2. Töö oli korraldatud konveieritel 3. Töökorraldus oli range, ning omanik jälgis, et kasutataks aega ära otstarbekalt 4. " Aeg on raha" o Ratsionaalsus 1. Võimusuhted ning argielu muutusid asisemaks 2. Vähenes tunnete ja kommete roll 3. Kasvas riigiametnike ja kirjalike normide tähtsus 4. Ametnike võim ehk bürokraatia tugevnes o Tööaeg domineeris puhkeaja üle Tööstuspööre ja üleminek kapitalismile muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. Muutusid: Tööhõive majanduse põhivaldkondades Linna ja maarahvastiku suhtarv Leibkonnamudelid ( väikepered) Postindustriaalse ühiskonna põhijooned: o Teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti o Tähtsaks muutus teaduse ja tehnoloogia osa majanduses o Ühiskond vajas rohkem harituid spetsialiste
neljanda lapsena 21. Detsembril 1877. aastal. Anne sünnikodu väikeses majas, mis siiski mahutas 11-liikmelise pere, armastati ning harrastati rahvalaulu. See oli osa igapäevaelust, töö- ja puhkeaja vältimatu saatja. Anne lapsepõlv möödus nagu teistelgi setu telutüdrukutel: eluks vajalikud teadmised ja tööoskused omandati kodus. Väga vähesed setu poeglapsed said paari talve jooksul
ettearvamatuks. Piloodi töö on suurel määral mõjutatud ilmastikutingimustest. Vastupidiselt levinud arvamusele, nagu häiriks lennukiliiklust kõige enam udu, on suuremaid probleeme tugeva tuule, vihma ja lumega. Vaimne koormus on piloodi töös väga suur, füüsiliselt koormust aga vähe. Pingutust nõuab keskendumine, sest raadiosidel on alati mingi ragin või sahin fooniks ja dispetseri informatsiooni tuleb kogu aeg jälgida. Lendurite tööaja reguleerimisel järgitakse töö- ja puhkeaja seaduse nõudeid. Lennufirmad võivad kehtestada piirangud lendurite lennuajale, järgides töö- ja puhkeaja seaduse piiranguid üldisele tööajale ja nõuet, et aastane lennutundide arv ei ületaks 900 tundi. Lennuaega arvestatakse õhusõiduki lennu sooritamise eesmärgil seisupaigast liikuma hakkamisest kuni peatumiseni seisupaigas peale lendu. Pilootide tööaeg on rangelt normeeritud, töö kellaaeg sõltub aga töögraafikust. Töögraafikutes
teistsuguse lepingu. Kui ettevõte on sõlminud isikuga lepingu ja väidab, et see ei ole tööleping, aga samas tegevus toimub ettevõtte poolt määratud kohas ja määratud ajal ja tingimused on ette määratud ettevõtte poolt, siis on tegemist töölepinguga ning ettevõtjale kehtivad samad kohustused, mis töölepingu puhul: palka makstakse vastavalt palga seadusele, tööaeg on piiratud vastavalt töö- ja puhkeaja seadusele puhkepäevadel ning õhtusel ning öisel ajal töötamise eest on ette nähtud kõrgem töötasu 2. TÖÖLEPINGU SÕLMIMINE Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut.Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Kokkulepe
) - inimene, kes soovib tööd teha ja on võimeline tööd tegema, kuid ei leia seda, on töötu. Töötu õigused: võib osaleda tasuta koolituskursustel, taotleda raha oma firma asutamiseks, saada töötutoetust, saada tasuta arstiabi (kui inimene on tööhõiveametis ennast registreerinud). 18. Heitunu inimene, kes on töö otsimisest loobunud 19. Tööleping leping, mille tööandja ja töövõtja omavahel sõlmivad ning milles on märgitud töö sisu, töö- ja puhkeaja pikkus, palga suurus ja selle maksmise tingimused 20. Töövaidluskomisjon kohtueelne sõltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav kohtuorgan ning need moodustatakse inspektsioonide juures 21. Tööhõivepoliitika jaguneb aktiivseks- ja passiivseks tööpoliitikaks. Aktiivne tööpoliitika valitsuse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, nt. luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega.
· Tööraamat on töölepingu alusel töötamist tõendav põhidokument 1 PUHKUSESEADUS (1. PEATÜKK) · Puhkus tähendab töölepingu või teenistussuhte peatumist käesoleva seadusega ettenähtud korras ja tingimustel · Tööaasta on aeg, mis algab selle tööandja juures tööle asumise päevast ja kestab järgmise aasta sama päevani TÖÖ- JA PUHKEAJA SEADUS (1. PEATÜKK) · Tööaeg on seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepingu või poolte kokkuleppega määratud aeg, mille kestel töötaja on kohustatud täitma oma tööülesandeid, alludes tööandja juhtimisele ja kontrollile. · Puhkeaeg on aeg, mis ei ole tööaeg · Tööajanorm on seaduse, muu õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga määratud töötundide arv mingis kalendriajavahemikus (päev, nädal, kuu või muu ajavahemik).
