90% P 10% P 13,5 a. 5%T 15 % T 75 % T 60% P 30% P 10 % P 15,5 a. 0%T 5%T 95 % T 10 % P 30 % P 60 % P 17,5 a. 0%T 100 % T 5%P 95 % P Ka puberteedi algusest sõltub lapse käitumine. N. varaküpsenud tüdrukud- neil sagedasti käitumisprobleeemid, mis hiljem kaovad. Poiste ja tüdrukute enesehinnagud on erinevad- poiste madal enesehinnag annab kaua aega tunda, tüdrukutel kaob kiiremini. Varaküpsenud poisid on kompromissialdimad, ettevõtlikumad kui hiljem küpsenud. Viimased on tihti abitud, tõrksad, tihti konfliktsed eakaaslastega. Sooline identiteet ja sugulised kogemused. Kultuuriväärtused ja normid
Poiss satub rikka tubakakaupmehe John Alleni holle alla. Sealt saab oma teise perekonnanime. Kui on 6-aastane, siis vanemad sõidavad tagasi Euroopasse, alustab kooliteed Inglismaa kallites erakoolides ja õpib seal üsna hästi. Kui aga pöördutake tagasi Ameerikasse, siis hakkab ta õppima Virginia ülikoolis, ja need õpingud enam nii hästi ei õnnestu. Mitte sellepärast, et tal poleks andeid, vaid ta ei suuda kohaneda. Kummaline noormees, sest ta ei saanud mitte kunagi oma teismelise puberteedi east üle. Õudusjuttudes sellised teismelise poisi väljamõtlemisi. Lemmikmotiive oli see elusalt mahamatmine. Kummastavalt varaküps, sest elu esimene hästi suur armastus oli 11-12 poiss ja ta kirjutas sellele armastatule, kes oli ta koolivenna ema, kauneid värsse ja ilusaid luuletusi. Virginia ülikoolis juhtub see, et kihlub salaja oma kasuisa äripartneri tütrega, 16-aastased, vanemad ajasid noored lahku. Ülikoolis õpib seda, mis talle parasjagu meeldib
Kujunevad välja keerulised sünaptilised ühendusteed lisaks olemasolevatele (=rohkem kogemusi). Juhtiv on frontaalajupool, prefrontaal ajukoore kujunemine, areng. Sotsiaalsed muutused: Vanemate osatähtsus väheneb, sõprade roll suureneb. Sotsiaalpsühholoogilised muutused: riskivalmidus, unikaalsus, lavatunnetus (arvatakse, et ollakse laval ja esinetakse igapäevaselt). Ühelt poolt otsitakse unikaalsust aga teiselt poolt tahetakse ka kuuluda (eristumine ja sulamine). Otsene efekt: puberteedi bioloogiline alus loob ebastabiilse ja tormilise isiku väljendusvormid. Kaudse efekti seadus/teooria: puberteediga seonduvad ilmingud eelkõige psühholoogilised ja sotsiaalsed muutused käitumises on sotsiaalsete, biloogiliste ja psühholoogiliste muutuste interaktsioon (vastastiku mõjust sõltuvad). Noorukiea jaotus: Varane noorukiiga (10-14 e.a)- kiired kehalised muutused, tekib teatud vastandumine vanematele (peab hakkama lahti laskma; iseennast hakata
hüpofüüsi tagasagarast loote sisenemisel sünniteedesse ning stimuleerib PGF2 vabanemist, seega emaka kontraktsioone. Relaksiin lõdvestab vaagnasidemed ja ümbritsevaid lihaseid. · Loote väljutusfaas müomeetriumi ja kõhulihaste kontraktsioonide abil, östradiool stimuleerib lima moodustumist · Lootekestade väljutamine 85) Piimanäärmete areng, ehitus ja talitlus. Piimanääre · Esmastiinuse ajal - moodustub alveolaarne näärmekude · Puberteedi ajal algab viimajuhadesüsteemi moodustumine, täielik väljaareng samuti esmastiinuse ajal. Viimajuhad ühendavad alveoole nisaga · Piimanäärmed arenevad paarilistena Lehma 2 paari piimanäärmeid, ute, kitse ja mära 1 paar piimanäärmeid moodustavad koos udara Udara füsioloogiline mahutavus oleneb nii viimajuhade kui alveoolide arengust. Udara täitumisel piimaga mahtuvus suureneb ilma olulise udarasisese rõhu tõusuta tänu silelihaskiudude plastilisusele
