Colombina- teenijatüdruk Shakespeare’i teater: Mängisid peamiselt mehed Muusikaline saade Puudus elekter, etendused olid selle tõttu päeval või tehti neid tõrvikute valgel Tänu tõrvikutele juhtus teatrites ka palju tulekahjusid Primitiivsed dekoratsioonid Tegevus toimus eri lavadel. Eeslava- seal toimus kogu põhitegevus, see ulatus sügavale teatrimaja siseõue välja, niiet seal seisev publik ümbrites neid kolmest küljest. Tagalava- asus kõrgemal eeslavast ja oli eraldatud eesriidega. Tagalava kohal asus palkonlava. Publik istus rõdudel ja aukülalised loožides. Black-box teater: 20. sajand Lihtsad mustad seinad Puudusid dekoratsioonid Vaataja koht ebakindel Von Krahl, NO 99, Tartu sadamateater
Toompere, Jan Uuspõld ja Raimo Pass. Lavastajaks oli Hendrik Toompere jr (Eesti Draamateater, 2013). Esimese asjana ütlen kohe, et jäin antud etendusega väga rahule. Seal oli huumorit, mõtlemisainet, kohati kurbust ja hulganisti põnevust. Kõik neli näitlejat olid minu arvates suurepärased. Kõige enam meeldis mulle tegelane, keda mängis Jan Uuspõld. Ta suutis praktiliselt iga oma repliigiga publiku naerma panna ja oli ka kordi, kus piisas ainult kehakeelest, et kogu publik naeru kihistama hakkaks. Etendus oli üles ehitatud teemal, kuidas leida firma jaoks parimat kommertsdirektorit. Kõik neli näitlejat kogunesid ühte ruumi, kus neil pidi toimuma tööintervju. Tegelikult oli ainukene nö intervjueeritav Margus Prangel. Ülejäänud kolm näitlejat olid antud firma töötajad, kuid testi raames mängisid samuti intervjueeritavaid. Kogu etenduse jooksul pandi artistid täitma erinevaid ülesandeid, et välja selgitada just parimate juhiomadusetaga inimene
moraal, kombed, õigus jne. Kultuur on õpitud vastavalt kultuuriruumile, kus inimene kasvab. AVALIK ESINEMINE 1. Kuidas olla veenev? Ütle neile, mida sa tahad, enneta vastuargumente, jäta teisele alati võimalus väärikalt taganeda, alusta kokkupuutepunktidest. 2. Mis mõjutab kõneleja usutavust? Iseloom, pädevus, enesevalitsemine, meeldivus, ekstravertsus. 3. Kuidas võita publiku sümpaatiat? Teadvusta, mida publik tunneb Leevenda nende hirme Avalda midagi, mis aitab publikul sind tundma õppida Ära kurda publikule oma probleeme Määra kindlaks publiku huvigrupid ja pöördu nende poole Määra kindlaks mõjukad isikud publiku hulgast Väljenda oma emotsioone Keskendu mitte enda, vaid nende vajadustele 4. Millised on erinevad kõne ettekandmise viisid? Nende plussid ja miinused?
Teatriarvustus Jan Müür Mis juhtub siis, kui minna teatrisse vaatama enam kui sada aastat tagasi toona noore arstiteaduskonna õpilase Antoša Tšehhonte poolt loodud humoristlikke novelle ja lühinäidendeid? Üllatuslikult näed, kui kaasaaegsed paistavad Elmo Nüganeni poolt lavastatud näidendi probleemid tänapäeva noorele. Elmo Nüganeni lavatöö koosneb üheksast lühikesest pildist, millest seitse on novellid ja kaks lühinäidendid. Koos Linnateatri suurepäraste näitlejatega on ta põiminud need pildid kokku üheks tervikuks. Lavastuses näitlevad Argo Aadli, Epp Eespäev, Piret Kalda, Tõnn Lamp, Allan Noormets, Indrek Ojari, Andres Raag, Anne Reemann, Margus Tabor, Külli Teetamm, Mart Toome ja Andrus Vaarik. Kõik need näitlejad suudavad suurepäraselt oma tegelaskujude kaudu viia publiku ajas tagasi 1880. aastatesse. Kogu etenduse vältel suhtlevad näitlejad publikug...
Wagner viis ooperisaalis läbi viis suuremat muudatust, mis on säilinud tänapäevani. Esiteks kustutas ta saalis tuled, et laval toimuv tegevus oleks paremini jälgitav. Enne selle reformi jõustumist oli ooper saalis pigem taustaks seltskondlikule suhtlusele. Tulede kustutamine manitses publikut vaikides kuulama ja keskenduma etendusele, väärtustades seeläbi ooperit kui üht kunstiliiki. See oli minu arvates väga oluline muudatus, sest tänu sellele õppis publik ooperisse tõsisemalt suhtuma ja väärtustama. Teiseks lasi Wagner ehitada saali põranda kaldu, et ka viimastes ridades oleks tegevus samuti jälgitav. See muudatus andis kõigile võrdsed võimalused laval toimuvale kaasa elada ja paremini mõista. Tänapäeval ei kujuta ma enam ühtki teatri- või ooperimaja ette, kus puuduks rõdu ja kõrgemal asetsevad tagumised read. Mind ei üllata, et inimesed enne neid muudatusi lavapeal toimuvasse kuigi tõsiselt ei suhtunud
Kas Shakespeare eest kirjutas hoopis teoseid Bacon? 3. Missugused on leidnud lahenduse? Shakespeare kirjutas teose ,,Hamlet" ise, sest seal on ta välja toonud oma vanad kaastudengid Rosencranto ja Guildensterni. 4. Missugustele küsimustele ei ole vastatud? Kas on ta ise kõik teosed kirjutanud? Milline ta oli, portreepildid erinevad üksteisest?! Oli Shakespeare mees või naine? Oli tal kõrgharidus või mitte? Shakespeare'i aegne teater ja publik Shakespeare aegne teater Sarnasus Kaasaegne teater · Teatrid pealt lahtised, · Etendused toimusid · Etenduse ajal istuvad ilma katuseta. iga ilmaga. kõik. · Etendused toimusid ainult päeva ajal. · Publiku istekohad nii · Suletud katusega, · Alamklass/õue publik põrandal kui rõdul. siseruumid. seisis.
