· Vana-Kreeka ajaloo periood algas 8.saj.eKr 6 saj.eKr. · Arhailine ajajärk võetakse kasutusele kiri ning hakatakse üles kirjutama eeposeid. Toimuvad ka esimesed Olümpimängud. · 5.saj. - 338 eKr Klassikaline ajajärk. Sparta ja Ateena polised domineerivad. Otsene demokraatia õitseng. · 338 30 eKr Hellenism. Kreeka keele ja kultuuri õitseng Kreekast väljaspool. Ateena · Kodanikkonna moodustasid Atika maakonna meessoost põliselanikud (olenemata varalisest olukorrast) · Atika elanike orjastamine oli keelatud · Kõik kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekul · Rahvakoosolek · kogunes iga 10 päeva tagant · Koosolekute vahel korraldasid riigi elu 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud , sh 10 strateeegi · Igal aastal määrati ametisse 6000 kohtunikku · Ateenas valitses otsene, vahend...
· Geograafia-teadus maast ja tähendab Kreeka keeles maa kirjeldust. · Esialgu tegelesid geograafid vaid maa ja selle piirkondade uurimisega, hiljem aga hakati otsima vastust küsimustele, miks nende piirkondade eripärad tekivad ? · Geograafia uurib: loodusnähtusi inimeste elu · Sellest lähtuvalt jaguneb geograafia kaheks : loodusgeograafia ühiskonnageograafia · Antiikmaailmas arvati et maa on ketas, mis mis ulbib maailmameres, kui seda arvas lihtrahvas. · Vastupidist oletati aga kuuvarjutuse põhjal, sest siis langeb maale kuu vari. · Erasthenes Esimene kreeklane, kes arvutas välja umbkaudse maa ümbermõõdu u 40 000 km. Elas enne kristust. · Ptolemaios- Antiikmaaima kuulsaim geograaf, kes koostas esimese tõese maailmakaardi, mis oli täiustatud kaardivõrguga. Ta oli kreeklane ja pidas ka maad kera kujuliseks. · C.Kolumbus 1492. Aastal rändas otsima mereteed Indiasse, sinna ta...
Ares julm ja mõneti naeruväärne sõjajumal 8. Nimetage 3 silmapaistvat hellenismiajastu teadlast ja selgitage mõne lausega nende saavutusi. Eukleides võttis oma mitmekõitelises teoses ,,Elemendid" kokku kogu senise Kreeka matemaatikas saavutatu ja sõnastas ning tõestas geomeetria põhialused, mis kehtivad tänaseni. Archimedes kuulus füüsik ja leiutaja, avastas seaduse kehade veeväljasurvest Ptolemaios koostas maailmakaardi, tema seisukohad kujundasid Euroopa õpetlaste arusaamu kuni uusaja alguseni 9. Iseloomusta mõne lausega Platoni, Sokratese ja Aristotelese vaateid ideaalse riigikorra küsimuses. Platon Riik pidi põhinema hüvel, olema muutumatu ja täiuslik. Ideaalne riik kasvatab tõeliselt vooruslikke kodanikke ja tagab, et ainult filosoofid saavad riigi etteotsa. Riigis olgu kõik filosoofide range kontrolli all. Sokrates Ei pooldanud Ateena demokraatliku korda.
*Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev kokkuvõte, arvestab energia eri vormide struktuuri. *Fundamentaalteadus uusi loodusnähtusi ja -seadusi avastav teadus, mille teooriad on aluseks teadusele. *GIS(geoinfosüsteem) kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahel soestatud vektor- ja rasterkaarte ning nendel kajastatud andmetabeleid. *Geokronoloogia geoloogia haru, mis uurib geoloogiliste sündmuste toimumise ning kivimite ja organismide tekkimise aega ja järjestust. Maa vanust ja kihtide vanuselist järjestust. *GPS Satelliidi ja seiraja vaheline ülemaailmne asukohamääramise süsteem. *Infosüsteem teavet andev ja jaotav süsteem, mis koosneb andmebaasidest. *Kaugseire andmete kogumine seadmetega, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis. *Paleogeograafia geoloogia haru, mis uurib Maa mineviku geograafiat, ntx mineviku mandrite ja ookeanide asendit ning merede, liustike, mäestike ja taimkatte levikut ...
kujunemisel, mida rohkem me teame, seda rohkem täiustub ja vastab tegelikkusele meie maailmapilt. Juba ammu enne meie ajaarvamist oli inimestel ettekujutus maailmast. Nende andmed põhinesid sellel, mida nad olid oma silmaga näinud. Näiteks kunagi usuti, et maailm on hiiglaslik lame ketas, mida hoiavad oma kilbil kilpkonnad. Selle maailmapildi muutis kehtetuks Aristotelese teos ''Taevastest'', kus tõi ta argumendid, miks maailm on pigem ümmargune kui lapik. Ptolemaios täiustas Aristotelese pilti, kujutades terviklikku kosmoloogilist sfääri. Ka need maailmapildid põhinesid sellel, mida inimesed olid näinud ja vaadelnud. Vahepeal loodi veel erinevaid maailmapilte, mis tundusid kas rohkem või vähem tõenäolised, kuid suuremat tõestust oli neile raske leida. Inimestel oli raske avastada midagi, mida palja silmaga ei näinud, kuid puudusid ka vahendid, millega kaugemale näha. Kui 17
Milles teda süüdistati? 9. Millise kavalusega Phryne advokaat oma kliendi päästis? 10. Kas pead Phrynet karismaatiliseks naiseks? Põhjenda! 11 Müncheni glüptoteegis on hoiul palju antiikseid taieseid. Mida sõna glüptoteek tähendab? 12. Kus saab Eestis näha kõige kuulsamate antiikskulptuuride koopiad? KLEOPATRA VII KUULSAIM PTOLEMAIOSTE DÜNASTIA ESINDAJA Kleopatra VII. Rooma marmorbüst. Vana Muuseum, Berliin. Elizabeth Taylor filmis ,,Kleopatra" (1963) Ptolemaios I Soter (tõlkes: päästja) oli Aleksander Suure väepealik. Kui Aleksander 323. a eKr suri, jagasid tema väejuhid suure riigi omavahel. Väejuht Ptolemaiosest sai esmalt Egiptuse satraap e asehaldur. Ta liitis oma valdustega ka Küprose ja Väike-Aasia lõunaranniku. 305. a kuulutas kreeklane Ptolemaios end Egiptuse kuningaks, pannes aluse Ptolemaioste dünastiale. Tema valitsemisajal muudeti Egiptus hellenistlikuks 1 riigiks, mis tähendas seda, et riigikeeleks sai kreeka keel
Kreeta-Mükeene per(~2000-1100 eKr)Tume ajajärk(~1100-800 eKr)Arhailine per(~800-500 eKr)Klassikaline per(~500-338 eKr)Hellenismi per(~338-30eKr)Esimesed Olümpiamängud(776 eKr)Polis ehk linnriik koosnes asulast ja selle lähiümbrusest.Sokrates (469-399 eKr).Märksõnad: teadmised ja voorus.On öelnud:"Filosoof ei pea mitte loodust uurima, vaid peab uurima inimhinge ja lahendama elulisi probleeme".Platon (427-347 eKr).Oli Sokratese õpilane.Pärit väga jõukast ja kuulsast suguvõsast.Aristoteles (384-322 eKr).Oli Platoni õpilane.On öelnud: "Vooruslikuks muudab inimene end oma hinge täiustades ise".Aristokraatia-parimate võim on valitsemise kord, kus võim kuulub päritavate eesõigustega ülikutele,vastandub monarhiale ja demokraatiale.Türannia-autoritaarne vägivalla reziim, hirmuvalitsus.Türanniasse kaldub ainuvalitsus siis, kui ta jalgealune kõikuma lööb või kui on tegemist ebaseaduslikult või vägivaldselt võimu haaranud valitsejaga.Oligarhia-Mõis...
