AJALUGU 06.09.2011 · Sissejuhatus. · Ajalugu jaotatakse 5 suureks perioodiks · Muinasaeg-maakera tekkest 5.aastatuhandeni · Vanaaeg-esimeste riikide tekkest aastani 476AD(anno domino) · Keskaeg-476-16.sajand · Uusaeg-16.sajand-1900 · Lähiajalugu-1900-2000 · MUINASAEG · Algas umbes 5 miljonit aastat tagasi, kui elas esimene inimes taoline olend- australopiteekus · Areng kiireneb kiviaja tulekuga umbes 2,5 miljonit aastat tagasi · Umbes 250 000 aastat tagasi arenesid välja neandertaallased. Kaovad mõistatuslikult umbes 40 000 aastat tagasi · HOMO SAPIENS · Tänane inimene, kes ilmub maale umbes 200 000 aastat tagasi.Arvatakse, et euraasias, kustkohast liigub edasi mujale. · Toetab täielikult Darwini teooriat, et inimene on arenenud ahvist. · Oskab töödelda kivi, joonistada ning nikerdada. · Asustus laieneb jääaja lõpuga 12 000 aastat tagasi. · TSIVILISAT...
1)Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide allikad ja avastamislugu: Ingl ohvitser, diplomaat, assürioloogia rajaja, desifreeris Vana-Idast pärineva Rawlinson 3-keelse raidkirja. Prn õpetlane, filosoof, orientalist, Egiptuse hieroglüüfide desifreerija, Champollion egüptoloogiale alusepanija. 2)Mesopotaamia tsivilisatsioon pronksiajal. Sargon ja Sargon = Sarrukin = tõeline kuningas; Semiidi päritolu; allutas kogu Sumeri, tema rajas 1. suurriigi Mesopotaamia ajaloos = Akadi suurriik järeltulijad Määras oma tütre Sumeri kuujumala Nanna preestrinnaks Uris. Naramsin, Sargoni lapselaps; sai jagu Sargoni surmale järgnenud sisekriisist, taastas riigi ühtsuse. Tema ajast pärinevad varaseimad tõendid valitseja jumalikustamisest Mesopotaamias. Sarkalisarri ajal nõrgenes riik otsustavalt. Elam lõi lahku. Järgne...
Augustus toetas Titus Liviuse vaateid, keiser pidas end vabariigi taastajaks ja rooma kommete puhtuse kaitsjaks. Paralleelselt ladinakeelse rooma kultuuriga jätkus keisririigi idapoolsetes osades kreekakeelse hellenistliku teaduse, kirjanduse ja kõnekunsti areng. Teaduse alal ületasid kreeklased roomlasi märgatavalt. Mõneski valdkonnas jõudsid nad just Rooma keisririigi ajal kõige silmapaistvamate tulemusteni. 2.sajandil tegutses Aleksandria astronoom Ptolemaios, kes paljude eelkäijate töid kokku võttes lõi detailselt läbitöötatud ja matemaatiliselt põhjendatud geotsentrilise (Maa-keskse) maailmapildi. Universumi keskpunktis seisis tema arvates kerakujuline Maa ja kõik taevakehad, Päike nende hulgas, tiirlesid selle ümber. Roomast sai vabariikgi lõpul ja keiririig ajal vahemere maade suurim linn, sellel ajal elas Roomas üle miljoni inimese. Linnaelanike ühiskondlik staatus oli
Renessanss Fransesco Petrarca (1304-1374) Ta tahtis religiooni, mis põhineks piiblil, personaalsel usul ja isiklikel, omaenda tunnetel. Aktualiseerides seda potentsiaali, mille jumal on meile andnud, võime me maailma paremaks muuta. Rõhutades inimese potentsiaali, aitas Petrarca stimuleerida plahvatuslikku kunsti- ning kirjandusvalla saavutuste kasvu, mis on renessanssile nii iseloomulik. Teiste sõnadega, Petrarca skeptitsism kõikvõimalike erinevas vormis esinevate dogmade suhtes aitasid sillutada teed moodsa teaduse tekkele. Giovanni Pico (1463-1494) Inglid on täiuslikud – inimesed inglite ja loomade vahepealsed – võimalus elada sensuaalset/instinktiivset või ratsionaalset/intelligentset elu. Vabadus lubab omaks võtta peaaegu iga võimaliku vaatepunkti. Kui filosoofiaid õigesti mõista, siis on nad oma põhiolemuselt kooskõlas. Kõiki vaatepunkte on vaja objektiivselt uurida, et leida mis neis ühist on – kõiki filosoofilisi perspekt...
loomanahad, lina, kanep, merevaik. Läänest itta: kalev, sool, heeringad, vürtsid, metallid, vein. 3. Keskaja kultuur. Milline oli õpe kloostri-, toom- ja linnakoolides? Miks, millal ja kus tekkisid Euroopa ülikoolid? Kuidas neid juhiti, milline oli majanduslik baas. Kuidas toimus õpe? Õppekeel, teaduskonnad, üliõpilaste ja õppejõudude staatus; Kuidas arenesid keskajal astronoomia (geotsentriline ja heliotsentriline maailmapilt, Ptolemaios, Kopernik, Galilei), arstiteadus, maateadus (Al Idrisi maailmakaart, maailmakaart 15. s alguses)? Varakeskaegse kultuurilise allakäigu tõttu olid vaimulikud Lääne-Eur peaagu ainsad kirjaoskajad, hariduskeskusteks olid kloostrid. Eesmärk oli vaimulike ettevalmistamine, enamik neist jäid samasse kloostrisse munkadena elu lõpuni. Elementaarsest haridust anti ka nunnadele. Peatähelepanu pöörati piiblile ja kirikuisade teostele, ladina keelele
Kristel Lepik SOSE.01.139 27.01.2006 lõpuks nii matemaatika kui ka kunsti haruks; selline muusikateooria traditsioon arenes ning oli põhiliseks mõtlemisviisiks läbi kogu antiigi selliste mõtlejate läbi nagu Nicomachus ja Ptolemaios (2. s pKr) ning kanti üle keskaega sellise tegelase nagu Boethiuse (6. s pKr) poolt. Pütaagorlaste traditsiooni matemaatika ja intonatsiooni õpetus sai lõpuks oluliseks mõjutajaks keskaegse Euroopa muusika arengus. Peripateetilise traditsiooni järgijad nagu Aristoxenus (4. s eKr) leidsid pütaagorlaste vahekorrad liiga arhailised ning piiravad olevat ning panid aluse empiirilisemale traditsioonile antiigi muusiklises mõtlemises.10
matemaatikuile ülesande leida milline ringliikumiste kombinatsioon suudaks kirjeldada kõiki planeetide näivaid liikumisi. Platoni sfäärilist maailmapilti arendasid edasi Eudoxos (408 … 355 e.Kr) ja Aristoteles (384 … 322 e.Kr), keda võibki pidada geotsentrilise maailmakäsitluse loojaks. 4.2. GEOTSENTRISM 15 Geotsentrismile panid aluse 4. saj eKr kreeka filosoof Platon ja Aristoteles, seda täiendas 2. saj AD Ptolemaios. Geotsentristlikus käsitluses, asus maailmaruumi keskpunktis Maa, mille ümber tiirlesid Kuu, viis planeeti ja Päike. Tiirlevaid taevakehi ümbritses nn kinnistähtede vöönd. Platoni-Aristotelese mudel ei selgitanud piisavalt planeetide näivat liikumist (tähtede taustal tehtavaid „silmuseid“) taevavõlvil. Ptolemaios korrigeeris mudelit, pannes planeedid omakorda tiirlema ümber Maa tiirleva masskeskme. Geotsentrism oli pikka aega (sisuliselt kuni 17
