purustati Roomlased Canne lahingus. Roomlased lõid kähku uued väekoondised ning suunasid need Aafrikasse, kuhu pidi ka Hannibal oma vägedega seetõttu kaitsma minema. Roomlased lõid Kartaagolasi Aafrikas. Rooma võitis endale uusi valdusi ning Kartaago laevasitku. Kolmanda Pruunia sõja käigus hävitati Kartooga täielikult. Roomasr oli saanud Vahemere valitseja. Vabriiklik kord Roomlased ise oma riiki nimetasid res publica. Rooma riigiorganid olid: senat, rahvakoosolekud ning riigiametnikud ehk magistraadid. Magistraadid valiti ametisse vähemalt korraga kaks inimest, et vältida riigiametnike liigset võimu suurenemist. Magistraadi olid enamuses rikkamad roomlased. Kaks kõrgeat magistraati olid kaks konsulit, kes pidid juhtima sõjaväge. Preetorid tegelesid ka sõjaväejuhtimisega, kuid võisid ka vajaduse korral konsulit asendada. Tsensorite valitsusaeg oli 5 aastat. Valiti endiste konsulite seast
EUROAKADEEMIA Kelly Koort Rahvusvahelised suhted Riigi tekkimine Referaat Juhendaja: Tatjana Kalin Tallinn 2015 I Riigi ajalooline areng Lääne riigi ajalugu algab Vana-Kreekast. Platon ja Aristoteles kirjutasid polisest ehk linnriigist, kui inimkonna ideaalvormist, mis suutis rahuldada kogukonna religioossed, kultuurilised, poliitilised ja majanduslikud vajadused. Tänapäevasele riigile on lähedasem Vana-Rooma vabariik (res publica). Res publica oli õigussüsteem, mis määras kõigi Rooma kodanike õigused ja kogustused. 16. sajand, Niccolò Machiavelli ja Jean Bodin. Need autorid käsitlesid riiki kui korra ja stabiilsuse tagajat, mis leidis kehastuse valitseja isikus. Kui Macchiavelli jättis kõrvale valitseja moraalse külje ja keskendus tema tugevusele ning elujõule, siis Bodin leidis, et võimust iseenesest ei piisa, vaid valitsemine peab edasik...
Kuna plebeid nõudsid ka seaduste kirjapanemist, loodi 450. aastal eKr esimene Rooma seadustekogu- 12 tahvli seadused. Need olid algselt plebeide suhtes karmid, kuid need muudeti hiljem leebemaks. Aastal 287 eKr kehtestati kord, et plebeide koosolekul saab vastu võtta ühiskohustuslikke seadusi. See lõpetas patriitside ja plebeide seisustevahe ja kõik roomlased moodustasid populus Romanus ehk rooma rahva. Ühiskonnakorraldus Roomlased nimetasid oma riiki res publica. Riigiorganiteks olid senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud- magsitraadid. Magistraadid, kes valiti üheks aastaks olid kollegiaalsed ning peamiselt rikkad kodanikud, sest selle eest tasu ei saadud. Kõrgemad magistraadid olid kaks konsulit, kes juhtisid sõjaväge. Preetorid tegelesid õigusmõistmisega, kes võisid vajadusel konsulit asendada. Tsensorid valiti ametisse viieks aastaks. Nad korraldasid tsensust ehk kodanike loendust, koostasid senaatorite nimekirja ja
Rooma Itaalia geograafilised olud ja rahvastik: Itaalia on vähem mägine kui Kreeka.Rannajoon pole nii palju liigendatud kui Kreekas.Kesk-ja lõunaosa asustasid itaalikud. Kesk-Itaalias elasid latiinid Etruskid-käisid läbi foiniiklastega ja kreeklastega. Olid ettevõtlikud meresõitjad ja kaupmehed, ehitusmeistrid ja metallitöötlejad.. Rajasid linnu,ehitasid teid. Uskusid paljusid jumalaid, tähtsal kohal usk surmajärgsesse ellu. Ennustuskunst. Rooma linna tekkimine: Rooma asub Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul, kus tollal oli Latiumi maakond. Arheoloogilise materjali järgi oli moodustunud ühtne asula, mida võib juba pidada linnaks.Küngastevahelisse orgu rajati turuplats-foorum-järsunõlvalisest Kapitooliumi künkast sai aga kindluse asupaik. Pärimuse järgi oli Rooma linna rajaja Romulus. Roomlased kinnitasid ,et linn on rajatud 21 aprill 753 eKr. Rooma varane ühiskond: Eesotsas rahvakoosolekul kinnitatud kuningas...
Populaarsuselt teisel kohal on Reformierakond 19 protsendi suuruse toetusega, mida on samuti kaks protsendipunkti vähem kui kuu aja eest. Kolmandal-neljandal kohal on võrdse 14-protsendise toetusega Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Vabaerakond. Suurima tõusu tegi septembrikuuga võrreldes Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetus, nimelt tõusis ta 10-protsendise toetusega (septembris kuus protsenti) esmakordselt edestama Isamaa ja Res Publica Liitu. IRL langes 8-protsendise toetusega esmakordselt selle parlamendikoosseisu toetusedetabeli lõppu. Kuu varasemaga võrreldes kaotas IRL ühe protsendipunkti toetust. Ossinovski keelab alkoholi happy hour Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski otsustas oluliselt piirata alkoholireklaami ning saatis kooskõlastusringile eelnõu, mis keelab säärastes reklaamides muu hulgas kasutada helilisi ja visuaalseid kujunduselemente, lubades näidata vaid liikumatut pilti.
akropol kõrgemale kaljunukile rajatud kindlus, mille ümber asus linn Rooma 1.Selgita mõisted: patriitsid suursugused inimesed Rooma ühiskonnas plebeid lihtrahvas Rooma ühiskonnas, keda ei saanud valid kõrgetesse riigiametitesse, kuid nende hulgas oli ka rikkaid inimesi rahvatribuun riigiametnikud, keda valiti ainult plebeide seast ning nende peamine õigus oli panna veto ükskõik millise riigiorgani otsusele, kui see kahjustas lihtrahva huve res publica nii nimetasid roomlased oma riiki ("ühiskondlik asi") proletaarid kõige vaesemad, maata kodanikud, kelle ainus varandus olid nende lapsed gladiaator elukutselised võitlejad, kes pealtvaatajate meelelahutuseks võitlesid üksteisega ja metsloomadega, mõnikord elu ja surma peale. Need võitlused toimusid areenidel pontifex tähtamad linnades preestrid ( "sillaehitajad" või "teerajajad"), nende
Marcus Tullius Cicero (106-43 e.m.a) Cicero sündis Arpinumi linnas Latiumis rikka lihtkodaniku ja ratsaniku seisusest perekonnas. Tema esivanemad teenisid elatist oma hobuse ja relvadega sõdades, hiljem maksukogujatena. (Vikipeedia 2012) Cicero oli Roomas stoitismil põhineva eklektismi esindaja. Eklektism tähendab filosoofias erinevaist ja isegi vastandlikest filosoofilistest teooriatest võetud elementide liitmine nn uueks õpetuseks (ENE 1970). Cicero eristas positiivset ja nn igavest seadust. See ei olnud ,,inimeste väljamõeldud iga rahva otsusel kehtestatud, vaid igavene". Niisuguse igavese seaduse abil juhtis maailma mõistus kui jumalik printsiip. (Luts 1997) Samuti kuulusid eklektismi koolkonda tema sõber Marcus Terentius Varro, Sextiuste koolkond (asutati 40 e.m.a) kuhu kuulusid Quintus Sextius, Sotion Aleksandriast, Lucius Crassicius Tarentumist ja Fabianus Papirius. Cicero oli Vabariikliku Rooma suurim...