Vana-kreeka - ARISTOTELES OLI VANA-KREEKA ÜKS ÕPETLASI, KES TÕI VÄLJA 2 HÜPOTEESI: 1) MAA ON UNIVERSUMI KESKPUNKT, MIS EI VASTAND TÕELE (TEGELT ON PÄIKE) 2) MAA ON KERAKUJULINE NING SEDA TA TÕESTAS KUUVARJUTUSEGA. ALEKSANDER SUUR-ANDEKAS SÕJAMEES. TEMA JA TEMA VÄGA SUUR VÄGI LÄBISID PIKIMA SÕJARETKE KREEKAST KUNI INDUSE JÕENI. VANA-KREEKAST ON KA PÄRIT MAAKAARTIDE VORMISTAMINE. Vana-rooma GEOGRAAF STRABON PANI KIRJA TEOSE "GEOGRAAFIKA". 17. KÖITEGA ENTSÜKLOPEEDIA. PTOLEMAIOS VALMISTAS ESIMESE KAARDIVÕRGUSTIKUGA KAARDI. SELLEST AJAST ON KAARDID PALJU TÄPSEMAD. 2) -AL-IDRIS mees, kes kandis 1154. a. kaardile eesti piirkonna. -MARCO POLO rändas 13.sajandil tänapäeva KESK-AASIAS, INDIAS, HIINAS ja jõudis MALAI SAARTELE. -INDIASSE üritati mereteed leida sealsete vürtside, kulla ja vääriskivide pärast. Need olid väga hinnas ja nendega oli hea kaubelda. -Uusaja orjakaubandus sai alguse portugaallaste maadeavastustest ja vallutustest. - 1492 a
KONTROLLTÖÖ 10kl 1.Seleta mõisted ja too näiteid. Originaal kunstniku enda poolt tehtud maal. ( ,,Girl Before A Mirror" P.Piccaso, ,,Dr. Tulpi anatoomiatund" Rembrandt, ,,Karje" Edward Munch, ,,Surmatants" Bernt Notke) Koopia originaali järgi jäjendatud maal (Prado ,,Mona Lisa" -Leonardo da Vinci õpilase maalitud. Helene Fourment'i portree Koopia P. P. Rubensi järgi. Autor Neff, Carl Timoleon von) Marinist meremaalija ( Aivi Vint, William Turner, Michelangelo ) Professionaalne kunst eriharidusega inimese poolt tehtud kunst. (Piccaso, Evald Okas, Eduard Viiralt, Jüri Arrak, Aivi Vint, Mare Vint, Tõnis Vint.) Muralism seinamaal, mis on suuremõõtlmeline poliitilise või ajaloolise motiiviga. Sai alguse mehhikost. 1) Kirjeldav Mehhiko ajaloo muralism Rahvuslikus Palees mehhiko linnas. 2) Detroidi tööstus põhja seinas ja lõuna seinas, Detroidi kunsti instituut. 3) Mees, kontrollib universumit 4) Muralism P...
Päiksesesüstee m Päikesesüseemi mõiste • Päikesekeskne taevakehade süsteem, mille ulatus piirneb Päikese gravitatsiooniväljaga • Väike osa Galaktikast • Miljardid Galaktikad moodustavad hiigelsuure universumi Päikesesüsteem • https://www.google.ee/search?q=solar+system Päikese teke ja areng • Tekkis ligikaudu 5 miljardit aastat tagasi • Esmalt tekkis oma raskuse tõttu kokku tõmbuma hakanud gaasipilv • Pilve koostis: 69% vesinikku, 30% heeliumi ning 1% muid raskemaid aineid • Pilve keskele kogunenud gaasist moodustus päike Planeetide teke ja areng • Ülejäänud gaasist moodustusid planeedid • Raskemad aatomid koondusid kokku ning tekkisid planeetide tuumad • Tuumi jäi ümbritsema vesinikust ja heeliumist atmosfäär • Päikesekiirgus hajutas ülejäänud gaasi ja lähimate planeetide gaasilised atmosfäärid Päikesesüsteemi tekkimine Päikesesüsteemi ehitus ja dünaamika • Moodustavad Päike, 8 planeeti, planeetide...
Hellenism on ajaloo ja kultuuriperiood, mil pärast Aleksander Suure vallutusi Idamaadesse rännanud kreeklaste ja makedoonlaste kultuur segunes Idamaade kultuuriga (330–146 eKr.) ehk periood, mil kreeklased valitsesid Idamaade üle ja seda kuni Rooma võimu kehtestamiseni. See periood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg. Nimetuse hellenism tõi teadusse Johann Gustav Droysen (1836). Hellenismi iseloomustab kreekaliku ja idamaise vastastikune mõjustamine ja põimumine kõigil elualadel: majanduses, ühiskonnakorras ja kultuuris. Aleksander Suure sõjaretk avas Idamaad kreeklaste sisserännule ja kreeka kultuuri mõjule. Aleksandri järglaste, diadohhide rajatud hellenistlikes kuningriikides( Egiptuses,Seleukiidide riigis,Pergamoninis jt) segunes kreekalik ja idamaine kõigil elualaldel : majanduses,ühiskonnakorras ja kultuuris. rajati Kreeka polise tüüpi linnu ja sõjaväeasulaid, sisserännanud kreeklased ja makedoonlased ühes kohalike helle...