Need asjaolud võivad põhjustada käte/õlgade ülepinge-sündroomide väljakujunemist. Tööprotsessiga ja seadmetega seotud järgmised ohud: traumaohud masinatööl, elektriohud elektrienergial töötavatel õmblusmasinatel. Õmblusvaldkonna töötajate töökeskkond peab olema puhas, piisava valgustuse, hea ventilatsiooni ja vajaliku temperatuuriga, õhutatud ning mõjuma meeldivalt ja turvaliselt. Õmblejate töögraafik lähtub EV Töö- ja puhkeaja seadusest ning seonduvatest õigusaktidest. Üldjuhul töötavad nad vahetusteta 8 tunnise tööpäevaga. Sõltuvalt õmblusettevõttest võivad õmblejad töötada ka kahes vahetuses. TÖÖÕNNETUS, KUTSEHAIGUS Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud ülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal
Ühiskonnaõpetuse tasemetöö Ühiskond süsteem, mille üksikud osad on omavahel seotud ja moodustavad üheskoos uue kvaliteedi ehk väärtuse. Ühiskonnaelu valdkonnad ja sektorid 1. Avalik sektor 2. Erasektor ehk tulundussektor 3. Kolmas sektor ehk mittetulundussektor 4. Eraelu Majandus tootmise ja kaulpelmise valdkond. Majandus vajab tootmisressursse (loodusvard ja kapital) Poliitika riigi juhtimist ja toimimist korraldav tegevus. Ühiskonna arengujuhtimise ja kordineerimisega tegelev valdkond. Hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust, mis on seotud võimu-ja õigussuhetega. Poliitikat teevad riigivõimu esindavad asutused. Avalik poliitika inimese igapäevase elu ja toimetulekuga tegelev poliitika liik (hariduspoliitika, keskkonnapoliitika, sotsiaalpoliitika). Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi-ja omavalitsusasutused, ressursid ja tegevus. Eesmärgiks tagada riigi tõhus toimimine....
tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõudmist osas, mida leppetrahv ei katnud. TÖÖANDJA PEAMISED KOHUSTUSED (1) (1) Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. (2) Tööandja on eelkõige kohustatud: 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldus 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu 4) tagama kokkulepitud töö ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestus Tööandja peamised kohustused(2) 5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu. 6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused 7) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse,
töösuhte olemasolu väljendavad näitajaid. a) Tööd tehakse teisele isikule, teise isiku juhiste kohaselt, kontrolli all, töötaja peab töötama isiklikult, tööd tehakse kindlal tööajal või kindlas kohas, töö on kestev ja pidev, tööd andev isik vastutab töövahendite, materjalide , masinate jne. b) Töötajale makstakse regulaarselt töötasu, tunnustatakse iganädalase puhkeaja ja iga-aastase tasulise puhkuse saamise õigusega, töötaja jaoks puudub rahaline risk. Samuti on praktikas lepingu olemuse kindlaksmääramisel lähtutud sarnastest printsiipidest; kes korraldab, kes määrab töö tegemise, kellel lasub töötegemisega kaasnev risk, kes saab tulu jne
On olemas ka uhi valvsus süsteem, mis juhi käitumist, gaasi vajutamis kiirust, piduri vajutamis tihedust, tuvastab silmade liikumis kiirust ning annab juhile märku millal ta peaks pausi tegema. Lisaks IT süsteemidele sõidukis on juhile abiks ka kabiin ehk elukeskkond, külmkapp, magamisvõimalused, telekas, kohviaparaat, mikrolaineahi, veekeetja jne. Võimalik on ka tanklates ööbida koos erinevate mugavustega. Selleks, et juhi terviseseisund oleks hea on ka töö ja puhkeaja seadus, mis reguleerib maksimaalselt töö ja puhke aja, annab teada, millal on vaja pausi teha. Tehakse juhtidele ka erinevaid koolitusi, näiteks õpetatakse juhte sõidukeid kasutama ja seletatakse kõiki auto funktsioone, et hiljem sõiduki kasutamisel ei tekiks probleeme. Lisaks sellele on ka erinevad regulatsioonid ohtliku kauba vedamisel, max kaalud/pikkused. Et ohtliku kaupa vedada on vaja teha koolitus, mida teha õnnetuse puhul, kas tohib laevaga vedada teatud kaupa jne.
