Ohutus ja tervis on igaühe mure. Need on vajalikud nii teile kui teie ettevõtte, kus te töötate. Töötervishoidu ja tööohutust reguleerivate õigusaktide täitmise üle teostab järelevalvet Tööinspektsioon. Järelevalvet viiakse läbi erinevate meetoditega, põhilisteks kontrolli liikideks on üld-, siht- või järelkontroll. Üldkontrolli käigus kontrollitakse ettevõttes töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid sätestavate õigusaktide ning töö- ja puhkeaja korralduse järgimist. Põhirõhk on hinnata ettevõtte töökeskkonna seisundit ja tööandja tegevust töökeskkonnaalase töö korraldamisel. Kontrolli eesmärgiks on ohutute ja tervist säästvate tööolude tagamine, aga ka teabe saamine, kuidas ettevõtted täidavad neile kohustuslikke õigusakte. Teostatud kontrollide järgi analüüsitakse töökeskkonna olukorda riigis tervikuna. Sihtkontrolli käigus kontrollitakse ettevõttes valikuliselt teatud õigusaktide nõuete täitmist.
usaldamatust tööandja vastu; 10) teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. Tööandja kohustused: 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi; 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal; 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu; 4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; 5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; 6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; 7) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid;
olulised ehitustraditsioonid, millest kuni viimase ajani kinni peetakse. Et saunaseinad tuleb teha okaspuust, lava ja sisustus aga lehtpuust-see on üks põhimine , tänini jälgimist leidnud rahvatarkus. Nagu muiste tehakse saun tänapäevalgi võimalikult soojapidav. See tagab õige saunasoojuse säilimise. Sauna ei teha liiga suurt ega ka väikest. Esimesel juhul ei pea ta sooja ja teasel juhul pole mugav pesta ja vihelda. Rahvapäraseks aga ei saa nimetada aga viimasel ajal ka saunajärgse puhkeaja veetmist. Et saunale järgneb korralik puhkus, see on kindle ja õigustatud traditsioon. Tänapäeval ei hoia saun enam ainuüksi tervist ja head tuju, vaid toob ka head sõbrad kokkku. Sauna soojus justkui sünnitab inimestevahelist soojust, heatahtlikkust, sõbralikke jutuajamisi;püüd teineteist mõista tekitavb vastastikku usaldust. Eesti rahvapärane saun ja saunakultuur on seda väärt, et me neid au sees hoiame ja
isikust ettevõtjana. Töötaja väidab, et firma eirab seadusega kehtestatud töö-ja puhkeaja nõudeid. Tihti on tal tööpäevad pikemad kui 12 tundi ja ka puhkepäevi ei ole ette nähtud. Kuidas vaidlus lahendada Vaidlus puudub. Kuid tekib küsimus, kellelt ta autot renid, kes see Teine on? Sõber Oskar või OÜ Tulika takso? Samas füüsilsest isikust ettevõtja on iseenda ülemus ja kehtestab endale ise töö-ja puhkeaja nõuded. (Tavaliselt taksofirmades on nii, et taksojuhid on FIE-d ja rendivad taksofirmadelt autot ning logot nii öelda ning osutavad taksofirmadele teenust tavalise võlaõigusliku lepingu alusel. Takojuht kui FIE ehk iseenda ülemus, peab ise vaatama milla ta tööl käib või puhkab). 3. Firma võttis töökle kaks müügiesindajat (noormehe ja naisterahva), kellel ametijuhendi järgi olid ühesugused tööülesanded, kuid määras neile erinevad
48 tundi 7-päevase ajavahemiku kohta 4-kuulise arvestusperioodi jooksul. Tööandja maksab öötöö eest 1,25- kordset töötasu, kui ei ole lepitud kokku, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. · Võib kokku leppida ööajal tehtava töö hüvitamise täiendava vaba aja andmisega. 19 19. Tööpäevasisese, igapäevase ning iganädalase puhkeaja kestus ja kasutamise kord. Tööaja korralduse tööandjapoolne muutmine Tööpäevasiseste vaheaegade (eelkõige lõunatamiseks) andmine: pikema kui 6-tunnise töötamise kohta vähemalt 30-minutit, alaealisele töötajale 4,5-tunnise töötamise kohta vähemalt 30-minutit. · Tööpäevasiseseid vaheaegu ei arvestata tööaja hulka. · Erand arvestatakse tööaja hulka, kui töö iseloomu tõttu ei ole võimalik vaheaega anda ja tööandja loob
