Kiire ja jõuline, kuid kitsa kandepinnaga. Muutuse algus pigem modernistliku taustaga, kuid hiljem postmodernismiga märgid). Proosa 1960. ja 1970. aastate vahetusel: proosa tähtsustumine ja proosa radikaliseerumine (Valton, Unt), ajalooline proosa (algatajaks Kross), romantika + realism (palju on varasemast 1960ndatest romantika realismi põimumist) nagu ka: probleem + realism, mudelproosa (mudeldav tendents proosasse, eriti proosa radikaalsemasse osasse), psühholoogiline modernism (1970nda algus. Eriti psühhoanalüüsiga seotud laine, mis tuleb noores proosas, eesotsas Vaino Vahing, Unt följetonistlik proosa (kujutamisviisiga on seoseid ka Undil). Autorid: Mati Unt, Arvo Valton, Paul Kuusberg, Enn Vetemaa (lühiromaani teke. Viiest lühiromaanist koosneb tsükkel, liigub psühholoogilisest realismist vormiteadliku modernismi suunas). Madis Kõiv (romaan ,,Aken"). Aimee Beekman (,,Väntorel" (1970))
sõltub ametnikest. Seetõttu tuleb jälgida, et mis teostub oleks avalikkuse huvi, mitte ametnikkonna erahuvi. o Vajadus tõsta valitsemise tõhusust, et olulised küsimused saaksid kiiremini hallatud. o Vältida võimalikku korruptsiooni, mille oht on pidevalt olemas. Kontrolli võib teostada kolmes vormis: o Sisemises, e ametkondlikus- sisekontroll. põimuvad 2 aspekti- juriidiline ja psühholoogiline o Poliitiline kontroll- kätkeb endas varalist järelvalvet kui kontrolli kõrgete ametikohtade täitmise protseduuri üle. Teostavad vastavad järelvalveinstitutsioonid. o Õiguslik kontroll- peab tagama haldussuutlikkuse ning vältima korruptsiooni. Kasutatakse kas üldist kohtusüsteemi või spetsiaalset ombudsmani(sõltumatu lepitaja) institutsiooni
sooritatud kuriteoga). Ja vaatamata lugeja pingutustele avastada roimar enne, kui selle paljastab autor, jääb võitjaks ikka Agatha Christie. Tema trikkide kollektsioon lugeja altvedamiseks näib olevat ammendamatu. Seejuures jääb lõpp alati loogiliseks ja tundub saladuse ainuvõimaliku lahendusena. Agatha Christie jutuvestjana ja intriigipunujana on nii valdav, et varju jäävad teose nõrgad küljed lugeja lihtsalt ei märka neid. Sageli jätab soovida tegevuse psühholoogiline põhjendatus, esineb ebareaalseid olukordi, erinevad tegelaskujud erinevates romaanides on nii mõnigi 3 kord äravahetamiseni sarnased nad kasutavad isegi samu repliike ja mitmed autoripoolsed arutlusedki korduvad raamatust raamatusse. Romaanides esinev romantika on naiivne ja romantiline meeskangelane sageli üllatavalt naiselik.
Eduard Vilde (1865 1933) Eduard Vilde looming kujundas suures määral Eesti varasema kriitilise realismi ilme. Kirjutas oma esimese jutustuse juba 17 aastasena ning peatselt sai temast kõige populaarsem eesti kirjanik. Ärgatas huvi oma maa ja rahva kui ka kogu kaasaegse Euroopa elunähtuste ning uuemate rahvusvaheliste mõttevoolude vastu. Vilde teostega jõudsi eesti jutustav proosa vähenõudlikust, zanriliselt ebamäärasest külajutust laiahaardeise panoraamromaanini ning psühholoogilise novellini. Ka tema näidendid kuuluvad eesti klassika põhivarasse. Vilde viiekümne aasta jooksul kestnud kirjanduslikus töös saame erstada kolme järku. Esialgu kirjutas ta peaasjalikult kergesisulisi põnevus ja naljajutte. Teisel perioodil oli ta teadlik ning järjepidev realist. Paguluses alanud kolmanda loomingujärgu teostele on iseloomulik psühholoogiline süvenemine ja kunstiline viimistletus. Vilde lapse ja nooruk...
· ,,Tõe ja õiguse" neljandas osas on võitlus iseenda ja oma elu õnnega. · ,,Tõe ja õiguse" viiendas osas on alistumine. Peamine idee on,et inimene,kes koguaeg kaugeneb maast pöördub taas maast jõuduammutama.Iga köide algab lootusega kuhugi jõuda,iga köitega hoog väheneb.Teos oli lugejate seas väga populaarne ja sai ka riigivanema auhinna. 8 Hilisem looming Romaan "Elu ja armastus"on psühholoogiline teos.Käsitleb kahe inimese vahelist suhet.Teoses on vähe välist sündmustikku,palju pikki dialooge ja inimese siseheitluse kirjeldusi. "Ma armastasin sakslast"-päevikuvormis minajutustus.Romaan on pessimistlik,puudub väljapääs.Kahe erinevast rahvusest ja erinevast ühiskonna kihitst noorte armastuslugu. Tema teine näidend "Kuningal on külm",mis on jantlik võitlus võimu pärast.See on allegooriline
Teisel loominguperioodil valis Tammsaare ainestiku linnamiljööst, keskseks tõusis naise saatuse jälgimine seoses emantsipeerumisideedega. Jutustuses "Üle piiri"(1919) on peategelaseks naine, kes suudab ületada 7 kodanlikud eelarvamused.1920-ndail aastail jõudis Tammsaare oma loomingu kõrgperioodi. Tema loomingut iseloomustab psühholoogiline läbinägevus ja avarate panoraamide loomise ning ühiskonna probleemide käsitlemise juures ühtlasi tundeintensiivsus. Ta andis ulatuslikke läbilõikeid oma ajastust, tema kujutamislaadi rikastasid kord satiir, kord lürism või haarav dramatism. Draama "Juudit"(1921) andis omapoolse tõlgenduse piibli Juuditi raamatu ainestikule; nimitegelast on kujutatud võimuahne ja kirgliku naisena, kes toimib puhtegoistlikel ajenditel ja murdub oma süütegude koorma all. Teose idee on suunatud
Realismi tekkimine langeb 1820. aastate lõppu, tema õitseng 1830.-1860. aastatesse. Realism arenes kõige intensiivsemalt Prantsusmaal (Stendhal, Balzac, Flaubert, Rolland), Inglismaal (Dickens, Thackeray, Brontëd, Glasworthy, Shaw), Venemaal (Tolstoi, Dostojevski, Tsehhov), Norras (Ibsen). Täiuslikema väljenduse leidis realism romaanis, milles kasutati kindlaid võtteid. 19. sajandi realismile on iseloomulik tugev ühiskonna- ja kombekriitiline hoiak, seda nimetatakse kriitiliseks realismiks. 19. sajandi II poolel eraldus realismist üksikseiku vääramatus põhjuslikus seoses rõhutav naturalism. 19. sajandi lõpus hakkas klassikaline realism ammenduma, tekkisid uued voolud kas siis realismi arendusena või vastandusena. Seda perioodi võime nimetada uusromantismiks, mis algas dekadentsiga (varane sümbolism, esindajaks Baudelaire), uusromantismi keskmeks saab sümbolism, sümbolismiga haakuvad dekadents, estetism ja impressionism. ...
