· Seaduslike korralduste täitmine · Koolitustel osalemine · Ei tee tegusid, mis takistaksid tööd, teiste tervist jne · Koostöö teiste töötajatega tööülesannete täitmiseks · Töötakistamistest teavitamine · Hoidub tööandja mainet rikkuvatest tegudest · Teatab ajutisest töövõimetusest · Hoiab ärisaladust Tööandja: · Kindlustab töötaja tööga + selged korraldused · Töötasu maksmine õigel ajal · Puhkuse andmine + puhkusetasu · Töö- ja puhkeaja tagamine · Koolituste tagamine · Töökeskkond heades tingimustes · Tööohutuse reeglite tutvustamine + reeglid · Kollektiivlepingute tingimuste tutvustamine · Hooajalisel tööl tutvustama töötajatele tähtajatu võimalusi 12. Mis on töölepingu lõppemise alused? · Poolte kokkulepe · Lepingu tähtaja möödumine · Töötaja surm · FIEst tööandja surm · Töötajapoolne ülesütlemine
V: Kui töötaja on tööd teinud ühes asutuses vähemalt 1a on tal õigus 28 kalendripäevasele puhkusele aasta jooksul. 271. Kuidas toimub põhipuhkuse andmine? V: Koostatakse puhkusegraafik. 272. Mis on vanemapuhkus ja kellele seda antakse? V: Vanemapuhkus? Kas siis lapsepuhkus nagu? Emal või isal on õigus saada igal kalendriaastal lapsepuhkust kolm tööpäeva kui on 1-2 alla 14 aastast last ja 6 tööpäeva kui vähemalt 3 alla 14 aastast last või 1 alla 3me aastane. 273. Mis on puhkusetasu ja puhkusehüvitis? V: Puhkusetasu on tasu mida maksab tööandja puhkusel olnud töötajale. Puhkusehüvitis on raha mida saab töötaja tööandjalt kasutamata puhkusepäevade eest töölepingu lõppemisel. 274. Mis tingimustel antakse õppepuhkust? V: Näiteks sisseastumiseksamite tegemisel on võimalik saada tasustamata puhkust. 275. Mis on töötasu ja kuidas seda arvestatakse? V: Töötasu on tasu mille maksab tööandja töötajale tehtud töö eest. Töötasus lepitakse kokku
seaduses ettenähtud maksud ja maksed. Töötasu makstakse rahas. (4) Kui lisaks töötasule on kokku lepitud, et tööandja annab töötajale muid hüvesid, on töötajal õigus neid nõuda. (5) Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega kindlale ajaühikule vastava töötasu alammäära. (6) Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta. 4. Mis on põhipuhkus ja kui pikk see on? Millal aegub põhipuhkus? Millised on üldised põhimõtted puhkusetasu maksmisel. Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Puhkuse tasu makstase keskmise töötasu alusel. 5. Kuidas vastutab töötaja, kui ta on sõlminud varalise vastutuse kokkulepe.
Läbirääkimiste tulemusel viiakse jooksva arvestuse andmed vastavusse tegelikkusega ja vajadusel tehakse raamatupidamisregistritesse parandused. Bilansipäeva seisuga tehakse kindlaks ka arvelduste identsus pankade ja maksuametiga. 6.11. Puhkusekohustuse inventeerimine Bilansi koostamisel bilansipäeva seisuga inventeertakse ettevõtte kohustuse summa suurus aruandeaatal töötajate poolt väljateenitud, kuid neile veel välja maksmata puhkusetasu osas. Inventuuri käigus tuuakse välja iga töötaja kohta bilansipäeva seisuga saamata jäänud puhkusepäevade arv, lähtudes töölepingutest ja EV-s kehtivast puhkuseseadusest. Peale selle arvutatakse töötaja keskmine tööpäeva tasu. Keskmise palga arvutamise alusels on EV Valitsuse 15.12.1998.a. määrusega nr 278 kinnitatud ,,Puhkusetasu arvestamise kord". Töötaja kasutamata puhkusepäevade arv korrutatakse iga töötaja ühe kalendripäeva tasuga, saadakse välja teenitud,
katta ja teenindada. 4.6 Puhkusekorraldus ja arvestus. Kohviku juhataja määrab iga kalendriaasta kohta puhkuseleminejate järjekorra, arvestades töötaja soove, mis on mõistlikult ühitatavad lasteaia huvidega, ja teeb selle järjekorra teatavaks kalendriaasta esimese kvartali jooksul; puhkuste ajakava on õigus tal muuta töötaja kokkuleppel. Tööandja ehk kohviku juhataja on kohustatud andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu. Kuidas arvestatakse puhkusetasu? Puhkusetasu arvutamisel korrutatakse keskmine kalendripäevatasu puhkuse kalendripäevade arvuga. Iga kuu kohta võetakse 1/12 aasta puhkuse kestusest. Töötatud kuude arvutamisel jäetakse vähem kui 15 päeva võrra täiskuude arvu ületavad päevad välja, 15 ja enam päeva ümardatakse terveks kuuks. Kasutamata põhipuhkuse rahalise hüvitamise korral võetakse aluseks keskmine kalendripäevatasu. 4.7 Töökorralduse seadusele vastavuse analüüs.
- Õigus nõuda puhkust sobival ajal on naisel vahetult enne ja pärast rasedus- ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust; mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal; vanemal, kes kasvatab kuni 7-aastast last; vanemal, kes kasvatab 7-10-aastast last lapse koolivaheajal; koolikohustuslikul alaealisel koolivaheajal. - Puhkusetasu arvutatakse Vabariigi Valitsuse vastavasisulise määruse alusel (§ 70 lg 1 ja § 29 lg 8). Puhkusetasu võib poolte kokkuleppel maksta ka puhkusele järgneval esimesel palgapäeval, kokkuleppe puudumisel puhkusele eelneval eelviimasel tööpäeval (§ 70 lg 2). - Töölepingu kestuse ajal ei või puhkust hüvitada rahas (§ 70 lg 3). - Töölepingu lõppemisel hüvitatakse kasutamata ja aegumata puhkus rahas (§ 71). Perepuhkused.