uus paradigma vastu võetakse. Kuhn toob 3 näidet: geotsentriline vaade (Aristotelese astronoomia) asendati heliotsentrilise vaatega (Galileo-Kopernikumi astronoomia); flogistoni kuumuse teooria, mis asendati oksüdatsiooni teooriaga ja „helendava eetri“ valguse teooria (Newtoni paradigma) asendati Einsteini teooriaga. Aristoteles esitas usutava paradigma, et maa on universumi keskel ja Kuu, Päike, planeedid ja „fikseeritud tähed“ tiirlevad ümber Maa. Ptolemaios andis Aristotelesele matemaatilise formulatsiooni, millega sai ennustada astronoomilisi sündmusi kõrge täpsusega. Kopernikus leidis, aga et Päike on universumi keskel. Kopernikus esitab matemaatilise mudeli, et selle baasil astronoomilisi sündmusi esitada. Hiljem Galileo esitas argumendid, miks on füüsiliselt võimalik, et Maa pöörleb ümer oma telje ja ka ümber Päikese. Ptolemaios teooria uued vaatlused sisaldasid ellipseid
kosmoseaparaat, mis tooks võimalikud proovid Veenuse "elanikest" Maa peale. Maa Maa on meie päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke meile teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Pythagaros avaldas VI sajandil e. Kr. esimesena, et Maa on kerakujuline. Platon, Aristoteles ja teised Kreeka filosoofid kujutasid Maad kerana, milles ringlevad tuli, vesi ja õhk põhjustavad maapinnal vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Esimese maailmakaardi koostas Klaudius Ptolemaios 2. sajandil m.a.j ., millel oli kujutatud Lõuna - Euroopat, Põhja - Aafrikat ja osa Aasiast. Alles Kopernikuse ajal (kuueteistkümnes sajand ) saadi aru, et maa on vaid üks planeetidest. Fernao de Magalhaes tegi esimese ümbermaailmareisi (1521 - 1523), mis kestis kolm aastat. Maad saab uurida ilma kosmoselaeva abita, siiski ei olnud enne 20. sajandit kaarte tervest planeedist. Kosmoses tehtud pildid maast on abiks ilmaennustamisel, orkaanide ennustamisel
Loodusteadused eristuvad filosoofiast Üksikteadused eristuvad klassikalisest nn haridusringist Teaduskeskused nihkuvad itta (Aleksandria, Antiookia, Pergamon) ,,Maailmakeeleks" saab kreeka ühiskeel (koinee) Luulest, kunstist, filosoofiast kaob poliitiline temaatika Uute usuliste kujutluste teke (kreeka, rooma, idamaade, juudi mõjud) Kirjandus muutub ,,õukonnakirjanduseks" 83. Mis oli Aleksandria museion? Rajas 3. saj eKr Ptolemaios I (või II), antiikaja suurim raamatukogu, koosnes kahest osast (suurem asus universaalses uurimisasutuses Museionis), kokku üle 700 000 papüüruserulli Konkurent: Pergamoni raamatukogu V-As (üle 200 000 rulli) Ptolemaios III korraldus: Aleksandria sadamas randunud laevad pidid andma kõik pardal olnud teosed raamatukogule ümberkirjutamiseks, saades pärast tagasi kas originaali või koopia Raamatukogu juhatajaid: Zenodotos, Apollonios Rhodoselt,
-200 Apollonius kirjutab "Koonuse lõigetest" ja annab nimed ellipsile, paraboolile ja hüperboolile. -150 Hipparchus leiutab astrolaabi ja määrab parallaksi abil kuu kauguseks umbes 380 000 km. -134 Hipparchus leiutab tähtede näiva heleduse skaala, avastab pööripäevade pretsessiooni ja koostab detailse tähekaardi. 50 Kreeka insener Hero ehitab esimese aurumasina ja palju muid seadmeid. 150 Ptolemaios loob mudeli, milles Maa on universumi tsentris ja päike tiirleb selle ümber. Ta avaldab ka tähekataloogi, tuntud nime "Almagest" all. 450 Ch'ung-Chih ja Keng-Chih arvutavad välja kuus pii komakohta. 750 Keemia isaks peetav araablane Geber lisab elementide nimekirja väävli ja elavhõbeda. Füüsika keskajal Kronoloogia
kõrgelt haritud lugejaskonnale. Aleksandria luule on üsnagi vihjeline, iseloomustab seda haruldaste müütide kasutamine,haruldaste sõnade kasutamine, luule väga lihvitud ). Luule keskendus indiviidile, individuaalsetele elamustele, isikliku õnne taotlemisele. Luules eelistati väikevorme epigrammi, idülli ( olupildikest), jutustavat eleegiat, epüllioni ( pidieepost ) Theokritos ( sünd. U 300 eKr ) - Pärit Sürakuusast, Kallimachose ja Apolloniose kaasaegne Tegutses Aleksandrias Ptolemaios II õukonnas Pastoraalzanri looja, idülli looja Säilinud kogumik 30 Theokritose idülliga (,,Thyrsis", ,,Arbuja", ,,Lõikajad", ,,Kükloop", ,,Sürakuusatarid Adonise peol", ,,Dioskuurid" ) 24. Milliseid vanakreeka ajalookirjanikke teate? Millest nad kirjutasid ja mis iseloomustab nende loomingut? Herodotos ,,Historai" See on Halikarnassose Herodotose uurimuse esitus, et ajaga ei kaoks mälust inimese poolt teostatu ega ununeks kuulsusetul nii kreeklaste kui barbarite pool
esimesena ajaloos heliotsenrilise (päikesekeskse) maailmapildi, väites, et päike ja tähed seisavad paigal, Maa koos muude planeetidega aga tiirleb ümber päikese. Paraku ei leidnud see arvamus pooldajaid ja langes varsti unustusse. Ülejäänud astronoomide üksmeelse arvamuse kohaselt seisis universumi keskpunktis Maa. Sellise kontseptsiooni esitas kõige põhjalikumalt, koos matemaatilise põhjendusega, Aleksandria astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf Ptolemaios, kes elas juba Rooma ülemvõimu ajal II sajandil pKr. Ptolemaios koostas ka maailmakaardi, mis hõlmas maid kanaari saartest Hiinani ja Islandist ning Skandinaaviast Aafrika sisealadeni. Ptolemaiose teostest said keskajal sisuliselt vastavate teadusharude käsiraamatud ja neis sisalduvaid seisukohti peeti vaidlustamatuks. Nii kujundasid Ptolemaiose sõnastatud antiikaegsed seisukohad Euroopa õpetlaste arusaamu kuni uusaja alguseni välja.
