kasvõi üksainus inimene, kes leiab tantsija liigutustest emotsiooni ja teosest selle mõtte, mida koreograaf on soovinud publikule edasi anda. Tants väljendab elu läbi liigutuste. Muusika saatel ennast liigutades õpitakse tundma enda keha ning nii leiatakse oma liikumise keel, stiil ja mall. Igal isiksusel on iseenda tantsimise viis ning vabadus järgida teed, mida mööda käib. Peegel omab jalakeerutuse juures suurt rolli, kuna see näitab tantsijale, mida näeb publik: keha zestid ja peegel ei valeta iial. Ideed mõjutavad kehade liikumist ning liikumisviis teisendab omakorda meie hoiakut ja mõtet. Tants ei pea olema alati graatsiline, ilus, voogav ning inspireeritud ballettist. Selle nurgelisus, teravus ja agressiivsus annab juurde teise nüansi ning teosel on potentsiaali publikule meelde jääda. Arvan nii nagu ütles Martha Graham (1894-1991): ,,Inetus võib olla tegelikult ilus, kui see hüüatab võimsa häälega."
1816. aastal. Laulu algne käsikiri läks kaduma aga leiti hiljem üles ja taastati. Laul on aeglane ja hällilaulu moodi. Kontsert meeldis mulle väga, seal sai ise kaasa laulda, tekitas jõulutunde ja sain suurepärase tundega lahkuda kirikust. See oli kõik väga lõbus. Mõne loo ajal tekkisid külmavärinad ja tekitas häid emotsioone, hea oli kuulata. Kontsert oli hästi korraldatud ja kõik oli meeldiv. Publik oli kaasaelav ja lõbus, rahvast oli palju. Kokkuvõtlikult oli kontsert siiski ilus, kuigi jõulud olid juba läbi, tekitas see ikka suure jõulutunde, mida see kontsert tegelikult pidigi tegema.
lemmikumaid muusikalisi hetki oli stseen peaministri majas, kui soleerisid inglissarv ning harf, mis kõlasid suurepäraselt kokku, tekitades pehme ning ilusa meloodia. Minule suureks üllatuseks oli ooperi ja balletti väga hea põimimine kolmandas vaatuses, mis sobis sinna vapustavalt. Lavale ilmusid tantsijad valgetes riietes. Tants oli kerge ja heljuv ning tekitas müstilise tunde. Mõningatest negatiivsetest külgedest hoolimata, mulle siiski see ooper meeldis ning samuti tundus, et kogu publik oli etendusega rahul. Solistid olid professionaalsed ja muusika suurejooneline.
Kohtuotsust sai edasi kaevata. Küsimused 1. Kes olid gladiaatorid ja mis oli keisririigi ajal gladiaatorite võitluste korraldamise eesmärgiks? Gladiaatorid olid mõõgavõitlejad. Keisririigi aja jäi usuline külg sootuks varju ja gladiaatorite võitlusest said lihtsalt suurejoonelised vaatemängud nii ülemkihi kui ka rahvamassi lõbustamiseks. 2. Kuidas otsustati gladiaatorite võitlustelt kaotaja saatuse üle? Võidetu saatuse üle langetas otsuse publik, kes ülespidi pööratud pöidlaga andis märku armuandmisest, allapoole pööratud pöidlaga aga soovis, et võitja võidetu tapaks. Kui keiser kohal viibis, jäi lõplik otsus tema teha. 3. Milliseid ehitisi rajati või restaureeriti Rooma linnas keisririigi ajal? Keisririigi ajal hakati linna sihipäraselt välja ehitama. Foorum kui linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus omandas piduliku välisilme. Selle naabrusse rajasid
Kujundus lõi loole sooja, hubase ja meeldivalt vaatajaga kontakti võimaldava tausta. Tõsiasi, et kujunduseks valiti elutruu ja konkreetne keskkond, ning mitte abstraktsem versioon, mis viimasel ajal äärmiselt populaarne valik ning mis võib küll nutikas ja põnevalt omapärane olla, oli mulle suureks kergenduseks, sest kunstilisemad interpretatsioonid on mulle hetkel üledoosi tekitanud. Nii virgutav on vahelduseks kogeda klassikalist üks ühele lavakeskkonda. Ka publik kaasati mingi hetk toimuvasse, kui külarahvas lavalt maha astus, ja see toimis suurepäraselt vahendina toomaks publikut ja lavastust üksteisele lähemale. Ooper oli, nagu haruzanr lubas, üpris humoorikas ning igasugu lõbusa tobuvabaohu juures suutsid mind eriti naerma panna mehise maffiabossi, Belcore, õnnest taevasse tulistamine ning kogemata tuvi alla laskmine ja Adina sõbranna, kes oli tehtud eriti nohiklikult nunnuks. Just selline kerge,
ja MÜTOLOOGIA AINETEL.INIMHINGE AVAMINE on lausa vapustavalt veenev ja jõuline. Peale tunnustuse võitmist grupiportree "DR.TULPI ANATOOMIALOENG"u eest maalis ta 10a peamiselt PORTREID(eriti oma naisest Saskiast) ja mütoloogilisi või piibliainelisi KOMPOSITSIOONE. Neid teoseid iseloomustab bravuurne elurõõm, toredusküllus,soojad kuldsed toonid ("DANAE","AUTOPORTREE SASKIAGA")Mitmetes töödes on tunda itaalia baroki mõjusid. Pärast Saskia surma algasid Rembrandti maj.raskused, publik hakkas vähehaaval temast ära pöörduma.Tema looming aga ARENES TÕUSUJOONES. Ta ei saavutanud oma töödes emotsionaalset väljendusrikkust mitte enam efektsete pooside ja silmatorkava miimika abil, vaid ta teoste poeemiline hingestatus on loodud kõige lihtsamate, lausa igapäevaste vahenditega.("PÜHA PEREKOND") Suuremõõtmeline grupiportree"ÖINE VAHTKOND" sai tema loomingus murranguliseks teoseks.Selles loobus ta traditsioonilisest ja publikule meeldivast grupiportree kompositsioonist
Võib öelda, et kontsert oli väga menukas, sest see oli täiesti välja müüdud. Rahvast oli külma kirikusse kogunenud nõnda palju, et kõik ei pääsenudki istuma. Tundus, et kõik väga nautisid antud kontserdit, sest lõpus aplodeeriti esinejatele väga tormiliselt ja kutsuti nad tagasi lisalugu esitama. Lisalugudena esitati ,,Ongi kõik öeldud"(Tõnis Mägi) ja ,,Laul ennekuulmatust lahkusest" (inBoil). Publik käitus väga viisakalt, keegi ei lobisenud ega häirinud teisi. Minu arvates oli see üks huvitavamaid kontserte , kus ma viimasel ajal käinud olen. Esituse muutis põnevaks osalejate improviseering ja see, et nad polnud pea-aegu midagi ette valmistanud. Tõnis Mägi suutis publikut vaimustada oma võimsa häälega, vaatamata sellele, et tal tegelikult oli hääl ära. Ma usun, et ta oleks kindlasti rohkem laule laulnud , kuid oma hääle hoidmiseks esineja seda ei teinud
Mansonit. Limp Bizkiti tõeline kaubamärk on aga enamiku ajast punast pesapallimütsi kandev laulja Fred Durst, kes ei näidanud üles just ülemäära suurt publikuga suhtlemise vajadust, ent oma väljaspool lugusid poetatud repliikidega jättis muheda lõunaosariiklasest jänki mulje. Kindlasti ei lähe see õhtu niipea meelest ka ühel umbes kümneaastasel poisil, kes loo ,,Full Nelson" ajal lavale aidati ja vahepeal Dursti mikrofoni enda kätte sai. See oli Limp Bizkitist vahva tegu, et publik säärasel moel esinemisse kaasati. Samuti oli kena zest riputada lavale DJ-puldi ette Eesti lipp ja vahetada kahes loos originaaltekstis olnud sõna Tallinna nimega. Publikut oli Rocca al Mare suurhalli kogunenud 4000 inimese ringis ja kogu selle kirju seltskonna suutis Limp Bizkit kenasti liikuma panna. Mitme loo ajal hüppas üles-alla terve põrandatäis rahvast ning kõrghetkedel tõstsid Fred Durst ja tema bänd püsti isegi need, kes jälgisid sõud istekohtadelt.