Palgatoetust makstakse kalendrikuude eest, millal töötuskindlustuse seaduse § 35 alusel asutatud töötuskindlustuse andmekogu andmete kohaselt on isikule välja makstud tasusid, millelt on kinni peetud töötuskindlustusmakse. Palgatoetust ei maksta pikema aja jooksul kui 12 kuud halduslepingu sõlmimisest arvates. Tööandja on kohustatud esitama Eesti Töötukassale andmed töölepingu seaduse § 66 alusel riigieelarvest tööandjale hüvitatud puhkusetasu kohta ning Eesti Töötukassa nõudmisel palgatoetuse suuruse kontrollimiseks vajalikud andmed ja dokumendid. Tööandja tagastab palgatoetuse täies ulatuses, kui töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne ühe aasta möödumist töölepingu sõlmimisest või alla aastase tähtajaga töösuhe lõpetatakse tööandja algatusel enne tähtaega, välja arvatud juhul, kui töötajaga on tööleping üles öeldud töölepingu seaduse § 88 lõike 1 alusel
arvestuskuule järgneva kuu 10 kuupäevaks. Maksekohustuse täitmisega viivitamise korral on Juhatuse liikmel õigus nõuda Ühingult viivist 1 % tähtaegselt tasumata summast iga viivitatud päeva eest. 4. Kohustuste täitmise aeg ja puhkus 4.1 Juhatuse liige täidab oma kohustusi 9 tundi igas päevas. 4.2 Juhatuse liikme puhkus on kakskümmend kaheksa (28) tööpäeva kalendriaastas. 4.3 Juhatuse liikmele makstakse puhkusetasu Juhatuse liikme ühe (1) kuu keskmise tasu ulatuses. 5. Lepingu kehtivus ja lõppemine 5.1 Käesolev Leping jõustub selle mõlema Lepingupoole poolt allakirjutamisest ning kehtib kuni 2 aastat. 5.2 Ühing on kohustatud Juhatuse liikmele teatama tema Juhatusest tagasikutsumise kavatsusest viivituseta, kuid vähemalt 2 kuud enne vastava otsuse tegemist.
kogumispensioni makse(2%, hetkel kehtivad määrad1 % ja 2% sõltuvalt maksete jätkamise avalduse esitamisest) 2. Arvestatavad maksud ja maksed: sotsiaalmaks(33%- aluseks olev kuumäär on 278,02 eurot) , tööandja töötuskindlustusmakse(1,4%) Töötasu alammäär tunnis on 1,73 eurot ja töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral kuus 278,02 eurot. Tööandja peab andma töötajale puhkust aasta jooksul vähemalt 28 kalendripäeva(Eestis) ja maksma puhkusetasu. Iga kuu 10. Kuupäeval tuleb esitada tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni vorm TSD.(+ maksta eelmise kuu omad). Omakapital: aktsia- või osakapital, registreerimata aktsia- või osakapital, ülekurss(aazio), oma aktsiad või osad(miinusega), reservid, jaotamata kasum(kahjum). Omakapital koosneb ettevõtte omanike poolt investeeritud kapitalist ning ettevõtte tegevustulemusena tekkinud
Tööõigus on õigusharu, mis reguleerib töösuhteid, need aga ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu; d) tagama tekivad töötaja ja tööandja vahel sõlmitud töölepingu alusel. kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; e) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks TLS töötaja tööandja alluvus suhe tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse; f) tagama ATS - teenistuja (ametnik) riik alluvus suhe. töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; g) Vangistus seadus kinnipeetav riik alluvus suhe. VÕS tutvustama töötajale tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu käsundusleping: käsundisaaja käsundiandja; töövõtuleping: nõudeid; h) teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töövõtja ...
TLS Poolte kohustused Töötaja ja tööandja kohustused Töösuhetes on mõlemal poolel töötajal ja tööandjal lepingust, seadusest ja tööõiguse olemusest tulenevad kohustused. Mõlema poole ühine kohustus on lojaalsuskohustus. Lojaalsuskohustus hõlmab endas nii tegutsemist heas usus, mõistlikult, kui ka arvestades tavasid ja praktikat. Töötaja kohustused 1) teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi; 2) teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal; 3) täidab õigel ajal ja täpselt tööandja seaduslikke korraldusi; 4) osaleb oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel; 5) hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara; 6) teeb tööülesannete täitmiseks koostööd teiste töötajatega; 7) teatab viivitamata tööandjale töötakistusest või selle tekkimise ohust ning võimaluse korral kõrvaldab erikorralduseta...
Vastutuse alused ( TLS § 117-130) Tööandja kohustused ( TLS § 28-41) (1) Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. (2) Tööandja on eelkõige kohustatud: 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 06.02.13 otsus nr 3-2-1-176-12; 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal ( TLS § 5 lg 1 p 5 ja § 29- 39); 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu ( TLS § 5 lg 1 p 9); 4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; 5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; 6 ) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; ■ Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, RT I, 26.02.2015,17 Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.12.2001 otsus nr 07
Palgamäär ja selle arvestamise alused määratakse kindlaks töölepingu sõlmimisel poolte kokkuleppel. Teistele isikutele tööandjaks olemine toob kaasa mitmesuguseid kohustusi. Tööandja peab sõlmimatöövõtjaga (töötajaga) töölepingu, pidama personali ja tööaja arvestust, maksma palka, kinni pidama/arvestama ja MTA-le üle kandma maksud, mis kaasnevad palga arvestamise ja maksmisega, arvestama ja maksma puhkusetasu jms. Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud.Kui töötajale lepingu järgi makstava töötasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada, on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Kokkulepitud töötasust arvestatakse maha
- ühingu baasil ei moodustu uut ühingut; - ühing likvideeritakse. Ettevõtte tegevuse lõppemisel töötajate koondamine. Tööandja pankrot (TLS § 97) Pankrotihalduril õigus pärast pankroti väljakuulutamist või pankrotimenetluse raugemisel töölepingud lõpetada. Ettevõtte tervendamisel (mitte lõptamisel) jätkab haldur töölepingute täitmist või lõpetab töölepingud vastavalt vajadusele. Töötukassa: saamata jäänud palga, puhkusetasu, hüvitiste maksja. Pankrotiotsuse tühistamisel töötajal õigus taotleda uue töölepingu sõlmimist. Töötajate koondamine (TLS § 98) Koondamise asjaolud: töömahu vähenemine, töötaja töökoht kaob tootmise või töö ümberkorraldamise tõttu, varem töötanud töötaja tööle ennistamine, muud juhud, mis tingivad töö lõppemise. Töötaja keeldumine tööajanormi suurendamise või vähendamise ettepanekust ei tingi töö lõppemist.
