omapäraseid toite, mis andsid ka kontserdile veel oma osa juurde. Peale selle oli ka avatud baar, kus igaüks sai endale valida meelepärase joogi. Mis kontserdi veel eriti nauditavaks tegi oli ilus ilm. Terve päev muidu oli vihmane, kuid kontserdi ajaks tuli päike välja. Kuulata sai päris palju lugusid Oti repertuaarist. Kõige enam meeldisid ,,Sinine safiir," ,, Jäädagi nii" ja ,,Süte peal sulanud jää." Oli näha, et need olid ka publiku lemmikud, sest nendele lugudele sooviti kordust. Pärast lugude esitamist kohtus Ott ka fännidega. Mõned tahtsid pilti teha ja mõned soovisid ka autogrammi. Kokkuvõtteks saan õelda, et kontsert oli kohale tulemist väärt. Koht, kus kontsert korraldati oli imeilus ja loodan, et järgmine suvi tulevad nad samasse kohta taas esinema. Minni Saar
andmetel 30). Kõned on peetud kohtus, senatis ja rahvakoosolekul. Sisuliselt jagunevad ta kõned poliitilisteks ja kohtukõnedeks, esimesed on peetud rahvakoosolekul või senatis, teised kohtus. Isiklikud filosoofilised tõekspidamised ja maailmavaated, mis kajastuvad kõnedes ja sellele rajanevad stiilivõtted, millega Cicero oma kõnesid ilmestab, annab kuulajale vägagi spetsiifilise kõnepidamise vormi, milles esinevad variatsioonid ja publiku koosseisust ja kõne temaatikast lähtuvad rõhulised lahendused muudavad Cicero kõned iseseisvateks teosteks.aimne tegevus. Gaius Julius Caesar (13. juuli 100 eKr 15. märts 44 eKr) oli Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik.Ta oli Vana-Rooma kuulsaimaid kõnemehi, kuid suurem osa tema kõnedest ei ole säilinud.Kirjanduse seisukohast on tema teostest tähtsaimad "Kommentaarid Gallia sõjast" (Commentarii de bello Gallico, 7 raamatut, millele Hirtius lisas 8.) ja "Kommentaarid
Ooper 19.ndal sajandil Kirjeldage, milline oli romantismiajastu ooper? Mis linnast sai 19.ndal sajandil ooperi pealinn? Milline oli ooperi ainestik? Tolleaegne ooper reageeris ühiskondlikele sündmustele ja publiku huvi oli suur. Ooperi pealinnaks sai Pariis. Ooperi ainestik: 1) antiikajalugu ja mütoloogia 2) ajalooline süzee 3) inimest ümbritsev olustik 4) eksootika ja muinasjutud. Sajandi esimesel poolel suhtuti helilooja poolt loodusse kui toormaterjali, mida teater võis oma suva järgi muuta. Sajandi teisel poolel hakati ooperit väärtustama omaette kunstiteosena, mida püüti võimalikult vähe muuta. Kirjeldage romantismiajastu itaalia ooperi süsteemi (Kes juhtis teatritruppi? Kuidas
● Peamiselt levis pop- ja jazzmuusika tollal noorema linnarahva hulgas (restoranides tantsumuusikana) ● Eesti jazz- ja popmuusika algust tähistab 1925.aastal loodud The Murphy Band (Kurt Strobeli eestvedamisel) Popmuusika Eestis 1930 ● 1936. aastal toimus Estonia Kontserdisaalis Eesti esimene jazzkontsert, mille kohta ilmus tollal mitte kõige paremat kriitikat ● Kuldne 7 oli aastatel 1936–1947 tegutsenud ansambel, mis oli publiku seas kõrgelt hinnatud Eesti džäss- ansambel ● Sving oli 30. aastatel valdav muusikastiil Popmuusika Eestis 1940 ● Moemuusikaks oli jazz ning eriti populaarne sving ● Selle muusika tuntumaid ansambleid oli Rütmikud ● Muutused tõi kaasa 1949. aastal nn külm sõda - kõik läänest tulnu kuulutati halvaks ja kahjulikuks, ning jazzmuusikutel tuli tegutsema hakata nö põranda all Popmuusika Eestis 1950
Toomas Nipernaadi raamatus ja filmis Toomas Nipernaadi on toodud publiku ette nii raamatus kui ka filmis. Sarnaselt raamatule on ka filmis peategelaseks seikluslik keskaeline mees Toomas Nipernaadi. Ta otsib oma elus seiklusi ning igal kevadel läheb mööda Eestit rändama ning naaseb koju varatalvel. Nipernaadi seiklused viivad teda külast külla, talust tallu, linnast linna. Filmis on väga hästi välja tulnud raamatus kirjeldatud iseloomustus - Nipernaadi on väga hea valetamisoskusega, jutukas ning oskab naisi ümber sõrme keerata
esitati, millisest ajastust; kas kava oli oma üleehituselt huvitav, juhul kui oli ühes ajastus, kas siis vastas sellele jne 4. Kontserdi ettekande analüüs: esineja(te) tase, esitatu korrektsus-puhtus, lauljate puhul hääle ilu, kõlavus, teksti selgus, üldine kontserdi meeleolu jne 5. Eelmainitut arvestades paremini-halvemini õnnestunud teosed (näiteks instrumentaalpalad, laulud jne) 6. Kontserdi üldine õnnestumine 7. Publiku suhtumine ja Sinu isiklik suhtumine 8. Omapoolsed soovid, soovitused, ettepanekud tulevikuks Valides neist mõned komponendid või lähtudes hoopis mingist oma vaatenurgast, tuleks püüda kirjutada nii (vältides ankeetlikkust, aga mitte kaotades professionaalsust), et retsensioon kutsuks lugema, oleks esseistlikult huvitav ja põnev. NB! Aeg lippab teatavasti kiiresti. Seepärast on mõistlik juba varakult hakata külastama kontserte ja mitte jätta tööd viimasele minutile!