liiga väike sellise vägeva bändi jaoks. Sain jällegi teada,et eestis on olemas nii ambitsioonikaid muusikuid. Nemad moodustavad tõepoolest perfektse duo ning võin öelda,et see oli üks mu parimaid kontserdi elamusi senini. Kogu kontserdi aja kuulasin ja jälgisin tähelepanelikult nii nende laulu, kui liikumist ilma, et mõte oleks uitama läinud. Nad suutsid väga hästi kuulajad kaasa haarata. Publik elas väga kaasa ning plaksutas neid kontserdi lõpus korduvalt tagasi. Peale ametliku kontserdi lõppu, kui enamik publikust oma teed läinud, jätkus kontsert vabas vormis veel soovijatele edasi. Lauldi koos kohalejäänutega nii võimsaid rahvalaule, kui esitati omaloomingut, polkast rokini, aeti niisama juttu ja tehti palju head muusikat. Alguses veidi teatud eelarvamusega minnes, kuid mis kontserdi
George Segal- köieltantsija Marisol- Magritte III taevas Kokkuvõte Popkunstis on muudetud maalide ja skulptuuride mõõtmed hiiglaslikeks Kasutusele võeti mitmesuguseid seni kasutamata tehnikaid ja materjale Värvid on väga erksad ning loodi kontraste Keskseks teemaks on igapäevaelu rutiinsed ja tuntud valmiskujundid Kunstnikud näitasid, et ka ülikulunud üksik motiiv võib mõjuda värskelt ning mõjuvalt, kui tema konteksti muuta Massilistks pooldajaks oli tavarahvast publik, kes oli seni abstraktse kunsti ees igavlenud, kuid tundis nüüd rõõmu maalidel tuttavate esemete äratundmisest.
Rahvast tuli kohale palju, kuskil kaheksasada inimest. Korraldaja OÜ Saarepuhkus tahab teha sellest iga-aastase traditsiooni. Head muusikat sai kuulata ka taskukohase summa eest, pilet oli vaid nelikümmend krooni. Sellise kontserdi toimumiseks oli valitud just ideaalne koht. Sai kuulata mahedat muusikat mõnusas keskkonnas. Tiik oli kaunistatud küünaldega ja see andis loodusele imelise pilgu. Kontsert toimus vana veskitiigi ääres, mets oli kaunistatud lõketega ja prozektoritega. Publik vaatas esinejad üle vee, kuna esinejad olid laval, mis asus veskitiigi keskel oleva saarekese küljes. Jazz-muusika kuulamiseks on vaja mõnusat olemist ja keskkonda. Seal oli tehtud just kõik selleks, et inimestel oleks hea muusikat kuualata. Mind imestas see, et nii palju huvilisi oli kohale tulnud. Poleks uskunudki, et jazz-muusika on nii populaarne saarlaste hulgas, aga eks tuldi ka nii esmakordset üritust juba ka uudishimu pärast vaatama. See oli minu esimene
seda rohkem hakkas mulle kontsert meeldima. Laulu ,, Somewhere" ajal sain aga tunda äratundmisrõõmu, sest olin antud lugu ennemgi kuulnud. Samuti näidati ja etendati laulude vaheaegadel erinevaid seiku Barbra Streisandi elust. Antud lähenemine oli minu jaoks ühes kontserdis midagi uut, kuid see-eest oli see väga omapärane ning mulle, kui ka publikule see meeldis. Pidevalt oli erinevate situatsioonide lõpus kuulda, kuidas rahvas lagistas naerda. Kontsert lõpus oli tunda ja kuulda kuidas publik ei tahtnud kuidagi armastatud artiste ära saata. Aplodeeriti maruliselt ning lauljaid kutsuti tagasi tervelt 6 korda. Samuti tundus, et lauljad ise ei tahtnud lavalt ära minna, kuna esitati ka mitmeid lisalugusid. Kontserdile minnes läksin kerge eelaimdusega, et tuleb järjekordne kontsert, kus saal on pooltühi ja esinejad ei tee oma tööd armastuse ja täie hingega. Õnneks pidin aga seekord pettuma. Kogu atmosfäär terve kontserdi ajal oli väga hubane ja oli tunda et
põlvkondadele ooperimuusika sümbolid.Samas ülistasid ooperit sellised muusikamaailma korüfeed nagu Saint-Saëns, Tsaikovski ja Debussy, kes mõistsid teose suurust. Tsaikovski ennustas sellele suurt tulevikku: ,,Kümne aasta pärast on see kõige populaarsem ooper maailmas".Ja tal oli õigus, sest ,,Carmenist" õhkub tõelise elu hingust, kirge, vabadust ja dünaamikat.Nende suurte heliloojate vaated osutusid prohvetlikeks ning lõpuks muutis publik Carmeni üheks ajaloo populaarsemaks ooperiks. Ooperi tegevus toimub Hispaanias .Sisult on ,,Carmen"väga traagiline . Värvikal taustal hargneb mustlanna Carmeni ja talupoisist seersandi Jose armastuse lugu . Carmen on väga ilus , temperamentne ning ka isekas tüdruk.Olles looduslapselikult vaba eelarvamustest, ei tunnista ta armastuses silmakirjalikkust. Lakanud armastamast Jose ´d, kingib ta oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose, kes ei suuda leppida
Kontserdil kõlanud gospelmuusika oli rütmikas, mõnus ja sobis väga hästi kuulata nii vanematele kui ka noortematele inimestele. Minu arust olid nad väga julged, rõõmsameelsed ja enesekindlad. Solistid elasid laulu sisse ja seda oli hea vaadata. Esinejate riietus oli suht tavapärane. Võib-olla oleks nad võinud natuke pidulikumalt riides olla, sest see oleks jätnud veel parema mulje, aga mind see eriti ei häirinud. Kirikus valitses sõralik ja õdus meeleolu. Publik kuulas hoolega neid ja plaksutas kaasa, kui oli tempokas laul. Kui kontsert lõppes, aplodeeriti kõvasti ja paljud tõusid isegi püsti. Ei usu, et just kõik sealsed kuulajad gospelmuusika austajad olid, kuid rahval oli hea tuju ja rõõmus meeleolu. Esinejate ees ei pidanud piinlikust tundma, sest kirik oli rahvast täis. Enim meeldis mulle lugu Listen to the Angels Sing, sest sõnad ja meloodia olid head. Minu arvates oli see kontsert väga hästi õnnestunud, rahvale meeldis, tekitas hea