teadusuuringuid,kriiside ohjamine,rahuvalve väljaspool oma liikmes maade territooriumil.Rahumisioonid: Iraak,Kosovo,Afganistan,Bosnia ja Hertsegovinas. Hoidub jõuga ähvardamast.Ei ole oma sõjaväge, väeüksused moodustavad liikmesriikide relvaüksustest. Kollektiivne enesekaitse põhimõte-relvastatud kallaletung ühele liikmele käsitatakse kallaletungina kõigile lepinguosalistele, lubatud relvajõu kasutamine.Oluline treeningu juures psühholoogiline ettevalmistamine. üleeuroopaline,oluliseks funktsiooniks on ühendada Euroopat, suhteid hoitakse ka venemaaga, et vähendada rahvusvahelist vastasseisu. ÜRO-Ühinenud rahvaste organisatsioon, mis on ühtlasi ainus ülemaailmse ulatusega julgeolekuorganisatsioon. Asutati 26.juunil 1945 san fransiscos 51riigi poolt. ÜL:rahvusvaheline koostöö,rahu,julgeoleku ja inimõiguste kaitse. Tähtsaim dokument on ÜRO põhikiri.Peakorter New Yorgis, liikmesriike 192.Eesti liitus 17.sep 1991a
Tegu hinnatakse selle tagajärje (hüve) järgi. Eesmärk pühitseb abinõu. o Eetiline egoism ehk egoismieetika Altruism on isetu hool ja mure teiste pärast; omakasupüüdmatu ennastohverdav teisi arvestav teguviis. Thomas Hobbes (1588-1679) Inimene on loomult egoist, käitumist juhib enesearmastus. Isegi kaastunne tuleneb egoismist. Teiste kannatust nähes inimene mõtleb: "See võib juhtuda ka minuga." Psühholoogiline egoism inimeste tegudel on alati isekad motiivid, teisiti ei olegi võimalik, sest inimloomus on selline. (inimloomust kirjeldav seisukoht) (teeb) Personaalegoism inimene on võimeline ka isetuteks tegudeks, kuid ta ei taha neid teha. See on tema valik. Ta lihtsalt ei hooli moraalist. See on lihtsalt enesearmastus ehk isekus. (valib ise) Individuaalne eetiline egoism seisukoht, et kõik inimesed peaksid toimima minu heaks.
kõigi kasutajagruppide õigusi (Miks? Mida see tähendab?) Avalik ruum ja tähendused · ...sügavad ja olulised seosed minu ja... ...mu lähedaste ..maailma ..väärtuste ...ajaloo ...tulevikuootuste ...maailmavaate ..unistuste jne vahel Individuaalselt tähenduslik ruum. Inimesed saavad vihaseks, kui tähenduslikele ruumidele kallale kiputakse Kui tähendustele apelleerimine ruumi tegelikku kujundajat ei mõjuta, millele siis rõhuda? · Füüsiline ja psühholoogiline tervis · Heaolu · Liikumine · Stress · Meeleolu · Tähelepanuressursi taastumine · Keskendumisvõime Examples: green areas and well- being · Nature, in comparison to urban environments, affect positively the mood (Hartig et al., 2003; Hartig, Mang, & Evans, 1991; Morita et al., 2007; Tsunetsugu et al. 2013), concentration and performance (van den Berg, Koole, & van der Wulp, 2003; Hartig et al. 2003, 1991; Laumann et al., 2003).
Rahvusliku omapäraga seoti ka elulähedust- selle algatas Tarapitale järgnenud rühmitus Kirjanduslik Orbiit. Kirjanike hoiak oli kriitilises olukorras demokraatlik ja iseseisev. Tekkisid uued maailmavaated, mis avaldusid kirjanduses. 1934. aastal toimus Konstantin Pätsi riigipööre (algas vaikiv ajastu), mis mõjutas eesti kirjandust suurel määral. Teoseid anti välja enamjaolt tellimustöödena, avaldati vaid kindlatel teemadel kirjatükke ning domineeris psühholoogiline realism. Ilmus rohkesti ajaloolisi romaane, mis kujutasid eestlaste kangelaslikku võitlust kaugemas ja lähemas minevikus, näiteks August Mälgu ,,Läänemere isandad", mille peategelasteks olid viikingid Sigtuna hävimisloos. Mälgu looming esindab vaikiva oleku aja võimulähedast suunda, on positiivne ja rahulik. Albert Kivika romaan ,,Nimed marmortahvlil" eristub ajalooliste romaanide üldmassi
TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Margit Eelmets, Maris Velström, Kristel Luide, Kristin Kutser, Anneli Kõrve, Kaidi Virroja, Maire Nilgo, Berit Palgi KONFLIKTID MEESKONNAS Referaat Juhendaja: Kersti Jakobi Tallinn 2009 Sissejuhatus Vastuolud, lahkhelid ja tülid esinevad inimeste igapäevases elus ja töös vaatamata jõupingutustele neid vältida. Heast meeskonnast võib olla kerge rääkida, kuid elus tuleb ikka aeg-ajalt konflikte ette. Inimesed on erinevad: kuigi kõik võivad tahta häid tulemusi, on igal inimesel mõnevõrra erinev ettekujutlus sellest, mida tähendab hea tulemus. 1 Mis on konflikt? Lacey sõnul võib konflikti defineerida kui võitlust; kokkupõrget; võistlust; hu...
