust SISEMINE EHITUS Veenuse pind pole Maalt teleskoobist vaadatuna alalise katva paksu pilvekihi tõttu nähtav: 4963 km kõrgusel paikneb tihe, 7172 km kõrgusel hõredam pilvekiht Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300400 km/h Pinna lähedal on tuulekiirus väga väike, keskmiselt 0.3 kuni 1.0 m/s Ilmselt puhuks selline aeglane tuul, mis sarnaneb atmosfääri tiheduse tõttu juba pigem rohkem voolavale veele, pikali ka Veenusel jalutada prooviva astronaudi Atmosfäär ja kliima Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level
Veenus Maa Aasta pikkus: 225 ööpäeva 365 ööpäeva Ööpäeva pikkus: 117 ööpäeva 24 h Keskmine temp.: 480 °C 14°C Rõhk: 90 at 1 at Atmosfääri CO2 ~96,5 % O2 ~78 % koostis: N2 ~3,5 % N2 ~21 % Pilved Taevas on seal kogu aeg pilves: 49-63 km kõrgusel paikneb tihe, 71-72 km kõrgusel hõredam pilvekiht. Pilvekihtide vahel puhub kogu aeg tuul, mille kiirus on 300-400 km/h. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Pilved Pilvkate on mitmekihiline. Põhiline pilvekiht on paarkümmend kilomeetrit paks, ta ulatub 60-70 kilomeetri kõrgusele. Madalamad pilved on rikkad mitmesuguste ainete poolest. Osa pilvi sisaldab näiteks kloori. Pilved 14.2.11 9 Pinnavormid Sarnane Maaga Tasane Kõrgeim tipp Maxwelli mägi
Minu õnnetuseks ei jää emale see kunagi meelde, et sibulaga on sobivad ainult kastmed ja värsked salatid. Makaronidega aga on sibul kõlbmatu. Õigupoolest ma armastan oma ema. Mina oma südametunnistusega ei kujutaks ette, kuidas ma mõne erineva emaga koos eluteed tallama. Vahel ma naelutan pilgu oma sõbratari emale ja lasen peast läbi sügava mõtte, mis oleks, kui minu esivanem oleks tema. Emad on seinast seina. Mõni ainult tõreleb. Mõni soovib meiega südamesõbraks saada ning puhub lõpmatuseni juttu. Ma ei mõista, kas emad arvavad, et nad on nagu meie generatsioongi? Nii see kahjuks ei ole. Ametlik stiil Oli tavaline pühapäevaõhtu. Õhtusöögiks olid makaronid hakklihaga, millesse ema oli sibulat pannud. Ma ei tolereeri seda, sest minu arvamuse kohaselt on sibulaga ainult head kastmed ja salatid, ka ahjupraed. Ma pole kindel, kas ma armastan oma ema. Tähendab, ma ei kujuta ette, kuidas oleks mõne teise emaga koos elada. Vahel vaatlen oma sõbrannade emasid ja
Jumalaema kirik Pariisis Esmeralda ja Quasimodo Quasimodo ründab Esmeraldat pimedal tänaval Esmeralda viib Quasimodole piinapinki juua Quasimodo päästab Esmeralda hukkamisel Kirikus peidus olles: Quasimodo viib Esmeraldale pidevalt toitu ja juua Quasimodo vaatab ilusat tüdrukut alati eemalt Quasimodo vaatab, kuidas Esmeralda omaette laulab Quasimodo lubab Phoebuse üles torni kutsuda Quasimodo päästab Esmeralda, kui Frollo teda öösel ahistab Esmeralda ja Frollo Frollo näeb Esmeraldat platsil esinemas Frollo ründab koos Quasimodoga pimedal tänaval Esmeraldat Frollo pussitab Esmeralda ees Phoebust Frollo läheb Esmeraldat keldrisse vaatama (avaldab talle armastust) Frollo näeb Esmeraldat tema hukkamisel Frollo näeb ööl peale hukkamist Esmeraldat kirikus, kuid peab teda surnuks Frollo läheb Esmeralda juurde torni Frollo ja Gringoir...
ja kaldal merd. Käest puruks kukub kilgendav kristall. Pimedas surmavallast Saad vaevalt süttida, kui algab jahtumine, läbi viib mõtete lend. ja uhmjat udu ujub pahinal. Hing kaugust kirgab veel, kui algab lahtumine Tuul aina puhub ja puhub. ja piksed pimenevad kahinal. Aiman tas iseend See, mis meid ligindab, on lahkumine. nägevat päevades, kuhu Öö. õisi on varisend. Uni.
