Puudega lapse vanemal on lisaks lõikes 1 sätestatud lapsepuhkusele õigus saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, mille eest tasutakse keskmise töötasu alusel (TLS § 63 lg 2). Emal või isal või eestkostjal ja isikul, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping kes kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last, on õigus saada igal kalendriaastal kuni 10 tööpäeva tasustamata lapsepuhkust. 321. Mis on puhkusetasu ja puhkusehüvitis? Puhkuse eest maksab tööandja puhkusetasu. Rasedus- ja sünnituspuhkuse aja eest maksab hüvitist Haigekassa 100% töötasust ravikindlustus seaduse (RaKS, RT I 2002, 62, 377; 10.06.2011, 7) kohaselt. Lapsendaja puhkuse aja eest makstakse hüvitist ravikindlustus seaduse kohaselt. Lapsehoolduspuhkus aja eest makstakse hüvitist vastavalt vanemahüvitise seadusele (VHS, RT I 2003, 82, 549; 2010, 22, 108) ja lapsehooldustasu vastavalt riiklike peretoetuste seadusele
käsunduslepingu regulatsioonist. 17. Tööandja põhikohustused Tööandja esmane kohustus on kindlustada töötaja kokkulepitud tööga (looma piisavad võimalused) ning anda selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi. Teiseks peab ta töötajale maksma töö eest tasu. Samuti on kohustus korraldada oma kulul tööks vajalikku koolitust, kui ta muudab tööks vajalikke kutseoskuste nõudeid. Kohustus anda puhkust ning maksta puhkusetasu. Kindlustada ohutud töötingimused tutvustada kõike tööleasumisel. Peab kindlaks määrama tehtud töö vastuvõtmise ja praagiks tunnistamise korra. Seadusest ja muudest aktidest võib veel kohustusi tuleneda. IV. Töö- ja puhkeaeg 18. Tööaja mõiste ning kestus: täistööaeg, lühendatud täistööaeg ja osaline tööaeg. Tööaja arvestamine, sh tööaja summeritud arvestuse kasutamine
10) Teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. 260. Millised on tööandja kohustused? 1) Kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeid korraldusi 2) Maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajas 3) Andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu 4) Tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust 5) Tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu 6) Tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused
Kohustus maksta töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal - Tööandja on kohutatud maksma töötajale töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal - Töötasu maksmise kohustus tuleneb otseselt töölepingu mõistest - Töötajal on õigus nõuda viivist, kui töötasuga on oluliselt viivitatud. Kohustus anda puhkust ja maksta pukusetasu - Vastavalt TLS $ 28 lg 2 p 3 on tööandja kohustatud andma töötajale ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu - Puhkuse mõiste alla ei kuulu üksnes põhipukus, vaid ka vanemapuhkused ja õppepukus. Kohustus tagada kokkulepitud töö ja puhkeaeg - TLS $28 lg 2 p 4 kohaselt on tööandja kohustatud tagama töötajale kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust. - Tööandja kohustus tagada kokkulepitud töö- ja puhkeaeg tuleneb sarnaselt puhkuse andmise kohustusega ainult töösuetest ja on töölepingu eristamise aluseks teistest
1. Mis asi on leping? Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või midagi tegemata jätma 2. Mille järgi tuvastada lepingu liik? Lepingute liigid eesmärgi järgi: Võõrandamislepingud, Kasutuslepingud, Kindlustuslepingud, Toetamislepingud, Kompromisslepingud, Seltsingulepingud, Teenuse osutamise lepingud Avalik-õiguslik leping – sisuks on õiguste ja kohustuste tekitamine, muutmine, lõpetamine avalik-õiguslike suhete valdkonnas (nt haldusleping). Halduslepinguid on erinevat liiki (sh avaliku võimu ülesannete üleandmine, võimuvolituste üleandmine, kontsessioonid, koostöölepingud jne), millele laienevad erinevad reeglid. Eesti kohtupraktikast lähtudes on halduslepingute sõlmimine käibel ainsa või põhilise praktikana ehitustegevuses, jäätmemajanduses või parkimisjärelevalvel. Eraõiguslik leping – sisuks on tsiviilõiguslikud suhted (võlaõiguslik leping (...