§ 28. Tööandja kohustused (1) Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. (2) Tööandja on eelkõige kohustatud: 11 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi; 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal; 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu; 4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; 5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; Siin on oluline, et see on ettevõtte huvidest lähtuv vajalik koolitus (ilma selleta tööd teha ei saa), näiteks kui võetakse kasutusele uus tehnika 6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused;
tema nõusolekul. Alaealist võib saata töölähetusse ainult tema seadusliku esindaja nõusolekul. Tööandja kohustused. Tööandja on kohustatud: 1. Kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeid korraldusi, 2. Maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal; 3. andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu; 4. tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; 5. tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolituse, katma koolituskulud 6. tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; 7. tutvustama töötajale tööohutuse ja -tervishoiu nõudeid, tööandja töökorralduse reegleid; 8. tutvustama töötajale töötaja suhtes kohaldatavate kollektiivlepingute tingimusi; 9
inimsuhetes, inimõiguste tunnustamine. · Majandus ja tehnoloogia (tööstus- ehk industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, info -, teadmusühiskond) · Maailmatunnetus, inimsuhted modernsus, postmodernsus · Sotsiaalne võrdsus ja õiglus heaoluriik Tööstusühiskond · Tööstuslik tootmine konveierid · Ratsionaalsus aja otstarbekas kasutamine · Bürkraatia · Töö ja puhkeaja eraldumine · Linnaelanikkonna kasv · Urbanism · Leibkonnamudel väikepere Postindustriaalne ühiskond · Kõrgeltarenenud tööstusühiskond a) Kõrgtehnoloogia b) Kirev klassistruktuur c) Erinevad väärtushinnangud · Teenindussektori tähtsuse tõus · Haritud spetsialistid(tehnokraadid), keskklass · Elatustaseme tõus · Masstootmine, massikultuur, massimeedia Infoühiskond
seotud suhteid. Siia õigusharusse kuuluvad normid ja instituudid, mis reguleerivad töösuhte loomist, lõoetamist ning töötajate tööaja kasutamist. Tööõigusnormid reguleerivad töölepingu sõlmimist, töö- ja puhkeaega, palgaküsimust, töövaidluse lahendamise korda, tööohutust, töökaitset. Autonoomne meetod, kuid pole tsiviilõiguse instituut. Peamisteks tööõiguslikeks aktideks on töölepingusedus, puhkuseseadus, töö- ja puhkeaja sedus, palgaseadus, töötajate distsiplinaarvastutuse seadus. 10) Rahvusvaheline õigus reguleerib suhteid riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, mis tekkivad poliitilise, majandusliku ja kultuurilise, aga ka sõjalise suhtlemise pinnal. Rahvusvahelise õiguse erisused, võrreldes siseriikliku õigusega seisnevad selles, et a) Suhte subjektideks on riigid ja rahvusvahelised organisatsioonid;
oli väljastatud isikukaitsevahend, mille kasutamisega oleks saanud vältida õnnetust, kuid ta ei kasutanud seda ning sellega oli rikutud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000.a määruse nr 12 “Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord” nõudeid. Üleväsimus märgitakse juhul, kui töötajal toimus õnnetus üleväsimuse tagajärjel, mis oli tingitud töö- ja puhkeaja seaduse, Sotsiaalministri 27. veebruari 2001.a määruse nr 26 “Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded”, muu töötervishoidu ja tööohutust reguleeriva õigusakti nõuete või ettevõtte töösisekorraeeskirja mittetäitmisest. Liikluseeskirja rikkumine töötaja poolt märgitakse juhul, kui töötaja põhjustas õnnetuse rikkudes Vabariigi Valitsuse 2. veebruari 2001. a määruse nr 48 “Liikluseeskiri” või
