Emotsionaalse läheduse puudumine. Lapsel puudub sõbralik, soe, mõistav perekondlik õhkkond. Nimetatud õhkkonna puudumisel tekib kergenenud oht, et laps võib hakata käituma vägivaldselt, sest sellist käitumist märgatakse rohkem, kuna see torkab silma. Vanemate omavahelised probleemid. Vanemate pidev disharmoonia võib luua perekonnas ebasoodsa õhkkonna, mis omakorda haavab laste turvatunnet. Lapsed arvavad, et vanemate probleemides on süüdi nemad. Vanemate psüühilised probleemid, alkoholi ja uimastite kuritarvitamine. Alkohoolikust vanematel on keeruline luua armastusväärset kodust õhkkonda, kus saaksid üles kasvada positiivse enesehinnanguga ja turvatunnet omavad lapsed. Töötus, vaesus, kehvad elamistingimused. Sellises perekondlikus õhkkonnas kogevad lapsed harva optimismi, rõõmu ja toetust. Vaesus tähendab piiratud rahalisi võimalusi tarbimise vallas. Laste normaalseks kehaliseks arenguks on vaja piisavalt mängu- ja tegevusruumi
Carol Gilligani moraalse arengu teooria Uuris naisi vanuses 15-30, kes olid abordiga kuidagi seotud Moraalsus tekib teiste eest hoolitsemise ja vastutuse kaudu Naiste ja meeste erinevus naiste jaoks olulisem teistega suhetes olemine ja nende eest hoolitsemine. 1. Individuaalne ellujäämine - 2. Eneseohverdus kohusetunne on oluline 3. Vägivallatuse moraal - KOGNITIIVNE ARENG JA ÕPPIMINE Tunnetusprotsessid ehk kognitiivsed protsessid on sellised psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine ja keel. Tähelepanu Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine (valiv iseloom, valime ise bjekti tahtlikult või tahtmatult) ja kontsentreerimine objektile, millel on isiksuse jaoks püsiv või situatiivne tähendus. Eeldab keskendumist, peame teatud asjad kõrvale jätma ja süvenema. On seotud orienteerumisrefleksi
soove, vajadusi, ihasid ja nende täitmiseks vajalikke teadmisi, oskusi ja võimed. Seksuaalsusega seonduvad ka erisugused tähendused, kujutlused ja seksuaalkäitumine ehk seksuaalsuse väljendamine (verbaalne ja mitteverbaalne seksuaalne kommunikatsioon, k.a. puudutused, suudlused ja teised lõdvestavad või energiseerivad seksuaalsed tegevused). Seksuaalkäitumine on lahutamatu osa inimese identiteedist ja kogu käitumisrepertuaarist, mõttemaailmast ja tundeelust. Eelnimetatud psüühilised protsessid ja nende sisu on omavahel vastasmõjus ning igas inimeses lõimunud kordumatuks dünaamiliseks kombinatsiooniks. Teooriad Kõigile meeldivad lapsed, kellele ei meeldiks? Üks levinud teooria on see, et inimesi kütkestab väike suu, kõrge laup, väike lõug ning suured silmad. See tuleneb sellest, et selline nägu meenutab meile last ning äratab vajadust kaitsta. Samas aga peetakse meeste juures võluvaks kõrgeid põsesarnu, tugevat lõuga ja lihaseid.
o Kas narkootikume on omavahel segatud. o Kuidas narkootikume manustatakse; süstimine on kõige ohtlikum narkootikumide tarbimise viis, seda on kõige lihtsam üle doseerida. Kui süstalt jagatakse teisega, on oht nakatuda hepatiiti või AIDS-i. o Füüsilised probleemid. Narkootikumid võivad olla ohtlikumad neile, kel on probleeme südame, vererõhu, epilepsia, diabeedi, astma või maksaga. o Psüühilised probleemid. Riskigruppi kuuluvad neurootikud, väga madala enesehinnanguga, fantaasiarikkad, depressiivsed, õnnetu perekonnaelega inimesed. o Kehakaal. Narkootikumid võivad mõjuda tugevamini väiksemakaalulistele inimestele. o Harjumatus. Esimesel katsel võid kergemini probleemide otsa sattuda, sest oled närvis või ei tea, mida oodata. Lõppsõna.
kaines seisundis. Tung avaldub sööstudena: mõne aja jooksul võib inimene elada ja töötada kainelt, siis aga, enamasti mõne ebameeldivuse või pingeseisundi tõttu tekib vastupandamatu tung alkoholi järele, millest saab alguse järjekordne joomasööst. - Alkoholitaluvus tõuseb esialgu veelgi, siis jääb püsima individuaalselt kõrgele nivoole, mõnikord aastateks. - Mälulüngaga joobed muutuvad reeglipäraseks. - Arenevad edasi püsiva iseloomuga psüühilised muutused . Inimene muutub üha ükskõiksemaks oma ühiskondliku positsiooni ja elus edasijõudmise suhtes. Algavad tööluusid, huvid kitsenevad. Alkohoolik 5 muutub emotsionaalselt labiilseks, kergesti ärrituvaks, vahel agressiivseks. Mitmetes elundites tekivad orgaanilised kahjustused: krooniline gastriit, krooniline maksapõletik, sageli ka südamelihase ning kesknärvisüsteemi kahjustused. Teise
Unisus Virgus Ülivirgus Teadvuse uurimise metoodika: 1. Aju jälgimise aparatuursed meetodid 2. Käitumuslik eksperimendid – kas ja kuidas inimene on teadvustatud muutustes, mille eksperimentaator katsesse viib. 29. Kognitiivne teadvustamatus. enamik ajus toimuvatest protsessidest teadvuse eest varjus, teadvustamata (hingamine, emotsionaalne reaktsioon, unerütm, silmaliigutused) Ka kõrgema taseme psüühilised protsessid e kognitiivsed protsessid (mõtlemine, otsustamine, loometöö) – kui lahendus tuleb ootamatul momelndil . 30. Mis on pimenägemine ning mida see teadvuse kohta ütleb? kahjustus ajus esmases nägemispiirkonnas, kuid inimene on võimelin ruumis orienteeruma Uni, unenäod, hallutsinatsioonid, sensoorne deprivatsioon, hüpnoos, hüpnagoogsed elamused, transs, meditatsioon.