Kohustus maksta töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal - Tööandja on kohutatud maksma töötajale töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal - Töötasu maksmise kohustus tuleneb otseselt töölepingu mõistest - Töötajal on õigus nõuda viivist, kui töötasuga on oluliselt viivitatud. Kohustus anda puhkust ja maksta pukusetasu - Vastavalt TLS $ 28 lg 2 p 3 on tööandja kohustatud andma töötajale ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu - Puhkuse mõiste alla ei kuulu üksnes põhipukus, vaid ka vanemapuhkused ja õppepukus. Kohustus tagada kokkulepitud töö ja puhkeaeg - TLS $28 lg 2 p 4 kohaselt on tööandja kohustatud tagama töötajale kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust. - Tööandja kohustus tagada kokkulepitud töö- ja puhkeaeg tuleneb sarnaselt puhkuse andmise kohustusega ainult töösuetest ja on töölepingu eristamise aluseks teistest
MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2008 aruandeaasta lõpp: 31.12.2008 ärinimi: AS Simpel registrikood: 999888777 tänav: Kuuse 4 linn: Tallinn postisihtnumber: 11222 maakond: Harjumaa telefon: +372 xxxxxxxx faks: +372 xxxxxxxx e-posti aadress: [email protected] veebileht: www.firma.ee Tegemist ei ole kõikehõlmava näidisega. Praktikas võib ettevõttel esineda olukordi ja arvestuse valdkondi, mida käesolevas näidises ei ole kajastatud; samuti võib käesolevas näidises olla valdkondi, mida igal konkreetsel ettevõttel ei esine. ...
Tööseadusandluse praktiline rakendamine Töölepingu ja töövõtulepingu erisused (A) TLS § 1 sätestab töölepingu mõiste, mille kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 sätestab töölepingu mõiste, mille alusel muutub võimalikuks töölepingu eristamine teistest võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) 8. osas nimetatud teenuse osutamise lepingutest, ning määrab töölepingu asukoha kehtivas õiguses. Töölepingu eristamine muudest VÕS-s nimetatud teenuse osutamise lepingutest (eelkõige § 619 käsundusleping, § 635 töövõtuleping, § 658 maaklerileping, § 670 agendileping ja § 692 komisjonileping) on vajalik töölepingu alusel tekkiva tugeva sõltuvussuhte tõttu, mille alusel vajavad pooled, eelkõige töötaja, erilist kaitset ja konkreetset õigussuhtesisest regulatsiooni. Sõltuvussuhet võib isel...
4) Lapsepuhkus - antakse emale, isale, eeskostjale või isikule, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping. Kestab 3 tööpäeva, kui tal 1- 2 alla 14-aastast last või 6 tööpäeva, kui tal on vähemalt 3 alla 14-aastast last. 5) Tasustamata lapsepuhkus - antakse emale, isale, eeskostjale või isikule, kellega on sõlmitud lapse perekonnas hooldamise leping. Kestab 10 tööpäeva, kui ta kasvatab kuni 14-aastast last või kuni 18-aastast puudega last. 4. Mis on puhkusetasu ja -hüvitis? Puhkusetasu on tasu, mida töötajal on õigus saada puhkuse ajal. Suuruseks on tema keskmine töötasu. Makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval. Üldjuhul maksab tööandja. Riigieelarvest hüvitatakse isapuhkuse ja lapsepuhkuse eest ette nähtud puhkusetasu. Puhkusehüvitis on tasu, mis hüvitatakse riigieelarvest ja mida makstakse alaealisele ja töövõimetuspensioni saavale töötajale põhipuhkuse 28 kalendripäeva ületava osa eest. 5
eelduslikust kestusest. Töötaja ei tohi töölepingu kehtivuse ajal avalikustada tootmis- või ärisaladust. Ei tohi töötada konkurendi juures. Tõõandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt, kusjuures tööandja on kohustatud: 1) Kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeid korraldusi 2) Maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal 3) Andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu 4) Tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust 5) Tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning maksma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu 6) Tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused 7) Tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja
Lepingu poolteks on tööandja ja töötaja. Alaealisel peab olema seadusliku esindaja nõusolek ja 7-14 aastastek tööinspektori kirjalik nõusoleks. 3. Töötaja, tööandja õigused ja kohustused (paragrahv 15 ja 28) Töötaja teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi. Täidab õigel ajal ja täpselt TA seaduslikke korraldusi. Tööandja peab kindlustama T kokkulepitud tööga. Maksma talle töö eest kokkulepitud töötasu. Andma puhkust ja maksma puhkusetasu, pidama tööaja arvestust jt. 4. Töölepingu sõlmimine ja töötingimustest teavitamine TL kirjalikus dokumendis peavad sisalduma järgmised andmed ja tingimused (miinimum nõuded): · Poolte andmed · TL sülmimise ja töötaja tööle asumise aeg · Tööülesannete kirjeldus (ametijuhend) · Ametinimetus, kui sellega kaasneb õiguslik tagajärg · Töö eest makstav tasu, mille on kokku lepitud · Muud hüved, kui nendes on kokkulepitud
Psühholoogia 1. Mis on psühholoogia? Otseses tõlkes on psühholoogia hingeõpetus. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Peamiselt huvitab püshholooge, kuidas inimesed mõtlevad, õpivad, tajuvad, tunnevad, suhtlevad teistega ja ennast mõistavad. 2. Psühholoogia teoreetilised suunad (5 suunda, peamised esindajad) a)Psühhodünaamiline- rõhutatakse varajase eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. N: Sigmund Freud b) Biheiviorilistlik- nende loogika järgi saab uurida ainult seda, mida on võimalik objektiivselt vaadelda. N: John Watson c)Humanistlik- see keskendub inimese sisemisele, subjektiivsele minale, teadvusele ja tunnetele. N: Carl Rogers d)Kognitiivne- uuritakse info vaimset töötlemist. Kuidas inimesed loovad maailma kujundeid enda sees, oma peas. N: Jean Piaget. e)Biloogiline- Käitum...
