Eelkooliiga Avaldub tavaliselt 3. eluaastal Võimetus kontsentreeruda ühele objektile Motoorne püsimatus Käitumise impulsiivsus + Kõnearengu pidurdus Kogelus Motoorikahäired Enurees Tikid Noorem kooliiga Kontsentratsiooniraskused ja hüperaktiivsus + Düsleksia ja düsgraafia Kohanemisraskused Mitteküllaldane kooliküpsus Enurees voodi märgamine Tikid Prepuberteet ja puberteet Kontsentratsiooniraskused + Düsgraafia Gilles de la Tourette sündroom tahtmatute asjade välja hüüdmine Madal enesehinnang (vale pedagoogika tagajärg) Ärevusseisund Pingepeavalud (nõudmiste tase ei vasta lapse võimetele) Mõnuainete tarvitamine Antisotsiaalne käitumine Sekkumine Koolieelne iga Tolerantsus; kasvatusviis peaks olema suunav, mitte autoritaalne; lapsele
Nooruk on täisea ja lapseea vahel. *Primaarsete sugutunnuste areng (arengupsüholoogia lähenemine)- esmase menstruatsiooni algus.Poistel ka algab midagi. Primaarste sugutunnuste areng on vaevu märgatav. Raske defineerida väliselt.Murdeea keskmine sündmus. *Sekundaarsete sugutunnuste areng – lõpp, keha on nüüd väliselt täiskasvanu keha kujuga. *Lähenemine, kus noorukiiga jaguneb 3-ks. Enamikes arengupsühholoogia õpikutes jagatakse kaheks: varajane ja hiline. Eestis algab puberteet 10-11 aastaselt. Üldistav, arenguperioodid inimese elus eristuvad üksteisest, sest et iga arenguperiood algab ja lõppeb arengukriisiga. Kuidas arengukriisi käsitletakse? +isiku tugi, kohanemismehhanismid, sotsiaalses ja ühiskonnavallas Kas arengut soodustav või pidurdab? Arengut vaatame? *taandareng, regress kui ka progress. Ruumiline lähenemine on kõige täiuslikum lähenemine. Noorukiea piirid. Kuna noorukiiga algab ja lõppeb? Kõikides ühiskondades on noorukiiga
TEGEVUSI; 2-AASTASED KÕNNIVAD, JOOKSEVAD, KÄIVAD TREPIST ÜLES-ALLA, VÕIVAD SÕITA KOLMERATTALISE JALGRATTAGA, 3) KOOLIEELIKUIGA (2.-6. ELUAASTA): MOTOORNE ARENG TÄIUSTUB; PARANEB LIIGUTUSTE KOORDINATSIOON, MIS VÕIMALDAB SOORITADA KEERULISEMAID TEGEVUSI, 4) KOOLIIGA (6.-11. ELUAASTA): JÄTKUB LIIGUTUSOSKUSTE JA KOORDINATSIOONI ARENG; MOTOORNE SUUTLIKKUS VÄLJENDUB KIRJUTAMISES JA KUJUNDITE JOONISTAMISES , 5) PUBERTEET E. MURDEIGA (11.-16. ELUAASTA): TÜDRUKUTE KASV HAKKAB KIIRENEMA 10.-12. ELUAASTAL, POISTE KASV 12.-14. ELUAASTAL; TOIMUVAD KIIRED BIOLOOGILISED MUUTUSED (KUJUNEVAD SUGUTUNNUSED, SAAVUTATAKSE SUGUKÜPSUS). INIMESE ARENG TÄISKASVANUEAS 1) VARANE TÄISKASVANUIGA (20.-40. ELUAASTA): FÜÜSILISED VÕIMED ON KÕRGTASEMEL, 2) KESKMINE TÄISKASVANUIGA (40.-60. AASTA): FÜÜSILISE
KAINIKUIGA Referaat räägib lapse ühest arenguperioodist, mille laps läbib vanuses 6/7 11/12. Kainikuiga lõppeb siis, kui algab puberteet ehk suguline küpsemine ehk mürsikuiga. Puberteedi algus on lastel väga erinev. Tüdrukutel algab mürsikuiga ja lõppeb kainikuiga keskmiselt 11 12 aastaselt, poistel 12 13 aastaselt. Üksikjuhtudel on võimalikud kõrvalekalded aasta, isegi paari võrra mõlemas suunas. ( ,,Õpilase psüühika ja kodune kasvatus" I. Ebber 1982 a. lk 48) Kainikueas alustab laps oma kooliteed. Sellega kaasnevad kohustused ja õppimine. Kainik õpib lugema, kirjutama, arvutama
1.Inimese uurimismeetodid Eelnevalt on väljatöötatud teemad/küsimused, mille kohta tahetakse infot saada. Küsitlus ja vestlus-Vestlus on edukas siis, kui küsitleja ja vastaja omavahel isiksuslikult sobivad. Vaatlus: *introspektsioon-sisevaatlus/enesevaatlus *dokumendivaatlus *tegevustulemuste vaatlus. Vaatlus on väga subjektiivne, sest ta sõltub vaatleja isiksusest, hoiakutest ja ta väärtustest. Katse e. eksperiment Kui vaatlus kirjeldab, siis katse selgitab. *Laboratoorne katse- toimub kindlates tingimustes ja katse isikud on nõustunud selles katses osalemisega. *Loomulik katse, kus katseisikud on tavatingimustes ja vahendid võib koha peale viia. Ankeet-vestluse kirjalik vorm ja võib olla nimelina, võib olla anonüümne sõltumata sellest, mida teada tahetakse. Test-sellega tavaliselt mõõdetakse omadusi või võimeid. Küsimuste arv on suur ja tulemusi mõõdetakse mingil skaalal. 2. Temperament, kehamahlade teooria. Veri(sanguis) sangviinik ...
Inimese arengu kordamisküsimused eksamiks 1. Mis on arenguetapp? Kindla seesmise tendentsiga muutumine, mingil kindlal vaadeldaval perioodil. Uue kvalitatiivselt erineva oleku kujunemine. Astmete ja protsesside järgnevus, mis tekitavad muudatusi ja reorganiseerimist inimeses läbi elutsükli (kasv ja areng, reorganiseerumine mõtlemise ja tegutsemise strateegiates). Enamus muudatusi toimub lapseeas. Inimese arengut saab vaadelda kahes tähenduses: Fülogenees- inimese kui liigi areng Ontogenees- inimese areng elu jooksul 2. Mis toimub lapse mõtlemises väikelapseeas? Kiireneb kõne areng, eriti grammatilise struktuuri omandamine. Keel klassifitseerib maailma, areneb mõtlemine. Areneb ka esemeline tegevus, laps muutub tunduvalt osavamaks. Laps muutub tegevuse subjektiks. Arenevad mälu ja mõtlemine. Vaimne areng: • Kuulab ja paneb tähele • Vaatleb ja võrdleb sihipäraselt, eristab olulist ...