Näiteks 1999.a pühendati festival August Pulsti 110 sünnipäevale August Pulst oli maalikunstnik ja pärimusmuusika koguja ning rahvakultuuri populariseerija 2017 aasta festival See saab olema juubeliaasta festivalile sest 25 aastat on täis saamas esimesest festivalist Näiteks selle aasta festival kannab pealkirja ,,Uut ja vana" Ehk sel aastal püütakse inimestele pakkuda midagi vana ja tuttavlikku aga ka uut ja huvitavat Muud huvitavat Kui 2012 tehti publiku rekord siis samal ajal jälgiti festivali netist nii Soomes, Rootsis, Ameerika Ühendriikides, Belgias kui ka Kanadas Ando Kiviberg on festivali pealik ja Viljandi linnapea Festivalist on saanud 25 aasta jooksul Balti- ja Põhjamaade suurim muusikafestival 2008.a avati Viljandis Pärimusmuusika ait https://www.youtube.com/watch?v=6dEMmW9HJZ0 Kasutatud kirjandus http://www.folk.ee/ https://et.wikipedia.org/wiki/Viljandi_p%C3%A4rimusmuusika_festival http://www
Kalvinistlik usutunnistus ei võimaldanud tal tegeleda kirikumuusikaga Instrumentaalkontserdid, teosed klavessiinile ja muu kammermuusika Suri Johann Sebastian Bachi esimene naine Maria Barbara Aasta pärast abiellus ta Anna Magdalena Wilckega Kokku sündis Bachil 20 last, kellest pooled surid juba imikueas Leipzig 1722. a. suri Leipzigi Tooma kiriku kantor ja koht jäi vakantseks Sellest ajast pärineb palju kiriku muusikat Ta suri 28. juulil 1750 kell 20:15 Tema muusika avastati laiema publiku jaoks alles 19. sajandil Toccata and Fugue in D Minor https://www.youtube.com/watch?v=ho9rZjlsyYY&feature=youtu.be https://www.youtube.com/watch?v=Hg8Fa_EUQqY Aitäh kuulamast.
Püüti määratleda need õigused, mis peaksid inimesel olema juba seetõttu, et ta on inimeseks sündinud. 4. Klassitsismi üldiseloomustus, võrdlus barokiga (ka kunst, arhitektuur jne.) (vaata tabel). Siiani oli peamisteks kunsti tellijateks kirik ja õukond. 17.sajandi lõpust Inglismaal, 1725.a. paiku Prantsusmaal ja Saksamaal tekkisid kodanlikud kontserdiorganisatsioonid. Erinevalt vanast, oli uus publik laiapõhjaline ja asjatundlik. Sellise publiku ees saab end maksma panna ainult originaalse eneseväljendusega. Klassitsism väärtustab antiikmaailma, eeskujuks võeti antiikkunsti ilunormid rahu, lihtsus, suursugusus. Esikohal vorm(istus) kõik, mis tõmbab vormilt tähelepanu kõrvale (liigsed kaunistused) on kurjast. Kuldlõike printsiip jagada tervik kaheks osaks nii, et tervik suhtub suuremasse osasse nagu suurem väiksemasse. Arhitektuuris domineeris lihtsus, sümmeetria, monumentaalsus, võimsad sammas- ja kuppelehitised,
Kasuta erinevaid võtteid. Soovitab väikseid, täpseid samme. Ületa keerukad argumandid lihtsa näitega. Ületa keerukad argumandid lihtsa väitega. Hoia midagi toredat varuks. Rakenda süütunde jõudu. 4. Mis mõjutab kõneleja usutavust? - Iseloom. Pädevus, Enesevalitsemine, Meeldivus. Ekstravertsus. Stereotüübid, Huvide konflikt, Vead, Seisukoha muutmine. 5. Mis on auditooriumi analüüs? - Demograafiline analüüs, Eesmärgile-orienteeritud analüüs. 6. Kuidas võita publiku sümpaatiat? - Teadvusta, mida publik tunneb, Leevenda nende hirmu, Avalda midagi, mis aitab publikutl sind tundma õppida, Ära kurda publikule oma probleeme, Määra kindlaks publiku huvigruppid ja pöördu nende poole, Määra kindlaks mõjukas isikud publiku hulgast, Väljenda oma emotsioone, Keskendu mitte enda, vaid nende vajadustele. 7. Millised on erinevad kõne ettekandmise viisid?(Nende plussid ja miinused) -*Ekspromptkõne - Tabavad, vajavad head improvisatsioonioskust
veenvad ning tõepärased. Teine naistegelane oli proua Houille, keda esitas Kersti Kreismann. Peksa saanud poisi ema oskas oma lapse eest välja astuda ning tegi kõik, et süüalune oma tegu kahtsema panna. Tihti sattus naine oma mehega vööraste ees vaidlema peresiseste probleemine üle. Neil aga oli valitseja rollis proua, kuna ta oskas hästi oma tahtmisi peale suruda ning õigust nõuda. Kersti Kreismann oli üks neljast, kes tihti publiku naerma ajas. Naljakaim episood näidendist oli just tema loodud, kui naine abikaasa peale vihaseks sai ja karjudes ning tapmis ähvardusi tehes mehele kallale tormas. Oli näha, et tegu on omaala spetsialistiga, kuna näitlejanna oskas lava koguaeg tegevuses hoida nii, et publik ei saanud arugi, kas tegu oli ettekavatsetud või mitte. Näiteks hakkas mulle silma see, kui Sulev Teppart näitepõranda äärest pikendusjuhet vedas, oli juhe sõlme läinud ning tal läks kauem aega kui kavatsetud
Selle teose kirjutras ta aastal 1791 Londonis. See teos sai oma nime Salomoni orkestri flötist Andrew Asheltilt . Ta ütles, et teos sai oma nime sümfoonia teise osa järgi, kus peaaegu, et uinutava meloodia katkestab äkiline fortissimo akord kogu orkestrilt. Muusika jätkub seejärel taas pianos, nagu poleks midagi juhtunud. Haydni vanas eas küsiti talt, kas ta kirjutas sümfooniasse üllatuse sisse selleks, et publikut äratada, kuid ta vastas, et ta oli huvitatud publiku üllatamisest millegi uuega ja tahtis teha hiilgava debüüdi. Esimene osa on tempo poolest alguses lento hiljem presto. Dünaamika samuti vaheldub piano ja forte vahel. Iseloomustaksin esimest osa, kui rõõmsameelset ja helget. Teise osa algus on väga uinutav ja rahulik, kuid natukene aega pärast algust toimub väga järsk üle minek pianolt fortissimole, pärast seda jätkub taas piano. Tempo oli terve osa vältel suhteliselt aeglane. Kolmandas osas on tempo keskmise