1. Nimeta riigi tunnused? (3 tk.) Nimeta Eesti riigi territoorium väljaspool Eesti riigi piiri (3 tk.) 2. Mitu võimu on Eestis? Millised? Kes on nende esindajad? 3. Kes ja mitu inimest juhib riigikogu? 4. Mis on riigikogu põhiülesanne? 5. Milline on seaduse vastuvõtmise protsess? 6. Mis ajast hakkab kehtima väljakuulutatud seadus? 7. Kes asendab presidenti järgmisena, kui president ei saa enam riiki esindada? 8. Kes kuulub Vabariigi Valitsusse? 9. Milline on VV ülesanne? 10. Mitu liiget võib kuuluda VV-sse? 11. Mida juhib peaminister? 12. Millised on Vabariigi Presidendi ülesanded? (nimeta 3) 13. Mitu aastat on VP valitsemise aeg? Mitu järjestikust aastat saab VP valitseda? 14. Mis on seadlus? Kes võtab vastu? Kui kaua kehtib? Too paar seadluse näidet? 15. Mitme astmeline kohtusüsteem on Eestis? Nimeta neid? 16. Mis vahe on esimeseastme kohtutel? Mida seal menetletakse? 17. Nimeta riigikohtus olevaid kolleegiume? (4 tk.) 18. Kes kehtest...
Hoiduma tegudest, mis takistavad teistel tööd tegemast või kahjustavad teiste isikute vara. Teatada koheselt töötakistusest. Hoida äri- ja tootmissaladust. Osaleda koolitusel. Teha koostööd teiste töötajatega. Teatada esimesel võimalusel oma töövõimetusest. Tööandja kohustused: Kindlustada töötaja kokkulepitud tööga. Maksta töötasu ettenähtud suuruses ja ajal. Anda puhkust ja maksta puhkusetasu. Kindlustada ohutud töötingimused. Tutvustada tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning töökorralduse reegleid. Korraldada omal kulul tööalast koolitust. Teavitada tähtajalise lepinguga töötajat vabadest kohtadest. Austada töötaja privaatusust. Anda töötajale infot töötasu kohta. Mitte avaldada töötasu andmeid töötaja nõusolekuta. Töötajal õigus keelduda töö tegemisest: Poolte kokkuleppel palgata puhkuse ajal.
Selle arvutamise kord on sätestatud VV määrusega 11.06.09 nr 91 (vt määrust) Üldine põhimõte – võetakse arvesse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuuel kalendrikuul teenitud töötasu. Töötasu hulka arvatakse lisaks igakuisele töötasule kõiki lisatasud täiendavate tööülesannete eest, ületundide eest, öötöö eest, majandustulemustelt makstavat tasu ning tehingutelt makstavat tasu. Ei võeta arvesse summasid, mida ei käsitleta töötasuna, nt: puhkusetasu, toetusi, ravikindlustushüvitist, töötaja juubeli või tööjuubeli puhul makstavat preemiat vms. Töötasu juures on oluline, millal see on teenitud, mitte millal see on välja makstud. Saadud töötasu üldsumma jagatakse selle perioodi tööpäevade arvuga, saadakse 1 päeva keskmine töötasu. Kui on vaja kuutöötasu, siis keskmine päevatasu korrutatakse arvutamise aluseks olnud ajavahemiku ühe kuu keskmise tööpäevade arvuga. Kui isik ei ole 6 kuud töötanud
volikogu. 4. Kui asutus viivitab palga maksmisega – kas ametnikul õigus nõuda viivist? ATS § 62 lg 5 ütleb, et palga maksmisega viivitamise korral maksab ametiasutus viivist iga viivitatud päeva eest vastavalt võlaõigusseaduse §-le 113. 5. Mis järgmistest on palga komponentideks (arvestatakse keskmise töötasu hulka): Lähetustasu - JAH preemia - JAH haigushüvitis - EI puhkusetasu - EI asendustasu - JAH valveajatasu - JAH Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord ütleb, et määruse tähenduses loetakse töötasuks avalikus teenistuses palk avaliku teenistuse seaduse ja avaliku teenistuse eriseaduse tähenduses. ATS § 61 lg 1 ütleb, et ametniku palk koosneb põhipalgast, muutuvpalgast (muutuvpalk on ametniku palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest
· Töötajal kohustus teatada tööandjale puhkuse kasutamist takistavast asjaolust esimesel võimalusel. Põhipuhkuse nõude aegumine · Nõue aegub 1 aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. · Aegumine peatub: ajaks, kui töötaja kasutab rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsehoolduspuhkuse ajal, lapsendaja puhkuse ajal, töötaja on ajateenistuses või asendusteenistuses. Puhkusetasu ja -hüvitis · Töötajal on õigus saada puhkusetasu, mille suuruseks on tema keskmine töötasu. · Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. · Tühine on kokkulepe: mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, puhkuse hüvitamiseks raha või muude hüvedega töölepingu kestuse ajal. · Töölepingu lõppemisel hüvitatakse töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkus rahas.