Mitoos aitab parandada vigaseid rakke, aitab kasvada, asendatakse vanu rakke. Meioosi on vaja suguliseks paljunemiseks, uue organismi tekkeks. d) spermatogenees ja ovogenees Spermatogenees on spermide areng, ovogenees on munaraku areng. Spermatogeneesil tekib 1-st rakust 4, ovogeneesil 1-st rakust 1 rakk. Spermatogenees toimub munandites, ovogenees munasarjas. Spermatogenees kestab teismelisest kuni elu lõpuni. Ovogenees kestab lootest ___ puberteet kuni menopaus. Spermatogeneesil valmivad uued rakud u. 72 päevaga, ovogeneesil u. 28 päevaga. e) otsene ja moondega areng Otsesel arengul on järglane kohe vanema sarnane (nt laps) Moondega arengul toimuvad kehaehituse muutused, enne kui saab vanema sarnaseks d) kehaväline ja kehasisene viljastumine Kehavälisel viljastumisel viljastatakse munarakk väljaspool organismi. Sugurakkude arv on suur, kuid võivad ebasoodsates oludes hukkuda juba enne viljastumist
1. Rakutsükkel. Muutused interfaasis. DNA replikatsioon. Rakutsükkel on raku eluring ühest jagunemisest teiseni. Interfaas on osa sellest, kus rakk täidab oma ülesandeid ja elab oma elu. Muutused interfaasis – Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste ühendite süntees. Rakk suureneb. Tsentrioolide kahestumine. Interfaasi lõpus DNA kahekordistub. 1) DNA-helikas kerib ahelad lahti. 2) DNA- polümeraas sünteesib kummagi ahelaga komplementaarse ahela. Kromosoom muutub kahe-kromatiidiliseks. Kromatiidid jäävad kokku tsentromeeri abil 2. Mitoos. Tähtsus. Üldine käik. Mitoosi faasid. Mitoos – päristuumse raku jagunemine. Profaas – tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomid pakitakse kokku, tsentrosoomid liiguvad rakupoolustele, nende vahele tekivad kääviniidid. Metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskele ühele tasapinnale, kääviniidid kinnistuvad ühe otsaga tsentomeeri, te...
enam vähem suuteline kõndima, poolteiseaastased lapsed käivad iseseisvalt, söövad iseseisvalt ja jäljendavad täiskasvanute tegevusi. 6. Koolieelikuiga - 2. kuni 6. eluaastani. Laste motoorne areng täiustub, paraneb liigutuste koordinatsioon(pealte sidumine, joonistamine). 7. Kooliiga - 6. kuni 11. eluaastani. Jätkub liigutusoskuste ja koordinatsiooni areng. Kirjutamine saadakse selgeks 8. eluaastaks. 8. Puberteet ehk murdeiga - 11. kuni 16. eluaastani. 10.-12. eluaastat kiireneb tüdrukute kasv märgatavalt. Kiired bioloogilised muutused. Kujunevad teised sugutunnused(rindade arenemine tüdrukutel, genitaalide suurenemine poistel) ja saavutatakse suguküpsus. Kasvamine lõpeb tavaliselt noorukieas, 16.-20. eluaastal. 9. Varane täiskasvanuiga - 20-40 aastaselt, on inimesed on füüsiliste võimete kõrgtasemel. 10
Mart Oder SEKSUAALELU Kirjand Kuressaare 2008 Üks oluline ja siduv moment on kindlasti seksuaalelu. Seda kogeb iga abielupaar ja tänapäeval ka paljud lapsed. Seksuaalelu algab tänapäeval juba noores eas. Seda toimub juba 14 kuni 17 aastaste vahel. Meie strateegia on julgustada teismelisi viivitama varase seksuaaleluga ja kasutama rasedusvastaseid vahendeid seksuaalse aktiivsuse saavutades. Tänu mitmetele arengutele elab suur osa inimesi juba kaugelt üle keskea, sageli elatakse kõrge vanuse - kaheksakümnendate, üheksakümnendate eluaasteteni, veel enamgi. Küsimus on kuidas elada kõrge vanuseni võimalikult tervelt harmooniliselt ja täisväärtuslikult. Mida priskem mees, seda suuremad on hormonaalsed muutused ning viletsam seksuaalelu. Uuringu läbiviijate arvates on...
Kordamisküsimused 1. Mis on vananemine? Primaarne ja sekundaarne. vananemine on kronoloogiline elutsükkel ja põhimõtteliselt algab vananemine sünnist alates. Primaarne vananemine See tähendab muutusi inimpopulatsioonis, mis on haigustest ja keskkonnategureist sõltumatud (puberteet, menopaus nägemise halvenemine, jne). Sekundaarne vananemine ehk "vananemise sündroom" tähendab keskkonnast ja haigustest tulenevaid tervise muutusi 2. Millest sõltub bioloogiline vanus? Kehalisest seisundist Psühholoogilisest seisundist Sotsiaalsest seisundist 3. Kuidas mõjub vananemine närvisüsteemile? Seoses närvirakkude mitte taastumisega,hakkab aju kaal 50.- 60.eluaastast langema. Ajumaht langeb ja suuraju koor õheneb. Raku vaheaines toimuvad muutused ning see vähendab võimet infot vahendada. Ajupotentsiaali pidev kasutamine aeglustab aju taandarenemist. 4. Kuidas mõjub vananemine meeleelunditele?Väheneb nägemisteravus....