ühiskonna ja poliitika vastu Filosoofias: Keskendutakse rohkem inimese, kui üksikisikute probleemidele Teaduses: Spetsialiseeriti mitmetesse teadusharudesse · Matemaatik Eukleides sõnastas ning tõestas geomeetria põhialused · Füüsik ja leiutaja Archimedes avastas seaduse kehade veeväljasurvest, leiutas kruvi · Astronoomid usuti kindlalt et Maakera on kerakujuline, arvutati välja Maa ligikaudne ümbermõõt, Ptolemaios koostas maailma kaardi. Religioonis: Ilmus mitmeid uusi jooni, kõik vana jumalad jäid küll alles, kuid nende kõrval hakkasid kreeklased üha enam austama ka paljusid idamaiseid jumalaid Arhitektuuris: Muutus kreekapäraseks, rajati templeid, teatreid, gümnaasiume, sammaskäikudest piiratud väljakuid, staadione linna serval ja muid avalikke ehitisi. Skulptuuris: Muutus hellenismiperioodil varasematest dünaamilisemaks ja
· Kaks rida sfinkse · Templite ees üks või mitu obeliski · Inimest kujutatakse jalad, pea külgvaates Õlad, silm otsevaates · Kunsti õitseng vaarao Echnatoni ajal 14. saj.e.Kr. · Vaarao abikaasa Nofretete ja poeg Tutanchamon · Kehtestati ühe jumala usk Aton · Kujutati ainult jumala kehastust- vaaraod (kujutised vabamad, liikuvamad kui varasematel vaaraodel) · 332 e. Kr. vallutas Aleksander Suur Egiptuse. · Tema järeltulijaks sai väepealik Ptolemaios kelle dünastia valitses Egiptust 300 aastat · Viimane esindaja Kleopatra. · 30 e. Kr sai Egiptusest Rooma riigi koloonia . KREETA-MÜKEENE KUNST · Minose kultuur · Egeuse kultuur · Minos- valitseja kes oli peajumal Zeusi ja Europe poeg · Minotauros- sõnni pea ja inimese kehaga koletis · Knossos- Kreeta suurim loss · Mükeene · 15.saj.e.Kr. ahhailased purustavad Knossose · Rajavad Peloponnesose poolsaarele linnad Mükeene ja Tirynsi VANAKREEKA KUNST
Viimased faktid on mõnedele uurijatele andnud alust arvata, et Hufu ei ole üldse reaalne ajalooline isik, vaid tema nimi tähistas hoopis Jumalate Jumalat ehk päikest. 6 Cheopsi ehk Hufu suur püramiid. KLEOPATRA || Kleopatra || oli Egiptuse viimane valitseja aastatel 5430 eKr. Ta on ilmselt Ptolemaioste dünastia tuntuim liige. Kleopatra oli Ptolemaios || tütar. Aastatel 5551 eKr oli ta isa kaasvalitseja. Hiljem ta abiellus Marcus Antoniusega, aga too kui too Octavianuselt lüüa sai, tegi Kleopatra enesetapu. 7 Kleopatra VII joonistatud portree. MÕNEDE TEISTE VAARAODE LÜHITUTVUSTUS MenesMenes oli Egiptuse esimene vaarao. Ta ühendas ÜlemEgiptuse ja AlamEgiptuse üheks riigiks. Ramses| oli VanaEgiptuse 19
xxx xxx HELLENISTLIK KUNST Referaat Juhendaja: xxx xxx 2010 1 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................................................3 1. HELLENISTLIK KUNST...........................................................................................................4 1.2 SKULPTUUR............................................................................................................................4 1.3 MAALIKUNST.........................................................................................................................5 1.4 TEMPLID..................................................................................................................................7 1.5 STIILID....................................................................................
Vana Kreeka kontrolltöö 1)Geograafiline asend Kreeka asub Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel. 2)Kuidas loodus mõjutas kreeklaste elu? Kreeka on mägine ja väga liigendatud maa paljude ps-te ja saartega. Tasandikke on vähe ja neid eraldavad raskesti läbitavad mäeahlikud. St oli Kreeka tugevalt killustunud ja väiksemateks sõltumatuteks riikideks jagunenud. Meritsi suheldi omavahel ja oldi suhtes ka naabermaadega. Maakonnad kaitsesid oma iseseisvust, püüdes aga samal ajal välissuhetest kasu lõigata. Kreeka täitis pideva kultuurivahendaja rolli Euroopa ja Lähis-Ida vahel. 3) Vana Kreeka ajalooperioodid · Tume ajajärk(1100-800 eKr) Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli täielik. Losse ei ehitatud üles. Kiri unustati, rahvaarv kahanes. Kreeka langes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Osa Kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Raua kasutuselevõtt, mis ...
armulauasakramendi müsteeriumi üle. Maiste kangelaste hulka loeb Raffael näiteks renessansiaegse kirjaniku Dante, itaalia usutegelase Savonarola, arhitekt Bramante, paavst Julius II. Taevalikus maailmas troonivad Kristus, Maarja ja Ristija Johannes, nende kõrval istuvad 12 apostlit. Fresko - "Ateena kool" - ülistab filosoofiat. Avarasse, suurejoonelise stiiliga ruumi on kogunenud antiikmaailma vaimukangelased Sokrates, Pythagoras, Ptolemaios jt. Filosoofid ja matemaatikud vestlevad ning diskuteerivad elavalt omavahel. Keskele on kunstnik paigutanud Platoni ja tema õpilase Aristotelese, kes jätkavad vaidlust ideaalse ja materialistliku maailmakäsitluse üle - Platon näitab sõrmega üles, taeva poole, Aristoteles alla, maa poole. Freskol on kaks võimast skulptuuri. Vasakul orvas seisab päikesejumal Apollon, käes lüüra. Apolloni kohalolek sümboliseerib harmooniat, filosoofilise mõtte selgust, mõistuse väge.
rajajana mõningatele tema tõekspidamistele viitab ka enesega sügavat rahulolu väljendav ja kohati isegi jultunud kehahoiak. Ta oli üks väheseid, kel õnnestus Aleksander Suurt avalikult pilgata ning eluga pääseda. Paremale poole liikudes tuleb järgmiseks Eukleides, kes kummardudes tahvli kohale, seletab sirkli abil pht matemaatilist teooriat. Siin on teda kujutatud Bramantena, kes oli Püha Peetri kiriku arhitekt. Temast edasi seisab seljaga meie poole Ptolemaios, gloobus käes. Ta oli teisel sajandil pKr elanud astroloog, kellele omistatakse teooriat, et teised taevakehad tiirlevad ümber Maa. Näoga meie poole, taevagloobus käes, on pärsia prohvet Zarathustra, keda peetakse maagidest ehk astroloogidest preesterkonna rajajaks, kellest kuulsaimad on kolm tarka Hommikumaalt (kuigi Piiblis ei ole öeldud, et kolmest targast said Kristuse järgijad, olid nad ilmsed tema esimesed tunnustajad, seepärast peeti neid pühaks ja loeti pühakute hulka)