esimesena ajaloos heliotsenrilise (päikesekeskse) maailmapildi, väites, et päike ja tähed seisavad paigal, Maa koos muude planeetidega aga tiirleb ümber päikese. Paraku ei leidnud see arvamus pooldajaid ja langes varsti unustusse. Ülejäänud astronoomide üksmeelse arvamuse kohaselt seisis universumi keskpunktis Maa. Sellise kontseptsiooni esitas kõige põhjalikumalt, koos matemaatilise põhjendusega, Aleksandria astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf Ptolemaios, kes elas juba Rooma ülemvõimu ajal II sajandil pKr. Ptolemaios koostas ka maailmakaardi, mis hõlmas maid kanaari saartest Hiinani ja Islandist ning Skandinaaviast Aafrika sisealadeni. Ptolemaiose teostest said keskajal sisuliselt vastavate teadusharude käsiraamatud ja neis sisalduvaid seisukohti peeti vaidlustamatuks. Nii kujundasid Ptolemaiose sõnastatud antiikaegsed seisukohad Euroopa õpetlaste arusaamu kuni uusaja alguseni välja.
Tuntuks sai saar sinna püstitatud majaka tõttu, mis on arvatud seitsme maailmaime hulka. Tema nimi elab praegugi mereäärsete rahvaste keeltes: prantslastel on majakas "phare", hispaanlastel ja itaallastel "faro", inglise poeedid ütlevad "pharos". (vaata lisa 1 pilt 7) Pharose tuletorn oli Aleksandria õpetlaste poolt kavandatud. Arvukate madalike ja veealuste kaljude tõttu nõudis sissesõit Aleksandria sadamasse suuri kogemusi. Et tagada ohutu lähenemine sadamale, käskis vaarao Ptolemaios II Philadelphos püstitada Suursadama ette tuletorn. Strabon kirjutab oma "Geograafias": See neem on merest ümbritsetud kalju, kaljule on imestusväärselt ehitatud mitmekorruseline valgest marmorist torn, millel on saarega sama nimi. Tuletorn valmis aastaks 279 e.Kr. Majakas oli kolmekorruseline ja mitmete antiikautorite andmeil 100-120 meetri kõrgune. Straboni, Lukianose ja eriti just Pliniuse kirjelduste järgi oli majaka aluseks 160-190 meetriste külgedega ruut
Inimene kui indiviid ja ta vajadused Epikuros Jumalat inimese asjad ei huvita Stoitsistlik koolkond Kõik jumala korra järgi määratud · Teadus: Eukleides Elemendid Geomeetria põhialused Archimedes Sitsiilisast Kruvi Kindlustused Veevärk Sõjatehnika Vedeliku väljasurve Ptolemaios Maailmakaart Seisukohad kujndasid uusaja alguseni Astronoomid Maa kerakujline Ligikaudne ümbermõõt Heliotsentre maailmapilt Ajalugu Page 18 Vana-Rooma 19. oktoober 2009. a. 14:36 Asus apenniini poolsaarel ja vahemere ümbruses. Ühenduseks ka maismaateed. Tekkis sisemiselt ühtne riik. Ala jagunes erinevateks rahvasteks:
KARTOGRAAFIA KORDAMISKONSPEKT 1 LOENGUTEEMA - KAART 1. Mis on kaart? a. Kaart on maapinna või muu taevakeha vähendatud üldistatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. 2. Mille poolest erineb kaart pildist? a. Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon, mõõtkava jne. b. Kaart on üldistatud ja leppemärkidega seletatud. 3. Millised on kaardi funktsioonid? a. Kaart on inimkonnale vajaliku ruumiinfo ladu. b. Varustab meid pildiga maailmast, mis aitab aru saada ruumilistest mustritest ja seostest. 4. Milliseid ülesandeid kaart täidab? a. Kaardi ülesanneteks on ruumilise info talletamine, b. ruumilise info esitamine, c. kaart on õpetusvahendiks, d. kaart on praktiline töövahend (eriti teadusdokumendi konteksti...
MESOPOTAAMIA Eeldünastiline periood VI IV aastatuhandel VI aastatuhandest pärinevad esimesed kindlad tõendid ulatuslikumast püsiasustusest Lõuna-Mesopotaamias. Samast ajast pärinevad ka varaseimad tõendid irrigatsioonist. V aastatuhandest (nn Ubaidi periood saanud nimetuse leiukoha järgi hilisema Uri linna lähedal) on tõendeid suurematest asulatest (proto-linnadest). Kõige silmapaistvam oli nähtavaste Eridu, kuhu perioodi lõpul (u 4000) oli rajatud monumentaalne ehitis arvatavasti Enki tempel. Kasutati vaske (halkoliitiline periood); perioodi lõpust pärineb varaseim laeva kujutis. IV aastatuhandel metallikasutus laienes aastatuhande lõpp tähistab pronksiaja algust. Silmapaistvaim asula oli Uruk (seetõttu on ajajärk tuntud Uruki perioodina), millest aastatuhande teisel poolel kujunes tõeline linn koos selle keskmes paikneva kahe templikompleksiga hilisemate Eanna ja Anu templitega. Tol perioodil võeti kasutusele ratas ja sai al...