5. Töökollektiiv, Töökollektiivis erilisi pingeid töötajate vahel ei esine. II Korraldada temaatilisi loenguid 5.3 omavahelised Mõnikord võib tekkida väiksemaid konflikte töötajate vahel. Madal (1) ja üritusi, korraldada suhted Mõju suurus sõltub töötaja isikuomadustest. tööväliseid üritusi. 5.4 Üksinda Sõltuvalt tööajast on võimalikud erinevad psüühilised mõjud II - töötamine (hirm, turvalisuse küsimus, suhtlemispuudus vms) Madal (1) 5.5 Töövahendite Kiirematel perioodidel ja aruandluse ajal esineb juhataja ja II Kaaluda lisaks ühe tööarvuti piisavus tema asetäitja töös ootamist arvuti kasutamise osas Madal (1) soetamist. 6. Nõuded, millel puudub vahetu mõju tervisele, kuid võivad mõjutada terviseriski suurust
kromosoommutatsioonid - kromosoomide ehituse muutused geenmutatsioonid väike muutus DNA nukleotiidide järjestuses Sõltuvalt kromosoomi struktuuri muutumise iseärasustest jaotatakse kromosoommutatsioonid 4 tüüpi: kaod; kahekordistumised; ümberpöördumised; ümberpaiknemised. 14. Osata nimetada 5 tunnust, mis võib viidata pärilikule haigusele Muutused on mitmes elundis Aeglane areng, arenguhäired Düsmorfsed näojooned Psüühilised kõrvalekalded Liiga kiire või aeglane kasv Korduvad nurisünnitused Viljatus 15. Teada geneetilise haigusega patsiendiga suhtlemise peamiseid põhimõtteid 1. Ausus Ei kaalutleta, millised teadmised on perele vajalikud ja millised mitte. Räägitakse otsekoheselt Lootediagnostika võimalustest Kunstliku viljastamise ja adopteerimise võimalustest Prognoosist tuleb rääkida ettevaatlikult, kuid ei tohi olukorda ilustada 2. Teadlikkus haigusest
Sügissemester 2017/18 1. Religioonipsühholoogia mõiste, uurimisobjekt, põhiküsimus, meetod ja rahvusvahelised organisatsioonid. - Religioonipsühholoogia uurib ja seletab religiooni kui fenomeni, kasutades psühholoogiliste teooriate mõisteid - Religioonipsühholoogia uurib, kuidas religioon on seotud inimese hingeelu ja käitumisega - Uurimisobjektiks on inimese psüühilised protsessid ja väline käitumine seoses religiooniga - Meetodid (3): filosoofilis-teoloogilised arutlused ja tõlgendused kuni ranged ekperimentaalsed uuringud (kvalitatiivsed ankeedid, süvaintervjuu) 2. Usulise kogemuse psühholoogilised käsitlused. Komponendid, tüpoloogiad ja seos usuliste liikumistega. - usulise kogemuse psühholoogilised komponendid (kognitsioonid, emotsioonid, kehaasendid ja füsioloogilised seisundid)
analüüs,loomingu analüüs. Subjektiivne heaolu väljendab subjekti hinnangut oma rahulolule eluga, üldisele meeleseisundile,kärsitusele. Elamusteotsing on mõõde, mis näitab, kuivõrd inimene otsib seiklusi, elamusi ,uusi kogemusi ja riski. Isiksust mõõdetakse ka skaalal 16 maaaskuliinsus-feminiinsus(mehelikkus-naiselikkus). Lisaks bioloogilistele esmastele ja teisestele sootunnustele on olemas ka psüholoogilised sootunnused.Teatud individuaalsed psüühilised jooned ja käitumisvormid esinevad tüüpilisemalt meestel, teised aga naistel. Feminiinseteks tunnusteks loetakse empaatiavõimet, konservatiivsust elumuutuste suhtes, turvatunde vajadust,vähest agressiivsust, sõnalise psüühika valdamist ruumikujutlusliku eest, meestega võrreldes vähem väljendunud võimutungi. Mehed on keskeltläbi paremate sünnipäraste eeldustega matemaatilistes sfäärides. Sotsiaalselt väga päevakajaline ja tõsiseltvõetav on isiksuse agressiivsus kui
viljakamaks. Kõige laiemalt võttes on psüühika ülesanne organismi teavitamine ümbritsevas maailmas toimuvast. Selles mõttes võib psühholoogiat nimetada ka teadvuse uurimiseks. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolu seisunditest ja tegudest. Inimene on võimeline peegeldama, mis toimub tema psüühikas, kuid siiski ei põhine inimese ümbritseva maailma tunnetus ja tema käitumine alati teadvustatud tegevusel. Teadvustamata asju on kahesuguseid: 1. Psüühilised protsessid, mis on teadvusele kättesaamatud. Nt. sügavustaju 2. Psüühilised protsessid, mis on automatiseerunud e. on kunagi olnud teadvuses, kui ei vaja toimimiseks pidevat teadvustamist. Nt. käimine Sigmund Freud tema vaated teadvuse olemusest on viimase saja aasta jooksul oluliselt mõjutanud psühholoogia arengut. Freud jõudis järeldusele, et inimese psüühikas toimub väljatõrjumismehhanism, mis tõukab teadvusest välja mõtted ja
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Eri- ja sotsiaalpedagoogika osakond KAKSKEELSUS Referaat Juhendaja: Ene Varik Tallinn 2008 Sissejuhatus Kõnetegevus on üks inimtegevuse liike, mille vahendiks on keel ja viisiks kõne, seda juhib ja reguleerib psühhofüsioloogiline mehhanism kõne funktsionaalsüsteem. Kõnetegevust analüüsides vaadeldakse kõneloomet ja kõnetaju, keele omandamist ja kasutamist, suulist ja kirjalikku kõnet ning sisekõnet. Seega on kõnetegevus verbaalne suhtlemine ja verbaalsete tunnetusprotsesside kulgemine, st need suhtlemisaktid ja psüühilised operatsioonid, mille vahendiks on keel. Kakskeelne on isik, kes kasutab kahte keelt. Kakskeelse isiku jaoks ei ole kumbki keeltest võõrkeel. Kakskeelse lapse keelekäsitlus on ükskeelse lapse omast erinev. Kuna keel ja mõtlemine on tihedalt seotud, mõju...
kulgeb eri juhtudel erineva kiirusega. Mõnikord tekivad tundmused väga kiiresti, äkki, näiteks rõõmu-, viha-või solvumispuhangud. Teinekord kujunevad needsamad tundmused aeglaselt, järk-järgult (algul ei tunnegi hirmu, kohe ei rõõmustagi). On ka elamusi, mille tekkimise kiirust on raske või peaaegu võimatu määrata. Sellised on enamasti meeleolud. Emotsionaalsetes seisundites avanevad nii inimese karakteersed iseärasused kui ka juhuslikud, temale mitteomased psüühilised ilmingud. Tüüpilistes emotsionaalsetes seisundites väljenduvad isiksuse individuaalsed iseärasused. Näiteks melanhoolikud kalduvad pikaajalistele minoorsetele meeleoludele, sangviinikuid iseloomustab elurõõmus, ergas emotsionaalne seisund. Juhuslikud emotsionaalsed seisundid ei peegelda isiksuse olulisi iseärasusi: näiteks ka kõige tasakaalukam inimene võib mõnikord sattuda afektiivsesse seisundisse.