faktide omandamise lihtsamaks Maailmapildi kujundamine Loodusteaduse teke Geograafilised avastused /maadeuurijad / Meetodite revolutsioon Geoteaduste teke Seletus loodusteadustes Murrang geoteadustes Globaalökoloogia Loodusteaduse teke Idamaade tsivilisatsioonid: Babüloonia, Egiptus, Hiina, India, Kreeka ARISTOTELES ( 384-322 e.Kr.) Antiikaja tähtsaim mõtleja Oma aja teadmiste süstematiseerija Teadusliku mõtte arengu tooniandja KLAUDIOS PTOLEMAIOS ( u. 90-160 ) Egiptuse matemaatik, astronoom, geograaf Geotsentrilise maailmasüsteemi matemaatilise teooria arendaja Matemaatilise kartograafia rajaja Geograafilised avastused 15. sajandit nimetatakse suurte geograafiliste avastuste ajastuks Christoph Kolumbuse merereis Euroopast Ameerikasse ( 1492) Christoph Kolumbuse I merereis Euroopast Ameerikasse 03.08.1492-15.03. 1493 Kolumbuse reisid Ameerikasse Geograafilised avastused
Kuju valmistamist kirjeldas Philon. Algul oli Chares "valanud ja paika pannud kolossi jalad." seejärel valanud ülejäänud kehaosad "ühendades need nendega, mis juba seisid." Kuju kasvas ja ta "kattis selle väljaspoolt savi ja liivaga ja pärast veel kividega, et kõik paigal püsiks."Kui palju metalli kolossi valmistamiseks tarvitati, pole teada. Igatahes kinnitab II sajandil e. Kr. elanud kreeka ajaloolane Polybios, et Ptolemaios III olevat 225. aastal e. Kr. saatnud kolossi taastamiseks 3000 talenti (umbes 80 tonni) vaske. Rhodose kolossi ajaarvamine Kolossi ehitati kaksteist aastat. Aga millal? Mitmete kirjalike allikate ja Rhodose raidkirjade järgi on täpselt kindlaks tehtud, et 281. aastal e. Kr. koloss juba seisis. Polybiose töödest teame, et 225. aastal e. Kr. teda enam polnud. Plinius jällegi märkis mitu aastat kuju püsti seisis: ühe versiooni järgi 56, teise järgi 66 aastat
riigis pikk rahu periood ja majanduslik õitseaeg, Nero Rooma keiser, keda kahtlustati,et tema käsul pandi linn põlema, Traianus Rooma keiser, kelle valitsusajal saavutas Rooma impeerium oma võimsuse haripunkti, Vergilius rooma poeet ja kirjanik, kelle peateos on eepos ,,Aeneis", Maecenas Augustuse rikas sõber, kes aitas tall taotlusi ellu viia ja tema nimest tuleb kultuurisoosija üldnimetus metseen, Kleopatra Egiptuse kuninganna, Ceasari naine,Augustuse naine, Ptolemaios Egiptuse maadeuurija, kes mõjutas Rooma maateadust, 753 509 a eKr kuningate aeg, 509 30 a eKr vabariigi aeg, 30 a eKr 476 a pKr keisririigi aeg, 753 a eKr Rooma linna väidetav rajamine, 476 a pKr Lääne Rooma keisrivõimu ja vanaaja lõpp, keisri kukutamine võimult, jumalad jupiter (zeus) Rooma peajumal, taeva-, pikse- ja tormijumal, kelle tähtsaim pühamu oli tempel Kapitoolium, mars (ares) sõjajumal, neptuunus (poseidon)
.Rõivad-alusrõivas-tuunika , pealisrõivas meestel tooga.....Linn : Foorum oli linna süda , Jumalate tempel Panteon.....Rooma hipodroom-Circus Maximus, gladiaatorite mõõgavõitlus võeti üle etruskitelt, suurim amfiteater oli Colosseum. Kirjasõna ja kultuur-teaduse ja filosoofia ala jäädi kreeklastele alla...teatrietendused vabas õhus , kuulsaim näitekirjanik Plautus....Vergiliuse eepos ,,Aenis" pühendub roomlaste eelkäijatele.......keisririigi ajal oli kirjanik Lukianos, matemaatik Ptolemaios, arst Galenos Usk Roomas-Jupiter-tormijumal, keskne pühamu asus Kapitooliumil..austati ka Juno(kreeka hera) ja Minerva(Athena)...Venus(Aphrodite) Apollo(Apollon) Pontifex maximus-riigi ülempreester.....Tekkis kristlus Rooma kunst-roomlased hakkasid rakendama kuppel-ja ristvõlvi, Rooma linna veega varustamiseks ehitati akvedukte, ühiskondlik keskus oli foorum.Foorumiga külgnes turg. Väga olulised olid saunad-termid(suurus, raamatukogud,basseinid)
Peale selle oli Aleksander Suurel nõrgamõistuslik poolvend Arrhidaios. Aleksander olevat surivoodil andnud võimu üle oma lähedasele kaasvõitlejale Perdikkasele. Vastuolurohkete läbirääkimiste tulemusel kuuluati kuningaks nii vastsündinud Aleksander kui ka Arrhidaios, Perdikkas kinnitati regendiks. Määrati tähtsamate piirkondade asevalitsejad. Egiptuse sai selle kokkuleppe järgi üks Aleksandri silmapaistvamaid väepealikke Ptolemaios, Makedoonia ja Kreeka jäid seal kogu Aleksandri retke ajal valitsenud Antipatrosele, Traakia läks Lysimachosele, Früügia (Väike-Aaasias) asevalitsejaks määrati Antigonos Monophthalmos (Ükssilm) jne. Paraku kestnud kokkulepe kaua: 321. a röövis Ptolemaios Perdikkaselt Aleksander Suure mumifitseeritud surnukeha, mis oli teel kodumaale Makedooniasse, ja mattis selle Aleksandrias, tuginedes Aleksandri enda väidetavale soovile saada maetud Egiptuses.
protsess eelajaloolisest inimolenditest kaasaegsete inimolenditeni võttis aga 5 500 aastat. Pythagaros avaldas VI sajandil e. Kr. esimesena, et Maa on kerakujuline. Platon, Aristoteles ja teised Kreeka filosoofid kujutasid Maad kerana, milles ringlevad tuli, vesi ja õhk põhjustavad maapinnal vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Esimese maailmakaardi koostas Klaudius Ptolemaios 2. sajandil m.a.j ., millel oli kujutatud Lõuna - Euroopat, Põhja - Aafrikat ja osa Aasiast. Alles Kopernikuse ajal (kuueteistkümnes sajand ) saadi aru, et maa on vaid üks planeetidest. Fernao de Magalhaes tegi esimese ümbermaailmareisi (1521 - 1523), mis kestis kolm aastat. Koostis ja omadused Maad saab uurida ilma kosmoselaeva abita, siiski ei olnud enne 20. sajandit kaarte tervest planeedist. Kosmoses
Linna rajamine Romulus rajas linna 753 a eKr Tiberi jõe äärde 7 künkale. Roomlased arvasid oma aega alates selle linna rajamisest. Kuningriik(753 510 a eKr) Esimene kuningas oli Romulus. Ühtekokku valitses 7 kuningat. Viimane kuningas oli etruski päritolu ja ta kukutati troonilt. Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul ja ta valitses koos vanemate nõukogu senatiga. Rooma Vabariik(509-30 a eKr) Senat tegi seadusi, nimetas ametisse tsensoreid(rahvaloendajaid). Riiki valitsesid kaks konsulit. Magistraadid olid ametnikud. Rahvatribuunid(10) kaitsesid lihtrahva huve. Diktaator valiti(konsulite ja senati kokkuleppel) vaid siis, kui riik oli suures ohus. Ta valiti 6-kuuks ja sel ajal oli tal piiramatu võim, kuid pärast pidi oma tegude eest vastutama. Rooma keiserriik(30 a eKr 476 a pKr) Augustus rajas keiserriigi, kuid ametlikult ei lubanud ennast keisriks nimetada, tema tiitel oli imperaator. Caesar, kõige kuulsam väejuht Roomas, oli ...
