Õppeaine TLM 320 ,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; RIIGIS: ETTEVÕTTES: 1.Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2.Parandeb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3.Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4.Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5.Vähenevad kulud seoses töövõimetusega; 6.Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; Sisekontroll Riskianalüüs Tegevuskava Töötajate teavitus Tervisekahjustuste vältimiseks abinõude rakendamine Tervisekontr...
selleks, et tagada töötajale pidev töö, teine pool aga seda, et tööandja korraldused oleksid üheselt mõistetavad; 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal – tuleneb töölepingu põhimõistest ning võlaõigusseaduse § 113 järgi on töötajal õigus töötasu maksmisega viivitamise eest nõuda viivist; 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu – puhkuse mõiste alla kuuluvad ka vanemapuhkus ja õppepuhkus; 4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust – tööaja arvestuse pidamine on ühelt poolt aluseks töötasu maksmisel, teisalt annab võimaluse tööandjal kontrollida, kuidas töötaja täidab töölepingu tingimusi; 5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte
Kontrollküsimusi tööõiguses 1. Töölepingu mõiste. Teada täpselt Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. 2. Töölepingu pooled TÖÖTAJA (füüsiline isik)-TÖÖANDJA...
majandustulemustelt makstav tasu pärast osa kindlaksmääramist. 19.Puhkused; - Põhipuhkus eelduslikult 28 kalendripäeva, erandid alaealised, töövõimetuspensioni saav töötaja ja haridus-teadustöötaja; - Puhkus aegub 2 aasta jooksul; - Puhkuste ajakava määrab tööandja, arvestab töötaja soove, mis on mõistlikud ettevõtte huvidega; - Puhkuste ajakava koostatakse ja tutvustatakse kalendriaasta I kvartali jooksul; - Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. 20.Leppetrahvide mõiste, mille kohta võib kehtestada; Leppetrahv - lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seadusandja on andnud võimaluse töösuhte puhul kokku leppida leppetrahvis vaid järgmistel juhtudel: - saladuse hoidmise kohustuse rikkumine;
Tööandja kannab kõik erisoodustusega seotud maksukohustused. Erisoodustus maksustatakse võrdväärselt palgatuluga. Erinevused tekivad töötuskindlustuse ja kohustusliku kogumispensioni tõttu, kuna neid ei rakendata erisoodustuste suhtes. Erisoodustuste sotsiaalmaksu ei isikustata. Kuna saadud erisoodustust ei loeta inimese maksustatava tulu hulka, ei saa seda arvesse võtta ka keskmise palga, puhkusetasu, pensioni, ravikindlustushüvitise arvutamisel. Erisoodustuste hulka ei kuulu rahalised väljamaksed, mida tavaliselt loetakse töötasuks, juhtimis- või kontrollorgani liikme tasuks või tasuks müüdud kauba või osutatud teenuse eest. Samuti ei kuulu erisoodustuste hulka sellised füüsilistele isikutele tehtud väljamaksed, millelt on kinni peetud tulumaks või mis ei kuulu tulumaksuga maksustamisele. Erisoodustuseks ei
makstav tasu pärast osa kindlaksmääramist. 16. Puhkused; - Põhipuhkus eelduslikult 28 kalendripäeva, erandid alaealised, töövõimetuspensioni saav töötaja ja haridus-teadustöötaja; - Puhkus aegub 2 aasta jooksul; - Puhkuste ajakava määrab tööandja, arvestab töötaja soove, mis on mõistlikud ettevõtte huvidega; - Puhkuste ajakava koostatakse ja tutvustatakse kalendriaasta I kvartali jooksul; - Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. 17. Leppetrahvide mõiste, mille kohta võib kehtestada; Leppetrahv - lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seadusandja on andnud võimaluse töösuhte puhul kokku leppida leppetrahvis vaid järgmistel juhtudel: - saladuse hoidmise kohustuse rikkumine;
kasutaja üheaegne programmi kasutamine. Kasutajatel on erinevad õigused vastavalt oma tööülesannetele, kõik õigused k.a paranduste tegemine on raamatupidajal.juhatajal. Palka arvestatakse raamatupidamisprogrammis tehakse vastavalt kanded. Kindl.määr tasu, Puhkusereservi kohta peetakse arvestust exeli tabelis. Raamatupidamisprogrammis võetakse puhkusereserv üles aasta lõpu seisuga. Puhkuste ajakava koostatakse I kvartali jooksul, vastavalt vajadustele tehakse muudatusi avaldusega. Puhkusetasu arvestatakse viimase kuue kuu keskmise päevapalga järgi. Komandeeringu aruanne esitatakse juhile, kes kontrollib nende õigsust ja seejärel edastab need raamatupidajale, kes arvestab ja kannab üle päevarahad. Majutus ja sõidupiletid on tööandja poolt. Arvestusel kasutatakse alljärgnevaid dokumente:kassadokumendid, pangadokumendid, arved, saatelehed, laosissetulekud, laomahakandmised, sularahaarved, palgadokumendid.