Töötaja on kohustatud tööandjale teatama puhkuse kasutamist takistavatest asjaoludest. Vajaduse korral võib tööandja nõuda selle kohta dokumentaalset tõestust. Poolte kokkuleppel võib puhkust anda ka osade kaupa, kusjuures ühe katkematu osa kestus ei või olla lühem kui 14 päeva. Puhkus vormistatakse korras, mille kehtestab tööandja. Põhi- ja lisapuhkust ning täiendava lapsepuhkuse aja eest maksab tööandja töötajale puhkusetasu. Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel päeval enne puhkuse algust täies ulatuses. Vastasel juhul on töötajal õigus nõuda puhkuse pikendamist puhkusetasu maksmisega viivitatud aja võrra. Töölepingu lõppemisel on tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitust. Mõned puhkuse eriliigid: 1. Rasedus- ja sünnipuhkus Naisele antakse rasedus- ja sünnipuhkust 70 kalendripäeva enne ja 56 kalendripäeva pärast sünnitust. Mitmikute
tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu, 10)teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimalusel selle eelduslikust kestusest. Millised on tööandja kohustused? 1)kindlustama töötaja kokkulepitud toga ning andma selgeid ja õigeid korraldusi, 2)maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal, 3)andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu, 4)tagama kokkulepitud töö ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust, 5)tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu, 6)tagama tervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused, 7)tutvustama töötajale
põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu, 10)teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimalusel selle eelduslikust kestusest. Millised on tööandja kohustused? 1)kindlustama töötaja kokkulepitud toga ning andma selgeid ja õigeid korraldusi, 2)maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal, 3)andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu, 4)tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust, 5)tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu, 6)tagama tervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused, 7)tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal
Palgatoetuse suurus ühes kalendrikuus on 50 protsenti töötaja palgakulust, kuid mitte rohkem kui 50 protsenti halduslepingus sätestatud töötaja ühe kuu eeldatavast töötasust ning mitte rohkem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud töötasu alammäär. Palgakuluks loetakse töötaja töötasu ja muud tasud, millelt töötuskindlustuse seaduse alusel peetakse kinni töötuskindlustusmakse, välja arvatud töölepingu seaduse § 66 alusel riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu. Palgatoetuse suurus arvutatakse töötuskindlustuse seaduse § 35 alusel asutatud töötuskindlustuse andmekogu andmete alusel. Palgatoetust makstakse kuue kuu eest isiku tööle asumisest arvates. Tähtajaliselt tööle võtmisel makstakse palgatoetust töösuhte poole tähtaja eest, kuid mitte kauem kui kuue kuu eest. Palgatoetust makstakse kalendrikuude eest, millal töötuskindlustuse seaduse § 35 alusel asutatud töötuskindlustuse andmekogu
ulatuses, mida tal oleks õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Töötajale antakse mõistlikus ulatuses vaba aega uue töö otsimiseks. Töötajate nõuete rahuldamine, kui tööandja on pankrotis: Hüvitise maksmine töötukassast, Töötukassa vastavat sihtfondi finantseerivad tööandjad. Töötajale hüvitatakse: - saamata jäänud töötasu kuni töötaja 3 viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui 3 Eesti keskmist brutopalka. -saamata jäänud puhkusetasu kuni töötaja ühe kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutopalk. -saamata jäänud töölepingu ülesütlemise hüvitis kuni töötaja 2 kuu keskmise brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui 1 Eesti keskmine brutopalk, ülejäänud osas rahuldatakse töötajate nõuded pankrotimenetluse käigus. Töölepingu lõppemisel töö lõppemise tõttu on eelisõigus töötajate esindajal ja töötajal, kes kasvatab alla 3-a last
Enda pidev muutustega kursishoidmine on keeruline. Selliste funktsioonide outsource'mine vähendab ettevõtte riske. A.2.4.5 Süsteemiarenduse ja allhangete eeliste ning puuduste võrdlustabeli koostamine Prepare a table of advantages and disadvantages behind systems development and outsourcing Oma töötaja (arvutispetsialist) Sisseostetud teenus Kulud Töötajale peab maksma töö- ja puhkusetasu (+riigimaksud) kokku 12 Teenuse eest tuleb tasuda kuu eest aastas, kuigi tegelikult ta töötab mitte rohkem kui 10,5 kuud konkreetne summa kokkulepitud (1 kuu puhkab, 1 nädal koolitusel, 1 nädal on haige) pikema aja peale. Tuleb tasuda töötaja koolituskulud (ja seejuures püsib oht, et kui Ettenägematuid kulutusi ei ole. töötaja lahkumisavalduse esitab, oli see mahavisatud raha)
töötajapoolse töölepingu õigusvastase ülesütlemise korral õigus nõuda töötajalt mõistlikku hüvitist. TÖÖANDJA KOHUSTUSED TLS § 28-41: (1) Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. (2)Tööandja on eelkõige kohustatud: 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi; 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal ( TLS § 5 lg 1 p 5 ja § 29-39); 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu ( TLS § 5 lg 1 p 9); 4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; 5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; 6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, RT I, 26.02.2015,17
1. Tööõiguse printsiibid 1.Õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. 2.Töötingimused on riigi kaitse all. 3.Riik reguleerib õiguslikult töösuhteid niivõrd ,kui see on vajalik töösuhte subjektide koostöö tagamiseks sotsiaalse partnerluse alusel ja töötajate kui majandulikult nõrgema poole huvide kaitseks 4. Töötajate ja tööandjate organiseerumisvabadus 5.Töösuhete stabiilsuse põhimõte. 6. Tööst mittetulenevate seadusevastaste eeliste ja piirangute kehtestamise lubamatus. 7. Õigustöötasule vastavalt töö tulemuslikkusele,lahtudes kokkulepitud palgatingimustest. 8 Õigus puhukusele. Igal töötajal on õigus puhkusele(töövabale ajale) 9.Töötaja suhtes soodsama sätte kohaldamise põhimõte. 2. Töölepingu mõiste ja sisu Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandjale) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsundusl...