Leonardo da Vinci 15.Aprill 1452 Itaalia-2.mai Prantsusmaa Leonardo elulugu Leonardo elu saab jagada viieks erinevaks perioodiks: *Tema lapsepõlv ja noorusaastad Firenzez ja Itaalias *Tema esimene Milano periood aastal 1482-1499 *Teine Firenze ajajärk *Teine Milano ajajärk *Viimased kuus aastat. (Veetis võrdselt Roomas ja Prantsusmaal) Leonardo sündis Vinci külas 1452 aasta 15. aprillil vallaslapsena. Isa oli notar Ser Piero Vincida ja ema külatüdruk Caterina. · Lapsepõlv ja noorus · Esimesed eluaastad elas Leonardo ema juures, kuid 1457 läks isaga vanaisa majja elama. 1457-66 käis Vincis koolis, kus õppis lugema ja kirjutama, arvutama korrutustabeli ja vähesel määral ka ladina keelt. Säilinud kinnituste põhjal olevat Leonardo koolis "selle paari kuu jooksul, mis ta pühendas arvutamisele, teinud nii palju edusamme, et ta oma lakkamatute kahtlemiste ning raskete küsimustega ajanud õpetaja pidevalt segadusse". ·...
Pensionid ja pikaajalised investeeringud Tarbimise üldine psühholoogiline seadus - Seadus, mis ütleb, et esiteks eksisteerib tuludest sõltumatu autonoomne tarbimine ja teiseks, tulude kasvades kasvab ka tar- bimiskulu, kuid aeglasemas tempos. Mis tähendab, et teatud tulude taseme ületami- sel hakkab inimene säästma . Isiklik kasutatav tulu (IKT) tulu, mis jääb järele peale maksude maksmist. Tarbimisfunktsioon näitab majapidamiste kulutamise soovi erinevatel isikliku kasutatava tulu tasanditel
1. individuaalne initsiatiiv 2. riski aktsepteerimine 3. suund mil määral on organisatsiooni liikmetele selged või ebaselged organisatsiooni eesmärgid 4. integreerumine - millisel tasemel on org. koostöö 5. juhtkonna toetus alluvatele 6. kontroll 7. identiteet - mil määral samastavad töötajad end organisatsiooniga 8. hüvituste süsteem 9. konflikti tolerants 10. kommunikatsioon 7. Tagasiside ja selle vajalikkus Kui ebasoodne psühholoogiline miljöö takistab, moonutab või halvab informatsioonivoolu organisatsioonis eneses ja sellega läbikäivate teiste organisatsioonide ja isikutega, kannatab selle all organisatsiooni produktiivsus ja selles töötavate inimeste rahulolu oma töötingimustega. USA tööstuspsühholoog Jack Gibb on loetlenud teatud tingimusi, mis kas soodustavad või takistavad soodsat ja vaba informatsioonivoolu inimeste vahel:
Kuna mind ennast müük huvitab siis ma alati kuulan suure huviga ära mida mulle mingil hetkel müügiga tegelev inimene pakub. Kuulan alati ära ka need n.ö tüütud telefonimüügi kõned, sest kunagi ei tea kui oskuslikult võib keegi seda teha, äkki saab endalegi midagi tarka kõrva taha panna. Paljude inimeste hoiak on aktiivse müügi suhtes tõrjuv, kuna valdavalt jätab see agressiivse ning pealetükkiva mulje. Minu silmis on äärmiselt oluline psühholoogiline ettevalmistus, mille tulemusel on püstitatud müügieesmärke kergem saavutada. Kuna mulle endale meeldib müügiga tegeleda siis ma suhtun teenindusse ja müügiinimestesse väga positiivselt ja hindan nende tööd. Mulle meeldib väga inimestege suhelda, see on ka võibolla üks põhjus miks ma alati kõik inimesed ära kuulan. Näiteks kui kaubanduskeskuses noored müügimehed tutvustavad Starmani või soovitavad liituda LHV poolt pakutava pensioniga.
Pärsiale lisaks oli Kuningarahu kasulik eelkõige Spartale, sest üldise autonoomia nõudest hoolimata jäi Pel lIIT PÜSIMA. Teeba tõus:Leuktra lahing. Sparta ja Teeba vahel 371. a eKr toimunnud lahing Boiootia edelaosas. See on ehk kuulsaim kreeklaste omavaheline lahing. Spartalaste liitlased säilitasid külll võitlusvõime, kuid pidid langenute matmiseks vaherahu paluma ning Kesk-Kreekast lahkuma. sellel lahingul oli suur psühholoogiline tähendus: spartiaatide võitmatuks peetud faalanksi lüüasaamine suures lahingus lõpetas senise aukartuse nende sõjajõu vastu. Teisalt tõstis see oluliselt Teeba autoriteeti, pannes aluse viimase lühiajalisele hegemooniale. Arkaadialased kukutasid paljudes linnades spartameelsed oligarhiad ja kutsusid teebalasi endale appi. 371/370 a. eKrt talvel tungis Teeba vägi Epameinodase juhtimisel Peloponneseosesse, laastas Lakooniat ja siirdus siis
Mis on selle sõnum? (saj)(B.Notke, 15.saj, Niguliste) ,,Surmatants"-teema: elukaduvus ja kõige surelikkus, 54 inimest, kõrval surmamotiiv, all kahekõne surmaga. 15 saj, Niguliste kirikus, suursugusematest inimestest järjest madalamale, peenmaali tehnikas. Autor:Bernt Notke. 15.Milliseid maalitehnikaid kasutati 15.saj Itaalias? S.Botticelli ,,Kevad" ja ,,Veenuse sünd," mis viitab vararenessansile? 16. .Miks hinnatakse nii kõrgelt Leonardo maali ,,Mona Lisa"? täiuslik psühholoogiline portree; Mona Lisaga rajas kunstnik uue suuna portreemaalis suuna, mis pani pearõhu inimese sisemise mina esiletoomisele. Millise külje see inimesest esile toob? Sisemise Millist kõrgrenessansile omast tunnust näeme tema maalil ,,Madonna kaljukoopas"? Kuidas on kunstnik kasutanud perspektiivi maalis ,,Püha õhtusöömaaeg"? 17.Milline Itaalia 16.saj. kunstnik meenub esimesena, kui räägitakse nn. klassikalisest ilust?(Raffael) Millist teost seostad kl-se iluga?(Sixtuse madonna) Kas