- struktuuriüksus, kuhu töötaja tööle suunati; - täiendjuhendamise põhjus; - töötajale tutvustatud juhendite ja õigusaktide nimetused; - iseseisvale tööle lubamise kuupäev. Töötaja kinnitab juhendamist, väljaõpet ning iseseisvale tööle lubamist oma allkirjaga. Töötaja kohustused ja õigused. Töötaja on kohustatud: - osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; - järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; - läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale; - kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras; - tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda; - kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest;
tal on muu töölepingus, kollektiivlepingus või seaduses ettenähtud põhjus Alla 8 kuu pikkuse tööajal ei või olla katseaeg pikem kui pool ajast. Tööandja kohustused! kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused tutvustama töötajale tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid teavitama täistööajaga töötajat osalise tööajaga töötamise võimalusest austama töötaja privaatsust andma töötaja nõudmisel andmeid tema töötasu kohta
· Agraarühiskonna peremudeliks oli mitut põlvkonda ühendav suurpere. 1.2. Industriaal- ehk tööstusühiskonna põhijooned: · Tööstusliku pöörde käigus toimus üleminek manufaktuuridelt ja käsitsi tootmiselt masintootmisele ja vabrikutele, kus hakati tootma konveiermeetodil. · Esikohale tõsteti ratsionaalsus (uute tehnoloogiate kasutamine, konveiermeetod, ajafaktori range arvestamine). · Tööaeg (sageli 12-14 tundi) hakkas domineerima puhkeaja üle. · Muutus tööhõive majanduse põhivaldkondades: - Vähenes põllumajanduses hõivatute osakaal. - Kasvas tööstustööliste osatähtsus. - Kasvav elatustase suurendas teenuste tarbimist ja teenindussektoris töötavate inimeste (ametnikud, arstid, poodnikud jne) osatähtsust. · Muutus linna- ja maarahvastiku suhe: - tehnoloogilise revolutsiooni ja kasvava rahvaarvu tõttu maata ning tööta jäänud
Täistööajaga võib teha mitte üle 12 h päevas. Tööaega võidakse arvutada tööpäevades, töövahetustes või töönädalates TÖÖPÄEV on see osa ööpäevast, mil töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid. PUHKEAEG Aeg, mille kestel töötaja on vaba töökohustuste täitmisest ja vôib seda kasutada oma äranägemise järgi. See puhkeaeg on tööpäevasisene, tööpäevade vaheline ja iganädalane.Riigipühad ja puhkused kuuluvad puhkeaja hulka TÖÖAJA KESTVUS Tööaja riiklik norm ei vôi ületada 8 h päevas ja 40 h nädalas. LÜHENDATUD TÖÖAEG kehtestataxe alaelaistele (20-30 h nädalas), allmatöödel, tervistakahjustavatel ja eriiseloomuga töödel (35 h nädalas), koolide ja muude lasteasutuste ôpetajatel, kasvatajatel ja teistel pedagoogika spetsialistidel (30 h nädalas). ÜLETUNNITÖÖ - töötaja tööamist üle tööaja. Ületunnitöö peab olema kokku lepitud 2-e poolselt, sel juhul lisatasu
00- 24.00, kui ta teeb kerget tööd täiskasvanu(alaealise seduslik esindaja) järelvale all kuluuri, kunsti, spordi v. Reklaami tegevuse ala. Selle erandi mõte: võimaldada alaealistel osaleda etendusasutustee töös. Lisaks üldisele piirangule on täiendav piirang kooliajal töötamisel: koolikohustuslik alaealine ei tohi teha tööd enne koolipäeva algust. Seadusandja on pidanud vajalikuks eraldi määrata kindlaks ka alaealiste igapäevase puhkeaja kestvuse. Järjestikune puhkeaeg päevas: 7-12 aastane : vähemalt 21 tundi. 13-14 aastane v. Koolikohustuslik : vähemalt 20 tundi 15 mittekoolikohusluslik:18 tundi 16 aastane mittekoolikohustuslik ja 17 aastane: 17 tundi Selle piirangu järgi pole võimalik rakendada alaealist täistööaja puhul tööle ka eri kellaaegadel tööpäeva jookul. TLS sätestab, et alaealisele töötajale tuleb anda pikema kui 4,5 tunnise töötamise kohta tööpäevasisene vaheaeg vähemalt 30 minutit.