ÕIGUSE ALUSED Kohtusüsteem Võimude lahusus Traditsiooniline võimude lahususe teooria eeldab kolme iseseisvat võimuharu: seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. Neid kolme erinevat võimuharu tuleks vaadelda terviksüsteemina, kus igal võimuharul on täita oma osa. Selles kolmikjaotuses asuvad võimuharud ühel tasandil ja on omavahel koordineeritud. Inimõiguste tagamiseks ja türannia vältimiseks peavad neid teostama erinevad võimukandjad. Võimude lahususe nõue on sealhulgas ka see, et iseseisvad riigiorganid, omades enesekorraldusõigust ja otsustusõigust, täidaksid neile põhiseadusega (PS) antud pädevust iseseisvalt. Võimude lahusus Ülalnimetatust lähtuvalt tulenebki Eesti PS-i §-st 4 võimujaotus, mille kohaselt: seadusandlik võim kuulub Riigikogule, täidesaatev võim kuulub Vabariigi Valitsusele ja Vabariigi Presidendile, kohtuvõim kuulub kohtutele. PSi § 146 õigust mõistab ainult kohus kohtute õigusemõistmise funktsioon. Põhiseadus ...
seaduse või kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Keskmise palga mõiste: Keskmine palk on töötajal teatud aja jooksul teenitud palga kogusummast arvutatav keskmine tasu mingi ajaühiku (tunni, päeva, nädala, kuu vms.) kohta. Keskmise palga arvutamise kord sätestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. 5.1.2 Keskmise palga arvestamine Lühidalt:Keskmise päevapalga arvutamisel liidetakse viimase 6 kuu jooksul töötaja teenitud palgasummad (va. puhkusetasu ) ja jagatakse sama aja tööpäevade arvuga, saades ühe tööpäeva keskmise palga. Keskmise palga arvutamine: (1) Kesk palk arvut üldjuh arvutam vajad tekke kuule eeln kuue kal kuu jooksul töötaja teenit palga kogu-summast. Kui nimet per jooksul on töö- või teenistussuhe olnud terve kalendri kuu peatatatud, väheneb arvut aluseks olev kuude arv. (2) Kui töötaja on tööandja juures tööt <6 kal
kinnipidamisel on töötajal õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Töötajale antakse mõistlikus ulatuses vaba aega uue töö otsimiseks. Töötajate nõuete rahuldamine, kui tööandja on pankrotis: 1. Hüvitise maksmine töötukassast Töötajale hüvitatakse: - saamata jäänud töötasu kuni töötaja 3 viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui 3 Eesti keskmist brutopalka. -saamata jäänud puhkusetasu kuni töötaja ühe kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem...keskimine bruto -saamata jäänud töölepingu ülesütlemise hüvitis kuni töötaja 2 kuu keskmise brutotöötasu ulatuses, kuid... 2. ülejäänud osas rahuldatakse töötajate nõuded pankrotimenetluse käigus. Töötukassa maksab kindlustushüvitist koondamise korral, kui töötaja on tööandja juures töötanud: - 5-10 a - 1 kuu keskmise tasu ulatuses -üle 10 a- 2 kuu keskmise tasu ulatuses.