aasta detsembris oli ta külaline Craig Kilborni saates The Late Late Show. Tal on olnud ka üksikud filmirollid. 2001. aastal mängis ta Ben Stilleri komöödias Zoolander iseennast. 2004. aastal mängis ta peaosa Ilmar Taska mängufilmis Täna öösel me ei maga 1.3 Ühiskondlik tegevus 23. mail 2004 valiti Carmen Kass Eesti Maleliidu üldkoosolekul ühehäälselt EML-i presidendiks. Samal aastal astus ta erakond Res Publica liikmeks ning kandideeris selle nimekirjas 2004. aasta Euroopa Parlamendi valimistel, kus talle anti ligi 2000 häält, kuid mandaati ta ei saanud. Kirjutas ka oma loo raamatusse ,,Kuidas ma ronisin mäe tippu" : Ene Ergma, Lagle Parek, Carmen Kass, Madis Jürgen, Mart Laar, Alar Sikk, Chalice, Erika Salumäe 1.3.1 Jutt raamatust ,,Kuidas ma ronisin mäe tippu" autor: Carmen Kass Noor hing otsib alati tippe, mida vallutada. Ja tippudest on paremad vaid need
(Aava 2003: 89-93) 12 3. Ülevaade tulemustest ja analüüs Selles peatükis saab ülevaate metoodikast, demagoogiavõtete kasutamise üldjagunemisest ja demagoogiavõtete kasutamise jagunemisest valitud kolme eesti poliitiku puhul. Vaatlusalusteks poliitikuteks on valitud Eesti kolme juhtiva suurerakonna võtmefiguurid Edgar Savisaar (Keskerakond), Andrus Ansip (Reformierakond) ja Eerik-Niiles Kross (Isamaa ja Res Publica Liit). 3.1. Metoodika Käesoleva uurimistöö koostamist alustati oktoobris 2013 ja valmis 25. märtsil 2014. Uurimistöö raames uuriti Postimees-online abiga kolme eesti poliitiku demagoogiavõtete kasutust kohalike valimiste valimiseelsel perioodil. Otsiti välja valimiseelsele perioodile jäävaid artikleid, kus esines valitud poliitikute otseseid väljaütlemisi ehk tsitaate. Analüüsimiseks valiti tsitaadid just sellepärast, et neid ei ole suurema tõenäosusega mingil
Välispoliitika: Reformierakond peab oluliseks koostööd kõigi Eesti poliitiliste jõududega, et saavutada maksimaalne konsensus ühtse, järjepideva ja jätkusuutliku välispoliitilise kursi elluviimiseks. Euroopa Liidus peab Eesti olema aktiivne liikmesriik. Meie huvides on tugev, ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga Euroopa Liit. Eesti peab püüdlema heade suhete saavutamise ja hoidmise suunas kõigi oma naaberriikidega. Isamaa ja Res Publica Liit Maksupoliitika: Toetavad lihtsat ja ühetaolist tulumaksu.Toetab ülejäägiga eelarvepoliitikatja valitsuse võlakoormuse vähendamist.Toetab tulumaksu langetamist ja tulumaksu vaba minimumi tõstmist.Muid maksusoodustusi ega erisusi ei toeta. Eitoeta käibemaksuerisusi ja ei muuda käibemaksumäära.Tetab töötajate võrdset kohtlemist ning ei toeta täiendavate eripensionide sisseseadmist Sotsiaalpoliitika: Nõuab pensionide indekseerimist nii, et pensionitõus kulgeks senisest
Riigikantsler (e. riigisekretär) Juhib riigikantselei tööd, ning kindlustab asjaajamise sujuvuse ja järjepidevuse valitsuses. 24. Millised on valitsuse ülesanded? Valitsuse ülesanne on valitseda riigi sise- ja välispoliitikat, erinevaid tegevusi ühiskonna elu erivaldkondades. Õpik lk 68-68 tabelid. 25. Ülesanne 1 lehekülg 69. Eesti koalitsioonivalitsusse kuuluvad hetkel Reformierakond ja Isamaa ja Res Publica Liit. Riigikogus on neil kohti kokku 50 Reformierakonnal 31, IRLil 19. Kuna neid on kokku täpselt 50, jääb neil riigikogu enamusest üks inimene puudu. Et nende ideed Riigikogus läbi läheks, peaks keegi (tavaliselt toetab neid erakond Rohelised) opositsioonist oma hääle andma.