· Vähemtähtsa lisandi, mis on lause mõtte seisukohalt teisejärguline, võib panna sulgudesse(vanus, juhendaja, sünniaasta) 2. Üte ...Lausesse kiilutud sõna, fraas, nimi, mis näitab kelle või mille poole pöördutakse. Näide: Teie, poisid, jätke see auto rahule. Üte eraldatakse alati komadega! 3. Lauselühend(LL) ..õeldiseta sõnarühm mille tuumaks on verbi käändeline vorm. Näide: Mari laulu kuuldes läks publik elevile. 3.1 des-, mata- ...väljendab samaaegset tegevust · Kui des-, mata- vorm esineb LL alguses, eraldatakse see komadega, kui lõpus siis ei eraldata. Näide: Laulu kuulates mõtlesin selle esitajale. Laulu kuulates, astusin kooli poole. · Kui LL asub aluse ja õeldise vahel siis eraldatakse see komadega Näide: Mai, poistega taaskord riieldes, ei pannud tähelegi, et tema üle naerdakse. 3.2 nud-, tud-
Theodor Luts. Film helindati Soomes. "Eesti Kultuurfilm" sai helifilmi tegemiseks vajalikud seadmed kätte 1937. aasta suvel. 1947 a. hakkab tegutsema Tallinna Kinostuudio, mis aastast 1963 saab nimeks "Tallinnfilm" ning samuti valmib esimene sõjajärgne eesti mängufilm "Elu tsitadellis". 1951a. valmib ,,Lenfilmi" baasil esimene eesti värviline mängufilm "Valgus Koordis" Hans Leberechti romaani põhjal, peaosas Georg Ots. Eesti filmil oli oma publik 1960.-1980. aastail. Tollase mängufilmi 300.000 vaatajat kinos on tänavuseks kahanenud 5000-15.000-ni.1997. aastal käis Eesti filmivaataja kinos 0,7 korda. 90-tel linastunud Eesti filmid on enamasti olnud väga haledad võrreldes Nõukogudeajal vändatud filmidega. Mängufilmidest vilksatavad korra kinodest läbi põhiliselt täispikad. Animafilmid jõuavad enamasti teleekraanile pärast seda, kui nende vastu on välisfestivalid huvi minetanud.
Pariis oli koht, mis vaimustas Konrad Mäge väga palju. Seal oli nii palju kunsti, et enamik kunstnike püüdsid haarata kõike, kuid samas oli kõike uut niivõrd palju, et pooltki ei õnnestunud haarata. Loomingu poole pealt oli Pariis Konrad Mäele väga oluline. Ta sai sealt niipalju mõtteid oma tööde jaoks. Tal õnnestus panna püsti oma näitus Tartus Vanemuises, kus ta osales oma neljakümne maaliga. Tema maalid olid väga kaunid ning publik oli neist lummatud. Samuti oli tal võimalus osaleda Pariisis näitusel oma nelja maaliga, mis meeldis publikule. Peale Pariisis käiku hakkas ta maalima ka neoimpressionistlikke maale. Kunstnik olla ei ole kerge. See on väga kurnav nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Seda oli ka kunstniku elu Konrad Mäele. Soov luua midagi eriti head oma lootusrikkamail aastail võib jõu puudumise tagajärjel jääda teostamata.
teenis masinakirjutajana. Samal ajal õpetas ta ka teisi. Varsti kolis ta New Yorki, kus kohtus Ruth St. Denis'ga. Varsti nad abiellusid ning lõid koos LA's tantsukooli Denishawn 1914. aastal. Seal koolis käisid paljud tuntud tantsijad nagu näiteks Martha Graham, Doris Humphrey ja Charles Weidman. Varsti kujunes välja nn Denishawni stiil, mida iseloomustasid eksootilised teemad, vapustavad kostüümid, luksuslikud dekoratsioonid ja romantilised jutustused. Publik võttis seda hästi vastu see polnud liiga teistsugune, kuid ka mitte liiga tavapärane. Tüüpiline Denishawni esinemiskava koosnes kolmest osast: muusika visualisatsioon, mis tugines suuresti Delsarte'i liikumispõhimõtetele; mitmesugused etnilistest tantsudest koosnevad kavad ning viimaseks nn orientaalia ehk St. Denis' ja Shawni ettekujutus idamaistest tantsudest. Öeldi, et Denishawni looming on romantiline tants, mis seob õhulise ja sentimentaalse
terviku, mis mõjub laval tabavalt ning meeldivalt. Liikmed suhtlesid tihti publikuga ning mulle näis, et ka kõik uued kuulajad nautisid kontserti sama innukalt kui vanemad. Viimane lugu oligi nende uusim laul ,,Get out of town". Ma polnud seda lugu varem kuulanud ning see oli nagu kombinatsioon kõikidest vanadest lugudest, kuid see mõjus nii suurepäraselt, et oleksin seda lugu kuulanud mitu korda veel. Õnneks tundis ülejäänud publik sama, sest bändil ei lubatud lahkuda ja nad laulsid kaks lisalugu oma vanalt albumilt. Tundus, et ka bändile meeldis väikese Ehte kohviku hubane atmosfäär koos mitmekümnete loominguliste noortega, sest laulja kinnitas meile korduvalt, et ootab ka järgnevatel aastatel tagasikutset. Loominguliste Noorte Kokkusaamine oli sel aastal juba viies, kus noored saavad nädalaks kokku Haapsalus, kus päeval tegeletakse näitlemise, muusika ja tantsuga ning õhtuti
``Vargamäe varjus`` analüüs Lavastus ``Vargamäe varjus`` räägib loo Mari vaatepunktist. Vargamäelt on kadunud armastus ja õnn, selle asemele on tulnud viha ja masendus. Ometi pole see lugu üdini traagiline, leidub ka siiraid ja kauneid hetki. ``Vargamäe varjus`` on Lennuki versioon meile tuntud ``Tõest ja õigusest``. Mulle isiklikult meeldis see lavastus. Kuna ma olin raamatu juba eelnevalt läbi lugenud oli huvitav näha ``Tõe ja õiguse`` nö uut versiooni, paralleere sai tõmmata palju. Mis mulle kõige enam huvi pakkus oli Lennuki tõlgendused tegelastest. Näiteks oli Pearu ehk Peeru, nagu Andres teda kutsus, palju lõbusam ja sõbralikum, kui oli raamatu Pearu. Ta jättis boheemliku mulje. Ka meeldis mulle Saare mängitud Juss, kellest raamatus eriti palju ei räägitud. Tema oli see päikesepoiss, kes kogu aeg naeris ja naeris. Lisaks sellele pakkus ka lavastus palju nalja. Oli hekti, kus terve publik naeris. Sellest nägin, et lavastus oli to...