· Kõik rohelised taimed, loomad, seened ja enamik baktereid sõltuvad täielikult taimede poolt fotosünteesil salvestatud keemilisest energiast. · Valguse hulk muutub aastaajati ja ööpäeva jooksul · Fotoperiodism organismide reaktsioon ööpäevase valgus ja pimedusperioodi muutumisele · Lühipäevataimed · Pikapäevataimed · Päevaneutraalsed taimed · Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu · Päeva pikkus reguleerib loomade sigimist ja rändeid · Loomadel on aktiivsemad kas öö või päevaajal Temperatuur · Enamiku organismide taluvusala on vahemikus 0 ... + 50 C · Mõned ainuraksed on võimelised taluma ka madalamaid ja kõrgemaid temperatuure · Kõrgetel temperatuuridel kaotavad ensüümid ja valgud oma struktuuri (denatureeruvad) ja kaotavad oma talitlusvõime
Kui osa iganädalasel puhkepäeval töötamisest langeb ööajale, siis makstakse lisaks tasu ka öötöö eest. Tasustamine puhkepäeval - nagu ületunnitöö ja kompenseeritakse samadel alustel. Riigipühad ja rahvuspüha Uueaastale; EV aastapäevale, võidupühale; jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendatakse 3 tunni võrra. Töötamise eest riigipühal tasustatakse kahekordselt olenemata sellest kas see on graafikujärgne või graafikuväline. 6. PUHKUSED on puhkeaja üheks liigiks. Puhkuseid saab liigitada -põhipuhkus -vanema puhkused -palgata puhkused. Eraldi puhkuse liik on õppepuhkused ja neid reguleerib "Täiskasvanute koolituse seadus". Tööpuhkuste andmisel tuleb lähtuda järgmistest põhimõtetest: - puhkust antakse kalendriaasta eest. Töötajal on õigus puhkusele peale 6-kuulist töötamist - antakse kalendripäevades, mille hulka ei arvestata riigipühi - puhkuse andmine ja kasutamine on kohustuslik
inimeste osakaalu tööjõus. 2. Nimeta 2 põhjust peale palga, miks inimesed töötavad? Selgita (2p) 1. Võimete, oskuste ja loovuse rakendamine 2. Tööst saadav rahulolu 3. Mis on ametiühingute roll tööjõuturul? Mida nad teevad Eestis? Too näiteid riikidest, kus on tugevad ametiühingud. (4p) Ametiühingutel on Eestis jõud mõjutada töötingimuste taset. Seda eriti palga, muude listasude, töö- ja puhkeaja, puhkuste, koolituse, konsulteerimise ja informeerimise ning töölepingu lõppemise tasude osas. Sinikraede ametiühingud suudavad tagada oma liikmetele paremad töötasu, kui on neil, kes ametiühingutesse ei kuulu. Valgekraede ametiühingud seda aga 1999. aasta andemetel ei suuda. Samuti näitab kollektiivlepingute analüüs, et ametiühingute mõju töötingimustele võib olla laiem. Leitud tulemused on üldiselt kooskõlas teistes riikides
10) teatab tööandjale esimesel võimalusel oma ajutisest töövõimetusest ja võimaluse korral selle eelduslikust kestusest. 91. Tööandja kohustused. Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. Tööandja on eelkõige kohustatud: 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi; 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal; 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu; 4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; 5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; 6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; 7) tutvustama töötajale tema tööle võtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele;
töötingimused, inimsuhted ülemusega, alluvatega, töökaaslastega, juhtimise kvaliteet, kindlustunne tööl, töökultuur, töö ja puhkeaja tasakaal (põhjustavad rahulolematust) Motivatsioonifaktorid: Saavutused, tunnustus, töö ise, vastutus, arenguvõimalused
pakkumise tulemusena ei jõutaks ühiskonnale soovitava tulemuseni. Majandustegevuse raamide ja eraomandi õiguslike raamide määratlemiseks kehtestab riik kõikide jaoks ühised reeglid. Äriseadustik näiteks määrab kindlaks kõigi ettevõtete õiguslikud alused, tarbijakaitseseadus määrab kindlaks tarbijate põhiõigused ja viisid, kuidas neid tagatakse. Töösuhteid reguleerivad töölepinguseadus, töö- ja puhkeaja seadus, palgaseadus jne. Vaba konkurentsi kaitse tagamiseks ja monopolide mõjuvõimu vältimiseks on enamikus riikides vastu võetud monopolivastased seadused. Välismõjuks nimetatakse kellegi tegevuse mõju ülekandumist kolmandatele isikutele. Negatiivsed välismõjud on näiteks saastatus, reostus, müra jne. Ühishüvised on kaubad ja teenused, mida kasutatakse kollektiivselt, mille tarbimist ei saa välistada ja mis jagatakse ilma turu vahenduseta (näiteks riigikaitse)