valsse poloneese jm Ta on loonud ka paar teost tsellole ja klaverile ning "17 poola laulu" (laulud klaveri saatega). Helikeele iseloomustus: tema helikeel on justkui süntees klassitsistlikust üldmõistetavusest ja romantilisest individuaalsusest. Klassitsistlikkus avaldub nt mõtteselguses, vormiloogikas, peenes detailide viimistluses, lõpetatuses oli omas ajas uuendaja-avangardist, võeti hästi vastu tolle aja kõige uuemeelsemas seltskonnas. Ta oli hinnatud ka laiema publiku poolt, aga seda peamiselt tänu oma valssidele ja nokturnidele. omas ajas ääretult uudse harmoonia ja tämbri kasutusega: erakordselt oluline on värv!, palju alteratsioone, võõrhelisid akordides, armastab 7- ja 9-akordide järgnevusi (eriti omased hiljem impressionistidele. Chopin ennetabki impressioniste, Debussy pidas end Chopini vaimseks õpilaseks). loomingus on olustiku- ja poola rahvamuusika mõjud (masurkad, poloneesid, tantsurütmid, laadid nt früügia, lüüdia)
seista terve etendus jalgadel ning olla hommikust- õhtuni proovides. Siia maani on mul suur austus dirigentide vastu. Ei saa mainimata jätta seda, et etenduse teine vaatus tegi opereti palju huvitavamaks 3 ning näitlemise töö poolest lisas operetile ka punkte. Seda oli põhjustanud Froschi lavale tulek, mis pani publiku naerma ning uskuma ka seda, et mees on tõesti purjus. Arvan, et ilma selle meheta oleks operett olnud vähese huumoriga ning igavavõitu. Seetõttu teen ka järelduse: ilma Froschita oleks operett jätnud liiga halva mulje! Lugesin internetis ka paar arvamust operett "Nahkhiir"e kohta ning leidsin, et arvamusi oli väga erinevaid. Osad arvasid, et operett oli suurepärase lavastusega, kui ebaõnnestunud näitlejatega, teised seda, et opretis oli liialdatud huumoriga (mis ei
järgi teda tunti kõigil järgnevail aastail. 1780.a tekkis tal tihedam side Viini muusikaeluga. Haydni ligi 30-aastane ja loominguliselt erakordselt viljaks teenistus Eszterhazy õukonnas lõppes 1790.a, kui vürst suri. Haydn, kelle sümfooniaid oli hakatud 1780. aastail Inglismaal avaldama, sõitis 1791. aastal ära Londonisse. Viini naasis Haydn 1792 rikka ja maailmakuulsana, kuid pettumuseks oli koduse publiku jahe vastuvõtt. Seepärast võttis ta vastu veel ühe lepingu kuuele sümfooniale. Need sümfooniad (nr.93-104) ongi Haydni orkestriloomingu absoluutne tipp. Eszterhazy õukonnas oli troonile oli järgmine vürst, kes kutsus Haydni õukonna muusikaelu taastama. 1795 pöördus Haydn lõplikult Viini tagasi, oodati eelkõige kirikumuusikat, lõi 6 suurt missat ning kaks oratooriumit: "Loomine" ja "Aastaajad. 1797 kirjutas ta oma "Keisrilaulu", mis on praegu Saksamaa hümn
Esimesed sooloõhtute korraldajad olid Clara Wieck-Schumann ja Ferenc Liszt 1830. aastate lõpus. Tavaliseks nähtuseks muutusid sooloõhtud 19. sajandi teisel poolel. Virtuooside kavavalik: Virtuoosi tegevuse keskpunktiks 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algupoolel ei olnud teos, vaid interpreet ise pillimängija või laulja. Oma oskuste näitamisel oli olulisel kohal improvisatsioon sageli improviseeriti publiku antud teemadel. 19. sajandil oli virtuooside hulgas ääretult populaarne transkriptsioonide ehk virtuoossete seadete kirjutamine oma pillile mõnest populaarsest või interpreeti muidu huvitavast orkestri-, ansambli- või soolopilli teosest. Vokaalnumbritest tehtud seadeid nimetatakse parafraasideks. Eelnevast tulenevalt eelistasid 19. sajandi virtuoosid vormidena fantaasiat, variatsioone ja rondot, sest need olid ka kirjapanduna lähedased improvisatsioonile
Kõik kontserdil esitatud lood olid ühteviisi professionaalselt ette kantud ja meeldejäävad, seepärast ei oskagi halvemaid lugusid välja tuua. Arvan, et kontsert õnnestus üldiselt väga hästi, sest terve kontserdi vältel ei olnud ühtegi igavat momenti. Publik läks kõigega väga hästi kaasa, sest kui esinejad tunnevad ennast laval mugavalt ja koduselt, siis tunneb sama hästi ennast ka publik ning sellel kontserdil oli seda tunda. Õhkkond publiku ja esinejate vahel oli vaba ja muretu. Väga kahju oli siiski sellest, et kontserti ei olnud kuulama/vaatama tulnud palju inimesi, pea pool saali ja rõdu oli inimtühi. Põhjus on arvatavasti selles, et inimesed peavad dzässmuusikat üksluiseks ja igavaks. Võin kindlalt väita, et nii see pole. Ainus probleem kogu kontserdi puhul oli see, et kontserdil ei olnud kava ning kui lood olid väga dzässilikult seatud, oli ilma kavata päris raske ära arvata, mis looga on tegemist
Viimaste juures taotleti petlikku ruumimõju. Laemaalides kasutati oskuslikult perspektiivi: seinu nagu jätkanuksid ülal maalitud sammaskäigud. Lagedele maaliti rünkpilved, mille vahel hõljusid imelikes poosides kas inglid ja pühakud või tegelased antiikmüütidest. Nii tekkis mulje taevani ulatuvast ruumist. Baroki ajajärgul plaanipärastati ka linnaehitust. Eelistati tugevaid värvusi, ehitati mitut värvi kivist ja kaunistati kullatud pronksiga. BAROKMUUSIKA Barokkmuusikast sai publiku emotsionaalne mõjutusvahend. Ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna (17. sajandi filosoofi Rene´ Descartes´i rajatud afektiõpetus inimese tundeseisundeist). Heliteos pidi algusest lõpuni püsima ühes emotsionaalses seisundis (pidev pinge, ülim õnneseisund vm). Puudus muusikA sisemine rahu. Muusikalise baroki kodumaa oli Itaalia, kus kujunes enamik uusi zanre, ning sealt pärit muusikud andsid tooni kõikjal Euroopas.