hüpofüüsi tagasagarast loote sisenemisel sünniteedesse ning stimuleerib PGF2 vabanemist, seega emaka kontraktsioone. Relaksiin lõdvestab vaagnasidemed ja ümbritsevaid lihaseid. · Loote väljutusfaas müomeetriumi ja kõhulihaste kontraktsioonide abil, östradiool stimuleerib lima moodustumist · Lootekestade väljutamine 85) Piimanäärmete areng, ehitus ja talitlus. Piimanääre · Esmastiinuse ajal - moodustub alveolaarne näärmekude · Puberteedi ajal algab viimajuhadesüsteemi moodustumine, täielik väljaareng samuti esmastiinuse ajal. Viimajuhad ühendavad alveoole nisaga · Piimanäärmed arenevad paarilistena Lehma 2 paari piimanäärmeid, ute, kitse ja mära 1 paar piimanäärmeid moodustavad koos udara Udara füsioloogiline mahutavus oleneb nii viimajuhade kui alveoolide arengust. Udara täitumisel piimaga mahtuvus suureneb ilma olulise udarasisese rõhu tõusuta tänu silelihaskiudude plastilisusele
perioodi teisel poolel. Seda tuleb arvestada eriti emasloomade söötmisel, kus vajalikule söödakogusele lisatakse ca 10% lisa loote tarbeks. Lisaks täiendavale söödakogusele tuleb arvestada ka selle kvaliteeti. Madalakvaliteediline või riknenud sööt ning halvad pidamistingimused võivad põhjustada aborte, enneaegset sünnitust või surnult sünde. 2. Lootejärgne e. postembrüonaalne periood 2.1 vastsündinuperiood 2.2 piimaperiood 2.3 puberteedi e. sugulise küpsemise periood 2.4 täiskasvanuperiood 2.5 vananemis- e. raukumisperiood. Lootejärgne kasv ja arengu periood kestab noorlooma sünnist surmani. Kuna põllumajandusloomade eluea pikkus on reguleeritud inimese poolt, siis jääb see tunduvalt lühemaks nende bioloogilisest elutsüklist. Ainult väga hinnalisi tõuhobuseid või teiste liikide rekordloomi võidakse pidada kuni bioloogilise vananemise lõpuni. Vastsündinuperiood algab sünnitusega
varuaineid, mis on vajalikud embrüo varajaseks arenguks. Seemnerakk on see-eest väga liikuv ning koosneb peamiselt haploidsest tuumast ja sabast. Puuduvad endoplasmaatiline retiikulum, Golgi aparaat ja ribosoomid. Mitokondrid on kogunenud sabasse, kus nad toodavad energiat saba liikumiseks. Seemneraku peas on lisaks tuumale vesiikulid, mis sisaldavad ensüüme, mis aitavad seemnerakul läbida munaraku seina. Spermatogenees algab meestel puberteedi eas ning toimub seejärel pidevalt. Meioosieelsed rakud jagunevad mitoosi teel kuni diferentseeruvad primaarseteks spermatotsüütideks. Primaarsed spermatotsüüdid läbivad esimese meioosi, mille tulemusena moodustuvad sekundaarsed spermatotsüüdid. Pärast teist meiootilist jagunemist on igast primaarsest spermatotsüüdist moodustunud neli haploidset spermatiidi. Spermatiidid diferentseeruvad küpseteks seemnerakkudeks spermatosoidideks
60ndatel aastatel oli see ainuvalitsev seisukoht, samas see seisukoht pole tänapäeval täiesti kaudnud, sest osad toetavad tugevasti psühhoanalüüsi. Ütles, et peab vaatlema, mis vanuses teismeline on. Freudi järgi: · PRELATENTNE PERIOOD Sünd - 6-7 a. · ORAALNE PERIOOD Sünd - 1 a. · ANAALNE e. SADISTLIK e. MUSKULAARNE PERIOOD 1 a. - 2.5 a. · FALLOSLIK PERIOOD 2.5 a. - 6-7 a. · LATENTNE PERIOOD 6-7 - 10.5 a. · MURDEIGA 10.5 a. - täisiga * PUBERTEEDI - EELNE PERIOOD * PUBERTEET * PUBERTEEDIJRGNE PERIOOD Varasem murdeiga 37 See on paratamatult tohutult pikk periood ja on muutunud mõlemast otsast veelgi pikemaks. Ühiskond toetab seda, et puberteet saabuks veidi kiiremini selles mõttes see suund pole nii suur. Nt ka tarbimiskäitumine, mis mõjutab seda. Iseseisvus tegutsemisel, otsustamine,
rimisel seisnebki valgusünteesi positiivses mõjutamises. Kõige tuntum anaboolne steroid on testosteroon. Meessuguhormoonina tuntud (leidub ka naistel, kuid neil on ülekaalus nn naissuguhormoon östrogeen) ainevahetuse regulaatori hulk hakkab organismis oluliselt tõusma sugulise küpsemise perioodil. Järgnevalt vaa- tame, kuidas testosteroon on seotud südamelihase ebapiisava arengu kaudu laste vastupidavuse piiratud treenitavusega. Lapse süda on suhteliselt väike. Puberteedi eel on südame maksimaalne löögisage- dus ühes minutis umbes 220 lööki. Vanuse suurenedes langeb see 190200 löögile 33 BIOLOOGIA JA FÜSIOLOOGIA NB! minutis. Maksimaalne löögisagedus on individuaalne ja tavaliselt treeninguga ei Ebaefektiivselt muutu