dramaatilisele Lavakujundus e stsenograafia – kr. k lavale kirjutamine stsenograafia tänapäevane tähendus: lavastuse visuaalne ja ruumiline lahendus Lavakujundus loob lavastuse füüsilise keskkonna ja visuaalse ilme (esteetiline tasand) viitab tegevuse ajale ja kohale Ruumikontseptsioon – lavaruumi suhe fiktsionaalse ruumiga, kuidas konkreetselt ehitatud selle sisse, lava ja lavavälise ruumi suhe – nt ka lavatehnika jne, lava ja saali omavaheline suhe - näitlejad ja publik Black-box – võimaldab muuta ruumisuhteid, lava asetust, publiku asetust, võimaldab nii frontaallava kui keskkonnateatrit, sageli jäädakse frontaallava skeemi juurde Hanamichi ehk lillede tee – Jaapani teatrist tulnud, pikk poodium lava kõrvalt publikusse, kus peetakse kõige õrnemaid stseene, et olla publikule veel lähemal Mimeetiline ruum – jäljendab ''midagi muud'' ehk tuba või linna jne. Reaalsuse jäljendamine aste võib olla erinev
Vaba ajakirjanduse plussid Vaba ajakirjanduse miinused sõnavabadus meedia mõjutamine mõttevabadus ebaadekvaatne infolevik Informatsiooni edastamine sõltumatult kriitika reisimine tööga seonduvad ohud kontroll poliitikute üle pole asjakohased tagada suur publik kuulujutud tagada suur publik Vaba ajakirjandus tugineb sõnavabadusele, mis aga ei tähenda absoluutset vabadust valida enese väljendamiseks ise aega, kohta ja viisi. Vaba ajakirjanduses räägitakse asjakohatuid uudiseid staaridest, mõistetakse hukka inimesi ,ilma informatsioon kontrollimata, skandaalid, altkäemaksu süüdistused jne. Seda kõike tehes tahetakse luua omale võimalikult suur publik. Positiivne on kindlasti see, et meedia kontrollib poliitikute tegevust ja hoitakse asjadel silma
Inglise teater · Elisabethi aegne Inglismaa(1558-1603), Inglise renesanssi õitseaeg. 1588 ,,võitmatu armaada'' · Inglise renesanssikirjanduse põhijooned: * küllaltki hiline*lähteallikad*antiikkultuur · 16.saj hakkab inglise teater jõuliselt arenema. · Teater võis olla kujult erinevad, ovaalne kõige levinuim. Teater meenutas kõrtsi või võõrastemaja sisehoovi. Põhitegevus toimus eeslaval. Eesriided puudusid. Eeslava ümbritses publik. Tagalava, mis oli katuse all ja varustatud liikuva eesriidega. Balkoni taoline lava. Dekoratsioone ei kasutatud, laval võisid olla ainult kõige vajalikumad mööbliesemed. Kasutati lavaefekte(lava taga tehti hääli, müristamine, kuke laul, koera haukumine). Teatrietendused olid tempokad. Näitlejateks olid professionaalid. Näitlejaid ei peetud enam alama klassi esindajateks. Välja olid kujunenud karakterid/tüübid
Ületa keerukad argumandid lihtsa näitega. Ületa keerukad argumandid lihtsa väitega. Hoia midagi toredat varuks. Rakenda süütunde jõudu. 4. Mis mõjutab kõneleja usutavust? - Iseloom. Pädevus, Enesevalitsemine, Meeldivus. Ekstravertsus. Stereotüübid, Huvide konflikt, Vead, Seisukoha muutmine. 5. Mis on auditooriumi analüüs? - Demograafiline analüüs, Eesmärgile-orienteeritud analüüs. 6. Kuidas võita publiku sümpaatiat? - Teadvusta, mida publik tunneb, Leevenda nende hirmu, Avalda midagi, mis aitab publikutl sind tundma õppida, Ära kurda publikule oma probleeme, Määra kindlaks publiku huvigruppid ja pöördu nende poole, Määra kindlaks mõjukas isikud publiku hulgast, Väljenda oma emotsioone, Keskendu mitte enda, vaid nende vajadustele. 7. Millised on erinevad kõne ettekandmise viisid?(Nende plussid ja miinused) -*Ekspromptkõne - Tabavad, vajavad head improvisatsioonioskust. *Maha loetud kõne - Ei
pseudonüümiga Den Hawk. LSP peamiselt tegutseb Hip-Hop zanris, kuid neid väga väärtustatakse tänu sellele, et nad ei karda katsetada zanritega ja paljud nende parimatest loost on zanrite segu. Nad kunagi katsetasid näiteks jazziga, reggaega, rockiga, drum 'n' bassiga ja dubstepiga. Kontsert oli väga põnev ja meeldis nii mulle, kui minu arvates ka kõikidele teistele, kuna peaaegu kõik, kes olid seal kontserdil, olid LSP fännid. Publik reageeris vastavalt. Kõik nähtavalt tundsid ennast väga hästi seal. Peaaegu kõik inimesed tegutsesid kaasa. Tantsisid või kaasalaulsid. Kui rääkida kaasalaumisest, siis kõige rohkem lauldi kaasa, kui esindati albumi peamist hitti. Selle loo puhul oli nii, et peaaegu kogu laulu laulas ära publik. Teine lugu millele väga hästi ja aktiivselt reageeris publik oli lugu, mis oli pühendatud LSP heliloojale Roman Sastsenkole tänu kellele bänd sai populaarseks ja kes suri 30. Juulil.