tappa. Hiljem siiski muudeti neid. Rooma õigus · Pandi kirja kohtupidamine ning riigikord · kohtus sai otsuseid edasi kaevata ehk apelleerida · kõik pidid alluma seadusele · sai aluse 12 tahvli seadusest · seaduste loomisel arvestati sarnaste juhtumite puhul langetatud otsuseid, see tagas seadusloome järjepidavuse · kerkisid esile seadusandluse väga head tundjad ehk juristid ning tekkis õigusteaduslik terminoloogia Res publica · kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa · vabariiklik korraldus Rooma riigi valitsemine vabariigi ajal · kõik kodanikud olid põhimõtteliselt võrdsed, tegemist oli siiski aristokraatliku riigiga · magistraadid juhtisid riiki, need valiti iga aasta uued · sammuti juhtis riiki vanemate nõukogu ehk senat · riigiametisse pääsesid ainult jõukad ja nobiliteedid ehk tuntud inimesed Rooma riigi valitsemine vabariigi ajal
*Pidada kinni riigipiiride puutumatusest ja austada riikide territoriaalset terviklikkust. *Austada riikide suveräänsust ja sellest tulenevaid õigusi. *Mitte sekkuda teiste riikide siseasjadesse. *Austada inimõigusi ja inimeste põhivabadusi. *Edendada koostööd riikide vahel. *Järgida Rahvusahelise õiguse norme. MINISTRID: Andrus Ansipi juhitav valitsus astus ametisse 6. aprillil 2011. aastal. Valitsuskoalitsiooni kuuluvad Eesti Reformierakond ning Isamaa ja Res Publica Liit. Peaminister - Andrus Ansip Haridus- ja teadusminister - Jaak Aaviksoo Justiitsminister - Hanno Pevkur Kaitseminister - Urmas Reinsalu Keskkonnaminister - Keit Pentus-Rosimannus Kultuuriminister - Rein Lang Majandus- ja kommunikatsiooniminister - Juhan Parts Põllumajandusminister - Helir-Valdor Seeder Rahandusminister - Jürgen Ligi Regionaalminister - Siim Valmar Kiisler Siseminister - Ken-Marti Vaher Sotsiaalminister - Taavi Rõivas Välisminister - Urmas Paet
3) ühetaolisus- igal häälel sama kaal 4) otsesus- kodaniku otsus kujundab tulemust maksimaalselt 22. Valimiste peamised funktsioonid Võimu regulaarne ja seaduslik vahetumine; vähendab kodanike nõudmisi; annab hinnangu senisele tööle; näitab usaldust; hariv funktsioon (et saada teada mis vaated on valijatel). 23. Viimaste valimiste tulemused Eestis · Europarlament – Reformierakond (2 kohta), Keskerakond (1), Isamaa ja Res Publica Liit (1), SDE (1), Indrek Tarand (1) · Riigikogu – Reformierakond 28,6%, Keskerakond 23,3%, IRL 20,5%, SDE 17,1% · Tartu kohaliku omavalitsuse valimised – Reformierakond 28,16%, IRL 21,08%, Keskerakond 18,44%, SDE 15,8% 24. Kaks peamist valimissüsteemi, kummagi plussid ja miinused 1) Majoritaarne- ühemandaadilised ringkonnad; ringkondade arv = kohtade arv; „Winner takes it all“; kaotsiläinud hääled; lihtne süsteem. Miinused: liiga suur esindus
6.Rooma riigi teke. Rooma vabariik ja selle korraldus. Rooma tõus suurriigiks, armee. Caesar. -Sündis kaks venda- Romelus ja Remulus, nad visati vette, sest kuningale oli ennustatud, et need vennad tapavad kuninga ära. Neid leidis emahunt ja kasvatas neid, kuni neid leidis hoopis karjus ja hakkas vendasid enda juures kasvatama. Romelus ja Remus tapsid kuninga ja hiljem tappis Romelus oma venna. See vend, kes ellu jäi, asutas Rooma. Roomlased kasutasid oma nime kohta nime res publica, ehk ühiskondlik asi. Enamik ühiskonna liikmeid võttis valitsemisest osa. 3. saj. Moodustus Rooma kodanikkond. Rooma riik oli valitsemiselt aristokraatlik. Riigiametitesse kuulusid tuntumad ja rikkamad inimesed. Riigiametnikele palka ei makstud. Oli 2 konsulit(sõjaväe juhid ja kõrgemad magistraadid), 8 preetorit(kõrgeimad õigusemõistjad), diktaator(pool aastat valitsemist, piiramatu võim), senat(300-600 liiget) oli riiginõukogu. Rooma tõusis suurriigiks, sest
a. Eestis Riigikogu, Soomes Seim, Rootsis Rikstag, Lätis Seim, Leedus Seim, Venemaal Riigiduuma, Saksamaal Bundestag, USAs Kongress (kaks koda: Senat ja Esindajatekoda), Suurbritannias Parlament (kaks koda: Ülemkoda ja Alamkoda) 23) Riigikogu struktuur a. Juhatus: esimees + aseesimehed b. Komisjonid: õigus-, keskkonna-, põhiseaduse- ja väliskomisjon c. Fraktsioonid (saadikurühmad): · Valitsuskoalitsiooni omad: Reformierakond, Res Publica ja Rahvaliit · Opositsiooni omad: Isamaaliit, Sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond 24) Eesti presidendi peamised ülesanded: a. Esindada Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises b. Kuulutada välja Riigikogu valimised ja seadused c. Määrata peaministrikandidaat; nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmed d. Teeb Riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks; nimetada kohtunikud ja Eesti Panga president e. Olla riigikaitse kõrgeim juht
Octavianus hõivas 30 eKr Egiptuse, liitis selle Rooma riigiga ja ühendas seega kõik vahemeremaad oma ainuvõimu alla. Seda sündmust võib lugeda Rooma vabariigi lõpuks. Milline oli riigikorraldus keisririigi ajal? Augustuse võimuletulek ei tähendanud ametlikult vabariigi lõppu. Otse vastupidi, Augustus nimetas ennast vabariigi taastajaks pärast kodusõdu ja ebaseaduslikke võimuhaaramisi. Rooma riik oli ametlikult endist viisi res publica. Väliselt jätkus kõik nii nagu enne igal aastal seati ametisse magistraadidm senat pidas korrapäraselt oma istungeid jne. Ent tegelik võim kuulus nüüd siiski ühele isikule. Valitsejal polnud küll sellist ametit, mis lubanuks tal üksi kogu riiki valitseda, kuid ta oli mitmes eri ametis ja need koos andsid talle võimutäiuse kõigi olulisemate asjade määramiseks. Nii oli Augustus aastaid konsul ja tähtsamate provintside asevalitseja ning rahvatribuunina võis ta
Andrus Ansipi juhitav valitsus astus ametisse 5. aprillil 2007. aastal ametivande andmisega Riigikogu ees: "Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele." Valitsuskoalitsiooni moodustasid kolm erakonda: Eesti Reformierakond Isamaa ja Res Publica Liit Sotsiaaldemokraatlik Erakond. 9 EESTI MAJANDUS Kuigi Eesti majanduskasv on viimase 5-6 aasta jooksul olnud väga kiire, on Eesti Lääne-Euroopaga võrreldes siiski umbes poole vaesem. Eesti elanike sissetulek on umbes pool Lääne-Euroopa keskmisest, kuigi majanduskasv viimastel aastatel on olnud väga kiire ja erinevused ruttu vähenenud. Kuigi väga tormiline majandusreformide aeg on praeguseks möödas,
Roomlased päästsid valla III Puunia sõja. Kartaago vallutati ja hävitati 146 eKr. 5) Millised olid Rooma vabariigi ajal peamised riigivõimuorganid? Kirjelda nende tegevust ja rolli. Senat, rahvakoosolekud ja riigiametnikud ehk magistraadid. Magstraadid, kes valiti igal rahvakoosolekul üheks aastaks, olid kollegiaalsed (st igasse ametisse vähemalt 2 inimest korraga). 6) Kuidas muutus riigikorraldus keisrivõimu ajal? Rooma riik oli ametlikult endist viisi res publica. Väliselt jätkus kõik nii nagu enne igal aastal seati ametisse magistraadid, senat pidas oma korrapäraseid istungeid. Ent tegelik võim kuulus nüüd siiski vaid ühele isikule. 7) Milline oli Rooma sõjaväe ülesehitus, relvastus ja taktika? Rooma impeerium oli loodud relva jõul ning ka tema püsimise tagas suurel määral Rooma sõjaväe üleolek oma vastastest. Roomlased panid suurt rõhku oma armee võitlusvõimele ja selle täiustamisele.