4. TÖÖANDJA KOHUSTUSED Tööandja kohustused Tööandja täidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. Tööandja on eelkõige kohustatud: o kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi; maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal; o andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu; o tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; o tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; o tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; o tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse
põhipuhkusele ja Puhkus puhkusetasule ehk puuduvad põhipuhkusele ja puhkusetasule - 56 kalendripäeva (haridus- ja ehk puuduvad puhkeaja sätted. puhkeaja sätted. teadustöötaja) Lisaks on võimalik saada teatud tingimustel rasedus- ja sünnituspuhkust, isapuhkust, lapsehoolduse puhkust, õppepuhkust jne Ravikindlustus Töölepingu alusel töötamine toob Käsunduslepinguga kaasneb Töövõtulepinguga kaasneb isikule kaasa rea teatud sotsiaalseid ravikindlustus juhul, kui ravikindlustus juhul, kui leping
· ärritunud või kuivad silmad; · hägune nägemine; · aeglane fokusseerimine, kui vaadata arvutiekraanilt kaugel asuvate objektide peale; · lugemisel ja teksti sisestamisel kaob järg tihti käest; · peale arvutikasutamist ei ole nägemine terav; · aeg-ajalt võib esineda topeltnägemist; · muutused värvide tajumisel. 2. KUIDAS VÄHENDADA KOORMUST SILMADELE Koormust silmadele vähendatakse aruka töö- ja puhkeaja reziimiga, soodsate nägemistingimuste loomisega, vajadusel sobivate nägemist korrigeerivate abivahendite kasutamisega. Kindlasti tuleks aeg-ajalt läbida silmaarsti juures kontroll, et selgitada välja nägemise hetkeline olukord. Silmade ülepinge ja sundasendist tekkivate vaevuste ennetamiseks peab iga arvutiga töötaja pidama perioodiliselt puhkepause. Parim oleks pauside ajal vahetada oma istuv pingeline töö liikuvama tegevusega. Rabindranath Tagore on öelnud, et puhkus kuulub töö
Tööõnnetustesse sattumise tõenäosus on 18-24-aastastel noortel Euroopa statistika andmetel lausa viiskümmend protsenti kõrgem teistest vanuserühmadest. Seega tuleb erilist tähelepanu pöörata noorte tööohutusalasele instrueerimisele. Ettevõtte ärikasum ei tohi tulla töötajate tervisliku seisundi halvenemise arvelt. Töötajad on kohustatud osalema ohutu töökeskkonna loomisel täites kehtestatud tööohutusalaseid nõudeid ning järgides kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust. Oma tööd tehes peab alati arvestama ka teiste kaastöötajatega, et mitte seada teisi ohtu oma tegevusega. Töötajal on õigus keelduda ohtlikust tööst. Tervise ja töövõime säilimine kõrge vanuseni on kasulik nii töötajale endale kui ka tööandjale ning laiemas plaanis ka ühiskonnale tervikuna.
LP – Igaüks peab eelkõige ise vastutama oma heaolu eest SD – Riik on peamine sotsiaalse turvalisuse tagaja Sektorid: I sektor: Haridus- ja teadusministeerium, Eesti pank, II sektor: Kirjastus Avita, Jalgpalliklubi ,,Flora’’ III sektor: EELK Tartu Pauluse Kogudus, Ülenurme Gümnaasiumi Spordiklubi 2.variant Industriaalühiskonnale omased tunnused: 1. Toimus üleminek käsitsitootmiselt masintootmisele 2. Määrati tööaeg, mis hakkas domineerima puhkeaja üle 3. Perekonna mudel muutus suurperest väikepereks Tööjõud, mida vajatakse infoühiskonnas: 1. Tööle vajati (kõrgelt) haritud inimesi 2. Otsiti rohkem oskustöölisi Mõiste – siidreühiskond Ühiskond, mis on üleminekufaasis ühelt ühiskonnakorralduselt teisele Siirdeühiskonna võimalikud probleemid: Soov saavutada kiireid lahendusi ja elujärje paranemist Populaarne on populism Reformid kulgevad tihtipeale ebaühtlases tempos Tunnused
Mille poolest agraarühiskonna kultuur on parem kui tänane? Kultuurid reeglina tekivad, arenevad ja kaovad. On kultuure, mis on kestnud ainult mõne sajandi ning on ka kultuure, mis on kestnud läbi aastatuhandete. Erinevatel ajastutel on väärtused, mis väljendavad kultuuri ideaale, jagatud arusaamadeks sellest, mis on hea ja mis on halb. Selle kõige tulemusena saame võrrelda erinevate ajastute kultuuride iseärasusi. Tänapäeva ühiskonnas domineerib tööaeg puhkeaja üle. Inimesed ei pööra enam rõhku rahvakalendri tähtpäevadele, ei hoolita nii väga usupühadest ega sellest, mis ilm õues on. Agraarühiskonnas mängisid need sündmused väga suurt rolli. Pühapäeval ei tohtinud inimesed tööd teha, siis käidi kirikutes ja veedeti aega perega. Sama kehtis ka usupühade ja rahvakalendri tähtpäevade kohta. Nüüdisajal on inimesed selliste tähtpäevade ja traditsioonide suhtes ükskõiksemad, sest peamisel kohal on töö ja raha teenimine. Kehtib