Tööõiguse kordamine 1. Töölepingu mõiste e tunnused. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik(töötaja) teisele isikule(tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kui isik teeb teisele isikule tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga. Tööleping sõlmitakse kirjalikult. TL loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldata üksnes tasu eest. 2. Töölepingu sõlmimine TLS Peatükk 2, § 4. Töölepingu sõlmimise erisus (1) Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta satestatut. VÕS Peatükk 2, 1. Jagu § 9. Lepingu sõlmimine (1) Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel...
mõistlikud ettevõtte huvidega; ·Puhkuste ajakava koostatakse ja tutvustatakse kalendriaasta I kvartali jooksul; Puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. ·Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine. Eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi 7-päevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg) Tööandja kohustus: ·Järgida tööaja üldist piirangut arvestusperioodi (keskmiselt 48 tundi nädalas 4 kuu kohta); ·Ületunnitöö piirnorm: maksimaalselt keskmiselt 8 tundi nädalas 4 kuulise perioodi kohta! ·Tagada igapäevane puhkeaeg; ·Tagada iganädalane puhkeaeg;
Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna Kolledz Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Nimi TÖÖLEPING, TÖÖTAJA JA TÖÖADJA KOHUSTUSED Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 SISUKORD 1. TÖÖLEPING Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Hetkel kehtiv tunnipalga alammäär on 1,8 eurot ning kuupalga alammäär 290 eurot. Tööleping sõlmitakse kirjalikult 2 eksemplaris nii, et üks jääb töötajale ja teine tööandja valdusesse. Vastavalt vajadusele sõlmitakse tööleping kas määratud või määramata ajaks. Määratud ajaks sõlmitakse tööleping näiteks hooajatööd...
Konkurentsiseadus Ettevõtja - äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus- või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. Kaubaturg - hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ja kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate kaupade käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti territooriumi või selle osa. Vertikaalne - ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise erinevatel tasanditel. Horisontaalne - ettevõtjate kokkulepe, nende kooskõlastatud tegevus ja ettevõtjate ühenduse otsus siis, kui nimetatud ettevõtjad tegutsevad tootmise või turustamise samal tasandil konkurentidena. Erand on ettevõtja taotlusel Konkurentsiameti peadirektori...
Tööandja maksude ja maksete arvestamine D Sotsiaalmaksukulu 561 K Sotsiaalmaksuvõlg 561 D Töötuskindlustusmaksekulu 17 K Töötuskindlustusmakse võlg 17 Kinnipidamised töötasult: D Töötasuvõlg 337,60 K Töötuskindlustusmakse võlg 34 K Kogumispensionimakse võlg 18 K Üksikisiku tulumaksuvõlg 285,60 Töötasu maksmine: D Töötasuvõlg 1362,40 K Pangakonto 1362,40 Puhkusetasueraldis Aruandeaastal väljateenitud ja kuluna kajastatud, kuid väljamaksmata puhkusetasu töötajatele. Puhkusetasu kajastatakse kuluna perioodil, mil töötajad selle teenisid. Lisaks puhkusetasule kajastatakse kuluna ka tööandja maksud ja maksed, mis tekivad koos tasuga. Puhkusetasueraldist vähendatakse, kui töötaja läheb puhkusele, töötajale arvestatud puhkusetasu võrra. Näide. Ettevõttes arvestati välja, et töötajad on teeninud välja puhkusetasu 800 eurot. Puhkusetasueraldise moodustamine: D Puhkusetasukulu 800
sotsiaalhoolekanne-vahendite süsteem,mis peaks tagama sotsiaalse turvalisuse ja abivajaja toimetuleku, ÜL-isikule v perekonnale toimetulekuraskuste ennetamiseks, kõrvaldamiseks v maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku kergendamiseks abi osutamine, sotsiaalsete erivajadustega isiku arengule ja ühiskonnas kohanemisele omavalitsuse avalik-õiguslike ül täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale kaasa aitamine;abi võimalused-sotsiaalteenus-isiku v perek toimetulekut soodustav mitterahaline ühekordne või perioodiline rahaline kohustus.Peamine eesmärk on tagada riigi toimimiseks vajalike toetus, sotsiaalmaks-rahaline toetus; vaesus kui sotsiaalne probleem tähendab kõige üldisemalt rahaliste vahendite olemasolu Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadusega sätestatud ja kehtestatud ressursside puudumist;vaesus jaguneb-absolu...