Isikud õigusvõime võime omada õigusi ja kohustusi; teovõime võime teostada oma õigusi ja kohustusi. Status libertatis isiku vabaduse seisund, kaotus on kõige suurem, sest kaotatakse täielikult õigusvõime (orjusse müümine). Kõikide staatuste kaotamine. Status civitatis kodakondsus. Keskmine kaotus. Ius civile ei laiene (nt teise riiki siirdumine). Perekonna ja kodakondsuse kaotamine. Rooma kodanike seast erinesid vabalt sündinud ja vabakslastud. Status familiae perekondlik seisund. Perekonnapead ja pojad VÕI isikud, kes ei ole teise isiku võimu all vs isikud, kes on teise isiku võimu all. Kõige väiksem kaotus. Ei puuduta poliitilisi õigusi (hääleõigus). Vabaduse ja kodakondsuse staatus jääb. Teovõime lapsed kuni 7.a, noorukid kuni 14.a Vabad mittekodanikud latiinid ja peregriinid. Orjad nagu asjad. Orje sai vabastada pidulikult deklareerides magistraadi ees, magistraat vabastab; kodanike nimekirja koostamisel kanta...
valitsemisemine inimeste üle. Ajaloos on sõjavägi ja politsei sageli poliitikasse sekkunud. Isegi kui need jõud on tsiviilisikute kontrolli all, on liidrid mõnikord kasutanud neid mittedemokraatliku riigikorra rajamisel ja toetamisel. Nii on ka kaasaja maailmas: paljudes riikides toetuvad mittedemokraatlikud valitsemisviisid vähemalt osaliseltki vägivallale. Eestis võib kohata poliitilist vägivalda aga pea igal nurgal: näiteks Res Publica europarlamendi valimiskampaania hüüdlausel "Murrame läbi!". Kui Isamaaliit oma loosungiga "Plats puhtaks!" võimule tuli, oli selles agressiivses ja paljudes hirmu tekitanud hüüdlauses ka omajagu põhjendatust. Kokkuvõtvalt võib öelda, et eks mängib iga eraomanik oma eramaal oma väikest Eesti riiki. See paistab tagasi peegeldades sama suhtumisena mida osutab eesti vabariik oma kodanikesse.13 13 Andrus Norak, teoloog, Eravaldus "Sissesõit keelatud!", Pärnu postimees 23.11
Rooma õigus on kogu tänapäevase õigussüsteemi aluseks. Allikas 2.Roomlased tõid poliitilisse praktikasse patriotismi mõiste (mis kasvas hiljem üle kristlikuks solidaarsuseks) ja lepingulisuse (õiguse primaarsus). Riiklikud huvid seati kõrgemale üksikisiku huvidest, samal ajal kui võimujaotuses ühiskonnas pidid põhinema kokkuleppelistel, õiguslikel alustel ehk lepingutel. Riigi asja peeti omaette sfääriks, mida nimetati res publica (tõlkes "avalikud asjad"). Roomlastel pärineb ka arusaam föderalismist, kui lepingulistel alustel organiseeritud suhtest poliitiliste subjektide vahel (Foedus = leping, lepinguline alus). Nii kujunes välja klassikaline Rooma õigus, mis eristas avaliku õigust (kodaniku suhted riigiga) ja eraõigust (kodanike suhted omavahel). Rooma õigus kaitses tingimusteta eraomandit. Allikas 3.Euroopa õigussüsteemide ühiseks nimetajaks peetakse Rooma õiguse pärandit. See järjepidevus
21. ETRUSKID JA ROOMA RIIGI ALGU. Etruskid. loode-itaalias elav rahvas, Etuuria maakonnas. Ülejäänud maal itaalikud. Etruskid kujundasid oma tähestiku kreeka alfabeedi alusel, kirja ei suudeta tõlkida, arheoloogiliste leidude kaudu tuntakse kultuuri ja keelt.Etruskide metallitöötlus oli arenenud, head piraadid merel, hea ehituskunst (hauakambrid, naiste tähtsus).6 sajandil eKr aeti etruski valitseja Roomast välja ning aeglaselt läksid etruskide linnad roomlaste võimu alla. Jumalaid on etruskidel palju. Etruskide õpetus- jumalike ennete tõlgendamine(jumalate tahte uurimine).Pöörati suurt tähelepanu elule pärast surma-järgnes midagi meeldivat. Rooma linna tekkimine ja kuningate aeg Roomas. Kesk-Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Latiinid elasid seal(ld keel). 7saj võeti kasutusele ladina tähestik(ld.k Rooma ametlik keel).Terviklik linnakompleks kujunes alles 6saj eKr. * 7 kuningat, 3 viimast etruskid. Küngastele rajati jus...
1999-kolmandad valimised, võitis Keskerakond, valitsus kolmikliit (Isamaa Liit, Reformierakond, Mõõdukad). Mart Laari kolmas ametiaeg aastani 2002. Tekkisid sisetülid Isamaa Liidu ja Reformierakonna vahel. 2002-03 meenutab ,,jõulurahuvalitsus``, koalitsiooni nim. Kaksikliiduks, peaminister Siim Kalls, majandusminister Savisaar. Ain Sepiku skandaal. 2003-neljandad valimised, võitis ülinapilt Keskerakond. Uus valitsus RRR (Res Publica, Reformierakond, Rahvaliit). Peaminister Juhan Parts. Koos oldi 2 a. ja 3 päeva. Tüli Reformierakonna ja Res Publica vahel (liikluseeskirjade skandaal, portfelliskandaal). 2005 valitsuskriis. Vabastati välisminister Ojuland. Märtsis astus Partsi valitsus tagasi. 2005-07 peaminister A. Ansip. Koalitsioonis Reformierakond, Keskerakond, Rahvaliit. 2007-viimased valimised, võitis võimsalt Reformierakond. Koalitsioonis Reformierakond, IRL, Sotsiaaldemokraadid.