tasumise paremini jälgitavaks. Vajadusel saab iga töötaja palgatõendi töötasu arvestuse, maksude kinnipidamise ja sotsiaalmaksude arvestuse kohta. Iga töötaja kohta peetakse töötasu arvestust, samuti maksude deklareerimise arvestust. Töötasude arvestust peetakse palgaprogrammi abil, maksude deklareerimist saab kontrollida ka maksuametist iga isiku lõikes. Puhkuste arvestamine toimub vastavalt kehtivale seadusele. Puhkusetasu arvestatakse nii põhi- kui lisapuhkuse eest. Puhkuste vormistamiseks teeb iga töötaja avalduse, mille kinnitab juhatus. Bilansipäeval arvestatakse iga töötaja isiku lõikes saamata jäänud puhkusepäevade arv ja sellelt arvestatav puhkusekohustuse summa koos maksudega. Puhkusereservi korrigeerimiskanded sisestatakse programmi finantskannetena. Puhkusereservi arvutus toimub Merit Palk programmi abil. 5.4 Maksuvõlad Kõikide maksuliikide kohta peetakse arvestust eraldi kontodel
· töötuskindlustuse seadus muude riiklike maksude seadused - aktsiisimaks - hasartmängumaks - tollimaks VI Muud seadused - töölepingu seadus - palgaseadus - töö- ja puhkeaja seadus - puhkuseseadus - kogumispensionide seadus VII Määrused - töölähetuste hüvitiste määrad ning maksmise tingimused ja kord - isikliku sõiduauto teenistus-, töö- ja ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitise maksmise tingimused ja hüvitise piirmäär - keskmise palga arvutamise kord - puhkusetasu arvutamise kord VIII Raamatupidamistoimkonna juhendid · RTJ 1 Üldpõhimõtted · RTJ 2 Aruannete esitusviis · RTJ 3 Finantsinstrumendid · RTJ 4 Varud · RTJ 5 - Materiaalne ja immateriaalne põhivara · RTJ 6 Kinnisvarainvesteeringud · RTJ 7 Bioloogilised varad · RTJ 8 Eraldised, potentsiaalsed kohustised ja potentsiaalsed varad · RTJ 9 Rendiarvestus · RTJ 10 Tulu kajastamine · RTJ 11 Äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine
5 0 0 0 0 jm 4540 0 0 0 0 0 0 0 0 m2 2498 0 0.2 499.6 0.66 m2 2498 0 0 0 0 m2 424 0 0 0 0 8274 10162.03 Maksud kokku ### 1,605.12 € 300.96 € 3.30 € 1. Leia rent kokku (kogus korrutada rendiga). 9.90 € 2. Leia puhkusetasu (Kulud2 töölehe töötasu korrutada 3.30 € 10%). 26.40 € 3. Leia puhkusetasu kokku (kogus korrutada puhkusetasuga). 349.80 € 4. Leia maksud (Kulud2 töölehe töötasu korrutada 33%). - € 5. Leia maksud kokku (kogus korrutada maksudega). 297.00 € 6. Liida kõik rendid kokku. - € 7. Liida kõik puhkusetasud kokku. 726.00 € 8
Palgamõisted: Brutokuupalk - sisaldab kahte liiki tasusid koos kohustuslike maksetega (tulumaks, töötuskindlustusmakse ja kohustatud isiku kohustusliku kogumispensioni makse) ● Tasu töötatud aja eest: ajatöö- ja tükitööpalk, lisatasu ületundide, öötöö, puhkepäevadel ning tervisekahjulikes tingimustes töötamise eest, kvalifikatsioonitasu jt makstavad lisatasud ja preemiad, mille arvestamise aluseks on töötatud aeg. ● Tasu mittetöötatud aja eest: puhkusetasu, tööseisakutasu, osaliselt tasustatava puhkuse tasu töömahu ajutisel vähendamisel, kkolitusel viibimise ajal makstud tasu. Siia kuuluvad ka need lisatasud ja toetused (nt puhkuse- ja jõulutoetused), mille arvestamise aluseks ei ole töötatud aeg. Brutopalgas kajastub veel mitterahaline ehk loonustasu (nt toit ja jook, tööandja auto kasutamise kulud oma tarbeks jm).