idamaades • Sellist segunenud kultuuri nimetati hellenismiks Hellenism • Kreeka kultuuri segunemine idamaade (Pärsia) kultuuriga • Tähtsaim keskus Egiptuse Aleksandria • Asus idamaade tähtsaim ja kuulsaim raamatukogu • Sellel ajajärgul elasid ja tegutsesid mitmed kuulsad poeedid ja teadlased • Matemaatik Eukleides • Matemaatik ja filosoof Platon • Antiikaja kuulsaim teadlane Aristoteles • Leiutaja Archimedes • Astronoom ja geograaf Ptolemaios • Välja kujunes 7 antiikaja maailmaimet • Egiptuse püramiidid • Babüloni rippuvad aiad • Halikarnassose mausoleum • Aleksandria tuletorn • Artemise tempel Efesoses • Zeusi kuju Olümpias • Rhodose koloss – päikesejumal Heliose kuju • Periood püsis kuni Rooma impeeriumi tõusuni 1. saj. e. Kr Kreeka kultuur - olümpiamängud • Peajumal Zeusi auks Olümpias korraldatud usupidustused • Osa võisid võtta kõik kreeklased
veeväljasurve seaduse; paljude leiutiste seas üks tähtsamaid oli kruvi, mida tollal kasutati peamiselt veetõstukina · Aristarchos esitas ajaloos esimesena heliotsentrilise (päikesekeskse) maailmapildi. See arvamus ei leidnud siiski pooldajaid ja langes unustusse · Enamik astronoome oli seisukohal, et universumi keskpunktiks on Maa. Seda põhjendas astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf Ptolemaios, kes koostas ka maailmakaardi, mis hõlmas maid Hiinast Kanaari saarteni ning Islandist ja Skandinaaviast Aafrika sisealadeni. Tema sõnastatud antiikaegsed seisukohad kujundasid Euroopa õpetlaste arusaamu kuni uusaja alguseni. · Hellenismiperioodi astronoomid uskusid kindlalt, et maa on kerakujuline. Erathostenes arvutas välja maa ligikaudse ümbermõõdu, koostas kogu Kreeka ajalugu hõlmava kronoloogilise süsteemi
Kreeka Paulina Pähn Rõivastus: Kreeklased ei kanna tuunikat, rõivad koosnevad neljkandilistest riidetükkidest, õmblusi pole, riie oli kallis lõbu. Peakatet kandsid ainult töölised, jalas kanti sandaale. Kitoon tavaline riietus nii meestel kui naistel. Peplos pidulik riietus naistel. Himation soojem üleriie. Chlamys lühem üleriie sõjaväelastel ja reisijatel. -dooria stiil(arhailise perioodi alguses) -joonia stiil(kaunistatud, hilisem) Religioon: Jumalad on antropomorfsed, kehastavad peamiselt suuri loodusjõude. Puudub tsentraliseeritud kultus ja preestrite kiht. Kreeklaste suhe jumalatega on usalduslik ja kaaskodakondlik, nad ei kartnud oma jumalaid. 12 Olympose jumalat ja 2 maajumalat: Zeus(peajumal); Hera(Zeusi õde ja abikaasa, taeva kuninganna, abielu kaitsja); Poseidon(merejumal); Hades(allilma jumal); Ares...
● Tuntuim komöödiate looja oli Aristophanes ● Muusikast sai iseseisev kunst MUSIKÉ - muusade kunst, mis oli lauldes ettekantud luule (koos tantsuga) - Hellenismi ajajärk (330. aastad-146. eKr) Muusikateooria: ● Platon + Pythagoras = range kord ● Aristoteles + Aristoxenos = inimkõrv on otsustaja - Kasutusel olid 7-astmelised helilaadid, millele pani lõpliku aluse Ptolemaios - Apolloni kultus - lüüra. kitara, forminks - Dionysose kultus - aulos, barbiton, süürinks - Pillid: paanivile, kitara, aulos ja topeltaulos Vana-Rooma 2. saj I pool eKr - 5. saja lõpp pKr - Lähtuti vanakreeka muusikapärandist - Muusikainstrumentide mitmekesisus suurenes - Orkester dirigendiga(jalalöögid) saateks laulule - Orkester oli ka iseseisev esineja vahetevahel - Instrumentaalmuusikas oli mitmehäälsus - Hakati korraldama kontserte
Raffael. Stanza della Segnatura. Raffael. Stanza della Segnatura, Ateena kool. Raffael. Fragmendid Ateena koolilt. Vasakul Platon ja Aristoteles, paremal Pytagoras oma õpilastega (tema kõrval paremal mõtteisse vajunud Herakleitos). Raffael. Stanza della Segnatura. Detailid Ateena koolilt. Vasakul Eukleides sirkliga geom. kujundit joonestamas, tema taga maakera ja krooniga Ptolemaios, paremal mustas peakattes Raffael ise ja maalikunstnik Sodoma, kes enne teda stanza juures töötas. Raffael. Ateena kool. Raffael. Stanza della Segnatura, Dispuut (Disputa). Raffael. Stanza della Segnatura. Parnass. Raffael. Stanza d´Eliodoro.Peetruse vabastamine. Raffael Stanza dell´ Incendio. Borgo tulekahju. Raffael. Vasakul Paavst Julius II, paremal Paavst Leo X kardinalidega. Raffael. Sixtuse madonna. Giorgione (c 1478-1510). Äike.
Raffael. Stanza della Segnatura. Raffael. Stanza della Segnatura, Ateena kool. Raffael. Fragmendid Ateena koolilt. Vasakul Platon ja Aristoteles, paremal Pytagoras oma õpilastega (tema kõrval paremal mõtteisse vajunud Herakleitos). Raffael. Stanza della Segnatura. Detailid Ateena koolilt. Vasakul Eukleides sirkliga geom. kujundit joonestamas, tema taga maakera ja krooniga Ptolemaios, paremal mustas peakattes Raffael ise ja maalikunstnik Sodoma, kes enne teda stanza juures töötas. Raffael. Ateena kool. Raffael. Stanza della Segnatura, Dispuut (Disputa). Raffael. Stanza della Segnatura. Parnass. Raffael. Stanza d´Eliodoro.Peetruse vabastamine. Raffael Stanza dell´ Incendio. Borgo tulekahju. Raffael. Vasakul Paavst Julius II, paremal Paavst Leo X kardinalidega. Raffael. Sixtuse madonna. Giorgione (c 1478-1510). Äike.