ma ainus, kellele kohalike räppijate arusaamatu sõnadevoog kohale ei jõudnud. Õhtu edenedes saabus saalis vaikus ning oli märgata inimeste kogunemist saali. Liikusin ka ise saali ning ei olnudki vaja kaua oodata, kui lavale saabus austraallasest tänavamuusikuna tuntud Dub FX, kodanikunimega Benjamin Stanford. Koos Dub FXiga tuli lavale ka tema partner Flower Fairy ehk Shoshana Sadia. Kontsert algas põgusalt, kohe alguses mõni laiale avalikkusele tuntud lugu, mida Tartusse kogunenud publik ka häbenemata kõva häälega kaasa laulis. Artist suhtles kontserdi jooksul mitmeid kordi ka publikuga, peamiselt kirudes kõrvaklappi, mis tal higistamise tõttu sugugi kõrvas ei püsinud. Huvitav tsitaat artistilt: ,,I think it would'nt be a problem if I wouldn't sweat like a pig," mis tõlkes tähendab: ,,Ma usun, et see ei ole probleemiks, kui ma ei higistaks nagu siga." Naljakaks teeb selle tsitaadi fakt, et sead ei higista.
Kogu orkestit saatis basskitarr, mis andis paladele veelgi rohkem võimsust juurde. Selle järgnesid Mare Visnapuu Poistekoori jõululaulud ,, Lumepiknik" ja ,, Kuuse tegemine". Kaunid lood süstisid inimestesse veelgi rohkem positiivsust ning tekitasid neis sooja jõulutunde. Peale südant soojendavaid jõululaule astusid taaskord lavale keelpillid, kuid sealsed esinejad oli palju pisemad esimestest. Laste esitus kõlas Sh.Nelson ,, Tants" ja ,, Püha öö". Seejärel sai publik lasta oma silmal puhata solistil, kes esitas flöödil J.S. Bachi ,,III osa flöödikontserdist nr.1". Nüüd astus lavale tagasi viisikoor, kelle esituses lauldi H. Hindpere pala ,,Lumi langes". Esinemisjärg anti üle pärimusmuusikaansambile, kes esitasid Kihnu Labajala. Jällegi seadsid end lavale flöödimängjad. Kõlas A.L.Webberi ,, Maarja Magdaleena laul" . Flööditrio esitus oli väga meeldejääv ning ilus. Kord mängisid nad koos, kuid leidus ka soolohetki
,,Musta pori näkku" Lavastaja Andres Noormets ütles pärast esietendust, et ta ei püüelnud reaalsuse kajastamise poole. ,,Seal on absurdseid olukordi, näiteks pole võimalik, et ühe inimese mälestused lähevad teise pähe," ütles Noormets. ,,Olin truu pigem sellele, mis toimus, mitte sellele, kuidas see toimus. Mulle meeldis väga, kuidas publik kaasa tuli. Tundub, et lavastuses on juttu eestlaste ühismälus olevatest asjadest, popkultuuris märgilistest tegelastest, seega tekibki kaasahingamine." Kirjanik Rein Raud ütles, et tema mälestused sellest ajast on veidi teistsugused, kuid on huvitav näha, kuidas ajalookäsitlused erinevad. Tegelased esitasid Raua sõnul omaaegseid prototüüpe pigem paroodia ja karikatuurina, kuid teinekord tabasid algset kuju väga hästi.
Barokk kultuur oli dünaamiline ja rahutu. Muusikat iseloomustavad dünaamilisus, rahutus, liialdused ja teatraalsus. Emotsionaalne mõjutusvahend- ei piisanud enam sellest, et laulja esitas kurvalt kurba laulu, vaid eesmärk oli publik nutma panna. Kontsertstiil - muusika väljus väikesest koosmusitseerivast ringkonnast suure publiku ette. Vastandina renessansiajastu muusikale (kirikumuusika oli jumalateenistuse funktsionaalne osa, seltskonnamuusika mõeldud koos mängimiseks või tantsimiseks) oli barokkmuusika mõeldud pingsaks kuulamiseks. Instrumentaalmuusika- muusika., mida esitavad muusikainstrumendid. Cremona koolkonna viiulimeistrid- Amatid, Guarnierid, Antonio Stradivari.
,,Meie kooli muusikal" Külastasin 30. aprillil Paide kultuurimajas toimunud muusikali, mis kandis pealkirja ,,Meie kooli muusikal". Kontserti teema oli võetud Paide Ühisgümnaasiumi õppeaastal toimunud sündmustest ja üritustest. Esinesid Paide Ühisgümnaasiumi põhikooli ja gümnaasiumiastme õpilased. Tundus, et publik nautis lavateost ja jäi sellega rahule, sest kohati oli kuulda ka tugeva aplausi kõrval naeru. Muusikal sisaldas erinevaid etteasteid: lauldi nii ühendkooriga kui ka ainult segakooriga. Enamjaolt oli koori ees solist. Samuti laulsid solistid eraldi ja esinesid erinevad ansamblid. Esitati lugusid popmuusikast. Etendusesse oli põimitud erinevaid tantsunumbreid nii laulude taustale kui ka eraldi. Lisaks sellele sisaldas muusikal näitlejate dialooge
toimivad aga mine sa tea äkki mõni mees tõesti läheb ja proovib nendel viisidel naisi saada. Hiljem said kõik õppurid nipid selgeks ja tulid hästi sebimisel toime. Erinevus oli lihtsalt selles, et mõni jäi neid ka kasutama kuid mõni loobus neist, sest need tõid tema ellu ainult kahju, üks sellistest tegelastest oli priimus kes nippidest loobus. Sest need nipid ei aidanud tal saada ikkagi seda naist keda ta soovis saada ja kelle pärast ta ka sinna õppima asus. Hiljem sai publik saalis ka seda teada, et lantimiskunstide õpetaja polnud ikkagi nii vaba mees kui arvati. Tal oli pere ja kohustused. Lihtsalt ta proovis teistele näidata, et asjad pole nii ja, et ta elu on lust ja lõbu. Aga üldiselt võin mina öelda selle etenduse kohta nii palju, et mulle see väga meeldib ja mulle jäi sellest väga positiivne kogemus. Nalja sai palju ja naer jäi ka peale etendust pikalt suule.