Referaadi teemal valimise kohapealt võin öelda, et selle valis õpetaja. Aga teema sobib mulle väga hästi, tulevikus endal vaja seda. Sisu räägib kuidas käituda erinevates olukordes tööl ja mis on sinu, kui töötaja õigused ning kohustused. 1. TÖÖTAJA TÖÖTERVISHOIUALASED ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 1.1. Töötaja on kohustatud: · osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; · järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; · läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale; · kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras; · tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda; · kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist
suhteid. Siia kuuluvad normid ja instituudid, mis reguleerivad töösuhte loomist. Tööõiguse normid reguleerivad töölepingu sõlmimist, töö- ja puhkeaega, palgaküsimusi, töövaidluste lahendamise korda, tööohutust, töökaitset. Tööõiguse harusse on seni kantud ka sotsiaalkindlustuse ja pensionilise kindlustamise suhted. Meetod on autonoomne, kuulub eraõiguse valdkonda. Õiguslik materjal: Eesti Vabariigi töölepinguseadus, Eesti Vabariigi puhkeseadus, Töö- ja puhkeaja seadus, Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus, Kollektiivse töötüli lahendamise seadus, Kollektiivlepingu seadus, Töötajate usaldusisiku seadus. Kriminaalõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele kuritegevuse vastu. Karistuse rakendamisega kuriteo toimepanija suhtes. Kriminaalõiguse normid ja instituudi määravad ära nende ühiskondlike suhete ringi, mida riik kaitseb kriminaalkaristuse ähvardusel. Kriminaalõiguse kõige üldisemad põhimõtted sisalduvad ka põhiseaduses
sektor kvalifikatsioon juhtimine eesmärk Tööstusühiskond tööstussektor Tööaeg Konveiertöölin *linnad üle rahvastatud Rahvastiku Võimalikult domineerib e. *olme ja sanitaarolud suhtarvus ja suure kauba puhkeaja jalvad leibkonnam hulga üle. *suuremad udelis. tootmine sissetulekud Postindustriaalne Tööstusjärgne Puhkeaeg Haritud Kujunes keskklass. Riigi Teaduse ja
VASTUTUS - töö on vastutusrikas. Stess. Lahendus: vastutuse jagamine töötajate vahel. INIMSUHTED- esineb konflikte. Lahendus: rohkem üksteise mõistmist, vastutulelikkust ja abivalmidust. SURMAGA KOKKUPUUDE. See on stress. Lahendus: koollitada töötajaid kuidas selliste olukordadega toime tulla. STRESS, VAIMNE PINGE - väsimus, füüsiline ja vaimne kurnatus, unehäired, peavalu, närvilisus. Lahendus : töö- ja puhkeaja reziimi järgimine. Heas töökeskkonnas on tagatud töötajate tervise ja töövõime säilimine ning edendamine, töökorralduse ning töökultuuri arendamine sellises sihis, mis toetab tööohutust ja -tervishoidu, edendab ettevõttes positiivset psühhosotsiaalset töökeskkonda ja ladusat tööd, luues eelduse töö tootlikkuse suurendamiseks.
otsene maks see, mida maksumaksja maksab riigile oma tulult; tulumaksuvaba miinimum kindel riigieelarves fikseeritud summa, mille pealt ei pea tulumaksu maksma; inflatsioon üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine; tööturg süsteem, kus ühed pakuvad oma tööjõudu ehk teadmisi ja oskusi mingi töö tegemiseks, teised aga töökohti; tööleping tööandja ja töövõtja poolt alla kirjutatud leping, millesse on märgitud töö sisu, töö- ja puhkeaja pikkus, palga suurus ja selle maksmise tingimused; tööandja pakub tööd; töövõtja teeb tööd; töötu tööealine ja töövõimeline inimene, kes soovib tööd teha, kuid ei leia seda; brutopalk väljateenitud palk enne tulumaksu ja maksete maksmist; netopalk palk pärast neid mahaarvamisi; alampalk miinimumpalk, tasu millest vähem ei tohi täistööajaga töötavale inimesele maksta
kultuuriliste (linnastumine, leibkonna muutus), majanduslike (rikkuse ümberjaotumine, keskklassi esiletõus) ja poliitiliste (diktatuuri asendumine demokraatiaga) muutuste tagajärjel. Industriaalühiskond - ühiskond, kus enamik rahvastikust on hõivatud töötlevas sektoris kujunes tänu tööstuslikule revolutsioonile 18. sajandi lõpus Väikesed ettevõtted asendusid suurte vabrikutega, kus toimus tootmine konveiermeetodil. Tööpäev kestis 12- 14 tundi, seega hakkas see domineerima puhkeaja üle. Palgatöö määras ühiskonnas valitsevad väärtused ja elurütmi. Toimus linnastumine Valitsevaks perevormiks väike- ehk nukleaarpere Arenes välja modernne linnatsivilisatsioon linn kujunes progressi sümboliks. Kõige rohkem inimesi kuulus alam- ehk töölisklassi. Postindustriaalne ühiskond Tööstusjärgne ühiskond ühiskond, kus enamik rahvastikust on hõivatud teenindussektoris Kujunes tänu kõrgtehnoloogia massilisele kasutusele võtmisele 20. sajandi lõpus.