töötajapoolse töölepingu õigusvastase ülesütlemise korral õigus nõuda töötajalt mõistlikku hüvitist. TÖÖANDJA KOHUSTUSED TLS § 28-41: (1) Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. (2)Tööandja on eelkõige kohustatud: 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi; 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal ( TLS § 5 lg 1 p 5 ja § 29-39); 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu ( TLS § 5 lg 1 p 9); 4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; 5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; 6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; ■ Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, RT I, 26.02.2015,17
korral selle eelduslikust kestvusest Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult kui ei ole kokkulepitud teisiti. Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest : Puhkus On ajutiselt töövõimetu, ravimi...seaduse järgi Ta esitab seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel Ta osaleb steigis, eeldusel et streik on seaduslik Tööandja Täitma oma kohustusi töötaja suhtes Kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning kokkulepitud tingimustel ja ajal Maksma ettenähtud puhkusetasu Tagada kokkulepitud töö ja puhkuse aja Tagama tervisehoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused. Teavitama tähtajalise töölepinguga töötajaid nende teadmistele ja oskustele vastavatest vabadest töökohtadest, kus on võimalik sõlmida tähtajaline tööleping
Netopalk on see rahasumma, mis pärast maksude maha arvestamist töötajale välja makstakse. Ümbrikupalk tähendab seda, et tööandja tahab Sulle kas kogu palga või osa sellest välja maksta sularahas, et vältida maksude maksmist. Sulle on see kahjulik, sest paljude hüvitiste maksmisel on hüvitise suuruse arvutamisel aluseks Sinu palgalt makstud maksud. Sellised hüvitised on näiteks nn haigusraha, kui peaksid haigeks jääma, samuti puhkusetasu, töötuskindlustushüvitis, vanemahüvitis jne. Ka Su tulevase pensioni suurus sõltub sellest, kui palju on Sinu palgalt makstud sotsiaalmaksu – sotsiaalmaks on nimelt isikustatud maks. 2016 aasta miinimumpalk on 430 eurot ehk 2,5eurot tunnis 13. Uued trendid Jagamismajandus- kasutamata varade/vahendite välja andmine tasuta või raha eest, mis vähendab tarbimist. Selle eest teenitakse kasu
1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; 4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus; 5. Töökeskkonnavolinik: kes ta on, valimise kord. Kohustused ja õigused; 6. Töökeskkonnanõukogu: millal peab ettevõttes olema, tema koosseis ja tegevused; 7. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes; 8. Töökeskkonna riskianalüüsi teostav võimalik meeskond, mis rollid võivad igal liikmel olla; 9. Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus. 10.Töökeskkonna ohutegurid, peab oskama lahti seletada. 11. Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid (nende kohta, mis toodi loengus ära); 12.Töötajate tööohutusalane juhendamine ja väljaõpe. Mis etappides kulgeb, mis on sisu, ...
Kordamispunktid 2010 1. Intellektuaalse omandi (IO) mõiste ja liigid Järjest enam tõuseb materiaalse vara kõrval hinda immateriaalne vara, millega tehingute tegemiseks ja väärtuse kaitsmiseks on vaja üldisi kokkuleppeid ja reegelid. Sellistele reeglitele tuginevat õiguste kogumit võibki kõige üldisemalt pidada intellektuaalseks omandiks. Intellektuaalomandi õigused võivad kuuluda näiteks: - kaubamärgi omanikule, - teose autorile, - leiutise autorile või omanikule, - tööstusdisainlahenduse autorile või omanikule, - lepingu alusel õigused saanud isikule, - tööandjale, - õigusjärglasele, - riigile. 2. Autoriõigus: autor, teos, varalised ja mittevaralised õigused Kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autorite õigus oma teostele. Autoriõigus tekib automaatselt teose loomise hetkel ja seda ei pea kuidagi registreerima ega märgistama. Autor on füüsiline isik, kelle loometöö tulemusel teos tekkis. Kui mitu autorit loovad teose ühiselt on tegemist...
K TTK K KOP K TM Väljamaksmine: D võlad töövõtjale(2141) K kassa/pank(1011,1012) Töötasu-kinnipidamise töötasu KESKMISE TASU ARVUTAMINE Vajadus: üleviimine teisele tööle; koondamine; viivitused jms Arvutatakse: üldjuhul eelnenud 6 kalendrikuu jooksul teenitud palga kogusummast. Kui terve kalendrikuu pole tööl oldud, väheneb arvutamise aluseks olev kuude arv. Keksmine tasu=palgasumma : kalendaarne tööpäevade arv * hüvitatavad päevad Välja maksmine:palgapäeval või puhkusetasu eelviimasel tööpäeval Maksustatakse: nagu töötasu LAENUDE ARVESTUS LA Laenud: st tähtaeg kuni 12 kuud bilansipäevast. Lühiajaliseks loetakse pikaajalise kohustuse osa, mis kuulub tasumisele järgmisel majandusaastal. PA Laenud: st maksustammise tähtaeg järgmisel majandusaastal. Laenude arvestus tuleb täpsustada ettevõtte siseselt: · Kui ettevõttel on väike laenukoormus ja aruandlus koostatakse RP arvestuse väliselt,
tõttu. Kui pole tegemist nende süü vormidega, vaid näiteks ainult hooletusega, siis kriminaalmenetlust ei alustata. Kohus lõpetab pankrotimenetluse oma määrusega raugemise tõttu pankroti välja kuulutumata, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõtmise ja tagasinõudmise võimalus. Raugemise kohta avaldatakse teade Ametlikes Teadaannetes ning ajutine haldur esitab töötukassale avalduse võlgniku töötajate väljamaksmata palga, puhkusetasu ja töölepingu lõpetamisel saamata jäänud hüvitise maksmiseks. Raugemise tõttu ei lõpetata menetlust sel juhul, kui on võimalus vara tagasi võita või tagasi nõuda ning võlausaldaja maksab kohtu deposiiti summa, mis katab menetluse kulud. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Kohtul on õigus pankrot välja kuulutada ka siis, kui selgub, et pankrotiavaldus on olnud piisavalt