Kiievi väravad- pidulik, suursugune, kõrvuti kurvameelse vene kirikuviisiga. Lõpeb ortodoksi hümni ja kelladega. PJOTR TSAIKOVSKI (1840-1893) 19. sajandi suurimaid sümfoniste. Võttis eraklaveritunde. Justiitsministeeriumi titulaarnõunik 1862-65 Peterburi konservatoorium, kompositsiooni eriala 1866-76 Moskva konservatooriumi õppejõud 1877-85 ringreisid välismaal 1893 Cambridge'i ülikooli audoktor Rahalist abi sai Nadezde von Mech'ilt (1831-94) Olid psüühilised probleemid, enesetapumõtted (spekuleeritakse, et suri tõenäoliselt suitsiidi tõttu); osalt arvatakse, et probleemid tulenesid sellest, et ta oli homo Sümfooniline muusika: Sageli psühholoogilise sisuga, väljendab inimese hingelisi läbielamisi Iseloomulik lüüriline, tundeküllane, voolavalt laulev meloodia, sugulus vene romansiga 6. sümfoonia h-moll ,,Pateetiline'' (pärast seda mürgitas (?) end arseeniga, elu viimane teos)
Eesmärk on, et töö kogusummas vastaks võimalikult hästi inimese kehalistele ja psüühilistele eeldustele. Ergonoomia eiramine arstide töös põhjustab terviseprobleeme, vaimset ülekoorumus, tööefektiivsuse langust ja vigade tekke suurenemist. Terviseprobleemidest võivad esineda tugi- ja liikumiselundkonna vaegused, kardiovaskulaarsed häired, hormonaalsed häired, psüühilised häired jm. Arstide heaolu parandamine tõstab nende poolt pakutud meditsiiniabi kvaliteeti. Seega tuleks tagada arstidele võimalikult kõrge teadlikkus ergonoomiast. KASUTATUD KIRJANDUS 1. Elektrooniline riigteataja Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/ert/ert.jsp [külastatud 15. november 2009]. 2. Firth-Cozens J. 2003. Doctors, their wellbeing, and their stress. BMJ 2003;326:670-671. 3. Hobson J. 2004. Shift work and doctors' health. studentBMJ 2004;12:393-436 November
INIMESE ARENG JA ANDED Referaat Sisukord Sissejuhatus Teema valikul tuginesin isiklikele soovidele, teada saada erinevaid põhjuseid arengus, kuidas avastada andeid ning kuidas oma võimeid tugevdada. Meie elukäik on meie idividuaalne elukäik. Igaüks peab käima oma teed ja leidma selle tee mõtte nii iseenda kui teiste jaoks. Seega koostatud referaati ei saa võtta üheselt, iga persoon on erinev ning sellest tulenevalt on ka arenemised ja anded erinevad. Inimese areng Inimese arengut võib ka teisiti nimetada elukaarena. Elukaar on inimese elukäik sünnist surmani. Inimese muutused on kõige suuremad elukaare alguses ja lõpus. Elukaare alguses inimene hakkab arenema ja õppima. Elukaare lõpuosas hakkab toimuma taandareng. Kogu elutee võib joonistada kaarena. Iga inimene käib läbi kõik eluperioodid. Kõik eluperioodid moodustavad terviku. Igal eluperioodil on omad arenguülesanded ja probleemid. Elukaareuuri...
vastupanuvõimet. Merle Nurmoja (2003: 15) toob välja ilmingud, kuidas tööstress avaldub psühholoogilisel ja füsioloogilisel tasandil. Tööstressi psühholoogilised ilmingud: · äng, ärevus; · viha, agressiivsus; · apaatia, depressioon; · mõtlemisprotsesside pärsitus. Tööstressi füsioloogilised ilmingud: · psühhosomaatilised haigused maohaavad, astma, nahalööbed, kõrgvererõhutõbi, suhkruhaigus, migreen, seedehäired jne; · alkoholism; · vaimsed, psüühilised häired; · suitsiid; · läbipõlemissüdroom vaimse, füüsilise ja emotsionaalse kurnatuse seisund, mis on kujunenud pikaajalise ülepinge situatsioonis. Tööstressi tüüpilised märgid kehalises enesetundes (Seilenthal 2002: 13-20): · süda peksleb; · hingamine on kiire ja pinnaline, ka ilma füüsilise pingutuseta võib tekkida õhupuuduse tunne; · käed ja jalad muutuvad külmaks; · suu kuivab;
Reproduktsiooni hüpomneesia puhul haige suudab enam-vähem rahuldavalt omandada uut, kuid ei saa hästi reprodutseerida varem omandatud materjali. Mõnikord võib see olla nii tugev, et haige ei suuda iseseisvalt meenutada asjaolusid, nimesid, paiku jms., kuid kui teda 5 abistatakse, siis võib kogu mälestuskujundi reprodutseerida. Sellist nähtust nimetatakse anekfooriaks. (3, lk 129) 3.4 Mälulünk ehk amneesia Ajukahjustused ja psüühilised põhjused võivad esile kutsuda mäluhäireid. Sellisel juhul on tegemist amneesiaga. Amneesia on ajaliselt piiratud lünk mälestuste kronoloogilises ahelas. Mälulünk sugeneb asjaolust, et aju haigusliku seisundi tõttu ei toiminud teatud ajavahemikul ärritajate jälgede kujundamist, s.t. omandamist. Kuna engramme ei ole, siis polegi midagi selle ajavahemiku kohta reprodutseerida. Samal ajal kõik see, mis toimus kriitilisest
vastastikuse mõju tulemusena, kus iseloomu ja teiste omaduste põhjal tekib vajadus manustada sõltumusainet pidevalt või perioodiliselt, et läbi elada vaimseid mõnusid ja mõnikord vältida ebatundeid". Füüsiline sõltumus võib tekkida sõltumusaine korduva tarvitamise tulemusena organismi harjumisel sellega. Kui järsku manustamine katkestada, siis ilmnevad ärajätu tagajärjel kehalise haiguse sümptomid. Väga tähtsat osa sõltumuse tekkimisel etendavad psüühilised tegurid. Sõltumusaine tarvitamisel tekib kas hea või lõbus tunne või rahulikkus jne. Paljude sõltumusainete juhusliku kasutamise tagajärjel tekib sundus korduvaks kasutamiseks. Füüsilist ja vaimset sõltumust tekitavad heroiin ja teised opiaadid, alkohol, barbituraadid, vähem trankvillisaatorid. Psüühilist sõltumust põhjustavad nikotiin, kokaiin, amfetamiin, kanepivalmistised.