muutmine 7. Millest alustada kõneks valmistumisel?. Miks sa kõnega esined?. Teema valimine, Eriliste eesmärkide püstitamine, Lööva pelkirja leidmine, Ideede leimine kõne jaoks 9. Kuidas esineda erinevatest kultuuridest pärit kuulajatele?Ära lange stereotüüpide ohvriks, Ära eelda, et sinu huumor töötab, Ole aupaklik, Ära tervita publikut nende keeles, milles sa ei räägi 10. Kuidas võita publiku sümpaatiat?, Teadvusta, mida publik tunneb, Leevenda nende hirmu, Avalda midagi, mis aitab publikutl sind tundma õppida, Ära kurda publikule oma probleeme, Määra kindlaks publiku huvigruppid ja pöördu nende poole, Määra kindlaks mõjukas isikud publiku hulgast, Väljenda oma emotsioone, Keskendu mitte enda, vaid nende vajadustele. 11. Millised on erinevad kõne ülesehituse mustrid? Kaks rusikareeglitTee muster ilmsteks,Vali sobiv muster. Laialdaselt kasutatavad kõne ülesehituse mustrid. Pakkimine ja nummerdamine
22. Millist kokkuvõtet tuleb vältida? Üldiselt ei tohi teha:Ära ütle aega, Ära muuda oma esinemise stiili, Ära uita ringi, Ära lisa lõpus uusi punkte, Ära ütle, et unustasid midagi öelda, Ära ole ebalev,Ära täna publikut 23. Tooge mõned näited klassikalistest retoorilistest trikkidest.Hüperbool, Allusioon, Alliteratsioon Metafoor Võrdlus Retooriline küsimus Kordus Antitees. 24. Millised on visuaalsete abivahendite plussid ja miinused? Miinused:Hälbinud publik, Visuaalsetele vahenditele rääkimine, Varustuse mured. Plussid:Tõmbavad tähelepanu, Aitavad põhilist meelde jätta, Aitavad kõne kulgemist paremini mõista, Asendevad kõneleja märkmeid, Aitavad tagada sõnumi ühtlase vastuvõtmise kõikide kuulujate poolt. 25. Mida tuleb silmas pidada kilede ettevalmistamisel?Ära näita liiga palju teksti, Ära sega eri kirjastiile, Ära kõike rõhuta, Ära kasuta liiga palju värve, Kontrolli õigekirja, Kasuta asjakohast
Festivalide repertuaar laienes tunduvalt 17. ja 18. saj, teretulnud olid nii vähemtuntud autorid kui looming. Traditsioonilistele draamavormidele esitati väljakutseid ja 1950. ja 60.-tel mängisid näiteks Bayreuthi, Salzburgi (jt) festivalid selles aktiivset rolli. Kas see roll on nüüdseks minevikku jäänud? Ei ole, kuigi vorm on muutunud. Ehkki mõnel festivalil on kiusatus jääda kindlaks turvalisele, püüavad mõned ka avastada uusi vorme. Festivali publik Paljud festivalid tahavad ületada riigi- ja keelepiire, kutsutakse artiste eri maadest ja kultuuridest. Kuna tavaliselt toimuvad festivalid suvel, sõidavad inimesed sinna ka kaugemalt. Kõikidel festivalidel on ühine küsimus: publik. Milline on meie publik? Millised on nende ootused? Mis on nende roll? Kas nad on kultuuri ,,tarbijad" või saavad nad ,,osaleda"? Olenevalt vastustest neile küsimustele on ka festivalide identiteet ja eesmärgid väga erinevad. Samuti tuleb
VÄÄRTUSHINNANG - stiihiline nivelleering ühiskonnas levinud väärtuste (meie-normide) alusel stereotüüpseks käitumise ajendina. 2.2 Autoriteetsus Autoriteetsus on propaganda aluseks olev põhimõte, mis seisneb propaganda subjekti volitatusesedastada propagandasõnumit. Autoriteetsus võib olla kahetine: 1.formaalne 2. miteformaalne Formaalse autoriteetsuse määrab fikseeritud volituste ulatus (ametijuhend, volikiri) Mitteformaalse autoriteetsuse omistab propaganda subjektile publik. Autoriteetsus ei saa pärineda sõnumi edastajalt endalt ( olla omistatud, usurpeeritud), vaid peab olema saadud mingilt kõrgemalt instantsilt, autoriteedilt (ideelt, valitsejalt, rahvalt, Jumalalt). Nõnda välditakse monoloogsuse printsiibi rikkumist ja publikuga dialoogi sattumist propaganda subjekti isikliku volituse teemal (argumentum ad hominem - Propagandavõte, millega seatakse kahtluse alla propaganda subjekti (PS) autoriteetsus. Apelleerib vastase
Ta ronib puu otsa, et uut maailmakuulsat luuletust kirjutada. Peagi liitub temaga Jaan Tatikas suur ,,leiutaja" kes asub leiutama. Salomon ronib puu otsast alla ja märkab Jaani. Nad satuvad sõnasõtta. Siinkohal olgu öeldud, et rahvas jälgib pingsalt näitemängu. Jaan seletab Salomonile oma ,,leiutistest" ja Salomon Jaanile oma ,,maailmakuulsatest lugudest ja luuletustest". Pealtvaatajad puhkevad naerma, sest mõlemad mehed on väga totrad. Näitemäng lõppeb, publik plaksutab. Näitlejad lahkuvad. Rahva seast tõuseb püsti mustas kuues mees, seab oma sammu lava poole, kus teda ootab tool ja reporter. Rahvas ei tunne meest ära see on kirjanik ise. Publik plaksutab, kirjanik on meelitatud. Reporter esitab küsimusi, kirjanik vastab ja publik kuulab. Bornhöhe ütleb, et ta sündis Rakvere lähedal Kullaaru mõisas 17. Veebruaril 1862. aastal ja ta lisab veel, et talle
✗Elisabeth I aegne teatrikultuur oli tänapäeva mõistes üsna labane, kuid kunst selles oli suur. Publiku paigutus teatris ✗ Publiku kohad olid põrandal, rõdul, loožetsis. ✗ Loožetsis istusid jõukamad pealtvaatajad. ✗ Lihtrahvas vaatas etendusi põrandalt ja rõdult, rõdul olid istekohad, põrandal seisti. ✗ Ka näitelava kahel pool istusid või lamasid mantlite peal autori kaitsjad, sõbrad ja rikkad ülikud. Publik teatris ✗ Loožides istuvatel naistel olid hariklikult näokatted ✗ Etendustest võtsid osa kõik ühiskonnakihid, peale puritaanide. ✗ Publik oli taeva all, sajuse ilma korral sadas vihm neile kraevahele. ✗ Publik ei olnud kunagi valitud. Publiku käitumine teatris ✗ Oli terav vahekord laval olevate ülikute ja õues seisvate vaatajate vahel. ✗ Pealtvaatajad ostsid ringiliikujatelt moonamüüjatelt vorsti, õlut, õuna ja pählit.