nõusolekul. Tööandja on kohustatud töötaja soovil andma palgata puhkust: 1) töötajale gümnaasiumi riigieksamite ning kutseõppeasutuse, rakendusliku kõrgkooli või ülikooli sisseastumiseksamite sooritamiseks: 2) muudel seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Osaliselt tasustatava puhkuse tingimused: 1) tööandja peab sellisest puhkusest teatama töötajale kirjalikult ette vähemalt 2 nädalat 2) puhkuse ajal makstav puhkusetasu ei või olla väiksem kui 60 protsenti Vabariigi Valitsuse kehtestatud palga alammäärast 3) töömahu või tellimuste ajutisest vähenemisest tingitud töökorralduse muudatustega mittenõustumise korral on töötajal õigus tööandjapoolse töölepingu tingimuste rikkumise tõttu tööleping lõpetada töölepingu seaduses ettenähtud korras 4) juhul kui tööandja saadab töötaja osaliselt tasustatavale puhkusele ilma töötaja või tööinspektori
ta osaleb streigis ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus Alla 8 kuu pikkuse tööajal ei või olla katseaeg pikem kui pool ajast. Tööandja kohustused! kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused tutvustama töötajale tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest austama töötaja privaatsust
Töötundide arv sõltub poolte kokkuleppest. Erikord on kehtestatud osalise tööaja rakendamisel töömahu või tellimuste ajutisel vähenemisel TÖÖAJA REZIIMI kehtestab tööandja TÖÖNÄDALAS ON 2 puhkepäeva ja 5 tööpäeva , mis algab esmaspäeval või muul päeval, olenevalt tööandja juures kehtestatud tööaja reziimist. PUHKUS tähendab töölepingu peatumist seadusega ettenähtud korras ja tingimustel. 28 tööpäeva. Tööandja peab maksma puhkusetasu hiljemalt eelviimasel tööpäeval täies ulatuses. 50 kalendripäeva enne- ja pärast sünnitust. 70 kalendripäeva puhkust lapsendajale. Vanematel õigus saada täiendavat lapsepuhkust. PUHKUSE LIIGITAMINE: 1)põhipuhkus, 2) lisapuhkus - need, kes töötavad tervist kahjustaval tööl, 3) vanemapuhkus, 4)palgatapuhkus kokkuleppel: a)naisele ja mehele, kellel kuni 14 a. laps, b)sisseastumiseksamid, c)invaliidi kasvatajal. Pikendatud põhipuhkus: alaealised,
Tööandja võib konkurentsipiirangu kokkuleppe üles öelda igal ajal, teatades sellest töötajale vähemalt 30 kalendripäeva ette. Töötaja võib selle üles öelda, teatades 15 kalendripäeva ette 25.Tööandja kohustused 1) Kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi; 2) Maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. 3) Andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu. 4) Tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust. 5) Tagama koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu. 6) Tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused. 7) Tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid.
töötajaga kehtestada töötajale kuni kolmeks kuuks aastas osaline tööaeg või saata töötaja osaliselt tasustatavale puhkusele samaks tähtajaks. Osalise tööaja kehtestamisest või osaliselt tasustatavale puhkusele saatmisest on tööandja kohustatud teatama töötajale kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette. Kitsendused tööandjale: o osalise tööaja kestus ei või olla alla 60% töölepingus ettenähtud tööaja normaalkestusest; o osaliselt tasustatava puhkuse ajal makstav puhkusetasu ei või olla väiksem kui 60% miinimumpalgast; o tööandjal on keelatud töötajale ette teatada tema koondamisest ajal, mil talle on kehtestatud osaline tööaeg või ta on saadetud osaliselt tasustatavale puhkusele; o tööandjal on keelatud töötajale kehtestada osalist tööaega või saata teda osaliselt tasustatavale puhkusele ajal, mil talle on ette teatatud töölepingu lõpetamisest. Töötingimuste seadusevastase muutmise, samuti tööandja seadusliku korralduse
56. Eraõiguslik ja avalik-õiguslik juriidiline isik. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Eraõigusliku juriidilise isiku (loodud erahuvides) õigusvõime tekib seaduses ettenähtud registrisse kandmisest. Avalik-õigusliku juriidilise isiku (loodud avaliku huvides) õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast. Avalik- õiguslik juriidiline isik võib omada ainult selliseid tsiviilõiguslikke õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärgiga. 57. Juriidilise isiku organid. Nende pädevus ja vastutus. Juriidilise isiku seaduslik esindaja on juhatus või seda asendav organ, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus. Avalik- õigusliku juriidilise isiku organid sätestatakse seadusega. Juriidiline isik vastutab oma kohustuste eest oma varaga ja seaduses sätestatud juhtudel vastutavad ka liikmed oma varaga. Juriidilise isiku organid vastutavad juriidilisele isikule...
osaleb koolitusel; teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega; hoidub tegudest, mis kahjustavad tööandja mainet või põhjustavad klientide või partnerite usaldamatust tööandja vastu. 29. Millised on tööandja õigused ja kohustused? Kohustused: • Töötaja kindlustamine tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi • Töötasu maksmine – kokkulepitud tingimustel ja ajal • Puhkuse andmine ja puhkusetasu maksmine • Koolituskohustus – tööandja ettevõtte huvidest lähtuv koolitus • Töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavate töötingimuste tagamine • Vabadest töökohtadest teavitamine • Töötaja privaatsuse austamine 30. Millised peavad olema tööandja korraldused? • Peavad olema seotud töölepingus ettenähtud tööülesandega • Peavad mõistlikult arvestama töötaja huve ja õigusi 31. Millal võib töötaja keelduda töö tegemisest?