Tuntuks sai saar sinna püstitatud majaka tõt- tu, mis on arvatud seitsme maailmaime hulka. Tema nimi elab praegugi mereäärsete rahvaste keeltes: prantslastel on majakas "phare", hispaanlastel ja itaallastel "faro", inglise poeedid ütlevad "pharos". Pharose tuletorn oli Aleksandria õpetlaste poolt kavandatud. Arvukate madalike ja veealuste kal- jude tõttu nõudis sissesõit Aleksandria sadamasse suuri kogemusi. Et tagada ohutu lähenemine sadamale, käskis vaarao Ptolemaios II Philadelphos püstitada Suursadama ette tuletorn. Strabon kirjutab oma "Geograafias": See neem on merest ümbritsetud kalju, kaljule on imestusväärselt ehitatud mitmekorruseline valgest marmorist torn, millel on saarega sama nimi. Tuletorn valmis aastaks 279 e.Kr. Majakas oli kolmekorruseline ja mitmete antiikautorite andmeil 100-120 meetri kõrgune. Straboni, Lukianose ja eriti just Pliniuse kirjelduste järgi oli majaka aluseks 160-190 meetriste külgedega ruut
Stefano ja Santa Catarina kloostri mungad. Just isa töökojast sai paik, kus nooruk hakkas unistama ääretutest kaugustest, lootes, et need unelmad ükskord ka täide lähevad. Kolumbusel oli teadaolevalt veel 3 venda ning 1 õde – Pellegrino, Bartolomeo, Giacomo ja Bianchinetta. Noor Kolumbus õppis parajasti niipalju, kui läks vaja kosmograafide kirjutiste mõistmiseks. Ta tegeles nii astroloogia kui geomeetriaga. Kuna juba Ptolemaios kinnitas, et sellest, kes ei oska hästi joonistada, pole head tähtede lugejat oodata, hakkas Kolumbus joonistamiskunsti harjutama – ikka selleks, et saaks maid ja taevakehasid kaartidel lamedana kujutada. Kes oli Genuas üles kasvanud, pidi olema erksa mõtlemisega, õpihimuline ja pisut auahne. Ja paratamatult varem või hiljem meresõidu lummusesse langema. See polnud Kolumbuse jaoks probleem, kuna teda võis sadamas alatasa kohata.
Archimedes - vanakreeka matemaatik, füüsik, astronoom, insener ja leiutaja. Kuigi tema elust on vähe teada, peetakse Archimedest üheks antiikaja juhtivaks teadlaseks. Ta pani aluse hüdrostaatikale, staatikale ning tegi kindlaks kangi taskaalu seadused. Tema nimele kuuluvad mitmed uuenduslikud masinad, seal hulgas erinevad piiramismasinad ja kruvipump, mida tuntakse ka Archimedese kruvi nime all. Lisaks leiutas ta katapuldid e. kiviheitemasinad. Ptolemaios - Klaudios Ptolemaios oli kreeka astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf, kes tegutses Egiptuses. Teda peetakse geotsentrilise maailmasüsteemi (maa universumi keskpunkt) peamiseks kinnistajaks. Tundis taevakehade liikumist, et maa on kerakujuline. Koostas esimese maailmakaardi. ITAALIA ESIMESED VALITSEJAD Dateeri e. määratle seg ja iseloomusta: Etruuria õitseaeg (saj) - 7. - 6. saj eKr. Valitses Dionysios (saj) - 1.saj eKr (vist
Kreeka 1.Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile Kreeka paiknes Balkani poolsaarel ja Egeuse merel paiknevatel saartel; oli küllaltki mägine ja geograafiliselt väga liigendatud; palju saari; Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunudja saj. Vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud; peamine ühendustee oli meri; olid teadlikud lähis-ida kõrgkultuuridest Kronoloogia: 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a ekr(minoiline tsiv ; mükeene) 2. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) 3. Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4. Klassikaline periood u 500-338 a ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg;Peloponnesose sõda; Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioo...
järeldub, et kolossi ehitamisel kasutati oma aja eesrindliku meetodit. Vajalik materjal kuju ehitamiseks saadi alistatud Kreeka laevastikust, mis püüdis 304. aastal eKr saarele tungida. Kreeka väepealik sunniti alistuma ja tema laevastik võeti sõjasaagiks. Koloss hävis 227. a eKr maavärinas. Seega püsis ta vaid 60 aastat ja on kõige vähem püsinud maailmaime. Pharose tuletorn Aleksandrias Tuletorn püstitati 279. a eKr vaarao Ptolemaios II Philadelphos poolt Aleksandriasse Pharose saarele, et tagada ohutu lähenemine sadamale. Arvukate madalike ja veealuste kaljude tõttu nõudis sissesõit Aleksandria sadamasse suuri kogemusi. Kirjelduste järgi oli majaka aluseks 160 - 190 meetriste külgedega ruut. Sellel asus massiivne 70 - 80 meetri kõrgune ja umbes 30,5 meetrise küljepikkusega torn, mis aegamööda kitsenes ja lõppes sakmetega nagu kindlusetorn. Küljed olid suunatud iga nelja ilmakaare poole
foiniiklased, kes jõudsid välja Atlandi ookeanile, ületades esimestena ekvaatori. Nad tegid esimestena merereisi ümber Aafrika. Arvatakse, et nad jõudsid ka Indiasse ja Kagu-Aasiasse. Kreeka hakkas tegema avastusi u. 800 a. e.Kr. Kreeklaste geograafilised teadmised on kogutud Eratosthenese raamatusse. Raamatus väidetakse, et maa ümbermõõt on 39 500 km. See arv täpsutati alles 1800 aasta pärast, mil tõestati, et maakera ümbermõõt on 40 075 km. Teine tähtis avastaja oli Ptolemaios. Hiljem, esimese aastatuhande lõpus paistsid oma avastusretkega silma Skandinaavia päritoluga viikingid. Nad kasutasid sõiduks viikingilaevu. Nad avastasid Islandi (795. a.), Gröönimaa (981. a.) ja Põhja-Ameerika (u. 1000. a.) Pärast pikemat vaheaega algas 15. sajandil periood, mida kutsutakse suurte geograafiliste avastuste ajastuks. Sellele pani aluse Christoph Kolumbus. Ta purjetas üle Atlandi ookeani ja jõudis 1492. aastal Bahama saartele. Ta arvas, et oli jõudnud
· oluliseks linnaks kujunes Egiptuse pealinn Aleksandria, millest kujunes teaduse ja kultuurikeskus Museion (muusade tempel). Teadlased: · Eukelides matemaatik, tema raamat ,,Elemendid" kasutati õppevahendina kuni 19 saj. · Archimedes tegeles matemaatikaga, füüsikaga, täiustas sõjatehnikat, leiutas kiviheitemasina ehk katapuldi. Archimedes kruvi hakati kasutama kaevanduses vee välja kaevamisega. ,,Heureka!" · Ptolemaios astronoom, geograaf. Koostas 1. maailmakaardi. See ei ole väga täpne, praegu alles. Väitis, et Päike ja Kuu tiirlevad ümber Maa. · Aristarchos heliotsentriline maailmapilt: Päike ja tähed seisavad paigal, Maa koos teiste planeetidega tiirleb ümber Päikese. Teater kaotas senise tähtsuse, kuna põhiteema linnriikide poliitika lahkamine kadus. Komöödiate kirjutamine jätkus. Esile kerkis luule Aleksandria luule.