vajavad nad õpetamist ja juhendamist. (Kadajas, 2005, 19) Inimene areneb oma elu jooksul sünnipäraste omaduste, keskkonna ja kasvatuse koosmõjul (Kõverjalg, 1996, 20 - 21) Sünnipärased on päritavad omadused, mis saadakse vanematelt geenide kaudu (peamiselt kehaehitus, silmade värvus, närvisüsteem jne). Sünnipärased on ka need omadused, mis omandatakse looteeas ja mida põhjustavad peamiselt ema ebasoodsad harjumused, psüühilised traumad jne. Sünnipäraseid omadusi peab õpetaja arvestama õppetöös ja vastavalt sellele ka erinevaid õpetamis- ja kasvatamisvõtteid. Keskkonnategurid liigitatakse 3 rühma: loodus, kultuur ja inimesed. Kõige sügavamat mõju avaldab inimese arengule sotsiaalne keskkond – inimesed, kellega ta suhtleb kodus, koolis, tööl ja vabal ajal. Keskkonna mõju oleneb sellest, millised on inimese eelnevad hoiakud, elukogemused ja veendumused
rahuolekus. Jala veresoonte ahenemise raviks on olemas ravimid, mis parandavad vereringet. Neid määrab arst. Vajadusel tehakse operatsioon, mille käigus asendatakse kahjustada saanud veresooned uutega. 12 Impotentsus Impotentsuse all mõistetakse meeste võimetust saavutada ja hoida vajalikku erektsiooni. Diabeedi puhul on põhiline impotentsuse põhjus närvide kahjustus ja veresoonte muutused. Peale nende soodustavad impotentsuse teket psüühilised tegurid, mõnede ravimite kõrvaltoime, alkohoolsete jookide üleliigne tarbimine ja suitsetamine. Raviks võib kasutada peenise korgaskehasse süstitavaid lahuseid, mis tekitavad erektsiooni. Kuid see ravi ei aita, kui impotentsuse põhjuseks on veresoonte ahenemine. See süst võib kaasa luua ka ebasoovitavaid tagajärgi, nagu näiteks mitu tundi kestva valuliku erektsiooni. Diabeetiline jalg Diabeetilise jala all mõistetakse diabeetiku jalaprobleeme, mis on tingitud närvide ja
vaimsete omaduste poolest sensoorsete võimete poolest neuromuskulaarsete või kehaliste võimete poolest sotsiaalse või emotsionaalse käitumise poolest kommunikatsioonivõimete poolest liitpuuete poolest Hariduslikud erivajadused hariduslikud erivajadused (HEV, ingl k SEN, special educational needs). arengulised erivajadused toimetulekupiirangud kui palju abi vajab, kuidas toime tuleb psüühilised ja kehalised erivajadused Kui HEVga isikuid tuleb siiski teataval määral märgistada, siis tuleks eelistada nimetusi, mis osutavad mingile lisaomadusele, olemata seejuures isikunimed (nt vaimupuudega inimene, autismiga õpilane); mida eelistavad puudega inimesed ise (nt liikumispuudelised). Hariduslikke erivajadusi põhjustavad tegurid vaesus koos kultuurinõrga kasvukeskkonnaga vanematel on alkoholilembus, vähe haridust.
nahalt, mis märgatavalt vähendab soojuskadu organismist. Soojuskao vähenedes kehatemperatuur tõuseb, mis jätkuvalt stimuleerib higistamist. Tulemuseks on ohter higieritus, pidevalt higist leemetav nahk, kõrgenenud kehatemperatuur ja halb enesetunne.(Ööpik, 2007) 8 KOKKUVÕTE Käsipallimäng on mitmekülgne liigutuslik tegevus, kus väga harva esineb sarnaseid situatsioone. See seab mängijatele kõrged füüsilised, motoorsed, psüühilised, tehnika- taktilised nõudmised. Aeroobne vastupidavus on oluline võime käsipallis, kuid ei ole määravaks faktoriks edu saavutamisel, kuna on võimalik piiramatult vahetada mängijaid. Mängu resultaat tihtipeale sõltub liigutuslike tegevuste (petted, hüpped, visked jne.) sooritamisest- see on alaktaatne energiatootmis mehhanism. Käsipalli võistlusmääruste muutustest (2001 a.) tulenevalt on mängu tempo tunduvalt tõusnud ning järjest suuremat
(nahavähk) · Vahtrasiirupuriini haigus (HAAK-dehürdogenaasse kompleksi defitsiit pidurdab psüühilist ja vaimset arengut · Von Gierke haigus (glükoos-6-fosfataasi defitsiit süsvesikute metabolismihäire; maksa rasvumine, hüpoglükeemia oht. · Galaktoseemia (galaktoosi kinaasi defitsiit) tekib liiga palju alkoholi, vett, silm · Gaucher haigus (glükotserebrosidaasi defitsiit) lipiidide metabolismi häire (vaimsed, psüühilised häired. Antisensoligonukleotiidid ja PNA · Sünteetilised oligonukleotiidid moodustavad heterohübriidid mRNA-ga · Tulemuseks on valgu sünteesi inhibitsioon · PNA peptiidnukleiinhape (kunstlik peptiidnukleiinhape) · Meetod pole läbinud kõiki vajalikke uuringuid
kaasinimesed, ilmastik, kunstiteosed. * Frustratsioon (lad k frustratio asjatu lootus, ebaedu) - psüühiline pingeseisund , mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. * Stress (ingl k surve, pinge) on pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel. Stress on normaalse organismi normaalne, vajalik reaktsioon, et kohaneda organismi muutusteks välis- ja sisekeskkonnas, et mobiliseerida nii füüsilised kui psüühilised reservid. * Ärevus - iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne. Märgatav välisel vaatlusel, mida saab tuvastada nelja lihtsa ,,parameetri" alusel 1) närvilisus, närib küüsi ja sage suitsetamine 2) pinge, rahutu uni 3) kalduvus kohmetusele, punastab 4) kurvameelsus, muretseb. Emotsiooni teoreetilisi käsitlusi on erinevaid, nagu: James-Lange teooria (1884,1885)- emotsioon on psühholoogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus
ja tal on palju üleliigseid kilogramme [9]. Vaadates peeglisse ta näeb üldse teissugust pilti endast ( Joon. 5), kuid tegelikult see ei ole nii. • Põhjused: Vaimsed probleemid: halvad suhted vanematega, Joonis 5. Reaalsus ja nägemus mille tulemuseks isik keeldub toidust näidates, et tal ei ole midagi vaja vanematelt. Varakult seksuaalne kogemus, emotsionaalne erutus, psüühilised haigused, ainevahetuse haigused ( gastriit, maovähk jm.), monotoone ja ebaregulaarne või maitsetu toitumine, ebameeldiv õhkkond söömise ajal. Kõige sagedasemaks anoreksia esinemise põhjuseks, on noortel kõrge kesknärvisüsteemi erutus ja seedetrakti kohanemisvõime vähesus [9]. 11 2.2.4. Buliimia Seda haigust iseloomustab erakordselt suur näljatunne, mis sunnib tarbima liiga suuri toidukoguseid
- 17a noorukiea kriis (tegelikkuse ja ideaalide kokkupõrge) KRIITIKA - LAT on ähmane, ei seleta lapse edasist arengut - Kultuurilis-ajaloolis tausta uurimine, seoses arenguga keeruline. TUGEVUS - Toodud sisse kultuur ja kultuurilised erinevused - Toob välja arengu spetsiifilisuse kultuuriti, rääkides keele erinevast kasutusest ja võimalustest Jaan Valsiner (1951 -) Indiviid on seotud ajaloolise arengu konspektiga On madalamad psüühilised protsessid ja kõrgemad psüühilised protsessid on arenenud inimkonna käidus ja on spetsiifiliselt inimlikud, inimestele omased. Sümbolite tähendus läbi lingvistilise (keele)interpretatsiooni. Arendas edasi Võgotski ideid.( ehk oli Võgotskist mõjutatud) Kolm tsooni 1. Vaba Liikumise tsoon ( VLT) lapsel vabadus valida on piiratud mingisuguste kitsendustega ; hetke tegevus ja hilisem mõtlemisstruktuur; hiljem teab kuidas ise teha; VLT muutub, ei ole permanentne 2
teadmised pole sõltuvad kogemusest (meenutamine). Aristoteles (384-322 e.m.a.) teadmised maailma kohta läbi 5 erineva meele aistingud peegeldavad ümbritsevat maailma püüdis esimesena süstematiseerida psühholoogiat. mälu – varasemate kujutluste reprodutseerimine Psüühiliste häirete varased seletused ja nende ravi: Ravi näitab arusaamist haiguste põhjustest. Hippokrates (460-377 e.m.a.) - Aju on psüühika organ - Psüühilised probleemid seotud ajupatoloogiaga - Hälbiva käitumise seletamine biogeneetiliselt ehk patsiendid kellel olid psüühilised häired, olid suguluses inimestega, kes olid samuti hälbiva käitumisega. - Humoraalne (kehamahlade) teooria – psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega bioloogias toimuv on seotud psüühikas toimumisega. - Häirete raviks soojad vannid, massaažid - Hüsteeria põhjuseks “liikuv” emakas (kr
TARTU RAATUSE GÜMNAASIUM Kristjan Saarniit 10. a klass TUNNETUSPROTSESSID Referaat Juhendaja: Külli Muug Tartu 2008 Tunnetusprotsessid e kognitiivsed protsessid ... on need psüühilised protsessid, mille käigus luuakse infotöötluse vahendusel pilt tegelikkusest. Siia kuuluvad aisting, taju, tähelepanu, mälu, mõtlemine, kujutlus ja keel. Aistingud Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi. Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut. Iga meeleelund reageerib teatud liiki ärritajatele. Räägitakse ka
·unehäired ·söömishäired ·enesevigastus- või suitsiidimõtted või -teod. ·lühimälu häired Depressiooniga kaasnevate neurohormonaalsete muutuste tõttu alaneb immuunsüsteemi vastupanuvõime haigustele. Eristatakse depressiooni somaatilisi (kehalisi) ja psüühilisi sümptomeid: Depressiooni kehalised sümptomid: ·Unehäired ·Söögiisu muutus, söömishäired ·Energia kadumine ·Võimetus tunda rõõmu (anhedoonia) Depressiooni psüühilised sümptomid: ·Kurvameelsus ja meeleheide, ärrituvus ·Madal enesehinnang ·Huvideringi ahenemine ·Suhtlusprobleemid ·Süütunne ·Negatiivne mõtlemine ·Enesetapumõtted PÕHJUSED Umbes 5% täiskasvanuist kannatab sügava masenduse all, 1015%-l on kerge depressioon. Kogu elanikkonnas vaevab depressioon iga viiendat inimest, ravi saab neist vaid iga kolmas; iga viieteistkümnes vajab haiglaravi. Naiste haigestumus on suurem kui meestel. Eestis on depressioon
Kuressaare Gümnaasium Alkoholism noorte seas levinud sõltuvushaigus Uurimistöö Autor: Juhendaja: Kuressaare 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................2 1. Mis on alkoholism......................................................................................................3 2. Põhjused, miks noored hakkavad alkoholi tarvitama.................................................6 3.Alkoholipoliitika Eestis...............................................................................................9 3.1. Alkoholipoliitika Kuressaares...............................................................................11 4.Alkoholisõltuvuse ravi .....................................................