tõuseb, väheneb laenude võtmine, seega väheneb ka tarbimine, mille tulemusel majanduskasv aeglustub ja inflatsioonimäär väheneb; intressimäärade alanedes suureneb tarbimine, millega kaasneb inflatsioonitempo tõus. Inflatsiooni tekke põhjused: Liigse paberraha käibele laskmine- riigi eelarvet ei suudeta tasakaalustada, kulud ületavad tunduvalt tulusid. Selleks tuleks suurendada makse, mis on aga tülikas. Kergem on lasta käibele uut raha. Psühholoogiline tegur- inflatsiooni ootus ehk usalduse puudumine vääringu stabiilsuse vastu. Sotsiaalsete rühmade vaheline võitlus oma majanduslike huvide, eelkõige palga tõstmise, eest.8 4.4 Deflatsioon Deflatsioon on majanduses ringluses oleva paberraha hulga vähendamine, mille tulemuseks on raha ostujõu suurenemine ja hindade alanemine.9 8 Õppematerjal. www.rak.edu.ee/opiobjektid/raha/inflatsioon.html 9 Eesti Entsüklopeedia. http://entsyklopeedia
Teisel loominguperioodil valis Tammsaare ainestiku linnamiljööst, keskseks tõusis naise saatuse jälgimine seoses emantsipeerumisideedega. Jutustuses "Üle piiri"(1919) on peategelaseks naine, kes suudab ületada kodanlikud eelarvamused.1920-ndail aastail jõudis Tammsaare oma 7 loomingu kõrgperioodi. Tema loomingut iseloomustab psühholoogiline läbinägevus ja avarate panoraamide loomise ning ühiskonna probleemide käsitlemise juures ühtlasi tundeintensiivsus. Ta andis ulatuslikke läbilõikeid oma ajastust, tema kujutamislaadi rikastasid kord satiir, kord lürism või haarav dramatism. Draama "Juudit"(1921) andis omapoolse tõlgenduse piibli Juuditi raamatu ainestikule; nimitegelast on kujutatud võimuahne ja kirgliku naisena, kes toimib puhtegoistlikel ajenditel ja murdub oma süütegude koorma all. Teose idee on suunatud
ühe rajajaks. 1901. a. hakkas ilmuma "Teataja", mille asutajaks oli Vilde koos tollase vandeadvokaadi ja hilisema riigivanema Konstantin Pätsiga. 1904. a. juulis suundus Vilde Tartusse vabameelset haritlaskonda koondava ajalehe "Uudised" juurde, kus toimetas lehe veste- ja naljanurka ning avaldas omaloomingut. Muuhulgas ilmus siin Vilde kõige tuntum noorsoojutustus "Minu esimesed "triibulised." Vilde kolmest näidendist kuuluvad eesti näitekirjanduse kullafondi psühholoogiline draama "Tabamata ime" (1912) ja komöödia "Pisuhänd" (1913) . Neid lavastatakse tänini ja mõlemast on tehtud ka telefilmid. Vilde loomingut on väljaantud sarjadena "Teoseid" ja "Kogutud teosed" ja seda on tõlgitud paljudesse keeltesse. Ajakirjanikuamet oli Vildele nii elatusallikas kui võimalus realiseerida oma vaateid ja veendumusi. 1905. a. kevadel lülitus Vilde aktiivselt poliitilisse tegevusse, võttes osa Eestimaa Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse Tartu osakonna asutamisest
kohtuda ning teda märgata. Kontaktide sagedus ja tuttavlikkus – peetakse määravaks. Nii on võimalik üksteist paremini tundma õppida. Sarnased maailmavaated, ühised eelistused, tunnevad teineteise seltskonnas mugavalt ning turvaliselt. Välimus on ka mõjutavaks teguriks. Kuigi peaks tähelepanu pöörama inimese olemusele pigem, et vältida tulevikus pettumusi. Armumine kui Lähedussuhete algus Armumine – teatud tüüpi psühholoogiline seisund, mida iseloomustavad sarnased jooned armunte mõtlemises, emotsiooides ja käitumises. Armumist peetakse toredaks ja mõnusaks tundeks, millest võib välja kujuneda pikaajaline lähisuhe. Armumine toimub alates esimesest silmapilgust või võib ka kujuneda pikemaajalisest sõprusest. Kasvab motivatsioon õppida, kedagi abistada, tutavaid kiita. Valdavad positiivsed emotsioonid. Tugevad emotsioonid ja väljavalitu idealiseerimine.
Kes saavad tasuta karjäärinõustamist? Noored vanuses 7-26 eluaastat. Lisaks saavad tasuta karjääriteenuseid põhikooli ja gümnaasiumi lõpetajate vanemad. 14. Tööturuteenused Eestis. Töötute karjäärinõustamine missugused on töötutele pakutavad põhiteenused? · Outplacement ja karjäärinõustamine (tööotsingunõustamine) · Töötukassa - Tööotsingunõustamine (töötuba, tööklubi) - Karjäärinõustamine - Psühholoogiline nõustamine - EURES-e nõustamine · Lisaks veel võla- ja sõltuvusnõustamine 15. Missugust infot pakuvad EURES-e nõustajad? EURES nõustaja oskab anda informatsiooni: · vabade töökohtade kohta · teise riiki tööle asumise tingimuste kohta · töötamisega seonduvate sotsiaalsete garantiide kohta (erinevad sotsiaaltoetused, töötutoetused jms) · tööotsimisega seotud kasulike aadresside ja kontaktandmete kohta EMP
6 RAVI .................................................................................................................. 7 STATISTIKA ..................................................................................................... 8 KOKKUVÕTE ................................................................................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS .......................................................................... 10 SISSEJUHATUS Pedofiilia on täiskasvanute psühholoogiline häire, mis väljendub seksuaalses kiindumuses lastesse. Selle alla kuulub ka efebofiilia (sksuaalne kiindumus puberteedi- ealistesse) ja mõnikord ka kronofiilia (seksuaalne kiindumus endast tunduvalt noorematesse isikutesse). Pedofiilne käitumine algab üldjuhul murdeeas või kahe-kümnendate eluaastate alguses ja jäljendab sageli kurameerimist. Pedofiilid lähenevad pigem sellistele lastele, kes näivad olevat
(2002) Aino Lunge Emotsioonide psühholoogia (1980) Emotsioonid ja füüsiline heaolu Erinevaid seoseid: Emotsioon kui haiguse põhjus Emotsioon kui haiguse tagajärg Emotsioon kui haiguse prognoosi mõjutaja Erinevad emotsioonid on seotud erinevate infotöötlusstiilidega: Rõõmus meeleolu loomingulisus, innovatiivsus Tõsisem meeleolu detailsem, loogilisem mõtlemine, tähelepanu keskendatus Emotsioonid ja psühholoogiline heaolu "Mäletsemine", nämmutamine Emotsioonide avaldamine Verbaliseerimine aitab korrastada ning ümberstruktureerida mõtteid ja tundeid, sündmusele tähendust leida Toimetulekustrateegiad Kas kasutada probleemile orienteeritud? või Emotsioonile orienteeritud strateegiat? Baasemotsioonid e põhiemotsioonid Eristatakse 6 põhiemotsiooni: Hirm Viha Vastikus Kurbus Rõõm (õnnelikkus)