8) teha koostööd teiste töötajatega oma tööprotsessis- arvestada teiste töötajatega 9) teatada esimesel võimalusel oma töövõimetusest (haigestumine)- teatada tuleb otsesele või vahetule ülemusele Tööandja kohustused: 1) kindlustada töötajat kokkulepitud tööga 2) maksta töö eest tasu- ettenähtud ajal- kirjas töölepingus, töötasu maksmise korraldus on lepingus ja sisekorra eeskirjas kirjas 3) anda puhkust ning puhkusetasu maksmine- iga-aastane korraline puhkus 4) kindlustada ohutud töötingimused- tuleb töötajatele tutvustada 5) tööandja on kohustatud tutvustama töötajatele igasuguseid juhendeid ja eeskirju, mis selles asutuses üldse kehtivad. 6) Tööandjal on kohustus korraldada tööalast koolitust 7) Tööandja peab teavitama tähtajalise lepinguga töötajat vabadest kohtadest 8) Austada töötaja privaatsust- nt kuidas tööandja kontrollib töötajat, jälgib, ei
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. 2. Riigi erinevus sugukondliku korra võimuorganisatsioonist- Sugukonnas teostas võimu pealik, kes oli valitud juhiks autoriteedi ja austuse tõttu. Pealik oli sugukonna võimu kehastus ja väljendas sugukonna huve. Sugukonna käitumist juhtisid sugukonna enda poolt käitumise aluseks võetud tavad. Tava käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Riigi tekkimisega paralleelselt toimuvate sotsiaalsete ja majanduslike arenguprotsesside mõjul (paikseks jäämine, veresugulusel rajaneva sugukondliku süsteemi lagunemine) asendus seni veresugulusel rajanev võimukooslus territoriaalsega. Sugukonnas hõlmas pealiku võim veresugulusel sugukonda kuuluvaid isikuid. Riigis oli riigivõimule allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: ra...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Töölepingu seadus Referaat Koostaja: Siim Lees Õpperühm: IS-09 Juhendaja: Lauri Maran Väimela 2010 2 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................ 5 Tööleping ............................................................................................................................... 6 Töötaja ................................................................................................................................... 8 Alaealise töötamise piirangud.......................................................................................... 9 Tööandja...................................................................................................................
50. Tsiviilõiguse mõiste ja allikad.. Tsiviilõigus on õigusharu, mis reguleerib varalisi ja isiklikke mittevaralisi suhteid ühiskonnas. Tsiviilõiguses domineerivad dispositiivsed normid, st normid, mis annavad suhte pooltele endile võimaluse kokku leppida vastastikuses käitumises, ka sellises, mis on erinev seaduse sätestatust, kui see ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega või ei riku isiku põhiõigusi. Imperatiivseid norme, s.o norme, mis rangelt määravad ära poolte vastastikuse käitumise, kasutatakse tsiviilõiguslikus regulatsioonimehhanismis märksa harvemini Tsiviilõigus täidab eraõiguse üldosa funktsioone. Eraõigus aga on õigussüsteemi osa, mis reguleerib isikutevahelisi suhteid poolte võrdsuse alusel. Eraõiguse eriosa moodustavad sellised õigusvaldkonnad nagu äriõigus, intellektuaalse omandi õigus, rahvusvaheline eraõigus jt. Tsiviilõigus on niisiis eraõiguse haru, see on õigusnormide kogum, mis üldisemalt käsitled...
5.05.2016 Tarkvara õiguskaitse Urmas Kukk Iseseisev töö Kuidas on tagatud autoriõiguste kaitse? Facebook MySpace Orkut Одноклассники Google+ Dropbox Instagram Rate.ee tumblr LinkedIn myHistro 5 liikmelised grupid, töö esitada 08.06., esitlus ja arvestus 10.06. Uurimistöö kirjutamine 1 5.05.2016 Tüüpiline lugeja ... - tahab teha otsust - on hõivatud - on skeptiline ja otsib vigu - ei taha näha ebaprofessionaalsust - on grammatika, keelekasutuse jms suhtes konservatiivne Tekst Omadused sõltuvad: - kus on kasutusel - kes kasutab - milleks kasutatakse Tekst Kirjutatud tekst on tervik, mille vormi ja sisu kujundavad sõnad, laused ja fraasid...