Mis nendes etappides on olulist? Millised muutused leiavad aset inimese kehas, kui me vananeme? Kuidas on võimalik aeglustada vananemist ja edasi lükata enneaegset surma? Oska tuua näiteid. Bioloogilise ja kliinilise surma erinevused. (õp lk 78-85) Lootejärgne areng toimub kolmes etapis: juveniilne arengustaadium(looteeast kuni murdeeani, toimub talituse ja kasvu täiustumine ehk lapsepõlv), puberteet ehk murdeiga(lapsest areneb suguküps täiskasvanu), generatiivne arengustaadium(sel ajal on organismid sigimisvõimelised) algab murdeeaga ehk suguküpsuse saavutamisega. Vananemine Vananedes hormoonide eritus väheneb, suureneb rasvkoe hulk ja väheneb lihasmass, tugikude kaotab elastsuse, sest selle vaheaineks olevad kollageenikiud paksenevad ja jäigastuvad
peavad vastuseid leidma. Holden peab otsustama, kas end lõpuks kokku võtta ja korralikult koolis õppima hakata või lüüa õpingutele käega ja loota sellele, et kõik siin elus laheneb iseeneslikult. Sellele probleemile ei leiagi noormees lahendust. Ta saab küll aru, kui palju tema vanemad on tema heaks teinud, kuid siiski ei käitu nii, et ka vanemad tema tundeid mõistaksid. Samalaadset probleemi esineb tegelikkuses väga palju. Puberteet on eneseotsingu ja kehtestamise aeg. Enamik puberteedi eas olevaid noori ei taha koolis õppida, kuna sellises vanuses tundub õpitav vägagi ebavajalikuna. Nende tahe saada kiirelt täiskasvanuks on tugev, kuigi enesele mõistmatult käituvad nad vägagi lapsikult. Paratamatult läbivad inimesed, nii nooremas eas kui ka hiljem, perioode , mil nad tunnevad, et neid ahistab miski. K. on tüüpiline täiskasvanute ning Holden noorte näide. K
Samas sai ka Andres mitmeid kord nina pihta, kui ta nina liiga püsti ringi käis. Omavahel ragistasid küll peremehed ja sulased, karjapoisid. Lapsed said aga omavahel hästi läbi. Küll suheldi salaja, näiteks kui Eespere tüdrukud viisid Tagapere poistele laaste ja muud, mida nood tahtsid. Ikka tehti seda salaja, et isa teada ei saaks. Perenaisedki püüdsid vahepeal naabreid lepitada ja maha rahustada, aga asjata. Võiks nagu väita, et Pearul ja Andresel oli eluaegne puberteet. Omavahel siiski suheldi, sest käidi matustel ja muudel üritustel. Samas otsis Pearu abikaasa suures hirmus Mäelt varjupaika, kui Pearu jälle purjus ja vihane oli ning oma naist peksma kippus. Muidugi väga tähtsaks lüliks said kahe pere vahel Liisi ja Joosepi armastus. Andres oli sellele kindlasti vastu, Mari aga pigem salaja aitas noori. Ega vanal Pearulgi selle vastu tegelikult midagi ei olnud, sest siis oleks tulnud tema maile õndsa Krõõda verd koos selle vanima tütre Liisiga
Mees suguelundkond.Poiste suguline areng Murdeiga ehk puberteediiga ehk suguline küpsumine algab positel 9.-14. eluaastast ning kujuneb välja eluaastatel 12.-19.a. Mehe tunnused kujunevad, aga välja 2 kuni 5 aasta jooksul. Poiste puberteet algab tüdrukutest mõned aastad hiljem. Mudeea kõikumist vanuses põhjustavad mitmed asjad nagu näiteks: pärilikkus, rahvus, toitumine. Samuti ka suur kehaline koormus võib lükata murdeea algust edasi. Meheliku küpsemist soodustavad tegurid on sport ja liikumine. Samuti ka hoiduda mittesuitsetamisest ja kemikaalidest. Murdeeas tekivad muutused keha ehituses ja talituses, mis on näiteks: häälemurre, habeme ja karvade kasv, suurem keha pikkus, lihaste jõud, kopsumaht, suurem ettevõtlikus, uudishimu, agressiivsus. Mehe suguelundid jagunevad sise- ja välissuguelunditeks. Sisesuguelundid on munandid (valmistavad sugurakke ja suguhormoone), munandimanused (säilitavad sugurakke), s...
Neil on kuklal madal juuksepiir, suured kõrvad, lühike ja lai turi, üksteisest kaugel asetsevad rinnanibud, kõrge suulagi, kehal palju pigmendilaike, küünarnukk paikneb muutunud nurga all, nõrgad ülespoole pöördunud küüned. Turneri sündroomi põdevatel esineb sageli ülekaalulisus. Kõrvakuulmine halb. Hiljem võivad areneda kilpnäärmehaigus, diabeet, hüpertooniatõbi ning ateroskleroos, vahel ka aordi ja neerude väärareng. 90 % selle haigusega neidude ei alga puberteet ei arene rinnanäärmed ega alga menstruatsioon. Sageli on Turneri sündroomi põdevatel kaasasündinud südamerikkeid ja neeruanomaaliaid. Kaasneb sageli ka madal luutihedus, seega suurenenud risk luumurdudele ning luude hõrenemisele. Vaimne areng on tavaliselt täiesti normaalne. Tavaliselt Turneri sündroomi põdevad inimesed vaimselt alaarenenud ei ole, siiski võib neil olla keerulisem elus toime tulla, suure tõenäosusega täiskasvanuna intellektuaalne areng pidurdub
Samas sai ka Andres mitmeid kord nina pihta, kui ta nina liiga püsti ringi käis. Omavahel ragistasid küll peremehed ja sulased, karjapoisid. Lapsed said aga omavahel hästi läbi. Küll suheldi salaja, näiteks kui Eespere tüdrukud viisid Tagapere poistele laaste ja muud, mida nood tahtsid. Ikka tehti seda salaja, et isa teada ei saaks. Perenaisedki püüdsid vahepeal naabreid lepitada ja maha rahustada, aga asjata. Võiks nagu väita, et Pearul ja Andresel oli eluaegne puberteet. Omavahel siiski suheldi, sest käidi matustel ja muudel üritustel. Samas otsis Pearu abikaasa suures hirmus Mäelt varjupaika, kui Pearu jälle purjus ja vihane oli ning oma naist peksma kippus. Muidugi väga tähtsaks lüliks said kahe pere vahel Liisi ja Joosepi armastus. Andres oli sellele kindlasti vastu, Mari aga pigem salaja aitas noori. Ega vanal Pearulgi selle vastu tegelikult midagi ei olnud, sest siis oleks tulnud tema maile õndsa Krõõda verd koos selle vanima tütre Liisiga
Neid kasutatakse, et ravida viljatust, mille puhul ei teki ovulatsioone (seda põhjustab hüpofüüsi inaktiivsus). Lisaks kasutatakse, et viia läbi in vitro viljastamist kutsudes esile ovulatsiooni. Vahel on kasutatud ka meestel, kui nende spermide arv on madal (tekib hüpogonadotroofilise hüpogonadismi mõjul). Ei saa kasutada juhul kui spermide arv on madal, sest esineb primaarne testiste puudulikkus. HCG-d on kasutatud, et stimuleerida testosterooni sünteesi poistel, kelle puberteet on hilinenud, aga üldiselt eelistatakse testosterooni. - Östrogeenide ja gestageenide süntees ja füsioloogiline roll. Östrogeene sünteesivad munasarjad ja platsenta. Väikses koguses ka testised ja andrenaalkorteks. Sünteesitakse kolesteroolist. Östrogeen käitub kooskõlas progestrerooniga ja indutseerib progesterooni retseptorite teket emakas, vagiinas, eesmises hüpofüüsi sagaras ja hüpotaalamuses.