taimkatteta või vähese taimestikuga liivapinnase või peeneteralise räniliiva tuisk- ehk lendliiva esinemine. Peamised 2 luidete liiki on : · Tähtluited - Täht- ehk püramiidluited sünnivad paikades, kus tuule suund vaheldub. Mõnedes kõrbetes kasvavad sellised luited kuni 80 m kõrguseks. · Paraboolluited - Poolkuukujulised parabool-ehk mõrdluited (ka barhaanid) tekivad kõrbe äärealadel, kus on vähe liiva ning tuul puhub valdavalt ühest suunast. Tuule suunda näitavad luite teravdunud harud. Servad on eendunud sellepärast, et liiv liigub seal palju kiiremini kui luite paksus keskosas. Luite moodustumine Tuul kannab liivaterakesi tasapisi edasi, kuid ka tugeva tuulega ei tõuse need maapinnast kuigi kõrgele. Liivaluide hakkab kujunema sinna, kus mingi takistus , näiteks taimepuhmas, aeglustab tuult ning liiv, mida see kaasas kannab, pudeneb maha
Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemalt, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju, kui seda jäävust ka meeled ei taju." See luuletus on üks tema kuulsamaid ning filosoofilisemaid. Samuti tasuks ka tuua ära luuletus "Kahe ääretuse vahel...": "Merel ihalen kallast ja kaldal merd. Pimedas surmavallast läbi viib mõtete lend. Tuul aina puhub ja puhub. Aiman tas iseend nägevat päevades, kuhu õisi on varisend." 4) A. Alliksaare portree 5) Kasutaud krjandus: 1) http://et.wikipedia.org/wiki/Artur_Alliksaar 2) Paul Eerik Rummo, "Artur Alliksaar - Väike luuleraamat" 1984. a. 3) Urmas Tõnisson, "Artur Alliksaar - Päikesepillaja" 1997. a.
ning okstes huiganud ulguv tormisuu.(Under 1904:28) Päev päevalt sügavamaks muutub puna, kui ohvritules põleb värihaab. Tuul hingab kolletust. Nii otsa saab, mis rõõmsalt rohetas ja õitses tuna.(Visnapuu 1950:467) Õitsev suvisügise puna kadunud laste palgetelt. Tõuseb hale tuulenutt lagendikelt valgetelt. Vares mustatiivuline longus aiaväraval. Pirnipuu ja marjapõõsad kängus härmatise all.(Under 1904:30) Talv tõstab käiseid, küljeaset tuulab ja uhutades puhub külmand pihku. Tuul raskelt rabab räitsakate vihku, lind, loom ja inimene kohkunult kuulab.(Visnapuu 1950:468) Kolm tuhat hobust, kolm tuhat suud üle väljade hirnub ja traavib. Kaasa lendavad metsade ladvad,puud täis tuisku kõik maanteede kraavid.(Visnapuu 1932:269) Sääl tuulekohinas üks väike kaja ja taevasinas rohked tõotused. Need süütavad mus hellad aimdused, pean seisma nagu palvetaja.(Under 1904:12) Sula on tulnud üle maa, tuleb ja tuleb ning otsa ei saa.
1.Mis on atmosfäär? Atmosfäär on õhkkond, ehk õhukiht mis ümbritseb maad. 2. Atmosfääri tähtsus 3.Atmosfääri koostis koos protsentidega. Lämmastik 78 %, hapnik 21 %. 4.Atmosfääri ehitus Kihte peab oskama iseloomustada. Troposfäär-9-16 km paksune kiht.Paikneb valdav osa õhkonna massist,õhk kõige tihedam.Kõrguse kasvades muutub õhurõhk. Seal tekivad pilved ja sademed. Stratosfäär- Asub osoonikiht. Kaitseks UV kiirguse eest. Uv kiirgus tekitab vähki. Mesosfäär- Kuni 80km. -90 kraadi. 5.Õhurõhk Normaalõhk 750 mm/hg ehk 1013 mb 6.Kuidas muutub temperatuur kõrguse kasvades? Õhurõhk muutub 100 meetri kohta 10mm, 1000 m (1km) kohta 100mm 7. Kuidas liigub õhk? Nertikaalseslt või orisontaalselt 8. Kuidas muutub temperatuur kõrguse kasvades? Iga kilomeetri kohta langeb 6 kraadi. 9. Mis on tuul? Tuul on õhuliikumine. 10.Kuidas mõjutab temperatuur õhurõhku ja õhu liikumist? Lk 11 11. Mõisted udu, kaste, hall Udu- õhus hõljuvate...