ohutusjuhenditele ja muudele õigusaktidele. Kantselei ja tema teenistujad lahendavad töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi töökeskkonnanõukogu kaudu. Kantseleis eraldatakse suitsetamiseks spetsiaalsed tähistatud ruum R103 Teenistuja on kohustatud: - osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; - hoiduma tegevusest, mis võiks põhjustada ohuolukorra; - järgima kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; - kohe teatama ohtlikust olukorrast, tööõnnetusest, samuti enda tervisehäirest; - täitma Kantselei juhtkonna, vahetu juhi, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti ja töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalaseid korraldusi. Tööruumides on keelatud: - hoida lahtiselt kergestisüttivaid vedelikke; - kasutada lahtist tuld; - suitsetada;
2) Sotsiaalsel põhjusel – leevendab tööpuudust, aitab nõrgematel toime tulla, hoolitseb keskkonnapuhtuse ja targa tarbimise eest Majandusse sekkub riik vaid poliitiliste vahenditega: annab välja seadusi, määrusi, jagab lubasid (nt tööload); tõstab makse, hinnapoliitikaga. TÖÖTURG Tööturg – koht, kus kohtuvad tööandja ja töövõtja. Nad sõlmivad töölepingu, kus on kirjas: töösisu, töö- ja puhkeaja pikkus, palga suurus ja selle maksmise tingimused. Tööandja kohustused: a) palka maksta b) puhkust anda c) tagada soe töökoht d) pidama kinni tööohutusnõuetest e) hoolitsema töövahendite eest f) arvestama töötasult maksud Tööandja õigused: a) Võib töötajat karistada, vallandada, saata sundpuhkusele või vallandada Probleemid lahendab töövaidluskomisjon. Tööpuudus – töötajaid on rohkem kui töökohti
2) Sotsiaalsel põhjusel leevendab tööpuudust, aitab nõrgematel toime tulla, hoolitseb keskkonnapuhtuse ja targa tarbimise eest Majandusse sekkub riik vaid poliitiliste vahenditega: annab välja seadusi, määrusi, jagab lubasid (nt tööload); tõstab makse, hinnapoliitikaga. TÖÖTURG Tööturg koht, kus kohtuvad tööandja ja töövõtja. Nad sõlmivad töölepingu, kus on kirjas: töösisu, töö- ja puhkeaja pikkus, palga suurus ja selle maksmise tingimused. Tööandja kohustused: a) palka maksta b) puhkust anda c) tagada soe töökoht d) pidama kinni tööohutusnõuetest e) hoolitsema töövahendite eest f) arvestama töötasult maksud Tööandja õigused: a) Võib töötajat karistada, vallandada, saata sundpuhkusele või vallandada Probleemid lahendab töövaidluskomisjon. Tööpuudus töötajaid on rohkem kui töökohti Tööjõupuudus töökohti on rohkem kui tööjõulisi inimesi
Poolte kokkuleppel võib töölähetus kesta ka kauem. 100. Töö-ja puhkeaeg. 15 Tööaeg on seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepingu või poolte kokkuleppega määratud aeg, mille kestel on töötaja kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. Puhkeaeg on aeg, mis ei ole tööaeg. Töö- ja puhkeaja kestuse ning korralduse alused sätestab töö- ja puhkeaja seadus. Tööaeg - seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepingu või poolte kokkuleppega määratud aeg, mille kestel töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. Tööajanorm - seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga määratud töötundide arv mingis kalendriajavahemikus (päev, nädal, kuu või muu ajavahemik).
LÜHENDID TL-TÖÖLEPING T-TÖÖTAJA TLS-TÖÖLEPINGUSEADUS TA-TÖÖANDJA KL-KOLLEKTIIVLEPING ATS-AVALIKU TEENISTUSE SEADUS TSE-TÖÖSISEKORRA EESKIRJAD VÕS-VÕLAÕIGUSSEADUS TPS-TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS PAS-PALGASEADUS TVL-TÖÖVÕTULEPING TI-TÖÖINSPEKTSIOON TÖÖSUHTED JA NENDE OLEMUS Töö on inimese sihipärane tegevus teatud eesmärgi saavutamiseks. Kui ühiskonna liikmel on olemas materiaalsed võimalused, tööriistad, riskijulgus, võib ta oma töötegemist ise korraldada töö tulemus kuulub talle ja teiste ühiskonna liikmetega töösuhetesse ta ei pruugi astuda (FIE). Teiste ühiskonna liikmetega tekivad seejuures ostu-,
hinnata ajaloolisi andmeid analüüsides. Kui see pole võimalik, tuleks hinnang anda oma kriitilisele meelele tuginedes. Tööõigus Lisa 8 Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõigusega reguleeritakse : töölepingu tingimuste muutmine, töölepingu lõpetamine ja peatamine, töö- ja puhkeaja küsimused, puhkuste kestus ja andmise kord, palgatingimused, tööandja töösisekord, lepingu poolte õigused ja kohustused, töödistsipliini tagamine, poolte varaline vastutus, tööohutus ja paljud muud küsimused. Töötaja ja tööandja vaheliste töösuhete tekkimisele, nende stabiilsusele ja töötingimuste kindlaksmääramisele aitavad kaasa mitmed riigiorganid ja asutused, näiteks tööturuorganid, töökaitse järelevalve- ja