lasteks. 1980ndate aastate alguses hakkas järjest rohkem vanemaid pöörduma arsti ja psühhiaatri poole, et selgitada välja, miks nad oma lastega hakkama ei saa. Arstid märkasid, et tegemist oli teatud tüüpi lastega ning probleem hakkas neid huvitama ka teaduse, mitte ainult praktika seisukohalt. Nad märkasid, et neil oli tavalastest erinev maailmavaade ja nad olid ka tundlikumad. Samuti olid neil erilised psüühilised ja vaimsed võimed Kas sellised lapsed vajavad teistsugust kohtlemist ja ühiskonda? Kuidas nendega toime tulla? Käesolevas referaadis püüavad koostajad neile küsimustele vastuseid leida. Referaat põhineb kirjandusel, artiklitel internetis ja indigolaste teemalisel loengulindistusel. Kust tuleb nimetus indigolaps? Teema pärineb 80ndate algusest, kui kaks Ameerika lastearst-psühhiaatrit hakkasid aina enam kokku puutuma lapsevanematega, kellele sai probleemiks enda paariaastase lapsega
kutse tulla ja olla seksuaalvahekorras; suguelundite silitamine; seksuaalne vahekord suu või päraku kaudu. Ja jällegi, nagu tüdrukute, nii ka poiste puhul võib see olla ühekordne, kuid võib kesta ka varajasest lapsepõlvest kuni teismelise ea lõpupooleni, kusjuures vahekorra ägedus kasvab ajaga. Mida lähedasem on vahekord lapse ja täiskasvanu vahel, seda suurem on lapsele tehtava potentsiaalse kahju suurus. Siin ongi põhjus, miks kodusisesest laste seksuaalsest vägivallast saadud psüühilised kahjustused on lastel nii kauakestvad ja sügavad. Laste seksuaalse ahistamisega seotud kuritegudest registreeritakse politseis vähem kui kolmandik, sest enamik ohvreid ei teata neile osaks saanud vägivallast. Vägivalda kogenud laps võib abi saada turvakodust ja kriisikeskusest. Tartu Laste Tugikeskusest abi otsijaist oli 17 juhul tegemist seksuaalvägivalla ohvritega, kellest enamik on tüdrukud. Kahel juhul viiest on vägivallatseja kasuisa ja igal neljandal juhul bioloogiline isa. 17%-l
kommunikatsiooni interaktsioonide ehk vastastiktoimete süsteemid ja tulemuseks. Selle käigus suhtlejad jagavad ja loovad sotsiaalsed süsteemid on autopoieetilised nad on tähendusi; iseennast süsteemne: selles arusaamas on kommunikatsioon - pidevalt taasloovad ja tegevuslikult suletud konstruktivistlikud Psüühilised süsteemid on: sõnumite loomine through-puti abil. Püüab mõista, mis tegevuslikult (operatsiooniliselt) suletud; toimub sõnumitega, kui need ringlevad inimeste seas teineteisele läbipaistmatud (ei võimalda otsest ning inimesed neid interpreteerivad ja juurdepääsu endale); reinterpreteerivad. loovad oma maailmapildi.
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 KAUGÕPE! 1. Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. 2. Mis on psüühika? organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. 3. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? protsessid, seisundid, omadused 4. Psühholoogia harud – isiksusepsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia jne Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga: Psühhofüüsika, Psühhofüsioloogia- Psühhofarmakoloogiaga, Isiksuse psühholoogia, Sotsiaalpsühholoogia, Arengupsühholoogia, Neuropsühholoogia. Psühholoogia harud Rakendusliku orientatsiooniga: Kliiniline
reaktiivlennuk). 76. Milliseid tervisekahjustusi võib põhjustada kohtvibratsioon? Käsivarte ja käelabade kudede kahjustused, käte tuimus, nn sipelgad. 77. Milliseid tervisekahjustusi võib põhjustada üldvibratsioon? Kahjustab raskust kandvaid kehaosi, tugi- ja lihaselundkondadele, vibratsioonitõbi, peavalu, koordinatsiooni häired. 78. Millist mõju avaldab häiriv müra inimesele ning mis on selle tagajärjed? Kuulmislangus, algul kõrvades kahin ja vilin, tasakaaluhäired, psüühilised tagajärjed, stress, ärritatavus, peavalud, lõpuks kahjustab tervet organismi. 79. Millised töötajad puutuvad enim kokku üldvibratsiooniga? Erinevate masinatega töötavad inimesed (traktorid, autod jne). 80. Millised on üldvibratsiooni esmased mõjud töötajale? Pearinglus ja -valud, kuulmise ja nägemise nõrgenemine, koordinatsiooni häired, käte värisemine. 81. Millised töötajad puutuvad enim kokku kohtvibratsiooniga? Trellide, puuride, saagide jne töötavad inimesed
omapoolset tõlgendamist, kas või ülaltoodud soovitustest lähtudes. Õudusunenägudest lahtisaamine Kohutavaist ja ärevaist unenägudest lahtisaamiseks tee läbi järgmine unenägude lõpetamise harjutus: kujutle, nagu uinuksid uuesti; püüa unes nähtud sündmusi jätkata ja kogeda, mida sealjuures tunned; vii unenägu loogilise lõpuni. Nii harjutades vähenevad luupainajalike unenägudega kaasnevad psüühilised pinged. Suure ärevuse ja meeleolu langemise korral või õudusunenägude pideval kordumisel tasuks piinarikastest unenägudest vabanemiseks pöörduda psühholoogi või psühhiaatri poole. Olukorra paranemine igapäevaelus kajastub ka unenägudes - masendust tekitavatele unenägudele hakkab lisanduma meeldivaid, kaunites heledais värvides unenägusid. Ja nüüd veel üks uinumiseelne vestlus iseendaga, mis rahustab ja aitab kiiremini magama jääda (ning ilusaid unenägusid näha).