tõugu kuna nende piim onväga rasvast ja õrnamaitseline · 2,6 kg juustu valmistamsieks on vaja umbes 12 liitrit lamba toorpiima · Piim kuumutatakse, siis külvatakse sellesse kallid Penicillum roqueforti eosed. · Kui juust on lõigatud, kurnatud ja sool lisatud, märgistatakse juustutükid · Seejärel torgatakse juustu sisse umbes 40 auku KÜPSEMINE · Combalou mäes on looduslikud käigud ja koopad · Tänu sellele puhub koopasse pidevalt värsket mõõdukat tuult. · Nende avauste juurde on ehitatud keldrid, kus juust küpseb, keldrid on vahel kuni 11-tasemelised. · Keldrimeister saab avausi rohkem avatuna või suletuna hoides muuta keldri temperatuuri ja niiskustaset. CAMBOZOLA · Cambozola -- saksa sinihallitusjuust tugeva valge koorikuga · Lehmapiimast · Juustu tegemiseks kasutakse Penicillium roqueforti eoseid · Juustu pehme konsistents saadakse kui lisatakse
SÜGIS,SÜGIS...PUHUB TUUL... KOOLIVAHEAEG. Koostas TEATE SÕBRA R D VANEMA D LEMMIKLOO MAD KOOLIVAHE AEG REISIMI NE MÄNG SPO ARVU RT TI RAAMAT UD LIIK LÕBUS HUVITA UV V IGAV KOOLIVAHEA MEELDEJÄ EG ÄV SPORTL RAHUL IK IK TORE ·KÄISIN KÜLAS KOOLIVAHEAJ ·KÄISIN SUVILAS AL ·KÄISIN TEATRIS, MUUSEUMIS,NÄITUSEL ·KÄISIN UJULAS LIHTMINE VIK ·KÄISIN VANAEMA JA VANAISA ...
suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala poole Mida suurem on õhurõhu muutus pikkusühiku kohta e. õhurõhu gradient seda tugevam on tuul Tuul on sama gradiendi korral tugevam antitsüklonaalse kui tsüklonaalse kõveruse korral Tuulepuhangud on keskmisest tuulest 5 m/s tugevamad Külmas õhumassis võivad tuulepuhangud 10-15 m/s tugevamad olla Tuul kõrg- ja madalrõhkkonnas Tuul puhub... ...madalrõhkkonnas vastu kellaosuti liikumise suunda ...kõrgrõhkkonnas kellaosuti liikumise suunas Tuule baariline seadus põhjapoolkera jaoks (Buys-Ballot): kui seista seljaga vastu tuult, siis asub madalrõhuala vasakul ja natuke eespool ning kõrgrõhuala paremal ja veidi tagapool Briis- lokaalne tsirkulatsioon · Briisi tekke põhjuseks Maapind soojeneb ja jahtub kiiremini Meri soojeneb ja jahtub aeglasemalt
Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, pika kuuma ning kuiva suve ja pehme sademerikka talvega kliima. Jahedama ilmaga võib sadada ka lund; Calabrias on talviti piisavalt lund ka suusatamiseks ja see paikkond on tuntud kui "Calabria Sveits". Itaalias on kliima mitmekesisus tingitud territooriumi pikisuunalisest väljavenitatusest. Keskmised temperatuurid kõiguvad 11 °C ja 19 °C vahel. Alpide eelmäestikes puhub talvel sageli kuiv ja soe föön, Triestes külm boora, mis mõjutab Aadria merehoovusi ja põhjustab Veneetsias mõnikord üleujutusi. Lõuna-Itaalias suvel kuiv ja kuum Sahara kõrbest pärit siroko, mis toob endaga kaasa liivatolmu. Vihmad algavad enamasti oktoobri lõpus. Foggia piirkond kannatab madalaima sademetehulga all, keskmiselt 460 mm, Sitsiilias on suurim sademetehulk: 1520 mm. Itaalia majandus sai ränga hoobi Teise maailmasõja tagajärjel. Peale sõda ehitati
Atmosfäär-e.õhkkond.Maad ümbritsev kihilise ehitisega õhkkest.Meteroloogia-Teadus, mis uurib atmosfääri(ehitust,omadusi,protsesse).Ilm-Pidevalt muutuv atmosfääri seisund.Päikeseenergia mõjul ja aluspinna kaastoimel atmosfääris kulgevate füüsikaliste protsesside tõttu.Ilmastik-Mõne a. vältel jägitav imade vaheldumine mingis kohas.Ilmaelemendid e. meteoroloogilised protsessid-Õhkkonna seisundit isel. andmed. Ilmastu e kliima-Mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine.Otsekiirgus- Paralleelsete kiirtena maapinnale jõudev päikesekiirgusHajuskiirgus-PK, mis jõuab maapinnale pärast pilvede, tolmu jne poolt põhjustatud hajumist õhus.Kogukiirgus e. sumaarne kiirgus-otse-ja hajukiirguse summa.Peegeldunud kiirgus e. albeedo-Pinnale langeva ja pinnalt peegelduva kiirgusenerg. Suhe. Iseloom. pinna peegeldusvõimet.Passaadid-Läänetuuled- P-ja L poolkera 60. laiuskraadidel läänest itta puhuvad tuuled Mussoonid-Püsivad tuuled mandrite ja oo...
