Kas suurem netovara põhjustab suuremaid tarbimiskulutusi, ceteris paribus? a. Jah, sellepärast, et siis on inimestel aega rohkem kulutuste tegemeiseks. b. Jah, omanikel tekib suure netovara olemasolul tahtmine teha suuremaid kulutusi. c. Ei, kuna suure netovara hankimine võib põhjustada laostumise ning pole võimalik midagi enam kulutada! d. Jah kuna suure netovara omamine nõuab ka suuremaid kulutusi nende korrashoiuks! Kas majapidamiste puhul põhjustab loodetava puhastulu tõus tarbimiskulude suurenemist? a. Mitte mingil juhul! b. Tavaliselt küll! Kas järgnev väide on tõene? Puhastulu suurenemine suurendab tarbimisnõudlust T ja suurendab ka säästmist S, kuid märksa vähem kui tarbimisnõudlust! a. Vale! b. Õige! Netoinvesteeringuteks nimetatakse: a. koguinvesteeringute ja säästude vahet. b. säästude baasil ja laenude abil tehtud investeeringute vahet. c. koguinvesteeringu ja amortisatsiooni vahet.
eelnimetatud tulud on maha arvestatud. Kasum on ettevõtte omanike tulu. Et arvestamine oleks arusaadavam, jaotatakse kogu kasum kahte ossa: korporatsioonide 2 (aktsiaseltside) ja mittekorporatiivsete ettevõtete (väikesed ettevõtted, sooloühingud) kasumiks. Kõikide indiviidide sissetulekute summa, kui on liidetud palgad, rendid, intressid ja kasumid - moodustavad sisemajanduse puhastulu (NDI) ehk rahvatulu. Rahvuslik puhastulu (NNI) on antud riigi residentide ja ettevõtete tulu. Selle saamiseks tuleb NDI-d kohandada residentide ja mitteresidentide tulude vahega. Isiklik tulu (PI) on see, mida indiviidid saavad. Kasutatav tulu (Yd) saadakse kui isiklikust tulust lahutatakse isiklikud maksud (üksikisiku tulumaks) ja liidetakse tulusiirded avalikult sektorilt. Kasutatavat tulu Yd saab tarbida või/ja säästa.
Rahvavabariigi sisemajanduse kogutoodangust (13. koht). Sisemajanduse kogutoodang ühe elaniku kohta oli 10 200 jüaani. Sissetulekute tase: Aastal 2000 oli linnaelaniku keskmine tulu 4913 jüaani. Aastal 1995 elas provintsi 11 vaeses 3. järgu haldusüksuses 871 000 vaest. Vaeste arv nendes haldusüksustes langes 1999. lõpuks 328 tuhandele. Samal ajavahemikul tõusid maal üldtulud 3,4 korda. Talupoegade keskmine puhastulu kasvas 761,5 miljonilt jüaanilt 1996. aastal 1310,7 jüaanile 2001. aastal. Aastatel 19962000 eraldas riik 638 miljonit jüaani töökohtade loomiseks ja töötasudeks loodusõnnetuste tagajärgede likvideerimise eest. Provintsitasandil ja kohalikul tasandil eraldati samal otstarbel kummalgi 319 miljonit jüaani. Välismajandus: Välismajanduses on tähtis koht piiriülesel koostööl Venemaaga. Aastal 2001 oli provintsi ekspordi-impordikäive 3,38 miljardit dollarit. Võrreldes 2000
Investeering – Rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest. Majandustegevus, mis loobub kohesest tarbimisest tulevikus saadava kasu nimel. Investor – Üksik- või juriidiline isik, kelle tulud ületavad mingil ajavahemikul tema jooksvaid kulusid ning kes paigutab selle raha mingisse ettevõttesse või väärtpaberitesse. J Jaostulu – Lihtaktsiate omanikele pärast eelisaktsiate dividendide maharvamist jääv puhastulu ühe lihtaktsia kohta. Võidakse arvutada kas ainult aktsiate kohta või ka aktsiatega võrdsustatavate väärtpaberite kohta. Jooksevkonto – Pangakonto, millel olevat raha saab alati kasutada. Levinuim pangakonto liik. Maksebilansi osa, mis hõlmab tähtsamaid osabilansse. Jooksevkulud – Majandusprotsessi kestel tehtavad kulud, mida eristatakse ettevalmistus- ja lõppkuludest. Juurdehindlus – Müüja poolt kauba hinnale lisatav juurdearvatis, mis koosneb müüja üldkulusid
Näiteks kui palju soovime kasumit teenida. Näiteks soovime teenida 1000 000, siis tuleb arvestada, kui palju kulutatakse sellel, et teenida see miljon. Rentaablus- kasumisuhtest kapitalisse ja ka käibesse. Tulude ja kulude vahe = kasum -kõige üldisem seos., lk 71 · tegutsemisega seotud eesmärgid FORMAALSED EESMÄRGID · kasum- on tulude kulude vahe (rakendatakse nii omakapitali kui võõrkapitali) laenuintressid saab võõrkapital; omakapitali puhastulu on see mis jääb ettevõtjale endale; laenu intressid arvestatakse kasumist maha, see on kulu · rentaablus (efektiivsus)- ehk kasumi suhe vahenditesse, kogu kapital mis ettevõttesse paigutatakse, kui palju selle pealt teenitakse. Ettevõtte tegutsemise efektiivsus. Rentaabluse kohapealt ei ole oluline kuidas see kasum jaotub, rentaablus sellest ei muutu (isegi intresside ära maksmine ei mõjuta rentaablust). Omakapitali
TA- tooraine OV-omavahend T-toode Aktsiakapital Aktsiaselts on äriühing, mis tegutseb aksiakapitalile põhinevalt ja viimane moodustub aktsiate ostmisel tasutud sissemaksetest. Aktsiakapitali minimaal suurus on 400 000 krooni (neid aetakse segi OÜ 40 000).Aktsia minimaalne suurus/väärtus on 10 kr või selle täiskordne (50, 100, 1000, 100 000 jne) (OÜ puhul on see 100 või selle täiskordne). Ettevõtte peamine ülesanne on toota kasumit ja suurendada aktsionäride puhastulu. Ettevõtte kasumi teenimine on lühiajaline eesmärk, kuna iga aasta lõpus tehakse aasataruande. Sellepärast ongi lühiajaline. Aktsionäride puhastulu on pikaajaline eesmärk. Aktsia on kõige riskantsem väärtpaber sest aktsiaselts ei pea seda tagasi ostma. Aktsiate liigid- lihtaktsiad (lihtaktsionär osaleb juhtimises- tal on hääleõigus.lihtaktsionärid saavad aind siis dividende kui majandusaasta lõpeb kasumiga.) ja eelisaktsiad (selline mis ei anna
(amortisatsioon=D) NDP=SKP-D Uued investeeringud, mis jäävad üle asendusinvesteeringutest on netoerainvesteeringud. Leitakse kui koguinvesteeringutest lahutatakse amortisatsioon SKP=C+I+G+(X-M) NDP=C+(I-D)+G+(X-M) Kõikide indiviidide teenitud sissetulekute summa, mis leitakse, kui liidetakse palgad, kasumid, intressid ja rent on sisemajanduse puhastulu (NDI), mida väljendatakse tootmishindades. Rahvamajanduse puhastulu (NNI) on vaadeldavas riigis teenitud residentide ja ettevõtete tulu. See leitakse kui tootmishindades väljendatud sisemajanduse netotulu kohandatakse residentide ja mitteresidentide tulude vahega. Isiklik tulu on tulu, mida indiviidid tegelikult saavad. Kui lahutada isiklikud netomaksud (üksikisiku tulumaks miinus tulusiirded avalikult sektorilt) saame kasutatava tulu kasutatakse kas tarbimiseks või säästmiseks.