Retoorika oli aluseks paljudele tänepäevastele deklaratsioonidele ja kõnedele, andes tänapäevasele demokraatiale alusväärtused vabadus, võrdsus, õiglus. Lisaks tegid otsuseid rahvakoosolek ja senat ning kuna vaja oli veenda suurt hulka juhuslikke inimesi korraga, oli kõnepidamine eriti oluline. ÜRO Inimõiguste Deklaratsiooni, Abraham Lincolni Gettysburg address. 65. Mida tähendab res publica Rooma riigis erinevatel perioodidel? Algselt tähistati sellega Rooma Vabariiki, mis oli valitsetud senati ja rahvakoosoleku poolt (res publica avalik asi), hiljem aga tähendas see ka keiserlikku Rooma Impeeriumi. 66. Mis on ja millega tegeles antiigi retoorika? Millised on erinevatel ajastutel seosed retoorika ja filosoofia, retoorika ja poeetika vahel? Retoorika on kõnekunst. Antiigi kõnemehed pidasid poliitilisi kõnesid, ülistuskõnesid ja
Inimeste hääled otsustavad partei pääsu võimule. Partei,kel pole toetust,peab seadusega lahku minema. Kuulumine mõnda parteisse ei tohi olla takistatav. Mitmeparteilisus e. parteilist pluralismi peetakse demokraatias oluliseks.Eestis on 20 parteid,riigikogus aga 6 neist.Vasakpoolsed parteid(Keskerakond,sotsiaaldemokraadid,rohelised)peavad suurimaks väärtuseks sotsiaalset õiglust ja võrdsust.Rikkamad maksavad rohkem makse.Parempoolsed(reformikad,Isamaa-,Res Publica liit(IRL)) esindavad jõukamaid,ettevõtlusega tegelejaid.Nende arust peab inimene ise vastutama elu eest.Parempoolsete ideaalid:vabadus,konkurents ja õigus valikule igas eluvaldkonnas.Tsentriparteid pehmendavad ideoloogilisi vastuolusid stabiliseerides ühiskonna kahe poole vahel. Eestis on Rahvaliit(seisab põllumeeste huvide eest).Ühiskondlik massiliikumine tekib vastusena kriisile mingi ulatusliku sotsiaalse grupi elus. (sõjavastased,naisõiguslased,sõjavastased)
Uudmäe. Liidu koondisse aastatel 1976 1983 kuulunud Uudmäe on pärast tippsportlase karjääri teinud treeneritööd, juhtinud peasekretärina Eesti kergejõustikuliitu ning praegu on Rocca al Mare kooli spordi ja liikumise õppetooli juhataja. Erki Nool (kümnevõistlus) Sydney 2000 Erki Nool (sündinud 25. juunil 1970 Võrus) on Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik, XI Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks tulemusega 8641 punkti. Kümnevõistluses Eestisse esimese olümpiavõidu toonud Erki Nool debüteeris olümpiamängudel juba 1992 Barcelonas. Siis päädis kõik nulliga odaviskes. Pärast olümpiat otsustas teivashüppajana sporditeed alustanud Nool spetsialiseeruda kaugushüppele. Aga 1994 oli ta tagasi kümnevõistluse juures. Visa võitleja Noole läbimurre maailma eliiti toimus 1995
37) preetor - õigusemõistja, 38) rahvatribuun 10 tk, kaitsesid lihtrahva huve 39) ratsanikud ühiskonnakiht, kuhu kuulusid jõukad ja mõjukad roomlased, tegelesid kaubanduse ja finantsasjadega. Sageli said neist rahaasjadega tegelevad riigiametnikud või kohtunikud. 40) res Publica ,,avalik 41) senaator isik, kes 42) senat valitsev asi", kuulus senatisse, riiginõukogu, 43) tsensor valiti viieks aastaks, korraldasid kodanike loendusi ja senaatorite nimekirja 44) !!!!! Ütlused, mis andsin tunnis. 45) 46) Pildi allikas: 47) http://imgc.allpostersimages.com/images/P-473-488-90/65/6510/1JT6100Z/posters/jacques-
Juba 2004 esimese poolaasta statistika näitab, et sündide arv on oluliselt suurenenud. 2005. aasta 1. jaanuarist jõustus üksikisiku tulumaksumäära alanemine kahe protsendi võrra. Reformierakonna poolt valimiste eel välja pakutud idee positiivset mõju tunnetavad palgapäeval lisakroonide näol kõik Eesti töötegijad. 2005. aasta märtsis muutus taas kord linnavõim Tallinnas. Reformierakond asus opositsiooni ning linna asus juhtima Keskerakonna ja Res Publica koalitsioon. 2005. aasta märtsis lagunes peaminister Juhan Partsi tagasiastumise tõttu valitsus. 2006-2007 2006. aasta 1. jaanuarist langes taas tulumaks, olles nüüd 23%. Ka vanemahüvitis pikenes 15ne kuuni. 2006 aastal ütlesid 39% sünnitajatest, et vanemahüvitis omas nende lapse sünnitamise otsusele suuremad või väiksemat mõju. Sündivus tõusis sedavõrd, et üle pika aja olid 2 kuud, juuli ja august, Eesti iive positiivne. Eesti
• Erakonnal ei või olla kollektiivliikmeid • Erakond registreeritakse, kui tal on vähemalt 500 liiget • Erakonnal on põhikiri ja programm • Registreeritud erakonnad: • Eesti Iseseisvuspartei • Eesti Keskerakond • Eesti Konservatiivne Rahvaerakond • Eesti Reformierakond • Eesti Vabaduspartei - Põllumeeste Kogu • Eestimaa Ühendatud Vasakpartei • Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid • Erakond Eestimaa Rohelised • Erakond Isamaa ja Res Publica Liit • Sotsiaaldemokraatlik Erakond Kokkuvõtvalt • Konsensuse saavutamine • Demokraatlik otsustusvahend – üks inimene, üks hääl • Protseduurireeglite järgimine • Demokraatia enimtuntud avaldumisvorm on valimised Sõltumatu kohus • Kohtu roll on tagada riigivõimu teostamine demokraatlikul ja seaduslikul teel • Õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega (PS § 146)
Ajalooline traditsioon Latiumi maakond, latiinid (latini) Ladina keel 1. Kirjanduseelse ladina keele aeg 6-3 saj ekr 6. saj Rooma foorumil asetsev raidkirjadega kivi (lapis niger) 451-450 ekr Leges duodecim tabularum (12 tahvli seadus) kõige alus 2. Arhailine e. eelklassikalise ladine keele aeg 240-81 ekr 3. Klassikaline e. kõrgladina keele aeg (ka kuldse ladina keele aeg) 81 ekr 14 pkr Cicero De legibus (seadustest). De re publica (riigist), De officiis (kohustustest), kohtukõned Ceasar, Livius, Horatius, Vergilius, Ovidius, Catullus 4. Järelklassikalise ladina keele aed (hõbedane ajajärk) 14-180 pkr 130 Hardanius `Edictum perpetuum' (igavene edikt) 161 pkr Gaius `Institutiones' (institutsioonid, sisult eraõiguse õpik) Senaca, Petronius, Tacitus, Apuleius 5. Hilisladina ajajärk 180-600 pkr 527-533 pkr Justianius `Corpus iuris civilis' (tsiviilõiguse kogumik) `Institutiones' (533) `Digesta seu Pan