Vaheaeg muutub suve jooksul. Rohukasv kevadel kiirem. Kevadel läheb esimese siis ei ole vaja anda lämmastikväetisi. Suuremad lämmastikunormid ( üle 90 kg/ha kohta), samuti N saagini 15-20 päeva, aga 1 ja 2 ringi vahe on 15-16 päeva 2ja 3 ringi vahe on 20-25 päeva. Suve teisel väetiste andmine kevadel ergutavad eeskätt kõrreliste kasvu. Niisutavatele kõrreliste karjamaadele võib poolel tõuseb vahe 30-35 päevani ning sügisel isegi 40-45 päevani. Puhkeaja pikkust saab reguleerida anda N väetisi mõnevõrra rohkem, kuid korraga võib anda kuni 70 kg/ha kohta, vajadusel tuleb N norm väetamise ja niisutamisega. jagada 4 osasse. Karjatamise kestvus Mida rohkem on kõrreliste rohukamaras N, seda suurem on P-K väetiste tarve.Turvasmullal .... on aeg, mille vältel 1 karjatamise ringi ajal on loomad ühes koplis
· Kodus peaks haigel olema võimalus oma tõbi eraldi toas läbi põdeda, et mitte levitada viirusi teistele pereliikmetele. Pilet8 Tööandja ja töövõtja kohustused ja õigused- Tööandja on eelkõige kohustatud: 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi; 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal; 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu; 4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; 5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; 6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; 7) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid;
distsiplinaarkaristus töötajate distsiplinaarvastutuse seaduses (RT I 1993, 26, 441; 1995, 16, 228; 1998, 64/65, 1009) ettenähtud korras; 2) kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. 1.6.2.Töötaja kohustused ja õigused Töötaja on kohustatud: 1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; 2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; 3) läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale; 4) kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning hoidma neid töökorras; 5) tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda; 6) kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande
(1) Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. (2) Tööandja on eelkõige kohustatud: 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi; 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal; 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu; 4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; 5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; 6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; 7) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja
· Kõik rohelised taimed, loomad, seened ja enamik baktereid sõltuvad täielikult taimede poolt fotosünteesil salvestatud keemilisest energiast. · Valguse hulk muutub aastaajati ja ööpäeva jooksul · Fotoperiodism organismide reaktsioon ööpäevase valgus ja pimedusperioodi muutumisele · Lühipäevataimed · Pikapäevataimed · Päevaneutraalsed taimed · Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu · Päeva pikkus reguleerib loomade sigimist ja rändeid · Loomadel on aktiivsemad kas öö või päevaajal Temperatuur · Enamiku organismide taluvusala on vahemikus 0 ... + 50 C · Mõned ainuraksed on võimelised taluma ka madalamaid ja kõrgemaid temperatuure · Kõrgetel temperatuuridel kaotavad ensüümid ja valgud oma struktuuri (denatureeruvad) ja kaotavad oma talitlusvõime
• Kõik rohelised taimed, loomad, seened ja enamik baktereid sõltuvad täielikult taimede poolt fotosünteesil salvestatud keemilisest energiast. • Valguse hulk muutub aastaajati ja ööpäeva jooksul • Fotoperiodism – organismide reaktsioon ööpäevase valgus – ja pimedusperioodi muutumisele • Lühipäevataimed • Pikapäevataimed • Päevaneutraalsed taimed • Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu • Päeva pikkus reguleerib loomade sigimist ja rändeid • Loomadel on aktiivsemad kas öö – või päevaajal Temperatuur • Enamiku organismide taluvusala on vahemikus 0 … + 50 C • Mõned ainuraksed on võimelised taluma ka madalamaid ja kõrgemaid temperatuure • Kõrgetel temperatuuridel kaotavad ensüümid ja valgud oma struktuuri (denatureeruvad) ja kaotavad oma talitlusvõime