võrdlustabel Aeg ·Oma töötaja on alati kohapeal olemas ja võib koheselt asuda probleemi lahendama (v.a kui on haige, puhkusel, koolitusel või lahendab muid probleeme) Sisseostetud teenus Teenus osutatakse lepingus kokku-lepitus aja jooksul või perioodilisusega IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.3 Hanked ja allhanked (7) 1.3 Allhangete eeliste ning puuduste võrdlustabel Kulud 1 Oma töötaja (arvutispetsialist) ·Töötajale peab maksma töö- ja puhkusetasu (+riigimaksud) kokku 12 kuu eest aastas, kuigi tegelikult ta töötab mitte rohkem kui 10,5 kuud (1 kuu puhkab, 1 nädal koolitusel, 1 nädal on haige) ·Tuleb tasuda töötaja koolituskulud (ja seejuures püsib oht, et kui töötaja lahkumisavalduse esitab, oli see mahavisatud raha) Sisseostetud teenus Teenuse eest tuleb tasuda konkreetne summa kokkulepitud pikema aja peale. Ettenägematuid kulutusi ei ole. IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.3 Hanked ja allhanked (8) 1
tööandja määrab kindlaks tehtud töö väärtuse ja tasub selle eest. Mitterahaline hüvitamine koosneb: · Sobivast ja meeldivast tööst (meeldiv töö, eneseteostuse võimalus jmt) · Töökeskkonnast (töötingimused, tööaeg, kaastöötajad ja juhtimine jmt) Rahaline hüvitamine koosneb: · Otsene hüvitamine (töö tasustamine = palk + (lisatasu + preemia) · Kaudne hüvitamine (organisatsioonipoolne töötajate kindlustamine, sotsiaalabitoetus, puhkusetasu, soodustused). 21. Personali arendamine ja selle eesmärk Personali arendamise alla kuulub organisatsioonile vajalike töötajate ettevalmistamine, nende teadmiste ja oskuste arendamine ja karjääri juhtimine. Personali arendamise eesmärkideks on: · Töötajate teadmiste ja oskuste tõstmine ja laiendamine · Arendamine ja motiveerimine · Töörahulolu ja eneseteostuse tagamine · Töötõhususe ja konkurentsivõime tõstmine
Tartu Kutsehariduskeskus IKT osakond RMo16 Gerli Lanno WEBSHOP INTERIOR OÜ Praktikaaruanne Juhendaja Tiina Lanno Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS Praktika läbiviimiseks valisin ettevõtte Webshop Interior OÜ, praktika toimumise ajaks oli 01.02.2017-31.07.2017, praktika kestvus oli 390 akadeemilist tundi. Valisin selle ettevõtte, kuna ettevõtte raamatupidajal on kogemusi raamatupidamises üle 25 aasta ning on olnud Webshop Interioris raamatupidaja asutamisest alates. Praktika eesmärgiks oli praktiseerida koolist omandatud teadmisi ning saada kogemusi ja enesekindlust, et olla konkurentsivõimelisem tööturul. Soovisin praktikal saada ülevaadet raamatupidaja igapäevatööst ning saada võimalikult palju kogemusi raamatupidamis valdkonnas. Prkatika ülesannete hulka kuulusid ettevõttega tutvumine, raamatupidamise sise-eeskirjaga tutvumine, töötasu ...
5) intressid (§ 17); 6) dividendid (§ 18); 7) pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad ja hasartmänguvõidud (§ 19); 8) kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist (§-d 20, 20 1 ja 21); 9) madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu (§ 22). 13. Millised tulud kuuluvad palgatulu alla? § 13 Tulumaksuga maksustatakse kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale või ametnikule, sealhulgas palk, lisatasu, juurdemakse, puhkusetasu, töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni väljamõistetud hüvitis või viivis, haigushüvitis ning riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu. Seoses tööõnnetuse või kutsehaigusega makstav hüvitis maksustatakse tulumaksuga juhul, kui seda ei maksta kindlustushüvitisena. 14. Millised tulud kuuluvad ettevõtlustulu alla? §14 15. Milliste varade võõrandamine on tulumaksuga maksustatud? §15
ja peab kaitsma. Lõpuks tuleb ikkagi tõdeda, et see, mis tuleb kergelt, läheb ka kergelt ja ei ole hea ega ka tihtipeale seaduslik. Vähesed teavad, kui palju miinuseid ümbrikupalgal siiski on. On inimesi, kes teavad seda kõike ja on sellega leppinud, kuid rohkem on neid, kes alles probleemide tekkides avastavad, kui palju ametliku palga puudumine neid piirab. Deklareerimata palgalt ei saa töötaja töövõimetus-, koondamis- ega vanemahüvitist, puhkusetasu ning töötuskindlustushüvitist, samuti väheneb olulisel määral tulevikus saadav pension. Ümbrikus makstud töötasu ei kajastu kuidagi pensioni suuruses, mis teatavasti arvutatakse elu jooksul teenitud palgast. Kui riigi- või kohalikus eelarves napib raha, vähenevad paratamatult ka hüved, mida ühiskond pakub. Võib öelda, et seetõttu on tänavad auklikud ning rohkem tuleb maksta ühistranspordi, tervishoiuteenuste ja muu sellise eest
2110 Võlad Eesti tarnijatele Passiva Võlad tarnijatele 2120 Võlad EL tarnijatele (ühendusesisene soetus) Passiva Võlad tarnijatele 2130 Võlad välistarnijatele (mitte EL) Passiva Võlad tarnijatele 22 Võlad töövõtjatele Passiva 2210 Palgavõlg Passiva Võlad töövõtjatele 2211 Palgast kinnipeetud elatis Passiva Võlad töövõtjatele 2212 Palgast kinnipeetud trahvid (sh. täitevamet) Passiva Võlad töövõtjatele 2219 Muud kinnipidamised palgast Passiva Võlad töövõtjatele 2280 Puhkusetasu kohustus Passiva Võlad töövõtjatele 23 Maksuvõlad Passiva 231 Käibemaksu saldo Passiva 2310 Müügi käibemaks Passiva Maksuvõlad 2311 Sisendkäibemaks Passiva Maksuvõlad 2312 Põhivara soetamisel tasutud käibemaks Passiva Maksuvõlad 2313 Impordilt tasutud käibemaks Passiva Maksuvõlad 2316 Käibemaksu tasumine maksuametile Passiva Maksuvõlad 2317 Käibemaksu saldo kanne ettemaksu kontole Passiva Maksuvõlad 2320 Sotsiaalmaksu võlg Passiva Maksuvõlad
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES ETTEVÕTTE JA PERSONALI JUHTIMINE 1. Organisatsiooni mõiste - organisatsioon on kindla inimrühma terviklikult korraldatud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel, tegevusi kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki (R.Üksvärav); - organisatsioon on inimgrupp, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamiseks (R. Alas). 2. Ettevõtte mõiste Ettevõte on plaanipäraselt organiseeritud majandusüksus, mis toodab ja turustab materiaalseid esemeid või teenuseid (A. Reiljan). 3. Organisatsiooni eesmärgid Vahetud eesmärgid - planeeritud teatud ajaks Saavutatavad eesmärgid - kindlat aega pole määratud Ettekujutuslikud eesmärgid - kõige olulisemad. Meie nägemus sellest, kuhu tahame jõuda. 4. Organisatsioonide jaotus - formaalne organisatsioon - kindel struktuur ja eesmärgid - mitteformaalne organisatsioon - struktuur puudub - primaarne orga...