konkurents heitmelubade ostmiseks. 44. Kirjeldage, kuidas avaliku sektori tasuvusanalüüs erineb erasektori tasuvusanalüüsist. Erasektori tasuvusanalüüs otsustada, kas projekt või investeering tasub end ära, s.t. kas tulud on kuludest suuremad? · Tuvastada tagajärjed: investeering, sisendid ja väljundid. · Omistada igale sisendile ja väljundile väärtus. · Tulud ja kulud hinnatakse igal aastal . · Arvutatakse iga aasta kasum, s.t. puhastulu Rt. · Puhastulu ajaldatakse. · Saadud summade väärtus liidetakse: NPV=PDV= R0 + R1/(1+r)+R2/(1+r)2 + ...+ RN/(1+r)N. · Kui NPV > 0 tasub projekt ennast ära. Sotsiaalne tasuvusanalüüs jaotatakse kolme etappi: · mõjude identifitseerimine tuvastada tagajärjed kogu ühiskonnale · müjude kvantifitseerimine · mõjude hindamine. Erinevused: Sotsiaalne tasuvusanalüüs (laiem mõiste) võtab arvesse lisaks finantsilisele tulule, kulule ka sotsiaalset
Toimub tagajärgede kvantifitseerimine ja väärtuse hindamine. Erasektor arvestab vaid seda, kas tulud on kuludest suuremad. Erasektori tasuvusanalüüs – otsustada, kas projekt või investeering tasub end ära, s.t. kas tulud on kuludest suuremad? Tuvastada tagajärjed: investeering, sisendid ja väljundid. Omistada igale sisendile ja väljundile väärtus. Tulud ja kulud hinnatakse igal aastal . Arvutatakse iga aasta kasum, s.t. puhastulu Rt. Puhastulu ajaldatakse. Saadud summade väärtus liidetakse: NPV=PDV= R0 + R1/(1+r)+R2/(1+r)2 + …+ RN/(1+r)N. Kui NPV > 0 tasub projekt ennast ära. Sotsiaalne tasuvusanalüüs e avaliku sektori tasuvusanalüüs – jaotatakse kolme etappi: mõjude identifitseerimine – tuvastada tagajärjed kogu ühiskonnale mõjude kvantifitseerimine mõjude hindamine. 31. Millest koosnevad avaliku sektori tasuvusanalüüsi tulud ja millest kulud? Tulu - indiviidide maksevalmidus
Tegevusala laiendamisel on plaanis teha järgmised uuendused. Ettevõte on muretsenud tehnika laudade kuivatamiseks- katel, relsid, platvormvagonetid. Ehitamise lõppjärgus on uus kuivatiruum, muretsetud ja paigaldatud höövelpink erinevates paksustes ja laiustes profiillaudade tootmiseks. Profiillaudade müügihind võrreldes tavaliste servatud saelaudadega on 30 % kallim. Lisa töö- ja elektrikulu on sellest hinnavahest vaid kolmandik, seega puhastulu võrrelduna tavaliste I sordi servatud saelaudadega tõuseb ligikaudu 20%. Kasu saadakse nii majanduslikes näitajates kui ka turu laienemise näol. Teiseks uuenduseks on saepindade hekseldamine katlamajade kütteks. Kasumiprotsent on suurem kui lihtsalt pindade müügist saadav tulu. Veel ühe uuendusena on kasutusele võtmisel lisaliinid kolmanda sordi puidu töötlemiseks eesmärgiga võtta sellest puidust väiksemgi osa esimese sordi materjali, töödelda see
18. Sisemajanduse koguprodukt mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides lõpphüviste turuväärtust. 19. Reaalne SKP on hinnataseme muutustega kohandatud SKP väärtus. See leitakse, kui nominaalne SKP jagatakse SKP deflaatoriga. SKP deflaator on kõikide SKP-sse kuuluvate kaupade ja teenuste hinnaindeks. 20. Nominaalne SKP- on toodangu väärtus arvestades hetke turuhindasi. 21. Sisemajanduse puhastulu on kõikide indiviidide sissetulekute summa, mis leitakse, kui liidetakse kokku palgad, kasumid, intressid ja rent, mida väljendatakse tootmishindades. 22. Tulusiirded kujutavad endast tulu ümberjaotust ja rahvamajanduse arvepidamises ei arvestata neid avaliku sektori kulutuste hulka. Suurima osa tulusiiretest moodustavad reeglina sotsiaalkindlustusmaksed. 23. Kogukulutused on SKP komponentide summa, mis leitakse tarbimus-, investeerimis-,
tuludega. Maksuhaldur tõendab, et tehtud kulud ei vasta tegelikult deklareeritud tulule ja maksukohuslase ülesanne on seda vastavust tõendada. Maksusumma määramisel hindamise teel kasutatakse erinevaid meetodeid: · Võrdlusmeetod- võrreldakse maksumaksja erinevate maksustamisperioodide majandustulemusi. (kui dokumendid on näiteks kadunud) · Analoogia meetod- maksumaksja majandustegevust võrreldakse temaga sarnaste maksumaksjatega. · Puhastulu meetod- maksumaksja vara väärtus, mis on antud perioodil omandatud, summeeritakse ja lahutatakse maksumaksja ja tema pereliikmete kulud, mittemaksustatavad tulud ja rahalised kohustused. Saadud summast lahutatakse deklareeritu. Kui tuleb arv positiivne, maksustatakse see täiendavalt. · Kulumeetod- pereliikmete kulude kindlaks tegemine. Võrreldakse deklareerituga ja kui kulud ületavad deklareeritud tulud, siis sellele vahele määratakse lisa tulumaks.