Kontsert ise toimus Kuressaare Linnateatri Sinises saalis, kus interjöör ja akustika olid imehead, aga ainuke asi millega võiks viriseda, oli istumine, kus toolid olid ilmselt rohkem päevi näinud. Sellegipoolest ma ei lasknud sellel asjaolul endid segada ja proovisin keskenduda kontserdile. Tõsiselt kahju hakkas mul klaveri taga istuvast Helin Kaptenist, kes peale igat lugu pidi püsti tõusma ja kummardama, kuna publik plaksutas peale igat pala nii valjusti. Kontsert lõppes väga huumoorikalt, kuna artist ütles ette ära, et neil on ka üks lisapala, kui publik seda nõuab. Muidugi publik seda nõudiski. Selleks looks oli "Saaremaa valss", mida nii mõnigi saalisviibija kaasa laulis. Koostas:
plaksutama. ,,Järgmine lugu räägib soo jätkamisest ja sellest kui mahedalt mõnus see tegevus on!" Loomulikult on juttu ,,Iivakivist". Hetkeks üllamatele eesmärkidele keskendudes mängitakse maha eepiline ballaad ,,Mõõk" . Mõõgaga vehkimisest räägib ka järgmine lugu ,,Alle-aa". Tagasi maisematele radadele suundudes tuleb esitusele ,,Sutekskäija" oma traditsioonilise enne lugu tehtava naljaga. Põhjamaine publik on lõpuks üles köetud ja saalis valitseb kaos. Kontserti üritatakse lõpetada vähe levinud looga ,,Nüüd elage hästi minu sõbrad", mis on tegelikult Metsatöllu liikmete kõrvalprojekti Tsõdsõpujaleelo repertuaarist. Kuid nagu juba öeldud, põhjamaisele publikule omaselt käitutakse vanasõna ,,algul ei saa vedama, pärast ei saa pidama" järgi ja nõutakse maruliselt lisalugu. ,,Isa süda" sobib selleks superhästi, õhus lehvitatakse välgumihkleid ja kuulatakse hardunult
igatahes paras järjekord. Mulle hakkas silma isegi No Big Silence'i bassimees, kes ootas järjekorras. Peale järjekorras seismist jõudsin ka lõpuks lava juurde, kus peagi ka bändi näha võis. Mingi lugu veel mängis plaadi pealt, kui mehed laval olid, vaikselt ja isegi norutavalt: veits tüsedavõitu, armeestiilis riietes laulja-kitarrist James Dean Bradfield, kitarrist Nicky Wire, tagumises reas trummar Sean Moore ning noor asenduskitarrist-laulja Wayne Murray. Publik oli kuidagi uimane ja bänd sai kahjuks sellest ka aru, suutmata ise elavneda. Esimeseks muidugi 20-aastane esihitt ,,Motorcycle Emptyness", sinna otsa uusim ,,Your Love Alone Is Not Enough". Bänd justkui pressis end läbi lugude, tundmata neist rõõmu. Publik muutus nii tuimaks, et lõpuks James Dean kraaksatas: ,,Kui te elavamaks ei muutu, lõpetame mängimise!" See isegi natuke aitas. Mõlemat poolt. Igatahes oli kontsert kohe nauditavam. Algul mängis
ootamatu haigestumise tõttu. Rekvisiitoril puudus õigus inimesi saalist minema saata ja ta püüdis direkotrit kätte saada, kuid see tal ei õnnestunud, sest direktori telefon oli hõivatud. Püüdes olukorda päästa tutvustab ta publikule oma tööd, teatri telgitaguseid ja kasutab võimalust esineda ooperilaulja, balletitantsija kui ka draamanäitlejana. See oli suur hetk rekvisiitori jaoks, kelle töö muidu jäi tähelepanuta, ta sai seista publik ees ja jutustada enda lugusi. Lõpuks pärast pikka ootamist ja jutstuste andmist sai direkotr teada, et publik on juba väga pikalt istunud saalis ja oodanud saadeti rekvisiitorile kiri, milles avanes siirad vabandused ja lubadus kõigi külastajate piletite tagasi ostmist ning seal seisi ka, et rekevisiitor on koondatud, mis oli väga üllatav lõpp lahendus. Kogu etenduse ülesehitus, millel on huvitav algus, üllatav lõpp ja sujuv jutustus muutis antud etenduse terviklikus.
risomeediaga" veel üks ruumi puutuv mõiste sein. See on reaalse füüsilise kehata objekt, mis mõjutab seda, kuidas näitleja ja vaataja teineteist tajuvad ja märkavad. Lavastus ehitab ja lõhub seinu uues tähenduses. Füüsilise objektina on ehitatud saali ühte otsa greenroom, mille ees on klaas ja kus toimub suurem osa stseenidest. Publiku ja näitlejate suhe on lavastuses tundmatuseni transformeeritud. Pole väga ühtegi lavastust, kus näitlejad oleksid õnnelikud, kui publik telefoniga mängima hakkab. Selles etenduses antakse juba varakult teada, et mõni nutiseade oleks tarvis kaasa võtta, sest selle kasutamine teeb võimalikuks tervikliku kogemuse. rhizomedia241013. ,,rhizomedia. risomeedia" ei ole lavastus, mida ühe etenduse põhjal arvustada. Kõige esimesel etendusel juhatati publik kohtadele; tuppa, kuhu istuda, oli igaüks juba varem välja valinud. Vaatajatele selgitatakse, kuidas etenduse jooksul toimuda: liituda tuleb
Heliloojal on aga elus üliõnnelik periood - ta on just abiellunud kauni noore naisega, palka anti juurde, lubati välisreisile jne. Kas ta peaks leinamuusika kirjutamisest loobuma? Ei, sest ta teab kuidas leinamuusikat kirjutada, milliste vahenditega leinameeleolu muusikas luua. Kui seda teost nüüd kunagi hiljem kontserdisaalis ette kantakse, peaks teoses peituv leinameeleolu ka kuulajatesse üle kanduma kas kogu kontserdipublik peaks nüüd nutma puhkema? Ei, hoopiski mitte, publik hakkab teose lõppedes hoopis plaksutama. Nad on saanud muusikast kunstilise elamuse Muusika on kõige vahetum kunst - ta ei vaja ei lõuendit ega raamatulehti. Kui muusik improviseerib, elab ta tunde muusikainstrumendi kaudu välja samal hetkel, kui kuulaja selle vastu võtab. Aga sellest kunstist ei jää mitte midagi materiaalset (=käega katsutavat) järele. Muusika kulgeb ajas Kui kirjanik võib oma romaanis iga rea seitse korda maha tõmmata
· Rob Trujillo basskitarr Metallica kontserdi soojendajatena astusid üles Gojira ja fear factory. Ligi 5 tunni jooksul said Eesti fännid nautida kolme maailmakuulsa metalbändi suurepärast esitust. Esimest korda Eestis sai bändi näha sisekontserdil, samuti oli esimest korda Eestis üles pandud 360kraadilist produktsioon, kus lava on paigutatud Saku Suurhalli saali keskele. Juba esimestest taktidest, kuni viimase lisaloo viimaste sekunditeni nautis publik kontserti ja Metallica sai ääretult sooja vastuvõtu osaliseks oma fännide poolt. Kontserti võib pidada väga hästi kordaläinuks, sest nii publik ja arvatavasti ka bänd jäi kontserdiga väga rahule. Metallica kontserdil Saku Suurhallis kõlas kokku 18 lugu. Eesti publik suutis Metallicalt meeletute ovatsioonidega välja meelitada ka kolm lisalugu. Esitlusele tulid mitmed palad bändi viimaselt albumilt ,,Death Magnetic",