9.kuu asju nimetada 9-18.kuu holofrastiline-ühe lauseline periood 1.5 aastane-20-50 sõna 24.kuu umbes 250 sõna, kahesõnalised lausungid Kooliareng sõltub sõnavarast, jutu ja suhtluse kvantiteedist. Kooliedukust ennustavad IQ ja sõnavara suurus isegi paremini kui vanemate haridustase ja sotsiaalmajanduslik staatus. Murdeiga on 200 aasta vanune. (muutused füüsilises kasvus, seksuaalses küpsuses, emotsionaalses arengus, suhetes) Varane puberteet algab enne 8.elusaastat. Füüsiline muutus pakub muret rohkem tüdrukutele, aga ka poistel (söömishäired jne). Arenguprobleemid Arenguhäired kui -tõsine kõrvalekalle tavapärasest arengust -noorele eale iseloomulik käitumine -ootuspärane, aga problemaatiline käitumine (nt kõneleb, aga takistusega ehk nt kogeleb) Probleemi kestus, intensiivsus, sagedus -arvestada võimalikke mõjutegureid
Poolteiseaastased lapsed käivad iseseisvalt, söövad iseseisvalt ja jälendavad täiskasvanute tegevusi. Kaheaastased jooksevad, käivad trepist üles-alla ja võivad sõita kolmerattalise jalgrattaga. · Koolieelikuiga 2. kuni 6. eluaastani. Motoorne areng täistub paraneb liigutuste kordinatsioon. · Kooliiga 6. kuni 11. eluaastani. Jätkub liigutusoskuste ja koordinatsiooni areng. Kirjutamise saab selgeks 8ndaks eluaastaks. · Puberteet ehk murdeiga 11-16 eluaastat. Kiired bioloogilised muutused. Kujunevad teisesed sugutunnused ja saavutatakse suguküpsus. Kasvamine lõpeb noorukieas, 16-20 eluaasta paiku. · Füüsilise arengu täiskasvanueas võib jaotada 3 perioodi: varane, keskmine ja hiline täiskasvanuiga. · Varane täiskasvanuiga 20-40 aastaselt, füüsiliste võimete kõrgtase. · Keskmine täiskasvanuiga 40-60 aastaselt. Füüsilise tegevuse tase hakkab langema ja
ligikaudu 3-3,5 kg standardjõusööta (16% proteiinisisaldusega segajõusööt). 4. Sigade lihajõudlus Lihajõudlust iseloomustatakse paljude näitajate alusel: lihakeha pikkus, seljapeki paksus, lihassilma pindala, tailiha sisaldus, lihakeha, pH, tapasaagis, sinkide suurus. 5. Suguküpsus ja sugulise kasutamise iga Emis on suguküps kui algab munasarjade regulaarne tegevus. Suguküpsuse saabumine sõltub eelkõige kehamassist, vanusest ja ka tõust. Puberteet saabub ristandemistel u 5-6 kuu vanuselt. Kuldil hakkavad suguküpsuse saabumisel sugunäärmed tootma sperme. Ristandkultidel saabub suguküpsus 4,5-5,5 kuu vanuselt. Sigimisvõime saavutavad nooremised 7-8 kuu vanuselt 110-140 kg kehamass juures ja pärast 1 või 2 innatsükli möödumist. Selleks ajaks peaks olema toimunud esimene seemendus. Aastavanuseid noorkulte võib kasutada intensiivselt. 6. Östraaltsükkel, selle faasid
Sissejuhatus Inimese areng Inimese areng hõlmab süstemaatilisi muutusi alates munaraku viljastumisest kuni inimese surmani. Sellega tegeleb arengupsühholoogia. Uuritakse, millises järjekorras, millise kiirusega ja millisel moel need muutused toimuvad. Arengu mõistega on lähedalt seotud kasvamine ja küpsemine. Kasvamine on eelkõige füüsiline areng keha välismõõtude (kasvu, kaalu) ja elundite suurenemine. Arenemine järjestikused muutused, mis kulgevad organismi eluea jooksul elu algusest küpsuse saavutamise poole kuni surmani. Küpsemine seostub väljakujunemisega või täiuslikkuse saavutamisega, võib olla nii füüsiline, vaimne kui sotsiaalne. Mida vastsündinud oskavad? (meeleelunditega seotud) võimed Vastsündinud suudavad palju. Nt keeravad pead inimhääle suunas, tunnevad ära ema hääle, eelistavad seda teistele häältele. Ema hääl saab tuttavaks juba looteperioodil (loode hakkab sellele reageerima umbes 26.nädala lõpul). Imikud näevad p...
ja progresseerub aja jooksul. Võib tekkida veel mitu korda pärast teraapiakursuse lõppu. Rasva liigne ladestumine organismis võib olla nii iseseisev polüetioloogiline tõbi, kuid seda võib uurida nagu sündrom, mis areneb igasuguste haiguste jooksul. On teatud, et ülekaalulisus ja rasvumine võib alustada igas vanuses, aga kriitilised perioodid selles protsessis on varane lapsepõlv, prepuberteet poistel ja puberteet tüdrukutel. ( .., .) Eristatakse primaar- (konstitutsionaal-eksogeenne, eksogeenne, hüpotalamiline, ja segatud vormid) ja sekundaarülekaalulisust, mis areneb nagu sümptom sündromokompleksis üldise patoloogilise protsessi juhul (kesknärvisüsteemi vigastamine, endokriinse süsteemi vigastamine, geneetilised sündromid). Primaarse ülekaalulisuse levimine on umbes 90% kõikidest juhtumitest. Primaarne konstitutsionaal-eksogeenne ülekaalulisus võib ilmneda
üleküllustuvud verega, mille tõttu suureneb veeni rõhk ja nõrkade veeniseinte korraltekivadki veenilaiendid. Samuti veeniklappide vähesus veenides võib olla tingitud kaasasündinud puudulikkusest. Nende sümptomite korral võib haigus tekkida juba varases eas ja võib ka kiiresti areneda. Veenilaiendite tekt soodustavad ka hormonaalsed muutused, see tähendab rasedusaegsed hormonaalsed muutused, loote mehaaniline surve väikese vaagna veresoontele, puberteet, menopaus, kontratseptiivid ehk rasestumisvastased tabletid, pillid, plaastrid ja nii edasi. Veenilaiendite teket põhjustab ka krooniline kõhukinnisus ( eriti kui jämesoole viimane osa on täis juba pikemat aega, kus kogunevad fekaalsed massid ja suruvad veenidele ), raske füüsiline töö ( inimesed, kelle töö on seotud pikemat aega jalgadel seismisega, pidevate raskuste tõstmistega ), liigne kehakaal, liikumisvaegus, jalgade pikaajaline sundasend nii seistes ( nt
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST Vhgchggc jcghch MINU ELUKAARE ANALÜÜS Essee Õppejõud: mnj jg, MA Mõdriku 2014 1 IMIKU-, VÄIKELAPSE- JA EELKOOLIIGA 0-7 eluaastat Sündisin Kohtla-Järvel, sama linna sünnitushaiglas 22. septembril 1994. aastal. Sel õhtul kella 17:10-ne paiku oli väga vihmane ja tormine ilm. Selline ilm on alati mulle õnne ja rõõmu toonud ning mulle ka head tulevikku ennustanud. Sündisin pisut ülekaalulisena, ning olin üsna lärmakas ja rahutu. Ma olin sündides väga tumeda naha ja peaaegu süsimustade juustega. Imekombel, mis sest et sündisin tumedana, olid mu silmad rohelised, tavaarusaama järgi peaks olema hästi tumedatel inimestel ka tumedad silmad, kuid minul olid väga helerohelised. Minu silmavärv on olnud muutuv ka senimaani. Kui mu enesetunne kurvameelne siis silmavärk ka...