Töötajale võib tema soovil anda palgata puhkust poolte kokkuleppega määratud ajaks. §33. Osaliselt tasustatav puhkus tööandja ettepanekul (1) Töömahu või tellimuste ajutisel vähenemisel võib poolte kokkuleppel ja tööandja asukoha (elukoha) tööinspektori nõusolekul anda töötajale osaliselt tasustatavat puhkust kuni kolmeks kuuks, teatades sellest töötajale kirjalikult ette vähemalt kaks nädalat. (2) Osaliselt tasustatava puhkuse ajal makstav puhkusetasu ei või olla väiksem kui 60 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud töökorralduse muudatusega mittenõustumise korral on töötajal õigus tööandjapoolse töölepingu tingimuste rikkumise tõttu tööleping lõpetada Eesti Vabariigi töölepingu seaduses ettenähtud korras. (4) Kui tööandja saadab töötaja osaliselt tasustatavale puhkusele ilma töötaja või
• hüvitise maksmine töötukassast • ülejäänud ulatuses rahuldatakse töötajate nõuded pankrotimenetluse käigus Hüvitise maksmine töötukassast: • töötukassa vastavat sihtfondi finantseerivad tööandjad Töötajatele hüvitatakse: • saamata jäänud töötasu kuni töötaja 3 viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui 3 Eesti keskmist brutokuupalka • saamata jäänud puhkusetasu kuni töötaja 1 kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui 1 Eesti keskmine brutokuupalk • saamata jäänud töölepingu ülesütlemise hüvitis kuni töötaja 2 kuu keskmise brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui 1 Eesti keskmine brutokuupalk • hüvitise taotlemiseks esitab haldur töötukassale avalduse • töötukassa kontrollib taotletava summa põhjendatust ja teeb otsuse hiljemalt 30. päeval avalduse vastuvõtmisest
1. Kursuse Sissejuhatus eraõigusesse läbimiseks palun lisaks eelnevalt nimetatud kirjalikele töödele vastata kirjalikult, kas olete kursusel esitatud materjali ning kursusel omandatud teadmiste ja oskuste abil leidma vastused alljärgmistele I. OSA küsimustele ja täitma tekstis olevad lüngad? I OSA. 1. Mis on tsiviilõiguse allikad? Seadus ja tava 2. Mis on Tsiviilseadustiku üldosa seaduse ülesanne ja osa eraõiguses? seaduses sätestatakse tsiviilõiguse üldpõhimõtted. 3. Mis on tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused? Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. 4. Mis on füüsilise isiku õigusvõime ja teovõime? (1) Füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühe...
ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine. Riigi tekkimine on tunnistus sellest, et ühiskonnaliikmete vahel on tekkinud lahendamatud vastuolud. Et riigis elava rahva huve kaitsta ja reguleerida inimeste vahelisi suhteid oli vaja seadusi. Seadused koostati nende poolt, kes valitsesid rahvast ja nad olid kasulikud eelkõige neile. Kuid seadustes kajastusid tihtipeale ka veel vanad tavandiõigused, mis olid pärit sugulusvahekorras olevate sugukondade ajajärgust ja tagasid igale ühiskonna liikmele teatud õigused. Riigi tekkimine: · Ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava ehk avaliku võimu teostamise teke. · Võimu teostatakse territoriaalsuse põhimõttel. · Võimukandjana on tekkinud uus inimkooslus- rahvas. Sellest tulenevalt võime väita, et riiki iseloomustab: · Avaliku võimu olemasolu · Territooriumi olemasolu, milles...
1. Tööleping Töölepingu mõiste. (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. (2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. (3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu erinevus töövõtulepingust. 1) tööettevõtu puhul on subjekt iseseisev isik, kes tegutseb oma riisikol, töölepingu puhul esineb kogu ettevõtte riisiko; 2) töölepingu objekt on töötamise (töölkäimise) kohustus, tööettevõtu puhul on selleks asja valmistamine või teenuse osutamine; 3) töölepingu alusel töötaja on kohustatud alluma ettevõtte sisekorraeeskirjadele jne., tööettevõtu korral need puuduvad. Tööettevõtu puhul on alati tegu mingi töö tegemisega, kuid ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSTKOND INFORMAATIKAINSTITUUT Puhkuste ja töölt eemalolekute haldamise rakenduse testimine Projekt õppeaines “Tarkvara kvaliteet ja standardid” Autorid: Martin Koidu ...
Palgaarvetus ise seisneb sisuliselt kolmes sammus. Esiteks toimub aruandekuu lõpus palga koondarvestamine, kus võetakse üles kohustus palgavõla näol ja sotsiaalmaksu ning töötuskindlustusmaksu viitvõlg.Seda tehakse tulude-kulude vastandamise printsiibist ja tekkepõhisest arvestusest lähtudes, kuna tuleb kajastada maksusid, mille tasumine ja deklareerimine toimub palga väljamaksekuule järneva kuu 10. kuupäeval. Palgaarvestuskanne 31.12.2008. D 6010 (Palk ja puhkusetasu kulu) 116369 K 2610 (Võlad töövõtjatele) 116369 D 6020 (Sotsiaalmaksu kulu) 38402 K 2551 (Sotsiaalmaksu viitvõlg) 38402 D 6030 (Töötuskindustuse kulu) 349