aastal Nobeli kirjanduspreemia. Ta suri 1993. aastal 19. juunil. Sisu Raamatu põhitegevus toimub asustamata saarel. Sellele satuvad koolipoisid, lennuõnnetuse tõttu ja ellu ei jää ühtegi täiskasvanut. Kõigepealt tutvustab autor meile Ralphi, kes ühtlasi on ka peategelane ja Põssat, trullakat prillidega poissi. Nad leiavad merest valge merekarbi ja Põssa õpetab Ralphile, kuidas seda puhuda, et karbist kostuks heli. Ralph puhub ja vaikselt hakkavad nende juurde kogunema poisid. Tulevad ka kooripoisid, kelle juhiks on Jack Merridew. Ralph valitakse pealikuks ja ta tahab ülekõige, et nad päästetaks saarelt. Nad ei olnud alguses kindlad, kas tegemist on saarega. Jack, Ralph ja Simon, kes oli vaikne ja kellele meeldis üksi olla, läksid koos lähedal oleva mäe tippu ja tegid kindlaks, et nad on siiski saarel. Hiljem süüdati mäel Põssa prillide abil tuli, et mõni möödaminev laev neid märkaks.
3)Kevadine ja sgisene vrdpevsus. Pike seniidis ekvaatoril, valgustab phja-ja lunapoolkera vrdselt, -pev hepikkused, eestis on kevad/sgis, polaaraladel ja pev hepikkused. 1. TUUL - hu horisontaalne liikumine, hu paneb liikuma hurhkude erinevusest tekkinud gradientjud, mis on suunatud krgema rhuga aladelt madalamale. TUULENIHE - tuule suna kuni 30kraadine erinevus krgemate hurhkude ja maapinnalhedase tuule vahel. ISOBAARID - samarhujooned, ISOTERMID - sama temperatuurijooned 2. MERETUUL - puhub peval, sest peval soojeneb maa kiiremini, soe hk kerge, tuseb, tekib MRK-ala, asemele tuleb jahedam hk merelt, sel vastupidi 4. HURINGLUSELE AVALDAVAD MJU - Pikesekiirugse erinevast jaotusest ja sellest tingitud rhualad, maismaa erinev soojenemine ja jahtumine, krged mestikud, Corliolisi ja hrdejud. 5.Sahara saab pikest, sest sahara krb on KRK ja seal on valdavalt kuivad, selged, pikesepaistelsed ilmad. ekvaatoril MRK: 6. Grnimaa saab rohkem pikesekiirgust, sest skandiinavia pS mjutab soe
Tallinna Reaalkool Kollane meri Referaat Eeva-Laura Lõoke Kailit Taliaru Tallinn 2012 Kollane meri 1. Kollane meri asub Vaikses ookeanis sissevoolualas ja on suhteliselt laia kujuga, meri piirneb idast Korea poolsaarega, läänest Hiina riigiga, lõunas ühenduses Ida-Hiina merega. Mere Kirde osas asub Bo Hai laht, veel piirneb meri Jaapani merega, Korea väinaga ja Jaapani saartega. 2. Enamik meresid ei õigusta oma nime. Must meri pole üldse must, Valge meri valge. Punane meri on punane ainult siis, kui tema pinnal ujuvad tormi poolt lahti kistud pruunvetikad. Ainult Kollane meri on tõepoolest kollane. Sinna suubub Huanghe ehk Kollane jõgi, ...