7) liialt väike puhkepäevade arv. 29. Kehalise treeningu iseärasused erinevatel vanuseperioodidel 1) Eelkooliiga- Tuleks treenida motoorseid oskuseid, tasakaalu ja koordinatsiooni. 2) Prepuberteet (7-10a) – Areneb koordinatsioon ja sellega töö ökonoomsus. Lihased suhteliselt vähearenenud. Reaktsioonikiirus suureneb. Liigeste liikuvus suureneb. Põhiliikumisvilumuste täiustumine. Tuleks arendada vastupidavust ja painduvust. Tähtis vahelduvus ja treeningu lõbusus. 3) Varajane puberteet (11-14a) – Keha kasvab kiiresti (pikkus) -> proportsioonid nihkuvad ->raskuskese nihkub -> staatiline ja dünaamiline töövõime muutuvad. Lihaskond ei arene vastavalt pikkusele. Kordinatsioonihäired disproportsiooni tõttu. 4) Hiline puberteet (t 13-16a; p 14-17a) – Kehaehitus harmoniseerub, lihasmass suureneb. Paraneb koordinatsioon ka suureneb jõud. Liigesed ja liigessidemed jäävad arengus maha ja võivad seetõttu kergesti viga saada. 5) Vanus 20-40: liikumisvaeguse tekkimise oht
tähelepanu, on täis võitlusiha. Kümneaastased poisid on närvilisemad kui tüdrukud, neljateistaastaselt on aga juba tüdrukud märksa närvilisemad. Sageli kiputakse tüdrukuid liigselt hellitama ning poisse sunnitakse oma pisaraid häbenema ja tundeid sissepoole suunama, kuigi hella kohtlemist vajavad kõik lapsed võrdselt, olgu nad siis poisid või tüdrukud. Poiste sooline küpsemine algab tavaliselt aasta-paar hiljem kui tüdrukutel. Tüdrukutel algab puberteet keskmiselt üheteistkümnendal eluaastal, poistel seega kaheteistkümnendal-kolmeteistkümnendal. Tüdrukud erinevad poistest ka suguorganite ja sugutunnuste poolest. Eesti teismeliste seas tehtud uuringute põhjal esineb teismeeas tüdrukutel keskmiselt 10- 12 hirmu, poistel aga 2-3. Kui tüdrukutel on palju sotsiaalseid hirme, siis poistel piirduvad nende hirmud sageli seksuaalsusega. Poistel on veendumus, et nad peavad olema alati kõiges
Kaladel areneb munast vastne, kes esialgu toitub kõhupoolel asuva rebukoti varudest. Vastsest areneb maim, täiskasvanud kala sarnane. Vastsed elavad vee pindmistes, täiskasvanud sügavates kihtides. Inimliigile on iseloomulik pikk lapsepõlv. Aju areng, sotsiaalne eluviis, oskuste ja teadmiste omandamine. Ajukaal kahekordistub esimese eluaasta jooksul. Aju suurenemine on tingitud närviraku aksonite ja dejdriitidele kasvavad uued külgjätked. Murdeiga ehk puberteet algab 10-aastaselt. Käivitub hormoonide toimel, mis käivitavad suguelundite kasvu ja suguhormoonide eritumise sugunäärmetes. Küpsevad sugurakud, arenevad sugutunnused, tekib huvi vastasugupoole vastu. - Poistel põhjustab see suguelundite kasvu, hääl muutub madalamaks, karvkasv suureneb, lihastiku ja luustku kasv, munandites hakkavad arenema spermid. - Naistel kasvavad rinnd, puusad laienevad, nahaalune rasvkude pakseneb, menstruaaltsükkel.
seksuaalses valdkonnas saavutatakse täiskasvanule omane küpsus. 4 Noorukiiga lõppeb täiskasvanuks saamisega. Noorukiea lõppu nähakse erinevates kultuurides erinevalt. Seda mõjutavad seadused, mis eri riikides sätestavad erinevalt täiskasvanuõigused abiellumisea, autojuhtimisõiguse, sõjaväkke mineku, alkoholi ostmise osas jne. 15-17 eluaasta kohta kasutatakse sõna puberteet. Varabuberteedi ja puberteeti hõlmab eesti keelne sõna "murdeiga" aga kinnitab, et seda perioodi lapse arengus peetakse väga tähtsaks. Sel ajal hakkab lapsest saama täiskasvanu. Sel vanuseastmel hakkab inimene leidma oma erilisust ja tahab olla ainulaadne maailmas. Erilisust rõhutakse nii riietusega, kui ka käitumisega. Vanematele on see periood kõige raskem, sest lapsega toimuvad muutused võivad olla väga suured ja ei suudeta nendega sammu pidada
Psühholoogia eksami kordamisküsimused ja vastused 1. Millised on teadusliku uurimuse põhimõtted ja spordipsühholoogia põhilised uurimismeetodid? Milles seisneb uurimuse valiidsuse ja reliaabluse tagamine? Teaduslik uurimine püüab maailmas aset leidvaid nähtusi mõista selleks, et nende toimumise seaduspärasusi seletada, ning seletada selleks, et nende toimumist ennustada ja kontrollida. Kasutatakse nähtuse süstemaatilist vaatlemist, kirjeldamist, täpset ning korduvat mõõtmist, mille tulemuseks on teaduslike teooriate püstitamine.Teaduslik uurimine eeldab väga täpset mõõtmist. Täpset mõõtmist iseloomustavad valiidsus ja reliaablus. Valiidsus-mil määral mõõdab mõõtmisvahend seda, mida mõõta tahetakse. Reliaablus-Kuivõrd annavad eri mõõtmised samu tulemusi. Uurimismeetodid: 1)Eksperimentaalsed ( eesmärgiks avastada kahe või enama tunnuse vahelisi põhjuslikke seoseid, mil ...
,,Sõltumatud tegijad" Prohvet Esineb kultuurides kus on kokkupuudet islami või kristlusega. Jumalalt saadud sõnum mille peab välja ütlema. Karismaatikud Karisma Jumala poolt antud võime. Üleminekuriitused. Usulised toimingud mille abil inimene liigub ühest sotsiaalsest staatusest teise. Põhilised on sünd, täiskasvanuk saamine, abiellumine, surm. Sünd. Nimi tähendus(võib muutuda aja jooksul). Vägi. Täiskasvanuks saamine Puberteet (~10-13 a). Initsatsiooni laager. Märgistamine, *Tatoveerimine salgutamine, armistamine, hammaste teritamine, augustamine, venitamine. *Eririiete kandmine (G-nöör) *Abiellumine Kahe perekonna vaheline kokkulepe. Vahetus, pruudilunastus. Kogukond aksepteerib. Miniapelgus - pruut ei tohi vanematega rääkida. (teisest hõimust) *Surm Surnut tuleb leinata. Tootem ja totemism Rühmatotemism Gruppiline(Karja kitsega) Individuaalnetotemism- Tunneb sugulast konkreekse looma inimesega
• Aktiivsus • Õppimisvõime. kuuluvad samadesse vanusegruppidesse, kusjuures pole oluline, kus ja kuidas nad elavad. Sellised mõjutused arengus on bioloogiliste Aktiivne inimene vananeb aeglasemini ja säilitab kauaks märkidena täheldatavad nagu puberteet ja menopaus ja õppimisvõime. kultuurimärkidena nagu sisemine üldine haridus (mis algab enamikes ühiskondades 6-7 aastaselt) ja aktiivne sekkumine Individuaalsete erinevuste hulk suureneb lapse kasvades. ühiskonnaellu (see tuleb sageli ette 15- 17 aasta vahel).