järele andma; hiljem keelati võlaorjus , tühistati patriitsi ja plebei vahelise abielu keeld ning plebeidele võimaldati pääs kõigise riigiametitesse; plebeide võit ei tähendanud demokraatia kehtestamist roomas. Ka edaspidi juihtisi rooma riiki eeskätt rikkad ja suursugused kodanikud; Kaheteistkümne tahvi seadused;pandi kirja esimsed rooma seadused. 3.Riik, õigus, armee Vabariik Roomlased kasutasid oma riigi kohta niemtust res publica, sest kogu rahavas võttis riigi valitsemisest osa. Kõik roomlased moodustasid rooma rahava. Kõik olid võrdsed; Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud- magistraadid- ja avanemate nõukogu-senat.nobiliteet; kuigi riiki jutisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Vabariigist keisririigiks Rooma armee moodustus nüüd elukutselistest sõjaväelastest; puhkesid kodusõjad, senatil polnud võimalik
Erika Salumäe on Eesti Olümpiakomitee auliige. Erika Salumäe on Eesti Koolispordi Liidu[1], Eesti Olümpiakomitee juures tegutseva MTÜ Olümpiavõitjate Kogu ja Eesti Petanque'i Klubide Liidu president (aastani 2008). Aasta : 1988,1992 Spordiala : trekisõit(sprint) Erki Nool Erki Nool (sündis 25. juunil 1970 Võrus) on Eesti kergejõustiklane(kümnevõistleja) ja poliitik, XI ja XII Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks. 1989. aastal lõpetas ta Tallinna Spordiinternaatkooli. 1999. aasta 1. juunist on ta UNICEF-i hea tahte saadik. Aasta : 2000 Spordiala : kergejõustik (kümnevõistlus) Tulemus : 8641 punkti Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal) on Eesti endinemurdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja
11 üles seatud erakonna nimekirjas kandideeris 968 inimest ja 7 inimest kandideeris üksikkandidaadina. Kõige enam kogusid hääli Eesti Reformierakond, kes sai 153 044 häält (27,8 %) ja Eesti Keskerakond, kes kogus 143 518 häält (24,1 %). Riigikokku saamiseks Riigikogu valimise seadusega ette nähtud viie protsendi künnise ületasid kuus erakonda Eesti Keskerakond, Eesti Reformierakond, Eestimaa Rahvaliit, Erakond Eestimaa Rohelised, Erakond Isamaa ja Res Publica Liit ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond. XII Riigikogu valitakse 6. märtsil 2011.a. Riigikogu ülesanded Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 59 kohaselt kuulub Riigikogule seadusandlik võim. Kuid lisaks seadusloomele on Riigikogul põhiseaduse järgi ka muud ülesanded näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelvalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine
miljoni kodaniku demokraatlikku tahet ning esindab nende huve suhetes teiste Euroopa Liidu institutsioonidega. Ametisoleva parlamendi koosseisu kuulub 785 liiget 27 Euroopa Liidu liikmesriigist. Euroopa Parlamendi liikmed ei moodusta rahvuslikke fraktsioone, vaid on istungjärkudel jaotatud seitsmesse üle-euroopalisse poliitilisse fraktsiooni. Eestist on praegu Euroopa Parlamendi esindajateks sotsiaaldemokraadid Katrin Saks, Marianne Mikko ja Andres Tarand, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Tunne Kelam, reformierakondlane Toomas Savi ja keskerakondlane Siiri Oviir. Hans-Gert Pöttering valiti Euroopa Parlamendi presidendiks 2007. aastal ning jääb sellele ametikohale kuni 2009. aasta valimisteni. Parlamendil on kolmeks põhiliseks ülesandeks on jagada nõukoguga seadusandlikku võimu, teostada demokraatlikku järelvalvet kõigi Euroopa Liidu institutsioonide, eelkõige komisjoni üle
1. Riigikogu uue koosseisu kokkuastumine. 2. Riigipea nimetab valitsusjuhi kandidaadi. 3. Riigikogu annab peaministrikandidaadile volitused valitsuse moodustamiseks. 4. Valitsusjuhi kandidatuuri hääletamine parlamendis. 5. Peaminister esitab valitsuse koosseisu presidendile. 6. President nimetab valitsuse ametisse. Praegune Eesti Vabariigi valitsus, mis tuli võimule 5. aprillil 2007: Valitsuskoalitsiooni moodustasid kolm erakonda: · Eesti Reformierakond. · Isamaa ja Res Publica Liit. · Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Ministrid: Peaminister Andrus Ansip. Siseminister Jüri Pihl Justiitsminister Rein Lang Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Kaitseminister Jaak Aaviksoo Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder Välisminister Urmas Paet Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Kultuuriminister Laine Jänes Regionaalminister Siim Valmar Kiisler
omavalituste teostamine, ning mis on registreeritud käesolevas seaduses sätestatud korras. Erakond on MITTETULUNDUSÜHING! Vasakparteid Astmeline tulumaks Haridus peab oleme kõigile kättesaadav Toetuste ja sotsiaalteenuste osutamine Eesti: Eestimaa Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Eestimaa Keskerakond Paremparteid Ideoloogilised platvormid suhteliselt erinevad Riigivõimu tagasihoidlik roll ühiskonnas Esikohal vabadus Eesti: Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit. Valitsemine ja avalik haldus Parlamentarism Parlamendi valib rahvas, presidendil olulist võimu ei ole. Ta on riigi esindaja suhetes välisriikidega Parlament on seadusandlik võim ja tähtsaim võimuinstitutsioon! Täidesaatev võim on valitsus, kes juhib praktiliselt riigi elu. Valitsus ja parlament peavad teineteist toetama, vastasel juhul valitsuskriis. Valitsus moodustatakse parlamendi valimistulemuste põhjal Näited: Suurbritannia Presidentalism