66". Lugu sai uue lähenemise improvisatsiooni ja jazzi-elementide näol ning on kingituseks Eesti Vabariigile 100. juubeliks. Üks lugu, mille kuulamist ma ei nautinud oli see, kui muusika mängis F-mollis ja lauldi F- duuris need ei sobinud üldse kokku ning lugu ei kõnetanud mind. Arvan, et isegi soome naeru laul oli sobivam siia jõulukontserdi kavasse kui see. Väga kaunis oli seevastu ,,Lume värv", see tõi tagasi rahuliku talvemeeleolu ja meloodilisuse. Järgnevalt kaasati publik muusika tegemisse plaksude ja jalamatsude tegemisega ning Jan Uuspõld demonstreeris oma steppimisoskust muusika saatel. Igal kontserdil esitab koosseis sooviloo. Otepääl oli selleks Mariah Carey ,,All I want for Christmas is you", mida trio esitas ka Ringvaates kontserti tutvustava palana. Kuljused andsid sellele kaunile jõululaulule viimase lihvi ning nautisin esitust väga. Kontserdi lõpetas jõuluklassikaks kujunenud ,,Talvevõlumaa" .
Viljandi Jakobsoni Kool Billie Eilish Referaat Anne Mari Mõttus 8.a Klass Juhendaja Marje Maasen Viljandi 2018 Sisukord Vanemad................................................................................................................ 4 Vend Finneas....................................................................................................... 5 Teosed.................................................................................................................... 6 Kokkuvõte............................................................................................................... 7 Lisad....................................................................................................................... 8 2 Sissejuhatus Kes...
kes sai avalikult tuntuks pärast talendisaates "Britain's Got Talent" osalemist. Boyle sai kuulsaks lauluga "I Dreamed a Dream" muusikalist "Les Miserables" BGT 3. hooaja esimeses osas. See jõudis eetrisse 11. aprillil. Tema esimene album avaldati 2009. Aasta Novembris kui üks enim müüdud albumeid maailmas. Maailma huvi Susani vastu sai vallandatud tänu suurele kontrastile tema võimsa metsosoprani hääle ja veidi ebaatraktiivse välimuse vahel. Publik aplodeeris talle seistes, samuti ka Amanda ja Piers kohtunike hulgast. Susanist sai kohe ülemaailne interneti sensatsioon. Artikleid tema kohta ilmus paljudes ajalehtedes üle kogu maailma, sealhulgas ka Eestis. 9 päevaga said tema videod show'dest, interviuudest, ,,Cry me a river" tõlgendamisest ligi 100 miljonit vaatajat. Tema esinemisproovi videot on vaadatud internetis mitusada miljonit korda. Vaatamata
"Kodune kasvatus kui selline mul peaaegu puudus" sõnab Roman.Kuid emaarmastusest pole ta küll kunagi puudust tundnud.Poeg Roman on kinkinud Itale kaks lapselast Mirjami ja Alfredi.Ita Ever on laste sõnul vanaema ,kellega koos ei hakka kunagi igav.Ta on lastelastele palju andnud.Hooliv ja abivalmis.Selline,nagu üks tõeline vanaema olema peab. Suure armastuse lugu Oma teatrile on Ita olnud uskumatult truu,olgu muu eluga,kuidas on.Ja publik mõistab seda hinnata,sest kui Eesti näitlejate seas on keegi,keda tingimusteta armastatakse,siis on see Ita Ever.Teater ja Ita.Ita ja teater.Teater ja Ita..Näitlemine on see,mida Ita oskab kõige paremini,lausa suurepäraselt.Ja see pole üldsegi lihtne amet.Tal on nii palju ambitsioone,sest ta on kaua vastu pidanud ja ei lakka töötamast.Ital on palju vedanud,et tema karjäär sai alguse juba väga noorelt,tema õnneks teda märgati, esimest korda astus ta Draamateatri lavalaudadele juba 10
kombel vaheldumisi vastumeelselt hooliv ja kibestunult sõltuv. Nad veedavad oma aega soovides, et nad saaksid omaette olla, kartes samas kohutavalt üksindust. Nad pilkavad teineteist, tehes seda tihti väga humoorikalt. Nad kaebavad füüsilise valu ja kaotuste üle. Saabub keegi Pozzo nime kandev mees, kes talutab köie otsas oma teenrit Luckyt, ning see aitab neil aega mööda saata. Kaks korda saabub poiss sõnumiga Godot'lt, kes ei saa täna tulla, kuid tuleb homme. Ei hulgused ega ka publik ei usu seda eriti, ent Vladimiril ja Estragonil pole muud võimalust kui oodata tema saabumist ( 4, 121). Becketti järgmisteks näidentiteks olid ,,Lõppmäng" (1957), ,,Krappi viimane lint" (1958), ,,Õnnelikud päevad" (1961), ,,Mäng" (1963). Tema hilisem looming koosneb peamiselt lühinäidendeist ja kuuldemängudest: ,,Tule ja mine" (1966), ,,Hingus" (1970), ,,Mitte mina" (1972), ,,Sammud" (1976)
teatriteenistuse poole - roomlanna võttis osa poliitilistest sündmustes, ta tundis hästi kirjandust, luges luuletusi ja proosat, õppis neid pähegi - isegi kõige kõrgema seltskonna neiud ja naised pidasid maailma kõige vanemat elukutset - kui mõnel mehel olid näpud põhjas osutati talle teenuseid võlgu- hilisema kasvuprotsendi vastu - Nero amfiteater 580 meetrit pikk, ligi 100m lai ehitis, mis mahutas 100 000 vaatajat - publik määras esitatava programmi ja juhtivad osatäitjad - etikett nõudis pidulikku riietust, toogat , ametnikud pidid ilmuma oma ametirõivastuses. Riietust kontrolliti - Nero seadis sisse 59ndal aastal noorsoomängud tähistamaks päeva mil ta esimest korda habet ajas - Augustuse ajal pidutseti 65 päeva aastas, Tiberiuse ajal 88sal päeval, Nero ajal juba tublisti üle saja ja järgnevatel sajanditel kasvas see arv kuni saja seitsmekümneni