2. Kes ja kuidas on huvitatud panga normaalsest kasumlikust majandustegevusest? 3. Millest juhindutakse panga kasumi planeerimisel? 4. Millised on erinevate finantsallikate riskid ja kuidas nad mõjutavad panga kasumlikkust? Finantsjuhtimise roll panga juhtimises Iga äriettevõtte kõige üldisem eesmärk juhtimises on tagada ettevõtte maksimaalne kasumlikkus, mis tähendab aktsionäride puhastulu suurenemist ning firma turuväärtuse tõstmist. Seetõttu peab iga firma juhtkond seadma endale eesmärgid toota ja pakkuda just selliseid tooteid, mis vastaksid parimal viisil tarbija nõudmistele. Finantsjuhtimise osa eeltoodud protsessis on suure tähtsusega, sest finantsjuhtimine peab tagama firmale maksimaalselt optimaalse kapitali , finantsvarade struktuuri ning nende vajaliku taseme, mis võimaldab kujundada firma parimat tootmis- ning müügitegevust. Edu
• Tegevuse lõpetamise otsustamisel (näiteks rongiliini lõpetamine) Erasektori tasuvusanalüüs – otsustada, kas projekt või investeering tasub end ära, s.t. kas tulud on kuludest suuremad? Tuvastada tagajärjed: investeering, sisendid ja väljundid. Omistada igale sisendile ja väljundile väärtus. Tulud ja kulud hinnatakse igal aastal . Arvutatakse iga aasta kasum, s.t. puhastulu Rt. Puhastulu ajaldatakse. Saadud summade väärtus liidetakse: NPV=PDV= R0 + R1/(1+r)+R2/(1+r)2 + …+ RN/(1+r)N. Kui NPV > 0 tasub projekt ennast ära. Sotsiaalne tasuvusanalüüs – jaotatakse kolme etappi: mõjude identifitseerimine – tuvastada tagajärjed kogu ühiskonnale müjude kvantifitseerimine mõjude hindamine. Erinevused: Sotsiaalne tasuvusanalüüs (laiem mõiste) võtab arvesse lisaks finantsilisele tulule, kulule ka sotsiaalset
isikutel tekib. OTSESED KULUD: nt regulatsiooni kehtestamise korral need nähtavad kulud, mis tekivad firmadel, majapidamistel või valitsusasutustel, keda regulatsioon otseselt puudutab nt vajalike kapitaliinvesteeringute kulud (nt reoveepuhasti), nende seadmete tegevus- ja korrashoiukulud, personalikulud (nt seadmete operaatorid, regulatsiooni täitmise jälgimisega seotud isikud), otseselt regulatsiooni tõttu saamata jäänud puhastulu. KAUDSED KULUD: nt regulatsiooni kehtestamise korral need kulud, mis tekivad firmadel, majapidamistel ja valitsusasutustel, kes ei kuulu otseselt reguleerimisalasse; kaudsed kulud tekivad algselt sageli turuhindade muutumise tõttu reguleeritavas sektoris, hin-namuutused võivad sealt üle kanduda ka teistesse sektoritesse. Regulatsiooni täitmise otseste kuludega võivad kaasneda ka kaudsed tulud nt produktiivsuse tõusu tõttu; sel juhul on regulatsiooni majanduslikud kulud
Võru Sverdlovi 86 16 156 266 783 3527 2427 Võru Varstu 86 15 163 185 987 3365 3401 Võru Vastseliina 86 16 195 236 606 3500 3624 Võru Vōhandu k 86 22 175 250 622 4584 2295 Võru Vōit 86 15 163 189 616 3577 3281 Võru Vōru 86 17 167 285 366 4246 1979 Võru Väimela 86 27 203 333 928 4457 3495 Kogutulu Inimeste 1 ha Puhastulu Üldpind Põldu Mets arv kohta 1 ha kohta ala (ha) (ha) (ha) 405 419 110 7534 2627 2220 300 503 252 7694 2975 2362 678 895 508 12815 4584 2920 441 341 120 13747 4997 4835 315 426 223 10935 3515 3056 510 428 141 10993 3637 2731 229 482 237 9005 2259 3212 204 456 266 10258 2523 3525
13 pitali nimiväärtusest, aaziost, annetatud kapitalist, reservidest, eelmiste per. jaotamata kasumist, aruandea. kasumist, oma aktsiatest või oma osadest. Kasumiaruanne - kajastab rp.kohustuslase aruandeper. (kuu, kvartal, aasta) tulusid, kulusid ja ka- sumit (kahjumit). Näitab kasumi suurust ning seda, kuidas algsetest müügituludest üksikute kulu- artiklite mahaarvamisel kujuneb firma puhastulu. Kasumiaruandest saab erald. kasumi, mis tekib tegevuse eri etappidel ning on vähenenud eri kulu- liikide lisandumisel. Aruande lõpus tuuakse välja kasum, mis on omanikele kättesaadav puhastulu. Kasumiaruandest saab välja lugeda, kui efektiivne on e/v tootmis- ja finantstegevus, kui palju ka- sumit saab e/v regulaarsest tootmistegevusest ja millised on "erakorralised" ning "muud" tulud ja kulud. RP seadus § 19 on sätestatud 2 aruande skeemi: skeem 1 lähtub kuluelementidest ja skeem
Arvutada IRR 45 555 EUR = 15 000 + 15 000 + 15 000 + 15 000 (1 + IRR)1 (1 + IRR)2 (1 + IRR)3 (1 + IRR)4 Mis sellest kõigest siin välja peaks tulema no pole halli aimugi!!!! 27. Investeeringu nõutav tulunorm (diskontomäär) millistest teguritest sõltub? Diskontomäär võtab arvesse investeeringu kindluse, riskifaktori, likviidsuse ja juhtimise kulud. Diskontomäära leidmisel tuleb analüüsida kasumit tootvate sarnaste ettevõtete aastast puhastulu ning investorite üldisi tulunorme. 28. Investeerimis-ja finantseerimisotsused ja kapitali hind Kapitali hind ühendab finantseerimise- ja investeerimisotsuseid. 29. Kapitali hind- mõiste Kapitali hind on ettevõtte poolt kasutatud kõigile finantseerimis-ja kapitaliallikatele tehtud kulutused (võlg ja aktsiakapital). Firm kapitali hind on tulunorm, mille firma peab teenima, et rahuldada investeerijate nõutavaid tulunorme antud riskitaseme juures. 30. Võõrakapitali hind