– 8kraadi. 7. Anna mõistetele – passaadid, mussoonid, briisid, tsüklonid, antitsüklonid – sõnaseletused. Passaadid – ekvaatori ümbruses ja 30 laiusekraadide vahel püsivad tuuled. Mussoonid – püsivad tuuled mandrite ja ookeanide vahel, kus tuule suund muutub kaks korda aastas, puhudes talvel mandrilt ookeanile ja suvel ookeanilt mandrile. Briisid – suurte veekogude rannikul puhuv kohalik tuul, temperatuuri ööpäevase muutumise tõttu puhub briis päeval merelt maale ja öösel vastupidi. Tsüklonid – madalrõhkkond ehk õhurõhu miinimum, võimsas õhupööris, keskel õhurõhk madalam kui äärtes (õhk liigub väljaspoolt keskele) Antitsüklon – kõrgrõhkkond ehk õhurõhu maksimum, võimas õhupööris mille keskel on õhurõhk suurem kui äärtel. 8. Kaardiõpetus a) kirjuta puuduv mõõtkava liik lauseliselt. Maailmakaart lk 23 b) esita „peterburi“ geograafilised koordinaadid -
Eestis on päev talvel lühem ku i ekvaatori lähedal ja talvel pikem kui Arktikas.Kõige sagedamini kohtuvad Eesti kohal ja mõjutavad siinset ilma-parasvöötmeõhumass Atlandi ookeani põhjaosa kohalt ja parasvöötme mandriline õhumass Euraasia sisealade kohalt.Sademed võivad tekkida:1)pinnamood 2) tõusvad õhuvoolud 3)õhk soojeneb aluspinna kohal.Sademed on vä hetõenäolised a)madala õhurõhuga alal,sest seal õhk tõuseb ja sooj eneb b)siis,kui tuul puhub mandri siseosa poolt c)sel ajal,kui meie kohal kohtuvad kaks õhumassi.Kasvuhooneefekt-päikesekiirgus jõ uab aluspinnani ja soojendab seda,aga soojuskiirgus ei pääse maail maruumi.Põhjus-kasvuhoonegaasidega saastunud atmosfäär(CO2 ,CH4-metaan,N2O)Tagajärg-atmosfääri ja kliima soojenemine-liust ikud sulavad,aurumine,veetase tõuseb,põldude pindala väheneb.L iikide levila laienemine pooluste suunas,võõrliikide sissetung,liikide
Tuleneb kreeka keelsest sõnast komts, mis tähendab 'pikajuukseline'. Eesti keeles nimetatakse komeete sabatähtedeks. Eristatakse : Tuuma Pead Saba Tahket tuuma ümbritseb komeedi pea, sellest tekib Päikese valgusrõhu toimel komeedi saba. Komeetidel on sageli kaks saba. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Tolmusaba koosneb raskematest osakestest, mida päikesetuul vähem mõjutab. Nõrkadel komeetidel saba harilikult puudub, heledatel on näha ioonsaba, väga heledatel on nähtav mõlemat tüüpi saba. Pikaperioodilised komeedid pärinevad Päikesesüsteemi äärealadelt, Öpiku-Oorti pilvest. Lühiperioodilised seevastu Neptuuni orbiidi taga paiknevast Kuiperi vööst. Komeetideorbiidid on enamasti piklikud Tänaseni ei ole päris selge, mis põhjustab
keskmistatud ilmade reziim · Maa kiirgusbilanss- aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste vahe · Konvektsioon- on aine liikumisega kaasnev soojuse levimine vedelikus või gaasis · Õhutsirkulatsioon-õhu liikumine · Tuul- looduslikel põhjustel liikuv õhk · Mussoon- püsiv ja suure ulatusega tuul, mis muudab suunda kaks korda aastas (suvel merelt maale, talvel maalt merele) · Passaat- püsiv tuul, mis puhub kolmekümnendatelt laiuskraadidelt ekvaatori poole · Tsüklon on madalrõhuala · Antitsüklon on kõrgrõhuala · Front- eraldusvöönd erinevate omadustega õhumasside vahel · Õhuniiskus- õhus olev veeauru sisaldus · Absoluutne õhuniiskus-ühes kuupmeetris sisalduv veeauru mass · Suhteline õhuniiskus- veeauru osarõhu ja samal temperatuuril küllastunud veeauru osarõhu suhe · Kasvuhooneefekt 2
Saaremaa Ühisgümnaasium Jaan Kross Luulereferaat Koostaja: Gädi Liis Juht,12c Juhendaja: Rita Ilves Kuressaare 2010 Sisu SISSEJUHATUS Eelkõige tuntakse Jaan Krossi kui romaani kirjaniku. Kuigi paljud kirjanikud on iljelenud nii lüürilist luulet kui ka jutsutavaid proosazanre, on vähe neid, kelle saautused küündiksid mõlemas vallas ühtviisi kõrgele. Jaan Krossi luulega on õigupoolest paradoksaalsed lood. Kirjaniku luule on uuenduslik ja avaldab kaasaegsele kirjandusele arvatavasti suurematki mõju kui tema kunstiküpsed proosateosed. Paljud Krossi luuleteosed ultuvad küll puhtalt kirjandusloolisest kontekstist kõrgemale, ajatule tasemele, kuid tema luuleloomingu hindamine eeldab siiski põhjalikumat kirjutamisajastu tundmist, kui läheb tarvis nooremate poeetide või tema enda romaanide ja noellide nautimiseks. Käes oleva referaadiga annan lühikese üle...