,,Montmartre'i kannike" Margarita Voitesega peaosas. Menu kannustas teda jätma ülikooli ja astuma Tallinna Konservatooriumi dotsent Linda Sauli klassi, mille lõpetamise järel 1964. aastal sai temast Vanemuise teatri solist. Seal sündisid Margarita Voitese esimesed hiilgerollid: Violetta ja Gilda (Verdi ,,Traviata" ja ,,Rigoletto") ning Marguerite (Gounod' ,,Faust"). Aastal 1969 sai lauljatarist kaheks aastakümneks Estonia primadonna. Oli teatri kõrgaeg publik võis Margarita Voitest näha koos selliste väljapaistvate partneritega nagu baritonid Georg Ots ja Tiit Kuusik, tenorid Hendrik Krumm ja Ivo Kuusk, bassid Teo Maiste ja Mati Palm, dirigendid Neeme Järvi ja Eri Klas. Violettale ja Gildale lisandusid uued suurrollid, millest enim loorbereid on Margarita Voites lõiganud nimiosaga Donizetti ooperis ,,Lucia di Lammermoor". Estonia külalisesinemistel Stockholmi Kuninglikus Ooperis laulis Margarita Voites Luciat ja publik
Uudis pole see kui koer hammustab inimest vaid kui inimene hammustab koera (JohnB), uudsus Uudised on teatud uue, üksiksisiku või ühiskonna olelusvõitluses ette tuleva tõsisasja kohta. Uudise rajajaks walter lippmann (1889 - 1974) Lippmanni järgi on tegelikkus nii keerukas, et inimene ei suuda seda täielikult haarata. Seepärast antakse tegelikkus edasi põhiliselt stereotüüpide kaudu. “Public Opinion“ Uudised ei peegelda reaalsust, vaid on selektsiooniotsuste tulemus. Kurt Lewin: publik sööb seda mida ajakirjanik välja valib Gatekeeperi mõiste: osa uudiseid läheb prügikasti, see mida gatekeeper välja valib jõuab publikuni #communication research-ajakiri# Uudiskriteerimid: Negatiivsus on uudiskriteeriumina oluline, sest inimene on olelusvõitluses ja see huvitab teda. Lisaks uudisväärtusele on olemas uudisideoloogia ehk mida oluliseks peetakse Kommunikatsioon kui kolmekordne valik: - Informatsioon - Sõnum - arusaamine
Teatriteaduse peamised uurimisalad: · Ajalugu · Etenduse analüüs Peamised uurimismeetodid: · Teatrisemiootika nähakse erinevaid märgisüsteeme, otsitakse nende tähendusi · Teatrifenomenoloogia vastandub semiootikale; nähtuslikud esemed, mida tajutakse kehaliselt (nt atmosfäär, mõjumine) · Teatriantropoloogia näitlejate tehnika uurimine · Teatrisotsioloogia psühholoogia tasandil uurimine · Publiku- ja retseptsiooniuuringud kuidas publik etenduse vastu võtab 2. Mis eristab teatrit teistest kunstiliikidest? Teatri tegemine on etlemiskunst. Kirjandusteos tehakse liikuvaks, näitlejad toovad teksti kehakeele abil vaatajani. Teater on publikust sõltuv kunst. 3. Kuidas suhestuvad draama ja teater omavahel? Draama on näitekirjandus. Draama tähistab ka sõnateatrit. Tragöödia ja komöödia kõrval tähistab ta zanrit ja põhiliiki lüürika ja eepika kõrval (dramaatika ehk draama)
Teatriteaduse peamised uurimisalad: · Ajalugu · Etenduse analüüs Peamised uurimismeetodid: · Teatrisemiootika nähakse erinevaid märgisüsteeme, otsitakse nende tähendusi · Teatrifenomenoloogia vastandub semiootikale; nähtuslikud esemed, mida tajutakse kehaliselt (nt atmosfäär, mõjumine) · Teatriantropoloogia näitlejate tehnika uurimine · Teatrisotsioloogia psühholoogia tasandil uurimine · Publiku- ja retseptsiooniuuringud kuidas publik etenduse vastu võtab 2. Mis eristab teatrit teistest kunstiliikidest? Teatri tegemine on etlemiskunst. Kirjandusteos tehakse liikuvaks, näitlejad toovad teksti kehakeele abil vaatajani. Teater on publikust sõltuv kunst. 3. Kuidas suhestuvad draama ja teater omavahel? Draama on näitekirjandus. Draama tähistab ka sõnateatrit. Tragöödia ja komöödia kõrval tähistab ta zanrit ja põhiliiki lüürika ja eepika kõrval (dramaatika ehk draama)
siis Verdi tegi kõigile tulevastele põlvedele teene ning näitas, et teose juures on olulised just helilooja ideed ja emotsioonid. Mina pean teda lugemis- ja meenutamisväärseks aga hoopis muudel põhjustel. Minu jaoks oli ta Suurkuju tänu oma isiksusele. Tänu oma äraostmatusele ja kindlale meelele. Imetlusväärne on see, kuidas ta ei hoolinud ebaõnnestumistest, vaid püüdis ikka paremini ja paremini. Kui välja arvata see üks kord, mil publik teadmata autori hingeseisundit vilistas välja ooperi "Kuningas üheks tunniks". Kuid seda korda ei saa nimetada ka ebaõnnestumiseks. See oli ehk loomulik asjade kulg kui inimesel, kes on kaotanud kolm kõige kallimat oma elus, palutakse kirjutada midagi koomilist. Tegelikult on need kaks: kindel meel ja ooperi reformid tihedalt seotud. Ilma niisuguste isikuomadusteta poleks ta julgenud välja öelda, mis on valesti ning teha täpselt nii nagu tema õigeks peab
meeleolud, homofooniline faktuur, pika kaarega laulev meloodika, tempo ja dünaamika kontrastid. Ferenc Liszt 1811 1886 19. sajandi väljapaistvaim pianist, andekas helilooja, pedagoog, dirigent ja muusikapublist. Sündis saksa keelt kõnelevaks Ungari piirkonnas. · 1827 aastal eraldus ta oma sõpradest ja tuttavatest ning süvenes religioossesse müstikasse. Iga kontserdiga kogus ta üha enam kuulsust.Järgnesid kontserdid Euroopas. Publik eriti naised lausa jumaldas teda. · 1861 aastal kolis ta Rooma, kus üritas reformida kirikumuusikat, see aga ei saanud teoks. · Liszt oli tulihingeline programmilise muusika pooldaja ning ammutas inspiratsiooni kujutavast kunstist ja kirjandusest. · Liszt oli uuendaja harmoonias. Ta tõi muusikasse monotematismi põhimõtte ning lõi täiesti uue klaverimängu stiili
Retsensioon ,,Nii on meil moes!" (,,Anything Goes") Laupäeval, 22. novembril, käisin klassiga Tallinna linnahallis vaatamas Cole Porteri muusikalist komöödiat ,,Nii on meil moes!", mis esietendus 21. novembril 1934. aastal Broadway Alvin Theatres ning seda mängiti üle neljasaja korra! Cole Porter on üks ameerika armastatumaid ning hinnatumaid heliloojaid. Eesti publikul on olnud juba võimalus näha tema poolt muusikale "Suudle mind, Kate" ning "Can-can". Tegemist oli minu esimese muusikaliga ning ka väga meeldiva ja positiivse elamusega. Muusikali lavastajaks oli Andrus Vaarik, muusikaliseks juhiks Erki Pehk, koreograafiks Kristin Pukka. Osades Kaire Vilgats, Märt Avandi, Kristi Roosmaa, Tõnu Kark, Ülle Lichtfeldt, Ines Aru, Bert Pringi, Peeter Jakobi jpt. Muusikalis osales ka saarlanna Teele Viira, kes mängis mingit...