2. Kuidas toimub tööleasumine? Tööandja ja töövõtja sõlmivad omavahel töölepingu, kus on fikseeritud mõlema poole õigused ja kohustused. 3. Millised on tööandja peamised kohustused ja õigused? Tööandja kohustused: 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu 4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust 5) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused Tööandja õigused: 1) töötaja karistamine töölepingu rikkumise eest 2) katseaja kohaldamine 3) seaduses ettenähtud korras koondamine või vallandamine 4. Millised on töövõtja peamised õigused ja kohustused? Töövõtja kohustused: 1) teeb kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid kohustusi 2) teeb tööd kokkulepitud mahus, kohas ja ajal
2. Ühiskonna arenguetapid, nende iseloomustus ja tähtsamad sündmused. PERIOODI NIMETUS TOIMUNUD MUUDATUSED TUNNUSED 1. Tööstus ehk indutriaalühiskond 1. tööstuslik tootmine 1. ratsionaalsus 2.konveierliinid 3. ühiskonna 2. bürokraatia tugevnemine sotsiaalne jaotus muutus: maa- ja 3. töö- ja puhkeaja eraldumine linnaelanike suhte arv 4. muutus 4. vajadus lõbustusasutuste järgi tööhõive-inimesed hakkasid tööl 5. vajadus füüsilise koormuse järgi käima kindlal kellaajal 5. muutub leibkonna mudel-kaovad ära suurpered 2. Postindustriaal ühiskond 1. teeninduse osatähtsuse kasv 2. 1
Vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes. 5)Vähemustega arvestamine. 2. Ühiskonnaarengu etapid, nende iseloomustus ja tähtsamad sündmused. V: Perioodi nimetus Toimunud muutused Tunnused 1) Tööstus ehk 1) majandusel esikohal 1) ratsionaalsus industriaalühiskond tööstuslik tootmine. 2) võeti 2)Bürokraatia tugevnemine kasutusele konveierliinid. 3) 3) töö ja puhkeaja eraldumine muutus ühiskonna sotsiaalne 4) inimesed hakkavad vajama jaotus, muutus maa ja lisaks tööle ka füüsilist linnaelanike arv linnaelanike koormust. kasuks. 4)Linnastumine 5) Tööhõive muutus 6) muutub leibkonna mudel (inimesed kes
Esmaabivahendeid tuleb hoida nõuetekohaselt märgistatud ja kergesti juurdepääsetavas kohas kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all oleva töötaja TÖÖTAJA KOHUSTUSED osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale; kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras; tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule ohtlikust
kokkulepitud tingimustel Teenuse osutamise tööd vastu talle selleks ja ajal; andma ettenähtud kohta juhiseid, kui töövõtja poolt antud puhkust ja maksma Käsundisaaja neid mõistliku tähtaja puhkusetasu; vajab ja vastavat soovi jooksul. tagama kokkulepitud töö- avaldab. Mitte tegema ja puhkeaja ning pidama Käsundisaajale tööaja arvestust; põhjendamatult tagama töötajale tööalaste takistusi Teenuste teadmiste ja oskuste osutamisel. Vastu arendamiseks tööandja võtma Käsun-disaaja ettevõtte poolt nõuetekohaselt huvidest lähtuva koolituse osutatud Lepin-
kokkulepitud tingimustel Käsundisaajale töövõtja poolt antud ja ajal; Teenuse osutamise mõistliku tähtaja 3) andma ettenähtud kohta juhiseid, kui jooksul. puhkust ja maksma Käsundisaaja neid puhkusetasu; vajab ja vastavat soovi 4) tagama kokkulepitud avaldab. töö- ja puhkeaja ning -Mitte tegema pidama tööaja arvestust; Käsundisaajale 5) tagama töötajale põhjendamatult tööalaste teadmiste ja takistusi Teenuste oskuste arendamiseks osutamisel. tööandja ettevõtte -Vastu võtma huvidest lähtuva koolituse Käsundisaaja poolt ning kandma nõuetekohaselt
Tallinn 2009 Sisukord 1. Töökeskkonna kirjeldus Double Coffee OÜ on klienditeninduse pakkuv firma. Ettevõttes töötab 12 inimest: 1 juhatuse liige, 1 raamatupidaja, 1 peamänedzer, 1 koristaja, 8 klienditeenindajat. Töökorraldus. Töö sisekorraeeskirjadega on puhkeaja ja söömise reziim. Double coffec töötab ööpäevaringselt. Klienditeenindajad töötavad 12 tunniste vahetusega. Valgustatus. Kontoriruumi valgustamiseks on kasutusel luminofoorvalgustid (Polylux XL F58W/830). Teenindussaalides ja baariletis on summutatud valgustus, valgusallikatena on kasutusel peamiselt halogeenlambid. Õhuvahetus. Tööruume õhutatakse kunstliku- (sisse- ja äratõmbeventilatsioon) ja loomuliku ventilatsiooniga (akende ja uste kaudu). Küttesüsteem
Helen Kant Tööinspektsioon Tööinspektsioon Tööinspektsioon teostab riiklikku järelvalvet tööohutust, töösuhteid ja töötervishoidu reguleerivate õigusaktide täitmise üle töökeskkonnas . Tööinspektsioon viib läbi oma kontrolle väga erinevate meetoditega ja neil on väga palju erinevaid valdkondi mida nad kontrollivad. Kontrolli käigus kontrollitakse töötervishoiu ja töötohutuse nõudeid, puhkeaja ja tööaja seaduste täitmist ning peale selle töökoha töökeskkonna seisundit üldse. Selle kõige eesmärgiks on ohutute tööolude tagamine, teabe saamine sellest kuidas ettevõtted täidavad antud õigusakte ning nende suurel hulgal kontrollimisel saab tööinspektsioon teha nende andmete põhjal Eestis statistika. Kui tööinspektsioonile on tulnud mõni teade töötervishoiu ja tööohutuse seadustes ette
· Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus · Põllupidajate arv kahanes · Domineerisisd töölisedosatähtsusest esikohale tõusevad teenindussektoris hõivatud inimesed 2. Missugused olid tööstusliku pöörde tagajärjed? · Muutused tööhõive, majanduse põhivaldkondades üha rohkem inimesi töötlevas sektoris · Linna- ja maarahvastiku suhtarv suurenes linnaelanike arv · Leibkonnamudel väiksed pered · Tööaeg domineerib puhkeaja üle · Tekib palgatööliste klass · Tähtsaks muutub haridus · Inimesed asuvad elama linnadesse · Perekonnad muutuvad väiksemateks 3. Võrdle industriaalset ja postindustriaalset ühiskonda! Industriaalne Postindustriaalne Riik ei sekku toimub isevalik, piiranguteta Riik sekkub majandsse, reguleerib Firmad Ülikool
töötajale kriminaalkaristuse määramist, töölepingu sõlmimist ebaseaduslikult või siis töötaja surma. Nii tööandjal kui ka töötajal on kohustused. Tööandja on eelkõige kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ja andma selgeid ning õigeaegseid korraldusi, maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal, andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu, tagama kokkulepitud töö ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust. Samas tagama töötajale tööalasteteadmiste ja oskuste arendamiseks lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu, tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavas töötingimused, tutvustama töötajale tema töölevõtmisel samuti töötamise ajal tuleohutuse,tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja keststatud töökorralduse reegleid
tööstuslik tootmine, töö oli korraldatud konveieritel. Töötegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne, omanik pidas ranget arvestust ning jälgis, et tööline kasutaks aega otstarbekalt. Ratsionaalsus sai märksõnaks, mis iseloomustas tööstusühiskonda üldisemaltki. Tootmine kujunes ratsionaalsemaks tänu konveieritöö ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtule, asisemaks muutusid võimusuhted ning argielu. Bürokraatia tugevnes, tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle. Tööstusühisk. muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. 3. iseloomusta põhjalikult postindustriaalühiskonda. ehk tööstusjärgne ühiskond. Suurim nihe puudutas tootmistegevust. Teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti hankiva ja töötleva tööstuse arvel. Ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. See ühiskond vajab haritud spetsialiste.
- Tööleping - Võib streikida - Puhkus 28 päeva - Pole haridus ja keelenõuet - Sisuliselt võib tööd teha 7 aastane, piiratud töö - Töövaidluskomisjon + maakohus - Alluvussuhe - Surma korral ei ole hüvitist 12. TÖÖANDJA KOHUSTUSED TLS - Tööandja peab kindlustama tööga ja andma õigeaegseid korraldusi - Maksma töötasu kokkulepitud ajal ja kohas. - Töötasu pangakontole - Peab tagama töö- ja puhkeaja - Austama privaatsust - Tagama koolituse - Tagama töötervishoiu ja tuleohutuse 13. TÖÖLEPINGU LÕPETAMISE TINGIMUSED Töösuhe lõpeb üldjuhul kokkuleppega - Tähtaja möödumine - Töötaja surm - Tööandja surm - Ülesütlemine Töölepingu võib lõpetada : - KORRALISELT ( töötajal on igal ajal õigus töölepingu rikkumine, ebaväärikas käitumine, töötasuga viivitamine, tööandjal peab olema põhjus ebapiisav
Tööõigus õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid ning töötingimuste kollektiivset kujundamist. Kollektiivne ja individuaalne tööõigus. Ajalooliselt on kujunenud töötaja kaitse õiguseks. Mall Gramberg Töösuhteid reguleerivad õigusaktid Tsiviilseadustiku üldosa seadus 2002 Võlaõigusseadus 2001 Töölepingu seadus 1992 Palgaseadus 1994 Töö ja puhkeaja seadus 2001 Puhkuseseadus 2001 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 1999 Töötajate distsiplinaarvastutuse seadus 1993 Kollektiivlepingu seadus 1993 Usaldusisiku seadus 2007 Kollektiivse töötüli lahendamise seadus 1993 Individuaalse töövaidluse lahendamise seadus 1995 Mall Gramberg ELs reguleeritavad tööõiguse valdkonnad Tööjõu vaba liikumine Meeste ja naiste võrdne kohtlemine
(3) Töötaja taidab oma kohustusi isiklikult, kui ei ole kokku lepitud teisiti. § 28. Tööandja kohustused (1) Tööandja taidab oma kohustusi töötaja suhtes lojaalselt. (2) Tööandja on eelkõige kohustatud: 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi; 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal; 3) andma ettenahtud puhkust ja maksma puhkusetasu; 4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; 5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lahtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; 6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; 7) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu
48 tundi. 7-päevasest arvestusperioodist arvatakse välja 24-tunnine periood iganädalast puhkeaega. Öötöötaja, kelle tervist mõj töökk-a ohutegur või töö iseloom ei või töötada rohkem kui 8h 24- tunnise ajavahemiku jooksul. Öösel töötamise eest maksab tööandja 1,25-kordset töötasu. Täiendava tasu maksmine ei ole vajalik, kui pooled on kokku leppinud, et töötasu sisaldab tasu ööajal töötamise eest. 4. Tööpäevasisese, igapäevase ning iganädalase puhkeaja kestus ja kasutamise kord. Tööaja korralduse tööandjapoolne muutmine Tööandja on kohustatud andma rasedale arsti või ämmaemanda otsuses näidatud ajal vaba aega sünnituseelseks läbivaatuseks, mis arvatakse tööaja hulka. Last rinnaga toitval emal on õigus saada lisavaheaegu rinnaga toitmiseks kuni lapse 1,5 aa saamiseni. Lisavaheaeg antakse iga 3 tunni järel kestusega iga kord mitte alla 30 minuti. Kahe või enama kuni 1,5 aa lapse toitmiseks antava vaheaja
.........................4 3. Töötajate küsitluslehtede analüüs.......................................................................7 4. Töökeskkonna ohutegurite hindamine...........................................................7-14 3 1. Töökeskkonna kirjeldus Double Coffee OÜ on klienditeninduse pakkuv firma. Ettevõttes töötab 12 inimest: 1 juhatuse liige, 1 raamatupidaja, 1 peamänedžer, 1 koristaja, 8 klienditeenindajat. Töökorraldus. Töö sisekorraeeskirjadega on puhkeaja ja söömise režiim. Double coffec töötab ööpäevaringselt. Klienditeenindajad töötavad 12 tunniste vahetusega. Valgustatus. Kontoriruumi valgustamiseks on kasutusel luminofoorvalgustid (Polylux XL F58W/830). Teenindussaalides ja baariletis on summutatud valgustus, valgusallikatena on kasutusel peamiselt halogeenlambid. Õhuvahetus. Tööruume õhutatakse kunstliku- (sisse- ja äratõmbeventilatsioon) ja loomuliku ventilatsiooniga (akende ja uste kaudu). Küttesüsteem
Nüüdisühiskonna tekkimine - tööstusühiskond Tööstusühiskond sai alguse tööstuslikust pöördest (esim. U. 1670 inglismaal) majanduses esikohale tööstuslik tootmine - vabikute ehitamine Kui eelnenud agraarühiskonnas sõltus töötegemine ilmastikust, tähtpäevadest ja usupühadest, siis tööstusajal see nii enam polnud - "aeg on raha" tööstusühiskonna tunnus - ratsionaalsus. Tööstusajastul hakkas tööaeg domineerima puhkeaja üle. Sotsiaalsed muutused Tööstuslik pööre ja üleminek kapitalismile muutisoluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust: 1. Tööhõive majanduse põhivaldkondades. 2. Linna ja maarahvastiku suhtarv Post - industriaalne ehk reenindusühiskond U. 1979 kujunes uus ühiskonnavorm- postindustriaalne, mille eritunnusteks: 1. Kõrgtehnoloogia massiline kasutamine 2. mitmekesine klassistruktuur ja väärtushinnangud Infoühiskond või teadmusühiskond
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestus ja maksundus 1. Analüüsi objekt: Alexander Sinotovi hagi Intertakso OÜ vastu töötasu ja lõpparve saamiseks ning kohustamaks kostjat väljastama tööraamatut (nr 3-2-1-160-09) 2. Analüüsi skeem Valiku põhjendus: Käsitlen seda kohtuotsust, kuna mind on alati huvitanud töötaja ja tööandja tööalased suhted (töölepinguseadus, töö- ja puhkeaja seadus jne). On tavaline, et tööandja teab ja räägib täpselt nii palju kui talle endale kasulik on ning töötaja, kel ei ole aimugi oma õigustest, allub kõigele puhtast teadmatusest. Huvitas, kuidas kohus läheneb ja lahendab tekkinud probleemi. Hinnang faktiliste asjaolude kajastamise selgusele Riigikohtu otsuses: Asjaolude faktid olid minu jaoks kajastatud Riigikohtu otsuses arusaadavalt ning piisavalt
NÄIDIS TÖÖLEPING nr Käesolev tööleping on sõlmitud ……..........…................………2013, Tallinnas. Tallinna ..asutuse nimi..... (registrikood ........) direktor (edaspidi Tööandja) ja ....nimi..... isikukood ...... (edaspidi Töötaja), edaspidi nimetatud koos pooled, sõlmisid käesoleva töölepingu (edaspidi Leping) alljärgnevatel tingimustel: 1. Lepingu tähtaeg 1.1 Töötaja asub tööle ........ 2013. 1.2 Käesolev Leping on sõlmitud tähtajatult. või tähtajalise lepingu korral ajutiselt äraoleva töötaja asendamise ajaks: 1.2 Käesolev Leping on sõlmitud tähtajaliselt töölepingu seaduse § 9 lõike 2 alusel ja lõpeb Tallinna ...asutuse nimi.......... töötaja ametinimetus... nimi....... tööleasumisel või tema töösuhte lõppemisel. Või tähtajalise lepingu korral kvalifikatsiooninõuetele mittevastava pedagoogi töölevõtmisel: 1.2 Käesolev Leping on sõlmitud tähtajaliselt alates ...... kuni ..........