summast. · Haigushüvitist alates haigestumise 4. päevast. · Haigestumise 4.8. päevani maksab haigushüvitist tööandja 70% töötaja viimase kuue kuu keskmisest töötasust. · Haigushüvitist makstakse kalendripäevade eest ja arvutamisel lähevad hulka ka rahvus- ja riigipühad (mis tavaliselt keskmise töötasu arvutamisel välja jäetakse). Töötasu hulka ei kuulu puhkusetasu, ravikindlustushüvitis, tööandja makstavad toetused, nt lapse sünni-, juubeli- või matusetoetus, kuna nimetatud juhtudel ei ole tegemist tasuga, mida makstakse töötajale töö eest. · Haigekassale esitatakse kõik haiguslehed · Puhkuse ajal haigestumise korral on õigus puhkus katkestada, edasi lükata või enneaegselt lõpetada Lapsepuhkus · tasutakse töötasu alammäära alusel (alates 2013.a.):
kohustused jaot. 3 kategooriasse: 1) Determineeritavad - lühiajal. kohustused, summalt täpselt määratletud (tasumata arved, panga- laenud, kommertsväärtpaberid, vekslivõlad, tekkepõhised kohustused, maksta olevad dividendid, maksuvõlad, pikaajal. laenu lühiajal. osa, võlad töövõtjatele, ettemakstud tulevaste per. tulud). 2) Hinnangulised kohustused - kohustused, mis on reaalselt e/v kohustused, kuid mille täpne summa ei ole bilansipäevaks veel teada (toodete garantiikohustus, puhkusetasu kohustus). 3) Tingimuslikud kohustused - kohustused, mis antud hetkel veel ei eksisteeri, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, kajast. aastaaruande lisas. II. Pikaajal. kohustused - ei kuulu täitmisele järgneva aruandeper. jooksul. Jagun.: 1) Pikaajal. võlakohustused: mittekonventeeritavad võlakohustused, pangalaenud, muud laenud krediidiasutustelt. 2) Muud pikaajal. võlad: hankijatele tasumata võlad, võlad tütar- ja emaettevõtetele, võlad sidus-
töötajaid ja 4. muu aeg, milles pooles on kokku leppinud. Põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka ei arvestata: 1 lapsehoolduspuhkust ja 2. poolte kokkuleppel antud tasustamatta puhkust . 325. Mis on vanemapuhkus ja kellele seda antakse? vanemapuhkus (rasedus- ja sünnituspuhkus, isapuhkus, lapsendaja puhkus, lapsehoolduspuhkus, lepsepuhkus). 326. Mis on puhkusetasu ja puhkusehüvitis? § 70. Puhkusetasu (1) Töötajal on õigus saada käesoleva seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu. (2) Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine. (3) Kokkulepe puhkuse hüvitamiseks raha või muude hüvedega töölepingu kestuse ajal on tühine. § 71
MAAILM KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 1. PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920). RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920. AASTAIL Pariisi rahukonverents algas 18. I 1919. a. Osa võttis 27 Saksamaa ja selle liitlastega sõjaseisukorras olnud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki. Kaotanud riikide esindajaid Pariisi aga enne rahulepingute allakirjutamist ei kutsutud. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga ja millele kirjutati alla 28. VI 1919. a. Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingu kohaselt pidi Saksamaa 1) andma Prantsusmaale tagasi Elsass- Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (Saksamaa kaotas nende lõigete läbi 1/8 oma pindalast); 2) keelati sõjaväeteenistuskohustus ja saadeti laiali kindralstaap; 3) Saksamaa ei tohtinud omada lennuväg...
jagamisest lühemateks kui seitsmepäevasteks osadeks. 3.3. Tööandja poolt puhkuste ajakava koostamata jätmisel on töötajatel võimalik puhkusele jääda endale sobival ajal, teatades sellest tööandjale kaks nädalat ette. 3.4. Puhkusele jäämisel esitab töötaja töö vahetule korraldajale (nt struktuuriüksuse juhile) puhkuseavalduse, millel on ära märgitud puhkuse liik (põhipuhkus, töötaja isikuga seotud puhkus, näit lapsepuhkus, õppepuhkus), puhkuse kestus ning puhkusetasu maksmise aeg. 3.5. Puhkusetasu makstakse töötaja valikul kas puhkusele eelneval viimasel tööpäeval või järgmisel palgapäeval. Märkus: TLS annab võimaluse maksta puhkusetasu välja töötajale sobival ajal, samas on puhkusetasu maksmise aeg ajaliselt piiratud puhkuse kasutamisele järgneva palgapäevaga. 5.6. Lisaks töölepingu seaduses ja täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud puhkusele võimaldab tööandja
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Loengukonspekt 11-ndatele klassidele MAJANDUSE ALGKURSUS ETTEVÕTLUSE ALUSED Koostas Taavo Roos Haapsalu, 2009 1 Sisukord 1. Tootmistegevus 2. Elu nöuab tootmistegevust 3. Vajadus. 4. Hädapärased- ja tungivad vajadused. 5. Tootlik tegevus, kui vajaduste rahuldamine. 6. Tootlik tegevus, ehk majanduslik tegevus. 7. Tootlik tegevus on sõltuv mitmesugustest tingimustest. 8. Kolm tööstusharu. 9. Tingimused, mille olemasolul mitmesugused tööstusharud tekivad. 10. Tarbeasjade valmistamise põhitunnused. 11. Tarbeasjade valmistamise põhitunnused. 12. Tarbeasjade vahetamise põhitunnused. 13. 1. Tarbeasjade tootmine. 13.2 Loodusvarade kasutamise viisid 13.3 Töö tähtsus inimese majanduslikus te...