Poiss satub rikka tubakakaupmehe John Alleni holle alla. Sealt saab oma teise perekonnanime. Kui on 6-aastane, siis vanemad sõidavad tagasi Euroopasse, alustab kooliteed Inglismaa kallites erakoolides ja õpib seal üsna hästi. Kui aga pöördutake tagasi Ameerikasse, siis hakkab ta õppima Virginia ülikoolis, ja need õpingud enam nii hästi ei õnnestu. Mitte sellepärast, et tal poleks andeid, vaid ta ei suuda kohaneda. Kummaline noormees, sest ta ei saanud mitte kunagi oma teismelise puberteedi east üle. Õudusjuttudes sellised teismelise poisi väljamõtlemisi. Lemmikmotiive oli see elusalt mahamatmine. Kummastavalt varaküps, sest elu esimene hästi suur armastus oli 11-12 poiss ja ta kirjutas sellele armastatule, kes oli ta koolivenna ema, kauneid värsse ja ilusaid luuletusi. Virginia ülikoolis juhtub see, et kihlub salaja oma kasuisa äripartneri tütrega, 16-aastased, vanemad ajasid noored lahku. Ülikoolis õpib seda, mis talle parasjagu meeldib. Tegeleb hästi
söödakogusele lisatakse ca 10% lisa loote tarbeks. Lisaks täiendavale söödakogusele tuleb arvestada ka selle kvaliteeti. Madalakvaliteediline või riknenud sööt ning halvad pidamistingimused võivad põhjustada aborte, enneaegset sünnitust või surnult sünde. B. Lootejärgne e. postembrüonaalne periood 24 VEISEKASVATUS · vastsündinuperiood · piimaperiood · puberteedi e. sugulise küpsemise periood · täiskasvanuperiood · vananemis- e. raukumisperiood. Lootejärgne kasv ja arengu periood kestab noorlooma sünnist surmani. Kuna põllumajandusloomade eluea pikkus on reguleeritud inimese poolt, siis jääb see tunduvalt lühemaks nende bioloogilisest elutsüklist. Vastsündinuperiood kestab sünnist 2...3 nädalani. Sel perioodil kujuneb noorloomal välja termoregulatsioon ja närvisüsteem kohaneb keskkonnatingimustega
Kõnetegevuse psühholoogia 1)loeng SISSEJUHATUS Termin ise pärineb Moskva koolkonnast. Ljontev 3. oli looja sellel eriepdagoogikal? ,,Psühholingvisika ja emakeeleõpetus" võta see raamat!! Üks ülesanne on arendada lapse kõnet. Milles see aga seisneb? Kuidas sa mõistad seda? Nt sõnavara laiendamine: nt selleks suhtle lapsega, Mis teadmised on 3-aastasel koerast ja mis teadmised on koerast vanemal/õpetajal. ET laps kutsub koera kutsuks, vanem aga koeraks. Sna tähendust on paljude aasatte jooksule vaja edasi arendada. Ehk teadmiste lisamine olemasoleva teadmise juurde. Ehk psühholingstika aitab mõista seda lõiku üldse. Aga miks üldse keelt vaja on?: suhtlemiseks ja teadmiste hankimiseks. Suhtlemise kaudu saab inimene nii palju infot. Oluline on õpetada analüüsi, et mis on kõneleja kavatusus; ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõ...
• aju tugineb möödaniku kogemustele inter – vahel • aju teeb oletusi, mis pole alati õiged. • Aju programmeetritkse enne sündi intermedius - vahelmine • Pärast sündi aju areng/küpsemine ketab 20- 30.a. (arstidel, teadlastel) • Puberteedi perioodil aju v plastiline, et hakkama saada uues kk ja kohaneda internus – seesmine, sisemine (internaarne) • Aju areng on aktiivne protsess, mõjutatud paljudestfaktoritest • Inimliik “tekkis” ~ 8milj.a.tagasi ipsilateralis – samapoolne (ipsilateraalne) – 3 milj.a.tagasi: aju maht ~ 400cm3 – nüüd ~ 1350cm3
Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson.....................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