saava töötaja50 põhipuhkus 35 kalendripäeva. Kui töötajale on määratud töövõimetuspen- sion, siis on tal õigus pikendatud põhipuhkusele nii pensioni määramise aastal kui ka pen- sionil oleku aastatel. 2. Tavapärast 28-kalendripäevast põhipuhkust ületavad seitse kalendripäeva hüvitatakse tööandjale riigieelarve vahenditest Sotsiaalkindlustusameti kaudu (sarnaselt alaealise põhi- puhkusele). Riigieelarvest puhkusetasu osa hüvitamine on reguleeritud Vabariigi Valitsuse määrusega (TLS § 66). Riigieelarvest hüvitatava puhkuseosa suuruse arvutab ja maksab töötajale välja tööandja. Tööandja peab hüvitatava summa riigieelarvest ülekandmiseks esitama taotluse Sotsiaalkindlustusametile. 3. Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida TLS §-s 57 ettenähtust pikemas põhipuhku- ses. 4. Kui tööandja juures on kehtestatud töökeskkonna riskianalüüsist tulenevalt või kollektiiv-
alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 1 lg 1 · Töösuhte eelduseks on töötasu. 2. Töölepingu piiritlemine: eristamine erinevatest võlaõiguslikest lepingutest (sh eristamisel abistavad küsimused) ja lepingud, millele töölepingu seadus ei laiene Töötaja võib nõuda töösuhte tuvastamist ja töötajale ettenähtud hüvede (nt puhkus ja puhkusetasu, keskmise töötasu maksmine aja eest, kui tööd ei antud) tagamist, millega töö tellija pole arvestanud. Sellise lepingu ülesütlemine võlaõigusseaduse sätete järgi toob suure tõenäosusega kaasa ülesütlemise tühisuse töölepingu seaduse alusel, ja see omakorda võib viia hüvitise väljamõistmiseni tööandjalt. Õige lepingu liigi valiku eest vastutab tööandja. Kui poolte vahel tekib teenuse osutamise käigus
Sisukord Sissejuhatus 3 1. Kes on tööturul osalevad noored?.......................................................................................4 1.1 Välismaal töötavad noored........................................................................................5 2. Töösuhteid reguleerivad õigusaktid....................................................................................6 2.1 Töösuhted alaealistega..............................................................................................6 2.2 Tööaeg ja puhkeaeg..................................................................................................7 2.3 Puhkus.......................................................................................................................7 3. Noorte võimalused t...
3) kasu vara võõrandamisest 4) renditulu ja litsentsitasud 5) intressid 6) dividendid 7) pensionid, stipendiumid, toetused, preemiad ja hasartmänguvõidud 8) kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist 9) madala maksumääraga territooriumil asuva juriidilise isiku tulu 13. Millised tulud kuuluvad palgatulu alla? Palgatulu alla kuuluvad kõik rahalised tasud, mida makstakse töötajale või ametnikule, sealhulgas palk, lisatasu, juurdemakse, puhkusetasu, töölepingu ülesütlemisel või teenistusest vabastamisel ettenähtud hüvitis, kohtu või töövaidluskomisjoni väljamõistetud hüvitis või viivis, haigushüvitis ning riigieelarvest hüvitatav puhkusetasu. 14. Millised tulud kuuluvad ettevõtlustulu alla? Ettevõtlus on isiku iseseisev majandus- või kutsetegevus, mille eesmärgiks on tulu saamine kauba tootmisest, müümisest või vahendamisest, teenuse
Juhatuse liige - raamatupidaja on kohustatud täitma nimetatud kohustuse kolme (3) päeva jooksul Lepingu lõppemisest osanike koosoleku otsuses Juhatuse liikme tagasikutsumise kohta fikseeritud isikule juhul, kui osanike koosolek ei otsusta teisiti. 4.1. PUHKUS 4.1.Juhatuse liikmel raamatupidajal on õigus iga-aastasele puhkusele. Juhatuse liikme raamatupidaja puhkuse pikkus on kakskümmend kaheksa (28) kalendripäeva aastas. Äriühing maksab Juhatuse liikmele raamatupidajale puhkusetasu. Lepingu lõppemisel maksab Äriühing Juhatuse liikmele raamatupidajale tasu kasutamata jäänud puhkusepäevade eest. 4.2.Juhatuse liige raamatupidaja teatab osanike koosolekule vähemalt 1 (üks) kuu ette oma soovist puhkusele jääda, arvestades Äriühingu tegevusest tulenevaid võimalusi. Juhatuse liikme - raamatupidaja puhkuse aja määrab Äriühingu vajadusest ja võimalusel Juhatuse liikme raamatupidaja soovist lähtuvalt osanike koosolek
- pikemad põhipuhkused on järgmistel töötajatel: o alaealine – 35 kalendripäeva o osalise või puuduva töövõimega töötaja – 35 kalendripäeva o haridustöötaja – kuni 56 kalendripäeva praktikas on nõuded tööle nii suured, et tehakse ka puhkuse ajal ettevalmistusi - alaealise ja osalise või puuduva töövõimega töötaja 28 kalendripäeva ületava puhkuseosa eest maksab puhkusetasu tööandja, kes saab taotleda selle hüvitamist Sotsiaalkindlustusametilt - (TLS §§ 55-58, VVM 112/2009, VVM 62/2016) 5.2.2. Põhipuhkuse andmise alused - puhkust antakse töötatud aja eest /varasemalt tööaasta eest - lisaks töötatud ajale kuulub puhkuse saamise õiguse aluseks oleva aja hulka: o ajutise töövõimetuse aeg ehk haige o puhkuse aeg (v.a. lapsehoolduspuhkus ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkus)