ebamäärasuse elamused ning abitus- ja hirmutunne. Kaasneb suurenenud tundlikkus Stress pingeseisund, tekib stressorite mõjul (tüüpilised stressorid ülepingutus, raske kehaline pingutus, trauma, püsiv/tugev ohutunne, isolatsioon, motiivide konfliktid, ajadefitsiit, pikem psüühiline pinge) Stress on normaalse organismi normaalne ja vajalik reaktsioon, et kohandada organismi muutusteks välis- ja sisekeskkonnas, et mobiliseerida nii psüühilised kui füüsilised reservid. Stressi algusfaasis aktiveeritakse sümpaatiline närvisüsteem, stressireaktsiooni algusfaasis mobiliseeritakse energiavarud, hingamine tõhustub, erksus ja tähelepanu suurenevad, vererõh tõuseb, lihaste töövõime kasvab, valutundlikkus väheneb ning energiliseks reageerimiseks mittevajalikud protsessid päristakse (nt seedimistegevus, kudede taastamine). Stressireaktsiooni protsessi staadiumid:
Eksamiks valmistumise abiküsimused «Ülevaade psühholoogiast» PSP6001 Mis on psühholoogia? Psühholoogia - teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse ehk psüühikat. Mis on psüühika? Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Kuidas jagunevad psüühilised nähtused? Protsessid Seisundid Omadused Psühholoogia harud Psühholoogia harud teoreetilise orientatsiooniga Psühhofüüsika Psühhofüsioloogia Psühhofarmakoloogiaga Isiksuse psühholoogia Sotsiaalpsühholoogia Arengupsühholoogia Neuropsühholoogia Psühholoogia harud rakendusliku orientatsiooniga Kliiniline psühholoogia Õiguspsühholoogia Organisatsioonipsühholoogia Reklaamipsühholoogia Spordipsühholoogia
omavahelised probleemid. Suurem võimalus selle ohvriks langeda on lastel, kelle vanematel endal puudus lapsena kodune turvatunne ja soojus. Nad ei oska seda ka oma lastele jagada. Emotsionaalselt kurnatud vanemad ootavad oma lapselt hellust ja tähelepanu, kuigi väike laps ootab seda jällegi oma vanematelt. Emotsinaalselt külmas perekonnas öeldud häbistavad ja iroonilised sõnad õhutavad last agressiivsusele. Vanemate psüühilised probleemid, alkoholi ja uimastite kuritarvitamine – armastusväärse õhkkonna puudumine, vägivaldne käitumine, halb eeskuju vanematelt, vanemate omavahelised probleemid, madal enesehinnang. Ka suitsetamine võib tekitada perekonnasiseseid probleeme. Alkoholismi all kannatavate inimeste kooselu on väga pingeline ning selle tõttu kannatavad lapsed. Agressiivses õhkkonnas kasvavatel lastel
............................................................................................15 KASUTATUD ALLIKAD.....................................................................................................16 3 SISSEJUHATUS Ilma ja kliimavööndiga on seotud mitte ainult erinevad käitumuslikud eripärad, vaid sageli ka emotsioonid, meeleolu, stress, psüühilised ja füüsilised haigused. Ka temperatuur, niiskus, tuul, valgus, õhurõhk mõjutavad või võivad mõjutada inimeste käitumist ja meeleolu. Tõenäoliselt on meile eri vormides nende kõigi mõju tuttav kui läheb külmaks, siis käitume me viisil, mis vähendab külmaga kokkupuutumisel tekkivat ebamugavustunnet. Väljasviibimise aktiivsus langeb või siirdub mingisse teise vormi (ei minda enam telkima, vaid suusatama)
Antiikajal tegelesid inimloomuse mõtestamisega eelkõige filosoofid, aga ka ajaloolased, kõnemehed. See, mida praegu mõistetakse isiksusena, selleks olid hing (kr. Psyche, ld. Animus), loomus (kr. Psysis, ld. Natura), eetos loomutava ja kombed (kr. Ethos, ld. Consuetudo) ja karakter (kr. Ethike charakter), mida ladina keeles tähistas tavaliselt fraas ,,notatio morum" ( 'kommete tähtsus' ). Karakterit võib pidada koondpildiks, mis esitab inimese psüühilised omadused nende avaldusvormide kaudu suhetes teiste inimestega eetilises raamistikus. Kirjandusliku karakteri määratlus: karakter ja eetos. Karakteri mõiste aja jooksul on muutunud. Theophrastosel tähistas see inimesele üldiselt omaseid tüüpjooni või omadusi, praegu aga antakse selle sõna all kolm erinevat tähendust: · Loomus või iseloom, omaduste kogum, mis eristab üht isikut, nähtust või gruppi teistest, s.o karakter psühholoogilises tähenduses.
Inimeste unikaalsuse rõhutamiseks tuuakse tavaliselt välja tööriistade valmistamine, keel, ratsionaalse mõtlemise oskus ja kultuur. Inimvaim ja aju: käitmise bioloogilised alused 1. Loetlege, millistest osadestpeaaju koosneb. Eesaju (vasak ja parem ajupoolkera), vaheaju, keskaju, ajusild, väikeaju ja piklikaju 2. Miks on aju pind kääruline? Käärud lasevad ajukoorel areneda,kasutades selleks võimalikult vähe lisaruumi 3. Millised psüühilised nähtused sõltuvad ajusilla talitlusest? Ärkvelolek ja uni. Samuti kontrollitakse seal näolihaseid, keelt, kõrvu ja silmi. 4. Mida ütleb meile psüühika kohta Phineas Gage'i juhtum? Inimese psüühika ja ka ajuehitus on väga spetsiifiliselt liigendatud. Antud juhtumis paranes mees küll füüsiliselt kuid kahjustas teatud ajukeskust mis kontrollis käitumist, seetõttu muutus mees ebaviisakaks, hoolimatuks ja kannatamatuks. 5. Mis on sünaps?