Operett Kujunemine: Zanr tekkis 19 saj-l Prantsm-l itaalia koomilisest ooperist ning prantsuse vodevillist. On kõne, laulu ja tantsuga meelelahutuslik muu-sikaline näitemäng. Itaalia keeles operetta väike ooper. Prantslane Jacques Offenbach oskas valida prantuse lõbujanulise ja frivoolse publiku jaoks õige tooni oma loomingus. 1858 lavastas ta ,,Orfeus allilmas", millest sai triumf tänu tähtsale tantsule kankaanile, kus kroogi-tud alusseelikutes jalguloopiv tüdrukuteparv sai pr elurõõmu kehastajaks ja jäi tüüpiliseks tantsustiiliks kauaks ajaks. Vastandusid terav ühiskondlik satiir ja jõuline 2-osaline kankaan Prantsm-l. Õrn fantaasiamaailm ja lüüriline 3-osaline valss Viinis Johann Strauss noorema loomingus. Kunstiliigid:
täringuvise, tindi pritsimine noodipaberile). Aleatoorika teose esitamisel juhuslikuks jäetakse, kus interpreet teost alustab, mis tempos mängib, milliseid partiisid esitab. Ebatraditsioonilised instrumendid Muusika tegemiseks sobib mistahes ese. "Credo in Us" klaver, kaks komplekti tühje konservikarpe, elektrikell ja raadiovastuvõtja. Performance´id ja häppeningid Esimene performance´i tegi aastal 1952. Tegevus toimus publiku ümber, ühel ja samal ajal tantsis Cunninghami trupp, samal ajal mängiti kahte grammofoni, poeedid esitasid redeli tipus seistes oma luulet, teise redeli tipus pidas Cage ise loengut, pianist esitas klaverimuusikat... ... "Water music" (1952) muusikaline lavaline etendus. Pianist lisaks klaverimängule teeb teisi toiminguid: mikrofoni ees sorinal vee kaussi kallamine, kindlal hetkel vile puhumine, raadiovastuvõtja sisse ja välja
Kontserti arvustus Käisin Arsise kellade ansambli kontserdil 18.04.2014, kell 18.00, Viimsi kultuurikeskuses. Arsise noorteansambli koosseis: Johanna Vaimel, Kristel Linnutaja, Angeelika Oolberg, Grete Aron, Carmen Karnö, Martha Tääkre, Andrus Ansip, Kaspar Rohtmets, Liivia Talvik, Kätriin Pruul, Piret Lauk, Katri Elias ja dirigent Aivar Mäe. Dirigent Aivar Mäe iseloomustamiseks võib öelda, et tegu on väga andeka muusikuga, kes oma muusikaalase hariduse omandas Tallinna Muusikakeskkoolis ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis õppides muusikapedagoogika erialal Ants Söödi klassis. Kontserdi põhiteemaks oli klassikalise muusika lood , mis esitati spetsiaalselt Arsisele toodetud kelladel. Arsisel on kellade komplekt, mis koosneb 85 kellast. Kuna kellad on väga kallid, siis neid ei ole lubatud Arsise ansambli liikmetel endaga koju kaasa võtta. Minule isiklikult meeldis see kontsert ...
Seanss lõpeb joovastunud aplausiga. Publik on võlutud neistliikuvatest piltidest, mishaaravad elavat elu. Esimene filmilõik kestis poolteist minutit, tegemist oli tummfilmiga. Et vaatajad asjast aru saaksid, näidati tiitreid ning taustaks mängiti sobivat muusikat. Enamik tolleaegseid filme meenutasid teatritükke. Filmid olid üles ehitatud peamiselt kukkumistele ja tagaajamistele ning lõppesid siis, kui kogu võtteplats oli publiku lõbustamiseks tükkideks pekstud. Tol ajal oli filmimisel põhimõtteks: üks kaader=üksainus sündmus. Kaamera asetati iga üksiku sündmuse filmimiseks kolmjalale, nii et objektiiv jäi umbes inimsilma kõrgusele ja kogu episood mängiti selle ees algusest lõpuni maha. Filmis oli vähe kinolikku tehnikat, vähe oli monteerimist ja tavaliselt puudus ka kaamera liikumine. Esimene kuulus filmitegija ja näitleja oli inglise koomik Charles Chaplin. Esimene täispikk
kõlavad ka ta peatselt valmival heliplaadil. Mõned lood, mida Rannap mängis kontserdil: „ Pöörane ratsanik“ „Hardumus“ „Viimane auruvedur“ „Pilvemaastik“ „Tuulekellad“ „Imetleja“ „Laps vaatab tähistaevast“ „Idüll“ „Tantsuootus“ „Lootus“ „Kingitus“ „Hommik“ Lugude vahele rääkis Rannap ka natuke mida mängima hakkab ja millal ta selle teose kirjutanud on. Näiteks üks tema pala oli kirjutatud juba 10-12 aasta vanuselt. Ta oli publiku vastu väga meeldiv ja sõbralik. Mulle Rannapi lood meeldisid, kõik olid omamoodi ilusad. Üks lugu, mis mulle eriti meeldis ja ka meelde jäi, oli „Hardumus“. Esimene lugu oli ka kastepiiskade langemise sarnane ja sellist pealkirja on teos ka vahepeal kandnud. Huviga jälgisin tema mängimist ja käte tööd. Ma olin vapustatud nähes, kui hästi ta klaverit käsitses, teades, et see klaver, millel ta mängis, ei ole sugugi hea. Mind natuke häiris kriuksuv
nelikümmend kolm ja kohvitopse ning Veziko ütles veel lustakalt, et plaadilt lugu kuulates ei saaks iialgi aru, et kasutatud ei ole trumme. Minu lemmiklugudeks olid kindlasti "Ei ole öeldud lihtsalt tuulde", mis on Alen Veziko omalooming ning "Vala veini". Alen suutis oma muheda olekuga kõiki saalis olijaid võluda ning muuta selle õhtu meeldejäävaks. Tema laulud on väga sügavamõttelised ning hinge pugevad. Alen oli väga meeldivalt liigutatud publiku positiivsest vastukajast ning nad esitasid kaks korduslugu rahva palvel. Väike-Maarja oli ka nende kontserttuuri esimene koht, kus neid kaks korda lavale tagasi paluti. Olime emaga väga rahul ning kui ta tuleb veel siiakanti esinema, siis kindlasti oleme minejad.
Kontserdipäevik Visuaalse tervikuna oli Madonna kontsert Tallinnas ilus kohati mitukümmend tantsijat lavale toonud tantsunumbrid ja tantsijate kostüümid pakkusid palju imetlusväärset. Etendus kestis alla kahe tunni ja sisaldas olenevalt sellest, kuidas lugeda umbes 20 lugu, kuid pakkus rohkem vaadata kui kuulata. Mul oli tavaline pilet, seetõttu olime lavast kaugemal, kui fännitsooni pileti omanikud. Kuid kaasa oli võetud binokkel. Mulluse albumi "Hard Candy" lugusid sai kuulda kaheksa, seevastu eelmise albumi "Confessions on a Dance Floor" lugudest ei tulnud esitusele ühtegi. Madonna tuntumatest lauludest võis kuulda näiteks palu "Into the Groove", "Holiday", "Vogue", "Human Nature", "La Isla Bonita" ja "Like a Prayer", millele artist on andnud uue kuju. "Like a Virginit" Madonna seekord ei laulnud. Samuti oli publiku reaktsioon üllatavalt tagasihoidlik. Lisalugusid ei tulnud. Mulle see ko...