· strateegiline planeerija (ta peab nägema kaugemale ette, oma visioon mis tulevikus toimuma peaks hakkama kuidas seda rahaliselt katta), · peab olema väga suure usaldusväärsusega (inimesed peavad julgema rääkida ka vigadest), · peab oskama ettevõttet väärtustada ja pakkuma uusi võimalusi väärtuse kasvuks. Ettevõtte põhieesmärke 1) kasumi loomine (jätkuvus) 2) aksionääride puhastulu kasvatamine (pikaajaline eesmärk). Finantsjuhi ülesanne on anda täiendavat väärtust ettevõttele ehk see täiendav väärtus jõuab lõpuks aksia turuhinda (mida suurem on ettevõtte hinnatud väärtus, seda rohkem kasu aksionäärid saavad vt eesmärk 2) Mida peaks finantsjuht tegema, kuidas organisatsioonis käituma: · töötajatega esmane vestlus või kohtumised töötajatega. See on üks võtmetegevusi, mille käigus
Füsiokraatide majandusõpetus- Füsiokraatide põhimõtteks oli tagada üksikisiku vabadus majanduses, omandikindlus ja -puutumatus. Mis tahes riiklik sekkumine majandusellu oli füsiokraatide meelest lubamatu, kahjustades mitte ainult iga üksikisiku majanduslikke õigusi, vaid ka majandust tervikuna. Majandusharudest pidasid füsiokraadid tähtsaimaks põllumajandust, mis ainsana annab puhastulu (produit net). Kõik teised majandusharud tegelevad üksnes töötlemise või vahendamisega. Quesnay soovitatud maksureform nägi ette vaid puhastulu maksustamist, mis tähendas ka seni maksuvabade vaimulike ja aadlike maksustamist. Ka pöörasid füsiokraadid senisest märksa suuremat tähelepanu talurahva kaitsele. Laisser faire, laisser passer- Andke minna! Ei mingeid ülemääraseid seadusid, kõik areneb loomupäraselt ja kenasti
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS MAJANDUSARVESTUS Kätlin Muru Internetikohvik Äriplaan Juhendaja: Ille Kukk Pärnu 2009 Sisukord Lk. 1. Noorte internetikohviku äriplaan 3 2.1 Turg 4 2.2 SWOT analüüs 5 2.3 Tulevikuplaanid 6 2.4 Majanduskeskkond 7 2.5 Tootmisprotsess 8 2.6 Tootmistegevus 8 2.7 Internetikohviku sisseseade 9 2.8 Projekti maksumus ja finantseerimise allikad 12 2.9 Teenuse kvaliteet ...
Ettevõtte rahandus 14 RP089 5. raha tulevikuväärtuse tegurid on ... algsumma; intressi summa; ajaperiood (see on aeg või perioodide arv, mille jooksul toimub intresside arvestus ja tasumine). 6. raha nüüdisväärtus on ... raha summa, mis investeeritakse või saadakse tulevikus praegune väärtus arvutatuna vastava diskontomääraga. 7. aktsionäride puhastulu kasv ... aktsionär saab tulu aktsiahinna tõusust ja ettevõtte poolt makstavatest dividendidest; või: DIVIDENDIDE VÄLJAMAKSU KORDAJA kajastab aktsionäridele väljamakstud puhaskasumi osa. See osa puhaskasumist, mis jääb välja maksmata investeeri-takse uuesti ettevõtte tegevusse ja see peaks seeläbi ettevõtte väärtust tõstma ja aktsia hinda kergitama. 8. lihtaktsia omanikul on õigus ... hääleõigus, õigus saada dividende ( kui on kasum) 9
Reaalne SKP Seeon suurus mis näitab kas SKP muutus hindad tõttu või täna toodangu muutusele. Lahutates SKP-st amortisatsiooni saadakse sisemajanduse puhasprodukt (NDP). D- amortisatsioon Uued investeeringud, mis jäävad üle asendusinvesteeringutest, on netoerainvesteeringud. Need saab, kui lahutada koguinvesteeringutest amortisatsioon. Selline lähenemine näitab, et koguinvesteeringud on SKP komponendiks ja netoerainvesteeringud NDP komponendiks. Rahvamajanduse puhastulu (NNI) on vaadeldavas riigid teenitud residentide ja ettevõtete tulu. See leitakse kui tootmishindades väljendatud sisemajanduse netotulu kohandatakse residentide ja mitteresidentide tulude vahega. Isiklik tulu on tulu, mida indiviidid tegelikult saavad. Kui isklikust tulust lahutada isiklikud netomaksud(üksikisiku tulumaks miinus tulusiirded avalikult sektorilit), saame kasutatava tulu (Yd). Seda kasutatakse kas tarbimiseks või säästmiseks. Tarbimine, säästmine, investeerimine (79-88)
ühesugust hüvist. Monopolistliku konkurentsiga turg võik tekkida polüpoli korral, kui hüvid on tarvija jaoks eristatav. Monopoli korral konkurents tootjate vahel puudub. Oligopolistliku konkurentsi korral sõltub tasakaalulahend tootjate käitumisest. Monopoli korral hüvise tarbitav kogus väheneb, tarbijate heaolu langeb. Monopol toob kaasa heaolu kaotuse ühiskonnas ja ressursside ebaefektiivse kasutamise. Monopoli korral saab tootja täiendavat puhastulu, ühiskonna heaolu jaguneb tootja kasuks ümber. 38. Millised on täieliku konkurentsi eksisteerimise eeldused? Kuidas leitakse turutasakaal konkurentsi korral? Kõik sama hüvise tootjad pakuvad täpselt ühesugust hüvist. Tarbijad ei erista hüvise tootjat; nii ostjate kui ka müüjate jaoks ei eksisteeri ajalisi ega ruumisi piiranguid; nii ostjad kui ka müüjad teevad oma otsused ainuüksi hüvise kvaliteedist ja hinnast lähtudes;
PV= TVn x (PVDT) Nüüdisväärtus: PV = TVn/ (1+i)n 3 põhiomadust: 1) teguri väärtus on alati väiksem kui 1 , va nullperioodil 2) teguri väärtus väheneb diskontomäära suurenedes 3) teguri väärtus väheneb, kui suureneb periood, mille vältel arvutatakse antud diskontomääraga. Risk ja tasuvus Iga ettevõtte põhiülesanne on maksimaalse kasumi teenimine ja selle kaudu aktsionäride puhastulu suurendamine. Finantsotsuseid tuleb vastu võtta selliselt, et nad tagaks firma aktsiate turuhinna kasvu, kuid iga finantsotsus sisaldab mingeid riske, mis mõjutavad ka aktsiaturu hinda. Seega peab iga otsuse tegemisel arvestama seosega: risk ja tasuvus. Kasum, mis on aluseks finants- ja investeeerimisotsuste vastuvõtmisel on sisuliselt investeeringult saadav kasum. Investeeringu kasum kujuneb kahe komponendi alusel:
PV= TVn x (PVDT) Nüüdisväärtus: PV = TVn/ (1+i)n 3 põhiomadust: 1) teguri väärtus on alati väiksem kui 1 , va nullperioodil 2) teguri väärtus väheneb diskontomäära suurenedes 3) teguri väärtus väheneb, kui suureneb periood, mille vältel arvutatakse antud diskontomääraga. Risk ja tasuvus Iga ettevõtte põhiülesanne on maksimaalse kasumi teenimine ja selle kaudu aktsionäride puhastulu suurendamine. Finantsotsuseid tuleb vastu võtta selliselt, et nad tagaks firma aktsiate turuhinna kasvu, kuid iga finantsotsus sisaldab mingeid riske, mis mõjutavad ka aktsiaturu hinda. Seega peab iga otsuse tegemisel arvestama seosega: risk ja tasuvus. Kasum, mis on aluseks finants- ja investeeerimisotsuste vastuvõtmisel on sisuliselt investeeringult saadav kasum. Investeeringu kasum kujuneb kahe komponendi alusel:
2) Jaotatavates dividendides (või palgafond) saadakse rohkem sama rahakulutuse juures Dividendide miinused 1) Ei ole igakuine (1 kord aastas) 2) Ei saa haigekassa toetust 19 3) Ei saa riiklikku vanaduspensioni 4) Sõltub majandusliku tegevuse edukusest (rohkem) Ülesanne 1) Majandustegutsemiskulud 64,93% 2) Kasum leida ettevõtte tulumaks 3) Ettevõtte tulumaks 11% 4) Ettevõtte puhastulu - ? 5) Eraldis riskifondi 7,2 % 6) Ülejäänud osast jaotatakse dividendideks 18% 7) Kantakse järgmise aasta tuludesse - ? Tulu 11000300 1) 11000300 * 0,6493 = 7142494,79 2) 11000300 7142494,79 = 3857805,21 3) 3857805,21 * (11/89) = 476807,39 (100-11=89, siit tulebki 89) 4) 3857805,21 476807,39 = 3380997,82 5) 3380997,82 * 0,072 = 243431,84 6) (3380997,82 243431,84) * 0,18 = 564761,88 7) 3380997,82 243431,84 564761,88 = 2572804,10 Osaline vastutus (1-4)
inflatsiooni. SKP nom deflaator = * 100% SKP reaalne Inflatsioon = deflaator 100 Sisemajanduse puhasprodukt võrdub SKP ja amortisatsiooni vahega. Eristatakse: koguinvesteeringuid; puhasinvesteeringuid. Puhasinvesteeringud on asendusinvesteeringutest üle jäävad uued investeeringud, mis võrduvad koguinvesteeringute ja amortisatsiooni vahega. Rahvamajanduse puhastulu ehk rahvatulu on ühiskonna majandussubjektide poolt teenitud kogutulu. Rahvatulu=SKPDkaudsed maksud. Tarbimine, säästmine ja investeerimine Kogunõudlus (AD) on rahvamajanduse reaalne kogutoodang, mida majandussubjektid soovivad ja suudavad osta igal antud hinnatasemel. AD (aggregate demand) Kogunõudluse komponendid: 1) planeeritud tarbimiskulutused (C); 2) planeeritud investeerimiskulutused (Id); 3) planeeritud avaliku sektori kulutused (G); 4) planeeritud netoeksport (XM)
Diskonteeritud rahavoogudel põhinevad kriteeriumid Põhilised diskonteeritud rahavoogude kriteeriumid on: · praegune puhasväärtus (NPV); · kasumiindeks (PI); · sisemine rentaablus ehk sisemine tulumäär (IRR); · modifitseeritud sisemine rentaablus ehk modifitseeritud sisemine tulumäär (MIRR). Praegune puhasväärtus võrdub projekti tulevaste rahavoogude nüüdisväärtuste summa ja esialgsete kulude vahega ja näitab, palju annab projekt puhastulu. Praegune puhasväärtus arvutatakse järgmise valemiga: kus ACFt rahavoo summa perioodil t; k - kapitali hind (nõutav tulumäär ehk diskontomäär); n - projekti oodatav kestus; IO - projekti esialgsed kulu. Projekti rahavoogude nüüdisväärtuste arvutamiseks saab kasutada rahaühiku nüüdisväärtuse diskontotegureid ( PVDT k,n ), ning võrdsete rahavoogude ehk annuiteedi korral annuiteedi nüüdisväärtuse diskontotegureid (APVDT k,n ), mis
külvi hulgast ja jäi mõisakoormiste arvestamise aluseks. 17. saj adramaa = talu, millel oli maad ja tööjõudu 6 rakmepäeva tegemiseks nädalas 18. saj revisjoniadramaad Eesti ja Saaremaal tööjõu järgi 1712: 1 adramaa = 12 tööjõulist meest 1726: 1 adramaa = 4 tööjõulist meest 1732: 1 adramaa = 5 tööjõulist meest 19. saj Eestimaal: 1 adramaa = talu, mis tegi 12 rakmepäeva nädalas Liivimaal 1688: 1 revisjoniadramaa = maa, mis andis 60 taalrit puhastulu 1 adramaa = 60 tündrimaad I klassi = 72 tündrimaad II klassi = 90 tüdrimaad III klassi = 120 tündrimaad põlispõldu või 120-360 tündrimaad metsapõldu. 1804 suurendati adramaad 80 taalrini (lisati heinamaad) 1872: 1 adramaa = maa, mille eest tuli maksta renti 300 rbl aastas. 1901 asendati adramaa ja taalriarvestus Liivimaal puhaskasurublaga. Vt Enn Tarvel. Adramaa. Tallinn, 1972. Sfragistika e. sigillograafia (kr. k. - Sfragis, lad. k
· Columns - andmed võetakse veergudest (sarnastesse tulpadesse pannakse andmed veergudest) · Use First .... Row(s) .... - mitut rida kasutada märgendina (seletus, mida mingi tulp, joon, ... tähendab). See võiks olla 1, kui diagrammi kujundamise esimesel sammul valitud piirkonnas on esimeses reas tekst (näiteks nimi, palk, maksud, puhastulu, .... palgatabelis) ja 0 vastasel korral. · Use First .... Column(s) .... - mitut veergu kasutada x-telje märgendina (tekst, mis ilmub x-telje alla). See võiks olla 1, kui diagrammi kujundamise esimesel sammul valitud piirkonnas on esimeses veerus tekst (näiteks inimeste nimed) ja 0 vastasel korral. 5. Järgmisena ilmunud aknas on järgmised võimalused: · Add a Legend? - kas lisada legend (YES) või mitte (NO)
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efekt...