põllumajanduses, ühiskonna kihistumine (sotsiaalne stratifikatsioon) peamiselt seisuslik, sotsiaalne mobiilsus (indiviidi liikumine erinevate kihtide vahel) väike Tööstusühiskonna põhijooned: esikohal tööstuslik tootmine konveiersüsteem - fordism aja otstarbekas kasutamine (aeg on raha) ratsionaalsus – vähenes tunnete ja kommete roll, kasvas bürokraatia ja kirjalike normide tähtsus tööaeg domineeris puhkeaja üle töö eraldus puhkesäärist, ratsionaalsusele vastukaaluks kasiinod, õnnemängud jne muutus ühiskonna sotsiaalne struktuur: linnastumine, leibkonnamudel muutus Postindustriaalne ühiskond Daniel Belli (sotsioloog) termin Teenindussektori domineerimine Teaduse ja tehnoloogia tähtsustamine majanduses Haritud spetsialistid olulised Riik koordineerib poliitika ja õiguskorra kõrval ka majandust
Tuleks vältida raskuste teisaldamist kummargil asendis. Oluline on ka võimlemine ja massaaz, sest see aitab lihastel lõdvestuda ja paraneb verevarustus. Kutsehaigus Kutsehaigus on haigus, mis on põhjustatud tööst. Kutsehaigusi võivad põhjustada nii füsioloogilised, füüsikalised kui ka keemilised ohutegurid. Kutsehaigestumisse ennetamiseks tuleb: · reguleerida töökoht ergonoomiliselt, et oleks mugav ja sobiv tööasend; · täita tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; · täita töötervishoiuarsti korraldusi; · keelduda raskuste teisaldamisest, kui see on füüsiliselt koormav; · keelduda tööst, mille täitmine seab ohtu tervise; · teatada kohe tööandjale tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest. Kokkuvõte Töökeskkonna ohuteguriteks on füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid. Vältimaks erialal tulenevaid ohte tuleb kasutada alati isikukaitsevahendeid
Kaudne omandus (trust, sihtasutus) Terviklik tabel -> U. Arumäe, 2015. Pereettevõtluse Käsiraamat Pereettevõtte EELISED • Suur usaldus omanike ja pereliikmetest võtmetöötajate ringis • Tugev motivatsioon ja pühendumine (ühised eesmärgid) • Mõningad oskused ja ärisaladused püsivad perekonnaringis • Pereliikmetest töötajad on paindlikumad töö- ja puhkeaja ning töötasu osas • Pikemaajaliste tulevikuplaanide omamine, stabiilne kultuur, pikaajalised väärtused ja laiendatud perekonna teke • Äratab suuremat usaldust (konkurentsieelis) • Otsuste langetamine on sageli kiirem ja paindlikum A. Miettinen, J. Teder (2006) - Ettevõtlus I, lk 162-163 Pereettevõtte PUUDUSED • Töö ja kodune elu segunevad • Liigne ettevaatlikkus
laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendi kasutamise väljaõppe; · kõrvaldama töölt alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all oleva töötaja; Töötaja kohustused: · osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid; · järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust; · läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale; · kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning hoidma neid töökorras; · tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda; · kohe teatama tööandjale või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule õnnetusjuhtumist või selle
Küsitleti 102 veokijuhti vanuses 35 51 eluaastat, kes omasid veokijuhi sõidukogemusi 8 24 aastat. Kolmveerand küsitletud veokijuhtidest väitsid, et nad on roolis väsinud tänu pikkadele sõidutundidele ( 33 123 sõidutundi nädalas). Pooled aga väitsid, et on väsinud, kuna on maganud vähe (3,1 7,7 tundi päevas). Kaheksa veokijuhti kümnest aga väitsid, et nende und häiris müra. Paljud Lõuna Aafrika veoautojuhid sõidavad pikki vahemaid, rikkudes töö ja puhkeaja seadusi, et jõuaks tähtajaks toimetada kauba sihtkohta. (Maldonado, Mitchell, Taylor & Drivera, 2002.) TLÜ Haapsalu Kolledz 7 Ahti Jakson Liiklusalaste hoiakute seos liiklusõnnetustes veokitega ja nende põhjuste analüüs Referaat 2015 3. TAHHOGRAAFI ANDMETE MANIPULATSIOON
Merike Sarapuu Tööandja ja Töötaja tööalased õigused ja kohustused TALLINNA TEENINDUSKOOL Merike Sarapuu 011MT TÖÖANDJA JA TÖÖTAJA TÖÖALASED ÕIGUSED JA KOHUSTUSED Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2010 1 Merike Sarapuu Tööandja ja Töötaja tööalased õigused ja kohustused ...............................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. TÖÖTAJA KOHUSTUSED.........................
kui suure ohuga on tegemist, kas riski vältimiseks või vähendamiseks on rakendatud piisavalt ettevaatusabinõusid või on vaja ette võtta midagi enamat tervisekahjustuste ennetamiseks. 4.Tooandja kohustused:1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi; 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal; 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu; 4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust; 5) tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu; 6) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused; 7) tutvustama töötajale tema töölevõtmisel, samuti töötamise ajal tuleohutuse, tööohutuse ja töötervishoiu nõudeid ning tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele;
lihaste tööd koordineerida st. liigutused muutuvad täpsemaks 5) suureneb lihaste võime omastada hapnikku ja toota ATP. 13. Fotoperiodism on organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele. Lühipäevataimedel moodustuvad õied ainult siis, kui päevavalguse periood ei ületa 12 tundi. Pikapäevataimed vajavad õitsema minekuks üle 12- tunnist päevavalgust. Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu. Päeva pikkus reguleerib ka loomade sigimist ja rändeaega. Lisaks sellele on paljud loomad aktiivsed kas öö-või päevaajal. Aktiivsustüüp võib muutuda aastaajati. 14. Fotoperiodism on organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele. Nii on olemas lühipäevataimed kui ka pikapäevataimed. 15. 1) Populatsioon ühisel territooriumil elavad ja samal ajal elavad ühe liigi isendid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