Töötaja sissejuhatav, esma- ja täiendjuhendamine, väljaõpe ning töötaja iseseisvale tööle lubamine registreeritakse sellekohasel arvestuskaardil, päevikus või andmebaasis. Töötaja kinnitab juhendamist, väljaõpet ning iseseisvale tööle lubamist oma allkirjaga. Töötaja kohustused ja õigused. Töötaja on kohustatud: - osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; - järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; - läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale; - kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras; - tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda; - kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest;
9.05.2010 Transport ETV0120 9 AETR-kokkulepe (2) · Maksimaalne juhtimisaeg 4,5 tundi (pidev või vaheaegadega ) Pärast 4,5 tunnist sõiduaega peab juht tegema vaheaja kestusega vähemalt 45 minutit. Seda vaheaega võib jagada vähemalt 15- minutilisteks vaheaegadeks, mis on jaotatud sõiduajale ja vahetult pärast sõiduaega selliselt, et vaheaegade kestus kokku oleks vähemalt 45 minutit. Vaheaega ei pea kasutama enne puhkeaja algust. · Maksimaalne igapäevane juhtimisaeg 9 tundi (2 korda nädalas 10 tundi) · Maksimaalne iganädalane juhtimisaeg täpset piirangut ei ole, kuid tuleb teha iganädalane puhkus. · Maksimaalne juhtimisaeg kahe nädala jooksul 90 tundi 9.05.2010 Transport ETV0120 10 5 AETR-kokkulepe (3)
hüvitist. TÖÖANDJA KOHUSTUSED TLS § 28-41: (1) Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. (2)Tööandja on eelkõige kohustatud: 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi; 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal ( TLS § 5 lg 1 p 5 ja § 29-39); 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu ( TLS § 5 lg 1 p 9); 4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; 5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; 6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; ■ Töötervishoiu ja tööohutuse seadus, RT I, 26.02.2015,17 7) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja
- kõrvalekaldumatult järgima tööseadusandluse töötervishoiu ja tööohutuse alaseid sätteid, võtma tarvitusele meetmeid tööõnnetuste ja kutsehaiguste vältimiseks; - tagama töötaja tööõnnetuste ja tervisekahjustuste vastu kindlustamisega seadusega sätestatud korras. Töötaja kohustused ja õigused. Töötaja on kohustatud: - osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; - järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; - läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale; - kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras; - tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda; - kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest;
vahendeid. 10.2 Kollektiivlepingu mõite ja kes on kollektiivlepingu poolteks? Kollektiivleping on vabatahtlik kirjalik kokkulepe töötajate või töötajateühingu või liidu või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid. Kollektiivlepingus võib kindlaks määrata töö tasustamise tingimused töötingimused töö- ja puhkeaja tingimused töölepingu peatumise, muutmise ja lõpetamise tingumused töötajate koondamise tingimuse, korra ja tagatised koondamise puhul töötervishoiu ja tööohutuse tingimused kutse täiendus ümberõppetingimused abitöötutele tagatised ja hüvitused, mida pooled peavad vajalikuks kollektiivlepingu täitmise, kontrollimise vajaliku info hankimise korra kollektiivlepingu muutmise, pikendamise ja uue kollektiivlepingu sõlmimise korra
TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle. Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud - tööandja kindlustab töötajale teatud töötingimused ja maksab töövahendite eest - tööandjal lasub töö tegemisega kaasnev risk, töötaja vastutus on piiratud - tulu ja kasum lähevad tööandjale ja tö...
[email protected] Kordamisküsimused Majanduspoliitika alused 1. Majandusteaduse areng Majandusteadus kuulub noorte teaduste hulka. Antiikmaailmas ja feodaalühiskonnas teoreetiline otseselt majandusteadus puudus, see kuulus osaliselt filosoofia kui ühiskonnateaduste hulka. Teke 18. sajandil, koos turusuhete arenguga. Adam Smith ja “Rahvaste rikkus” 1776 - liberaalse turumajanduse teooria sünd. 18. -19. sajandi tööstuspöördega Inglismaal ja Prantsusmaal revolutsioonile järgnes klassikalise poliitökonoomia sünd. David Ricardo. 19. sajandi keskpaigas sündisid erinevad suunad, nagu marksism, sismondism, utoopiline sotsialism, ajalooline koolkond jt. 20. sajandil arenevad marksismile vastanduvad teooriad ehk neoklassikaliste teooriate sünd. Majandusteadused peegeldavad olemasolevat olukorda, valitsevat majandussüsteemi ja ka mõjutavad seda. Majandusteadusel on ajalooline vaade majandusnähtusele. 2. Klassi...