O salutaris hostia · Alo Ritsing on Eesti koorijuht ja helilooja. Alo Ritsing omandas muusikalise hariduse Tartu Muusikakoolis ja Tallinna Konservatooriumis kaugõppe üliõpilasena professor Gustav Ernesaksa kooridirigeerimise klassis. Muusikat tegema publiku ette jõudis Alo aga üsna varakult algkoolist, kust valiti viisipidajaid poisse "Carmeni" etenduse poistekoori. Pärast keskkooli lõpetamist 1955. aastal, Tartu Ülikoolis bibliograafiat õppides, osales aktiivselt Tartu Akadeemilise Meeskoori (TAM) lauljana ja siitpeale ongi märgata tema järjest süvenevat huvi koorilaulu ja dirigeerimise vastu.Tartu Akadeemilise Meeskoori dirigendina alustas Alo Ritsing isa kõrval tööd 1963. aastal.
1. Klassitsism tekkis Prantsusmaal 17 saj. 2. Absolutism on, kui on piiramatu võimuga ainuvalitseja (kuningas). 3. Klassitsismi iseloomustus: palju armukesi, peeglid, soengud, ei pestud, lõhnaõlid, kirbud, täid, hoorad, Versailles. 4. Moliere oli tuntud Prantsuse näitekirjanik ja näitleja. 5. Moliere'i loomingust on vähe säilinud, sest paljud tema tööd (käsikirjad) läksid kaduma. Tol ajal ei hinnatud ega tuntud teda. 6. Moliere'i peetakse raskemaks autoriks, sest tema looming on kaduma läinud. Ta tegi tõsiste asjade üle nalja ja oli eelkõige näitelja (enda arvates). 7. Moliere'i komöödia tunnusjooned: peegeldas Prantsuse elu ja kombeid, olustikuliselt konkreetne, inimlikud tegelased, vastuoluline ja mõtlemapanev. 8. Moliere väärtustas loomulikkust, inimlikkust ja lihtsust. Häiris silmakirjalikkus ja peenutsemine. 9. Näidendid: ,,Naeruväärsed eputised" esimene tõeline komöödia, intriig tagaplaanil. Pilkab aadlisalongide silmakirjatsemi...
· Esimest korda esineti avalikkuse ees 2006 a. Tallinna katoliku kirikus esimese advendipühapäeva missal. · 1998. aastal valmis esimene CD ,,Hæc dies". · Kokku on neil ilmunud 6 heliplaati. · Osaletakse iga kolme aasta tagant toimuval Watou rahvusvahelisel gregoriaanifestivalil Belgias. · 2000. aastal käidi kontsertreisil Liibanonis. · 2001. astuti Prantsusmaal ja Portugalis üles Arvo Pärdi gregoriaani kavaga ,,Annum per annum". · Käesoleva aasta septembris astuti publiku ette kavaga, mille eesmärgiks oli ühendada ida- ja läänekirik. · 2009. oktoobris tegi Klassikaraadio otseülekande nende kontserdist ning see kõlas 19 riigi raadiojaamades, sealhulgas USA, Saksamaa ja Prantsusmaa. · Lisaks kontsertidele Eestis on ansambel esinenud veel Lätis, Soomes, Norras, Tsehhis, Austrias, Belgias, Prantsusmaal, Türgis, Luksemburgis, Portugalis, Saksamaal, Sveitsis, Inglismaal, Itaalias, Kreekas, Liibanonis, Kanadas jpt.
Wilhelm Richard Wagner (1813-1883) Richard Wagner sündis 22. mail 1813 Leipzigis politseiametniku Carl Friedrich Wagneri üheksanda lapsena. 1827. aastal siirdus ema koos lastega taas Leipzigi ja Wagner algas õppimist Leipzigi ülikoolis muusika erialal. 1833. aastal kirjutas ta oma esimese ooperi "Die Feen", mis alles lavastati peale helilooja surma. 24. novembril 1836 abiellus Wagner Minna Planeriga. 1. aprillist 1837 sai Wagner muusikajuhiks Königsbergis, kuid teater läks juhtimisvigade tõttu õige pea pankrotti ning Wagnerid jäid võlgadesse. 1837. aasta juunis kolisid Wagnerid Riiga, kus Richard sai ooperiteatri muusikajuhi koha. 1839. aastal kaotas Wagner kapellmeistri ametikoha ning tal oli kogunenud ka suur võlakoorem. Abielupaar põgenes Riiast laevaga Londonisse. Teekond oli väga tormine ning hiljem ütles Wagner, et sai sellest reisist inspiratsiooni ooperiks "Lendav Hollandlane". Pari...
keeltele või keelte vahele asetatud mitmesuguste esemetega (metallpoldid, kummribad, klaasitükid vms.). 4. ,,Water music"- pianistil tuleb klaverimängu kõrval mikrofoni ees vett sorinal kaussi kallata, puhuda kindlal hetkel vilet, raadiovastuvõtjat sisse ja välja lülitada, mängukaarte avatud klaveri keeltele visata jms. ,,4´33´´"- pole tähtis, missugune solist millisel pillil seda esitab, kuna teost ei esitatagi; interpreet tuleb lavale, seisab publiku ees või istub klaveri taga täpselt 4 minutit ja 33 sekundit täielikus vaikuses ning lahkub siis. 5. Avangardistliku suuna heliloojad on John Cage, Pierre Boulez, György Ligeti. 6. Minimalism tekkis USAs, 60ndate aastate keskel. Iseloomulikud tunnused: Algmaterjali nappus. Heakõlaline helikeel, mis oli suureks kontrastiks dissoneeruvale avangardismile ja modernismile. Muusikalis-dramaturgilise arenduse puudus. 7. Arvo Pärdi tintinnabuli-stiil ehk kellukestestiil
Siseruum. Rõhutatud, liialdatud, nihestatud joonperspektiiv. Igaviku, ajatusetunne. Sõda → pettumine kogu ühiskonnas ja selle väärtustes. Tekkisid mässumeelsed kunstnike rühmad. G. de Chirico Metafüüsilise kunsti looja „Suur metafüüsik“ „Evangeelne natüürmort“ C. Carra Dada – maailm on sõge ja kuritegelik. (=> ka „korralikud kodanikud“) Veiderdav kunst tekib ka varem USA’s 1916 Zürichis. Kabareeetendused Voltaire’i kabarees. Publiku šokeerimine absurdsustega ja endast välja viimine. Mõjutas samuti sürrealismi Ilu, heade kommete, poliitiliste ideaalide naeruvääristamine. Hans (Jean) Arp – dadaist Rahvuselt sakslane Pariisi kodanik Kollaaže palju, isegi assamblaaž „Naise torso“ – skulptuur „Lill-vasar“ Hiljem abstraktne skulptuur (meenutas looduse vorme) Marcel Duchamp – dadaist Elas New Yorkis (1915 läks sinna, et pääseda sõjaväest)