Määrus Haldus akt EUROPAA LIIDU ÕIGUS · ESMANE ÕIGUS-liitumis leppingud,riikide üldine õigus · TEISENE ÕIGUS- määrus,direktiv(soovituslik,,otsus,soovitused ja ettepanekud Preambula-sissejuhatus, Säte-predpisanije TÕLGENDAMINE-keeleline,ajalooline,esmärgipärane,süstemaatiline. PRINTSIIPIDE OLEMUS,ROHKUS,HIERARHIA,ÕIGUSLIK SIDUVUS. PS prgh.10 1)demokraatia 2)õigusriik 3)sotsialriik 4)inimväärikus MUUD- 1)Rahvusriik 2)Unitaarriik 3)Vabariik(res publica ja freistaat) ÕIGUSRIIGI PÕHIMÕTE ÕIGUS ON KUNINGAS! ÕIGUSRIIK vs SEADUSRIIK ALLAPRINTSIIBID- 1) võimu seaduslik teostamine 2) )võimude lahusus 3) Õiguskindlus 4) Proportsionaalsus ja kaalutlusõigus 5) Hea halduse põhimõte 6) Riigivõimu kohtulik kontroll RIIGIÕIGUS 15.01.13 1)Vangivalvurite seaduslike õiguste rikkumine 2)Endised kürged riigiamtnikud kohtu all
Ajaloo KT kordamine ptk 20-29 1.Rooma ajaloo perioodide lühiiseloomustus: 1)Kuningate aeg 753-509 eKr *Pärimuse järgi valitses Roomas esimese kuningana Romulus , *Kokku valitses üksteise järel 7 kuningat (viimsed 3 olid etruskid), *Nende 3 viimase ajal muutus Rooma tõeliseks linnaks ,*510 eKr Rooma kuningavõim kukutati, *Viimane kuningas oli sunnitud ülestõusu tagajärjel maapakku minema, *Kehtestati vabariik 2)Varane vabariik 509-265 eKr - *5.saj. eKr oli Rooma võimsaim riik Latiumi maakonnas Kesk- Itaalias, *Algasid sõjad etruskidega, *390.a tabas Roomat suur tagasilöök kui Itaaliasse tungisid gallid, roomlased said lüüa ja pidid sissetungijatele suure lunaraha maksma, *Kaotustest hoolimata taastasid roomlased oma võimu ja lakkamatute sõdadega vallutasid Itaalia lõplikult aastaks 265 eKr 3)Tõus suurvõimuks 264-133 eKr - *Itaalia vallutamise järel sattus Rooma konflikti tugeva Kartaago riigiga, mille tagajärje...
Liikmed valitakse 5 aastaks. Valimised toimuvad elukohajärgses valimisjaoskonnas ning valimised toimuvad igas riigis samaaegselt. Kes esindavad hetkel Eestit Europarlamendis (2014 - 2019)? Milline on nende fraktsiooniline kuuluvus Eestis ja milline Euroopa Parlamendis? (www.europarl.ee) Kaja Kallas Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon Eesti Eesti Reformierakond Tunne Kelam Euroopa Rahvapartei (kristlike demokraatide) fraktsioon Eesti Erakond Isamaa ja Res Publica Liit Marju Lauristin Sotsiaaldemokraatide ja demokraatide fraktsioon Euroopa Parlamendis Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond Urmas Paet Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon Eesti Reformierakond Indrek Tarand Roheliste / Euroopa Vabaliidu fraktsioon Eesti Sõltumatu Yana Toom Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsioon Eesti KE Täida lüngad. 6.1. Euroopa Kohus asub Luxemburgis. Selle koosseisus on 28 kohtunikku (1 igast liikmesriigist ja 8 kohtujuristi
julgeolekupoliitikat, kujundavad koostöös teiste alatiste komisjonidega Riigikogu seisukoha Euroopa Liidu õigusaktide eelnõude suhtes ning annavad arvamuse muude Euroopa Liidu asjade kohta, samuti kontrollivad Vabariigi Valitsuse tegevust Euroopa Liidu poliitika teostamisel. 3. Millised fraktsioonid on Riigikogus? Millised on nende moodustamise tingimused? Eesti Reformierakonna fraktsioon - 33 liiget Eesti Keskerakonna fraktsioon - 19 liiget Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon - 22 liiget Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon - 19 liiget 05.01.2015 Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad Riigikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. 4. Kuidas saab tavakodanik Riigikogus toimuva kohta infot? http://www.riigikogu.ee 5. Mis on Riigikogus parlamendirühmad ja milleks neid moodustatakse?
Täiendused ja parandused vaadatakse läbi, läheb edasi II lugemisele ning seejärel otsustatakse, kas seadus võetakse vastu. 6. Fraktsiooni võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. Ühte nimekirja kuuluvad Riigikogu liikmed võivad moodustada ainult ühe fraktsiooni. Eesti riigi fraktsioonid : Eesti Reformierakonna fraktsioon - 33 liiget Eesti Keskerakonna fraktsioon - 26 liiget Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon - 23 liiget Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon - 19 liiget Koalitsioon - moodustavad need parteid, kes kuuluvad valitsusse Eesti koalitsoonierakonnad on Reformierakond ja IRL. Opositsioon- kuuluvad need erakonnad, kes ei ole valitsuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli. Eesti opositsioonierakonnad on Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. 7. Oma arvamus 8.
konkurents, tugev kodanikuühiskond (tsiviilühiskond) kirik peab olema riigist lahutatud. Sotsialism - Marx. Iseloomulikud põhimõtted: solidaarsus, osalusdemokraatia, tegelik võrdsus, võrdsed võimalused, riigi sekkumine majandusse, kõrged maksud avaliku sektori rahastamiseks, riik ja kirik lahutatud. Tänapäeval alternatiivideoloogiad roheline maailmavaade. Eesti olulisemad parteid: SDE, Rahvaliit, Keskerakond, Reformierakond, Isamaa ja Res Publica Liit Praegune võimukoalitsioon: Reform, Isamaa ja ResPublica Liit, Sotsiaaldemokraadid. Opositsioon: Keskerakond, Roheliste Erakond, Rahvaliit 6. Valimised: lk. 64-79. funktsioonid, erinevad valimissüsteemid, valimiskäitumine, valimiste tulemused 6.1. Valimiste funktsioonid - määravad valitseva võimu koosseisu - kodanikud saavad avaldada võimudele oma nõudmisi - tehakse kindlaks kehtiva reziimi toetuspind - harivad osalejaid poliitiliselt 6.2. Peamised valimissüsteemid 1
1) Erki Nool (sündis 25. juunil 1970 Võrus) on Eesti kergejõustiklane (kümnevõistleja) ja poliitik, XI Riigikogu liige, Isamaa ja Res Publica Liidu liige. 2000. aasta suveolümpiamängudel Sydneys tuli ta kümnevõistluses olümpiavõitjaks tulemusega 8641 punkti. 1989. aastal lõpetas ta Tallinna Spordiinternaatkooli. 1999. aasta 1. juunist on ta UNICEF-i hea tahte saadik. Olümpiamängud Sydney 2000 Olümpiavõitjaks tuli Erki Nool läbi suurte raskuste, sest kohtunikud ei suutnud pärast viimast ehk kolmandat kettaheite katset öelda, kas Nool astus üle või mitte. Lõplik otsus oli, et ei astunud, ja tulemus pandi kirja.