(aktsiaseltside) ja mittekorporatiivsete ettevõtete (väikesed ettevõtted, sooloühingud) kasumiks. Kõikide indiviidide sissetulekute summa , kui on liidetud palgad, rendid, intressid ja kasumid - moodustavad sisemajanduse puhastulu(NDI) ehk rahvatulu. See väljendub tegelikult tootmishindades. Lisades sellele kapitali tarbimiskulu ja lahutades subsiidiumid(kui neid saadi), saadakse nominaalne SKP , mis on väljendatud turuhindades. Rahvuslik puhastulu (NNI) on antud riigi residentide ja ettevõtete tulu. Selle saamiseks tuleb NDI-d kohandada residentide ja mitteresidentide tulude vahega. Isiklik tulu(PI) on see, mida indiviidid saavad. Rahvuslikust puhastulust lahutatakse ettevõtete säästud(see osa rahvuslikust puhasproduktist, mida ei jaotata indiviidide vahel, vahel öeldakse, et see on korporatiivne kasum). Kasutatav tulu(Yd) saadakse kui isiklikust tulust lahutatakse isiklikud
Kui suur on tegelik aastane intressimäär juhul, kui nominaalne intressimäär on 6% ja intressi arvestatakse iga kuu? 0,06 12 iteg = (1 + ) = 1,00512 = 1,06178 e 6,2% 12 Nominaalne ja tegelik intressimäär võivad erineda ka laenulepingus toodud eritingimuste tõttu, nagu on järgnevas näites. Näide. Investor soovib saada 20 aastaks hüpoteeklaenu 10 mln. krooni motelli ostmiseks intressimääraga 11%. Ta loodab saada tegevuse puhastulu motellilt 1,5 mln. krooni aastas. Motelli turuväärtus on hinnatud 12 mln. kroonile. Laenuandja on nõus andma laenu, kui laenaja maksab 4% laenu loomise tasu. Kui suur on tegelik intressimäär laenajale niisuguste tingimuste puhul? Hüpoteegikonstant (intressimäär 11% ; laenu kestus 20 aastat; aastased maksed) võrdub 1 : APV1 11% 20a. = 0,125576 , kus APV111%,20a. on annuiteedi praeguse väärtuse tegur intressimäära 11% j laenu kestuse 20 aastat korral
Kui suur on tegelik aastane intressimäär juhul, kui nominaalne intressimäär on 6% ja intressi arvestatakse iga kuu? 0,06 12 iteg = (1 + ) = 1,00512 = 1,06178 e 6,2% 12 Nominaalne ja tegelik intressimäär võivad erineda ka laenulepingus toodud eritingimuste tõttu, nagu on järgnevas näites. Näide. Investor soovib saada 20 aastaks hüpoteeklaenu 10 mln. krooni motelli ostmiseks intressimääraga 11%. Ta loodab saada tegevuse puhastulu motellilt 1,5 mln. krooni aastas. Motelli turuväärtus on hinnatud 12 mln. kroonile. Laenuandja on nõus andma laenu, kui laenaja maksab 4% laenu loomise tasu. Kui suur on tegelik intressimäär laenajale niisuguste tingimuste puhul? Hüpoteegikonstant (intressimäär 11% ; laenu kestus 20 aastat; aastased maksed) võrdub 1 : APV1 11% 20a. = 0,125576 , kus APV111%,20a. on annuiteedi praeguse väärtuse tegur intressimäära 11% j laenu kestuse 20 aastat korral
Kui suur on tegelik aastane intressimäär juhul, kui nominaalne intressimäär on 6% ja intressi arvestatakse iga kuu? 0,06 12 iteg = (1 + ) = 1,00512 = 1,06178 e 6,2% 12 Nominaalne ja tegelik intressimäär võivad erineda ka laenulepingus toodud eritingimuste tõttu, nagu on järgnevas näites. Näide. Investor soovib saada 20 aastaks hüpoteeklaenu 10 mln. krooni motelli ostmiseks intressimääraga 11%. Ta loodab saada tegevuse puhastulu motellilt 1,5 mln. krooni aastas. Motelli turuväärtus on hinnatud 12 mln. kroonile. Laenuandja on nõus andma laenu, kui laenaja maksab 4% laenu loomise tasu. Kui suur on tegelik intressimäär laenajale niisuguste tingimuste puhul? Hüpoteegikonstant (intressimäär 11% ; laenu kestus 20 aastat; aastased maksed) võrdub 1 : APV1 11% 20a. = 0,125576 , kus APV111%,20a. on annuiteedi praeguse väärtuse tegur intressimäära 11% j laenu kestuse 20 aastat korral
K1CDK0, kompenseerides ühtlasi rohkem kui täielikult Riigi A kogutoodangu vähenemise mahus K1CFK0. Tulemuseks on heaolu suurenemine piirkonna CDF võrra. Kui vaadata maailma tervikuna siis võidavad mõlemad riigid. Tasakaalu situatsioonis (rw) maksab Riik B piirkonna K1CEK0 Riigi A kapitaliomanikele intressidena. Kuivõrd see ala on väiksem kui oli kogutoodangu suurenemine Riigis B (K1CDK0), siis puhastulu Riigile B oleks piirkond CDE. Samamoodi kujuneb puhastuluks Riigile A piirkond CEF, mis iseloomustab erinevust intressitulude (K1CEK0) ja kogutoodangu vähenemise vahel (K1CFK0). Võidavad mõlemad riigid. A Riik A Riik B B D rb
ühiku jääktulu 4 püsikulu x 100 100 x 100 29 Tasuvuspunkt rahas = --------------------------- = ----------------- = 250.- JT% 40 Olenevalt firma tegevusalast, on JT% erineva suurusega. Firmades, kus JT% madal, on muutuvkulude osatähtsus suur, stabiilsem puhastulu , kuid müügi järsk suurenemine ei too kaasa järsku kasumi kasvu. Soovitud kasumile vastava müügimahu leidmine. Lähtume valemist: Müük = Muutuvkulud + Püsikulud + Kasum 10 x = 6x + 100 + 100 Püsikulud + Soovitav kasum 100 + 100 Soovitava kasumi = ---------------------------------------- = ----------------- = 50 müügimaht ühiku jääktulu 4 Soovitav kasum peale makse. ( 200.-)