kodakondsuse. Looming Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina".Kuigi Händeli ooperid sisaldavad kauneid meloodiaid ning nende karakterikujutus on psühholoogiliselt peen, olid need kaua aega unustuses. Selle põhjuseks on paljus see, et elu viimastel kümnenditel kirjutas Händel oratooriume. Selleks sundis teda Londoni uue maksujõulise kodanlastest publiku vähene huvi itaaliakeelse ja aristokraatliku ooperizanri vastu.Händeli sulest pärineb 30 oratooriumi. Neis käsitletakse Piibli- ja ajalooteemade varjus kaasaegseid erutanud probleeme ning ideestikku. Händeli tuntumad oratooriumid on "Messias", "Iisrael Egiptuses", "Juudas Makabeus", "Saul" ja "Jefta". Händeli oratooriumid (välja arvatud "Messias") ei ole tavalises mõttes vaimulikud teosed. Nende väljenduslaad on ooperlik ja dramaatiline ning ka ette kanti neid tavaliselt
Näituse pealkirjaks oli ,,Juubelikevad 2018". Tegu oli Eesti Kunstnike Liidu 18. kevadnäitusega, mis on pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale ja Eesti Kunstnike Liidu 75. juubeliaastale. Näitus on kunstnikukeskne ja koosneb paljudest autonoomsetest tervikutest, kus igal esinejal on selgelt eristuv, tema nime kandev väljapanekupind. ,,Juubelikevad 2018" on ka müüginäitus, mille kunstimessile sarnane formaat kannab eesmärki elavdada publiku kaasatust, ärgitada hinnangu- ja valikujulgust ning populariseerida kunsti omandamist. Külastasin näitust 1.juunil 2018 kell 16.00 Tallinna Kunstihoone Galeriis. Näitus toimub kolmes erinevas galeriis: Tallinna Kunstihoones, Kunstihoone galeriis ja Tallinna Linnagaleriis. Kokku esineb näitusel 107 kunstnikku. Näitus toimus Tallinna Kunstihoone Galerii väikses valges ruumis, mis andis näitusele hubase keskkonna. Näitusel polnud ühist teemat.
Roomas poolringikujulised. Koori kadumisega orkestriat enam ei vajatud. Seepärast oli rooma teatrimaja keskseks kohaks kõrge lava, mille ees paiknesid pingiread, taga oli aga keerukalt välja ehitatud , tihti kahekorruseline lavasein frons scaene. Rooma lava oli ilmses suguluses lihtsate ajutiste poodiumitega. Meie ajaarvamise esimeseks sajanditeks oli rooma teatreid ehitatud kõikjal Itaalias, Hispaanias, Prantsusmaal, ning Põhja-Aafrika koloonias. Publiku jaoks püstitati varikatused, rahvast teenindasid puuviljamüüjad. Ometi olid need teatri ilusad surevad kestad , kus vaatajale pakuti surevat kunsti. Sealseid etendusi ei saa võrrelda Kreeka varasemate aegade teatriga. Rooma teatrites mängiti enamasti jämekoomilisi nilbeid ja roppe miime , ning farsse, mille sisuks põhiliselt purjetamine, ahnus, abielurikkumine, või efektsed akrobaatilisi vaatemänge, kus tõmbenumbriks napis riietuses tantsijannad
Soodustavad psühholoogilise eesmärgi saavutamist Argumentide kontrollitavus ei ole tunnetusliku eesmärgi seiskohalt oluline Keskendumine isikule Isikule keskendumine on sihilik tähelepanu juhtimine oponendi isiklikele omadustele (tema minevikule, iseloomule, haridusele, välimusele vms), mitte aga tema poolt kaitstavale seisukohale. Sellise argumendi eesmärk on kas õõnestada või tugevdada kõne all oleva isiku usaldusväärsust ning kujundada niimoodi publiku suhtumist temasse. 10 3.11.2009 Keskendumine tunnetele Tunnetele keskendumine on katse kasutada publiku tundeid (nt kaastunnet, auahnust, väärikust) oma huvides. Võhikluse ärakasutamine Oponendi või publiku teadmatust püütakse ära kasutada, kui viidatakse olematutele teooriatele või kasutatakse võõrsõnu. Vabalt võib aga juhtuda, et
saatana poeg- ,,kuradi viiuldaja". Werner Fuld näitab originaaldokumentidele tuginedes, kuidas niisugune legend kujunes. Paganini oli muusikaajaloo esimene superstaar. Ringreisidel läbi Euroopa viis ta publiku hullumiseni. Edu haripunktil oli ta oma aja kõige kõrgemini tasustatud esineja. Keegi ei tundnud meest, kes kunagi ei naernud. See mehhanism toimib tänini- mida vähem ühest staarist teatakse, seda elavamalt sünnitab publiku ja ajakirjanike fantaasia kuuldusi ja legende. Tema allakäik algas siis, kui ajakirjandus häälestus tema vastu. Ta oli pidevalt vaheldust nõudva uusaja staarikultuse esimene produkt ja ohver..." ELUKÄIK Paganinid elasid Genova linnas kitsa maja kolmes toas all-linna ühes pimedamas ja räpasemas tänavas. Niccolo Paganini sündis 27. oktoobril 1782. 4 aastaselt kuulutati ta surnuks. Leetrite epideemia oli viinud Niccolo seljaaju põletikuni ning ta oli juba