Tempel- templid olid pühendatud ühele jumalale, olid majandus- ja usuelu keskused. Sfinks- inimese pea ja lõvi kehaga, valvasid püramiidide ja templite sissepääse. Püloon- Vana- egiptuse kahe torniga värav. Papüürus on paks paberisarnane kirjutusmaterjal, mida saadakse Niiluse kallastel kasvava pilliroolaadse papüürustaime säsist. Rosette´I kivi- leiti 1799. a. Egiptuses Napoleoni õpetlaste poolt. Sellele on raiutud üks ja sama Egiptuse kreeklasest Ptolemaios Epiphanesele pühendatud tekst kolmes variandis: egiptuse hieroglüüfkirjas, egiptuse hilisemas, lihtsustatud demootilises kirjas ning kreeka keeles. Palsameerimine- usuti, et on vaja säilitada inimese keha, et ta saaks teispoolsuses edasi elada. Vaaraod ja ülikud palsameeriti. Kõigepealt eemaldati pehmed siseorganid, seejärel lasti 70 päeva seista soodalahuses, kuivatati ja õlitati, mässiti sisse, asetati sarkofaagi ja viidi hauakambrisse. Hieroglüüfkiri- leiutati u
Lineaarkiri A Kreeta silpkiri, vajutati savitahvlisse. Pole desifreeritud. Lineaarkiri B kreetalaste kohandatud kiri Kreeka keelde. On loetav (desifreeritud) Kolonisatsioon kreeklaste asumaadele minemine. Neil oli palju kolooniaid, sest Kreeka ei olnud viljakas maa. Rahvaarv kasvas 400 aastaga 1-10 miljonit. Kolooniad Itaalias: Sürakuusa; Väike-Aasias: Efesos, Mileetos; Prantsusmaal: Massalia (tp Marseille); Hispaanias: Emporion Kreeka tähestik kreeka keele kirjutamiseks alates 9. Saj eKr. Eeskujuks oli foiniikia tähestik. 24 märki. Sümpoosion sõpruskonna ühised pidusöögid. Osa võtsid ainult mehed. Nad külitasid 2kaupa seina ääres lavatsitel, lavatsi ees väike lauake suupistetega, ruumi keskel oli avara suuga veininõu kraater. Orjad valasid neile lahjendatud veini. Lauldi, tantsiti, vaieldi moraali ja filosoofia üle ning sõlmiti poliitilisi kokkuleppeid. Akropol polise keskel asuv kindlus. Agoraa linna tähtsaim plats, ...
piirkondadest või maadest ja jagunesid omaette ühendustesse · Kogu õppetöö ja suhtlemine toimus ladina keeles eri maade õppejõud ja üliõpilased said ühtviisi hakkama · 26.4 · Teadmised tuginevad muistsetele autoriteetidele, kelle seisukohti tuleb loogika abil tõlgendada · Tarkus on autoriteetide teostes juba kirjas, see tuleb üles leida ja lahti seletada · Skolastiline teadus tugines antiikautoriteetidele: Aristoteles, Hippokrates, Ptolemaios · Skolastika püüdis sobitada antiikõpetuste ja pühakirja ehk mõistuse tõdede ja usu tõdede seisukohti · 26.5 · Õpetlased põhinesid Ptolemaiose arusaamal Maa on kerakujuline ja asub universumi keskpunktis; Päike, Kuu ja planeedid tiirlevad ümber Maa · Lihtinimesed uskusid seda, mida silmaga nägid Maa on lame ja taevavõlv kõrgub selle kohal
Ta otsustab kasutada tekkinud olukorda enda kasuks ja venna kahjuks - mõlemad ihaldavad ju olla ainuvalitsejad. Achillasel on ettepanek Ptolemaiosele: ta tooks Ptolemaiosele Caesari pea, kui saaaks vastutasuks Corneliaga naituda! (Niisiis, veel üks kosilane Corneliat piiramas.) Ptolemaiosel ei ole midagi selle vastu. Roomlaste laager. Caesar mõtiskleb Pompeiuse tuhaga täidetud urni ees. Saabuvad Cleopatra ja Nirenus. Cleopatra esineb "Cleopatra teenijanna Lydiana", kes palub Caesarilt abi: Ptolemaios olevat omastanud ta varanduse. Caesar on kaunitarist ülimalt vaimustatud ja lubab teda kaitsta. Cleopatra ja Nirenus poevad peitu, kui näevad tulemas Corneliat. Cornelia tõotab Ptolemaiosele kätte maksta. Sextus teatab, et see on tema kui Pompeiuse poja kohus. Cleopatra astub esile ja pakub neile oma abi. Ptolemaiose palee. Ptolemaiose ja Caesari diplomaatiline sõnavahetus. Achillas juhib saali Cornelia ja Sextuse. Sextus
Essee Esimest korda olevat Skandinaavia nime ehk Scatinaviat maininud Plinius Vanem ,,Naturalis historias" (1. sajand p.Kr), milles ta kirjutas Jüütimaal ehk tänapäeva Taanis asuvatest saartest, mille suurimat saart nimetas Scatinaviaks. Selle all võis ta pidada silmas Skånet Skandinaavia poolsaare lõunaosas, kuid kindlat tõestust sellele ei ole leitud. Samuti kirjutas Jüütimaa saartest 2. sajandil elanud geograaf Ptolemaios oma teoses ,,Geographia" kolmest väikesest saarest nimega Fyn, Lolland ja Sjælland ning suuremast saarest nimega (Skandia). Tacitus kirjutas ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest" goodidest, kes pärinesid Rootsi lõunaosas ja Gotlandilt ning mainis ka svealasi 1 ehk svioone (suiones), kes pärinevad Rootsist Uppsala ümbrusest. Tegemist on ka svealaste esmaminimsega lisaks Pliniuse ,,Loodusloole".2 Levinuim ja kuulsaim on aga arvamus, et Pytheas 4
Selle vanade egiptlaste poolt eriti austatud templi preestrid pühitsesid ta muistsete vaaraode kombe kohaselt "Ammoni pojaks" (Päikese pojaks). 332. aasta lõpul rajas vallutaja Niiluse deltas merekaldale Aleksandria (ühe paljudest tema järgi nimetatud linnadest), millest peagi kujunes hellenite suur kaubandus-, teadus- ja kultuurikeskus. Aleksander Suurel oli kavatsus ehitada Aleksandriasse tuletorn. Selle ülesande võttis enda peale arhitekt Sostratos. Töid alustati Ptolemaios I käsul ning lõpetati Ptolemaios II valitsemise ajal. See ehitis oli maailma esimene hiidtuletorn (üks antiikmaailma seitsmest maailmaimest). Ehitati 20 aastat, tööd lõpetati umbes aastal 280 eKr. Tuletorn asus linna ees Pharose saarel. Selle kõrgus oli arvatavasti 143 meetrit ja tipus seisis kreeka merejumala Poseidoni kuju. Aleksandrias asus ka maailma esimene teadusasutus Museion, kus tegeldi arstiteaduse, astronoomia, matemaatika jt. teadustega