tegemiseks vääramatust jõust tingitud vajaduse korral. Riigipühal tehtud töö eest makstakse vähemalt kahekordselt, olenemata sellest, kas töötati graafikukohaselt või graafikuväliselt. 21. PÕHI- JA LISAPUHKUS Põhipuhkuse kestus on 28 kalendripäeva Osalise tööajaga töötaja põhipuhkus on sama kestusega kui täistööajaga töötajal. Põhi- ja lisapuhkuse aja eest maksab tööandja töötajale puhkusetasu Õigus lisapuhkusele on töötajatel, kes töötavad: 1) allmaatöödel; 2) tervistkahjustavatel töödel; 3) eriiseloomuga töödel. Kollektiiv- ja töölepinguga võib ette näha täiendavad alused lisapuhkuse andmiseks. Teiste seadustega võib ette näha ka muid lisapuhkusi. Töötajale, kellele antakse põhipuhkus täies ulatuses enne tööaasta täitumist, antakse koos põhipuhkusega lisapuhkus samuti täies ulatuses. Lisapuhkus liidetakse põhipuhkusele ja
Kahjustatud varast järelejäänu kuulub seega kindlustusettevõttele, kui kindlustusleping näeb aga ette, et vara jääb kindlustajale, siis kujuneb vara müügihinnaks kindlustushüvitis + vara realistasioonist laekunud tulu. 2.2 TÖÖVÕTUTULUDE MAKSUBAAS Tulumaksuga maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodi Eestis ja väljaspool Eestit kõikidest tuluallikatest saadud tulu, sealhulgas: palgatulu, mille hulka arvatakse palk, lisatasud, juurdemakse, puhkusetasu või puhkusetoetus, töölepingu lõpetamisel või teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni poolt väljamõistetud hüvitus või viivis, puhkuseseaduse alusel riigi poolt hüvitatav tasu täiendavate puhkusepäevade eest ning lepingu alusel sportlastele makstavad tasud. Tulumaksuga maksustatakse kõik tasud, mida maksab avalik- või eraõiguslik juriidiline isik oma nõukogu või juhatuse, neid asendavate organite või muu juhtimis- või kontrollorgani
Tööohutus ja töötervishoid Pilet1 1.TÖÖKESKKOND- on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. TÖÖKOHT- on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamisekoht ja selle ümbrus või muu töötamisekoht, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. TÖÖVAHEND- Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Töövahendi kasutamine sellega töötamine, selle käivitamine, seiskamine, transport, teisaldamine, paigaldamine, parandamine, seadistamine, hooldus ja puhastamine ei tohi ohustada töövahendi kasutaja ega teiste isikute tervist ning töö- ja elukeskkonda. Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valit...
1. Töölepingu mõiste e tunnused * Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. * Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. * Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. * Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata lepingule, mille kohaselt töö tegemiseks kohustatud isik on töö tegemise viisi, aja ja koha valikul olulisel määral iseseisev. * Töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikme ega välismaa äriühingu filiaali juhataja lepingule. 2. Töölepingu sõlmimine !!! * Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise koht...
Maksulepingutes välditakse juriidilist topeltmaksustamist. KREDIIDIMEETOD - TuMS § 45 – residendiriigi maksukohustusest on võimalik maha arvata tuluallikariigi maksukohustuse võrra. VABASTUSMEETOD – tuluallikariigis makstud maks on lõplik maks. PALGA TULU MAKSUSTAMINE Maksuleping reguleerib ainult tulumaksu. Euroopa liidus sotsiaalmaksu määrus. TULUMAKS TuMS §13 residendid – tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud (palk, lisatasud, juurdemakse, puhkusetasu, töölepingu ülesütlemisel, teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis….) Tulumaksuga ei maksustata, st kohaldub vabastusmeetod, kui on toidetud mõlemad tingimused: 183 päeva, tulu….. Tulumaksu kinnipidaja on residendist juriidiline isik, riiki või KOV asutus, FIE, Eestis püsivat tegevuskohta omav või tööandjana tegutsev mitteresident (nt välismaa äriühing, kellel on Eestis töötaja. Eesti maksustab – tuluallika riik.
otsuse hiljemalt 30. päeval avalduse vastuvõtmisesttöötukassa maksab hüvitise töötaja pangakontole hiljemalt 5. päeval hüvitise määramisest. 2. töötajatele hüvitatakse:- saamata jäänud töötasukuni töötaja kolme viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui kolm Eesti keskmist brutokuupalka- saamata jäänud puhkusetasukuni töötaja ühe kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk- saamata jäänud töölepingu ülesütlemise hüvitisedkuni töötaja kahe kuu keskmise brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui üks Eesti keskmine brutokuupalk 3. ülejäänud ulatuses rahuldatakse töötajate nõuded pankrotimenetluse käigus :esmalt tasutakse pankrotimenetlusega seotud väljamaksedseejärel rahuldatakse
Kui puhkus katkestati või lükati edasi, on tööandja kohustatud andma töötajale kasutamata jäänud puhkuseosa vahetult puhkuse kasutamist katkestava või edasilükkava asjaolu äralangemisel või poolte kokkuleppel muul ajal. § 69 lg 7: õigus nõuda puhkust sobival ajal on vanemal, kes kasvatab kuni seitsmeaastast last. 29. Puhkuste ajakavas oli töötaja K. puhkuseks ette nähtud ajavahemik 1.-30. juunini. Kuna tööandjal ei olnud makseraskuste tõttu võimalik K.-le puhkusetasu eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust maksta, nõudis ta 31. mail, et töötaja allkirjastaks kokkuleppe, mille kohaselt makstakse puhkusetasu puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval ehk 31. juulil (asutuses oli palgapäev iga kuu viimane päev), muidu on ta sunnitud töötaja koondama. Töölepingu lõppemise hirmus kirjutas töötaja kokkuleppele alla. Kas sõlmitud kokkulepe on TLS § 70 lg 2 teises lauses sätestatuga kooskõlas? Mis on selle säte mõte?
- madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu (TuMS § 22). (TuMS § 12 lg 1 p 9) Füüsilise isiku maksustatava tulu hulka ei kuulu TuMS §-de 48–53 alusel maksustatavad erisoodustused, kingitused ja annetused, dividendid või muud kasumieraldised. (TuMS § 12 lg 2) 13. Millised tulud kuuluvad palgatulu alla? Tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale või ametnikule, sealhulgas palk, lisatasu, juurdemakse, puhkusetasu, töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni väljamõistetud hüvitis või viivis, haigushüvitis ning riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu. Seoses tööõnnetuse või kutsehaigusega makstav hüvitis maksustatakse tulumaksuga juhul, kui seda ei maksta kindlustushüvitisena. Ametnik TuMS tähenduses on ka avaliku teenistuse seaduse § 2 lg-s 3 nimetatud isik. Tööandja
1. Töösuhet iseloomustavad tunnused Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. 2. Tööettevõtulepingu erisused 3. Töölepingu kohustuslikud tingimused ja töölepingu sõlmimine Töölepingu kohtustulikud tingimused (1) Töölepingu kohustuslikeks tingimusteks on järgnevad kokkulepped: 1) tehtava töö, selle keerukusastme, ameti- või kutsenimetuse ja kvalifikatsiooninõuete kohta; [14.06.2000] 2) tööaja kohta; 3) töötasu kohta; 4) töö tegemise asukoha kohta; 5) määratud ajaks sõlmitud töölepingu kehtivusaja kohta; 6) tööle asumise aja kohta. (2) Töölepingu tingimusteks võivad olla k...
1. PARIISI RAHUKONVERENTS (1919-1920). RAHVUSVAHELISED SUHTED 1920. AASTAIL Pariisi rahukonverents algas 18. I 1919. a. Konverentsi tähtsaim dokument oli Versailles' rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga ja millele kirjutati alla 28. VI 1919. a. Versailles' lossi peeglisaalis. Versailles' rahulepingu kohaselt pidi Saksamaa 1) andma Prantsusmaale tagasi Elsass-Lotringi ja loovutama alasid ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale (Saksamaa kaotas nende lõigete läbi 1/8 oma pindalast); 2) keelati sõjaväeteenistuskohustus ja saadeti laiali kindralstaap; 3) Saksamaa ei tohtinud omada lennuväge ega allveelaevu, kusjuures kitsendavad piirangud kehtisid ka muu sõjalaevastiku ja laevade osas; 4) Saksamaa sõjavägi ei tohtinud suurem olla kui sada tuhat meest; 5) Saksamaa pidi tasuma ränki reparatsioonimakse. Üldiselt olid Pariisi rahukonverentsi otsused kaotajate suhtes ebaõi...
Sõiduautode amortisatsioon kajastatakse halduskulude all. e) palga ja puhkusetasude kontod – siia kuuluvad palgakontod, kus arvestust peetakse tootmise-, halduse-, turustuse-, ja külmutusetöötajate palkadel ning haigushüvitise osas ja ka maksude kulude kontod – nendel kontodel peetakse arvestust erisoodustuse tulumaksu, erisoodustuse sotsiaalmaksu, sotsiaalmaks palkadelt, töötuskindlustuse ja dividendide tulumaksu osas. 601 Palk ja puhkusetasu 6011 Tootmispersonali palk 6012 Turustuspersonali palk 6013 Halduspersonali palk 6015 Külmutuse palk 602 Maksude kulu 6024 SM tootmises 60241 SM külmutuses 6025 SM halduses 6026 SM turustuses Näide: Tasumise kirjendamine: D 231 arveldused tarnijatega D 179 ettemaksed tarnijatele 13 D 5610 pangateenuste kulud
puhkuse aeg 3. aeg, millal töötaja esindab seaduses või kollektiivlepingus ettenähtus juhtudel töötajaid ja 4. muu aeg, milles pooles on kokku leppinud. Põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka ei arvestata: 1 lapsehoolduspuhkust ja 2. poolte kokkuleppel antud tasustamatta puhkust. 272. Mis on vanemapuhkus ja kellele seda antakse? vanemapuhkus (rasedus- ja sünnituspuhkus, isapuhkus, lapsendaja puhkus, lapsehoolduspuhkus, lepsepuhkus). 273. Mis on puhkusetasu ja puhkusehüvitis? § 70. Puhkusetasu (1) Töötajal on õigus saada käesoleva seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud puhkusetasu. (2) Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine.