abi, äkki tervisega juhtub midagi - Sotsiaalfoobia – kardab teiste hinnangut - Lihtfoobia – kardab oma kindlat asja Ärevus - Normaalne ärevus - Patoloogiline ärevus: liiga tugev, liiga kaua kestev, objektiivse põhjuseta ÄH seotud riskid ÄH on riskifaktoriks: - Kardiovaskulaarsetele haigustele - Kardiaalsele äkksurmale - Hüpertensioonle - Mmöokardi infarkti järgsetele komplikatsioonidele Ärevuse sümptomid - Psüühilised - Somaatilised - Muude füsioloogiliste funktsioonidea seotud häired Psüühilised sümptomid - Pingetunne, rahutus, võimetus lõõgastuda - Keskendumisraskused, pea mõtetest tühi - Kõrgenenud erutuvus ja ärrituvus, kergesti ehmumine - Hirm (kaotada kontroll enese üle, minna hulluks, surmahirm) - Derealisatsiooni ja depersonalisatsioonielamused Kehalised sümptomid Südamekloppimine, higistamine, värisemine, vappumine, suukuivus, hingamisraskused,
Mina sain loosiga endale referaadi teemaks lapse murdeea tutvustamise. Nii, et ma siis üritan selles kajastada kõiki muutusi, mis toimuvad inimese kehas seoses murdeeaga. Murdeiga on periood, mis kestab 12-nendast elusaastast 16-nenda eluaastani. See on tavaliselt inimese eneseotsingute ja iseendas selgusele jõudmise aeg. Murdeea psüühilised probleemid ja eneseotsing. Murdeiga algab umbes 11-12 aastaselt ning lõpeb tavaliselt 18-21-aastaselt. Kui päris väike laps mõtleb harva oma sisemiste omaduste üle, tema tähelepanu on keskendunud välismaailmale ja tema energia avaldub peamiselt tegevuses, siis murdeealisega on asi teisiti. Kiire füüsiline kasv ja suguküpsuse algus muudavad märgatavalt tema välimust ja sisemaailma, tekitades suurt huvi enda vastu. Kilpnäärme intensiivne tegevus kutsub esile
Kohustusliku hariduse täitmist kontrollivad kohalikud võimuorganid, pidades arvet kõikide kooliealiste laste üle. Vanemat või hooldajat informeeritakse, kui laps tuleb kooli registreerida. Kui last ei ole õigeks ajaks registreeritud, siis võib lapsevanemalt või hooldajalt nõuda tasu lapse järelvalve kohustuse eiramise eest. Laps võib alustada koolis käimist ka aasta varem. Umbes üks protsent lastest kasutab seda võimalust, kuid arstlikud ja psüühilised kontrollid peavad kinnitama, et ta tuleb koolis toime. Sarnaselt sellele, võib ka hiljem kooli minna ning tuleb läbida samasugused katsed. Soomes pole kohustuslik koolis käia, kohustusliku hariduse võib omandada ka näiteks kodus. Sellisel juhul peab omavalitsus lapse õpinguid kontrollima. Lapsevanem või lapse hooldaja peab tagama täieliku põhihariduse omandamise. Kodus õppijate arv on minimaalne. Kuni 1998. aastani oli põhikool jagatud kaheks osaks: 1. - 6. ja 7. - 9
1. Töökaitse korraldus Eesti Vabariigis Töökaitse on õiguslike, majanduslike, tehniliste, ergonoomiliste, organisatsiooniliste, töökorralduslike, tervishoiu- ja sotsiaalsete meetmete ning vahendite kogum töökeskkonnas tekkida võivate ohtlike ja kahjulike mõjurite vältimiseks ning inimeste töövõime tagamiseks. Töökaitseseaduse eesmärk on luua õiguslikud alused tervisele kahjutu ja ohutu töökeskkonna tagamiseks kõigile töösuhetes osalevatele isikutele. 2. Töökaitse korraldus ettevõtetes Töökaitse üldise seisukorra eest vastutab tööandja. Tööandjale alluvate haldus- ja tehniliste töötajate töökaitsealased õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks ametijuhendites või muudes dokumentides. Rohkem kui 300 töötajaga ettevõttes on tööandja kohustatud ametisse võtma töökaitse peaspetsialisti. Eriti ohtlike ja kahjulike tootmismõjuritega või normidele mittevastavate töötingimuste korral on peatööinspektoril õigus nõuda töökaitse peaspets...
· alatoitlus, sooltehaavandid (7) · veepuudus ja maohaavad (7) · tõsised südame, neerude ja maksa kahjustused (7) · hammaste ja igemete kahjustused (7) · söögitoru kahjustused, krooniline kõhukinnisus (7) · tundlikkus külma suhtes (10) · ülemäärane karvakasv kehal (10) · aeglane pulss, madal vereringe (10) · võivad tekkida ka minestamishood (10) · võib tekkida menstruatsiooni ebakorrapärasus (10) 2.4.2 Psüühilised tagajärjed: · depressioon ja madal enesehinnang (7) · süü-ja häbitunne (7) · halvenenud sotsiaalsuhted (7) · tujukõikumised (7) · perfektsionism (7) · ,,kõik või mitte midagi" stiilis mõtlemine(7) · Katkeline uni, kus öö jooksul ärgatakse korduvalt (10) Nagu on aru saada, siis anoreksia haiguse tagajärjed on väga kohutavad ja koguni eluohtlikud
Infrapunaste kiirte ravitoime seisneb keha teatud piirkondade kiiritamises, mille tulemusena paraneb kudede ainevahetus, 13 Berit Osula ja Tari Lillemets 2009 ilmneb organismi rahustav ja põletikuvastane toime. Reeglina on kiirguse sügavus 2-3 cm. Näidustused: liikumis-tugiaparaadi haigused, seedetrakti haigused, psüühilised anomaaliad, neeru- ja põiepõletik, munasarjapõletik, lihaste traumad, vererõhu stimulatsioon, halvaloomuliste kasvajate algfaas (raske määrata). SELGROO LIIKUVUS 1. Määrata liikuvuse ulatus pea või keha painutusel ette-taha, paremale-vasakule ning keha pöördel paremale-vasakule. Kui liikuvus on vaba, hindeks 0. Kui liikuvus on piiratud 25% ulatuses, on hinne 1. Kui 50% ulatuses, siis hinne 2 ja 75% ulatuses 3. Kui liigutust pole
kindlate, julgete ja otsustusvõimeliste partneritega, kes ei löö kartma jumala poolt saadetud hirmsate loodusnähtuste ees. Initsiatsiooniriitustel kontrolliti näiteks noorte mälu, kus nooruk pidi mäletama ja oskama tähtsamaid hümne, rituaalseid laule, sõnumisi, zeste jms, aga ka tundma rituaalseid tantse ning oskama neis väärikalt esineda. Riituste hulka kuulusid ka mitmekülgsed valulikud kehalised katsed, pikk paast, psüühilised katsumused (näiteks pikk üksiolek, mediteerimine, hirmu ületamine jms). (M. Tilk ,,Kasvatus eri kultuurides" 2003: 32-33) Alkira-Kiuma initsiatsioonitseremoonia tänapäeval (1904 a), kus 12 a. poissi viskavad õhku tema meessoost sugulased. (http://www.webpages.uidaho.edu/~rfrey/220aboriginal_passage.htm) Initsiatsiooniriitused ei ole nn. mehaaniliselt tekitatud, vaid need on tolleaegsete inimeste olemuse tunnetamise käigus sündinud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