peenikesi augukesi, kust paistavad läbi tähed ja pritsib aeg-ajalt taevast vett – vihma, kõige üle – Taevaste Taevas on aga Jumal Jahve (Heebrea). Geotsentristlikus käsitluses, asus maailmaruumi keskpunktis Maa, mille ümber tiirlesid Kuu, viis planeeti ja Päike. Tiirlevaid taevakehi ümbritses nn kinnistähtede vöönd. Platoni-Aristotelese mudel ei selgitanud piisavalt planeetide näivat liikumist (tähtede taustal tehtavaid „silmuseid“) taevavõlvil. Ptolemaios korrigeeris mudelit, pannes planeedid omakorda tiirlema ümber Maa tiirleva masskeskme. Heliosentristlikus käsitluses, asus maailmaruumi keskpunktis Päike, mille ümber tiirlesid Maa, koos tema ümber tiirleva Kuuga ja teised planeedid. Ka selles mudelis ümbritses tiirlevaid taevakehi nn kinnistähtede vöönd. Täieliku võidu saavutas heliotsentrism alles pärast seda kui Johann Kepler sõnastas 1609 a. (III seaduse aastal 1619) planeetide
AJALOO ÜLEMINEKUEKSAM I OSA I VANA-KREEKA AJALUGU Viited Kaardid lk 30 ja 33 ,,Üldajalugu´´ peatükid 1, 3 (vaata ka lk 24-25) Teemad *polis ehk linnriik Kreeta ja Mükeene varajased kõrgkultuurid (nende dateerimine, kirjeldus ja võrdlus)- MÜKEENE KULTUUR MINOILINE KULTUUR 1600-1100 eKr 2000-1400 eKr Kreekas Kreetal Losse ümbritsesid kükloopilised ühiskond oli rahulik ehk hiiglaslikud müürid sõjalised kunstiteosed puudusid Mükeene Lõvivärav ühiskonna keskpunktiks olid Võimu keskuseks kujunes loss, lossid (Knossos) eelkõige Mükeene Tsivilisatsiooni tõus ja kreeklaste kolonisatsioon (ümberasumine?) Vahemerel ja Mustal merel- Keskuseks kujunesid linnriigid, mis olid ükstei...
Linnas asusid avalikud saunad ehk termid. 4.5 Kirja sõna ja kultuur Rooma kirjandus kujunes kreeka kultuuri mõjul kolmandal sajandil enne Kristust. Teoreetiliste teaduste ja filosoofia alal jäid roomlased kreeklastele alla. Rooma keisririigi ajal algas tänu Augustusele kultuuriõitseng. Augustuse rikas sõber Maecenas võttis oma hoole alla noori lootust andvaid kirjamehi. Tema nimest tuleneb metseen ehk rikas kultuuritoetaja. Astronoom Ptolemaios lõi maakeskse maailmapildi. Teater Ei olnud nii populaarne kui Kreekas. Teatri etendused tegelesid peamiselt rahva naerutamise ja lõbustamisega. Näitlejate ühiskondlik positsioon oli madal ja nende hulgas oli isegi orje. Näidendites hakati kasutama ka naisnäitlejaid. Kuulsaim Rooma näitekirjanik oli Plautus, kes mugandas Kreeka näidendeid. Esimes ebasündsat kõnepruuki. Kõnekunsti areng Noored Rooma aristokraadid käisid tavaliselt Kreekas kõnemeeste juures õppimas
12 + 1 ARHITEKTUURIPÄRLIT 1. STONEHENGE'I KROMLEHH (u. 35-30 saj. eKr.) NB! Suurenda pilti! Umbes 5000 aastat tagasi hakkasid Euroopa lääneosas inimesed püsti ajama teravatipulisi kivimürakad menhire. Neid nimetatakse ka megaliitideks (kreeka k. mega `suur' ja lithos `kivi'). Prantsusmaal Bretagne'i1 poolsaarel näeme praegugi Carnaci2 asula läheduses kilomeetripikkuste ridadena püsti aetud saledaid kõrgeid menhire. Sellest ajast on säilinud ka dolmeneid algelisi hauakambreid. Dolmen tehti nii: aeti püsti mitu piklikku kivi ja neile asetati kiviplaat. Kui menhirid või dolmenid paigutati ringidena, tekkis kromlehh. Tuntuim kromlehh Euroopas asub Stonehenge'is3 Inglismaal. Kuid seesuguseid megaliitseid rajatisi on ka mujal. Jälle tekib küsimus, miks inimesed nii suurt vaeva nägid ja kuidas nad üldse nii suured megaliidid püsti said? Tõenäoliselt on nii Carnacis kui Stonehenge'is tegemist tähtsate kultusekohtadega. ...
ja lõpuks hellenistliku Egiptuse langemist Rooma võimu alla aastal 30. Sisuliselt avas uue ajajärgu aga Aleksander Suure vallutusretk. Koine- ühiskeel. Kreeklased kolisid pigem linnadesse kui maale. Sageli on hellenismiperioodi nähtud langusajana eemaldumisena Klassikalisest linnriiklusest ja vaimukultuurist. Hellenismi järgud: · 323-270 oli lakkamatu sõdade periood, diadohhide (järeltulijad) sõjad. Selles võitluses tõusid esile mitu suht stabiilset suurriiki. - Ptolemaios sai endale Egiptuse ja pani aluse dünastiale, mis kestis kuni Kleopatrani. Teine väepealik - Seleukos sai endale Babüloonia ja vallutas muud idaalad kuni Kesk-Aasiani. Seleukiinide dünastia lõi. - Kolmas grupp oli isa Antigonos ja poeg Demetrios. Nemad üritasid Aleksandri riiki koos hoida. Üritas Väike-Aaasiat hoida ja vallutati saati, sh Kreeka. Ipsose lahing, kus kolmas grupp sai vastastelt hävitavalt lüüa ja see oli ka Aleksandri riigi üldsuse lõpp.
piiskop alates 1279, Liivi ordumeister kasutas ilmselt kõrgmeistrile kuulunud mündiõigust, Taani kuningas. Kartograafia ajaloost Antiikaeg Eratosthenes (276-194 eKr) maailmakaart, kuulus teadustöö Geographika juurde Julius Caesari ajal hakati koostama maailmakaarti, see graveeriti marmorisse Porticuses. Tacitus 55-117 maj, De Origine et situ Germanorum - aestii (Läänemerest ida pool) Klaudios Ptolemaios (geogr, kartogr, astron) tegutses II sajandil Aleksandrias, hellenistliku maailma kultuurikeskuses. Geografike hyfegesis leiutas koonilise kaardiprojektsiooni, algusmerdiaaniks Kanaari saarte (Õnnelikud saared) meridiaan. 4000 kohanime, 360 tähtsama linna kohta ka laius ja pikkus, osa määrati astronoomiliselt. Originaalis ei ole säilinud. Keskaja Euroopa ja Araabia Vanim teadaolev kaart, millelt leiame ka Eesti, on Al Idrisi (1099-1166) kaart 12. saj kp- st
KUNSTI TEKKIMISE TEOORIAD Kultuur on inimese eneseväljendus nii vaimses kui ainelises valdkonnas. Vaimne kultuur: kunst, muusika, teater, kirjandus, sport, haridus, teadus, film jne... Laiemas tähenduses kunst kõik, mis on inimese poolt loodud. Kitsamas tähenduses kunst arhitektuur ehk ehitus kunst, skulptuur, maalikunst, graafika (trükikunstist), tarbekunst Kunst tekkis umbes 30-40 tuhat aastat tagasi. Toimusid suurem muudatused (tekkisid): · Inimeste kooseluvorm (sugukond) · Rasside tekkimine · Keeleline areng, keelte eristumine ja tekkimine · Religiooni tekkimine · Kunst · Abstraktne ja praktiline mõtlemine Kunsti tekkimiseks on erinevad teooriad. · Religioossete tunnete väljendamine. · Tekkis vajadus ilus järele. · Tarbe esemed, tööriistade areng oli saake suurendanud nii palju, et mõni inimene võis jääda kunsti tegema. · Osadel inimestel on vajadus ennast loominguliselt väljendada. ÜRGÜHIS...