Bioloogia kospekt Inimese suguelundkond MEES Mehe suguelundid jagunevad kaheks- sisemisteks ja välimisteks. Sisemised: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre. Välimised: munandikott, suguti. Meessuguhormoonid moodustuvad munandites (mehe sugunääre). Isassugurakud e spermid valmivad juba suguküpsel noormehel. Munandimanustes talletuvad valminud spermid. Mööda seemnejuhasid liiguvad seemnepurske ajal munandimanustest välja paiskunud spermid kusitisse. Seemnepõiekeste ja eesnäärme poolt toodetud nõred lisanduvad spermidele enne kusitisse jõudmist, tekib sperma (meessugunäärmete nõre koos spermidega). Kusiti juhib sperma välja. Seemnetorukestes, mis asuvad munandites, arenevad spermid. Sperma väljumine oraganismist: 1)valminud spermid (seemnetorukestes arenenud) liiguvad munandimanustesse 2)seemnepurske ajal liiguvad spermid edasi se...
Kordamisküsimused kursusest Lapse arengu tundmaõppimine ja mõjutamine 1. Arengu olemus, sh mõisted protsess, kvantitatiivne ja kvalitatiivne muutus Areng on kvalitatiivsete muutuste protsess st. pidev uuenemine, teisekssaamine. See on sisuline muutus. Areng on isereguleeruv protsess, mis toimimiseks eeldab arengukeskkonda, tagasisidet, pärilikkust. Arenema peavad kõik laps, õpetaja ja lapsevanemad. Laps areneb ise! Protsess asjad toimuvad mingis järjekorras - ajarida. Kvantitatiivne muutus pole areng vaid kasvamine (nt. jalanumbri muutus) Kvalitatiivne muutus on sisuline muutus. 2. Arengueeldused, sh. tagasiside mõiste Arengueelduseks on keskkond, tagasiside. Omavalitsus, lapsevanemad, õpetaja saavad luua füüsilise (koolimaja, valgus, õhk) keskkonna. Õpetaja saab luua psüühilise (tunnetuslik taju, haistmine, kompimine; emotsionaalne motivatsioon, distsipliin, kord, rahu; sotsiaalne märgata...
EKSAM 2017 1. Biomeditsiini mõiste- Biomeditsiin on teadmiste ja teaduste kogum, mis uurib inimese bioloogiat ja haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi.1. haiguste diagnoosimisel 2. haigete ravimisel 3. preventsioonivõtete väljatöötamisel Meditsiini alusteadused: Morfoloogia – õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest. Füsioloogia – on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus. Patoloogia – haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest. Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, kude ja rakkude tasandil. Aktuaalsus tänapäeval- 1. Biomarkerid haiguste varajaseks diagnoosimiseks 2. Bioloogiline ravi 3. Vaktsiinid 4. Kolme inimese DNAga kunstlik viljastamismeetod 2. Ontogenees ehk isendi individuaalne areng. Inimese ontogenees jaguneb: (1) sünnieelne e embrüonaalne e üsasisene prenataalsene e antenataalne. (2) sünnijärgne e postemb...
koe (histo) ja rakkude (tsüto) tasandil Bios elu; Pathos kannatused, haigused Ontogenees ehk isendi arenemine ehk individuaalne areng: on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni Inimese ontogenees jaotub: 1)sünnieelseks e. embrüonaalseks ehk üsasiseseks prenataalseks ehk antenataalne 2)sünnijärgseks e. postembrüonaalseks ehk üsaväliseks postnataalseks arenguperioodiks. Embrüogenees - antenataalne areng Postnataalne areng - vananemine lapseiga puberteet reproduktiivne iga vanadus Biomeditsiin (morfoloogia; füsioloogia;) Organismi ehitus ja talitlus: tasemed (6) 1. Molekulaarne 2. Rakuline 3. Koeline 4. Organid ja organsüsteemid 5. Organism 6. Rahvastik (populatsioon) Organid ja organsüsteemid Organ ehk elund vähemalt kahest koest koosnev anatoomiline struktuur, mis kindlustab organismile vajaliku füsioloogilise protsessi toimumise.
Inimese elukäik seisneb teatavate üldinimlike probleemide lahendamises; kokku on neid probleeme (ja seega ka arengustaadiume) kaheksa. Iga probleem iseloomustab teatud vanuses inimesi, vanusele vastava probleemiga seotud küsimused on antud vanuses inimese jaoks kõige olulisemad. Inimese arengustaadiumid: 1. usaldususaldamatus (0.1,5. eluaasta) 2. iseseisvushäbi (1,5.3. eluaasta) 3. initsiatiivsüü (3.6. eluaasta) 4. töökusalaväärsus (varane puberteet: 6.12. eluaasta) 5. identiteetidentiteedi segadus (noorukiiga: 12.18. eluaasta) 6. intiimsusisolatsioon (varane täisiga 18.24. eluaasta) 7. loovusstagnatsioon (keskiga: 25.50. eluaasta) 8. terviklikkusmeeleheide (vanadus: 50. eluaasta) Sotsialiseerumisprobleemid · isolatsioonis elanud lapsed · lastekodulapsed · keelt mitteoskavad inimesed 10
oArengupsühholoogia käsitleb vanusega seotud erinevusi käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes Läbiv küsimus on pärilikkuse ja kultuuri roll arengus Temaatiline jaotus: füüsiline, motoorne, kognitiivne (intellektuaalse funktsioneerimise) ja sotsiaal- emotsionaalne areng. Kronoloogiline jaotus: · imikuiga: sünnieelne periood, vastsündinu, imik, väikelaps (0-2. eluaasta) - infancy · varane lapseiga ehk eelkooliiga (2.-7. eluaasta) · keskmine lapseiga ehk kooliiga (7.-12. eluaasta) · murdeiga (12.-19. eluaasta) · varane täisiga (20.-30.ndad eluaastad) · keskmine täisiga (40.- 50.ndad eluaastad) · hiline täisiga (pärast 60. eluaastat) · vanuriiga (70+) Kultuurierinevused: Kas sotsialisatsiooni eesmärgiks rohkem seotus teiste inimestega või iseseisvus ja eneseteostus? On kultuure, kus rohkem tähelepanu füüsilisele arengule kui mänguasjadega mängimisele. Varieerub ka mänguasjade arv, raamatute arv. Vastsünd...