Etteteatamine ametnikele 1 kuu. Koondamine - töötanud üle 10 aasta 12 kuu ametipalk, mis sõltub kogu teenistusstaazist. Tööalaseid vaidlusi lahendatakse halduskohtutes. Aluseks käskkirjad. 6 Abiteenistujad saavad kaebustega pöörduda maakohtu poole. 7 25.09. (Kairi Kivi) TÖÖ- JA PUHKEAJA SEADUS (TPS) Alates aastast 2002 - kes on töölepingu seaduse alusel tööl - kes on teenistusse nimetatud Töötaja aeg: tööaeg, puhkeaeg (aeg, mis pole tööaeg). Tööpäev Töövahetus Tööaeg 1) normikohane tööaeg üldine riiklik tööaeg 8h päevas 40h nädalas 2) normiväline 3) lühendatud allmaatöödel olijatel (kaevurid, kaevutite teenindajad) meditsiinitöölised, tervist kahjustav
4) tal puudub vastava sõiduki kasutamise õigus; 5) mootorsõiduki rikke, heitmete saasteainesisalduse, mürataseme või muu puuduse tõttu on sellega sõidu jätkamine keelatud; 6) tema juhtimisõigust tõendav dokument saadetakse ekspertiisi seoses võltsimise tunnuste ilmnemisega; 7) on alust arvata, et ta terviseseisund ei vasta kehtestatud nõuetele; 8) sõidumeerikuga mootorsõiduki juht ei ole täitnud liiklusseaduse §-s 130 sätestatud puhkeaja nõudeid; 9) kõrge ohuastmega ohtliku veose veo nõuete rikkumiste korral. Ametnik koostab juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, millele märgitakse otsuse tegemise aeg ja koht, otsuse teinud ametiisiku asutuse nimetus ja aadress, otsuse teinud ametiisiku ametikoht, ees ja perekonnanimi, sõidukijuhi ees ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, sõidukijuhi elukoht, sõiduki tüüp, mark ja registeerimismärk, juhtimiselt kõrvaldamise alus ning juhtimiselt
kestusest. (3) Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Tööandja kohustused: (1) Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi; 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal; 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu; 4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; 5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; 6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; 7) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid;
eelduslikust kestusest. (3) Töötaja täidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Tööandja kohustused: (1) Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi; 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal; 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu; 4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; 5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; 6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; 7) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud töökorralduse reegleid;
Töölepingu poolte kohustused on töölepingu seaduses sätestatud töötandja kohustusena (TLS §- id 28-41). Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt, kusjuures tööandja on eelkõige kohustatud: kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi; maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal; andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu; tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja
TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle. Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud - tööandja kindlustab töötajale teatud töötingimused ja maksab töövahendite eest - tööandjal lasub töö tegemisega kaasnev risk, töötaja vastutus on piiratud - tulu ja kasum lähevad tööandjale ja tö...
esitatavad nõuded, maksumaksja, maksu kinnipidaja ja maksuhalduri õigused, kohustused ja vastutuse ning maksuvaidluste lahendamise korra. - tulumaksuseadus, - käibemaksuseadus, - sotsiaalmaksuseadus - muude riiklike maksude seadused (aktsiisimaks, hasartmängumaks, tollimaks) IV Tööseadusandlus - töölepingu seadus, - kollektiivlepingu seadus, - palgaseadus, - töö- ja puhkeaja seadus, - puhkuseseadus, - töökindlustusseadus jt. V Määrused - töölähetuse hüvitiste määrad ning maksmise tingimused ja kord - isiklike sõiduautode ametisõitudeks kasutamise kulude hüvitamise kord, - keskmise palga ja puhkusetasu arvutamise kord. VI Raamatupidamise toimkonna uued juhendid (RTJ) 1) üldpõhimõtted 2) aruannete esitusviis 3) finantsinstrumendid 4) varud 5) materiaalne ja immateriaalne põivara
erikonto, millele ta tohib kanda kümne tööpäeva jooksul, alates laekumisest, ainult ettevõtluse tuluna arvestatud summad ning seoses ettevõtlusega seaduse alusel eelarvest või abiprogrammidest saadud toetused või stipendiumid. FIE võib lasta ettevõtlusse laekuvad summad ka otse erikontole kanda, siis ei ole tal enam kümmet tööpäeva vaja arvestada. Kuna maksuseadus ei täpsusta, mida käsitletakse tööpäevana, siis siinkohal rakendatakse tööpäeva mõistet töö. Ja puhkeaja seadusest tuletades üldjuhul esmaspäevast reedeni. Kui nende nädalapäevade hulka satub pühadse ja tähtpäevade seadusega sätestatud rahvuspüha või riigipüha, siis on tegemist puhkepäevadega. Erikontoks võib olla ettevõtja poolt avatud tavaline arvelduskonto, mille ta oma ettevõtluse tarbeks nimetab erikontoks ning mille kasutamise ja maksustamise kord on reguleeritud tulumaksuseadusega. Sellele kontole maksustamisperioodil kantud tulu arvatakse maha ettevõtja maksustavast
korral selle eelduslikust kestusest. 91. Tööandja kohustused Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. Tööandja on eelkõige kohustatud: 1. kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi; 2. maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal; 3. andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu; 4. tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; 5. tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; 6. tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; 7. tutvustama töötajale tema tööle võtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse,
eest distsiplinaarkaristus töötajate distsiplinaarvastutuse seaduses (RT I 1993, 26, 441; 1995, 16, 228; 1998, 64/65, 1009) ettenähtud korras; 2) kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid. 12. Töötaja kohustused ja õigused Töötaja on kohustatud: 1) osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; 2) järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; 3) läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale; 4) kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras; 5) tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, ettematöö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda; 6) kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