Metallica kontserdi soojendajatena astusid üles Gojira ja Fear Factory. Ligi 5 tunni jooksul said Eesti fännid nautida kolme maailmakuulsa metal- bändi suurepärast esitust. Esimest korda Eestis sai bändi näha sisekontserdil, samuti oli esimest korda just siis üles pandud 360-kraadilist produktsioon, kus lava on paigutatud Saku Suurhalli saali keskele. Juba esimestest taktidest, kuni viimase lisaloo viimaste sekunditeni nautis publik kontserti ja Metallica sai ääretult sooja vastuvõtu osaliseks oma fännide poolt. Kontserti võib pidada väga hästi kordaläinuks, sest nii publik ja arvatavasti ka bänd jäi kontserdiga väga rahule. Metallica kontserdil Saku Suurhallis kõlas kokku 18 lugu. Eesti publik suutis Metallicalt meeletute ovatsioonidega välja meelitada ka kolm lisalugu. Esitlusele tulid mitmed palad bändi viimaselt albumilt „Death Magnetic“,
reageerib millal, kuidas ja mille peale?" Mõlemad näited iseloomustavad ka teatriuuringute kaht suunda: publiku-uuringud ning retseptsiooniuuringud. Sauter toob välja, et publiku-uuringuid algatatakse tavaliselt teatriga seotud institutsioonide poolt ning nende eesmärk on enamasti väga praktiline. Publiku-uuring kirjeldab enamasti juba eksisteeriva või teatri potentsiaalset publikut ehk nö mudelpublikut. Retseptsiooniuuringud aga keskenduvad sellele, mida publik läbi elab ning kuidas seda vastu võtab. Retseptsiooniuuringute makroaspekte ilmestab uurija huvi reaalses pealtvaatajas ning mitte niivõrd idealiseeritud mudelpealtvaatajas. Uurija peamine eesmärk on teada saada kes on publik ja mida ta kogeb teatrisündmuse ajal. Autor toob siinkohal näiteks Maria Shevtsova ning Viveka Hagnelli uuringud. Sauter tõdeb, et retseptsiooniuuringute makroaspektide puhul võib tihedamini kohata olemasolevate teooriate laiendamist ja viimistlemist kui uute
muusika mängib siis kui näitlejatel juttu ei tule, aga seekord oli muusika jutu taga, muusika pandi peale just siis kui oli tähtis jutt. Terve näidendi kestel oli ka äike ning müristamise hääled. Muusikaline kujundaja oli Andrus Vaarik. Valgustus. Näiteks see, et tuba ei valgustanud mitte küünlad vaid elekter, see käis kokku etenduse sisuga, et seal elasid rikkad. Ning äike terve etenduse vältel. Publik reageeris etendusele igati positiivselt, arvan, et kui publik naerab, siis neile meeldib, sest etendus oli ju siiski eelkõige komöödia ja kui publik ei oleks naernud, oleksid näitlejad hakanud mõtlema, et miks keegi ei naera, kas nad ei saa naljast aru või neile ei meeldi. Publik aplodeeris üpris pikalt peale etendust, näitlejad kummardasid meile 3 või isegi 4 korda. Etenduse sõnum on, et ärge valetage riigile, oma lähedastele, perekonnale ning isegi mitte endale. Vale tuleb välja nagunii, kas varem või hiljem. Kuid
võõrsõna ,,fantaasia" asemel kasutusele võtta uudissõna ,,ruja". Ruja keskendus proge-rockile. Inspiratsiooni said nad tuntud bändidelt nagu Led Zeppelin ja Yes. Paljud Ruja laulud olid ülesehitatud Juhan Viidingu ja Hando Runneli luuletuste sõnadele. Osa võeti Tartu Levimuusika Päevadest, esitati kontsert ka Estonia ooperisaalis, mille teine kontsert aga ära keelati. Tehti kontserttuure nii Eestis kui ka Venemaal. Venemaal esinemiseks tõlgiti isegi laulu sõnad ära. Publik võttis alati ansambli kiljudes ja karjudes vastu. Visati näppe ja tunti mõnu heast muusikast. Eesti publik oli muidugi rohkem ekstaasis, kuid ega ka venelasi kontserdid külmaks jätnud. Ainult 1987. aasta veebruari paiku, kui Ruja esines Kalingradis, oli vastuvõtt ootamatult leige. Õnneks teisel kontserdil asi muutus, kui teiste lugude kõrval esitati ka Propelleri muusikat. Nõgisto ei sallinud Propellerit aga üldse, kuid nähes, et teist võimalust pole, otsustas asjaga kaasa minna.
Muusika, mis minu kõrvu küünitas oli nii meeldejääv, et võiksin selle lausa noot haaval üles märkida. Kogu see kontsert oli ülivõimas. Karjusin siis täiest võimsusest , volüüm oli maximumini keeratud, kuid kogu see muusika oli nii vali, et isegi kõige valjemast kilkest ei olnud piiksugi kuulda. Nautisin siis seda meeleolukat esinemist täiel rinnal. Inimesed olid tõusnud pinkidele püsti ja küünitasid pilke, et näha Tanelit. Lava ees seisev publik oli aga valmis Taneli lavalt alla tõmbama. See oli metsik. Veel vajaks märkimist see, et erinevalt varasematest esinemitest The suni poolt, olid nad endale taustalauljad hankinud, kelleks olid kaks tüdrukut. Esitleti korduvalt lugu "Lootusetus", mis osutus vaieldamatult publiku lemmikuks, ka kontsert lõpetati selle looga. Kui kontsert ametlikult lõpuks siis lõppes siis ega tegelikult see mõll seal veel läbi ei
bassil ja Staffan Jonsson kitarril. Nende nelja koostöös jõudis vaatajateni dünaamiline ning energiline kontsert. Mitmekülgusus ja jõulisus tulenevad bändi eeskujudest, kelleks on näiteks Pink Floyd, ent samas ammutavad nad ideid ka 70ndate diskomuusikast või sootuks vanadest rootsi viiuldajatest. Teise päeva esinejatest sooviksin eesti poolelt ära märkida Zetod, kes on kümne tegutsemisaasta jooksul omandanud kindla fänkonna. See, kuidas publik laulja Jalmar Vabarna korraldusi täidab, on mõneti ehk isegi fenomenaalne. Minul kui passiivselt kõrval põlvi nõksutaval vaatajal oli lust publiku rõõmu jälgida. Viimase päeva sõna otseses mõttes kuumimaks bändiks osutus 2009. aasta Viru Folgil alguse saanud bänd Ukerdajad. Bänd on mõne aastaga muutunud küpsemaks ja lisaks nende kauamängivale loole „Kährikupüük” on bänd repertuuari vanemaid lugusid muutnud nüansirikkamaks ja heliliselt põnevamaks
Usu iseendasse! Varieeri tempot. Palu keegi ennast kuulama. Latt tuleb sättida kõrgele (pole hullu kui sa ka selle alt hüppad!) Mõtle kuulajaskonnast kui väikesest grupist. Kätu loomulikult ja kuulajad soojenevad üles. Publik on kõnepidaja peegel. Kõik mida sa ise teed saad sealt ka vastu. Auditooriumianalüüs. Kuulajate kaardistamine Arv Sugu ja vanus Haridustase ja ettevalmistus Kas tegu on võõraste ja tuttavatega (NB! Oma sõbrad on alati väga raske publik, sest nad julgevad alati vabalt kõike kommenteerida). Kas grupis on liidreid? Kuulajate meelestatus Kultuuritaust, väärtushinnangud ,,Mis minul sest kasu on?" on oluline küsimus kuulaja jaoks Miks nad sinu ettekannet kuulavad? Miks neid see teema huvitab? Kas osalete vabatahtlikult???? (töötaja keda nt kohustatakse osalema, võib olla mitte positiivselt meelestatud). Mida kuulajad juba antud ainest teavad? Kas publiku hulgas on eksperte?