on äkki asendunud mingi ebakindlusega. Vahepeal mõtled, et pole väga vigagi, aga siis ei talu 5 Sa end enam üldse, kõik on valesti ja halvasti. Kõik teeb nii jube närviliseks. Polegi ime, et mitte miski enam paigas ei ole, sest Sa muutud. Sa ei ole enam laps, Su keha ja hing arenevad täiskasvanus, et olla ise võimeline lapsi saama. Just seda arenguetappi nimetataksegi murde- ehk puberteedieaks. Puberteet tähendab tüdrukute ja poiste elus faasi, mil nad ühelt poolt avastaavad enda jaoks seksuaalsuse ja teiselt poolt tunnevad vajadust kujundada elu omaenda ettekujutuste järgi. Sellel eluetapil ei ole miski kerge. Tahad teha paljutki teisiti kui varem. Tahad toimetada kõike oma äranägemise järgi. Tihti aga ei ole teadlik, kuidas ja kuhu see välja viib. Seega kogud täiskasvanuks saamise teel järjest uusi kogemusi ning teed kindlasti ka vigu
BIOLOOGIA FOTOSÜNTEES 6CO2 + 12H2O C6H12O6 + 6H2O +6O2 /Vesi tekib reaktsiooni tulemusena, erilist tähtsust pole.. Klorofüll- roheline pigment, mis suudab valgust salvestada. Paikneb taimeraku kloroplastides. Fotosüntees- Protsess, mille käigus süsinikdioksiid muudetakse orgaanilisteks ühenditeks, eelkõige süsivesikuteks kasutades selleks valgusenergia. Fotosüntees on maksimaalse efektiivsusega vaögus spektri punases või violetses osas. FOTOSÜNTEES KOOSNEB KAHEST ETAPIST 1) Valgusstaadium- Fotosünteesi valgust vajav etapp. Õpikust lk 18, osa 3.4 Toimub- kloroplastide sisemembraanis. Klorofülli molekulid moodustavad koos teiste pigmentidega fotosüsteeme. Fotosüsteem II pigmendid teostavad vee lagundamist valguse mõjul/ fotooksüdatsiooni (fotolüüsi) ja ATP sünteesi. 2H2O 4H+ + 4e- + O2 Fotosüsteem I pigmendid (osalevad NADPH2 moodustamisel) paigutavad vesinikud vesinikukandjale. NADP + 2e- + 2H NADPH2 2) Pimedusst...
Esimene menstruatsiooni või vähemalt sellega seostatud üldised muutused võivad olla korrelatsioonis mõnede isikuomaduste suurema küpsusega. Varane küpsemine põhjustab sageli vanemate lastega lävimise, millele järgneb tavaliselt normide rikkumine. Varakult küpsenud tüdrukud tegelevad sageli varem seksuaalsete tegevustega, abielluvad ja saavad lapsi varem ning omandavad vähetõenäolisemalt kõrghariduse kui hilja küpsenud tüdrukud. Suurtes perekondades tekib puberteet sageli hiljem ning suure perekonna liikmeks olemine näib pärssivat intelligentsust ja õppetulemusi väikesel, kuid järjekindlal moel. ERIKSONI KAHEKSA ARENGUSTAADIUMIT Usaldus vs umbusaldus 0-1 peamine sotsiaalne kontakt ema või hooldajaga murelikud häälitsused usaldus elu tagava hoolitseja vastu, sealhulgas ka toitmise suhtes lseseisvus vs. häbi ja kahtlus 1-2 peamine sotsiaalne kontakt vanematega potil käimise õppimine
ninaga jäi. Samas sai ka Andres mitmeid kord nina pihta, kui ta nina liiga püsti ringi käis. Omavahel ragistasid küll peremehed ja sulased, karjapoisid. Lapsed said aga omavahel hästi läbi. Küll suheldi salaja, näiteks kui Eespere tüdrukud viisid Tagapere poistele laaste ja muud, mida nood tahtsid. Ikka tehti seda salaja, et isa teada ei saaks. Perenaisedki püüdsid vahepeal naabreid lepitada ja maha rahustada, aga asjata. Võiks nagu väita, et Pearul ja Andresel oli eluaegne puberteet. Omavahel siiski suheldi, sest käidi matustel ja muudel üritustel. Samas otsis Pearu abikaasa suures hirmus Mäelt varjupaika, kui Pearu jälle purjus ja vihane oli ning oma naist peksma kippus. Muidugi väga tähtsaks lüliks said kahe pere vahel Liisi ja Joosepi armastus. Andres oli sellele kindlasti vastu, Mari aga pigem salaja aitas noori. Ega vanal Pearulgi selle vastu tegelikult midagi ei olnud, sest siis oleks tulnud tema maile õndsa Krõõda verd koos selle vanima tütre Liisiga
7 1.2.2 Rasune Rasusel nahal on laienenud poorid, tuhm kuid läikiv jume, rasupunnid ja vistrikud. Naha õlisus võib muutuda päevast päeva, olenevalt päikesest, tuulest ja aastaajast. Rasunäärmed toodavad liigselt lipiide, tänu sellele paistab nahk läikiv, tihe ja vahajas. Õlist nahka katsudes on võimalik, et rasu jääb sõrmedele. Rasuse naha põhjustavad äärmiselt aktiivsed rasunäärmed, mis toodavad rohkem õli kui vaja, kuna on puberteet, hormoonide tasakaalutus, stress, antibiootikumid, soojus või niiskus. (The national skin care institute) 1.2.3 Kuiv Kuiv nahk omab peaaegu nähtamatuid poore, on tuim, jumelt kare ja punaste laikudega. Antud nahal võib vahel esineda ka normaalse nahatüübi piirkondi, kuid rasuseid mitte. Sellel nahatüübil võib esineda ajutine kuivus, kui puutuda kokku põletustega, külma temperatuuriga, marrastustega ja teatud ravimitega. Kuna nahk hakkab ennast ise pärast
Pilet 1 Isiksuse mõiste. Isiksuse joonte teooriad. ,,Suur viisik". Isiksusepsühholoogia saab alguse 20. sajand, kui tekib huvi isiksuse vastu. I MS nõuab stressitaluvuse teste, uurisid isiksuse omadusi. Isiksus on kõnekeeles iseloom, tahtelised omadused. Psühholoogias aga see, mis on teistest erinev, ainulaadne või see, mis on püsiv ja muutumatu iseloomuomaduste kogum. Isiksusepsühholoogia põhineb andmetöötlusel ja statistikal ning hoolimata 20. sajandi keskel olnud kriisist on see üks paremini arenenud psühholoogia liike. Allport'i isiksuseteooria Populaarne jooneuurimise teooria, uuris keelt. Kui keeles on sõna, siis on olemas ka isiksus. Uskus, et on olemas kardinaalne omadus, mis on isiksuse üksikomadus ja juhib teisi. Tsentraalsed omadused (5-16) on isiksuse tuum, mille abil kirjeldatakse. Sekundaarsed tunnused, mis ilmuvad vaid vajadusel. Cattell Kasutas ka statistikat. Tema teooria oli faktoranalüüs, kus omadused olid gruppi...