Pärast aleksander suure surma (jagasid väepealikud omavahel tema hiigelriigid) tekkisid mitmed hellenistlikud riigid, ning see pärast on hellenistlik kunst väga mitmekesine. * Peale Aleksander Suure surma jagunes impeerium mitmeteks riikideks: 1) Süüria (Antioopia) oli suurim tekkinud kuningriik. See oli aga sisemiselt konfliktne. Hävis roomlaste ja partlaste sõjakäikude all. 2) Egiptuse Kuningriik (Aleksandria) võimul tõusis väejuht Ptolemaios. Sisemiselt tugev riik, pidas roomlastele kõige kauem vastu. 3) Makedoonia (Kreeka+Bulgaaria) 4) Väike-Aasia oli veel jagunenud 7-8 väikeseks riigiks. * Idamaade mõjul tekkisid mõned nähtused, mis demokraatlikus Kreekas oli puudunud. Näiteks valitsejate suur austamine (peeti neid jumalateks). Kreeka kunstinike poolt mõnele aasia valitsejale looduud kunstis oli valitseja isikukultuse tunnused juba enne hellenismi aega
Germaanlased kuuluvad indo-eurooplaste hulka, segaetniline moodustis. Mainijad: Homeros, Odüsseia Pytheas Massiliast Poseidonios Apameiast (90 a. ema), Thule Gaius Julius Caesar (Commentarii de bello Gallico) Nimetas germaanlaste pealiku Ariovistuse Plinius Vanem (1 saj. pma) Naturalis Istorija Titus Livius Publius Cornelius Tacitus, Germania ( nim. Germaani hõimu nimega Aestii) Eistr (tähendab ,,ida") Austrvegr Teised rooma päritoluga kirjamahed: Claudious Ptolemaios Cassiodorus Enea Silvio de Piccolomini (paavst Pius II) Wulfila (4-5 saj pma) kristlik munk tõlkis esimest korda piibli ühte germaani keelde (gooti keelde) Germaanlased võiks jaotada kahte suurde rühma: 1) Lõuna-germaanlased (Tacituse Germania) 2) Põhja-germaania pärinevad Islandilt (Saemundr Sigfusson) 13. saj Snorri Sturluson Noorem Edda Põhja-Germaania Merseburgi manamised, Saxo Grammaticus Hõimude järgi 3 rühma:
Kui ta tahtis naased Rooma siis senat nõudis sõjaväe laiali saatmist. Caesar sellest keeldus ning toimusRubicojõeületamine, Rubicolahutas Galliat ja Itaaliat, enne selle ületamist oli ta öelnud: ,,Liisk on langenud". Pompeius põgenes seejärel Kreekasse. Caesar läks talle sinna järele ja 48eKr toimub nende vahel Pharsarose linna läheda kokkupõrge. Seal Pompeius saab lüüa ning põgeneb Egiptusesse. Seal tol ajal valitsenud Ptolemaios III laeb ta hukata. Caesarist saab selle tulemusel ainuvalitseja, ta määratakse tähtajata diktaatoriks, senat andis talle nimetuse ,,Isamaa isa". Tema diktatuur ei olnud nii vägivaldne kui Sulla oma. Tal aga tekkis palju vastuolusid senatiga ning aastal 44eKr ta mõrvati. Egiptuses oli kuninganna Kleopatra, kes oli Ptolemaioste dünastiast, ta oli abielus oma vennaga Ptolemaios III'ga, pärast tema surma ______'ga. Kleopatra hakkas otsima
-põhjalaius, ll.-lõunalaius.) Geograafilised laiused kirjutatakse rööbikute otste juurde. · GEOGRAAFILINE PIKKUS - loetakse lääne või ida suunda ip(idapikkus)., lp. (läänepikkus) Geograafilised pikkused kirjutatakse meridiaanide juurde. PILET 2 1. Tähtsamad maadeavastused. Geograafilised uuringud tänapäeval. TÄHTSAMAD MAADEAVASTUSED: · Esimesed maaeuurijad olid vanad kreeklased. · EROTOSTHENES arvutas välja üpris õige Maa ümbermõõdu · KLAUDIOS PTOLEMAIOS antiikaja kuulsaim geograaf, kes pidas Maad kerakujuliseks. Koostas esimese maailmakaardi. · LEIF ERIKSON viiking, kes jõudis aastal 1000 Põhja-Ameerikasse · CHRISTOPH KOLUMBUS itaallane, kes sõitis merd hispaania lipu all. 1492. aastal taasavastas Ameerika. · AMERICO VESPUCI sai aru, et Kolumbus oli jõudnud uude maailmajakku. · FERNAO DE MAGALHAES esimene ümbermaailmareis aastatel 1519 - 1522
Mitmekülgse ja sügavalt haritud õpetlasena kirjutas ta ka kõnekunsti olemuse, riigikorralduse, moraali ja filosoofia käsitlusi. Need ja paljud tema erakirjad annavad hea pildi Rooma vabariigi lõpukümnendite ühiskondlikust ja poliitilisest elust. Teaduse alal ületasid kreeklased roomlasi märgatavalt. Mõneski valdkonnas jõudsid nad just Rooma keisririigi ajal kõige silmapaistvamate tulemusteni. 2,sajandil tegutsenud Aleksandria astronoom, matemaatik ja geograaf Ptolemaios lõi paljude eelkäijate töid kokku võttes geotsentrilise (Maa-keskse) maailmapildi. Tema maailmakaart hõlmas maid Kanaari saartest Hiinani ning Islandist ja Skandinaaviast Aafrikani. Ptolemaiose kaasaegne oli kuulus arst Galenos, kes täiendas Hippokratese pärandit oma kogemustega. ROOMA JUMALUSED. Ka roomlased austasid antropomorfseid jumalusi. Üks selliseid oli lõpu ja alguse jumal Jaanus. Teda kujutati enamasti kahe vastassuunas vaatava näoga, mida
enormous weight of centuries of thought resting on their shoulders. Even Isaac Newton was aware of the debt he owed to the past. Although this tradition was based largely on the work of Aristoteles and Dante, the scientific revolutionaries sought [ otsisid teed ] to break free from these traditional beliefs. They had to forge a new identity. The scientific revolutionaries needed to transcend [ ületama ] Platon, Aristoteles, Ptolemaios or Aquino Thomas this was their conscious decision. They not only criticized but replaced the medieval world view with their own. And this quest for identity would culminate in a world view that was scientific, mathematical, methodological and mechanical. However, this revolution was accomplished by utilizing the medieval roots of science which, in turn, meant