võrdselt mõlema jala päkal. · Et hästi vabaviset sooritada: - Visketehnika on sama kui ühekäe-ülaltviske puhulgi. - Keskendumine ja lõdvestumine. - Jala asetamine joone taha, viskeks mugava asendi sissevõtmine. - Viskekäe asetamine pallile, teine käsi toetab kõrvalt. - Vaade korvile. - Tabava vabaviske ettekujutamine. - Sügav sisse-välja hingamine. Kuna vabavise nõuab väga kõrgeprotsendilist tabavust, on igal viskel tugev psühholoogiline surve. Vise toimub ilma kaitseta ja tihtipeale otsustab see tasavägise mängu saatuse. Ettevalmistus peaks alati olema täpselt ühesugune. Ideaalis jalad asetsevad õlgade laiuselt paraleelselt, ühe liigutusega sirutuvad põlved, keha ja käsi. Hingamistehnika on väga tähtis, et tunda end mugavalt ja vabastada end pingest. Pilgu peab keskesndama rõngale, mitte pallile, sõrmed mugavalt laiali, ranne tagasi painutatud ja küünarnukk korvi suunas.
ootamatud unehood. Need unehood tekivad ilma eelnevate sümptomiteta igasuguse tegevuse juures igal ajal. Uni kestab tavaliselt mõne minuti ja selle järel tunneb inimene end mõne aja reipamana. Öine uni ei ole sellisel juhul enamasti häiritud. Ajavahestress Füsioloogiline ja psühholoogiline seisund, mis on tingitud päeva pikkuse muutumisest reisides üle ajavööndite piiride 8 KOKKUVÕTE Selle referaadi eesmärgiks oli uurida und ja unehügieeni ning nende olulisust inimesele. Enne teema käsitlemist ei teadnud ma unehügieenist rohkemat kui, et korralikuks puhkamiseks peab täiskasvanud inimene öösel magama vähemalt 7-8 tundi. Referaadi koostamise ajal sain
Sauga Põhikool Esmaabi Referaat Peeter Hansen 8. klass Pärnu 2014 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................................... 3 Esmaabi............................................................................................................................................... 4 Elustamine........................................................................................................................................... 5 112....................................................................................................................................................... 7 Kokkuvõte........................................................................................................................................... 8 Kasutatud kirjanuds ...................................
Nakatumine Anonüümsus Deindividualtsioon Tiheliolek häireolukorras You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Privaatsus Isikutevaheline piirikontrolli protsess Füüsiline Psühholoogiline Isik vs grupp You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Keskkonna mõju arengule: Ruum kodus ja keskkondlik stimulatsioon Füüsiline vs sotsiaalne keskkonnas Eneseteadvuse areng ja keskkond Lapse uurimiskäitumine Tauststimulatsiooni omadused Variatiivsus
· Alateadvuse mõiste · Varase lapsepõlve tähtsus · Muutis suhtumist seksuaalsusesse ja kehasse · Mõjutas üldisi hoiakut vabameelsuse suunas o 20. sajandil muutusid hoiakud vabamaks · Kunst, kirjandus, kultuur o Sürrealism Unenäo reaalsus Salvador Dali- Eestis Navitrolla L. Bunuel- ,,Andaluusia koer" K. Ristikivi ,,Hingede öö" Fr. Kafka · Psühholoogiline nõustamine o On pannud aluse sellele Teised psühhoanalüütikud · Carl Gustav Jung (1875-1961) o On ka muid põhjuseid peale seksi, mis inimesi liigutab o Kollektiivne alateadvus o Arhetüüp Sarnaste isikute, objektide või kotseptsioonide algkuju, millest nad kõik on tõenäoliselt välja kujunenud, kopeerunud, pärinenud või arenenud. Armukade naine, ihnur, hooplev sõdur, kuri võõrasema
Atmosfäär värvid, lõhnad, hääled, valgus. Turvalisus, sobivus ostukoha imagoga. Ümbritsev sotsiaalne keskkond ehk kaaskliendid isiksuseomadused, staatus, elustiil. Tihedus, müügipersonali välimus, interaktsioon müüjaga. Ajafaktor ajasruve ja stress, ajasruve ja erinevad tooted ja teenused. Ostukontekst ehk põhjus miks toode ostetakse, kas endale või kingituseks, kasutamise situatsioon. Psühholoogiline seisund nälg, janu, uni ja tuju. 21. Mis on ja kuidas ettevõtte promotsioonitegevuses kasutada: Facebook? Instagram? Otseturundus? Youtube? Kodulehekülg? Suhtekorraldus? Jms. Facebook? Mõiste: Veebipõhine suhtlusvõrgustik. (Teenusel on üle miljardi aktiivse kasutaja) Kuidas kasutada: Suhtluskeskkonna kasutajad saavad lisada sõpru, saata neile sõnumeid ja uuendada oma isiklikke
limaskesta turse e ödeem ning ka õhuteede blokeerumine limakorkidega Astma. Iseloomulikud tunnused e süptomid Köha Vilistav hingamine Pingutustunne rinnus Mõnikord rögaeritus 8 Hingeldus (kergest tugevani) Sümptomid ägenevad tavaliselt öösel ning neid võivad esile kutsuda: füüsiline pingutus madal temperatuur psühholoogiline stress Astma - diagnoos Diagnostilistest uuringutest kasutatakse sageli kopsufunktsiooni teste, millega mõõdetakse kopsu väljahingatava õhuvoolu tippkiirust. Väljahingatava õhu maht on seda väiksem, mida raskem on astma. Allergia nahatestid Ravitsemine ja toimetulek Patsientidesse sisendada kindlust, et astma sümptomeid on võimalik kontrollida ja laste puhul on võimalik lapse kasvades haiguse iseeneslik taandumine.