Üldiselt oled käesoleval kuul väga populaarne ja kogu kuu on väga nauditav aeg sinu jaoks. Ilm Esmaspäev 25.11 Vähese ja vahelduva pilvisusega ilm. Mõnel pool esineb väheseid sademeid. Paiguti tekib udu. Puhub läänekaare tuul 38, saartel ja rannikul ulatuvad Öö -6..+2 °C loodetuule puhangud 12 m/s. Õhutemperatuur on 1..6, rannikul paiguti +2°C. Teedel tekib kohati
Ta ei ole suurem, kui üksteistkümmend hütti, üksteistkümmend sauna. Kõik ühesugused, ühesuurused. Üksi esimesel on vastu lõunat laud-, vastu põhja puukatus; teisel katust polegi, kolmas on upakil, neljandal või viiendal jälle kas seina nurk lagunemisel või maja ise küllakil jne. Midagi kurvemat, igavamat ei või enam mõelda, kui need saunad on lapitud katuste ja viltu seintega ja nende ukse-esised on kurva tühjusega, kui sealt kõle sügisetuul vingudes üle puhub ja liiva sinna-tänna keerutab kuni narudega kaetud aknaauguni, kuni paljaks, varatuks jäänud roovikulattideni. Tühi, tühi huu, huu! laulab tuul, nagu hakkaks temalgi siin igav, ja ruttab üle soo kaela kuusemetsa, kus koguni mõnus on mühiseda. Siin, see on lõuna pool küljes, kuhupoole on ka saunade aknad-uksed, on liivaku looga rõnga seespool linna kaevunud veesopikesed, mõnel koguni rakkedki ning kook peal, see on teivas pika raudnaelaga
Freoonid on kerged ja Musoon (India aladel), tekib maismaa ja ookeani erinevatest lenduvad, UV kiirguse toimel võtavad osoonilt ühe hapniku aatomi. UV temperatuuridest: suvel soojeneb maa kiiremini, õhk tõuseb ja asendub kiirgus on ohtlik ja põhjustab vähki. ookenilise tuulega (sisaldab palju niiskust, kaasneb palju sademeid), talvel Happevihmad tekivad väävli ja lämmastikuühendite reageerimisel on soojem ookeani kohal, kuhu puhub ka tuul maismaalt (tulemuseks kuiv veeauruga. Veekogud muutuvad happelisemaks ja mõned taimed ilm). Briis on sarnane mussoonile, kuid muutused toimuvad ööpäeva kahjustuvad. Samuti kahjustuvad okaspuude oksad. jooksul (merebriis ja maabriis). Alpides esineb föön, mis on kuiv ja soe. Tavaliselt puhuvad päeval tuuled mäest üles, öösel alla ning liustikelt alla.
aga Malle armastab kirsse.) Kui koondlauses esineb ainult ühte lauseliiget mitu, siis liitlauses on ka teisi lauseliikmeid rohkem kui üks. Rindlause on lause, mis koosneb võrde tähtsusega osalausetest, mida ühendatakse koma või sidesõnade ja, ning, ega, või, kuid, aga, ent, sellepärastm järelikult jt. Rindlause võib jagada osalauseteks, ilma et need laused kaotaksid tähenduse(Vihma sajab, välku lööb ja tuul puhub.).Kirjavahemärgid samad mis koondlauses. Põimlause on lause, kus kõrvallause on allutatud pealausele(Autod sõidavad, kuhu juhid soovivad.). Peallause alustab mõtet, konstateerib midagi, täpse info saame aga kõrvallausest. Kõrvalause ehk osalause, mis eraldiseisvalt kõlaks imelikult ning ei oleks keeleliselt terviklik, algab alistava sõnaga(et, kes, mis, kui, kuhu,kuna, kas jt.).