Kui suur on tegelik aastane intressimäär juhul, kui nominaalne intressimäär on 6% ja intressi arvestatakse iga kuu? 0,06 12 iteg = (1 + ) = 1,00512 = 1,06178 e 6,2% 12 Nominaalne ja tegelik intressimäär võivad erineda ka laenulepingus toodud eritingimuste tõttu, nagu on järgnevas näites. Näide. Investor soovib saada 20 aastaks hüpoteeklaenu 10 mln. krooni motelli ostmiseks intressimääraga 11%. Ta loodab saada tegevuse puhastulu motellilt 1,5 mln. krooni aastas. Motelli turuväärtus on hinnatud 12 mln. kroonile. Laenuandja on nõus andma laenu, kui laenaja maksab 4% laenu loomise tasu. Kui suur on tegelik intressimäär laenajale niisuguste tingimuste puhul? Hüpoteegikonstant (intressimäär 11% ; laenu kestus 20 aastat; aastased maksed) võrdub 1 : APV1 11% 20a. = 0,125576 , kus APV111%,20a. on annuiteedi praeguse väärtuse tegur intressimäära 11% j laenu kestuse 20 aastat korral
inimkond. 5) Tekkis uus humanism, kus esiplaanile tõsteti inimene, kõigi oma vooruste ja pahedega. Füsokraatia: riigi sekkumine majandusse on lubamatu, kuna see rikub majandust tervikuna. Kõige tähtsam on põllumajandus, sest vaid sealt tuleb puhas tulu ja kõik teised töötlevad või vahendavad oluliseks muutus talurahva kui suurima makse maksva kihi kaitse. Maaomand tuli maksustada, sest see oli selle puhastulu põhiline allikas aadlikud ja vaimulikud maksustati (nemad olid maa omajad). Soodustati vabakaubandust. Merkantilistid vastupidiselt uskusid, et peamine tulu tuleb kaubandusest. Ideaalne riigivorm: Voltaire: valgustatud absolutism (valitseja liit filosoofidega) uskus, et eraomand on puutumatu. Montesquieu: konstitutsiooniline monarhia uskus, et peaks olema rakendatud võimudelahusus ja ka tema jaoks oli omand tähtis ning uskus geograafilisesse keskkonna mõjusse.
1. Metsade kasutamine puiduvarumiseks 1918 kuni 1944. Eesti riigimetsanduse algaastail tehtud raiete ulatuse ja iseloomu määras erakorraline majandusolukord, eeskätt küttekriis. 5. detsembril 1918.a. moodustati raiete organiseerimiseks ja teostamiseks Tööstus- ja Kaubandusministeeriumi juures Kütteainete Komitee, mis sai õiguse rekvireerida nii ülestöötatud materjale (ettevõtetelt ja eraisikutelt siiski vaid tasu eest) kui ka metsi raieks. Maakondades loodi kohalikud küttekomiteed. Küttekomitee raievõimsus oli esialgu tagasihoidlik, mistõttu sõjaväele küttepuitu varuma pandi ka teisi riigiasutusi, omavalitsusi ja eraettevõtjaid. 1919.a. loodi metsavalitsuse süsteemis riigi metsatööstus asutuste ja elanike varustamiseks metsamaterjalidega, aga ka puiduhindade reguleerimiseks ja raietel metsamajanduse huvide arvestamiseks. Samal aastal töötati juba 14 metskonnas ja raiuti kokku 32 400 m3 puitu, sellest küttepuitu 21 600 m3 (Riigi ..., 19...
küttekulu 0,5 milj kr/a 0,9milj kr/a halduskulu 0,6 milj kr/a 0,6 milj kr/a renditulu 3,6 milj kr/a 3,6 milj kr/a Sisemise rentaablusmäära (tasuvusaja ) kriteerium ( IRR ) kapitali rentaablusmäär 12,5% aastas 14,0 % aastas tasuvusaeg 8 aastat 7,1 aastat Ajaldatud puhastulu kriteerium ( NPV ) arvestuslik periood 10 aastat 2.5 x 10 -20 =5 2,1 x 10 -15= 6 20 aastat 2,5 x 20 -20 =30 2,1 x 20 -15= 27 50 aastat 2,5 x 50 -20 =105 2,1 x 50 -15= 90 19. PROJEKTIJUHTIMISE ÖKONOOMIKA EHITUSFIRMAS 19.1. Üldine Ehitusfirmad (tööettevõtjad contractor ) on pakkujad ehitustöö turul. Toodanguks st. müügiobjektiks on ehitustöö. Tavaliselt ükski
· Tulude ringkäigu mudel kirjeldab: o Tulude voogu ettevõtetelt kodumajapidamistele ja kodumajapidamistelt ettevõtetele o Raha hulka majanduses o Majanduse kõiki sissevooge o Majanduse kõiki väljavooge · Netoinvesteeringud võrduvad: o Sisemajanduse puhasprodukt miinus amortisatsioon o Koguinvesteeringud miinus amortisatsioon o Rahvamajanduse puhastulu miinus amortisatsioon o Tarbimine miinus säästud · Amortisatsioon mõõdab: o Ettevõtete säästude suurust, mida kasutatakse masinate ja seadmete ostmiseks antud ajaperioodil o Kõiki kulutusi, mis on tehtud uute tootmishoonete ja eluasemete ehitamiseks antud ajaperioodil o Kõiki kulutusi, mis on tehtud masinate ja seadmete ostuks antud ajaperioodil o Seda osa tootmiskuludest, mille võrra seadmed ja masinad vananedes oma
omandikindlus ja -puutumatus. Mistahes riiklik sekkumine majandusellu oli füsiokraatide meelest lubamatu, kahjustades mitte ainult iga üksikisiku majanduslikke õigusi, vaid ka majandust tervikuna. Erinevatest majandusharudest pidasid füsiokraadid tähtsaimaks põllumajandust, mis ainsana annab puhastulu (produit net). Kõik teised majandusharud tegelevad vaid töötlemise või vahendamisega. Quesnay soovitatud maksureform nägi ette vaid puhastulu maksustamist, mis tähendas ka seni maksuvabade vaimulike ja aadlike maksustamist. Ka pöörasid füsiokraadid senisest märksa suuremat tähelepanu talurahva kaitsele. Oma ideaalide teostamist nägid ka füsiokraadid valgustatud monarhias, piiramatu võimuga valitsejas, kes suudab füsiokraatlike eesmärkide nimel sellele vastuseisvate ühiskonnakihtide vastupanu võimutäiusega murda. ,,Ka kuningad on inimesed"