teenimisest. Teoloogia uurib teadusliku mõisteaparaadi ja teaduslike meetodidega religiooni kui nähtuse ja üleloomuliku printsiibi olemust, üleloomuliku printsiibi ja inimese vahekorda , religiooni ja ühiskonna seoseid ning vastavaid allikaid ajaloolises, eetilises ja eksegeetilises plaanis eri kultuurides ja ajastutel. Igal religioonil on oma teoloogia. Usk religiooni ja usundi keskmes asuv keerukas psühholoogiline nähtus hoiak, mis kujutab endast kindlat suhtumist religiooni väärtusobjekti ja selle suhtumise läbielamist. Rahvausund konkreetse religiooni sekundaarne usundikiht, mis koosneb hilisema tekkega ettekujutustest, pärimustest ja tavadest. Ebausk rahvausundile toetuv uskumuste ja nendele vastav kirjutamata käitumisjuhiste kogum. Uskumus konkreetne rahvausundiline väide, millest juhindutakse ka käitumises.
1. Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psühhilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi. 2. Väärkohtlemist jagatakse kolme kolme suurde gruppi: · Lapsele suunatud vägivallateod; · Lapse hooletusse jätmine; · Lapse ülehooldamin; 3. Väärkohtlemine esineb järgmistes vormides: · Emotsionaalne e. tundeline; · Füüsiline e. kehaline; · Psühholoogiline e. vaimne; · Seksuaalne e. sooline 4. Emotsionaalne vägivald lapse suhtes on mistahes tegu, mis asetab lapse emotsionaalse pinge seisundisse, ohustades lapse tundeelu eakohast arengut. 5. Psühholoogiline e. vaimne vägivald on lapse suhtes tehtud tegu, mis pidurdab või kahjustab lapse potentsiaalsete võimete arengut. 6. Füüsiline vägivald on lapse väärkohtlemiseliik, mille käigus asetatakse laps tahtlikult
Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastuse Trükikoda. 1999. lk 12. 4 Lapsed Eestis. Tallinn: ÜRO. 2000. lk 39. vorme. Lapse väärkohtlemine on mistahes käitumine lapse suhtes, mis alandab tema füüsilist ja psüühilist heaolu, seades ohtu tema eakohase arengu ja tervisliku seisundi" 5. Lapse väärkohtlemine võib esineda eri vormides ja raskusastmetes. Põhiliste väärkohtlemise vormidena võib välja tuua füüsiline, seksuaalne, emotsionaalne, psühholoogiline väärkohtlemine ja hooletussejätmine (vaata Lisa nr16). Esinemist raskusastmetena saab jagada kerged, mõõduka raskusega, väga rasked ja eluohtlikud väärkohtlemise aktid7. Riskiteguritest lähtuvad teoreetilised mudelid Erinevate riskitegurite mudelite järgi võib järeldada, et väärkohtlemise põhjused võivad olla nii psühholoogilised, sotsiaalsed kui ka strukturaalsed. Järgnevalt käsitlen mõningaid
· Aastatuhandete jooksul on monogaamia pidevalt muutunud ja arenenud.Algul polnud mehe ja naise omavaheline sobimine tähtis,vaid viljakus. · Tänapäeval näeme,et esikohal on tunded ja sobivus. Perekonna ülesanded ja vormid · Ühiselu kindlustamine ja seksuaalsuse kontroll · Pereliikmete tööjaotus · Laste kasvatamine lähedase kooseluõhkkonnas · Järgnevale sugupõlvele kultuuri õpetamine Perekonnas on 3 funktsiooni: · Majanduslik · Psühholoogiline - psüühilise kindlustunde tagamine · Taastootev inimene taastab oma energia Lapseeas vajab inimene perekonda,sest elulised oskuse omandatakse esimese 5 -10 eluaasta jooksul. Nooruki eas kaugened noor inimene näiliselt perekonnast,et kogeda ja luua oma identiteet. Täiseas loob inimene uue perekonna. Vanemas eas täidab inimene taas uut rolli , vanavanemana. Tänapäeva perekonnavormid · Registreeritud abielu kooselu,mille ühiskond on tunnustanud kehvtivaks,Tagab
, 2012). Juhtimise stiile on mitmesuguseid ning iga stiil mõjutab muutuste läbiviimist erinevalt. Tänapäevases maailmas on parimaks hinnatud ümberkujundava juhtimise (Transformational Leadership) mudel. Muutuseid juhtivatel inimestel peavad olema kindlad omadused: ülim inimlikkus, otsusekindlus viia muutused ellu, järjekindlus, piisavalt volitusi, esmaklassiline intelligentsus. Juhtimist peaks iseloomustama enesekindlus, ambitsioonikus, edasi pürgimine ja vastupidavus, realism, psühholoogiline avatus ning soov õppimise, loomingulisuse, õigluse ja pühendumuse järgi (Ajmal et al., 2012). Edukad liidrid peavad pöörama tähelepanu muutuse käivitamisele, rakendamisele ja säilitamisele. Ilma tugeva juhtimiseta ei ole efektiivne muutus kunagi võimalik. Edu saavutamist takistavad eesmärkide selge arusaamise puudumine, võimetus muuta juhtimisstiili või organisatsioonilisi funktsioone. Lisaks muudab muutuste elluviimise ebaefektiivseks
1. 18. sajandil elanud saksa filosoof Alexander G. Baumgarten on tuntud kui "esteetika" sõna tutvustaja, sõna tuleneb kreeka keelest ja tähendab meelelisse- tajusse puutuvat, aistingulist. Ta lähtus oma eelkäijate-ratsionalistide Descartes'i ja Leibnizi teooriast, mille järgi oli olemas nii mõisteline tunnetus (loogika) kui ka mitte-mõisteline tunnetus. Baumgarten juhtis tähelepanu asjaolule, et uurida tuleks ka inimese meelelist tunnetust. 2. Esteetika kui filosoofia ja esteetika kui kunsti kõrval eristatakse teaduslikku esteetikat, mis tegeleb esteetiliste omaduste, ilu ja kunsti uurimisega empiiriliste teaduste meetoditega. Sinna alla kuuluvad näiteks eksperimentaalesteetika, neuroesteetika ja evolutsiooniline esteetika. Eksperimentaalesteetika uurib psühholoogia meetoditega esteetilisi eelistusi ja erinevate kunstiliikide kogemist, neuroesteetika tegeleb aju-uuringutega ehk püüab seletada, millised protsessid toimuvad inimese ajus...