Keskmist töötasu arvutatakse tööpäeva- või kalendripäevapõhiselt. Keskmise töötasu arvutamise aluseks võetakse arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud 6 kuu jooksul teenitud töötasud, mis on töötajale sissenõutavaks muutunud. Sissenõutavaks muutub töötasu palgapäeval, mil töötasu tuleb kanda töötaja pangakontole. Arvutamise vajaduse tekke kuuks on kuu, millal algas arvutamise vajaduse tekitanud sündmus, näiteks haiguse alguse kuupäev. Puhkusetasu arvutamisel on arvutamise vajaduse tekke kuuks see kuu, millele langeb eelviimane tööpäev enne puhkuse algust. Näiteks kui töötajale on vaja keskmist töötasu arvutada augustis ja juulikuu eest on töötasu sissenõutavaks muutunud, võetakse arvutamise aluseks veebruaris, märtsis, aprillis, mais, juunis ja juulis teenitud töötasud. Juhul kui juulikuu töötasu ei ole sissenõutavaks muutnud, võetakse arvutamise aluseks jaanuaris, veebruaris, märtsis,
saav töötaja (põhipuhkus 35 kalendripäeva) ja haridus-teadustöötaja (põhipuhkus 56 kalendripäeva). Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida pikemas puhkuses. Puhkus aegub 2 aasta jooksul. Puhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötaja soove, mis on mõistlikud ettevõtte huvide seisukohast. Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine. Puhkuse eriliigid: Naisel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 päeva. Lastega seoses veel isapuhkus, lapsendaja puhkus, lapsehoolduspuhkus, lapsepuhkus, tasustamata lapsepuhkus. 24. Leppetrahvide mõiste, mille kohta võib kehtestada. Leppetrahv on lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.
· Kavandades muudatusi IT valdkonnas, tuleb juhil · analüüsida, kumb variant konkreetsel juhul on otstarbekam · ja efektiivsem kas rakendada oma firma töötajaid või · osta teenust IT firmalt (outsourcing). IT Personalijuhtimine 7 IT teenuste sisseost - Kaaludes mõlema variandi plusse ja miinuseid tähelepanu järgmistele aspektidele: Oma töötaja (arvutispetsialist) OSisseostetud teenus Kulud: töö- ja puhkusetasu, koolituskulud, Teenuse eest tuleb tasuda konkreetne töökoht /töövahendid, transpordikulud, summa kokkulepitud pikema aja peale. kaudsed Ettenägematuid kulusid ei ole. kulud Aeg: alati kohapeal, (v. A. siis kui ta on haige Teenus osutatakse lepingus kokku-lepitud või puhkusel või koolitusel või lahendab aja jooksul või kokkulepitud perioodilisusega mõnd teist pakilist probleemi)
(2) Osalise tööaja kehtestamisest või osaliselt tasustatavale puhkusele saatmisest on tööandja kohustatud teatama töötajale kirjalikult vähemalt kaks nädalat ette. Töökorralduse nimetatud muudatustega mittenõustumisel on töötajal õigus nõuda töölepingu lõpetamist § 82 alusel. (3) Käesoleva paragrahvi alusel rakendatava osalise tööaja kestus ei või olla alla 60% töölepingus ettenähtud tööaja normaalkestusest ja osaliselt tasustatava puhkuse ajal makstav puhkusetasu ei või olla väiksem kui 60% miinimumpalgast. (4) Tööandjal on keelatud töötajale ette teatada tema koondamisest ajal, mil talle on kehtestatud osaline tööaeg või ta on saadetud osaliselt tasustatavale puhkusele. (5) Tööandjal on keelatud töötajale kehtestada osalist tööaega või saata teda osaliselt tasustatavale puhkusele ajal, mil talle on ette teatatud töölepingu lõpetamisest käesoleva seaduse § 86 punkti 3 alusel.
taotlemiseks esitab töötukassale avalduse pankrotihaldur või ajutine pankrotihaldur. Hüvitist saab taotleda pärast tööandja maksejõuetuks tunnistamist kohtu poolt. Maksejõuetuse hüvitise saamiseks tuleb töötajal pöörduda pankrotihalduri või ajutise pankrotihalduri poole ning anda ka enda kinnitus nõude suuruse kohta. Samuti tuleb töötajal esitada haldurile kõik tema käsutuses olevad nõuet tõendavad dokumendid (saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ja töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised, mis on ette nähtud töölepingu seaduses). Maksejõuetuse hüvitise saamine ei sõltu töötuskindlustusstaazist - töötajal on õigus saada hüvitist sõltumata sellest, kas ja kui kaua tema tööandja on tasunud töötuskindlustusmakseid. Töötukassa otsustab hüvitise määramise või määramata jätmise hiljemalt 30. päeval avalduse ja kõikide nõuetekohaste dokumentide esitamise päevast arvates. Mõjuval põhjusel võib
Õppepuhkust antakse tasemekoolituse (päevane õppevorm ja täiskoormusega õpe), tööalase koolituse ja vabaharidusliku koolituse läbiviimiseks. Puhkuse kestus on kuni 30 päeva kalendriaasta jooksul, kusjuures makstakse keskmist töötasu 20 kalendripäeva tasemekoolituse ja tööalase koolituse puhul. Töötajale on ette nähtud täiendab õppepuhkus 15 kalendripäeva tasemekoolituse lõpetamiseks, mille eest makstakse töötasu alammäära. Puhkusetasu. Töötajal on õigus saada puhkusetasu, mille suuruseks on tema keskmine töötasu. Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui ei ole lepitud kokku teisiti. Töölepingu ülesütlemise alused ja tagajärjed. Töölepingu lõppemise alused: 1. Poolte kokkulepe 2. Lepingu tähtaja möödumine 3. Töötaja surm 4. Füüsiliselt isikust tööandja surm 5. Töötajapoolne ülesütlemine 6. Tööandjapoolne ülesütlemine