Kesk psukeste parve tiivaripsu neb nutunurkadega taevalina, seab udu une huulil igeks lipsu, krs kogub kollasesse kootud vina. Puul ubinate hullamise raskus kik okste ohked korjab kobarasse, tuul pilvepitsidega tagataskus veab tantsutalgutele vihmakasse. Veel valgusvallatusi pillav pike krgknni sillerduste siidis sammub, ta homme horisondi orjaks ajal, kuid juba de hlmas hljuv vike hetk pimeduse ukselvel tammub krkkleduse kurvalt raagus rajal... Sa oled seal Ja puhub tuul siin mullusuiseid lehti ning korstnarngast taamal suitsujoa triip triibult jrge vean kui muldsel toal. Siin vaikuses ma olen hetk veel, ehkki leek valjust tuuleiilist knlal kustus siis just, kui prisin: no kuis sul leb? Kll tean ju, tean, et sealtpoolt kike ned, ma siiski tulin kinnitama usku, et kuuled mind, kui prdun tuule poole, su silmad seal, kus kiigub tammeleht. Mu jaoks on tajumatud teed veel toonel ning nnda toon su lemmiklilled mulda kui taevasinaks. Ja tabab taas mind ehm:
ning maksta sellest veel makse, samas käia veel koolis. Selline olukord paneb inimesed kahe tule vahele, kas tulla töölt ära, lõpetada vanemate abistamine või minna tööle ja lõpetada koolis käimine. Teine tüdrukutest usub, et rahaprobleem paneb prioriteedid paika. "See olukord on õpetanud kõigest mittevajalikust loobuma," arvab Kertu. See on õige, sest milleks on vaja 10 000 kroonist kohvimasinat, kui kodus puhub seintest tuul läbi? Paljude inimeste viga on see, et kui neil on raha, siis nad laristavad seda väga mõttetutele asjadele ja elavad ikka sama lagunenud ja rääbakas kodus edasi. Tean mõningaid selliseid inimesi ja ei saa nendest eriti aru. Sellised probleemid aitavad juba noorelt lastel ise hakkama saada ja nad õpivad rahaga majandamist, noored hakkavad aru saama, mis on hädavajalik, mis ebavajalik. Sellised lapsed, kes peavad nii noorelt ise majandama, teavad
aastatel, kui oli naftakriis.Pärast seda on vastav tehnika kiirestiarenenud. Eesti esimene tuulegeneraator rajati Hiiumaale Tahkunale 1997. aastal. Tuuliku võimsus oli 150 kW.Eestis on mitu tuuleparki, näiteks Virtsu (esimene Eestis; tinglikult ka Virtsu 1 tuulepark), Virtsu 2, Esivere, Pakri ja Viru-Nigula. Kuidas töötab tuulegeneraator? Alljärgnev diagramm näitab lihtsustatud versiooni selle kohta, kuidas tuuleturbiin muundab tuule kineetilise energia elektrienergiaks. 1. Tuul puhub labadele ja labad hakkavad pöörlema. 2. Labad panevad pöörlema masinaruumis (turbiini otsas olev karp) asuva rootori. 3. Rootor on ühendatud käigukastiga, mis omakorda tõstab pöördekiirust. 4. Generaator muundab magnetväljade abil pöörlemisenergia elektrienergiaks. Sama meetodit kasutatakse ka harilikes jõujaamades. 5. Saadud energia suunatakse transformaatorisse, mis muundab generaatorist pärineva elektri (umbes 700 volti) jagajale sobivaks (harilikult 33,000 volti). 6
o Soojusenergijana o Sõidukite kütusena Biokütus tootmine Eestis · Eestis toodetakse biokütust: o Küttepuudest o Puitjäätmetest o Puusüsist o Põhust o Biodiislikütusest o Prügilagaasist o Põllumajanduslikust biogaasist Tuuleenergia üldine info · Taastuv energia · Lõpmatu tooraine · Keskonnasäästlik · Arenev majandusharu Tuuleenergia - tootmine · Tuuleenergia tootmise etapid: o Tuul puhub labadele o Hakkab pöörlema rootor o Käigukast võimendab o Generaator muundab energia o Elekter jaotatakse laiali Tuuleenergia - Eesti · Kokku 85 tuulikut · Kõige suuremad tuulepargid: o Aulepa tuulepark o Pakri tuulepark o Aseriaru tuulepark o Tooma tuulepark o Viru-Nigula tuulepark Hüdroenergia Üldine info · Vee-energia on mehaanilise energia liik · Hüdroelektrijaam rajatakse kiire voolulise jõe äärde