üheaegselt nii psühholoogilist kui bioloogilist haavatavust. ÜHELT POOLT ilmnevad mitut laadi ajufunktsiooni häired - aja varane traumaatiline või muu kahjustus (sünnitrauma, looteea kahjustus), varase lapseea raske haigus või õnnetus. Oluline võib olla ebasoodus pärilikkus. Kõik need faktorid võivad esineda üksikult või kombineerituna ja on aluseks bioloogilisele haavatavusele. TEISELT POOLT on riskifaktoriks halb psühholoogiline kliima isiksuse tekke ja kujunemise ajal: 1) Emotsioonalse lähisuhte otsene defitsiit - vähese emotsionaalse tagasisidemega, probleemsed suhted ema või kasvatajaga. Esineb suurel osal nn. asotsiaalsete perede lastest. -grupikasvatus - lastekodudes, kus on suured lastegrupid, kellega töötab palju erinevaid inimesi, kel kõigil on oma kitsas töölõik, kuid kellest keegi ei süvene konkreetsesse lapsesse. Tulemuseks võivad olla kõik psühholoogilise haavatavuse vormid.
Romaanides hea peategelane. Pakub lugejale turvalise helge maailma, kus võidutseb hea ja taganeb kuri. Enamasti head tegelased, vaid üksikud halvad. Mälk hea jutustaja. Hästi loetav. Kujutas elu nii nagu see on, ei liialdanud. Oli rahul sellise maailmaga nagu ta on. Mälgu looming on mitmekülgne: rannajutud pakuvad maailmasoojust, ajalooaines toob lugejale naeru suule, paguluspõlve õnnestunumad romaanid küsimärgistavad maailma lihtsat, kaalumiseta omaksvõtmist. 12. Psühholoogiline ja naturalistlik proosa 1917 - 44 (Peet Vallak jt). Reed Morni "Andekas parasiit" algatas süvapsühholoogilise eneseeritluse. Oli ka teisi autoreid nagu mart raud, leo anvelt, mait metsanurk jt. Sukelduti inimindiviidi siseellu. Töölisklassi asemel fookuses tundliku siseeluga haritlane. Jutustajapositsiooni lähedus tegelasele. Tegelane vastuolus iseenda ja ühiskonnaga. Maailmanägemine rõhutatult enesekeskne. Novellistika. Karl Rumor "Sammud tulevikku"
· teade (saadetav sõnum kompliment) · kanal (sõnumi saatmise viis, nt. telefon) · sümbolid (sõnumis kasutatavad sõnad, võivad olla mitmetähenduslikud, eri inimeste jaoks eri tähendustega) · kontekst (kogu suhtlemissituatsioon, sh. omavaheline läbisaamine, võõraste juuresolek jne.) · tagasiside (info sõnumi vastuvõtjalt selle kohta, kuidas sõnumit mõisteti) · müra (kõik, mis võib moonutada sõnumi soovitud/mõeldud tähendust), nt. psühholoogiline müra, mille alla liigituvad eelarvamused, stereotüübid, hoiakud sõnumi edastaja suhtes, eksternaalset füüsilist müra tekitab kõik see, mis jääb sõnumisaatjast ja -edastajast väljapoole (tänavasaginas on mõnikord võimatu kuulda, millise häälega ja mida teine ütles), füsioloogiline müra viitab kommunikatsiooni mõjutavatele bioloogilistele teguritele (Panici, Thomas-Maddox, 2000).
Fokuseerimine võib loo jooksul korduvalt muutuda, see loob omapärase ebakindluse efekti. Vaatepunkt - kelle seisukohalt lugu jutustatakse. Milles seisneb kultuuri loolisus? Milline toime on lugudel? Kas lood vahendavad või loovad tähendust? Narratiivi mõiste. Mis on tekst ja lugu? Mis on süzee ja faabula? Klassikaline (suletud) narratiiv ja kõrvalekalded sellest. Kuidas on proosateoses seotud sisu ja vorm? Lood on osa kõigist kultuuridest. Lool on keskne ühiskondlik ja psühholoogiline roll. Lood on vajalikud maailma mõistmiseks, võimalus eksperimenteerida erinevate „minade“ga. LUGU ILMUTAB - maailm on korrastatud süsteem, lood imiteerivad seda teatud viisil. Hea kirjanduse mõõdupuuks on see, kui kvaliteetne jäljendusprotsess on. LUGU LOOB - arusaam maailmast luuakse lugude kaudu, kirjandus loob performatiivselt teatud mudeleid, millest lähtume ka päriselus. Nt ma tean, et olen armunud, sest olen lugenud romaane ja tean, kuidas seda tunnet nimetada
A84426 Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Tähelepanu äratamise võtted......................................................................................4 1.1. Psühholoogiline lähedus......................................................................................4 1.2. Aktuaalsus........................................................................................................... 4 1.3. Konfliktsus.......................................................................................................... 5 1.4. Personaalsus........................................................................................................ 6 1.5
3. Mis on semantiline tõlgendus ja kuidas see erineb kategoriaalsest tõlgendusest? S-tõlgendus: “W kujutab Jeesuse ristilöömist“ “W väljendab luuletaja pisaraterohkeid hinge-piinu“ “W sümboliseerib headuse võitu kurjuse üle” NB!* Teose “tähendus” võib haarata kõike neid kokku. Reeglina eristatakse “tähendust” ja “tähtsust”! K-tõlgendus: “W on higine ja tolmune vestern” “W on psühholoogiline põnevusfilm” “W on formalismi puhtaim näide” Kategooria kui üldnimetus, mis haarab endasse kunstiliike, žanre, -stiile, -voole. 4. Mis on aktuaal-intentsionalism? Intentsionalism: Tähenduseks on see mida kunstnik teose tähendama pani. Teooria, mille kohaselt mingi teose tähendus (s.o õige tõlgendus) on vähemalt osaliselt autori tegelikest kavatsustest ülekantud/ammendatud. Ehk siis teose vaatleja saab vähemalt osaliselt aru, mida autor tegelikult on
· Sotsiaalsed tegurid - elanike vanuseline ja sooline koosseis, piirkondlik paiknemine, haridus . · Tehnoloogilised tegurid - tehnika ja tehnoloogia areng ühiskonnas. · Ökoloogilised tingimused - looduskeskkond, linnastumine. · Kultuurilised tingimused - kultuurilised iseärasused. 2. Missugune on eesmärkide, visiooni ja missiooni roll organisatsioonikäitumise kujundamisel? Organisatsiooni eesmärk, põhiülesanne, on organisatsiooni esimene psühholoogiline tunnus. Eesmärgiks ei saa olla kasumi teenimine, sest kasum on hea tegutsemise tagajärg ja äritegemise eeldus. Sellest lähtutakse äriplaani koostamisel. Ülesanne on luua organisatsioon, mis toimiks ja jääks kestma. Organisatsiooni missioon on õigustus organisatsiooni loomiseks ja on otseselt seotud selle organisatsiooni tuumikkompetentsi ning väärtustega. Missioon peab siduma organisatsiooni liikmed ja andma aluse jõupingutusteks ühise eesmärgi nimel.