2 Leian, et kõige paremini õnnestusid muusikalis massilaulmised, kuna mitmete hääletämbrite segunemine lõi võimsa üldmulje. Sooloesinemistest nautisin enim Ott Leplandi esitusi, kuna minu arust on ta hääles selline mõnus kargus, mis toob kananaha ihule. Kõige paremini õnnestus esinejatel lõpulaul ,,Me oleme kõik selles koos". Muusikal oli kindlasti väga õnnestunud, kuna publik plaksutas lugude lõpus väga kõvasti ning lõpus saadeti noored esinejad lavalt ära selget tänu avaldava aplausi ja hõigetega. Kuigi mõningad stseenid tekitasid igavust ning küsimuse ,,millal see ometi läbi saab?", jäin muusikaliga siiski rahule ja soovitaksin seda kõigile, kellele meeldivad särtsakad esinejad, rütmikad laulud ja hea kontseptsiooniga teos. Tulevikus on mul kindel soov veel noortemuusikale külastada.
Arvustus Käisin vaatamas Gregory Rose "Surmatantsu" Niguliste kirikus 30.10.2011. Esines Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Osades olid Raier Vilu (Surm), Henry Tiisma (Jutlustaja), Raul Mikson (Paavst), Hideyuki Nishimura (Keiser), Kristine Muldma (Keisrinna), Tiit Kogerman (Kardinal), Andreas Väljamäe (Kuningas). Esitati Reekviemi ja tundmatu saksa keskaja autori teoseid. Üldmeeleolu oli võimas, meeliülendav ja oli tunda, et publik nautis kontserti. Riietus oli peamiselt must ning maani. Osad lauljatest olid riietatud sarnaselt maaliga "Surmatants" kujutatule. Surm ise oli riietatud musta, valge sall üle õla visatud ja peakattele joonistatud kolp, mida on näha selja tagant. Lava paiknes tellingute peal, lava all seisis koor ja nende ees istusid pillimängijad. Lava valgustasid helesinised prozektorituled. Lava ees troonis hiiglasuur küünlajalg 6 beezikat tooni pika küünlaga, mis ei põlenud
Kohale oli tulnud väga palju rahvast minu jaoks tegi kontserti eriliseks veel see, et ma sain seda nautida esimesest reast. Kõige rohkem meeldis mulle lugu nimega Changed The Way You Kissed Me, mis on electro- dub-pop stiilis kirjutatud nagu ka teised Example lood. Kuna lugu esitati viimasena, oli loomulikult intonatsioon juba segasem kui alguses, kuid mitte märgatavalt. See lugu on bändi üks tuntumaid lugusid, mis tähendab, et publik oli terve kontserdi kestel suures ootusärevuses ning rahvas oli hullumas, kui see lugu lõpuks esitamisele tuli. Ka solist nägi, kuidas rahvas kaasa elas ning pani sellesse kogu oma hinge. Ka mina olin kaasahaaratud väga imeline oli kuulata seda lugu lives ning siis ma mõtlesin, et kui hea meel mul on, et ma sinna kontserdile olin läinud. Lugu oli meeldejääv selle poolest, et artist ei laulnud täpselt nii, nagu see lindistatud oli, vaid improviseeris ning muutis seda huvitavamaks
Mõisas elatud aeg (1892-1898) olid loomingus kõige viljakamad aastad. Kirjutas siin kõige tuntumad teosed. Draamateosed algul enamjaolt lõbusad ja tervameelsed, nt ,,Karu", ,,Abieluettepanek", ,,Pulmad". Oma paremad komöödiad ja draamad kirjutas Tsehhov alles 1890. aasta lõpul. ,,Kajakas" (1896) ,,Onu Vanja" (1897) ,,Kolm õde" (1900) ,,Kirsiaed" (1903) Uuenduslik näidend ,,Kajakas" 1896. Esietendus kukkus läbi: publik tuli vaatama naljalugu ja pettus, sest ei osanud mõista T-i uuenduslikku teost. T-i tervisele mõjus see läbikukkumine katastroofiliselt. 1898. aasta detsembris toimus ,,Kajaka" uus esietendus, millega kaasnes tohutu menu. Tema looming on ammendamatult rikas, üldinimlik, sisu jääb aegumatuks, tema näidendeid lavastatakse ikka ja jälle uuesti, sest iga põlvkond leiab neist oma tõe ja ilu. Tsehhovi novellide tegelased on tavaliselt piiratud silmaringiga väikekodanlased, kellel
Alati saab rääkida erinevaid sündmusi ka põnevalt ning just ,,Ballettmeister" oligi üks sellistest lavastustest, mis räägib eelmise sajandi sündmustest väikese huumoriga. Selles oli näidatud eestlaste vaprust, et ka tavalised pritsimehed on suutelised minema päästma Eesti presidenti, kuigi neil ei olnud selles vallas mingisuguseid varasemaid kogemusi. Professionaalsed näitlejad aitasid kindlasti kaasa sellele, et etendus õnnestuks ja publik jääks rahule. Usun, et mulle meeldiks väga näha veel sarnaseid ajaloolise sisuga teatrietendusi, sellepärast, et saaksin endale jälle mõne juba ununenud sündmuse meelde tuletada ja oma silmaringi avardada. Katariina Karu 10.A
Cezanne peamine erinevus impressionistidest seisnes selles, et viimased taotlesid õhu ja valguse tabamist, siis Cezanne huvitas kehade kujutamine ruumis. Ta loobub impressio- nistide virvendavast ja ähmasest ebamäärasusest ning püüab luua kindlaid, rütmiliselt liigendatud kompositsioone, milles valitseb tasakaal ja selge masside ülesehitus. Eluõiguse saavad lokaaltoonid. Ta hakkab kasutama vastandvärve. Looduses leiduvad vormid lihtsustab. Laiem publik suhtus kunstiuuendustesse tõrjuvalt, isegi vaenulikult. Omaette osa Cezanne loomingust moodustavad natüürmordid. Neil on kujutatud majapidamisriistu ja puuvilju. Kunstnik on suutnud panna vaataja tajuma asjade struktuuri. Kõik on antud edasi tõetruult-iga eseme värvi, hele-tumedust ja vorme kujutatkse nii, nagu näeksime seda mitmest erinevast vaatekohast, nagu võiksime seda käega kombata või selle raskust kindlaks määrata.