See oli Egiptuse uue õitsengu ja ka suurima sõjalise võimsuse aeg.) 21.-24. dünastia tõi kolmanda vaheperioodi (võim jaotus vaaraode ja ülempreestrite vahel.) 25.-30. dünastia, mis valitses Hilist Riiki (egiptlastest sai vallutatud rahvas. Toimusid nuubialaste, assüürlaste ja pärslaste edukad vallutusretked Egiptusesse.) 332 e Kr. -395 valitses Kreeka-Rooma periood, (332.a e Kr vabastas Aleksander Suur Egiptuse Pärsia võimu alt. Edasisteks valitsejateks oli Aleksander III Suur, Ptolemaios I, Ptolemaios III ja Kleopatra VII. Egiptus oli oma asendi tõttu paremini rändrahavaste eest kaitstud kui Mesopotaamia ja kannatas seetõttu ka rüüsteretkede all vähem. Ka traditsioonid ja etniline koosseis oli Egiptuses püsivam. Samuti säilus väga kaua majanduse iseloom. Juba Vana Riigi ajal rajati kanaleid ja veehoidlaid, mida kasutati põuaperioodide ajal ja selline väljakujunenud süsteem säilus väga kaua aega. Egiptuse usundis austati väga paljusid jumalaid
võimekate autorite loomingulist tegevust. Samuti toetas Maecenas noori kirjamehi ja tema nimest on tulnud sõna metseen, mis tähendab rikast kultuurisoosijat. Keisririigi ajal idapool jätkus hellenistliku teaduse ja kultuuri viljelemine. Kuulsaim näitekirjanik oli Lukianos, kes pilkas ja naeruvääristas paljusid nähtusi. TEADUS- oli hea teaduse areng ja see oli kreeklaste omast paremini arenenud. Aleksandria astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf Ptolemaios lõi geotsentrilise (Maa-keskse) maailmapildi ja koostas maailmakaardi. Galenos oli kuulus arst, kes täiendas Hippokratese pärandit. Järgnevatel sajanditel olid Galenose ja Ptolemaiose tööd väga hinnatud. Hilises Rooma keisririigi kultuuri iseloomustab kristlus, pühakirja sünd, kloostrite teke. 8. Mõisted Caesar- Vana-Rooma väejuht, poliitik ja kirjanik. Ta oli Vana-Rooma kuulsamaid kõnemehi, kuid suurem osa tema kõnedest ei ole säilinud.
1.Muistne itaalia: Itaalia asub Apenniini ps. Põlluharimiseks sobivaid piirkondi rohkem kui Kreekas, meresõiduga vähem. Latiinid- Latiumi elanikud, kõnelesid ladina keelt. Itaalias räägiti ladina keelt, tähestiku kujutati Kreeka Alphabeedi eeskujul. Etruskid: Etruskid elasid Apenniini ps kesk-ja põhjaosas, Etruuria maakonnas. Nad olid väga head meresõitjad, metallitööd, ehituskunst, ennustuskunst olid nende peamised tegevusalad. Nad ennustasid ohverdatud loomade siseelundite järgi, linnude lennu järgi. Nende päritolu ei ole teada. Nad olid Itaalia võimsaim rahvas 7-6 saj. eKr. Nende hiilgeaeg langeb 6 saj lõpus, kuna etruski valitseja aeti roomast minema. Rooma linn: Tekkis Kesk- Itaalias Tiberi jõe alamjooksul Latiumi maakonnas. Kapitoolium- küngas, kuhu rajati kindlusehitis, Kreeka akropol. Ostia sadam- Rooma sadamalinn Ostia, seal oli palju odavaid puust, kivist tehtud üürimajad vaesemate majutamiseks. Foorum- turuplats 2.Rooma linna...
Maa on ainuke planeet, mille inglisekeelne nimi ei pärine Kreeka/Rooma mütoloogiast. Nimi pärineb vanainglise ja germaani keelest. Muidugi on olemas sadu teisi nimesid planeedi kohta teistes keeltes. Pythagaros avaldas VI sajandil e. Kr. esimesena, et Maa on kerakujuline. Platon, Aristoteles ja teised Kreeka filosoofid kujutasid Maad kerana, milles ringlevad tuli, vesi ja õhk põhjustavad maapinnal vulkaanipurskeid ja maavärinaid. Esimese maailmakaardi koostas Klaudius Ptolemaios 2. sajandil m.a.j ., millel oli kujutatud Lõuna - Euroopat, Põhja - Aafrikat ja osa Aasiast. Alles Kopernikuse ajal (kuueteistkümnes sajand ) saadi aru, et maa on vaid üks planeetidest. Fernao de Magalhaes tegi esimese ümbermaailmareisi (1521 - 1523), mis kestis kolm aastat. Maad saab muidugi uurida ka ilma kosmoselaeva abita. Sellele vaatamata ei olnud kuni kahekümnenda sajandini kaarte tervest planeedist. Kosmosest tehtud pildid planeedist on
Pharose tuletorn- maailma imede hulgas Hellenistlikud riigid pärast Aleksandri surma: 1.Egiptus 2.Selakuiidide riik (Aasialased) 3.Makedoonia (sh. Kreeka linnriigid) · Hellenistlike suurriike valitsesid monarhid · Kreeka linnades säilisid rahvakoosolekud · Aleksandria- · Luule-loodus, valitseja, armastus · Filosoofia-üksikisiku elu, õnn ja hingerahu · Religiooni segunemine idamaadega · Teadus-matemaatika, astronoomia (kerakujuline maa,) Ptolemaios, Archimedes · Heureka- ma avsatasin (archimedes karjus, kui avastas) Mõisted: ajalooline aeg-koondnimetus inimkonna ajaloole alates kirjalike allikate tekkest tsivilisatsioon kindlal geograafilisel alal paiknev inimühiskond, koos vaimse ja materjaalse kultuuriga primaarne tsilivisatsioon kõrgkultuurid kujunesid ise, abi ei saadud kellegilt, teistest sõltumatult sekundaarne tsilivisatsioon- mõni naaberpiirkond mõjutas nende tsivilisatsiooni teket
Caesar alustas 10. jaanuaril 49 eKr Rubicot ületades kodusõda, mille ta võitis ja kuulutas ennast eluaegseks Rooma diktaatoriks. Rahulolematud senaatorid mõrvasid Caesari märtsi iidide ajal 44 eKr. 4. Esiteks. Millise filmiga on tegu (aeg, näiteleja, pealkiri, filmi valmimise aasta)? Teiseks. Millise ajaloolise tegelasega on tegu (aeg, riik, tegevus)? ’’Cleopatra’’ 1963, mille peategelane oli Elizabeth Taylor. Kleopatra oli Ptolemaios XII tütar ning ta oli oma isa kaasvalitseja aastatel 55-51 eKr. Hiljem ta abiellus Marcus Antoniusega, aga kui too Octavianuselt lüüa sai, siis tegid Kleopatra ja Marcus enesetapu. Arvatakse, et enesetapp sooritati tänu mürgisele ussile, kes neid mõlemaid nõelas. 5. Kes ja millal lubas Rooma imeepriumis ristiusu. Mida olulist ta veel tegi? Constantinus legaliseeris 313. aastal ristiusu, mis muutus kiiresti valitsevaks usundiks. Ta rajas Konstantinoopoli linna 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