hüvitise maksmine töötukassast (2008/94/EÜ) ülejäänud ulatuses rahuldatakse töötajate nõuded pankrotimenetluse käigus Hüvitise maksmine töötukassast: töötukassa vastavat sihtfondi finantseerivad tööandjad töötajatele hüvitatakse: - saamata jäänud töötasu kuni töötaja 3 viimase töötatud kuu brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui 3 Eesti keskmist brutokuupalka - saamata jäänud puhkusetasu kuni töötaja 1 kuu puhkusetasu ulatuses, kuid mitte rohkem kui 1 Eesti keskmine brutokuupalk - saamata jäänud töölepingu ülesütlemise hüvitis kuni töötaja 2 kuu keskmise brutotöötasu ulatuses, kuid kokku mitte rohkem kui 1 Eesti keskmine brutokuupalk 21 Hüvitise taotlemiseks esitab haldur töötukassale avalduse. Töötukassa kontrollib taotletava summa põhjendatust ja teeb otsuse hiljemalt 30
tükitöötasu alusel) tööaeg võetakse fakt-graafikust, sellepärast pole vaja veel kord sisestada IVC-Raamat tööpäevad ja tunnid. Deebet, kreedit sisestage, kui nad erinevad tasu liikidest, mis on häälestatud teatmikus. Operatiivsed tasud Kui maksete palga järgmises kuus pärast aruandeperioodi, sissoperatiivsed tasud päevaperioodi on vaja juhtida ja arvestada möödunud aruandeperioodis (näiteks detsembri puhkusetasu juhtida ja arvestada novembrikuu arvutuses) TSD Töötasu resultaadid (arvutamised, kinnipidamised ja kõik maksud) kanntakse üle pearaamatusse. Maksude aruannete formeerimise jaoks on vaja valida pearaamatust, selleks kasutada leht TSD. Vajutades lehele TSD, avatakse ekraan, vajutage nupule Uus ja sisestage: Kuupäev - kuu viimane päev Konto klass automaatselt on Deklareerimata Lõpp kuu ja Alg kuu - töötasu arvutuse aruandeperiood
II Kontrolltöö Tööleping Töölepingu mõiste. (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. (2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. (3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu erinevus töövõtulepingust. 1) tööettevõtu puhul on subjekt iseseisev isik, kes tegutseb oma riisikol, töölepingu puhul esineb kogu ettevõtte riisiko; 2) töölepingu objekt on töötamise (töölkäimise) kohustus, tööettevõtu puhul on selleks asja valmistamine või teenuse osutamine; 3) töölepingu alusel töötaja on kohustatud alluma ettevõtte sisekorraeeskirjadele jne., tööettevõtu korral need puuduva...
Töö-, käsundus- ja töövõtulepingu võrdlus Koostaja nimi ja grupp ________________________________________________________ Tööleping (TL) Käsundusleping Töövõtuleping (TVL) 1) Õigusakti Töölepingu seadus Võlaõigusseadus §-d Võlaõigusseadus §-d nimetus 619-634 635-657 2) Mõiste Tööleping on töötaja ja Käsunduslepinguga Töövõtulepinguga tööandja kokkulepe, mille kohustub üks kohustub töövõtja kohaselt töötaja kohustub isik(käsundisaaja) tegema kokkulepitud tegema tööandjale tööd, vastavalt lepingule töö, tellija aga maksma alludes tema juhtimisele ja osutama teisele selle e...
II Kontrolltöö Tööleping Töölepingu mõiste. (1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. (2) Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. (3) Töölepingule kohaldatakse võlaõigusseaduses käsunduslepingu kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu erinevus töövõtulepingust. 1) tööettevõtu puhul on subjekt iseseisev isik, kes tegutseb oma riisikol, töölepingu puhul esineb kogu ettevõtte riisiko; 2) töölepingu objekt on töötamise (töölkäimise) kohustus, tööettevõtu puhul on selleks asja valmistamine või teenuse osutamine; 3) töölepingu alusel töötaja on kohustatud alluma ettevõtte sisekorraeeskirjadele jne., tööettevõtu korral need puuduvad. Tööe...
__________________ Tööleping (TL) Käsundusleping Töövõtuleping (TVL) 1) Õigusakti Töölepingu seadus Võlaõigusseadus §-d Võlaõigusseadus §-d nimetus 619-634 635-657 2) Mõiste Tööleping on töötaja ja Käsunduslepinguga Töövõtulepinguga tööandja kokkulepe, mille kohustub üks kohustub töövõtja kohaselt töötaja kohustub isik(käsundisaaja) tegema kokkulepitud tegema tööandjale tööd, vastavalt lepingule töö, tellija aga maksma alludes tema juhtimisele ja osutama teisele selle eest tasu. kontrollile, tööandja aga isikule(käsundiandja) Töövõtulepingus kohustub maksma teenuseid(täitma kirjeldatakse tehtav töö, töötajale töö eest tas...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL TALLINNA KOLLEDZ Majandusarvestus Õiguse alused TÖÖLEPING, TÖÖTAJA JA TÖÖANDJA KOHUSTUSED Referaat Õppejõud: Tallinn 2014 SISUKORD 1. TÖÖÕIGUS.................................................................................................................................5 3.2.3Töötasu maksmine.........................................................................................................18 3.2.3.1Töötasu maksmise aeg, koht ja viis............................................................................19 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................20 2 SISSEJUHATUS Viimastel aastatel ...