○ Partriitsidel kõik kodanikuõigused, pääsesid riigi- ja preestriametisse ○ Rahvatribuunid (plebeid) ○ Keelati võlaorjus ○ Tühistati nendevahelise abielu keeld ○ Plebeidel võimaldati pääs riigiametisse ● 12 tahvli seadused ● Religioon ja õigus: https://docs.google.com/document/d/1VkMxLUAACOK2oh8tizCfQKCOzfDlr76cA8t1 mrcraNg/edit?usp=sharing ● Rooma vabariik ● Res publica (kogu rahvas võttis riigi valitsemisest osa) ● Kõik roomlased moodustasid Rooma rahva ● Aristokraatlik riigikord ● Riiki juhtisid igal aastal valitavad magistraadid ○ 2 konsulit ○ 8 preetorit ○ Tsensorid ○ (Diktaator) ○ 10 rahvatribuuni ● Vanemate nõukogu senat ● Riiki juhtis kitsas perekondade ring nobliteet ● Ka rahvakoosolekud ● Kodusõjad erinevate väepealike vahel
huve. 21. EV koalitsiooni ja opositsioonierakonnad-nimeta. · Koalitsioon IRL ja Reform · Opositsioon - SED ja Kesk 22. Parem, vasak ja tsentrumparteid Eestis Vasakparteide hulka kuuluvad Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond, Eestimaa Keskerakond- pooldavad astmelist tulumaksu, võrdsus. Paremparteide hulka kuuluvad Reformierakond(tugineb liberalismile), Isamaaliit (kristlik demok, rahvuslus), Rahvaliit. Tsentrumparteide hulka Res Publica, popuistliku partei tunnused, juured on parempoolsed kuid tegutsemine vasakpoolne. 23. Survegrupi ja erakonna sarnasused ja erinevused Erinevused: Tegevuse eesmärk: ERAKOND- luua poliitikat, SG- mõjutada poliitikat Vahend eesmärgi teostamiseks: ERAKOND- tulla võimule, SG- avaldada survet võimulolijatele Programmi ulatus: EK- haarab poliitika kõiki valdkondi, SG- käsitleb vaid üht valdkonda või probleemi Teavitamise sihtgrupp: EK- valijaskond, SG- võimueliit
juhib peaminister Andrus Ansip. Temal on Eesti riigiametnikest riigijuhtimisel kõige suuremad volitused. Ükskõik millise riigi juhtimine on ülikeeruline, nõuab väga suurel hulgal tähtsate, kiiremat majanduslikku arengut, julgeolekut ja sotsiaalset tasakaalu kindlustavate otsuste vastuvõtmist. Meie riigikogu ja valitsus koosneb kolme erakonna koalitsioonist. Nendeks on Eesti Reformierakond ehk peaministri erakond, Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Moodustatud valitsuse koalitsioonilepingus on kirjas, et peaeesmärgiks on saavutada Eesti rahvastiku positiivne iive sündimuse kasvu, keskmise eluea pikenemise ja elukvaliteedi tõstmise teel. Pikaajaline eesmärk majanduspoliitikas oleks Eesti inimeste jõukuse suurendamine senise eduka liberaalse majanduspoliitika edasiarendamise ja majanduse struktuuri suuremale tootlikkusele
õigus, ius õigus, mos maiorum Rooma senat, magistraadid, patriitsid ja plebeid, rahvatribuun, plebistsiit Manus käsi, patria potestas isavõim Mancipatio õigustoiming (käe peale panek, millega tehti kõik tehingud), in iure cessio Ius Naturale loomuõigus, ius gentium rahvaste õigus, ius civile Rooma kodanike eraõigus. Kuningriik on monarhistlik riik, mille peaks on kuningas või kuninganna. Kuningriik võib olla osa keisririigist. Vabariik (ladina keeles res publica, 'ühiskondlik asi') on riigivalitsemise vorm, mille tunnuseks on mittepärilik võimukorraldus, mis tekkis juba antiikajal vastandina pärilikule monarhiale. Vabariigiks peetakse riike, mida juhib valitud või mittevalitud riigipea (nt konsul, president), mitte pärilik monarh. Printsipaat on Vana-Rooma keisririigi periood 1. sajandist eKr 3. sajand pKr, mis eelnes dominaadile. Terminid printsipaat ja dominaat on tuletatud tiitlitest princeps ja dominus ning väljendavad keisri seisundit.
Tavaliselt pooldavad nad sotsiaaldemokraatiat, leiborismi või kristlikku konservatismi. Nende eesmärk on olla võimalikult paljudele valijatele meelejärgi ning leida võimalusi nii vasakpoolsetest kui ka parempoolsetest erakondadest. 14. Paiguta Eesti erakonnad ideoloogilisele skaalale (vasakpoolsed, tsentristid, parempoolsed). Vasakpoolsed: Eestimaa Ühendatud Vasakpartei Tsentristid: Keskerakond Parempoolsed: Isamaa ja Res Publica Liit 15. Kes on ,,kasulikud idioodid" ja mis on nende eesmärk? Inimesed, kes oma tegevusega täidavad kellegi teise eesmärke sellest ise aru saamata. Demokraatlik ühiskond 16. Õpilane oskab mõtestada Winston Churchilli ütlust ,,Demokraatia on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid paremat pole kahjuks välja mõeldud." Tema arust ei ole demokraatia ka hea valitsemisvorm, kuigi meie maailmarahva jaoks on see hetkel parim
piiramatu võim oma kodakondsete üle. Seisused olid patriitsid kodanik, kes kuulus eliitperede hulka ja kes võis astuda riigiametisse ja pääseda senatisse, ja plebeid kodanike seisus, kuhu ei kuulu patriitsid, neil oli õigus osaleda ainult rahvakoosolekul. Ühiskondlikud suhted jagunesid klientideks ja patroonideks. Kliendid olid patroonide (rikas ja mõjukas kaaskodanik) kaitse alla. Rooma linna valitsemine ja ühiskond vabariigi ajal: Roomlased nimetasid oma riiki res publica ehk avalik/ühiskondlik asi, mis hakkas hiljem tähendama vabariiki. Riigiorganitena tegutsesid: * Senat koosnes ~300 liikmest ehk senaatorist, kes olid sugukondade vanemad; hiljem ka magistraadid. Selle ülesandeks oli kujundada sise- ja välispoliitikat, juhtida sõjandust ja rahaasju. 5 * Rahvakoosolekud elamispiirkonnad ja sõjaväeosad, iga väeosa või piirkond andis kokku ühe hääle
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