rahvalikest kreeka komöödiatest. Plautus: populaarne draamakirjanik, kellelt on säilinud 21 komöödia teost. Terentius: ta töötles kreeka komöödiaid ja püüdis säilitada originaalide kunstilist omapära. Vanakreeka ja rooma teater Raiuti välja mägedest ehitati lauskmaale ja piirati kõrge kivimüüriga näitlejad olid hea mainega kod. roomas suhtuti neisse põlglikult publik oli lageda taeva all publik oli varikatuse all Näitemängud oli mõlemal nii komöödia kui ka tragöödia
Inglismaalt. Mõlemad jätsid mulle väga hea mulje ning ma ei välista, et millalgi võiksin ma minna spetsiaalselt nende kontserdile. Pärast soojendus bände oli väike paus ning siis tuli rahva marulise aplausi saate lavala Monster Magnet. Juba esimese loo järel sain ma aru, et tegu on väga võimsa bändiga ning see kontsert saab võimas olema. Mu ootused ei petnud mind ning kontsert oli täist powerit kuni viimase loo lõppemiseni. Pärast seda tegi publik taas bändile marulise aplausi ja rahul olev ning väsinud publik hakkas Rock Cafest lahkuma. Kõige parem mulje jättis nende repertuaarist lugu nimege Unbroken. See on ka nende üks tuntumiad hitte, mis rahva tõeliselt kontserdite ajal tõeliselt pöördesse viib. Selles loos köidab mind huvitav instrumentaalne osa ja lool on ka väga ergutav viis. Monster Magnet on New Jersey bänd, mis alustas aastal 1989. Nende esimest, 1992. aastal
Muusikalise osa moodustavad helilooja oma loodud spirituaalid ja bluusid. 4. Avangardism ja John Gage Millal ja kus: 1945.-1970. aastatel; peamiselt Euroopas ja Ameerikas, kuid ka Jaapanis ja Argentiinas. Missugune: Avagardne muusika ei kujutanud ühtset stiili, vaid see ühendas uusi kompositsioonitehnikaid: serialism, aleatoorika, elektronmuusika, pointilism. Need tehnikad võisid vastanduda ning kombineeruda. Iseloomusta teost 4:33? (vaata õpiku väljavõtteid - pilte) Muusikat teeb publik. Kokkuvõte: Tähtsamad teosed: · ,,Kuuvalgus" George Gershwin[1989-1937] (Ainult klaveri mäng, muljete kunst) · ,,Polero" Maurice Ravel [1875-1937] (Trumm, puhkpill, kogu aeg on sama rütm ´´Polero rütm´´) · ,,Tunnistaja Varssavist" Arnold Schönberg [1874-1951] (Keegi räägib midagi; sünged toonid.) · ,,Raphsody in Blue" G.Gershwin (vinguv klarnet) · ,,Summertime" ooperist Bogy ja Bess G.Gershwin (,,tilkumine", naine laulab)
Enim meeldis lugu „Personal Jesus“. Muusika ise oli väga mitmekülgne. Omapära andsid juurde rohked soolod, mida esitasid absoluutselt kõik bändiliikmed. Enamus lood panid kõigil jala tatsuma või puusa nõksuma. Tape That esitab omamoodi ning üllatuslikke rock- ja popmuusika töötlusi. Lahkujad olid väga positiivselt meelestatud. Raekeldris on väga omapärane õhkkond – seal tekkis hästi mõnus ja hubane tunne. Minu arust jäi publik natukene liiga tagasihoidlikuks. Ansamblist hakkas kahju just publiku külmuse tõttu, sest enamik lihtsalt istus ja vaatas. Muusikud soovisid näha tantsu ja tralli, kuid minu arvates ei ole väga lihtne kaasa laulda improviseeritud loole. Publik tundis ennast ilmselt kohmetult. Mind häiris ka bändiliikmete omavaheline naljade viskamine, mida nad vaikselt üksteisele tegid, järelikult ei keskendunud nad 100% kontserdi andmisele ja publiku üles kütmisele.
ilutulestikke mis oli väga võimas. See lavastus oli enam-vähem, ma arvan, et oleks saanud ka natuke rohkem huvitavamaid efekte lisada aga see tegi oma töö. Travis Scotti esinemine mulle väga meeldib, kuna ta on väga vaba ja liikuv laval. Ta teeb mis tahab, kuna see on tema aeg särada. Ta laulab/räpib väga hästi ja soravalt, seega on ka sõnad hästi aru saada. Minu lemmik lugu sellelt kontserdilt oli “SICKO MODE”, kuna sellel laulul on väga hea atmosfäär ja publik ka karjub sõnu kaasa. Kuna kõik tema lood on väga head siis on raske valida milline lugu mulle kõige vähem meeldis, kuid kui peaks valima siis ma ütleks “BUTTERFLY EFFECT”, kuna see pole nii hyped lugu kui teised lood. Kontsert ise oli väga energiline ja hea meeleoluga. Kontsert oli väga hästi teostatud üleüldiselt ja väga vinge. Publik oli samuti väga energiline ja laulsid kaasa. Ma arvan, et
luksuskaupa. Neile kunstnikele oli üheks võimaluseks taaselaustada dadaistlik traditsioon ja provokatiivsed etendused. 3. Mis vahe on performanc’il ja happening’il? Happening´ideks nimetatakse improviseeritud etendusi, mille puhul puudub kindel plaan ja tekst ning mis püüavad kaasara publikut, et kustutada piir kunsti ja elu vahel. Performance on võrreldes happeninng’ga plaanipärasem ning esinejad ja publik on selle ajal rohkem eraldatud. Teravat piiri nende vahel ei ole. 4. Millega tegeles rühmitus ,, Fluxus’’? Millised olid selle eesmärgid? Nende arust oli vaja kaotada igasugune ,,kõrge ja kaunis’’ professionaalne kunst, mis olevat ainult ressursside raiskamine ja kunstnike egoismi rahuldamine. Selle asemel korraldas rühmitus happening’ idetaolisi festivale, kus segunesid eri kunstiliikide elemendid, kuid mille eesmärgid polnud esteetilised vaid sotsiaalsed
Discoansamblid The Bee Gees 1967. aastal tõusis inglise rockigruppide ladvikusse Bee Gees, mille moodustasid vennad Barry, Maurice ja Robin(kaksikvennad) Gibb. Nad olid sündinud Manchesteris, elanud aga 1958. aastast Austraalias, kus trio oli juba tõusnud juhtivaks popgrupiks. Publik suhtus sellesse vaimustusega. Aastail 1968 1969 müüs Bee Gees 10 miljonit singlit ja 3 miljonit heliplaati. Vendade vahel tekkinud lahkhelid viisid ansambli 1969. aastal laiali, kuid järgmisel aastal ühineti taas, saavutamata esialgset menu. 1970.aastate keskel algas aga discobuumiga seotud suur tõus ja Bee Gees on pakkunud terve rea ülipopulaarseid laule. Üheks kõrgpunktiks kujunesid viis laulu filmi ,, Laupäevaõhtune palavik" (1977) taustamuusikana. Ansambel ise filmis ei esinenud
Kontserti retsensioon Käisin koos oma noormehega 26.12.2008 kell 18.00 Võrus kultuurimajas ,,Kannel" ansambel ,,Noorkuu" (vocal group) kontserdil. Tegemist on väga tuntud ja armastatud eestimaise bändi kontserdiga, kuhu kuuluvad järgmised lauljad: Rein Kahro (tenor), Ilmar Madison (tenor), Martti Meumers(bariton), Virgo Tulit (bariton),Remi Teras (bass). Noorkuu alustas tegevust detsembris 1996, kolmeliikmelise grupina, kuhu kuulusid Rein Kahro, Martti Meumers ja Henrik Raave. Tollal koonduti ühise nime alla - Rumal Noorkuu. Sellele aitasid kaasa Grand Prix võit Alo Mattiiseni nimelisel laulukonkursil ja debüüt muusikasaates ,,7 vaprat". 1999. aastal toimus suur muudatus bändi koosseisus lahkus Henrik Raave ja asemele tulid Virgo Tulit, Valmar Saar ja Ilmar Madison. Sama koosseisuga võideti 1998. aastal Raimond Valgre nimelisel laulukonkursil Grand Prix. Produktiivne viisik andis ne...