BIOMEDITSIIN | DMK0041 KORDAMISKÜSIMUSED | MIHKEL HEINMAA | TTÜ kevad 2010 1. Biomeditsiini mõiste; meditsiini alusteadused ja nende tähendus. Biomeditsiin on teaduste kogum, mis uurib inimese bioloogiat ja haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: Morfoloogia õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest. Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus. Patoloogia haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest. Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, kude (histo) ja tsüto (rakkude) tasandil. 2. Inimese ontogenees; organismi ehitus ja talitus: tasemed; inimese organsüsteemid. Ontogenees ehk isendi individuaalne areng. Inimese ontogenees jaguneb: (1) sünnieelne e embrüonaalne e üsasisene prenataalsene e antenataalne. (2) sünnijärgne e postembrüonaalne e üsaväline postnataa...
1. Imetajate suguorganid ja nende funktsioonid. Emaste suguorganid * munasarjad – munarakkude valmimine ning hoiustamine * munajuhad – munarakkude liikumise teed, viljastumise koht * emakas – loote areng – 3 kihti: perimeetrium (serooskest), müomeetrium (lihaskest) ja endomeetrium (limaskest). Seal on pikad emakasarved ja lühike keha, ruminantidel on lühike keha, hobustel on suur keha ja lühikesed emakasarved. * emakakael – sperma liikumine * tupp ja häbe – välised suguorganid, seks Isaste suguorganid: * munand (2)- spermide moodustumine * munandimanus (2) – spermide hoiustamine * seemneväädis kulgev seemnejuha (2) - sperma kulgemise tee * kusiti (1) - sperma väljutamine Lisasugunäärmed (eesnääre e. prostata (1); kusitisibula näärmed (2); seemnepõiekesed e. põisiknäärmed (2) - sperma koostis) * peenis (1) - seks * eesnahk (1)- peenise kaite * munandikott (1) – munandeid hoiustatakse seal, sest seal on 4-6 kraadi madalam, kui kehatempera...
Tuntumad väärtuskasvatuse meetodid: Väärtuste otsene õpetamine, väärtuste selgitamine ja väärtuste analüüs. 18. Mille poolest erinevad poisid ja tüdrukud valdavalt puberteediikka jõudmisel? Üldjuhul algab tüdrukutel murdeiga keskmiselt kaks aastat varem kui poistel. 19. Kes on aktselerantidest tavaliselt sookaaslaste poolt enam austatud kas poisid või tüdrukud? Aktselerant – nooruk, kellel algab puberteet oluliselt varem kui tema eakaaslastel. Varaküpsenud poisid on oma vanusekaaslaste suhtes eelistatud seisus, sest nii kaaslastel kui ka täisealistel on aktselerantide täiskasvanulikuma väljanägemise tõttu kõrgendatud ootused nende sotsiaalsele kompetentsusele ja nad püüavad ka ise vastata nendele ootustele. 20. Milline on üldine tendents noorukite füüsilises arengus võrreldes mõnikümmend aastat varasema perioodiga?
Carl Rogers- inimloomus positiivne, terve ja konstruktiivne. Hinnang humanistlikele teooriatele- puuduvad vastavad teaduslikud tõendid, kuid sellele vaatamata arengupsühholoogias aktiivseks ja tugevnevaks jõuks. 4. Kreatsioon vs evolutsioon 5. Arengu periodiseerimine. Näiteid ajaloost: Watering jagas analoogselt kreeka vana heptomaatide süsteemiga elu 10-ks 7aastaseks faasiks. 0-7 fantaasiaelu aeg 7-14 imaginatsiooni aeg 14-21 puberteet ja noorukiiga 21-28 elu aluste omandamine 28-35 väärtuste verifitserimine ja kinnistumine 35-42 teine puberteet, eesmärkide kujundamine töös 42-49 maniakaal-depressiivne faas 49-56 võitlus oma allakäiguga 56-63 tarkus 63-70 teine noorus Wijngaarden. Eristas 3 suurt perioodi: sise-ja välismaailma tundmaõppimine sise-ja välismaailma aktsepteerimine sise-ja välismaailma mõtestamine Moers. 1.faas lapsepõlv ja noorus kuni 14. ja 21. aastani 2
Samas sai ka Andres mitmeid kord nina pihta, kui ta nina liiga püsti ringi käis. Omavahel ragistasid küll peremehed ja sulased, karjapoisid. Lapsed said aga omavahel hästi läbi. Küll suheldi salaja, näiteks kui Eespere tüdrukud viisid Tagapere poistele laaste ja muud, mida nood tahtsid. Ikka tehti seda salaja, et isa teada ei saaks. Perenaisedki püüdsid vahepeal naabreid lepitada ja maha rahustada, aga asjata. Võiks nagu väita, et Pearul ja Andresel oli eluaegne puberteet. Omavahel siiski suheldi, sest käidi matustel ja muudel üritustel. Samas otsis Pearu abikaasa suures hirmus Mäelt varjupaika, kui Pearu jälle purjus ja vihane oli ning oma naist peksma kippus. Muidugi väga tähtsaks lüliks said kahe pere vahel Liisi ja Joosepi armastus. Andres oli sellele kindlasti vastu, Mari aga pigem salaja aitas noori. Ega vanal Pearulgi selle vastu tegelikult midagi ei olnud, sest siis oleks tulnud tema maile õndsa Krõõda verd koos selle vanima tütre Liisiga
sünnist saati ja seda saab jagada kuni viieks seksuaalsuse faasiks: *) 1. Faas: sünnimoment 1.5a = oraalne seksuaalsuse faas (põhiline naudingute hankimine käib suu kaudu). *) 2. Faas: 1.5a 3a = anaalne seksuaalsuse faas (lapsele pakub füüsilist ja moraalset rahulolu soole tühjenemine päraku kaudu). *) 3. Faas: 3a 4a = falliline seksuaalsuse faas (avastatakse suguelundkond ja peamine huvi on teoreetiline ehk miks mul on erinev kui õel/vennal). *) 4. Faas: 4a puberteet = latentne seksuaalsuse faas (ükski kehaline piirkond ei domineeri). *) 5. Faas: puberteet+ = genitaalne seksuaalsuse faas (hakkab uuesti toimima genitaal- piirkond). -) Freud väidab, et lapse vanemaks saades läheb enamik faasidest edasi, kuid osa jääb siiski alles. * ,,Sealpool mõnuprintsiipi" seal on lahti seletatud Freudi nägemus tungide teooriast. Nimelt Freud usub, et inimest juhib kaks põhilist kaasasündinud tungi: seksuaalsuse ehk elutung & agressiivsus ehk surmatung.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