Kapitali piirprodukti tulu nimetatakse ka reaalseks kapitali tulumääraks (real rate of return on capital, RC). Et mõista, kuidas RC arvutatakse, tuuakse järgmine näide. Oletame, et firma X ostab näiteks 100 krooni eest kapitali, teenib seda kapitali kasutades igal aastal 10 krooni tulu. Kui ta sellest 10 kroonist arvutab maha kõik kapitali kasutamisega kaasnevad kulud (kindlustus, amortisatsioon jne) ning alles jääb 5 krooni puhastulu, siis RC on 53 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 5% (sest (5/100)*100%). Selleks, et saaks võrrelda kapitali piirprodukti tulu kapitali hankimisega seotud kuludega, on vaja teada, kas kapitali hankimisega seotud kulud olid suuremad kui RC või mitte. Kuna enamasti finantseeritakse investeeringuid
Võru Sverdlovi 86 16 156 266 783 3527 2427 Võru Varstu 86 15 163 185 987 3365 3401 Võru Vastseliina 86 16 195 236 606 3500 3624 Võru Vhandu k 86 22 175 250 622 4584 2295 Võru Vit 86 15 163 189 616 3577 3281 Võru Vru 86 17 167 285 366 4246 1979 Võru Väimela 86 27 203 333 928 4457 3495 Kogutulu Inimeste 1 ha Puhastulu Üldpinda Põldu Mets arv kohta 1 ha kohta la (ha) (ha) (ha) 405 419 110 7534 2627 2220 300 503 252 7694 2975 2362 678 895 508 12815 4584 2920 441 341 120 13747 4997 4835 315 426 223 10935 3515 3056 510 428 141 10993 3637 2731 229 482 237 9005 2259 3212 204 456 266 10258 2523 3525
TMS Tulumaksuseadus TSD tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioon VD kauba ühendusesisese käibe aruanne VV Vabariigi Valitsus 4 SISSEJUHATUS ''Usk, et üksikisiku tulumaks on kõige õiglasem maks tuleneb veendumusest, et see on kõige paremini kooskõlas inimese võimega maksta maksu. Puhastulu on mõõdupuu, millega saab hinnata inimese võimekust valitseda majanduslikke ressursse ning intuitiivselt tundub see olevat heaks indikaatoriks, mis peegeldab isiku võimet finantseerida riiki.'' /Goode,R. The individual Income Tax 1976, lk 11/ Tulumaksu olulisus tuleneb mitte ainult tema tähtsast osast fiskaal- ja sotsiaalpoliitikas, vaid ka tema suurest mõjust majandussubjektide käitumisele. Äri- ja isiklikke otsuseid tehes analüüsitakse erinevaid stsenaariume ja nendest tekkiva
kuuga läbi müüdud, samal aastal teine trükk, see oli üldse Siuru kirjastatud raamatutest esimene), Visnapuult üsna julge Amores, Semperilt Pierrot ja Adsonilt Henge palango. Kogud äratavad tähelepanu ja müüvad hästi. Gailit avaldab fantastilise ja ulmelise Saatana karusselli nimelise novellikogu. Tähtis on seegi, et oma kaheksa väljaandega moodustas Siuru toodang 1/6 1917.a. ilmunud ilukirjanduse koguarvust. Kõik Siuru teosed andsid kirjastusele puhastulu et tegemist polnud ärilise ettevõttega, saadi autoreile maksta tavalisest kõrgemat honorari. Kirjastamiseks vajati raha, seda hangiti piduõhtute korraldamisega (sept 1917 Estonias, seal ka loterii ja ball, puhaskasu oli 3000 rubla ja sellest piisas kirjandustegevuse alustamiskes). Samasuguseid õhtuid korraldati peagi ka Viljandis ja 1918 kevadel Tartus Vanemuises. Väga lühikese ajaga tekitati seninähtamatu elevus raamatuturul ja kirjanduses. Eriti luule ümber
aastal teine trükk, see oli üldse Siuru kirjastatud raamatutest esimene), Visnapuult üsna julge „Amores”, Semperilt „Pierrot” ja Adsonilt „Henge palango”. Kogud äratavad tähelepanu ja müüvad hästi. Gailit avaldab fantastilise ja ulmelise „Saatana karusselli” nimelise novellikogu. Tähtis on seegi, et oma kaheksa väljaandega moodustas Siuru toodang 1/6 1917.a. ilmunud ilukirjanduse koguarvust. Kõik Siuru teosed andsid kirjastusele puhastulu – et tegemist polnud ärilise ettevõttega, saadi autoreile maksta tavalisest kõrgemat honorari. Kirjastamiseks vajati raha, seda hangiti piduõhtute korraldamisega (sept 1917 Estonias, seal ka loterii ja ball, puhaskasu oli 3000 rubla ja sellest piisas kirjandustegevuse alustamiseks) Peaauhind loteriil lehm (vist), tegelikult martsipanilehm, lisaks kauni daami suudlus jne. Samasuguseid õhtuid korraldati peagi ka Viljandis ja 1918 kevadel Tartus Vanemuises. Väga
see oli üldse Siuru kirjastatud raamatutest esimene), Visnapuult üsna julge Amores, Semperilt Pierrot ja Adsonilt Henge palango. Kogud äratavad tähelepanu ja müüvad hästi. Gailit avaldab fantastilise ja ulmelise Saatana karusselli nimelise novellikogu. Tähtis on seegi, et oma kaheksa väljaandega moodustas Siuru toodang 1/6 1917.a. ilmunud ilukirjanduse koguarvust. Kõik Siuru teosed andsid kirjastusele puhastulu et tegemist polnud ärilise ettevõttega, saadi autoreile maksta tavalisest kõrgemat honorari. Kirjastamiseks vajati raha, seda hangiti piduõhtute korraldamisega (sept 1917 Estonias, seal ka loterii ja ball, puhaskasu oli 3000 rubla ja sellest piisas kirjandustegevuse alustamiskes). Samasuguseid õhtuid korraldati peagi ka Viljandis ja 1918 kevadel Tartus Vanemuises. Väga lühikese ajaga tekitati seninähtamatu elevus raamatuturul ja kirjanduses
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