õppisid ka telliseid valmistama. Hiljem oli egiptuse kultuur andja, kui võtja. Egiptuses olid väga tugevad traditsioonid ja kunstis säilisid kaua vormid ja teemad. Kunstitraditsioonide püsivust näitavad kaks reljeefi, mille valmistamist lahutab rohkem, kui kaks ja pool tuhat aastat. Mõlema teemaks on Egiptuse ülistamine. Esimene kujutab vaarao Narmeri võitu, teisel kroonivad alam ja ülem Egiptust ühendavad 2 jumalannat Ptolemaios VI't.Mõlemad on inimesed kujutatud kuulsas egiptuse poosis. See poos on anatoomiliselt võimatu, kuid ilmekas. Jalad on külgvaates, torsovorm on otsevaates, nägu on külgvaates, välja arvatud silm mis on kujutatud otsevaates. Egiptuse kunstnik ei taotlenud inimeste näitamist tegevuses. Kunst oli seotud religiooniga, egiptuses austati paljusid jumalaid. Kunstis kujutati neid loomadena või inimese keha ja looma pea. Egiptlased maalisid hauakambrite seintele, et luua
* Aleksandril ei olnud surres veel pärijat, aga pärast tema surma sündis talle poeg, kuid keda ei toetatud, sest ta ema oli Pärslanna ning seega polnud piisavlt puhas. * Tal oli ka poolvend, kuid too oli nõrgamõistuslik ja ka teda ei soositud seega. * Inpeerium jagunes sõdade tulemusena neljaks erinevaks osaks. * 1. Osa: Makedoonia & Kreeka väepealik Antigosele (Antigoniidide riik). * 2. Osa: Pergamon väepealik Attaliit. * 3. Osa: Egiptus väepealik Ptolemaios. * 4. Osa: Mesopotaamia & Pärsia väepealik Seleukos (Seleukiidide riik). * Hellenism sai levida seetõttu, et toimus Kreeklaste väljaränne. -) Välja rändasid Kreeka sõdurid, käsitöölised, kaupmehed. * Kujunesid välja uued Kreeka kultuurikeskused. * Kõige tähtsam oli Aleksandria Egiptuses (täiesti uus riik, mis loodi Aleksander Suure käsul) * Pergamon oli samuti tähtis. * Kolmas linn, mille tähtsus tõusis, oli Antiookia.
323 tegi Babülonist oma pealinna. Samal aastal suri. Diadohhid ja epigoonid Aleksandri surma järel puhkesid mitmel pool ülestõusud. Algas võitlus väepealike (diadohhid) vahel. Aleksandri poeg Roxanega, samuti Aleksander, oli alaealine, mitmed diadohhid üritasid tema nimel valitseda, hiljem aga väike Aleksander tapeti. 14 Tuntuimad väepealikud olid Ptolemaios (sai oma võimu alla Egiptuse), Antigonos (Makedoonia ja Kreeka), Selukos (Babüloonia, Süüria), kes panid aluse vastavatele dünastiatele (epigoonid – diadohhide järeltulijad): Ptolemaiosed (nt Kleopatra), Seleukiidid ja Antigoniidid ning vastavatele riikidele riikidele. Diadohhide riikide piirid muutusid pidevalt. Lakkamatud sõjad. Pergamon, Kreeka-Baktria riik. Kõigis riikides oli tugev kreeka mõju. Ülemkiht oli enamasti kas täiesti või osaliselt kreekastunud. Pool-
papüüruserulli Kreeka teostega). Antiookia (Süürias) Peryamon (V. Aasias) Ateena (Kreeka) Teadus: Teaduste eraldumine filosoofiast omaette teadusharudeks. Eukleides matemaatik, kes lõi siiani kasutusel oleva geomeetrilise süsteemi. Archimedes kuulsaim füüsik ja leiutaja (veetõstukina kasutatav kruvi, kiviheitja ning seadus kehade veevälja survest, mille peale tuli vannis "Heureka!" Astronoomid pooldasid vastavalt Maa-keskset teooriat, mida põhjendas Ptolemaios (koostas ka maailmakaardi tollal tuntud maadest). Filosoofia: Keskuseks endiselt Ateena. Peamiseks arutlusprobleemiks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Epikuurlased püüdsid vabastada inimest hirmust surma ees surm kui hingeaatomite lagunemine, mistõttu surmajärgsust pole. Filosoofia vabastab hirmudest ja lubab elu nautides hingerahuni jõuda. Stoikud väitsid, et maailmas on kõik vääramatu, kuid õiglase jumaliku ettemääratusega ja tark lepib saatusega, vabastades nii
tuh. papüüruserulli Kreeka teostega). Antiookia (Süürias) Peryamon (V. Aasias) Ateena (Kreeka) Teadus: Teaduste eraldumine filosoofiast omaette teadusharudeks. Eukleides matemaatik, kes lõi siiani kasutusel oleva geomeetrilise süsteemi. Archimedes kuulsaim füüsik ja leiutaja (veetõstukina kasutatav kruvi, kiviheitja ning seadus kehade veevälja survest, mille peale tuli vannis "Heureka!" Astronoomid pooldasid vastavalt Maa-keskset teooriat, mida põhjendas Ptolemaios (koostas ka maailmakaardi tollal tuntud maadest). Filosoofia: Keskuseks endiselt Ateena. Peamiseks arutlusprobleemiks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Epikuurlased püüdsid vabastada inimest hirmust surma ees surm kui hingeaatomite lagunemine, mistõttu surmajärgsust pole. Filosoofia vabastab hirmudest ja lubab elu nautides hingerahuni jõuda. Stoikud väitsid, et maailmas on kõik vääramatu, kuid õiglase jumaliku ettemääratusega ja tark
tuh. papüüruserulli Kreeka teostega). Antiookia (Süürias) Peryamon (V. – Aasias) Ateena (Kreeka) Teadus: Teaduste eraldumine filosoofiast omaette teadusharudeks. Eukleides – matemaatik, kes lõi siiani kasutusel oleva geomeetrilise süsteemi. Archimedes – kuulsaim füüsik ja leiutaja (veetõstukina kasutatav kruvi, kiviheitja ning seadus kehade veevälja survest, mille peale tuli vannis – “Heureka!” Astronoomid pooldasid vastavalt Maa-keskset teooriat, mida põhjendas Ptolemaios (koostas ka maailmakaardi tollal tuntud maadest). Filosoofia: Keskuseks endiselt Ateena. Peamiseks arutlusprobleemiks hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest. Epikuurlased püüdsid vabastada inimest hirmust surma ees – surm kui hingeaatomite lagunemine, mistõttu surmajärgsust pole. Filosoofia vabastab hirmudest ja lubab elu nautides hingerahuni jõuda. Stoikud väitsid, et maailmas on kõik vääramatu, kuid õiglase jumaliku ettemääratusega ja tark