Esimene on didaktiline. Esteetilise võime rakendamine, otsuse tegelik langetamine ja kiituse, laituse või õpetuse jagamine. See on iseloomu ja innukuse, taju teravuse ja tundepeenuse küsimus. Vahetu esteetiline või kõlbeline tegevus. Teine on ajalooline. Käitumise või kunsti ajaloolises seletamises, kuuludes antropoloogia valdkonda ning püüdes avastada erinevate iseloomutüüpide, ühiskonnavormide, õiguslike vaadete, kriitika ja kunstikoolkondade esinemistingimusi. Kolmas on psühholoogiline. Tegeletakse moraalsete ja esteetiliste otsuste kui vaimsete nähtuste ja vaimse arengu saadustega ning uuritakse, millistel asjaoludel kõlbelised ja esteetilised tundmused tekivad ja milline on nende suhe meie isikusega. Uurimine annaks aru, miks peetake midagi õigeks või ilusaks, valeks või inetuks. Seega tooks nähtavale, kust saava inimloomuses alguse süüme ja maise, ning võimaldaks eristada ajutisi eelistusi ja tavatutes
Paulo Coelho looming P.Coelho "Palverännak: Maagi päevik" "The Pilgrimage" (1987) "Palverännak: Maagi Päevik" on menuautori Paulo Coelho esimene teos, mis valmis 1987. aastal pärast iidse 800 kilomeetri pikkuse palverännakutee läbimist Santiago de Compostelasse. Autor annab värvika kirjelduse teekonnast, saadud kogemustest ja iidse mõõga otsinguist. Seda teed on sajandeid läbinud miljonid palverändurid üle maailma. Teekond on populaarne ka tänapäeval, seda lähevad kõndima paljud inimesed, et võtta aeg maha ja vaadata iseendasse. Igaühe jaoks on see teekond erinev, aga kindel on see, et palverännak Santiagosse on teekond vastuste poole. P.Coelho "Alkeemik" "The Alchemist" (1988) «Alkeemik» on sümbolistlik muinasjutt, mis räägib inimese suurimast tarkusest -- oma südame kuulamisest, enesekssaamisest, mis ka halli argipäeva kullaks muudab. Kui Andaluusia karjusepois näeb ühel ööl unes kauget varandust ...
Olla nagu kõik või jääda iseendaks See on küsimus, mis sobib esitamiseks kõigil tasandeil indiviidist tervete riikideni välja, alguse saab kõik aga üksikisikust ning tema väärtustest, suhtumisest ja teadlikkusest. Enesemääratluse küsimus on psühholoogiline probleem, mis globaliseerumise ning üleilmsete moetrendide, massikultuuride ja väärtushinnangute väljakujunemise tingimustes loob üha enam kõneainet. Inimeste suutlikkus öelda ,,ei" või ,,jah" vastavalt oma äranägemisele ning omada originaalseid vaateid jt jooni on ideede paljususe ja seega kogu ühiskonna arengu üks põhialus. Originaalsust aktsepteeriv ja hindav ühiskond on pea alati nii kultuuriliselt kui
Nietzsche metodoloogia on läbimõeldud. Tema ekspressiivne stiil järgib sedasama kire ja jõu õpetust, mida kuulutab ta inimesekäsitus ning mida muud võiksime oodata mehelt, kelle tuntuim mõiste on üliinimene, kes kuulutab võimutahte ülimuslikkust inimeses. Ta on subjektivist. ,,Igasuguses objetivismis peitub taustal subjekt", väidab ta. Nietzsche personofitseerib probleeme, tema lähenemisnurk on varjamatult psühholoogiline. Ta analüüsib ideid neid esindavate inimeste identiteeti ja psühholoogiat vaadeldes. Nietzsche on võitlev filosoof, isegi mõttetegevus on vägivallaga seotud võitlus, mille eesmärgiks on muutused. Filosoof ei kirjelda ega seleta, vaid loob, määrab ja otsustab, filosoof väänab reaalsust. Sellise metodoloogia tagajärjel on ülelöökidel ja liialdustel, äärmustel ja tundepaisutustel Nietzsche kirjanduslikus arsenalis oluline osa. 5
kool Sarimõrvari mõttemaailm nimi õpetaja 2009 Sarimõrvar on inimene, kes on mõrvanud kolm või enam inimest, jättes iga mõrva vahele nö. rahunemisaja ja motivatsiooniks on peamiselt psühholoogiline rahuldus. Arvatakse, et pea kõik sarimõrvarid antisotsiaalse isiksusehäire all. Tavapäraselt pole nad psühhootilised, võivad tunduda lausa rahulikud, normaalsed ja tihti ka võluvad sellist staatust nimetab Ameerika psühhiaater Hervey M. Cleckley ,,terve mõistuse maskiks". Mõrvad on üritatud sooritada või sooritatud kõik mõnes mõttes sarnasel viisil ja ka ohvritel võib kõigil olla midagi ühist, näiteks rass või sugu. Teaduse praegusest arengutasemest lähtudes on sarimõrvarid oma pahest ravimatud ega tohi osaleda ühiskonnaelus. Sarimõrvarid, kes tapavad oma ohvreid ja külmavereliselt vägistavad, ei allu tavaravi meetoditele. Psühholoogid leiavad aga, et na...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