Tööõigus Küsimused 1. Mis on töölepingu tunnusteks? (4) Töö , palka , allumine juhtimisele ja kontrollile . 2. Mis on tööleping? Tööga seotud leping kus töötaja teeb tööd ja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile. Ta saab palka töö eest. 3.Iseloomustage kestvuslepinguid (käsundusleping, töövõtuleping, maaklerileping, agendileping, komisjonileping) Leping Pooled Lepingu ese Tasu Tasutud puhkus Tööleping Tööanda ja töö Tasu saadakse - töötaja töö eest Käsundusleping Käsundus ja töö Tasu saadakse - käsundandja töö eest Töövõtuleping Tööanda ja Töövõtja Lõpptoote või - töövõtja valmistab/teeb teenuse eest tööd ja annab ...
§67. Õppepuhkus PÕHIPUHKUS (1) §55. Põhipuhkus Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. §56. Alaealise põhipuhkus Eeldatakse, et alaealise töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva (alaealise põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. (7 päeva eest tasub puhkusetasu Sotsiaalkindlustusamet) PÕHIPUHKUS (2) §57. Osalise või puuduva töövõimega saava töötaja põhipuhkus Eeldatakse, et töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud osalise või puuduva töövõimega töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva, kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Tavapärast puhkust ületav osa (7 kalendripäeva) hüvitatakse Sotsiaalkindlustusameti kaudu. §58
Ta osaleb streigis Ta on ajateenistuses või asendusteenistuses või osaleb õppekogunemisel Tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus TÖÖANDJA KOHUSTUSED (EKSAM) Kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi Maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal (mõistlikum on märkida ajavahemik näiteks 5-8s kuupäev) Andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu (puhkusegraafik peab olema valmis esimeses kvartalis) Puhkuse graafiku puudumisel saab töötaja 14 päeva enne omavolilisele phkusel minekut, tööandjale krijalikus vormis teatama. Puhkuse tasu peab laekuma arvele eelviimaslel tööpäeval. Viivise tasu 8.25% aastas + euribor ehk 0.02% päevas. Tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust Tagama töötalajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte
tollimaks) IV Tööseadusandlus - töölepingu seadus, - kollektiivlepingu seadus, - palgaseadus, - töö- ja puhkeaja seadus, - puhkuseseadus, - töökindlustusseadus jt. V Määrused - töölähetuse hüvitiste määrad ning maksmise tingimused ja kord - isiklike sõiduautode ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamise kord, - keskmise palga ja puhkusetasu arvutamise kord. VI Raamatupidamise toimkonna uued juhendid (RTJ) 1) üldpõhimõtted 2) aruannete esitusviis 3) finantsinstrumendid 4) varud 5) materiaalne ja immateriaalne põivara 6) kinnisvarainvesteeringud 7) bioloogilised varad 8) eraldised, potentsiaalsed varad ja kohustused 9) rendilepingud 10) tulu kajastamine 11) äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine 12) sihtfinantseerimine
51. Tsiviilõigussuhte mõiste ja suhtest osavõtjad (isikud) Tsiviilõigussuhe – õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teha teise isiku kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist Tsiviilõigussuhte subjektideks on isikud. Isik on füüsiline isik või juriidiline isik. Füüsiline isik on inimene. Teda iseloomustavad tema õigusvõime ja teovõime. Füüsilise isiku õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja -kohustusi. Tsiviilõiguslik õigusvõime tekib inimesel sünniga ja lõppeb surmaga. Tsiviilõiguslik teovõime (võime teha iseseisvalt kehtivaid tehingud) tekib inimesel 18-aastaseks saamisel. Piiratud teovõime on alla 18- aastastel ja inimestel, kellel on vaimuhaigus, nõrgamõistuslikkus või muu psüühikahäire. Igal füüsilisel isikul peab olema elukoht. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt ja ta võib tekkida kahel viisil: 1. teatud liiki juriidilise isiku kohta...
1. Milline Põhiseaduse muudatus võeti vastu 14.09.2003? 14.09.2003 toimunud rahvahääletust teatakse kui EL-ga ühinemise rahvahääletust - ,,Euroopa Liiduga ühinemise ja Eesti Vabariigi põhiseaduse täiendamise küsimuses" 2. Millal jõustus EV põhiseadus? Eesti iseseisvuse taastamisega 28. juuni 1992. a rahvahääletusel jõustus uus põhiseadus. 3. Kuidas muudetakse EV Põhiseadust? Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Presidendil. Põhiseaduse muutmist ei saa algatada ega põhiseadust muuta erakorralise seisukorra ega sõjaseisukorra ajal. Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigikogus 3 lugemisel. Esimese ja teise lugemise vahet on vähemalt 3 kuud. Teise ja kolmanda lugemise vahet vähemalt 1 kuu. Põhiseaduse muutmise vi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