klubides, muuseumites, koolides ja rahvusvahelistel üritustel. Samuti on esinetud mitmetel folgifestivalidel nagu Kaustinen Folk Music Festival ja Eurofolk festival. Arnold Chiwalala on esinenud ja koostööd teinud erinevate artistidega, osalenud teatri- ja tantsuprojektides erinevates maades (Tansaania, Soome, Mosambiik, Inglismaa ja USA). Kontsert ise oli väga huvitav ja lõbus. Kohe alguses hakkas üks laulu ja tantsu mees publikuga suhtlema, näitas ette erinevaid tantsu liigutusi ja publik tegi järgi. Huvitav oli kuulata teise maa keelt, mis ajas kohati narma ja hoidis publikul tuju hea. Kõige rohkem meeldis mulle kontserdil lauludest eesti keelne laul, siis laulsid enamus kaasa , lauljate enda aktsenti oli ka naljakas kuulata aga tublid ,et võtsid vaevaks ültse eestikeeles laul õppida. Kuulasin ka youtubest videot sellest samas laulust mis naad meile esitasid eesti keeles , videos oli soome keeles ja ega palju sõnad ei erinenudki
"Kui inimesel meel ära lahutatakse, siis mis tal alles jääb. Ma ütleksin, et me pakume inimestele häid emotsioone, vaatemängu, aitame igapäevastest asjadest lõõgastuda. Kindlasti N-Euro jätkab. Ta on muutunud ja muutub, aga ikka minu oma asi. Mina ei häbene. Olen teinud seda asja nagu enamikku teisigi asju oma elus ausalt." Kunagi pidas ta oma esinemiste kohta arvet, aga nüüdseks on sassi läinud. Neid on olnud väga palju. "Mulle meeldib Tallinnast väljas esineda. Siiras publik kuskil Puhjas võib mingist Tallinna rikkast ja enda arvates intelligentsest seltskonnast mulle palju rohkem meeldida." Ka vene publikule on N-Euro esinenud, nii üksi kui näiteks koos Anne Veskiga. N-Euro on nähtus. Sa kas armastad Teda või mitte. Aga Ta on vaieldamatult parim EESTI showbänd. Külmaks ei jäta kunagi. Kired paneb lõõmama, nalja teeb, nutma paneb ja publikut austab. Surematud teosed Thsaka-Thsaka, Rukkileib, Voi-Voi, Banaane, Minu päev on need
Kontserdile minnes ei uskunud ma, et sinna nii palju rahvast tuleb, kuid juba Saku Suurhalli lähedusse jõudes ilmenes, et piletid oli omale soetanud päris solidne hulk rahvast. Pärast mõningast ootamist astusid lavale oma originaalseid kostüüme ja grimmi kandvad lauljad, kes hakkasid rahvast üles kütma. Terve kontserdi jooksul imestasin, kuidas sellistel meestel ikka nii palju jaksu on, et terve kontserdi ajal laval ringi karata ja möllata. Publik oli küll kontserdi alguses uimane, kuid kontserdi lõpuks, kui hakati laulma vanemaid lugusid tuli ka publikusse eluvaim sisse ning rahvas oli väga heas meeleolus. Bänd esitas kontserdil nii oma uuemaid 2007. aastal väljailmunud plaadilt "Humanity - Hour I" pärit lugusid mida ma ennem kuulnud polnud, kui ka vanu maailmakuulsaid hitte nagu "Wind of Change" ja teised. Üldiselt oli lugude valik minule päris meelepärane. Kahju siiski, et mõned vanemad maailmakuulsad hitid
esineb Tallinnas Rise Against, polnud enam palju vaja mõelda ning juba samal päeval ostsin endale pileti ära. Rise Against on punk-rokki viljelev USA bänd, kes polnud varem Eestis kontserti andnud. Üritus toimus Rock Cafés. Kontsert algas kell 8, kui lavale astus selle õhtu soojendusbänd OneWord. Tegemist on Eesti bändiga. Midagi halba nende esinemise kohta ei oska välja tuua. Nende viie esitatud loo jooksul tõmmati rahvas korralikult käima. Pärast viimast lugu aplodeeris publik neile maruliselt, justkui oleks nad peaesinejad olnud. Soojendus- ja põhibändi vahel oli piinavalt suur paus. Selle aja jooksil koristati OneWordi trummid, võimendid ning mikrofon. Pärast koristust häälestati kitarre, veeti kaableid kolme mikrofoni jaoks ning asetati veepudeleid ja käterätte. Teadagi on see tavaline protseduur, aga lihtsalt nii palju oli juba oodatud, et see ekstra pool tundi tundus terve igavikuna.