www.eaei-ttu.extra.hu Lk 1. esimene pool Sissejuhatus Ehituseelarvestamisse kulu (kulutus) -hind -maksumus Kulu- rahasumma, mis on juba kas tegelikult tasutud või kuulub tasumisele olemasolevate maksudokumentide alusel mingi hüvise (toote või teenuse) eest, mujale või teenuse pakkujale nt, ehitajale on lubatus ehitusplatsile tulnud ning eest tasumine. Hind- rahasumma, mida hüvise pakkuma küsib kauba või teenuse eest, kus juures pakkuja tegelikud kulud on hinnast erinevad, üldjuhul madalad hinna ja tegelike kulude vahe on müüja kasumiks. Maksumus- kuluarvutustulemusi üldistav termin , mis esitab rahaliselt ehitise püstitamiseks vajalike ressursside hankimiseks tehtavaid kulutusi, kus juures ühe osapoole kulud on teisele hinnaks. Keskmine hind=kulud+kasum Ehituskulud selle all mõistetakse ehitisse investeerimisega seotud kulutusi, alates ehitise projekteerimisest, kuni selle ...
LEPINGUÕIGUS I KONTROLLTÖÖ I SISSEJUHATUS LEPINGUÕIGUSE ÜLDOSASSE Lepinguõiguse koht õigussüsteemis Lepinguõigus on osa võlaõigusest. Võlaõigus kuulub tsiviilõiguse valdkonda. Viimane reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest (üksikisik, organisatsioon, riik) ning üksikuid mittevaralisi suhteid (nt. autorsust). Tsiviilõigus on osa eraõigusest. Eraõigus erineb avalikust õigusest selle poolest, et viimases teostab üks pool (riik või kohalik omavalitsus) võimu, mida ei saa teisele isikule üle anda. Eraõiguses võib aga isik reeglina valida poole, kellega ta õigussuhtesse astub, arvestades seejuures seadusest tulenevaid piiranguid. Lepinguõigus võlaõiguse osana Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest. Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigu...
töötasule veel teatud %. Juurdearvestusteks töötasule on 33% sotsiaalkindlustuseks, 0,5 % töötuskindlustuseks ja vastav % puhkusetasuks. up=p*(1+ph/100)*(1+(ms+mt+mp)/100) kus up - kulud masinajuhi töötasule, kr/h; p - masinajuhi tunnitasu, kr/h; ph - hoolduse lisatasu määr, % tunnitasust; ms - sotsiaalmaksu määr, %; ms - töötuskindlustusmakse määr, %; mp - puhkusetasu määr, %. Töötunni maksumus ettevõttesisesel tööl Leitakse, summeerides ülalloetletud kulud: Uo=A+I+H+K+E+uk+um+us+up; kus E - ettevõtte üldkulud kr/h (protsendina eelpool näidatud püsikulude ja muutuvkulude summast). 28 Kuna üldkulud lisatakse juba arvutatud otse- ja püsikuludele, siis erinevate masinate töö võrdlemisel ühe ettevõtte piires nad võrdlustulemust ei mõjuta ja võib seetõttu
Kuidas vaidlus lahendada? Ma arvan et ei saa jah kui on kokkulepe vahekohtu osas. 104-02 13. Töötaja A esitas töövaidluskomisjonile tööandja B vastu nõuded saamata jäänud töötasu ja viivise väljamõistmiseks ning töölepingu ülesütlemise hea usu põhimõttega vastuolus olevaks lugemiseks. Töövaidluskomisjon rahuldas A nõuded. Seepeale pöördus B kohtusse taotlusega lahendada A nõuded hagimenetluses. Samas menetluses esitas A ka uue haginõude saamata jäänud puhkusetasu väljamõistmiseks. Kas töötaja täiendava nõude esitamine selle menetluse raames on lubatav? Ei saa. 14. A oli osaühingu B juhatuse liige. Kuna ta oli teinud B nimel mitmeid viimasele kahjulikke tehinguid, ähvardas B ,,anda asja politseisse". A ja B leppisid siiski kokku, et A maksab B-le tekitatud kahju katteks 100 000 krooni 7. augustiks 2009 ja ,,asi unustatakse". Selle kohta andis A ka omakäelise võlatunnistuse. Nimetatud ajaks ei olnud A lubatud summat siiski
TÖÖLEPING on töötaja ja tööandja vahel sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt töötaja: - teeb tööandjale lepingus sätestatud tööd, - allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, - täidab töönorme ning peab kinni ettenähtud tööajast, - täidab töösisekorra, töötervishoiu ja tööohutuse ning tuleohutuse nõudeid; tööandja: - kohustub maksma töötajale töötasu ettenähtud ajal ja suuruses, - andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu, - kindlustama poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused, - kindlustama ohutud töötingimused. Töölepingu mõistest tulenevad töölepingu pooled tööandja ja töötaja, kellele esitatud nõuded ja piirangud on kirjas TLS paragrahvides 2 ja 3. Töötaja saab olla ainult füüsiline isik (inimene), tööandjaks võib aga olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik (ettevõte, asutus, struktuuriüksus jms). 70
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