Järvamaa kutsehariduskeskus Teedeehitus TE11 Taavi Taada HARRY POTTER JA AZKABANI VANG J. K. Rowling. Raamatukokkuvõte Paide 2010 HARRY POTTER JA AZKABANI VANG Lühiülevaade Lugu algab sellega, et Harry on jälle Dursleyde juures nagu igal suvel. Ühel õhtul tuleb perele külla Vernoni õde tädi Marge, kelle Harry juhuslikult õhku täis puhub, sest ta käib Harryle oma jutuga närvidele. Pärast seda jookseb Harry majast minema, arvates, et ta visatakse väljaspool kooli võlukunsti kasutamise eest Sigatüükast välja. Tema üllatuseks läheb kõik aga teisiti. Ta võib rahulikult Sigatüükasse naasta, et seal 3. klassis õppida, aga enne kooliaasta algust saab Harry teada, et võlurite vanglast Azkabanist on põgenenud maniakk nimega Sirius Black ning käivad jutud, et ta otsib Harryt taga
Keskmine temperatuuride erinevus Lääne- ja Ida-Eesti vahel on talvel 3 kraadi. Kevadel soojeneb sisemaa märgatavalt kiiremini kui meri ja rannikualad jäävad võrreldes sisemaaga samavõrra jahedamaks. Suvel territoriaalsed erinevused kaovad ning need hakkavad taas tekkima sügisel, tingituna sisemaa kiiremast jahtumisest. Keskmine tuule kiirus aastas on Eesti sisemaal alla 4 m / sek., rannikualadel aga üle 6 m / sek. Suured on erinevused ka tormituulte esinemissageduses sisemaal puhub tormituul (kiirusega üle 15 m / sek.) harva, rannikul ja saartel keskmiselt 30-45 päeva aastas. Lumi Lumikattele on iseloomulik väga suur territoriaalne ja ajaline muutlikkus. Lumikatte keskmine kestus on 75135 päeva aastas. Kõige lühem on see Saaremaa läänerannikul, pikim aga Haanja ja Padivere kõrgustikul. Lumikatte kestus on suures negatiivses korrelatsioonis talvise õhutemperatuuriga ja on viimase sajandi jooksul lühenenud. See suund pole
Kokkuvõte ilma erinevusest Eestis praegusel hetkel Temperatuur Eestis ei erinenud väga, vaid 3,5 kraadi, kuid tuule tugevus oli üle Eesti väga erinev. Lõuna- Eestis tuult väga ei olnud, kuid Lääne- ja Põhja- Eestis oli tuul juba päris tugev. Õhurõhk oli kogu Eesti üsna ühtlane ning taevas oli pilves Ilmaennustuse tõesus Pühapäeval on Eestis olulise sajuta pilves selgimistega ilm, õhutemperatuur jääb 2-7 külmakraadi piiresse. Tuul puhub lõunast ja kagust 2-8 m/s, saartel puhanguti 13 m/s. Pühapäeval oli tegelikult -9 kuni -2 külmakraadi. Tuule osas oli ennustajatel täielikult õigus. Sademeid ei tulnud ning taevas oli pidevalt pilves. Ilm Barcelonas Tänane kuupäev- 10. 12. 12 kell 15. 40 Hispaania asub lähistroopilises kliimavöötmes. Õhutemperatuur Barcelonas 12 °C Tuule suund ja tugevus põhjatuul 7 m/s Õhurõhk 1018 hPa Pilvisus kohati pilves Sademed puuduvad
katuseid,korve ja jalamatte, palmipidust valmistatakse mööblit ning lauanõusid, datlimahlast tehakse karastusjooki. Kõrbe elanikud kaitsevad oma elutaime. Sahara oaasides kasvab üle 10 milj. palmi. 4 Harjashein Harjashein kasvab puhmastes luidete vahelistes nõgudes. Nii ei kattu ta kiiresti liivaga. On ka luidete peal väiksemaid tutikesi. Kuid tuul saab nendest kähku jagu: puhub juurtelt liiva või matab taime üleni liiva alla. aga selle vastu on harjashein tegelikult valmis. Vastu pidada suudab ta tänu võimele kasvatada liiva all olles lisajuured. Nii saab näiteks vars liivast varujõudu hankida ja edasi kasvada. Kui ka tuul puhub juurte ümbert liiva ära, ei tee see taimele viga, sest juure ümber on kaitsekiht. See koosneb liivateradest ning taime mahlast. Kaitsekiht ei kaitse mitte ainult kuivamise, vaid ka murdumise eest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