Ta on kahe kuldplaadi omanik ja olnud korduvalt Bass Player Magazine lugejate lemmik. Esimesed kümme minutit kontserdist jättis mulle mulje, nagu ma oleksin tulnud siia oma aega raiskama. Kui algas teine laul, muutus ka minu meeleolu, mis mulle väga meeldis. Mind pani hämmastama see, et kui kiiresti ta oma käsi liigutas ja kuidas see meloodia kõlas. Veel meeldis mulle väga viimane lugu, mille ta esitas. See pani publiku ka pöördesse, et kuidas see võimalik on, kuigi kõikidel oli kiire juba koju minemisega. Mind oleks see kontsert rohkem tõmmanud, kui ta oleks laulnud ka natukene, või ma oleks tema meloodiast leidnud pisut rohkem jõuluteemalisi lõike üles. Kogu kontserdi muljega võib rahule jääda, kuigi oli vahepeal juba siuke tunne, et jääks kohe magama, koos väga hea unelauluga. Huvitav oli, et meie taga istusid mingid vanad inimesed, kes said aru, mida ta vahepeal inglise keeles rääkis
superstaar ning kõigi naiste lemmik Dima Bilan. Kuigi Dima on alles küllaltki noor laulja on tema fännide ning kuulajate, kaasaelajate hulk väga suur. Eks oma töö on selles osas teinud kahel järjestikusel aastal osavõtud Eurovisiooni lauluvõistlustel. Ebastaarilikult saabus Bilan Eestisse rongiga, kuid staarilikult keeldus ta kõigist interviuudest ning soovis vaid puhata. See puhkus tasus ka ära, sest õhtusel kontserdil kiirgas Dimast väga palju energiat. Kuigi Dima oli Eesti publiku ees juba kolmandat korda, olid kõik tema tulihingelised fännitarid kohal. Imelikul kombel ei koosnegi Bilani fännklubi vaid teismeeas tüdrukutest. Kohal olid kahekümnendates neidudest kuni väärikas eas daamideni. Ning kõigiö neil olid kaasas suured lillekimbud, mille igaüks viis peale talle meeldinud laulu lavale. Kui esimesel kontserdil eestis olid publikuks peamiselt vene rahvusest inimesed, siis nüüd on ka eestalsed Bilani enda jaoks avastanud
Jürna 50. sünniaastapäevale. Suurepärane tenor Vello Jürna lahkus meie seast varakult. Vello Jürna on lõpetanud 1991. aastal Tallinna Konservatooriumi, täiendanud end Savonlinna ooperifestivali meistrikursustel S. Xiangi juures ja kahel korral Itaalias C. Bergonzi juures Accademia Verdiana's. Aastatel 19821987 laulis ta RAM-is, 198789 "Estonia" kooris ning 19891996 oli samas solist. Ta on võitnud I auhinna Eesti Lauljate võistlusel (1989), publiku auhinna Violetti-Valsesia võistlusel (1992) ning on Pavarotti-nim. võistluse finalist Modenas (1991). Kontsert toimus Estonia Kontsertsaalis 1. detsembril. Esitati vokaalinstrumentaalmuusikat ja ka ainult instrumentaalmuusikat, milleks oli meloodiline orelipala. Tuntuimad solistid, kes üles astusid, olid Voldemar Kuslap, Pille Lill, Margarita Voites ja Aare Saal. Esitati kuulsamaid aariaid erinevatest ooperitest, meeldejäävaimad olid aariad ooperitest "Tosca" ja "Figaro pulm".
Siinjuures on huvitav, et esineja ei kasutanud mingeid pürotehnilisi või muid abivahendeid oma sõnumi effektiivsemaks kohaletoimetamiseks. Olen märganud, et mõned esinejad püüavad just selliste ,,trikkidega" eesti publikut köita... Muusika ja Joe Cocker'i karismaatiline isiksus olid need, mis naelutasid publiku paigale. Selle lühikese kirjutise kokkuvõtteks sooviksin vaid, et eesti muusikaürituste korraldatel jätkuks ka edaspidi piisabvalt julgust ja mõistust tuua meie lavadele sellise kaliibriga esinejaid kellelt oleks meilgi palju õppida. Ma pole kunagi olnud eriline blues'i ja bluesrock'i austaja (rohkem club, trans, techno jne ikka kaasaegsema ,,kraami" nautija) kuid mõnikord tasub lihtsalt VAADATA ja KUULATA.
Tänapäeval on teatris paljud asjad muutunud. Nagu näiteks meie teatris ei näitle ainult mehed,vaid ka naised. Olenemata vanusest või perekonnaseisust.Näitlejad on laval vabas riietuses,vastavalt etenduse teemale. Vana kreeka teater toimus vaid paaril korral aastas , aga meil igapäev .Põhjuseks miks me tänapäeval teatris käime ei ole ainult seltskond ja ühtekuuluvus tunne, vaid on ka põnev lugu ja head näitlejad. Ma arvan ,et tänapäeva teatris on näitlejate ja publiku emotsionaalne lähedus suurem ,sest meid on teatris vähem,aga suure massi ees pole võimalik otsest kontakti näitlejaga luua. Vanalajal oli teater püha ,aga tänapäeval on pigem lihtsalt üks vabaaja võimalusi, mida harrastatakase harva .
Õpingud jätkusid aastatel 1985 1991 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis peamiselt Hendrik Krummi ja Ivo Kuuse juhendamisel. Hiljem täiendas ta ennast Itaalias Accademia Verdianas, kus tema juhendajaks oli Carlo BergonziTema viimaseks suuremaks osatäitmiseks Estonia teatri laval jäi maalikunstnik Cavaradossi roll Giacomo Puccini ooperis "Tosca". Vello Jürna oli mitmete muusikaauhindade laureaat. Aastal 1989 võitis ta esimese koha Eesti lauljate võistlusel ja 1992. aastal publiku auhinna Violetti- Valsesia võistlusel. Aastal 1991 pääses ta Modenas toimunud Pavarotti-nimelise võistluse finaali. Tuntumad solistid olid Voldemar Kuslap, Pille Lill, Margarita Voites ja Aare Saal , esitasid siis esitati kuulsamaid aariaid erinevatest ooperitest, meeldejäävaim oli aaria ooperist "Tosca". Kontsert oli muidugi hea sellepoolest ,et oli palju häid artiste , kes esitasid oma muusikapalu väga hästi.