Leivategija meisterlik tsellosoolo. Tsellosoolod muutsid kontserdi huvitavaks ja nauditavaks. Näha oli noore tsellomängija igakülgset pühendumist ja süvenemist antud teosesse. Kindlasti andis see teose terviklikule ettekandele palju juurde. Kõige rohkem meeldis mulle tsellokontserdi viimane osa ,,Finale: Allegro Moderato-andante-allegro vivo". Selles osas vaheldusid omavahel tsello ja orkestri partiid, mis lisasid teosele mängulisust, jõulisust ning hoogsust. Oli näha, et kogu publik nautis tsellokontserti väga ning tänas muusikuid pika aplausiga. Teisena esitati Johannes Brahms'i Sümfoonia nr 2 D-duur op. 73, mis koosnes neljast osast: I ,,Allegro non troppo", II ,,Adagio non troppo", III ,,Allegretto grazioso", IV ,,Allegro con spirito". Johannes Brahms kirjutas selle 1877. aasta suvel Austria Alpides puhates. Võrreldes 1. sümfooniaga, millele kulus viisteist aastat, oli loomisaeg lühike. Esiettekanne toimus 30. detsembril 1877. aastal ja see oli väga menukas.
ta diplomi Rahvusvahelisel Bachi-nim. pianistide konkursil Saksamaal Leipzigis. Ta on salvestanud Bachi klaverimuusikat, jaan Räätsa loomingut ning kaks plaati improvisatsioonidega firmale Melodija. Mitmel korral on ta esinenud endise Nõukogude Liidu juhtivate sümfooniaorkestritega, osalenud rahvusvahelistel festivalidel, sh dzässfestivalidel, on lindistanud klassikalist ja improvisatsioonilist muusikat Eesti Raadiole, esinenud Eesti Televisioonis. USAs on ta esinenud National Publik Radio's ja televisioonis ning esinenud solistina Los Angelese orkestritega. Lisaks endise Nõukogude Liidu linnadele on Rannap esinenud suuremates linnades Kanadas, Austraalias, samuti Itaalias, Inglismaal, Saksamaal, Ungaris, Rumeenias, Kuubas ja Türgis. ,,Minu elu on muusika ja selle jagamine teiste inimestega", on Rannap öelnud. Soovides pakkuda laiale kuulajaskonnale võimalust osa saada klassikalisest ja muust väärtmuusikast kontsertettekandes kodulähedastes kohtades, on ta alates 1997
aastal: publiku- ja peapreemiad ansamblitega Virre, Wirbel ja Zetod. Aja jooksul on jõudnud ta musitseerida ka ansamblites Vägilased, Kiritöö, Raud-Ants ja Sass-projekt. Siiamaani on ta rütmipillide mängija ansamblites Vinland ja Klapp. Aastal 2008 teenis ta välja Seto Kuningriigi kandlemängija tiitli. Kolmapäeva õhtu kohta oli Talveaias päris palju rahvast. Sain nautida poolteist tundi mõnusat dzässi ja bluusi. Kõik oli väga mugavaks tehtud, kuna publik oli samal ajal nii öelda kohvikus, oli vabam ja rahulikum tunne, lava oli kaunistatud patjade ja vaipadega. Just see vaba, mitte millekski kohustatud tunne pani mind kontserti nautima. Publiku plaksutamise järgi sai aru, et neile väga meeldis ja meeldis mulle ka.
Illusioon Maagia on kunsti näitamine , et publiku meelt lahutada luues illusioone , mis on näiliselt võimatud või üleloomulikud, kasutades üksnes looduslikke vahendeid . Selliseid vägitegusid nimetatakse maagilisteks trikkideks , mõjutamiseks või illusiooniks. Inimesed , kes selliseid illusioone täidavad nimetatakse maagiks või illusionistiks . Trikkide eesmärgid on lõbustada inimesi ja panna neid uskuma võimatusse, kuigi publik teab , et seda tehes kasutavad nad petmist . Aga tavaliselt mustkunstnikud ei avalda oma saladusi , selleks on kaks põhjust nad arvavad , et see tapaks nii öelda maagia ära ja maagia ei oleks enam nii salapärane ja teine põhjus on see , et oma saladusi hoides näitavad mustkunstnikud kui professionaalsed nad on . Illusionist teeb lava peal sadu trikke kuulsamad trikid on nt. kus illusionist paneb kaduma mõne looma või linnu , pääseb surmalõksust või hoopis ennustsb
Kontserdiarvustus Kuna olen olnud Tanel Padar and The Sun'i pikaajaline austaja,siis otsustasin seada sammud 5.detsembril Tallinna kultuurikatlasse. Kontsert oli ühteaegu mõeldud rockbändi Tanel Padar and The Sun uue plaadi ,,Unisex" esmaesitluseks. Peaesineja soojenduseks oli palutud esinema Soome eksperimentaalrockansambel Cleaning Women, bänd siiski naistest ei koosnenud. Cleaning Women oli väga omapärane ja huvitav bänd, sest mehed ei kasutanud muusika loomiseks mitte tavalisi instrumente, vaid majapidamisasju, näiteks kõiksugused potid pannid ja muu säärane oli laval kasutuses. Alguses, kui soojendusbänd lavale tuli tundus nende muusika veidi ebaharilik ja oli kõrvadele üsna harjumatu, kuid lõpupoole, muutus see juba üsna huvitavaks ja tekkis tahtmine bändist rohkem teada saada. Cleaning Women oli laval tund aega, bänd sai aja sisustamisega ja soojendamisega hästi hakkama, kuid siiski oli minu põhitäh...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