september 30 päeva kokku 178 päeva RP089 (2009/2010) 1500.- + 1350.- = 2850.- (Mari palk) (2850.-(palk) 2250.- (TMvaba)) - 21% = 126.- (tulumaks) c) arvutada Jüri puhkusetasu. Jüri puhkus algab 01.10.2009 (30000.- (poolaastapalk) : 178 päeva) * 28 päeva (aastapuhkus) = 4719.- Ülesanne 2 Arvuta töötajatele saadaolev puhkusepäevade arv ja puhkusetasud. Mõlemad töötajad töötavad töölepingu alusel ja neil arvestatakse maksuvaba miinimumi ja mõlemad lähevad puhkusele 01.10.2009. Liisa asus tööle 01.04.2009 ja tema töötasu on olnud järgmine:
Keskmise brutokuupalga kujunemist mõjutavad kahte liiki tasud -- tasu töötatud aja eest ja tasu mittetöötatud aja eest. Tasu töötatud aja eest: siin kajastuvad ajatöö- ja tükitööpalk, lisatasu ületundide, öötöö, puhkepäevadel ning tervisekahjulikes tingimustes töötamise eest, kvalifikatsioonitasu jt makstavad lisatasud ja preemiad, mille arvestamise aluseks on töötatud aeg. Tasu mittetöötatud aja eest: siia lähevad arvesse puhkusetasu, tööseisakutasu, osaliselt tasustatava puhkuse tasu töömahu või tellimuse ajutisel vähenemisel, taseme- või töökoolitusel viibimise ajal makstud tasu. Siia kuuluvad ka need lisatasud ja toetused (nt puhkuse- ja jõulutoetused), mille arvestamise aluseks ei ole töötatud aeg. Brutopalgas kajastub veel mitterahaline ehk loonustasu (nt toit ja jook, tööandja auto kasutamise kulud oma tarbeks jm).[ http://www.stat.ee] Joonis 1
allmaatööd, tervistkahjustav töö, kollektiivlepinguga antud lisa, vanemapuhkused. Sünnitus ja raseduspuhkus. Lapsendaja puhkus (70 päeva). Lapsehoolduspuhkus: 3aastat. Täiendavad lapsepuhkus (3- 6 päeva). Palgata puhkus üldise kokkuleppe küsimus. Puhkust antakse võrdeliselt töötatud kuude arvuga. Puhkuse katkestamine toimub üldjuhul kokkuleppel. Poolte kokkuleppel võib tööandja tööinspektori nõusolekul anda osaliselt tasustatud puhkust kuni 3-ks kuuks. Puhkusetasu tuleb maksta eelviimasel päeval enne puhkuse algust. Puhkuse nõue kehtib 4 aastat. Puhkust võib välja võtta jupiti kuid see peab olema 14 päeva. Meedia ja selle regulutsioon. Meedia liigid: 1. Ajakirjandus. Esimeneeestikeelne ajakiri 1776 (,,Lõhikene Õpetus" Pärnu Postimees (1806). Esimene päevaleht (Perno Postimees 1858) Esimene poliitiline ajaleht ,,Sakala . 19 saj. Lõpul toimus maailma ajakirjanduses mitmeid olulisi muutusi.
14. Muud kulud 2000 1100 1100 1100 1100 1100 Väljaminekud kokku 39158,6 37897,85 84820,82 118657,45 118810 118810 SISSETULEKUD - -39159 103102,2 47179,18 13342,547 13190,004 13190,004 VÄLJAMINEKUD LÕPPSALDO 841,4 103943,6 151122,73 164465,28 177655,28 190845,29 Osakapitali sissemaks on tehtud enne rahavoogude aruandes kajastatud perioodi algust. Terve aasta jooksul maksmisele kuuluv puhkusetasu on võrdselt ära jagatud kõigi kuude vahel, kuna täpse puhkustegraafiku määramine sõltub tegutsemise käigus kujunevast situatsioonist. Tõenäoliselt ei anta puhkusi aga kõigile töötajatele korraga. Tulumaksu arvutamisel on arvesse võetud ka tulumaksu puhkusetasudelt. Käibemaksu kui väljamineku suurus on saadud nii: realiseerimise brutokäibest arvutatud käibemaksule on liidetud tagasisaadav käibemaks ostetud kaupade ja teenuste pealt. Täpsemad arvutused on lisas.
Pikemad põhipuhkused on järgmistel töötajatel: Alaealised 35 kalendripäeva (NB! Eelnõu muudab) Osalise või puuduva töövõimega töötajad 35 kalendripäeva Haridus- ja teadustöötajad kuni 56 kalendripäeva Alaealise ja puuduva töövõimega töötaja 28 kalendripäeva uletava puhkuseosa eest 27 maksab puhkusetasu tööandja, kes saab taotleda selle huvitamist Sotsiaalkindlustusametilt. TLS §§ 55-58, § 66 lg 1, VM 112/2009, VMM 92/2009 Põhipuhkuse andmise alused Puhkust antakse töötatud aja eest Lisaks töötatud ajale kuulub puhkuse saamise õiguse aluseks oleva aja hulka: Ajutise töövõimetuse aeg Puhkuse aeg (v.a lapsehoolduspuhkus ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkus) Töötajate esindamise aeg
Tööandja vastutab töötaja poolt tekitatud kahju eest. Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust Ta peab täitma oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. Kindlsutama töötaja kokkulepitud tööga, andma selgeid korraldusi, maksma töö eest tasu, andma puhkust ja maksma puhkusetasu, Tagama töö- ja puhkeaja, tagama töötajatele koolitused-koolitamiskohustus, tagama tööohutuse nõuetele vastavad täätingimused, tutuvustama täätajala töökorralduse reegleid, austama täätaja privaatsust jne. Tööandja peab maksma töötajale töötasu töö mitteandmisel. kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