Tragöödia - alguse sai 6saj eKr (Thespis - astus jumala kehastajana kooriga dialoogi, seega esimene näitejuht, esimene näitleja ja esimene jumala mängija). Kirjanikud Aischylos, Sophokles, Euripides Rooma Kreeka lauskmaale ja piirati kõrge Raiuti välja mägedest kivimüüriga näitlejad olid hea mainega kod. neisse suhtuti põlglikult publik oli lageda taeva all publik oli varikatuse all Näitemängud oli mõlemal nii komöödia kui ka tragöödia Komöödiate teemad - muiduleivasööja, armunud noormees, veiderdaja ja kiitlev sõdur Varane rooma komöödia oli kreekaaineline, milles näitlejad esinesid kreeka rõivastuses. Rooma tegelaste ja riietusega ilmus hiljem, esialgu võtsid rooma komöödiakirjanuikud süzeid ja tegelasi rahvalikest kreeka komöödiates
Henry Laksiga oli kaasas ka tema noorem poeg Rasmus Laks. Henry Laks on väga andekas inimene. Ta on nii muusik, kunstnik kui ka luuletaja. Peale selle on tal olemas tarbekunstniku diplom. Nooremana oli Henry Laks ka spordipoiss, kes tegeles kümnevõistlusega. Kontserdi toimumiskohaks oli suur peotelk. Telgi põhi oli kaetud heinaga ja vaatajate istumiskohtadeks olid kännud. Maas olid mitmed maaelu teemalised kaunistused: lehmaketid, vaiad, lüpsinõud ja pingid. Samuti kandis publik talurahva riideid. Henry Laks esitas oma repertuaari istudes kännu peal ja mängides saateks kitarri. Enne iga loo esitamist rääkis ta natuke nii endast kui ka oma lugudest. Kõigepealt vabandas ta oma käheda hääle pärast, kuna oli hiljuti haige olnud, kuid ei saanud loobuda ka pakkumisest oma sõbra sünnipäeval esineda. Esimeseks looks oli ,,Tule kui leebe tuul," mis oli omal ajal väga populaarne lugu. See on lugu, mida teavad isegi väga paljud praegused noored. Samuti
Teisest küljest, kui kaja ei ole piisavalt pikk, siis võivad kannatada toonide tasakaal ja valjudus. Muusikas on reverberatsiooni aja pikkus kõige olulisem just kontserdisaalides, mida esineb mitut tüüüpi. - Kõige tüüpilisem on nn kingakarbi kujuga saal (nagu ”Estonia” kontserdisaal) –parim akustika - Samuti on levinud ovaalsaalid (nagu Austraalias Sydney Ooperimaja)-ei ole väga hea akustikaga - Vähem levinud on saalid, kus publik ümbritseb esinejat klõigist neljast küljest (nagu Pärnu Kontserdimaja) – ka hea akustika - Ruudu kujulised kammersaalid – kõige kehvema akustikaga Kõik materjalid, mis on kontsertsaalis, sh publik ja nende riided, aitavad kaja efekti vähendada. Kirikus on kaja efekt suurem tänu puidust pinkidele, kõrgetele, sageli tornikujulisele laele/ katusele ja kivist paljastele seintele. Kiriku akustika on kõige suurem.
( Psühhoterror), "King Kong"(Tarmo Linnas), "Moottoritie on kuuma" (Pelle Miljoona), "Should I Stay or Should I Go"(The Clash), "Dougy Kiro" (The Toy Dolls), "You Need Hands" (Malcolm Maclauren/ The Sex Pistols), "Elab veel Beria" (J.M.K.E.), "I Believe In Anarchy" (The Exploited) ning "Love will tear us apart" (Joy Division). Viimasena esitusele tulnud Vennaskonna laulu "Insener Garini hüperboloid" võttis publik soojalt vastu ning nii vanemad kui ka noored Punk Laulupeo külastajad laulsid lugu kaasa. Mõistagi esitati seda publiku nõudmisel ka teistkordselt ning esilauljaks oli Vennaskonna pikaajaline vokalist ja 1980.aastatel punkliikumise üks eestvedajaid Tõnu Trubetski. "Insener Garini hüperboloid" oli väga sobilik lugu Punk Laulupeo lõpetamiseks ja seda lauldes tõusis enamus varem istunud publik püsti ning elas kogu hingest laulule kaasa
Üldiselt olid laulud hästi välja lauldud ja ma ei kuulnud, et midagi oleks lauldes kellelgi sassi läinud. Samuti olid tantsud hästi välja tantsitud, kuid selle juures märkasin ma mõningaid vigu, apse ja komistusi. Kava vaadates ja esinejaid rollidega võrreldes sobis minu arvates Meribel väga hästi Sandy rolli, kuid Danny rolli oleks sobinud Uku Suviste paremini kui Priit. Lavaline liikumine ja kujundus olid põnevad ja väga nutikalt lahendatud. Publik oli väga rahul kontserdiga. Publiku seas leidus palju noori, kes aga ei osanud kõige paremini teatris käituda. Nimelt oli laulude lõppedes kuulda karjumisi ja vilistamisi, mis sobivad hästi vabaõhu kontserditele, mitte aga teatritesse. Kui see vahele jätta oli kõik väga hea. Vahepeal üle õla vaadates nägin, kuidas publik muusikale ja tantsudele vaikselt kaasa õõtsus või rütmi saatel vaikselt pead liigutas. Minule meeldis see muusikal väga. Ootan väga
Selline orkestrikäsitlus on avaldanud suur mõju sümfoonilise muusika edasisele arengule. Järgmine sümfoonia valmis aastal 1834 ja see kandis nime ,,Harold Itaalias". Inspiratsiooni sai ta mägilastest ja Byroni kirjandusteostest. See sümfoonia oli samuti autobiograafilise sisuga. Teos rääksid kaasajaga rahulolematust kunstikust, kes otsib tröösti metsikust loodusest. Tee teos oli neljaosaline. Tema kaasmaalastest publik ei võtnud teda enamasti vastu suure vaimustusega, kuid Berloize jätkas muusika loomist suure kirega. Tema parim ooper ,,Benvenuto Cellini" vilistati esietendusel publiku poolt välja. Ebaedu aga ei jätkunud, kui 1838. aastal tõi üks ,,Harold'i" sümfoonia ettekandeist kaasa Paganini suure poolehoiu ning rahalise kingituse Berloizele. Berloiz kirjutas ka teoseid 1830. aastal toimunud revolutsiooniohvrite mälestuseks. Nendeks teosteks olid 1837
Juhan Viiding(1948-1995) ·Pseudonüüm JÜRI ÜDI. ·Juhan sündis 1. juunil 1948.a. Tallinnas kirjaniku, kriitiku ja tõlkija Paul Viidingu ning Eesti vanima hõimuliikuja, tõlkija Linda Viidingu perre neljanda ning ainukese poisslapsena. ·Ema- Linda,isa- Paul; kolm õde:Reet,Anni,Mari. · Õepoeg Jaagup Kreem Juhan Viidingu õed Anni Kreem Mari Tarand Reet sein Elulugu Juhan Viiding oli luuletaja, näitekirjanik, näitleja ja lavastaja. Viidingu haridustee oli niisama rahutu, kui tema iseloomgi - ta õppis kuues üldhariduslikus koolis, keskhariduse omandas töölisnoorte keskkoolis Jätkas õpinguid 1968. aastal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lavakunsti erialal, mille lõpetas 1972. aastal. Peale lõpetamist asus tööle Draamateatris näitlejana. Tütar Elo Viiding tegeleb oma isa jälgedes samuti luuletamisega. Nooruspõlv Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth le...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