Märksõnad e kõnekaart Selge struktuur, järjestus Ebaühtlane üleminek Peast esinemine Selge kontakt, hea kasutada Võib minna meelest ära, oma kehakeelt tulevad sisse parasiitsõnad, suurem esinemishirm Suhtlemine algab enne, kui on öeldud esimene sõna. Peab seisma, haarama publiku tähelepanu endale. Siis tuleb pöördumine. 1. Head kuulajad, armsad jms 2. Ütlen, kes ma olen 3. Millest ma räägin ja kui kaua. Ei tohi öelda umbes! Ei tohi öelda: tahaksin täna teile rääkida... 4. Avanguvõte Kuulamiskõver eeldab seda, et pärast teist poolt on hea tuua sisse mõni fakt või illustratsioon. 5. Enne lõppu meenutad rahvale, millest sa rääkisid 6
Mulle tundus, et ta oskas kõige paremini rolli sisse elada ning tema emotsioonid tundusid kõige tõetruumad. Samuti meeldis mulle pankur Shylocki osas Mait Malmsten, kuna temagi roll oli paeluv ja huvitav. Etendusele andis positiivse efekti suur ekraan, mille pealt näidati lavakujundust erinevaid ruume ja maju. Mulle tundus, et lavakujundus oli saanud hea lahenduse ning andis etendusel positiivse efekti. Etendus on Draamateatri mängukavas olnud peaaegu aasta, kuid publiku huvi on siiani suur. Olen sellest etendusest väga vaimustatud ja loodan, et taolisi teatrikogemusi ja emotsioone saan nautida ka tulevikus. Minu arvates oli see väga õpetlik lugu ning soovitan soojalt ka teistele seda lavastust vaatama minna. Karli Jaanson 10 B klass
Tüdrukutel olid väga hea kõlaga hääled. Muusikat tehti kohapeal olevate intrumentidega. Kasutati kitarri, klaverit, flööti, oboed, tamburiini, trianglit ja djembe trummi. Möned lood olid tehtud käte plaksudega või erinevate vokaalidega. Isiklikult meeldis mulle lugu pealkirjaga „Adiemus“. See tekitas minus külmavärinaid. Meenutas mulle Estonia laeva huku videot. Neiud laulsid seda nii hästi, et suutsid kuulajani tuua selle, mis see lugu peaks edastama. Nad panid publiku end kuulama. „Adiemus“ on uue ajastu laul, mis on kirjutatud Walesi helilooja Karl Jenkins poolt. Iga laulu järel sõnas dirikent paar sõna juttu. Ta inglise keele kasutamise oskus ei olnud eriti hea, kuid suutis ikkagi midagi öelda. Olemas oli ka tõlkija, kes suutis tšehhi keelest inglise keelde tõlkida, kui vaja. Nende häält oli nii hästi kuulda, et neil ei olnud vaja mikrofone. Mul tekkis vahepeal selline tunne, nagu tuleks sealt samast kõlaritest seda heli
“Muinasjutu mets” “Ingli puudutus” “Kaitseta” – vallutas 7 vapra diskoteegid ja raadioeetrid “Ajateenija” – aastal 1998 oli terve suvi populaarne laul “See ei ole saladus” “Romula” – 2002 a. R2 edetabelis 40 nädalat, aastalõpu tabelis I koht “Carmen” – 2003/04 superhitt Auhinnad: Kuldne plaat – 1998 a. 2 auhinda; aasta parima bändi ja aasta plaadi eest Muusikaauhinnad – 2001 a. publiku lemmik 2003 a. “Stiina” lemmik Raadio 2 – 1995 ja 2002 a. esimene Eesti bänd mis on aastalõpu tabelis 2 korda võitnud esimese koha Terminaator - see ei ole saladus http:// www.youtube.com/watch?v=ziun437U4 xM Terminaator - Tänapäeva muinaslugu http://www.youtube.com/watch?v=a7L_H l0zrLE Kasutatud allikad: http://www.terminaator.ee/ http:// et.wikipedia.org/wiki/Jaagup_Kreem http://www.cityout
Cicero looming Cicero kõnedest on säilinud 58 (mõnedel andmetel 30). Kõned on peetud kohtus ja rahvakoosolekul. Sisuliselt jagunevad ta kõned poliitilisteks ja kohtukõnedeks, esimesed on peetud rahvakoosolekul või senatis, teised kohtus. Isiklikud filosoofilised tõekspidamised ja maailmavaated, mis kajastuvad kõnedes, annab kuulajale vägagi spetsiifilise kõnepidamise vormi, milles esinevad variatsioonid ja publiku koosseisust ja kõne temaatikast lähtuvad rõhulised lahendused muudavad Cicero kõned iseseisvateks teosteks. Kõnelemises oli talle eeskujuks Demosthenes. Cicero kõnesid peeti läbi Rooma ajaloo parimateks. Tema kunstiväärtuslikud kõned olid lisaks otsesele kasutamisele kohtupraktikas ja poliitikas mõeldud avaldamiseks kirjandusteosena, siis töötas ta need enne avaldamist ümber. Cicero retoorikaalastest teostest on kuulsaimad kolm: "De oratore", milles autor lõi haritud
Mitmekülgusus ja jõulisus tulenevad bändi eeskujudest, kelleks on näiteks Pink Floyd, ent samas ammutavad nad ideid ka 70ndate diskomuusikast või sootuks vanadest rootsi viiuldajatest. Teise päeva esinejatest sooviksin eesti poolelt ära märkida Zetod, kes on kümne tegutsemisaasta jooksul omandanud kindla fänkonna. See, kuidas publik laulja Jalmar Vabarna korraldusi täidab, on mõneti ehk isegi fenomenaalne. Minul kui passiivselt kõrval põlvi nõksutaval vaatajal oli lust publiku rõõmu jälgida. Viimase päeva sõna otseses mõttes kuumimaks bändiks osutus 2009. aasta Viru Folgil alguse saanud bänd Ukerdajad. Bänd on mõne aastaga muutunud küpsemaks ja lisaks nende kauamängivale loole „Kährikupüük” on bänd repertuuari vanemaid lugusid muutnud nüansirikkamaks ja heliliselt põnevamaks. Lauldakse nii lindudest kui putukatest ja samas käsitletakse ka elulisi teemasid sellest, kuidas keegi suusabaasis alla lasi?! Kui jätta kõrvale
Euroopa identiteetide südames II maailmasõjast alates on Euroopasse tekkinud juurde tuhandeid festivale igasugustes kunstivaldkondades. Need on väga mitmekesised: enimtuntud Bayreuthi, Salzburgi ja Edinburgi festivalidest alles kujunemisjärgus olevateni; klassikalistest väga kaasaegseteni; suurtest popp- ja rokkmuusika kogunemistest väikestes külades peetavate minifestivalideni. Esindatud on ooper, klassikaline muusika, kaasaegne muusika, maailmamuusika, jne. Lõuna-Euroopas on festivalid ülipopulaarsed ja toovad kaasa massiturismi festivalide toimumispaikadesse. Nüüdseks on need igal pool, nii suurtes kunstilinnades kui kõrvalisemates kohtades. Festivalid rahu otsivas Euroopas Sõja lõppedes hakkas leinav ja sokeeritud Euroopa otsima viise, kuidas ravida oma haavu, suunata inimesi rahu, koostöö ja inimlikkuse poole. Euroopa festivalid kannavad endas väärtusi, mis sellele ühiskonnale olulised on. Nee...
esinemise veidi isiklikumaks. Südamlikuks teeb paljud lood see, et Jalmar kasutab oma lugudes kadunud vanaema laulude salvestusi. Lõppude lõpuks oli tegemist väga toreda kontserdiga, kust ma lahkusin äärmiselt meeldivate emotsioonidega. Võrreldes varasemate kogemustega on see kindlasti üks meeldejäävamaid tänu eriti hubasele keskkonnale. Kuna kontsert oli minu meelest meeldejääv ei muudaks ma sellejuures midagi, kuna arvan, et publiku rahulolu ja poolehoid on juba praeguse seisuga võidetud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