hulka kuulub ka Dekaloog. VT kaanoniks tunnistatud redaktsioon kujunes 5/6. sajandil, mil ta kodifitseriti Pärsia kuninga Artaxerxes II ülesandel. VT hakati kirja panema pärast 1000.a. e.m.a. (nn. kuningate ajal), viimased redaktsioonid 5.- 4. saj. e.m.a. Heebreakeelne Vana Testamendi tekst sai lõpliku kuju umbes 100 a. Tõlked Kreekakeelne tõlge - Septuaginta (LXX, seitsekümmend) Kristlikus traditsioonis tuntuim VT tõlge. Legendaarne tekkelugu: Egiptuse kuningas Ptolemaios II Philadelphos (285-246.a. e.m.a) lasi VT juba 3. saj. e.m.a. 72 juudi õpetlasel tõlkida kreeka keelde. Teaduslik tekkelugu: Teos tõlgiti Aleksandrias juutide kreekakeelse diasporaa tarvis 3.-2. Saj. e.m.a. "Septuagintas," mis on ristiusu pühade raamatute nimistus, on 9 teksti, mis VT heebrea algupärandis puuduvad. Samuti on tõlkes tunda hellenismi mõjutusi. ladinakeelne tõlge - Vulgata Esimesed jäljed ladinakeelsest Piiblist on 2. saj, kuid tegemist on mitmete tõlgetega, mis
1. Millised on John (Desmond) Bernali käsitluse kohaselt teaduse arengu põhietapid? Teaduse arengus eristab John Bernal nelja suurimat etappi: 1. Vanaaja teadus, mille kolleteks olid Babüloonia, Egiptus, India. Sellel etapil loeti peamiseks ülesandeks koguda teadmisi maailma seletamiseks. Teadmised tööriistadest, tule kasutamisest, loomadest, taimedes, suguharu rituaalidest ja müütidest. Esmajoones olid need teadmised praktilist laadi. Üheks teaduse tekkimise eelduseks võib kindlasti lugeda ka mütoloogiat, millega esmakordselt püüti konstrueerida terviklikku ettekujutust inimest ümbritsevast tegelikkusest. Teaduse formeerumisel oli omakorda eelduseks nende mütoloogiliste/religioossete arusaamade ja süsteemide kriitika ning lammutamine. Teaduse tekkimiseks oli vaja ka teatud sotsiaalseid tingimusi: piisavalt kõrget tootmise ja tootmissuhete arengutaset, mis lõi võimaluse vaimse töö eraldumiseks füüsilisest tööst. 2. Antiikmaailma teadus,...
Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandi...
Egiptuse rulle on vähe säilinud, need on suhteliselt suured ja rasked, kuid on leitud ka kuni 40 cm pikkuseid rulle, mis polnud igapäevased. Rullraamat antiigis al. 6.saj eKr Kreekas. Kreeka käsikiri 4.saj. Infot selle kohta leidub vaasimaalingutelt ja skulptuuridelt. Tekst oli rullidel tulpadena. 5. saj hakkasid kreeklased kirjutama vasakult paremale, kaunistusi tehti harva, sest neid ei peetud otstarbekaks. Aleksander Suur -> Ptolemaiosed (Aleksandi rmtk) -> viimane Ptolemaios oli Kleopatra. Roomas Titus Pomponius Atticus (kirjastaja ja ajaloolane) valis müügi ja mida paljundada (näljutas end surnuks). Kasutati ladina kirja ning kirjutati ainult suurte tähtedega (meie kiri). Vahatahvel e. diptühhon - Koodeks koodeksivormis raamatu tekkimisel oli suur roll pärgamendi kasutuselevõtul. (Saksamaalt). 4.saj pKr kujunes pärgament enamlevinud materjaliks ja koodeksist sai domineeriv raamatuvorm. Pärgament polnud nii habras ja oli vastupidavam ning sellele sai
konflikti teadusega enam ei tekigi. Kuid see ei tähenda, et allajäänud võistlejatel puuduksid väärtuslikud omadused, millised võiksid anda panuse meie teadvuse arengusse. Nad on lihtsalt ajutiselt kaotanud oma võitlusvõime, aga nad võivad veel jõudu koguda ja võita. Selle suurepäraseks näiteks on Feyerabendi arvates kasvõi Maa liikumise idee, mis tekkis antiikajal, kuid tehti maatasa peripateetikute võimsate argumentidega ning mida Ptolemaios pidas enneolematuks absurdiks. Seesama idee aga taassündis XVII sajandil ning talle sai osaks võidukäik. Siit peaks Feyerabendi sõnutsi tulenema järgmine moraal:"ajutine seisak mingi ideoloogia arengus ... ei saa olla tema kõrvaleheitmise aluseks".Feyerabendit häirib see, et riik ja teadus on lähedalt seotud vabas ühiskonnas nii ei tohiks olla: Ideaalis on kaasaegne ühiskond ideoloogiliselt neutraalne
Samal ajal algasid ka kodusõjad Aleksandri väepealikute - diadohhide ja seejärel nende järglaste - epigoonide- vahel. Kasutades ära Kreeka linnades käivat võitlust oligarhide ja demokraatia vahel kuulutasid diadohhid end kord ühtede, kord teiste pooldajaiks. Kodusõdades Makedoonias ja Kreekas tõusis Kassandros, kelle mõju alla sattus ka Ateena, kus kehtestati mõõdukas oligarhia. Ida allutanud Antigonose vastu moodustavad koalitsiooni Lysimachos, Seleukos, Ptolemaios ja Kassandros. Koos hellenistlike suurriikide tekkega kaotavad polised üha enam oma iseseisvust. Nad minetavad oma tähtsuse iseseisvate maj. ja pol. üksustena. 307. a. "vabastas" Antigonose poeg Demetrios Ateena Kassandrose vägedest ja kehtestas seal demokraatia. Pärast Antigonose hukkumist lagunes impeerium mitmeks riigiks, millest tähtsamad olid neli: Makedoonia, Lysimachose riik Traakias ja V-A lääneosas, Seleukose riik ja Ptolemaiose riik Egiptus Lõuna-Süüria ja Kürenaikaga
islamiseerumine. Hellenismi ajajärgu järkud: vb jagada nii esimene pool sajandit aleksander Suure surmast kuni 270 aastateni oli lakkamatu sõdade perioodi , tuntud kui järeltulijate sõjad( diadohhid) , väepealikud kes võitlesid , moodustasid erinevaid koalitsioone jne, võitlesid tema pärandi jagamise pärast, selles võitluses selekteerusid välja kaks suhteliselt stabiilset väepealikud Ptolemaios (Egiptus)( röövis surnukeha ära ja mattis Egiptusesse) , legiseeris sellega oma võimu. Tegeles oma võimu konsolideerimisega, et kindlustada oma võim. Pani aluse Ptolemaioste dünastiala. Teine mees oli noorem , alguses Ptolemaiose liitlane, Selenkos, sai endale Babüloonia, pani aluse oma dünastia kui Seleokiidide, sellest kujunes Seleokiidide riik, see sai edaspidi olema lakkamatult kahanev riik,
125 8. Topograafia Juba aastatuhandeid on maapinna ku- Seega tuleb maastikul liikudes arvesta- jutamine kaartidel olnud keeruline, da seda, et kaart võib olla vananenud. täpsust ja aega nõudev ülesanne. Es- Pealegi annab arenev tehnoloogia jär- makordselt kajastas Eesti alasid maa- jest suuremaid võimalusi kaardil palju ilmakaardil Ptolemaios 2. sajandil. infot kajastada ning kasutada kogutud Tänapäeval kasutatavad topograafili- teavet mitmes eluvaldkonnas. sed kaardid ja plaanid on riigi ja rah- Täpsete topokaartide tootmine on kal- va jaoks hädavajalikud alusmaterjalid lis ja aeganõudev, kaart ise on sageli detailplaneerimise ja ehitamise korral, õhukesele paberile trükitud, seepärast turismis, riigikaitses, katastroofide ta- tuleb kaarti hoolikalt hoida ja ilma-
sajandil, mil ta kodifitseriti Pärsia kuninga Artaxerxes II ülesandel. VT hakati kirja panema pärast 1000.a. e.m.a. (nn. kuningate ajal), viimased redaktsioonid 5.-4. saj. e.m.a. Heebreakeelne Vana Testamendi tekst sai lõpliku kuju umbes 100 a. 10.2. Tõlkelugu, s.h. tõlge eesti keelde 1. Kreekakeelne tõlge - Septuaginta (LXX, seitsekümmend) Kristlikus traditsioonis tuntuim VT tõlge. Legendaarne tekkelugu: Egiptuse kuningas Ptolemaios II Philadelphos (285-246.a. e.m.a) lasi VT juba 3. saj. e.m.a. 72 juudi õpetlasel tõlkida kreeka keelde. Teaduslik tekkelugu: Teos tõlgiti Aleksandrias juutide kreekakeelse diasporaa tarvis 3.-2. Saj. e.m.a. "Septuagintas," mis on ristiusu pühade raamatute nimistus, on 9 teksti, mis VT heebrea algupärandis puuduvad. Samuti on tõlkes tunda hellenismi mõjutusi. 2. ladinakeelne tõlge - Vulgata Esimesed jäljed ladinakeelsest Piiblist on 2
Kuid kreeklased olid esimesed, kes lõid teaduse süste- matiseeritud käsitluse. Nad ei lähtunud enam jumalatest, vaid hoopis seletasid maailma nii nagu loodus seda näitab. Üks neist oli tuntud Aristoteles, kes süstematiseeris peaaegu kõik sel ajal olemasolavad teadmised. Ta lõi põhjapanevaid teooriaid paljudes teadusharudes. Väga kaua olid Aristotelese teadusvaated aktsepteeritavad ja autoriteetsed, kuid päikesekeskse maailmasüsteemi matemaatilise teooria arendas välja Klaudios Ptolemaios. Arvatakse ta olevat ka matemaatilise kar- tograafia looja. Universaalseid loodusseadusi avastati läbi hüpoteeside täpse püstitamise ja nende kindla kontrol- limise teel. Maailm näis olevat nagu mingi kindel mehaaniline masin, mis töötas kindlate seadus- pärasuste alusel. Galileo Galilei oli esimene, kes pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja ta tõlgendas matemaatiliselt oma katsetulemusi. See ongi oma olemuselt seletav loodusteadus. Galilei
Kuid kreeklased olid esimesed, kes lõid teaduse süste- matiseeritud käsitluse. Nad ei lähtunud enam jumalatest, vaid hoopis seletasid maailma nii nagu loodus seda näitab. Üks neist oli tuntud Aristoteles, kes süstematiseeris peaaegu kõik sel ajal olemasolavad teadmised. Ta lõi põhjapanevaid teooriaid paljudes teadusharudes. Väga kaua olid Aristotelese teadusvaated aktsepteeritavad ja autoriteetsed, kuid päikesekeskse maailmasüsteemi matemaatilise teooria arendas välja Klaudios Ptolemaios. Arvatakse ta olevat ka matemaatilise kar- tograafia looja. Universaalseid loodusseadusi avastati läbi hüpoteeside täpse püstitamise ja nende kindla kontrol- limise teel. Maailm näis olevat nagu mingi kindel mehaaniline masin, mis töötas kindlate seadus- pärasuste alusel. Galileo Galilei oli esimene, kes pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja ta tõlgendas matemaatiliselt oma katsetulemusi. See ongi oma olemuselt seletav loodusteadus. Galilei
Kuid kreeklased olid esimesed, kes lõid teaduse süste- matiseeritud käsitluse. Nad ei lähtunud enam jumalatest, vaid hoopis seletasid maailma nii nagu loodus seda näitab. Üks neist oli tuntud Aristoteles, kes süstematiseeris peaaegu kõik sel ajal olemasolavad teadmised. Ta lõi põhjapanevaid teooriaid paljudes teadusharudes. Väga kaua olid Aristotelese teadusvaated aktsepteeritavad ja autoriteetsed, kuid päikesekeskse maailmasüsteemi matemaatilise teooria arendas välja Klaudios Ptolemaios. Arvatakse ta olevat ka matemaatilise kar- tograafia looja. Universaalseid loodusseadusi avastati läbi hüpoteeside täpse püstitamise ja nende kindla kontrol- limise teel. Maailm näis olevat nagu mingi kindel mehaaniline masin, mis töötas kindlate seadus- pärasuste alusel. Galileo Galilei oli esimene, kes pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja ta tõlgendas matemaatiliselt oma katsetulemusi. See ongi oma olemuselt seletav loodusteadus. Galilei
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
